Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Helensi pursked 1980. aastal. Yellowstone'i platool tegutseb ka geisreid. 1.2 Ilmastikukatastroofid Suuremas osas Ameerika Ühendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusõnnetusi. Mehhiko lahe rannikut ohustavad orkaanid, jõgedel tuleb ette üleujutusi, esineb kuumalaineid ja külmalaineid. · El Nino põhjustab orkaane, tugevaid vihmasadusid, kliimasegadusi (põud, üleujutus) · Orkaan Mitch 1998. a , nõudis tuhandeid ohvreid (üle 11 tuhande) ja tekitas tohutult purustusi, paiguti sadas alla kuue tunniga Eesti aastane kogus vihmavett, · Orkaan Andrew 1992. a , tuuletugevust polnud võimalik mõõta, sest seadmed
pürgida, aga ka see on juba tore, et põhikooli haridus on käes. Teada on see, et ilma hariduseta ei saa kuidagi elus hakkama. Me elame ajal, kus haridus on ülioluline. Kunagi ei olda rahul sellega, mis on. Väga palju halba räägitakse riigist, kust elatakse. Näiteks just Eestist. Hädaldatakse selle üle, et siin on liiga külm ja et inimesed on kadedad ja ahned. Aga mina just väärtustangi oma kodumaad. Ma olen rahul, et siin Eestis pole suuri looduskatastroofe. Puuduvad maavärinad, orkaanid, tsunamid, laviinid, vulkaanipursked, tornaadod ja muud jubedad õnnetused. Eestit peaks selle pärast väga väärtustama ja olema tänulik, et just siia on sünnitud. Samas väärtustan ma ka aega, mil sündisin. Mul pole kokkupuuteid sõdadega, olen terve oma elu elanud vabas Eesti riigis ja pole olnud kunagi kellegi teise riigi võimu all. Ma väärtustan inimestes väga ka iseloomuomadusi. Samas pean lugu ka oma iseloomust ning enda tahtmistest ja soovidest
-> paremad õppevõimalused. -> suurem turg. -> väiksem konkurents teatud ettevõtetele. -> sunniviisiline väljaränne (nt iga aasta saadetakse ligikaudu 800 000 mehhiklast USAst välja, sest tegu on illegaalse immigratsiooniga). -> riigi sise-ja välispoliitilised konfliktid (nt Jeemeni kodusõda), epideemiad, näljahädad jms. -> looduslikud tegurid (juba korra eelpool mainitud). -> vanemate ränne põhjustab laste kaasaminekut. -> looduslikud nähtused (suured orkaanid, pidevad paduvihmad jms). RAHVASTIK: MAJANDUS-, ARENGU -ja GLOBALISEERUMISTASEME NÄITAJAD. MAJANDUS: https://cdn.fbsbx.com/v/t59.2708- 21/11124138_914697901921263_1545462596_n.doc/Kordamin e_muutused-maailmamajanduses.doc? _nc_cat=110&_nc_ht=cdn.fbsbx.com&oh=146301f859f511bfe 5f21d289b69c1f8&oe=5C1308AF&dl=1
Tööstuslinnades ja vabrikutes rakendatakse uusi filtreid ja meetodeid et vähendada saasteainete atmosfääri sattumist. Mõeldakse palju selle peale et vähem saastada õhku. Kõrgelt arenenud tehnoloogia. Suurlinnades valitseb sudu mis kahjustab inimeste tervist "Üldmaateadus Gümnaasiumile" Ülle Liiber,Kalle hein 19. Suuremad ilmastikukatastroofid Suuremas osas Ameerika Ühendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusõnnetusi. Mehhiko lahe rannikut ohustavad orkaanid, jõgedel tuleb ette üleujutusi, esineb kuumalaineid ja külmalaineid. · El Nino põhjustab orkaane, tugevaid vihmasadusid, kliimasegadusi (põud, üleujutus) · Orkaan Mitch 1998. a , nõudis tuhandeid ohvreid (üle 11 tuhande) ja tekitas tohutult purustusi, paiguti sadas alla kuue tunniga Eesti aastane kogus vihmavett, · Orkaan Andrew 1992. a , tuuletugevust polnud võimalik mõõta, sest seadmed
Suurejoonelised ja hävitavad üleujutused, mis tekivad ebanormaalselt pikaaegsete ja suurte vihmasadude tagajärjel, on põhjustanud kahjustusi mitmete jõgede valgaladel Euroopas. 1989 2002 aastal finantseeris Euroopa Liit üleujutuste alaseid teadusuuringuid enam kui 58 miljoni Euro ulatuses. Ülikiirelt tekkivad üleujutused ja suured 100-aastased üleujutused põhjustavad maailmas suuremaid inimkaotusi kui tornaadod või orkaanid. Kasutatud kirjandus: http://www.learn-hazards.org/5.php?l=es#
eesmärgil tehtud raiete tagajärjel katab El Salvadori pindalast mets vaid 6%. El Salvadoris purskavad tihedasti vulkaanid ja seal on maavärinda.Seal on ka tihedasti maa nihked.Kõige hiljutisem ja kõige hävitavam vulkaani purse toimus 1. Oktoobril 2005-dal aastal.Kui Santa Ana vulkaan purskas.Kuna El Salvador on Vaikse ookeani lähedal on seal ka rängad vihmasajud ja rängad põuad mis hävitasid 2001 aasta suvel 80% maa saagist.Kuna El Salvador asub Kesk-Ameerikas võivad seal olla ka orkaanid mis tulevad kariibi merelt,aga selle risk on poole väiksem kui teiste riikide oma.El Salvadori loomastik pole nii rikkalik, kui teistes Kesk-Ameerika maades.Kuid sealgi elavad koiotid,jaaguarid,puumad,mitu liiki ahvi,boad ja teised roomajad. Maanihe El Salvadoris. El Salvadoris ametlik keel mida nad räägivad on hispaana keel.Kõik elanikud räägivad seda.Saksa- ja prantsuse keel on teine keel mida elanikud õpivad oma teiseks keeleks
kesktasandiku idaosas on see kuni 1000mm, Kaljumäestiku idajalamil 300mm aastas. 3.8.1Keskmine temperatuur suvel Põhjaosa 8...16 °C Lõunaosa 16...24 °C 3.8.2Keskmine temperatuur talvel Põhjaosa 0...-32 °C Lõunaosa 0...-8 °C 3.8.3Sademete langemise hulk Riigi keskosas 250...500 mm Lääne- ja idarannikutel 1000...3000 mm 3.8.4Ilmastikukatastroofid Suuremas osas Ameerika Ühendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusõnnetusi. Mehhiko lahe rannikut ohustavad orkaanid, jõgedel tuleb ette üleujutusi, esineb kuumalaineid ja külmalaineid. · El Nino põhjustab orkaane, tugevaid vihmasadusid, kliimasegadusi (põud, üleujutus) · Orkaan Mitch 1998. a , nõudis tuhandeid ohvreid (üle 11 tuhande) ja tekitas tohutult purustusi, paiguti sadas alla kuue tunniga Eesti aastane kogus vihmavett, · Orkaan Andrew 1992. a , tuuletugevust polnud võimalik mõõta, sest seadmed
Atmosfäär Andmeid ilma kohta saadakse satelliitpiltidelt, ilmaradaritelt, õhupalliga taevasse lastavatelt raadiosondidelt, laevadel ja lennukitel olevatest automaatjaamadest. Õhk on gaaside segu. Lämmastik tekib org aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnikku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Süsihappegaas satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus asub valdav osa õhkkonna massist. Seal langeb temp 6°C km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus, kust temp enam ei lange. Troposfääris toimuvad kõik peamised ilmastikunähtused (pilved, sademed, ilma ja kliima kujunemine). Stratosfäär ulatub 50 km-ni, moodustab 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temp tõusma. Selle põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris (50-85 km) osooni pole ja temp langeb kiiresti, õhk on hõre. Te...
mootoriga hädasid selles piirkonnas, siis need uhutakse oma hetkeliselt positsioonilt kohe minema ning tagasiteed enam ei ole. Ettenägematu Atlandi-Ookeani ilm võib silmapilkselt muutuda äikesetormiks või tekitada vesipükse. Paljud lühiajalised ja pingelised tormid kasvavad ning hajuvad väga kiiresti. Ekvaatori lähedal Atlandi Ookeanis tekivad tihti ülimalt võimsad orkaanid, mis on ajalooliselt olnud vastutavad tuhandete kaduma läinud elude ning biljonite dollarite väärtuses põhjustatud kahjude eest. Bermuda kolmnurk on võtnud rohkem kui 1000 inimelu 20. sajandi jooksul, mis teeb keskmiselt 10 inimest aastas. Teaduslike hinnangute põhjal ei ole Bermuda kolmnurga piirkonnas toimunud kadumised ebanormaalsed ja et enamustel märkamatutel kadumistel on loogiline seletus. Bermuda kolmnurga paranormaalne ühing jääb kindlaks sellele, et
Talvel pehme, suvel soe, palju sademeid. Tõusvad õhuvoolud. Õhk liigub äärealat keskosa suunas. Liiguvad üldises läänevoolus (läänest itta). Idas soe, läänes külm Antitsüklon kõrgrõhkkond. Talvel pakaseline, suvel päikeseliselt soe, vähe sademeid. Langevad õhuvoolud. Õhk liigub keskosast ääreala suunas. Lõunatsüklonid tekivad Vahemere ja Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja. Kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku. Troopilised tsüklonid: orkaanid ; Taifuunid Ida (kagu)-Aasias. Liiguvad üldises idavoolus (idast läände) Tornaadod Põhja-Ameerika preeriavööndis.Väikeselabimöötmelised ja väga tugevad keerised. Trombid- väiksema läbimööduga tornaadost; Vesipüks Mere kohal esinevad väiksemad õhukeerised; Tuulispask Mõnemeetrise läbimööduga tuulekeeris. Äike pilvede omavaheline või pilvede ja maapinna vaheline sädelahendus. Õhumassisisesed:tekivad konvektsioonivoolude tagajärjel sama õhumassi sees
Kaardil kujutatudolukordarvestabpraegust veetarbimist ja rahvaarvu kasvu. Kliimamuutustel on otsenemõju veevarudele. Muutusedjõgedevooluhulgasmõjutavad veekasutusevõimalusi, suurenev auruminevähendabveevarusid, alanebpõhjaveetase, põldude niisutaminesuurendabsoolsust jne. J oogiveepuudusvõibtabadajust arengumaid, seemuutubXXI sajandil veelgi suuremaksprobleemiks. Kasvuhooneef ekt i t agaj är j ed TEMPERATUURI TÕUS Auruminesuureneb, Orkaanid, tormid, tugevad niiskusepuudus vihmasajud Põud Liustikejää sulamine Kahjuritelevik Üleujutused uutelealadele J oogiveenappus Erosioon, maanihked Vähenevadsaagid soostumine Haigustelevik Majanduseallakäik Ül e uj ut us e d Ee s t i Lääne r anni kul j a
Looduskatastroofid, sealhulgas maavärinad, vulkaanipursked, üleujutused, hiigellained, tornaadod, on midagi, millest inimese jõud üle ei käi, mille vastu on inimene võimetu. Inimesed on küll välja mõelnud mõningad meetmed, mis katastroofi tagajärgi veidi pehmendavad, kuid nii arenenud tehnoloogiat veel ei ole, mis suudaks need ära hoida. Loodusõnnetuste põhjused on enamasti seotud loodusnähtudega, nagu maalihked, maa sisepinged, äike, ning üks võib põhjustada teise: orkaanid ja tsunamid üleujutusi ja maavärinad laviine. Vaimsemad inimesed panevad looduskatastroofid inimeste süüks – negatiivsed emotsioonid ja halvad mõtted ning teod peegelduvad meile loodusõnnetuste näol tagasi. Loodusõnnetustega kaasneb inimestel sageli suur finantsiline kahju, kahjustada saab keskkond ning paljud inimesed kaotavad elu või oma kodud. Loodusjõud on küll suur oht inimkonnale, kuid minu silmis suurem oht on inimeste endi
kohati kuni 6000 mm aastas. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaugosas (10001200 mm aastas). Tasandikel väheneb sademete hulk lääne suunas: Kesktasandiku idaosas on see kuni 1000 mm, Kaljumäestiku idajalamil 300 mm aastas. Riigi keskosas sajab aastas keskmiselt 250...500 mm ning lääne- ja idarannikutel 1000...3000 mm. Ilmastikukatastroofid Suuremas osas Ameerika Ühendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusõnnetusi. Mehhiko lahe rannikut ohustavad orkaanid, jõgedel tuleb ette üleujutusi, esineb kuumalaineid ja külmalaineid. · El Nino põhjustab orkaane, tugevaid vihmasadusid, kliimasegadusi (põud, üleujutus) · Orkaan Mitch 1998. a , nõudis tuhandeid ohvreid (üle 11 tuhande) ja tekitas tohutult purustusi, paiguti sadas alla kuue tunniga Eesti aastane kogus vihmavett, · Orkaan Andrew 1992. a , tuuletugevust polnud võimalik mõõta, sest
Õhuvool tõstab niisket õhku ülespoole, kus on madalam temperatuur, nii et osa niiskusest kondenseerub ja eraldub vihmana. Selle käigus eraldub soojust ja sellepärast on tsükloni keskmes õhutemperatuur alati pisut kõrgem kui väljaspool tsüklonit. Kondenseerunud aur tekitab pilved ja sellepärast on peaaegu kogu tsükloni ala pilvedega kaetud. Iseloomuliku ümmarguse või spiraalgalaktikat meenutava pilvestruktuuri järgi on orkaanid kosmosefotodelt ja lennukitelt selgesti eristatavad. Orkaani tuule kiirus on ligilähedaselt 350 km/h. Orkaanid teevad suurt kahju varale, hävitab inimeste kodusi, sõidukeid ja tapavad ka inimesi. Tornaado Tornaado ehk teisi sõnu tromb on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Teadlased kasutavad tavaliselt terminit "tornaado"
on palju väikesi liustikujärvi, lääneosa platoodel ja nõgudes leidub jäänukjärvi. (1) Suurimad jõed · Mississippi pikkus 3779km · Missouri pikkus 3726 · Ohio-Allegheny pikkus 2102km · Colorado pikkus 2333km Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid, mis langetavad veetaset. Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed, orkaanid.(1) Suurimad järved Maailma neljakümne suurema järve nimistusse mahuvad järgmised osaliselt või täielikult USA territooriumil asuvad järved: · Ülemjärv pindala 82 414 km2 ja suurimaks sügavuseks 406 meetrit · Huroni järv pindala 59 596 km2 ja maksimaalseks sügavuseks 229 meetrit · Erie järv - pindala 25 821 km² ja suurim sügavus 64 m · Ontario järv pindala 19 477 km2 ja suurim sügavus 237 meetrit
Huvitavamad ajaloolised mälestusmärgid Texas White House ,San Antonia San Jose Mission ja Johnson City lähedal asuv president Lyndon Jonhsoni lapsepõlvekodu.Denisonis on president Dwight Eisenhoweri sünnipaik ja Dallases John Fitzgerald Kennedy mälestusmärk.San Antonios asub ka USA suurimaid lenneväebaase. Ilmastikukatastroofid ,Suuremas osas Ameerika Ühendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusõnnetusi. Mehhiko lahe rannikut ohustavad orkaanid, jõgedel tuleb ette üleujutusi, esineb kuumalaineid ja külmalaineid. Üleujutus Texases, Oklahomas, Louisianas, Mississippis mai 1995, kaasnesid tugevad vihmasajud, rahe, tornaadod 6 miljardit kahju, 32 surnut. Laevatavad veekogud , siseveetransport on tähtis eelkõige Suurel järvistul maagi ja söe veoks. Teine piirkond on Mississippi koos lisajõgede, eelkõige Ohioga. Kanalite kasutamine on viimasel ajal vähenenud. Tähtsuse on säilitanud piki Mehhiko lahe rannikut
mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni. Loodusvarad Prantsusmaal on rikkalikult järgmisi loodusvarasid: kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala.[2] Looduslikud ohud Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis.[2] Riik Nicolas Sarkozy Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on praegu Nicolas Sarkozy. Haldusasutused · Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium.
tsink, uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala.[2] Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi. Maakasutus Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2. Looduslikud ohud Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis. Lennundus Prantsusmaal on 474 lennujaama, millest 297 on asfalteeritud hoovõturadadega. Suuremaid lennujaamu, mille hoovõturada on pikem kui 3 047 m, on 14. Prantsusmaa suurim lennujaam on Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam, mis aastal 2009 teenindas 57 906 866 reisijat . Maailmas on ta selle näitaja poolest kuuendal kohal ja Euroopa Liidus teisel kohal. Prantsusmaa rahvuslik
Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi. Maakasutus Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2. Looduslikud ohud Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid , tormid, põuad , metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis. Haldusasutused Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium. Sümbolid · Prantsusmaa riiklikud sümbolid : Riigilipp, hümn, deviis. · Rahvuslikud sümbolid : Marianne, Gallia kukk · Tähis: vapp Haldusjaotus
ILM Tsüklonid ja antitsüklonid Ilmablogi · http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/ Ilmaennustused: · Eesti: http://www.ilmateenistus.ee/ · Norra: http://www.yr.no/ · Venemaa: https://www.gismeteo.ru/ Millest sõltub ilm Eestis? · Geograafilisest asendist sõltub kliimavööde · Asume parasvöötmes üleminekualal mereliselt kliimalt mandrilisele · Parasvöötme õhumass on jahe ja niiske · Globaalsest õhuringlusest sõltub valitsev tuulte suund · Valitsevad läänetuuled, mis toovad Atlandi ookeanilt niisket õhku · Sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on talved soojemad kui laiuskraadile omane · Läänetuulte mõju sõltub Islandi ja Assoori saarte piirkonna õhurõhu erinevustest ehk NAO indeksist Vaata lisaks: http://www.lote.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=695260/jaagus.pdf Eesti asub üleminekualal mereliselt mandrilisele kliimale. Üheks meie ilma...
Geograafia 18.10.12 Kliimatekketegurid ASTRONOOMILISED · Maa kaugus päikesest · Maa telje kallakus · Saadav päikesekiirguse hulk · Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje jt. GEOGRAAFILISED · Mandrite ja ookeanide paigutus · Koha geograafiline laius · Mäeahelike olemasolu · Merehoovused · Igijää ja- lumi Golfi hoovus (Põhja-Atlandi hoovus)' ALBEEDO Maapinnale langeva ja sealt peegelduva kiirgusenergia suhe. Albeedo iseloomustab pinna peegeldumisvõimet. Tume maapind neeljab palju kiirgust (muld) Kõige enam peegeldab kiirgust tagasu igijää ja lumi. KIIRGUSBILANSS Maakera keskmine õhtutemperatuur on +15 kraadi Piirkonniti kiirgusbilanss erinev. Ekvatoriaalses vööndus kõige suurem, pooluste suunas väheneb. Negatiivne kiirgusbilanss on lume ja jääga aladel (Gröönimaa, Antarktis jm.) ÕHURINGLUS e. ATMOSFÄÄRI ÜLDTSIRKULATSIOON · Püsiv kogu maakera hõlmav õhu liikumine, mis toimub päik...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Tornaado Referaat Nimi,klass 2010 veebruar Sissejuhatus Kas ma õpin seda referaati koostades midagi? Kas mulle meeldib see teema ja referaat? Loodusjõud Mis on torm? Torm on atmosfääri häiritusest tekkinud nähtus, mis saab alguse tugevast tuulest, sageli äikesest, suurest sademekogusest, rahest, lumest jne. Eesti on tuulte poolest suhteliselt rahulik, kui võrrelda meid maailma mastaabis tuulisemate kohtadega. Näiteks ei suudaks me ette kujutada tuule kiirust 83 m/s, mis mõõdeti USA tugevaima orkaani Andrew üleminekul. Purustusi kaasa toova tormi puhul on tuule kiirus 20 m/s või suurem. Sellised tormituuled lõõtsuvad Eestimaa saartel kuni 43 päeval aastas, sisemaal vähem. Eesti tuulerekordiks on registreeritud 1969.a oktoobris Ruhnus puhanguliselt 48 m/s. Eelmise sajandi tormi...
Suures nõos on perioodilised või lühiaegsed jõed. USA põhjapiiril asub Suur järvistu. Kordiljeerides ja Apalatside keskosas on palju väikesi liustikujärvi, lääneosa platoodel ja nõgudes leidub jäänukjärvi nagu Suur Soolajärv. Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid, mis langetavad veetaset. Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed, orkaanid. Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid, mis langetavad veetaset. Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed, orkaanid. Maailma viiekümne pikima jõe nimistusse mahuvad sellised USA territooriumil voolavad jõed nagu Mississippi (algab Itsasca järvest Minnesotas ja suubub Mehhiko lahte; pikkus 3779 km), Missouri (algab väikejõgede liitumisega ja suubub
Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Eristatakse 3 tüüpi: 1) statsionaarne e püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal 2) soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale 3) külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Sooja frondi puhul on sajuala frondi ees, külma frondi korral taga. Külm front jõuab soojale frondile järele, toimub tsükloni sulgumine. Orkaanid on võimsad õhukeerised palavvöötmes. Lisaks tsüklonitele esineb väiksemõõtmelisi tugevaid keeriseid, nt tornaadod, trombid, vesipüksid, tuulispasad. Hoovus tohutu veemass, mille temp erineb ümbritseva vee temp-ist. Mereline(maritiimne) kliima- kliimatüüp, millele on iseloomulik õhutemp-i suhteliselt väike ööpäevane ja aastane kõikumine, suur sademetehulk ja õhuniiskus. Mandriline(kontinentaalne) kliima -
· Rannikualadele (üleujutused, erosioon, lisakulutused kaitseehitistele) · Veevarudele (veevarud, vee kvaliteet) · Metsadele (levik, liigiline koosseis, puidu juurdekasv) · Põllumajandusele (saagikus, niisutamine) · Inimese tervisele (terviserikked palavuse pärast, haiguste levik, saastunud õhk) · Looduse mitmekesisusele (liigiline koosseis, liustikualad jmt) Kasvuhooneefekti tagajärjed TEMPERATUURI TÕUS Aurumine suureneb, Orkaanid, tormid, tugevad niiskuse puudus vihmasajud Põud Liustikejää sulamine Kahjurite levik Üleujutused uutele aladele Erosioon, maalihked Joogivee nappus Vähenevad saagid soostumine Haiguste levik Majanduse allakäik Maailmamere veetaseme tõus cm Viimase 100 aasta jooksul on maailmamere veetase tõusnud 10-25 cm
keelustatud kemikaaliga et nafta vee pinnale ei tõuseks. Ometi jõuab Pilt 3. Merikilpkonn naftas (allikas: .glassforthegulf.com) naftat üha enam rannikuile, toimub loterii ning selguvad üha uued kaotajad. Inimesed kirikutes paluvad, et nafta nendeni ei jõuaks. Missuguseks aga kujuneb mõju orkaanide ajal? Orkaanid hooaeg on teatavasti praegu kuni oktoobrini ning missuguseks kujuneb kemikaali kasutamise tegelik mõju, vähendades küll nafta sattumist rannikuile, kuid suurendades mõju sügavamatele veekihtidele ja merepõhjale. Kurioosumina on õnnetuse tulemusena lisaks BP rannikuosariikide abirahale eraldatud BP grandid ka kohalikele ülikoolidele. Kokku 500 miljoni dollarilisest grandipaketist sai Louisiana riiklik ülikool juba 5 miljonit dollarit ning Florida
detsembrist kuni veebruarini). Edela mussoon (maist oktoobrini) on tuntud kui "Habagat" ja kuiv tuul Kirde mussoon (alates novembrist aprillini) kui "Amihan". Jahedaim kuu on jaanuar ja soojeim mai. Suvel võib tõusta temperatuur kuni 37 ° C, aasta keskmine merevee temperatuur on 27 ° C. Sademete hulk on 1000-5000 mm. Filipiinidel on ka aktiivsed vulkaanid, tsüklilised tormid, maalihked, hävitavad maavärinad, tsunamid ja orkaanid. Loodusvaradeks on Filipiinidel kindlasti vesi, sest Filipiinid on ümbritsetud ookeaniga. Filipiinid pole küll naftarikas maa, kuid seal on siiski palju väärtuslikke maake. Samuti on loodusvaradeks puit, nafta, nikkel, koobalt, hõbe, kuld, sool ja vask. · Rahvastik Selles riigis elab 98 miljonit inimest ja see on keskmine riik. Tegemist on arengumaaga, kus rahvaarv on stabiilselt kasvanud. 2010. aastal sündis naise kohta 3,2 last. Sündimus oli 26, suremus 5, imikusuremus 20
Kõik need erinevused tulevad erinevast kliimavöötmest. Majandus: Riigi üldine majandustase on tõusuteel. Suurt osa selles mängib nafta kaevandamine mis on aga ka suurim õhureostaja. Õhusaaste ei ole õnneks väga suur just arvestades majanduslikku arengutaset. Palju suuremat mure valmistab vee saaste. Looduskatastroofid: Trinidad & Tobago on geograafiliselt vast üks kõige õnnelikematest riikidest. Saartest lähevad pidevalt mööda orkaanid ja tsunamid. 2004 aasta septembris möödus neist ülinapilt orkaan ,,Ivan". Ivan oli kolmanda kategooria orkaan mis põhjustas ulatuslikke kahjusid terves kariibi meres ja ka USA-s. USA-le oli see ajaloo kulukaimate katastroofide edetabelis kolmandal kohal. Täielikult käis orkaan üle ka Grenada saartest. Kokku põhjustas orkaan 2006 aastaks 20,51 miljardi dollari ulatuses kahju. Viimased kahjustused pärinevad aga Tobagol 1963 aastast mil orkaan
Geograafia kordamisküsimused ja vastused Küsinused: 1.Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest. 2.Selgita gradient, Coriolise ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele. 3.Iseloomusta globaalset õhuringlust. 4.Iseloomusta õhuringluse mõju Eesti kliimale. 5.Iseloomusta peamisi õhumasse. 6.Iseloomusta ilmamuutusi sooja ja külma frondi üleminekul. 7.Iselooomusta õhu liikumist tsükloni ja antistsükloni korral ning nendega kaasnevat ilma. 8.Selgita õhusaastumise võimalusi ning selle tagajärgi. 9.Too näiteid ilmakatastroofide kohta. Vastused: 1.Ilmastik muutub ebapüsivaks ja sellest on tingitud ka materjaalse kahju mitmekordne kasvamine viimaste aastakümnete vältel. Ulatuslikel aladel on kliima muutunud põuasemaks, mis on endaga kaasa toonud kõrbestumise, nt Sahara kõrbest lõunapoole jäävas Shaeli piirkonnas. Teisalt on esinenud ka suuri üleujutusi, nt viimastel aastatel Kesk- Euroopas , mida varasemast ajast p...
ohustatumaid haiiti pilukoonu. Loodusvarad Haiti loodusvarade hulka kuuluvad maavarad boksiit, vask, kaltsiumkarbonaat, kuld ja marmor, ning hüdroenergia. Keskkonnaprobleemid Metsade pindala väheneb hoogsalt, sest metsamaad põllustatakse ja puitu kasutatakse kütusena. Muldasid kahjustab erosioon. Joogivett napib. Loodusõnnetused Aastatel 1965, 1975, 1977 ja 1980 olid pikad põuad, mis kahjustasid kohvi ja suhkru eksporti ning tekitasid näljahäda. Purustavad orkaanid on sagedased. 1979 ja 1980 kahjustasid need põllumajandust. Juunist oktoobrini on tormide hooaeg. 9 Piirkond on maavärinaohtlik. 18. sajandil lõhkus maavärin kaks korda Port-au- Prince'i linna ning 1842 Cap-Haitieni linna. 12. jaanuaril 2010 tabas Port-au-Prince'i 7- magnituudine maavärin, milles hävis suur osa linnast. Hukkus vähemalt 170.000 inimest. Esineb ka üleujutusi. Pilt külast, mis on tehtud peale jaanuari orkaani 2010
PEtEr konstantinov DEunov'i LEEGIHOIDJAD EttEkuulutus Leegihoidjad ---------------------- ----------------------Peter Konstantinov Deunov'i Ettekuulutus------------------ ------------------ THYALWAYSEEK ja LEEGIHOIDJAD (THE KEEPERS OF THE FLAME) (11. Juuli 1864 – 27. Detsember 1944) Varsti Saab Maa Erakordsete Tormiliste Kosmilise Elektri Lainete Poolt Pühitud Peter Konstantinov Deunov oli Bulgaaria filosoof ning tuntud ka kui Beinsa Douno, sündinud1886 ja suri 1944, jättis ettekuulutuse, mille ta oli saanud läbi transil põhineva seisundi, ettekuulutuse sellest mis võiks varsti KOGU Inimkonnale lähenemas olla. Ennustus oli seega dateeritud kui 1944, paar päeva enne tema surma sellel aastal. Ettekuulutuse, mille Beinsa Douno jättis, sobitub täpselt aegadesse mida me hetkel läbime, seoses n...
2.2. Äike ja keskkond Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid. Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need suurteks tükkideks. Veelgi vägevamad kärgatused kostavad äikese ajal kõrbetes, kui välgud tabavad sammaskaktusi, mis on kui hiiglaslikud looduslikud veereservuaarid. (Wikipedia… 22.11.2012.) Oluline roll on äikesel veeringes, eriti kuivtroopikas, kus äikesed või orkaanid toovad kaasa sealsed pea ainsad vihmad. Nii mõneski kuivas kohas tervitatakse muidu väga ohtlikuks peetavat orkaani suurte rõõmuhõisetega. Ka Eestis toovad põllumehele ja aiapidajale väga vajalikud sademed just suvised hoo- ja äikesevihmad. Kuigi Eesti kliima on niiske, suureneb temperatuuri tõustes väga kiiresti aurustumine ning seetõttu on meilgi suvel alati oht, et taimed võivad jääda veepuudusesse. Niisiis, äikese kasulikkus ilmneb nii hüdroloogilises
loodusvarasid: kivisüsi, rauamaak, boksiit,tsink , uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala.[2] Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi[2]. Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2.[2] Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis.[2] Muusika Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, kui imelikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulud. Prantsumaa oli 11,sajandil kaks peamist piirkonda, kus kujunesid keskaja rahvamuusikatraditsioonid Põhja-Prantsusmaalt Bretagne`ist sai alguse trubatuuride muusikakultuur Lõuna-Prantsusmaalt Provence`ist truvääride muusikakultuur.
Bermuuda kolmnurk ja infraheli Bermuuda Kolmnurk, mida kutsutakse ka Saatana Kolmnurgaks või Saatana Mereks, on peaaegu 1.5 miljoni ruutmiili (1.2 miljoni ruutkilomeetri) suurune piirkond Atlandi Ookeanis. Pisut loperguse kolmnurgakujulise ala tippudeks on Florida poolsaar, Bermuda saared ja Puerto Rico. Väidetavasti olla sellel alal mingi müstiline võime neelata laevu, lennukeid ja paate nii , et nende kadumise põhjustest ei jää vähimaidki jälgi. Legendi järgi on selles piirkonnas hukkunud erakorraliselt palju laevu ja inimesi. Kui palju täpselt sõltub sellest kui suurt ala arvestada ka mis ajahetkest õnnetusi lugeda. Arvamused müstilise piirkonna suuruse üle kõiguvad 500,000 ruutmiili ja 1.5 miljoni ruutmiili vahel. Mõnede hinnangul algas selle piirkonna müsteerium juba Kolumbuse ajal . Igal juhul hinnatakse, et viimase 500 aasta jooksul on selles piirkonnas juhtunud 200-1000 õnnetust . Howard Rosenberg...
kuni ¤%-ni (massi järgi) - sisaldus sõltub piirkonna ilmastikuoludest (rõhk, temp., tuule suund ja kiirus). C=2 tst ettevõtted foss. Kütuste põletamine tekib CC=2 , hulk suureneb takistub soojuskiirguse levik Maalt kosmosesse Maa temp tõuseb... ,,Juhuslikud komponendid" maapinna lähedastes õhukihtides , satuvad reeglipäratult eri hulkades, järelikult maap läh-ne õhukiht eri koostisega. Looduslikud juhuslikud vulkaaniline tegevus, orkaanid, maavärinad , laviinid, tulekahjud neid toimunud aastasadade jooksul, enamsti tasakaalustatud aineringega. Antoropogeensed e inimtekkelised juhusl. Komp kaasajal muutunud püsivalt toimivateks , osakaal kasvab pidevalt n. tööstuslikud heitmed (suits, tolm, gaasid, radioakt. Jäätmed, heitgaasid transpordist jne). Troposfääri piirides AS koostis enam-vähem püsiv, muutused märgatavamad stratosfääris. SAASTEAINED 1
kestva vihmae sademeterohke Hiina tsivilisatsioon Seevastu öösel perioodi tõttu. troopiline kliima sai alguse võis olla alla Augustist ja seega põhjapoolsel Huang nulli kraadi. lisandusid põlluharimiseks He tasandikul. vihmadele iga- soodsad olud. aastased Induse orkaanid. Talve- tasandikul on ja kevadkuud olid sademeid suvel kuivad. Sel ajal vähem ja põllud oli vaja vajavad kunstlikku kuntstlikku niisutamist. niisutamist. Jõed ja järved võimaldasid rajada palju niisutuskanaleid. Yucatani poolsaare madalikel ja neist lõunasse jäävate mägede jalamil laiuvates
juunist kuni novembrini) ja "Tag-lamig" (külm hooaeg alates detsembrist kuni veebruarini). Edela mussoon (maist oktoobrini) on tuntud kui "Habagat" ja kuiv tuul Kirde mussoon (alates novembrist aprillini) kui "Amihan". Jahedaim kuu on jaanuar ja soojeim mai. Suvel võib tõusta temperatuur kuni 37 ° C, aasta keskmine merevee temperatuur on 27 ° C. Sademete hulk on 1000-5000 mm. Filipiinidel on ka aktiivsed vulkaanid, tsüklilised tormid, maalihked, hävitavad maavärinad, tsunamid ja orkaanid. Loodusvaradeks on Filipiinidel kindlasti vesi, sest Filipiinid on ümbritsetud ookeaniga. Filipiinid pole küll naftarikas maa, kuid seal on siiski palju väärtuslikke maake. Samuti on loodusvaradeks puit, nafta, nikkel, koobalt, hõbe, kuld, sool ja vask. 3.1.Kliima ; troopiline vöönd, tavaliselt soe ja niiske. Kaks peamist kliima tegurit ongi : kõrge atmosfääriline niiskus ja kõrge kuumustase, Aasta keskmine temp. 26.5 kraadi
passaatide mõjul on neile piirkondadele iseloomulik just suviste sademete ülekaal. Talviti, kui valdavaks on läänetuuled, langeb ka sademeid vähem, kuna mandritelt puhuvad tuuled on kuivemad. Niiskete lähistroopiliste metsade vööndis on aastaringselt suhteliselt soe. Talviti on õhutemperatuur 10°C kuni 15°C , suvel tõuseb temperatuur 25°C ja isegi 30°C. Aastane sademete hulk on suur, olenevalt piirkonnast 1000 kuni 3000 mm. Suvel esineb troopilisi tsükloneid: USA s orkaanid, Hiinas, Jaapanis taifuunid. Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud ning kõvad leht- ja väärispuud. Aastane juurdekasv on suur, 15-20 m3/ha aastas. Peamisteks muldadeks on puna- ja kollamullad, kohati esineb liigniiskust ja soostumist. Kolla- ja punamuldades on palju mineraale, kuid on huumusevaesed. Niisketes lähistroopilistes metsades kasvab igihaljaid kui ka heitlehiseid lehtpuid. Puud kaetud sageli paksult sammaldega. Levinumad on vaher, magnoolia, igihaljas tamm, palmid jt.
Antitsüklon ...ehk kõrgrõhkkond on õhu keeris, mille keskmes on kõrgrõhuala, kuhu tuuled puhuvad keskelt äärealade poole. Põhjapoolkeral päripäeva. Antitsükloni keskosas valitsevad laskuvad õhuvoolud - laskudes õhk soojeneb, suhteline õhuniiskus langeb ja pilved kaovad. Ilm Eestis: 1. Talvel - külm, pilvitu, tuulevaikne 2. Suvel - soe, pilvitu, tuulevaikne Troopilised tsüklonid (keeristormid) Nimetused erinevates kohtades: - Orkaanid (Ameerikas) - Taifuun (Aasia) - Troopilised tsüklonid (Lõuna-Aasia, Austraalia) Troopilised tsüklonid tekivad: 1. Ookeanide kohal, 5-25° laiuskraadide piirkonnas 2. Pinnavee temperatuur peab olema kõrge - 26°C (tavaliselt üle 30°C) 3. Vee sügavus peab olema vähemalt 60m - tuuled peavad koonduma veepinna lähedal 4. Tekkinud õhukeerised liiguvad üldises idavoolus käändudes poolust suunas,
See muutis igasuguse sõjategevuse väga ettevaatlikuks, et vältida asjatuid ohvreid. Pärast lõhkeainete kadumist otsustasid ameeriklased rünnata Fallujat, Iraagi mässumeelsuse tugipunkti, et kindlustada see, et kadunud lõhkeaineid ei kasutata nende vastu. See aasta oli USA-le mitmeski mõttes häviav, sest Lähis-Idas võitlesid mässulised Ameerika vägede vastu, aga kodumaal hävitasid orkaanid rannikualasid: Floridat ründasid augustis orkaanid Bonnie ja Charlie ning septembris Jeanne ent lõunaosa purustas Igor. Ka poliitiline elu oli seal küllaltki tormine, sest novembris peetud valimistel võitis George W. Bush John Kerryt. Ilmselt oli see tingitud Bushi sõjapoliitikast, sest paljud ameeriklased tahtsid näha, et terrorirünnakute eest makstakse kätte. 20. jaanuaril 2005 vannutati George W. Bush ametisse oma teiseks ametiajaks. See aasta algas küllaltki rahulikult nii sõjaliselt kui poliitiliselt. Bush proovis reformida
omastada, seega satub see atmosfääri. Süsihappegaas laseb läbi päikesevalgust, kuid peegeldab soojuse tagasi maapinnale. See põhjustabki planeedi temperatuuri aeglase tõusu, millest oli juttu eespool. Ülemaailmne soojenemine võib lisaks eespool märgitule kaasa tuua merepinna tõusu, rannikute ärauhtumise ja üleujutused. See võib põhjustada põuailma, mis põhjustab veevarustuse probleeme ja saagi ikaldumist. Samuti võib see põhjustada äärmuslikku ilma, nagu tormid ja orkaanid, mis kahjustavad tõsiselt ehitisi, teid ja infrastruktuure (sidet, vee ja elektriga varustatust). Kokkuvõttes tasuks pöörata suuremat rõhku keskkonnaharidusele ja loodushoiule. Kui meie praegused õpilsed saaksid aru neid ähvardavatest ohtudest, oleks see vaid pool võitu. Kui aga inimesed saavad aru, et igaühest sõltub see, kui palju me loodust saastame, kui igaüks püüab seda vältida, siis suudme oma planeedi säilitada ka tulevastele põlvedele.
seas. Tänu shinto kasvatatud sügavale austusele loodus vastu on Jaapanis sündinud sellised kunstiliigid nagu ikebana, jaapani aed ja bonsai. Arhitektuuri iseloomustab kaetud ruumi ja looduse harmoonia, ühtesulamine. Shinto üks rituaale on pesemine o-arai. Jaapanlase tunnetuse järgi on räpasus ja kurjus samased, siit tuleneb selle rahvuse puhtusearmastus. Jaapanlase ilu mõiste sisaldab alati ka puhtust. Jaapani looduslikud tingimused on rasked maavärinad, vulkaanipursked, orkaanid. Kui õnnetused tabavad sind üks kord, teine kord, kolmas kord siis tuleb tahtmine naerda! Siit tuleneb jaapanlaste optimistlik loomus. Kõik tuleb täna ära teha, iga päev tuleb elada, nagu oleks see viimane, sellest nende töökus. Jaapanlased vaatavad elule tänutundega, nagu väärtuslikule kingitusele, mis varem või hiljem kuulub tagastamisele. Pea kõik sintoismi järgijad on jaapanlased, usk antakse edasi põlvest põlve. 1937. aastal
26) Antitsüklon e. kõrgrõhuala e. kõrgrõhkkond - on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Antitsükloni keskmes on õhurõhk kõrgem ja langeb äärte suunas. Talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. 27) Lõunatsüklonid - Vahemere või Musta mere piirkonnas tekkinud tsüklon, mis on liikunud põhja suunas ning millega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhu suurtele laiustele. 28) Troopilised tsüklonid e. orkaanid e. taifuunid - kõige kohutavamad ilmastikust tingitud loodusõnnetused.Võimsad õhukeerised palavvöötmes. Läbimõõt on keskmiselt 1000 km. Tuuled on äärmiselt tugevad, mõnikord isegi üle 100 m/s. 29) Tornaado - kuni mõnesajameetrise läbimõõduga vertikaalse telje ümber pöörlev väga tugev õhukeeris (Põhja-Ameerika preeriavöönd). 30) Tromb - põhimõtteliselt samad kui tornaado, kuigi väiksemate mõõtmetega (läbimõõt mõnikümmned meetrit).
Keskmine temperatuur on suvel 17°- 24°C ja talvel 2°-7°C. Mägedes langeb temperatuur talvel alla 0°C. Loodusvarad Prantsusmaal on rikkalikult loodusvarasid, eriti kivisüsi, rauamaaki, boksiiti, tsinki, uraani, antimoni, arseeni, kaaliumkarbonaati, päevakivi, puitu ja kala. Leidub ka kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi. Looduslikud ohud Nendeks on üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis. -5- Prantsusmaa Kristel Tilk Transport Prantsusmaal on 474 lennujaama, millest 297 on asfalteeritud hoovõturadadega. Suuremaid lennujaamu on 14. Suurim lennujaam on Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam, mis aastal 2009 teenindas 58 miljonit reisijat
OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED 1)Häirekeskuses võetakse vastu õnnetusteated ja edastatakse need vastavatele teenistustele, kes sõidavad sündmuskohale abi andma. Nii nagu mujalgi Euroopas, on ka Eestis ühtseks hädaabinumbriks 112. 2)Lühidalt kokku võttes tuleb õnnetusteadet edastades järgida järgmist: Räägi häirekeskusega rahulikult ja vasta sulle esitatud küsimustele! Ära lõpeta kõnet enne, kui selleks on loa andnud häirekeskus! Teate edastamisel ütle: 1. Mis on juhtunud, millise õnnetusega on tegemist? 2. Kus on õnnetus juhtunud, võimalikult täpne aadress või asukoha kirjeldus. 3. Kas õnnetuses on kannatada saanud inimesed? 4. Enda nimi ja kontakttelefon. Kui häirekeskusest soovitakse infot täpsustada, siis küsib dispetser lisaküsimusi. Alati tuleb neile oma teadmiste piires täpselt vastata. 3) OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED kui sulgeda kõ...
Reaalse ajaloolise tegelikkuse läbipõimumine fantastiliste ja üleloomulike kujunditega. Gabriel García Márquez-> Hispaania ,,Kadunud aja meri"- ,,Väga pikkade tiibadega väga vana mees" Filosoofilis-Ideoloogiline romaan-> tekkis 19. sajandi teisel poolel. Teostes püütakse küsimustele vastata mõistuse abiga. Thomas Mann(1875-1955) "Tobias Mindesniehel" inimene võib küll loodusele kahju teha,kuid tihti hävitab loodus end ise. Nt:maavärinad, orkaanid . ,,Buddenbrookid" Intellektuaalne romaan-> Vaimset laadi. Sisaldab romantismi, filosoofialist romaani. Tekkis 19. sajandi teisel poolel. Hermann Karl Hesse -> (1877-1962) Saksamaa. ,,Stepihunt" , ,,Laulik" peategelane loobub kõigest oma unistuse nimel. ,,Klaaspärlimäng" Draamakirjandus Henrik Ibsen-> (1828-1906) ,,Peer Gynt", ,,Nukumaja" George Bernard Shaw-> (1856-1950) Iiri-Inglise kirjanik. ,,Pygmalion" Naturalism Realismi äärmuslik vool, tekkis prantsuse kirjanduses 1860.-1870
kondenseerub ja eraldub vihmana. Selle käigus eraldub soojust ja sellepärast on tsükloni keskmes õhutemperatuur alati pisut kõrgem kui väljaspool tsüklonit. See reegel ei kehti üksnes maapinnal, kus õhutemperatuuri määrab veetemperatuur. Kondenseerunud aur tekitab pilved ja sellepärast on peaaegu kogu tsükloni ala pilvedega kaetud. Iseloomuliku ümmarguse või spiraalgalaktikat meenutava pilvestruktuuri järgi on orkaanid kosmosefotodelt ja lennukitelt selgesti eristatavad. Kõikjal tsükloni äärealadel valitsevad tõusvad õhuvoolud. Seevastu täpselt orkaani keskel on väike ala, kus õhuvoolud langevad. Kui orkaan on piisavalt tugev, siis eristub see ala selgelt ülejäänud orkaanist ja seda nimetatakse orkaani silmaks. Orkaani ülejäänud osa on täiesti pilves, aga silmas on taevas selge. Orkaani ülejäänud
Kordamine geograafia kontrlltööks Atmosfäär 1.Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. · Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistel aladel, kus see jõud on kõige tugevam. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: te...
p 460 km l 820 km lvs 276 m Idasuunaline pinnahoovus kiirusega kuni 1,1 sõlme, tõus kuni 3,6 m, suvel tihti tugevad tormid, lõunaosas esineb aastaringselt triivjääd. 8. Florida väin ühendab Atlandi ookeani Mehhiko lahega, eraldab Kuubat ja Ba-hama saari Põhja Ameerika mandrist. p 650 km l 80 km lvs 150 m Põhja idasuunaline hoovus kiirusega 4,4 5,6 sõlme, aprillist oktoobrini esinevad orkaanid.. 9. Gibraltari väin ühendab Vahemerd Atlandi ookeaniga, eraldab Euroopat (Pürenee poolsaart) Aafrikast. p 35,1 miili l 7,8 23,8 miili lvs 53 m Kuna Vahemeres ületab auramine sademetest ja jõgedest saadava vee hulga, voo- lab väina pindmises osas sinna vett Atlandi ookeanist, kusjuures vooluhulgalt võrdub see kogus umbes 10 Volga jõega. Idasuunalise pinnahoovuse kiiruseks on
Tagajärjed hukkuvad taimed surevad kalad veekogudes lagunevad kiviehitised metsad hävinevad, looduslik mul ja veekogud muutuvad happelisteks Lahendus Vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega, happesust tasakaalustav paene aluskivi Kasvuhooneefekt Põhjused CO2 sisalduse suurenemine atmosfääris, mis tuleneb peamiselt fossiilsete kütuste üha kasvavast tarbimisest Kasvuhoonegaasid Tagajärjed Temperatuuri tõus Liustike jää sulamine Joogivee nappus Orkaanid, tugevad vihmasajud Üleujutused Osoonikihi hõrenemine Põhjused Ülihelikiirusel lendavad lennukid Atmosfääri paisatud saasteained Freoonid Aerosoolid, õhukonditsioneerid Tagajärjed Mitmete taimede saagikuse langus Vähkkasvaja sagenemine Pärilikud haigused Lahendus Osoonikihti kahjustavate ainete vältimine. Vähendada freoonide tootmist ja kasutamist. Lämmastikuväetiste õigeaegne kasutus. Pakilisemad keskkonnaprobleemid Eestis Põhjused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
