Oli keerulise ehitusega, puudus riim, esitati lauldes. Oli joomalood Alkaios Sopho naine poetess Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Eriefektide (näitleja tõstmiseks lava kohale) oli valmistatud kraanataoline seadeldis. Pidustusele valiti välja kuus etendust, kolm lõbusat näitemängu e. komöödiat ning kolm tõsise sisuga teost e. tragöödiat.
,,Historia", mis keskendub KreekaPärsia sõdadele. Euroopasse jõudis ajaloo üleskirjutamine just VanaKreekast. Suure eeskuju andis VanaKreeka Euroopale teatri valdkonnas. Teater kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest, ning keskne osa selles oli kooril. Etendused toimusid päeval, vabas õhus ja spetsiaalselt selleks rajatud hobuseraua kujulises teatrisTheatronis. Teatri keskmes paiknes ringi või poolringikujuline näiteplats orkestra, kus esines koor. Näitlejad ja kooriliikmed olid ainult mehed, täites ka naiste osi. Trgöödiad olid tõsised ja tihti kurvad. Komöödiad olid lõbusa sisuga näidendid, mis ammutasid ainest igapäevasest poliitikaelust. Pilati ka kõige populaarsemaid poliitikuid, näiteks Periklest. Euroopa omandas suure osa VanaKreeka teatrist. Sport oli varastest aegadest peale üks meelisharrastusi VanaKreekas.
Hakkas kaduma võõramaine ainestik. Kuulsad mehed : Caesar ja Cicero. Cesar kirjutas ajaloo kirjandusest ja Cicero tegeles kõnekunstiha, oli kõnemees ja temal oli tähtis roll kõneõpetuses. Caesar kirjutas näiteks Märkmeid Gallia sõjast, ja Cicero kirjutas traktaadi De oratore (Kõnemehest). Cicero sai omale aunime isamaa isa. Rooma ja Kreeka teatri ja žanrite võrdlus. Roomas oli teater ehitatud lauskmaale, mitte nii nagu kreekas, ümbritsetud kivimüüriga. Puudus orkestra, tehnika oli paremal tasemel kui Kreekas. Näitlejatesse suhtuti Roomas põlglikult. Teater kui meelelahutusasutus tekkis Vana-Kreekas. Etendused toimusid amfiteatris. On teada, et 534 e.m.a. korraldati esimene tragöödiate võistlus. Etendati ka komöödiaid. Kreeklasi jäljendasid roomlased: ka nemad hakkasid etendama näidendeid, sealhulgas palju kreeka omi. Roomas etendati areenil ka veriseid vaatemänge, trikke loomadega jms., millest on hiljem arenenud tsirkus.
30. Tragdia algab proloogiga - tegevuse sissejuhatus, mille esitavad nitlejad. Sellele jrgneb parodos - avalaul, mille esitab lavale saabuv koor. Jrgnevad episoodid- nitlejate knelised dialoogid omavahel vi kooriga (enam-vhem nagu praegu vaatused), mis vaelduvad kooripartiiga. Vahel laulab nitleja hes kooriga - enamasti traditsioonilisi nutulaule. Etenduse lpetab viimane episood ja koori lahkumine. 31. Kirjelda antiikteatrit - Teatri philisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. Orkestra oli vike mmargune vljak, lbimduga umbes 24 meetrit, kahe klgmise sissekiguga, mille kaudu sisenes alguses publik ja hiljem koor. Orkestral toimus tegevus. Skeene oli algselt nitlejatele mberriietumiseks meldud telgitaoline ruum, kust nitlejad ilmusid oma osi titma. Hiljem asendus see psiva ehitisega, mis harilikult kujutas lossi vi templi esiklge. Skeene asetses nitlejate foonil ja kujutas omamoodi dekoratsiooni.
Teater asus lahtise taeva all ja oli katuseta. Ülemised istmete read pealtvaatajaile olid raiutud otse kaljusse, alumised aga olid valmistatud marmorist ja puust. Need poolringis astangutena laskuvad istmeteread said amfiteatri nimetuse. Siin hakkasid pärastpoole esinema näitlejad, kuna koor jäi orkestrasse. Antiikteater koosnes seega kolmest põhiosast: Teatri südameks oli tasane ja ringikujuline väljak kahe sissekäiguga koori jaoks, mida hakati hiljem nimetama orkestraks. Orkestra taga paiknes ajutine lavaehitis skeene, mis oli etendusel taustaks ja kõlaseinaks. Kõige keerukam lavamasin oli tõsteseadeldis, mille abil võis jumal taevast maa peale laskuda. Antiikteatri alged sisaldusid rahvaloomingus, kus oli palju mängu ja dialoogi elemente. Teatrid olid tohutu suured, näiteks ateena teater mahutas 17000 inimest, kuid Megalopolis mahutas 44000 vaatajat. Etendused olid tasulised, kuna Ateena riik rentis teatreid ka eraisikutele, kes pidid hoolitsema remondi eest.
Antiik 1. Mis on antiikkirjandus? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. 2. Missugusest kirjandusest arenes rooma kirjandus? Rooma kirjandus arenes kreeka kirjandusest. 3. Meie ajani säilinud antiikeeposte pealkirjad, arvatav autor. ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" - Homeros 4. Millel need eeposed põhinevad? Need põhinevad müütidel, muistenditel ja ajaloosündmustel. 5. Antiiklüürika jaotus. Eleegia nutulaul ; Jamb pilkav ; Meelika laul 6. Sappho Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog. 7. Aisopos Antiik-Kreeka kirjanik. 8. Andtiikdraama algus. 5.sajand. 9. Thespis Antiik-Kreeka tragöödiakirjanik/poeet. 10. Tema n-ö panus antiiktragöödia tekkesse. Esimene näitejuht kui ka esimene näitleja ning ühtlasi esimene, kes julges jumalat mängida. 11. Kirjelda antiikteatrit. Antiikteatris lavastati...
Teatrikülastaja antiikajal ja tänapäeval Nii antiikajal kui ka tänapäeval on inimesed saanud nautida teatri mängulisi ja põnevaid etendusi. Kuna teater pärineb juba antiikajast, siis on sellega ,,kaasas käinud" palju erinevaid kombeid ja tavasid, mis on iseloomulikud nii etenduse toimumis kohale kui ka vaatajaskonnale. Antiikaja teatris asetsesid pealtvaatajate kohad tõusvalt poolringis ümber orkestra, teatrisse olid oodatud kõik ühiskonnakihid, mis on ka tänapäeval nii. Vaatajad jõid veini, hüüdsid näitlejatele vahele, loopisid näitlejaid, kelle mäng ei meeldinud, pähklitega. Loomulikult on selline käitumine tänapäeval vastuvõtmatu, mistõttu selliseid asju ei esine. Mina arvan, et see on hea, et praeguselajal pole kombeks laval olevaid näitlejaid, millegagi visata, kui näidend ei
Tragöödia lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega ülevvõimas kurbmäng. Komöödia meelelahutuslik naljamäng. Saatürdraama etendus pärast 3 tragöödiat, kus tegelasteks on saatürid (soku pea ja sabaga mees); sisu: koomiline ning eesmärk leevendada tragöödias tekkinud halbu emotsioone. Dionysos veini ja sigivusjumal. Teatrihoone: südameks tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks, keskel Dionysose altar, orkestra taga skenee. Deux ex machina jumal masinast; seadeldis, mille abil sai tõsta näitlejat ,,taevast maale". Sophokles tõi teatrisse keerukama tragöödia, kus oli karakteriseerimine peenem, stiil paindlikum ja harmoonilisem. Oidipuse probleem: inimese ja tema saatuse suhe.- näidend põhineb Teeba müütidel, mille aineks on Kadmose suguvõsa häving väärtegude pärast. Zeus, Jupiter (äkiline, õiglane, liiderlik). Kükloop-vanakreeka hiigelolend ühe silmaga lauba keskel.
Theatron-vaateplats Orkestra-plats kus esinevad näitlejad ja koorilauljad Teatrit nim täiskasvanute koolis , sest see haris neid, kes vaatamas käisid.Teatriroll ühiskonna elus oli see, et pööras tähelepanud probleemidele ning oli meelekahutuseks. Perikles- ateena strateeg, valitsemisega kujunes ateenas kindel demokraatlikkord.Aristokraatide eesõigused valitsemisel olid kadunud. Herodotos ta kirjutas historia ning teda kutsutakse ajaloo isaks.Pani alguse ajaloos kirjutamisele. Esimesed olümpiamängud toimusid arvatavasti 776 ekr, toimusid iga 4 aasta tagant.Olümpiamängude ajal kehtestati rahu.Naised ei tohtinud mängudest osa võtta, muidu oli neile ettenähtud karistus.Võistlus alad jooks, maadlus, hobusekaariku võidusõit,viie võistlus, odavise jne.Võitjaid autasustati karikaga ja nimi kraveeriti kivisse,mõnest tehti ka skulptuur.Ateena Ateena polise kodanikuõigused kellel oli kodanikuõigus, siis neil oli õigus saada maad ja hääletada r...
juhtumitest ning kirjeldab inimeste igapäevast eluolu. Räägib Odüsseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda. 25.Kes on Hektor? – troojalaste kuningas Priamose poeg 26.Kes on Achilleus? - Achilleus on Tessaalia kuninga Peleuse ja merejumalatar Thetise poeg, kuulus kreeka kangelane 27.Kes on Odysseus? – kreeklaste kavalaim kangelane (puuhobuse leiutaja) 28.Seleta – kes või mis on: DRAAMA – tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend ORKESTRA – ringikujuline tantsuväljak, kus esinesid koorilüürika ettekandjad SKEENE – lavatagune HEEROS – kangelane THEATRON - kreeka keelest "vaatemängupaik - teater SAATÜR – soku pea ja sabaga inimesekujuline metsvaim (kehastavad mehed), laulsid jumalale ülistuslaule - ditürambe PROLOOG – kreeka keeles eeskõne, sissejuhatus EPISOOD – farslik stseen PARODOS – avalaul
baas Nimeta ja kirjelda Kreeka ehitusstiile. Dooria vanim , Joonia -Korintose (kirjeldus peaks olema õpikus 52-53 ) Mis on karüatiidid. noorte naiste kujud Mis on kore ja kouros. Kirjelda. alasti meesfiguurid kouros riietatud naisfiguurid kore Mis on punasefiguuriline ja mustafiguuriline vaasimaal. Must vaasil pole värvi ja mustaga peale tehtud , punasel on taust punane ja peale tehtud mustaga . Kirjelda Kreeka teatrit. keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed. Eriefektide (näitleja tõstmiseks lava kohale) oli valmistatud kraanataoline seadeldis. Pidustusele valiti välja kuus etendust, kolm lõbusat näitemängu e. komöödiat ning kolm tragöödiat. kulusid kattis rikaste kodanike seast valitud rahastaja
Nimi : .... ANTIIK- JA KESKAEG Teatriajaloo tööleht Mõistel teater on tänapäeval kaks tähendust: 1) teater kui kunstiliik ja 2) teater kui ehitis (teatrihoone). Sõna teater pärineb kreeka keelest (theatron) ja tähendab algselt vaatemängukohta. Teater kui kunstiliik sündis (millal? kus?) u 6.saj eKr , Vana-Kreekas Atikas Peloponnesose poolsaarel. Teatri eelkäijaks olid pidustused, mis olid pühendatud jumalale nimega Dionysos ( veinijumal) neid pidustusi kutsuti dionüüsiateks. Tänapäeva teatri otseseks algeks võib pidada Ditürambi. Ditüramb oli Dionysosele pühendatud kultuslaul (hümn), mida esitas (mis?) 50.meheline koor flöödi saatel. Thespis oli antiikmaailmas legendaarne ditürambi-koori juht. Thespise kunst = teater, Thespise rüü = teatrikostüüm. Vanim teatrizanr on sikulaul ehk Tragööd...
Ajalookirjutuse algus. Herodotos. Õpik lk. 123 14. Teater: kujunemine (dionüüsiad), tragöödiad ja komöödiad, Aischylos ja Sophokles, teatri tähtsus Kreeka ühiskonnas. Aischylos näitekirjanik, teose ,,Oresteia" autor Sophokles näitekirjanik, teose ,,Kuningas Oidipus" autor Teatrietenduste tähtsus: * pakkusid meelelahutust * harisid rahvast poliitiliselt * arenes näitekunst ja näitekirjandus * kasvatasid kodanikke moraalselt * austati Dionysost 15. Teatri põhiplaan: theatron, orkestra, proskeenion, skenee; osade otstarve. Theatron vaatajate istekoht Orkestra koori esinemiskoht Proskeenion lava, näitlejate esinemiskoht Skenee lavatagune ruum, ehitis näitlejate ruumidega, kostüümide ja lavainventari ruumid, rahvapoolne sein dekoreeritud 16. Filosoofia: sofistid ja Sokrates, Platoni ja Aristotelese õpetus ideedest ja ideaalsest riigist. Sofistid esimesed elukutselised õpetajad, kes õpetasid riigi valitsemiseks vajalikke
veinijumala Dionysose auks peetud pidustustest, kus toimusid ka näidendivõistlused. Algul toimusid etendused agoraal. Vanim teater oli Ateena Akropoli lõunanõlval asuv vabaõhuteater, mis ehitati algselt puust astmetega ja u 4 saj.e.m.a. asendati kivist astmetega. Pingiridasid oli 64, millest säilinud on 20. Teater mahutas 17 000 vaatajat. Istmeread tõusid ülespoole ja võimaldasid etendusest osa saada ka kaugemal istujatel. All sõõris asub ümmargune väljak orkestra, kus toimus etendus. Orkestra taga asus skeene, telk kus näitlejad esinemiseks valmistusid. Etendati komöödiaid ja tragöödiaid. Näitlejad kandsid tegelaste meeleolu edasiandmiseks maske ja olid alati mehed. Mõnikord olid maskid kahepoolsed : ühelt poolt rahuliku ja teiselt poolt vihase ilmega. Sellest ajast on pärit tänapäevani teatri sümboolikana kasutatav nuttev ja naerev mask. Kreeka jumalad sarnanesid inimestega nii välimuselt kui iseloomult, neid kujutati ühe suure
· Sammastel oli 3 stiili · Dooria: aluselt otse, jässakas, madal, kannelüürid (16-20) keskelt painutatud · Joonia: saledam, kõrgem, algab ümmarguse baariga, lõppeb rullis kapiteeliga · Korinose: ümmargune alus, karika kujuline kapiteel Kreeka teater · Kujunes välja 4. Sajandil · Teater raiuti poolsõõrina mäekülje sisse · Nõlvadel paiknesid kivist istmed = theatron · Sõõri sügavuses oli avar väljak = orkestra kus etenduse ajal paiknesid näitlejad ja koor · Orkestra taga asus skene (kreeka telk), kus näitlejad valmistusid etenduseks · Skenest kujunes suurejooneline sammaste ja skulptuurkaunistustega lava, mis oli arhitektuuriliseks kaunistuseks etendustel. Kreeka Skulptuur · Teemaks oli ideaalne inimene · Arhailisel ajastul kujunes välja kindel ümar plastiline skulptuuride tüüp · Kujutati alasti naist(kore) ja alasti meest (kouros)
Näidendeid hindas liisuga valitud zürii. Kostüümid: näitlejad kandsid kõrgeid jalatseid kortunid ja peakatteid, et ka tagumises reas istujad neid näeksid. Riietus oli rikkalikult kaunistatud, eredaärviline. Kostüüme täiendasid maskid. Kreeka varased teatrid ehitati templi lähedusse. Antiikteater koosnes kolmest põhiosast: Teatri südameks oli tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks ning keskel asuva Dionysose altariga ehk orkestraga. Orkestra taga paiknes ajutine lavaehitis skenee, mis oli etenduse taustaks ja kõlaseinaks, varjates samas riietusruume ja lavamehhanisme. Kõige keerukam oli tõsteseadeldis jumala taevast maale laskmiseks. Kasutati ka ratastega poodiumi, millel asusid heliseadmed. Lavakujunduse ülesannet täitis skenee orkestrapoolne sein, mis muutus ajapikku keerukaks arhitektuuriliseks taustaks. Vaatamispaik oli theatron publik paigutus kaarjalt mäenõlval ümber orkestra
VANAKREEKA KUNST Meander-sai oma nime Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose järgi. Teatri põhiplaan 1-teatron, 2-orkestra, 3-skenee Z 1. Arhailine e vana aeg 600-480 ekr eusi tempel 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 ekr 3. hiline e hellenistlik aeg 313ekr-30pkr Dooria order. *kreeka ahitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. ...
Võitleb kosilastega, sai tagasi naise ja poja. 3. Kes on Thespis? Kes on Dionysos? Iseloomulikku Kreeka ja Rooma teatrile. Osata neid võrrelda · Thespis ditürambilise koori juht, kes pani aluse teatrile . · Dionysos Kreeka maiste rõõmude, rikkaliku saagi, veini ja lõbususe jumal, kelle pidustustest arenes välja tragöödia . KREEKA ROOMA ehitus Orgudes, orkestra, skeene Lauskmaal, lava, lavasein, kõrge müür näitlejad 3 meest, koor, kodanikud, 3 orja, ei austatud, kaovad maskid, kõrged jalanõud maskid keel Kreeka keel Ladina keel
Demeter viljakuse jumalanna, Hades allmaailmavalitseja, Dionysos veinijumal, Hera abielude kaitsja, Ares sõjajumal. Athena sõjajumalanna, Apollon valguse, luule ja muusikajumal, Hermes jumalate käskjalg, surnute teejuht, Hestia kodukoldejumalanna, Nike võidujumalanna. 7. iseloomusta kreeka teatrit Sai alguse näitemängudest Dionysose auks, etendused vabas õhus, mänguplats hobuserauakujuline teatron, keskel mänguplats orkestra, taga lavaehitis skenee, näitlejad kandsid maske mängisid vaid mehed. Mängiti komöödiaid, tragöödiaid, teater avatud ka naistele. Näitleja ehk protagonist. 8. kuidas kutsustakse kreeka esimesi filosoofe, miks Loodusfilosoofid, nad olid esimesed kes üritasid ja seletasid looduses toimuvat. Thales maailm tekkinud veest. Anaximandros tajumatu piiriga alge apeiron, seletas maailma abstrakste mõiste alusel. Demokritos- aatomid. 9
Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde veel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Kogumaailma teater sai alguse Kreekast ja nagu Kreekaski olid mujal maailmas näitlejateks alguses ainult mehed. Kreeka on sellepärast Euroopa tsivilisatsiooni häll, kuna Kreekast saab suurem
Vana-Kreeka teater Vana-Kreeka teatri kujunemine. Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Näidendid olid tragöödilise sisuga ning kreekakeelsed. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde veel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Teatrietendused moodustatsid Dionysose austamise pidustuste tähtsa osa. Komöödiad ja tragöödiad. Anteenas esitati alatase 6. sajandi lõpust enne meie aja arvamist igal aastal tragöödiaid, komöödiaid ja saatüridraamasid. Need olid arenenud algelistest kultusliku laadi Dionysose auks peetud ettekandeist. Komöödiad kujutasid eelkõige igapäevast poliitilist elu, tragöödiad aga põhinesid tuntud mütoloogilistel süzeedel. Näitekirjanikud püüdsid inimestele enamasti tuttavatest tragöödiatest välja tuua moraalse iva. Kreeka teatris kehtis ko...
moodustasid saatürid. Esitatuna teatrietenduse lõpus, pärast kolme tragöödiat, leevendas saatürdraama lõbus sisu neist jäänud rusuvat muljet. Ainus tervikuna säilinud saatürdraama on Euripidese ,,Kükloop". -Saatürid on vanakreeka mütoloogias olendid, kellele enamasti omistatakse mehe ülakeha ja soku jalad ning sarved. Tuntuim saatür oli Paan. 4.Teatri ehituslikud põhiosad. -Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. -Orkestra oli väike ümmargune väljak, läbimõõduga umbes 24 meetrit, kahe külgmise sissekäiguga, mille kaudu sisenes alguses publik ja hiljem koor. Orkestral toimus tegevus.Skeene oli algselt näitlejatele ümberriietumiseks mõeldud telgitaoline ruum, kust näitlejad ilmusid oma osi täitma. 5.Kolm kuulsaimat Antiik-Kreeka tragöödiakirjanikku. Nimed, teoste pealkirjad ja loomingu põhisisu.
rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Lüürika ehk luule. Algselt lüüra saatel ettekantav luule, kuid peagi muutus kohe luulezanrit tähistavaks mõisteks. Lüüra kiplkonna kilbist valmistatud kõlakastiga keelpill Amfiteater vabaõhuteater. Vaatajad istusid hoburauakujuliselt ümber näitemänguplatsi, pingid tõusid tagant kõrgemale. Orkestra - pärislava ees asetsenud ümmargune ruum, kus koor laulis ja tantsis. Skenee - on orkestra taga olev ehitis, mis oli etendusele fooniks ja näitlejatele väljapääsuks. Skeenes näitlejad rõivastusid. Alates 4. saj. eKr arenes skeene mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejate esinemine koondus skeene eenduva osa katusele (proskenion). Dionüüsia - suurpidustused Dionysose auks. Näitemängud. Algul 1 näitleja, hiljem 2. Ja 3. Toimus võistlus näidendite autorite vahel. Näitlejateks mehed, kandsid maske kui vaja. Tragöödia tõsine, ülev
näitljad kandsid rikkalikultkaunistatud eredavärvilist rüüd ja sellejuurde kõrgeid jalatseid, hiljem ka kõrgeid peakatteid.Kostüüme täiendasid veel masikg, tänu millele oli võimalik ühel näitlejal mängida mittme tegelase rolli, ning kehastada ka naist. Antiikteater koosnes kolmest põhiosast: Teatri südameks oli tasane ja ringikujuline väljak kahe sissekäiguga koorijaoks, mida hakati hiljem nimetama orkestraks. Orkestra taga paiknes ajutine lavaehitis skenee, mis oli etendusel taustaks ja kõlaseinaks. Kõige keerukama lavamasin oli tõteseadeldis, mille abil võis jumal taevas maapeale laskuda. Teatrid olid tohutu suured, näiteks ateena teater mahutas 17000 inimest, kuid Megalopolis mahutas 44000 vaatajat. Etendused olid tasulised, kuna Ateena riik rentis teatreid ka eraisikutele, kes pidid hoolitsema remondieest. Kesk......
tooma õnne ka tegelikku ellu. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kombetalitustest näitekunst. Eri rahvail on see isesugune. Teater kui meelelahutusasutus tekkis Vana-Kreekas. Etendused toimusid amfiteatris 4. Iseloomusta antiikteatrit.Kõik etendused olid mõeldud massilise vaatajaskonna jaoks. Kreeka teater oli vabaõhuteater, etendused toimusid lahtise taeva all ja päevavalges. Näiteks Ateena teater mahutas 17000 tuhat pealtvaatajat . Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. 5. Mis on saatusetragöödia? Too näide. 6. Nimeta 3 antiikaja tuntud filosoofi-mõtlejat. Pythagoras , Eukleides , Aristoteles 7. Mis ajast mis ajani kestis keskaeg? 5/15.saj 8. Iseloomusta varakeskaja kultuuri. * feodaalse korra kujunemine ja võidukäik * valitseb naturaalmajandus * perioodi lõpul algab linnade kujunemine * feodaalne killustatus 9. Kes ja millal leiutas trükikunsti, mida see endaga kaasa tõi? 1440. Johann Gutenberg 10
Sammaste peale toetus arhitraav, millele omakorda friis ja viilkatus. Dooria stiili näide Parthenoni ja Poseidoni tempel. Joonia stiili näide: Nike tempel. Korintose stiil: Olümpeioni tempel. Kõige täislikemaks ehitiseks on akropolil asuv templite kompleks akropolis. Ehitatud Ateenasse, Akropoli mäele. Amfiteater: Amfiteatrite ehitamisel kasutati ära looduslikke kaldaid ja orge. Mõeldud teatrietenduste jaoks. Enamasti asus orus ümmargune väljak ehk orkestra ning selle taga skeene ja nõlvadel istekohad pealtvaatajatele. Tuntumad teatrid on epitauruse ja pergamoni teater. Kreeka skulptuur: Arhailine skulptuur alasti meeste kujud, riietatud naisekujud. Nt: Vasikakandja Klassikaline ajajärk inimkeha kujutamisel saavutati täielik kindlus ja vabadus. Lahendadi nõja-jala probleem (leiti tasakalupunkt). Kaks erinevad koolkonda: Sparta ja Ateena. Ateena skulptor: Myron kuulsaim töö "kettaheitja"
Konflikti vabaõhuteatrid, mida nim ......................................... tavaliselt asusid need need arendamise ja lahendamise eripära põhjal jaguneb dramaatika zanriteks: 1) ... järsaku jalamil, mahutades nii mitukümmend tuhat pealtvaatajat. Teater koosnes 3 osast: 2) .... 1)teatrilava peaosa orkestra (tantsuväljak, koori asukoht, ümmargune ~ 24m 3)..... läbimõõduga väljak), selle keskel asus Dionysose altar; o taga asus telk näitlejate 4) tragikomöödia ümberriietumiseks, hiljem ehitati sinna püsiv dekoratiivne taust 2)skeene, mis kujutas
Kordamisteemad ajaloo kontrolltööks 10. Klassile Vana-Kreeka 1. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur: Kreeka geograafiline asend- Lõuna euroopas, vahemer ööres, balkani poolsaarel Kreeta geograafiline asend- asub vahemers ja on saar kreeka juures minoiline kultuur (kestvus, koht, kiri, losside eripära, Knossos). Kestvus:600 aastat Koht:kreekas Kiri:lineaarkiri a Losside eripära:kindlustamatta, meenutavad laburünte, väravad avatud 2. Riik ja ühiskond: Polis- linn riik Rahvakoosolek- turuplatsil arutati tähtsamaid otsuseid Kodanikud- mees, vaba, kreeklane, täiskasvanud Aristokraatia- parimate võim peamised valitsemisvormid: demokraatia - rahva võim aristokraatia - aristokraatide valitsemine türannia- ainuvalitsemine Sparta ja Ateena võrdlus. SPARTA ATEENA Lõuna kreeka Kesk kreeka spartiaadid Kodani...
Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes linnast ja teda ümbritsevast maa-alast. Faalanks- Kreeka sõjaväeüksus, lahingurivi. Spartiaat- Sparta sõjamees, kes osales rahvakoosolekutel, täieõiguslik kodanik. Perioik- Spartas elanud vaba talupoeg või käsitööline, puudisid kodanikuõigused. Heloot- ori Spartas. Agoraa- turu- ja koosolekuplats Kreeka linnriikides. Akropol- Kreeka kindlus. Strateeg- sõjaplaani valmistaja. Andron- maja esindusruum, kus olid mehed ja käisid külalised, pidutsemistoimingud. Sümpoosion- Vana-Kreeka ritualiseeritud koosviibimine lehjendatud veini joomisega ja vestlusega. Müsteerium- salajane jumalateenistus jumala auks. Lüüra- 7-keelega pill, millega laulikud kandsid ette lugusid. Lüürika- kindla viisiga luuletus. Sofist- Vana-Kreeka filosoof, kes haris kõrgemal tasemel. Esimene õpetlane. Draama- teatrietendus. Komöödia- naljaka sisuga vaatemäng. Teatron- Vana-Kreeka terve mänguplats, kus toimusid vaatemäng...
Pärast Periklese surma valmis Erechtheioni tempel – pühendatud Athenale, asümmeetriline, siia koondunud mitmed pühad elemendid. 480. aastal rüüstati Akropolist. 4. sajandil Väike-Aasias Halikarnassoses Mausoleum – hauaehitis, sellest alates hakati kõiki hauaehitisi nimetama mausoleumideks. Hauaehitist ümbritses peripteer, püramiidist inspireeritud katus. 4. sajandil lisandub teater. On tantsuplats ehk orkestra, mille keskel on Dionysose altar. Kreekas kasutatakse teatris loodulikke olusid – rajatakse mäe sisse. Maastiku panoraam mängib kaasa. Skeene ette kujuneb poodium. Dionysose teater – vanim näidendite esitamise koht. esimesed etendused toimusid Dionysose pidustuste kultuse raames, oli rahvaenamusele. Asus akropoli jalamil. Ehitati järsu künka jalamile, kust avanes avar vaade ümbrusele. Keskel
Aleksandria ( Pharose tuletorn- üks 7 maailmaimest, vt atlas lk.32, Museion) Pergamon (Pergamoni altar) 6. Teater · Kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest · Keskne osa kooril · Esialgu oli üks näitleja, hiljem kolm · Etendused toimusid päeval, vabas õhus spetsiaalselt selleks rajatud teatris · Theatron vaatamise koht, hobuserauakujuline põhiplaan · Teatri keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats orkestra, kus esines koor · Orkestra taga asus skenee ehitis, mis täitis taustdekoratsiooni ja kulissi ülesannet, oli ka näitlejate riietusruum; koht, kust ilmusid näitlejad · Näitlejad ja kooriliikmed olid ainult mehed, täites ka naiste osi · Kasutati maske, mis võimaldas täita mitut rolli · Kasutati ka tehnilisi võtteid, näiteks tõsteseadeldisi, millega sai näitleja õhus lava kohale tuua · Kas naised pealtvaatajatena osalesid või mitte, pole teada
sündmustest teatri ajaloost. Valisin selle teema, sest see tundus kõige meelepärasem ja inforohkem teistest teemadest. 4 Antiikaja teater Antiikaja teater erineb paljugi tänapäevasest nii ehituse , näitlejate , kui ka stiili poolest.Etendused toimusid lahtise taeva all, selleks ehitatud hiigelsuurtes teatrites, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune orkestra, kus koor laulis ja liikus ümber Dionysose altari. Selle taga on lava ja lavaehitis (skeene), kus paiknesid kulissid ja lavamasinad. Kreeka teatris olid näitlejatel laval ees maskid, mis kujutasid mitmesuguseid inimtüüpe ja aitasid häält paremini kuuldavaks teha. Et näitlejad suurele rahvahulgale paremini näha oleksid, kandsid nad kõrgeid jalatseid -- koturne. Näitlejateks olid ainult mehed. Pealtvaatajate kohad asetsesid tõusvalt poolringis ümber orkestra
Ateena õitsenguajal 5 4 saj. e.Kr. Panthenon-i tempel on pühendatud jumalanna Athenale. Seal asub ka jumalanna 12 m kõrgune kuju, mis on kaetud elevandiluudega, silmad on vääriskividest. Kokku on akropolil 6 templit. Kõige võimsam tempel asub akropoli lähedal ateenas, see ehitati Zeusi auks. Hakati ehitama ka amfiteatrid, mis mahutasid ligi 1000 inimest. See oli kaare kujuline, istmete vastas oli kõrge ja väike lava, lava ees oli orkestra. Jõukamatele kreeklastele ehitati hauakambreid(mausaleume). Kreeklaste eesmärk oli saavutada harmoonia e. Kooskõla ja tasakaal. Kõike harmoonilist peeti ilusaks. Arhidektuuris saavutati harmoonia vertikaalsete ja horisontaalsete tasakaalustumisega. Kreeka võimas ajastu jaguneb 4 ajastusse. a) Homerose ajastu 11 - 8 saj. e.Kr olid sik-sak nurgad, levind olid geomeetrilised kujundid. b) Arhailine periood 7 - 6 saj. e.Kr sellest ajast on säilinud
1. Kus asusid Egeuse kultuuri suurimad lossid? Kirjeldage neist suurimat. Asusid Knossoses, Phaistoses, Hagias, Triadas. Suurim oli Knossose palee müüt labürindist, selle lasi ehitada kuningas Minos Minotauruse jaoks. Polnud kaitseehitisi. Palju ornamente. Sambad olid alt kitsenevad, värviti punase, musta ja kollasega. Maomustrid. Nt kuninganna magamistuba. 2. Kirjeldage Knossose palee seinamaalinguid. Elav, mänglev ja maaliline laad. Hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetritaotlusest. Viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn, kellest noormehed ja neiud üle hüppavad. Seinad kaetud krohviga, kuhu peale maalitud.d delfiini, maod ja kaheksajalad. 3. Kesk-ja hilisminose ajajärgu nõud. Kreeta maalikunst on vaasimaal populaarseim, hästi palju ornamentikat ja geomeetrilised kujundid. Minosel olid vaasidel spiraalid-heledad. (valged) taimed, lehed, õied, hilises- loodusmotiivid. Tumedad. Taust oli hele...
Mis on muusika? Muusikalised väljendusvahendid: * Rütm- helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. * Meloodia- helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku. See on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte. * Harmoonia- õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest. * Dünaamika- muusikas kitsamalt õpetus muusika kõlajõu muutustest ning laiemalt muusikas toimuvatest muutumisprotsessidest. * Tempo-kiirus * Tämmer-kõlavärving * Faktuur-materjali pinnakoe või -töötluse iseloom või krobelisuse määr. Mitmehäälsuse liike: * Heterofoonia- lihtsa mitmehäälsuse tüüp, mille puhul kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid. * Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas. * Polüfoonia- mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas. ...
On üsna hästi säilinud ( sai ka pommiga pihta kuid on siiski säilinud ( Ühel templil Erechtheion -sammaste asemel naisekujud) Teater 4 sajandiks oli välja kujunenud kreeka teatri tüüp, teater raiuti pool sõõrina mäekülje sissel, nõlvadel paiknesid kontsentriliste ringidena kivist istmed vaatajatele-seda osa nim. teatroniks. Epidauruse teater 52 rida 14 000 inimest mahtus sõõri südamikkus all orus asus avar väljak-orkestra etenduse ajal paiknesid seal koor ja näitlejad. Orkestra taga paiknes skeene e telk kus näitlejad valmistusid ette asteks. 3saj muutub see osa uhkeks skulpuuri ja sammastega templiks. Mausolese mausoleum Kuningas Mausoleus lasi oma naisele ehitada hauakambriks. Kuulub ka 7 maailma imede hulka. 46 meetrit kõrge . Sealt ka mausoleumi nimetus. KREEKA KUNST SKULPTUUR Hävinud , kuid tänu roomlaste kopeerimisele on näidised säilinud. Samuti kirjutatika üksikasjalikult üles kuidas ta igast küljest välja nägi. Mehe kuju-kouros
Lapsi kujutati sageli täiskasvanu keha väiksema variandina. Tuntumaid töid: 1) Samothrake Nike tiivuline võidujumalanna 2)Farnese härg pahatahtlik naine seotud karistuseks järja sarvede külge 3) Laokoon meremadu surmab Laokooni preestri ja tema lapsed karistuseks 4) Milo Veenus- naise ideaal. Hellenistlik arhitektuur: teatrid ehitati alla orgudesse, väga suured, pinkide read mäenõlvadel, etendus toimus väikesel väljakul orkestra, mille taga skeene. Hellenistlik maalikunst: väga kõrgel tasemel. Maaliti ilmselt vahavärvidega ning kivile v puidule. Arvatavasti kujutati inimesi. Tähtsamal kohal vaasimaal. Meieni säilinud vaid keraamikat, vaase, amforaasid. Meandrid geomeetriliste ornamentide ja figuuridega. Joonistati igapäeva sündmusi ja mütologilisi lugusid. Rooma Väga palju võeti üle Kreeklastelt, mõjutanud on ka etruskid. Legend: Rooma asutasid kaks venda, Romulus ja Remus, kasvasid emahundiga
Midas- Kuningas himustas rikkust, soovis, et kõik mida ta puutub muutub kullaks Minotaurus- Minose naise Pasiphae ja härja värdjalik poeg Daidalos- ehitas laburündi, kuhu Minotaurus suleti Theseus pääses Ariadne abiga laburünti ja tappis Minotauruse Ariadne lõng- juhtnöör Orpheus ja Eurydike- Orpheus armastab Eurydiket kui ta naine sureb varsti pärast abiellumist. Tänu erilisele andele lüürat mängida pääseb Orpheus põrgusse. Tagasi tulle ei tohi Orpheus tagasi vaadata, kuid ta vaatab ikks, kaotab Eurydike.(armastus võidab surma) Paan- karjuste metsalaulik, mängib flööti, teda kuuldse paaniline hirm Daidalose poja Ikaros- hukkus sest polnud mõistlik, lendas päikesele liiga lähedale Prometheus- võitlus türannide vastu, inimestele tuletooja, Herakles vabastas ta Pandora- päästis hädad ja pahed inimeste hulka Tantalose piinad- Hadese tiigis põlvili, söömata joomata, on ilma sellest, mis on näiliselt võimalik Sisyphos- peab ränkrasket kivi m...
Ateena Akropol Kõige tähtsam ehitis Akropolil on jumalanna Athenale pühendatud tempel Parthenon. Tuntuid ehitisi Akropolil: Nike temple Erechtheion karüatiidid Hellenistlik arhitektuur Ehituskunstis said ülekaalu ilmalikud hooned: raamatukogud, teatrid, lossid, koolid, kauba-ja kohtukojad jne. Teater Teatrid asusid vabas õhus, kõigis suuremates linnades. Theatron – vaatajate pingiread. Orkestra – ümmargune väljak, kus esinesid laulev ja tantsiv koor. Skeene – ehitis, kust ilmusid välja näitlejad. Proskenion – skeenest eenduv osa, kus esinesid näitlejad. Skulptuur Domineeris vabaplastika. Skulptuurid meieni jõudnud kahjustatuna. Täiesti terveid originaalteoseid on säilinud vähe. Materjalid – marmor ja pronks. Kuulsamaid kreeka kujusid tuntakse roomlaste koopiate järgi
Sissejuhatus muusikalukku Mõisted: Rütm – helivältuste järgnevus Meloodia – rütmiseeritud helikõrguste ühehäälne järgnevus Tempo – heliteose esitamise kiirus Dünaamika – heliteose kõlakujuline järgnevus Tämber - helivärv Harmoonia – erinevate häälte kooskõlalisus Faktuur – vertikaalne helikude Homofoonia – mitmehäälsus, kus on meloodia ja saade Polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähendusega häältest Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord Neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrguseid Musikê – muusade kunst, lauldes ette kantud laule Tragöödia – levinud draama- ja muusikaetendus Vana-Kreekas Trubaduurid – rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal Truväärid – rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid – rüütlilaulikud Saksamaal Vagandid – rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Ilmalik – esines väljaspool...
Kordamine kontrolltööks kirjanduse liigid ja zanrid. Dramaatika, eepika 1. Nimeta ilukirjanduse 3 suuremat alaliiki Eepika, lüürika, dramaatika 2. Nimeta dramaatika põhiliigid, nimeta dramaatika erinevaid alaliike/zanre. Tragöödia, draama, komöödia 3. Millal, kus ja millega seoses kujunes välja dramaatika kui kirjanduse põhiliik? Alates sellest, kui tragöödia hargnes teatrist Aischylose ajal Vana Kreekas, hakkas kujunema dramaatika ning arenes ka Sophoklese ja Euripidese abiga. 4. Millega seoses kujunes Antiik Kreekas välja teater kui iseseisev zanr?(kes oli sellele alusepanija?) Aischylos andis tragöödiale klassikalise kuju. Ta rõhutas teatri iseseisvust ja eraldas tragöödia kultusest. Aischylos muutis etenduse keskseks osaks tegevuse. Koorilaule tarvitas ta üksnes mõtisklusteks ja toimuva seletamiseks. 5. Nimeta kuulsamaid Antiik Kreeka tragöödiate ja komöödiate autoreid. Aischylos, Sophokles, Euripides 6. Nimeta vähemalt ...
Vana aja muusika rollid. Suhtlemisvahend (informatsiooni vahendaja) Kultuslik roll Kultus on ülimalt austav suhtus kellesegi / millesegi. Inimesed ei osanud seletada loodusnähtuseid ja maailma olemust. Seetõttu tekkis neil arvamus, et maailma asju korraldavad ning määravad mingisugused üleloomulikud jõud/jumalikud tegelased. Tunnete väljendaja. Meelelahutuslik roll On teada, et üsnagi kõrgel tasemel harrastati muusikat paljudes iidsetes tsivilisatsioonides. (näiteks Hiina; India;süüria jne). Meie muusika programm vaatleb euroopa muusika ajaloo järgmisi perioode: Antiik, ehk Vana-Kreeka Keskaeg(Varakristlik periood ja gooti) Renessanss Barokk Klassitsism Romantsim Vana-Kreeka kultuur ja muusika 8. saj. 146 e.K.r oli euroopa mõjukaimaks riigiks Kreeka. Kreekas sai alguse Euroopalik teadusharidus ning pal...
hilisemale lääne kunstile. Klassikaline ilu: korrastatud tervik, millest ei saa midagi ära võtte ega juurde panna. Hellenistlik arhitektuur Ehituskunstis said ülekaalu ilmalikud hooned: raamatukogud, teatrid, lossid, koolid, kauba- ja kohtukojad jne. Teater Teatrid asusid vabas õhus, kõigis suuremates linnades. Theatron – vaatajate pingiread, tavaliselt välja raiutud looduslikust mäenõlvast. Orkestra – ümmargune väljak, kus esinesid laulev ja tantsiv koor Skeene – Ehitis, kust ilmusid välja näitlejad Proskenion – skeenest eenduv osa, kus esinesid näitlejad. Skulptuur Skulptuurid meieni jõudnud kahjustatuna Täiesti terveid originaalteoseid on säilinud vähe. Materjalid – marmor (tükid küljest murdunud), pronks (sulatati hiljem ümber). Kuulsamaid kreeka kujusid tuntakse roomlaste koopiate järgi (sageli
Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Eriefektide (näitleja tõstmiseks lava kohale) oli valmistatud kraanataoline seadeldis. Kasutatud allikud Sabloon: http://pedsovet.su/load/321-1-0-14077 Info: http://www
Lisaks on äärmiselt oluline see, et tekkisid ülikoolid, millest vanim on Bologna ja edasi juba Oxfordid jne. 7. keskaja draama koos antiikdraama võrdlusega Antiikdraama Sarnasus Keskaja draama Atika ajajärk 5. saj eKr Esitati kõigile (lihtrahvas, 13. sajandil Kreekas. preestrid jne) Näitlejaid oli vähe Seotud jumalate ja usuga Näitlejaid oli palju Lava: Skeene, orkestra, Etendused vabas õhus Lava: Altar (keskne koht), vaatajate kohad põrgu, maa, taevas Komöödia ja tragöödia Rahvale tasuta, aga koreeg Farss ja Sotii, müsteerium maksis kinni Olid olemas vahepalad Esialgu lihtne, hiljem keeruline. Uhked lavaesemed
kuulajad arust ära. Jumalad on halvad ja negatiivsed. Koor on tegevusega platoonilises suhtes, pole seotud sündmustikuga/tegevustikuga. Teda huvitasid psühholoogilised probleemid. Autorid võistlesid omavahel. 33. Mida tähendavad sõnad ,,orkestra", ,,skenee" ja ,,theatron"? Mida tähendab väljend ,,deus ex machina"? Need on Vana-Kreeka teatriosad. Teatritegemisepaik oli vabaõhuteater, mis kasvas välja ümmargusest tantsuplatsist ehk orkestrast. Orkestra paigutati mäekülje alla. Orkestra see kus etenduse tegevus toimub, ringikujuline väljak. Teater=theatron=vaatemängu koht. Theatrumil asusid vaatajate istekohad. Hiljem lisati mäekülgedele ka istmed istmeread. Keset orkestrat paiknes Dionysose altar, seal ohverdati pidustuste alguses. Altari astmetel istus hiljem muusikasaatja. Hiljem asendusid puuistmed kiviistmetega. Orkestra jäi samaks ning sellele lisandus skenee (algselt onn-telk orkestra taga, hiljem puidust ja kuuri moodi ja ajutine)
KORDAMINE ANTIIKKIRJANDUS: 1. MÕISTED Skeene Kreeka antiikteatri ajutine lavaehitis, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks, varjas riietusruume ja lavamehhanisme ning paiknes Orkestra taga. (Skeenest pärineb sõna ,,stseen") Orkestra Kreeka antiikteatri üks põhiosa; Tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks ning keskel asuva Dionysose altariga, mis paiknes teatri südames. Deux ex machina (lad ,,jumala masinast"), antiikteatri kõige keerukam lavamasin tõsteseadeldis, mille abil võis jumal taevast maale laskuda, et aidata näidendi tegelasi ja lahendada väljapääsmatuid situatsioone.
Peale selle sai maski abi edasi anda tegelase vanust, ühiskondliku positsiooni, olulisi isiksuseomadusi, aga ka tema põhimeeleolu: viha, hirmu, või meeleheidet. Kuna näitleja nägu oli maski varjus ja lopsakas kostüüm piiras ka liigutusi, jäi tema peamiseks relvaks hääl. (Lill,A.2004, lk 165-166) 2.5 Pealtvaatajad Vaatajaskond koosnes Ateena kõikide ühiskonnakihtide liikmetest.Pealtvaatajate kohad asetsesid tõusvalt poolringis ümber orkestra. Vaatajad jõid veini, hüüdsid näitlejatele vahele, loopisid näitlejaid, kelle mäng ei meeldinud, pähklitega. Suurte dionüüsiate ajal nägid pealtvaatajad nelja päeva jooksul mitte vähem kui 15 teatritükki, nende vahel olid ainult lühikesed pausid. Muretseti endale süüa ja juua ega lahkutud teatrist.(KAA 1999. lk 25) (pildil: teatripiletid) Alguses olid etendused pealtvaatajatele tasuta, kuid pisut hiljem( 5
Tragöödia 8 Komöödia (kr. k. komos ode lõbus lärmitsev salk + laul) naljakas, koomiline näidend. Arenenud dionüüsiate lõbusamast osast karnevalirongkäigust (ENE 4) Theatron antiikajal tähistati selle sõnaga pealtvaatajate istmeridu, tänapäeval on teater asutus, kus saab vaadata kas sõna-, tantsu- või muusikaetendusi teater. Orkestra esinejate plats. Orkestra keskel oli Dionysose altar. Alates 17. sajandist tähistati selle sõnaga ooperiteatrites lava ja vaatajate vahelist ruumi, kus paiknesid muusikuid, 18. sajandil omistati see sõna muusikutele orkester. Skeene orkestra tagaplaanil olev ehitis, kust näitlejad tulid, kus nad said vahetada kostüüme, maske. Siit on tulnud sõna stseen lavateose osa. Koor tragöödiakoor koosnes 1215 liikmest, kes esitasid ühislaule ja -tantse.
Peale selle sai maski abi edasi anda tegelase vanust, ühiskondliku positsiooni, olulisi isiksuseomadusi, aga ka tema põhimeeleolu: viha, hirmu, või meeleheidet. Kuna näitleja nägu oli maski varjus ja lopsakas kostüüm piiras ka liigutusi, jäi tema peamiseks relvaks hääl. (Lill, A.2004, lk 165-166) 1.5 Pealtvaatajad Vaatajaskond koosnes Ateena kõikide ühiskonnakihtide liikmetest.Pealtvaatajate kohad asetsesid tõusvalt poolringis ümber orkestra. Vaatajad jõid veini, hüüdsid näitlejatele vahele, loopisid näitlejaid, kelle mäng ei meeldinud, pähklitega. Suurte dionüüsiate ajal nägid pealtvaatajad nelja päeva jooksul mitte vähem kui 15 teatritükki, nende vahel olid ainult lühikesed pausid. Muretseti endale süüa ja juua ega lahkutud teatrist.(KAA 1999. lk 25) (pildil: teatripiletid) Alguses olid etendused pealtvaatajatele tasuta, kuid pisut hiljem(5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
