ORKAANID Orkaan on looduse üks võimsamaid jõude. Orkaanid tekivad kui tugevad äikesetormid liiguvad üle sooja ookeani. Olenevalt regioonist kutsutakse orkaane ka taifuunideks ja tsüklonideks. Click to edit Master text styles Second level Third level Kuum õhk, selles tormis, Fourth level Fifth level ja ookeani veepind kombineeruvad ja hakkavad tõusma. See tekitab madala rõhu veepinnale. Tugevad tuuled, puhkudes vastastikku, panevad selle tormi keerlema. Kerkiv kuum õhk tekitab rõhku. Õhk kerkib üha kiiremini, suunates rohkem sooja õhku merelt ära ning külma ja kuiva õhku asemele. Tormi liikudes üle ookeani, korjab ta Tuule kiirus tõuseb üles üha rohkem kui õhku surutakse sooja, niisket õhku...
Referaat Orkaanid 10. klass Orkaanide teekonnad aastail 1985-2005. Orkaanid Heal lapsel mitu nime. Ameerika aladel nimetatakse troopilisi orkaane hurrikaanideks, Kagu-Aasias taifuunideks ning India ookeanis tsükloniteks, mis on keeristormi üldnimetuseks. Orkaaniks võidakse nimetada ka tsükloneid, kus tuule kiirus ületab teatud väärtuse, tavaliselt 32,7 m/s. Sellised tormid ei pruugi tekkida sooja troopilise mere kohal ja ei ole seetõttu orkaanid selle sõna kõige levinumas tähenduses. Erandiks on äikesepilvest maapinnani ulatuv tromb (Põhja-Ameerikas
Orkaan Tornaado Kristjan Laura Orkaanid Orkaan e taifuun e troopiline tsüklon on tugev tuul, mis toob kaasa tormi. Tihti tuleb orkaaniga kaasa ka vihm, mis võib kaasa tuua üleujutusi ja kahjustusi põllumaadele ja hoonetele Tekivad peamiselt hilissügisel ja talvel Euroopas on tihti ründavad orkaanid Suurbritannia ja Iirimaa põhjarannikut ja liiguvad edasi Norra merre Tekivad tihti Kariibi meres ning liiguvad New Orelansi ja Florida poole USA on riik, kus orkaanid on iga hilissügisene nähtus. Paljud on ohutud ja tuleb teha ettevalmistusi, et ei vältida mingisugust kahju Üks laastavaim orkaan oli Katrina (2005), mis tekitas 108 miljardit dollarit väärt kahju ning mis tappis 1245-1836 inimest. New Orelans oli üleujutatud ning inimesed pidid tihti kanuuga ringi
öelda, et ka riigikassale ei olnud see löök kerge taluda. Tänaseks on kinnitatud, et oma elu on kaotanud umbes 1830 inimest ning 705 inimest on siiani kadunud. Rahalist kahju hinnatakse ligi 90 miljardile USA dollarile. Tuleb tõdeda, et viimastel aastakümnetel on orkaane hakanud esinema rohkem ja nende mõju on tugevam kui kunagi varem. Tekib küsimus, miks see nii on. Ameerika teadlased väidavad, et laastavad orkaanid muutuvad sagedasemaks ja võimsamaks inimkonna süü läbi. Orkaanidele lisab võimsust kasvuhoonegaaside mõjul soojenev merevesi. Merevee temperatuuri orkaanide tugevusega seostanud uuringust inspiratsiooni saanud USA teadlased tõestasid, et pinnavee soojenemise taga on suuresti inimtegevuse mõju. Täpsemalt fossiilkütuste põletamisest tingitud kliima soojenemine. Kui ennist sai öeldud, et orkaan Katrina tagajärgedeks olid suured inimkaotused ja rahalises mõttes
Ilmastikust põhjustatud looduskatastroofid Emili Kilg 11c Orkaan Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond (tsüklon), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Orkaan Katrina Lõuna-Atlandi kohal nähtuna Rahvusvahelisest orbitaaljaamast (ISS) 26. märtsil 2004. Saffir-Simpsoni orkaanide intensiivsuse skaala. Eesti orkaanitugevusega tuuled vastavad peaaegu alati nõrgimatele, 1. kategooria orkaanidele. Tõsise orkaani tugevusega tuuli (50 m/s ja enam) esineb meil ainult keeristormides. Kategooria Tuule kiirus 1 33 - 42 m/s 2 43- 49 m/s 3 350 - 58 m/s 4 59 - 69 m/s 5 70 ja rohkem m/s Tromb Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Varases staadiumis torna...
Troopilised tsüklonid ja nende põhjustatud loodusõnnetused Enel Tubin Troopiline tsüklon • Tekkekkoht: palavvööde • Keskmes madalam rõhk kui tsüklonil • Tugevad tuuled (kuni 100m/s) • Tekivad ookeanide kohal, kus pinnavee temperatuur on kõrge (üle +26ºC) • Mandrite kohal hääbuvad kiirelt • „Heal“ lapsel mitu nime: taifuun, willy-willy, tsüklon, hurricane/orkaan, cordonasos Orkaan Irene (2011, Põhja Carolina, Virgina, Maryland, Delaware) Orkaan Cordonasos Hurricane Taifuun Tsüklon Willy-willy Troopiliste tsüklonite esinemise piirkond ja sagedasemad liikumised Temperatuurid ookeanide kohal (9.12.2014) Orkaanide ülesehitus Orkaani tugevuse skaala Kategoo Purustused ...
Koostaja :Sandra Veermets Juhendaja: Anu Teppo Klass:9b PRANTSUSMAA Iseloomustus Pealinn-Pariis Rahvaarv-65102719 Pindala-674 843km2 Riigikeel-prantsuse Rahaühik-euro K.Tihedus-97in/km Riigikord- Semipresidentlaane vabariik Linnad-Marseilles,Pariis, Lyon Pildid Click to edit Master text styles Click to edit Master text styl Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Asend Click to edit Master text styles Koordinaadid-47,5pl Second level 2.5ip ...
maavärinast, vulkaanipurskest või maalihetest, mille tagajärjel liigub suurel hulgal vett ookeanis ühest kohast teise. Orkaan Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond (tsüklon), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Orkaaniks võidakse nimetada ka tsükloneid, kus tuule kiirus ületab teatud väärtuse, tavaliselt 32,7 m/s. Sellised tormid ei pruugi tekkida sooja troopilise mere kohal ja ei ole seetõttu orkaanid selle sõna kõige levinumas tähenduses. Orkaanid tavaliselt tekivad mehhiko lahel ja Atlandi ookeanil. Kõige kuulsamad orkaanid on Orkaan Katrina ja Ike. Katrina oli Atlandi ookeanil tekkinud troopiline tsüklon, mis paisus orkaaniks 23.31. augustil 2005. Ta põhjustas väga suurt kahju USA kaguosale, olles arvatavasti riigi ajaloo suurim loodusõnnetus. Ike oli orkaan, mis tekitatud kahju poolest oli üks USA ajaloo suurimaid, sest ta maabus otse ühe USA suurima linna Houstoni kohal
Mustvee Gümnaasium KUUBA Referaat Mustvee 2008 SISUKORD 1.Kuuba üldandmed 1.1 Asukoht 1.2 Loodus 1.3 Kuumus ja orkaanid 1.4 Rassid ja usk 1.5Toit ja jook 2.Ajalugu 2.1 Fidel Castro 1 KUUBA ÜLDANDMED Kuuba pealinn on La Habana, teisi sõnu siis Havanna, kus elab ligikaudu 2 096 000 inimest. Riigis kokku elab umbes 11 734 000 inimest. Pindala on 110 680 km². Riigikeeleks on hispaania keel.Rahaühikuks on peeso ja Kuuba konverteeritav peeso. Asukoht Kuuba asub Kariibi meres ning Yucanta ja Florida poolsaare ning Haiti, Bahama,Jamaica saarte vahel. Loodus
Saffir-Simpsoni skaala alusel Orkaani silm Tsükloni tekimist pole võimalik ennustada Foto: Orkaan Taifuun Taifuun Esinevad Vaiksel ookeanil Taifuunide moodustumise ja arenemise jaoks on kuus peamist nõuet Taifuun Lan põhjustas tugeva vihma ja üleujutuse Jaapanis, mille tõttu lagunes Kishiwada mägedes kulgev tee Foto: Kishiwada, Jaapan Troopiline torm Troopiline torm Vähe intensiivsemad kui orkaanid Troopiline torm Cindy tõttu tekkis üleujutus, mis kattis Lakeshore´i sõiduteed Foto: Lakeshore´i sõidutee New Orleansis 2017. aasta troopilised tsüklonid 2017 Atlandi Orkaanihooaeg oli üks katastroofilisemaid hooaegu 17 troopilist tormi ja 10 orkaani Kõige intensiivsemad orkaanid olid Irma, Harvey ja Maria Havannas olid tänavad üleujutatud pärast 5.kategooria orkaani Irmat
Pindala: 2 512 000 km2 Keskmine sügavus: 2429 m Suurim sügavus: 7 680 m Saared Kariibi meres asuvad sellised saared nagu Kuuba, Haiti, Dominikaani Vabariik ja Väiksed Antillid, kuigi neid on veel rohkem. Kõige suuremad neist on Kuuba, Haiti ja Dominikaani Vabariik. Kliima saartel Kariibi mere troopilise kliima tõttu langeb temperatuur väga harva alla 25 kraadi, kuid tihti leevendab päevast palavust jahutav meretuul. Mõnikord tabavad saari ägedad orkaanid, mis tekitavad tõsiseid purustusi. Aasta temperatuuri amplituud on väike. Mere elustik Tuntuimate Kriibi mere piirkonna korallide hulka kuuluvad kork- ja kivikorallilised. Korallrahude vahel ujuvad imekauni värvusega kalade parved, näiteks huul-niitkalad, kirjud küülikahvenad, meriroosahvenad, pinsettkalad jt. Papagoikalad näksivad oma teravate hammastega korallipolüüpe ja vetikaid. Avamerel ujuvad noolhaugid .
sajandi sõjalaev. Ajalugu Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Floridas on olnud väga palju suuri, laastavaid orkaane. Orkaanide tulekut on tänapäevaste moodsate ilmavaatlusseadmete abil võimalik küllalt pikalt ette ennustada ning tugevate orkaanide tulekul evakueeritakse kohalikud elanikud ohutumatesse paikadesse. Küll aga ei ole võimalik nii kiiresti kaitsta elamuid ning muid rajatisi, mille tugev tuul ja vihmavalingud pilbasteks lõhuvad. Kokkuvõttes põhjustavad orkaanid Ameerika 8 Ühendriikidele suurt majanduslikku kahju. Pildil on orkaan Charle y teekond, mis tabas Floridat 2004. aasta augustis. Tuuled puhusid tol päeval kuni 240 km/h tunnis, tehes palju kahju. Kahjudeks hinnati 16,3 miljardit USA dollarit.
· ~300 troopikalinnuliiki: koolibrid, tocororo · ~900 kalaliiki: pagrus, saagrai · Kõrges hinnas on ka krevetid, krabid Tocororo Kuuba krokodill Kuuba rahvas · 2/3 kuubalasi on Hispaaniast sisserännanute järeltulijad · Põlisrahvaid pole · Inimesed on musikaalsed ja rõõmsad · Kuuba on salsa päritolumaa Tegevused Kuuba ekspordib · Suhkrut ja selle saadusi · Tubakat · Niklit · Vasemaaki · Toiduaineid Probleemid · Orkaanid · Kõrbestumine · Happevihmad · Joogivee saastatus Tänan tähelepanu eest! Kasutatud materjal · www.miksike.ee · www.wikipedia.ee · www.goadventrue.ee · www.havana-guide.com · www.skytravel.ee
Teadlase ütlevad, et merepinna tõus 1 m võrra viib 50-100 m rannaala kadumisele. Äärmuslikud ilmatingimused Kõige sagedamini globaalse soojenemise mõjuna loetakse see, et kataklüsmide ja suurte katastroofide sagedus kasvab. Kategooria 4 ja 5 orkaanide sagedus on tõusnud 20-35% võrra viimase 30 aasta jooksul. Üldiselt orkaanide sagedus on tõusnud peaaegu 40% ja need orkaanid nüüd põhjustavad rannikualadel peaaegu 10% rohkem sademeid kui orkaanid enne 1970. Globaalse soojenemise tõttu orkaanid on tugevamad, niiskemad ja neid on rohkem. Suurem vihmasadu. Temperatuuri suurenemisel õhk on võimeline rohkem niiskust veeauru kujul vastu võtma. See suurendatud sademete hulk põhjustab erosiooni järsult tõstmist. Tuleb rõhutada, et kliimamuutused mõnedes piirkondades võivad sageli põhjustada plusspoolele muutmine: soodsamad tingimused taimkattele nendel piirkondadel, kus praegu nende jaoks on
10. http://geograafia10b.pbworks.com/w/page/10692098/Maalihked 11. http://www.eramets.ee/life/index.php? option=com_content&view=article&id=72:austraalia-metsatulekahjud-haevitasid- 40-elumaja&catid=34:uudised&Itemid=57 11 Kokkuvõte Pea iga nädal toimub maailmas mõni looduskatastroof. Uudiseid lugedes või vaadates on kuulda ikka ja jälle, et on hukkunud inimesi. Looduskatastroofid, mis ma referaadis läbisin olid: orkaanid, maavärinad, tsunaamid, vulkaanipursked, tornaadod, maalihked, ning metsatulekahjud. Kuigi öeldakse, et inimene loodujõudude vastu ei saa, siis metsatulekahjusid ja maalihkeid on võimelinie inimene mõjutama. Õnneks asub Eesti väga heal kohal, kus ei toimu tsunaamisid, orkaane ning vulkaanipurskeid. Viimastel aastatel on sagenenud küll tormid, mis veel õnneks pole tornaadodeks üle läinud, ning maalihkeid ja metsatulekahjusid on ka Eestis esinenud.
kliimamuutuste mõju rannikualadele ,veevarudele,metsadele,põllumaj,inimtervis,loodus mitmekesisus kasvuhoone efekti tagajärjed: temp.tõsu üleujutused,põud,joogivee napuu,haigused,aurumine suureneb, vähenevad saagid, majanduse allakäik,soosutmine, kahjurite levik, liustikejää ssulamine, orkaanid,tomid, vihmasajud viimase saja aasta jooksul on maailmameri tõusnud 10 kuni 25 cm N. pangladeshis,niiluse delta niiluse deltaalal 1600 inimest 1 ruutkm kohta egiptuses aint 2,5% sobib põlllumaj jaoks liivae erosioon on seal tõsiseks probleemiks ja on kiirenenud alates Awani paisu ehitamisest üleujutused: igasugune üleujutus mõjutab ka põhjavee kvaliteeeeti hävitab väärtuslikku põllumaad veeepuudusega kohtades rändavad paljud väja,mõnes linans tekib ülerahvastatus tekivad muutused loodusvööndites metasad kohanevad vägaaegalselt.kõige rohkem kannatavad põhjapoolsemad metsad.kõrbealad laineevad N: ugandas on koguaeg kohvi kasvatatud.aga nü...
keskmine temperatuur on eestis tunduvalt madalam kui Kuubas, sest Eesti asub parasvöötmes. Õhusaaste Kuuba õhk on saastatud peamiselt väävel ühenditega, eriti pealinna Havanna lähedal. Väävel oksiidid satuvad õhku peamiselt väävlirikaste kütuste põletamisel ja seda tehakse kõige rohkem elektri jaamades. Looduskatastroofid Kuna Kuuba asub Kariibi meres ja Atlanid ookeanis ning troopilises kliimavöötmes, siis käivad temast tihti üle orkaanid, mis võivad vahel osutuda väga tugevateks. Kuulsaimad orkaanid, mis on Kuubat laastanud on Donna (1960), Flora (1963), David (1979), Michelle (2001) ja Katrina (2005). Neist kõige surmavam oli Flora, mis tappis ligikaudu 7000 inimest. 5 Veevarud Kuuba kaks suurimat jõge on Cauto ja Almendares. Suurim looduslik järv on Laguna de Leche, pindalaga 67,2 km2, ja suurim reservuaar Zaza, pinalaga 113,5 km2. Jõed
• Polüklooritud bifenüülid (PCB) • Kloroform • Trikloroetüleen (TCE) • Vinüülkloriid • Dioksiin Kuidas satub mikroplastik keskkonda? • Kosmeetika tootmisharust • Riiete pesemisest • Tööstuskaupade ja prügi lagunemisest väiksemateks osadeks • Laevandus • Loodusjõud nt orkaanid või üleujutused • Turism Prügisaared • On olemas 5 prügisaart maailma ookeanides: 1. Esimene asub Vaikses ookeanis Ameerikast lääne pool, 2. Teine asub samuti Vaikses ookeanis aga Jaapani külje all, 3. kolmas on Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel ehk Atlandi ookeani põhjapool, 4. neljas on Brasiilia ja Kesk-Aafrika vahel 5. ning viies küündib Madagaskarist Sri-Lankani. Kosmosest vaadatuna plastiku supp Barentsi merest Mikroplastik organismides
Biomass 0% 20% 40% 60% Tagajärjed · Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,30 C kümne aasta jooksul · Veetaseme tõus maailmameres · Kliimamuutused maismaal · Loodusvööndite nihkumine · Kõrbestumine · Üleujutused Tagajärjed TEMPERATUURI TÕUS Aurumine suureneb, Orkaanid, tormid, tugevad niiskuse puudus vihmasajud Põud Liustikejää sulamine Kahjurite levik Üleujutused uutele aladele Erosioon, maalihked Joogivee nappus Vähenevad saagid soostumine Haiguste levik Majanduse allakäik Tagajärjed inimestele · Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes
vägagi ohtlik. Kliimamuutust põhjustab inimtegevus, maa orbiit liigub, maa atmosfäär soojeneb jms. Seda ei saagi tegelikult muuta, sest maa kliima muutub nii või naa, kuid tänu inimtegevusele on see kiirenenud. Tagajärjed on kohutavad. Meretase tõuseb ning rannikualad uhutakse vee alla. Tekivad suured maavärinad, Palju viljakat maad kõrbestub ning paljukõrbestunud maast viljastub. Tekivad suured tormid ja orkaanid. Tekivad suured metsapõlengud ja vihmametsaes tekivad põud. Lõuna-Euroopa alad ujutavad üle. Palju looma- ning ka taimeliike on hävimisohus. Palju viljakat maad ja ka karjamaad hävib tulekahjudes ja tänu põudadele. Väga palju magevett hävib. Paljud rannikualadel elavad inimesed peavad kolima ära. Ennustatakse, et juba 2050 aastaks on kliimapõgenikkeligikaudu 150 miljonit. Kliimamuutustest tulenevad looduskatastroofid sunnivad inimesi rändama parematele põllumaadele
allergiaid Troopilisteviiruste levik( malaaria, kollatõbi) Majanduslik langus ( põllumaa vähenemine) Tagajärjed loodusele: Jää sulamine poolustel Ø Veetaseme tõus Ø Saared ja madalikud üleujutatud Kliimavöötmete muutumine Ekstreemsed ilmastiku tingimused Ø Põuad Ø Tsunamid ja orkaanid Ø Üleujutused Võimalikud lahendused: Heitgaaside vähendamine ü Kasutada ühistransporti Kasutada taastuvaid energialiike. Piirata fossiilsete kütuste kasutamist. Töötada välja õhku mittesaastav kütus. Tuumaenergia arendamine. Vähenda aerosoolide
tsitruselised, nisu, mais. Akt.Temp. 4000-8000°C Niiske idarannikute kliima- Karjamaadel kitsed, lambad aastas 2-3 saaki. Mullad Nisu, mais,riis, tubakas, õlitaimed, väheviljakad. Orkaanid teepõõsas. Troopiline Veg. Periood kõrbed 0-250mm/aastas Kõrbed tegeleda saab vaid Suhkruroog, puuvill, datlipalm, oaasides. kohvipuu. Akt.Temp. kuni 11 000°C Kaameli- ja lambakasvatus Lähisekvatoriaalne Veg
1. Lähisekvatoriaalsete loodusvööndite hulka kuulub savann.Amazonase madaliku loodusvöönd on vihmamets.Kõige vähem on aastas sademeid troopilises kliimavöötmes.Sealne loodusvöönd on kõrbed ja poolkõrbed.Ekvatoriaalse vihmametsa muldade viljakus on väike.Lähistroopika paikneb paraskliimavöötme ja troopilise kliimavöötme vahel.Epifüüdid on teistel taimedel kasvavad taimed.Lähisekvatoriaalne kliimavööde paikneb troopilise ja ekvatoriaalse kliimavöötme vahel.Vahemerelistel aladel kasvatavad inimesed järgmisi kultuurtaimi: a)apelsin; b)sidrun; c)virsik; d)mandlipuu.Mussoonkliimale on iseloomulik vihmane suvi ja sügis.Olulised keskkonnaprobleemid savannides on: a)kõrbestumine; b)ülekarjatamine; c)erosioon; d)tulekahjud. 2. Lähistroopilise kliimavöötme loodusvööndite hulka kuulub vahemereline taimkate.Florida poolsaare loodusvöönd on niiske lähistroopika.Kõige rohkem on aastas sademeid ekvatoriaalses kliimavöötmes.Sealne loodusvöönd on ekvator...
Riigid Edelast Austraalia Loodest Uus-Guinea Põhjast Saalomoni Saared Idast Vanuatu Kagus Pranstusmaa, mille protektoraat on Uus -Kaledoonia Majandus Majandustegevus praktiliselt puudub (välja arvatud tellimus-kalastamise- ja sukeldumisettevõtted). Saartel on hotellid. Vaatamisväärsuseks on koralriffid. Suurim on Suur Vallrahu. Keskkonnaprobleemid Korallimeres laiuv korallriff Suur Vallrahu on viimase kolme aastakümnega kaotanud poole kunagisest korallkattest. Põhjuseks on orkaanid, korallidest toituvad meritähed ja niinimetatud korallide pleekimine. Pleekimise põhjuseks on merevee soojenemine. Suur Vallrahu Pikkus on 2600 km Pindala on 344 400 km² Põhilised lindude pesitsuspaigad saartel asuvad Suure Vallrahu põhja- ja lõunaosades, neil pesitseb 1,41,7 miljonit lindu. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Korallimeri http://et.wikipedia.org/wiki/Korallimere_saared http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_Vallrahu
Keskmine 7110 52 m sügavus Suurim 7.686 m 459 m sügavus Võrdlus skeemina Kariibi meri on 136 korda sügavam kui Läänemeri Kõige... Kariibi meri on üks kõige soolasema veega meri 36 promilli Enim kasutatud meri filmide tegemisel Legend Kariibi meres õitses piraatlus 16. sajandil ja suri välja umbes 1720. Vana nimetus Karaiibi meri ja praegune nimi Kariibi meri Keskkonnaprobleemid • Igal aastal kujutavad orkaanid Kariibi merele potentsiaalset ohtu • Mere saastatus on suur tänu rohketele kruiisidele Kasutatud allikad • http://et.wikipedia.org/wiki • www.allthesea.com/Caribbean-Sea • http://images.tixik.com/images/data/3868/148/2009/07/11/2361477/1.jpg • http://translate.google.ee/translate? hl=et&sl=en&u=http://en.wikipedia.org/wiki/Caribbean_Sea&ei=v2F-S9aeEIzz- Qag5Mz3Cw&sa=X&oi=translate&ct=result&resnum=1&ved=0CBAQ7gEwAA&
Vaikse Ookeani Saarte Looduskatastroofid Vaikse ookeani saared 1. Hawaii saared 2. Lõuna-Hiina mere saared 3. Tulemaa saared 4. Uus-Kaledoonia saared Hawaii Hawail võib kohata 5 erinevat looduskatastroofi need on: 1. Üleujutused 2. Orkaanid 3. Tsunamid 4. Lava Voolud 5. Maavärinad 2006 aastal sadas rohkem kui 30 päeva vihma ja see tekitas suuri üleujutus kahjusid ning kahjustas inimeste terviseid. Lõuna-Hiina 1. Üleujutused 2. Maavärinad 3. Taifuunid 4. Tsunamid Peamine jõe ettearvamatuse põhjus on selle suurus ja vee koostis. Umbes 4800 km pikk Kollane jõgi algab Põhja-Qinhai provintsi mägedes ja lõpeb Kollase mere rannikul
Inimene ei pruugi olla igikestev, aga me ei tea sama looduse kohta. Samuti ei saa kindel olla, kumb kindlalt teisele peale jääb. Ei saa öelda kindlalt, et inimene on looduse kroon, sest on palju osi loodusest, mille üle inimesel võim puudub. Kuigi inimene võib näiteks vett reostada kemikaalidega, ei peata see vett auramast ning happevihma kujul taas alla sadamast. Vältimatud on ka ohtlikumad ilmanähtused nagu orkaanid, keeristormid, äikesetormid ja tsunaamid. Inimese võimuses pole kontrollida tõuse ja mõõnasid, laamade liikumist ega uputusi või põude. Siiski on inimene võimeline paljuks muuks, kaasaarvatud tohutuks arenguks. Inimene võib likvideerida veekogusid ja metsi, teha siledaks aasa või künkliku maastiku. Inimese loodud ehitised peavad vastu sadu aastaid, samas võib inimene hävitada loodusliku metsa või maastiku vähem kui kuu ajaga
Juuru Eduard Vilde Kool Gerlinde Sims 7.klass LOODUSKATASTROOFID Referaat Juhendaja: Helle Kiviselg Juuru 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis tuleb juttu viiest suurimast looduskatastroofist - maavärinad, vulkaanid, tsunamid, orkaanid ja üleujutused. Looduskatastroofid on toimunud juba aegade algusest peale. Esimene suurimatest katastroofidest leidis aset vanas testamendis, kus terve maa ujutati üle veega. Ka tänapäeval toimub kahjuks väga palju taolisi loodusõnnetusi, kuid kõike põhjusega. Kui vanal ajal põhjendati maavärinaid, vulkaanipurskeid jms õnnetusi Jumala vihaga, siis nüüd on tehnika arenenud ja leidnud hoopis muid põhjuseid. Põhjuseid on toodud välja alljärgnevates peatükkides
euroopa maade inimestele priiskav eluviis, kontrastiks madalmaa elanikele. Kogu see ülerahvastumine toob kaasa probleemid nagu: haritava maa puudus, vee puudus, loodus ressursside lõppemine, palju jäätmeid ning atmosfääri muutumine ( osoonikihi hõrenemine, kasvuhoone efekt jne.) Atmosfääri muutumise tagajärjel tekkis ka tugev kuumalaine. Mida rohkem kõik muutub, seda suurejoonelisemaks muutuvad ka katastroofid. Kuumalained on kuumemad, üleujutused ulatuslikumad, orkaanid, taifuunid tihedamad ja võimsamad jne. Kuumalaine tuleku tõttu suri sellel päeval umbes 11 000 prantslast. Enamus ohvritest olid eakad inimesed. Suurt temperatuuri muutust oli ette ennustatud, aga keegi ei reageerinud sellele. Vanemad inimesed olid üksi kodus, polnud kuidagi ennast kuuma eest kaitsta. Nende lapsed tõenäoliselt olid puhkamas kuskil. Inimesed olid väga hoolimatud. Ei mõeldud vanematele inimestele sellel päeval. Ei arvatud selliseid tagajärgi
Tere lugupeetud noored Tahan teile selgitada, miks on Eesti koht, kus elada. Mujal pole tegelikult nii hea, kui te kaldute arvama. Räägin sellest, kas minul on Eestis hea elada ja mis teeb selle riigi nii eriliseks. See, kas elu on hea või halb, ei sõltu vist niivõrd ühiskonnagrupist kui igaühest endast. Halb ja hea on kinni meie peas. Mulle meeldib, et Eestis on nii palju ruumi loodust, avarust, inimesed pole igal pool jalus. See on väga rahulik riik, koos kauni loodusega. Ma ei kujutaks ette, kui elaks kuskil välismaa suurlinnas, kus elutempo on nii kiire ja rahulikult asja võtta ei saagi. Geograafiliselt asub Eesti minujaoks väga heas kohas. Meri on käeulatuses, ei ole liiga palav, ei ole liiga külm. Olen mere-eluga harjunud ega taha merekohinast ja metsamühinast kuhugi kaugemale minna. Olen õnnelik veel selle üle, et Eestis pole suuri looduskatastroofe. Meil puuduvad tsunaamid, orkaanid, maavärinad, vulkaanipursked ja paljud tei...
Tänu loodusele püsib inimkond elus ning ilma on elu raske ette kujutada. Inimesed suhtuvad ümbruskonda erinevalt, mis tähendab, et paljud ei hooli looduse puhtusest. Selleks on loodusel varuks omad vingerpussid, mille puhul on kombeks öelda, et tegemist on kättemaksuga inimeste tegude eest. Loodusnähtused on suure tähtsusega tegurid inimkonna elukeskkonna kujunemisel. Enamasti on katasroofide põhjuseks ilmastikunähtused ning maapinna liikumised. Ilmastikuga seotud nähtused nagu orkaanid, taifuunid, tornaadod ja muud tormid saavad alguse troopilistest piirkondadest. Tavaliselt on nendeks kohtadeks Lõuna-Ameerika keskosa, Aafrika keskosa või Okeaania. Nähtuste tagajärjed on laastavad ning nendega võivad kaasneda ka inimohvrid. Inimeste elukohad hävivad ning toidu- ja veepuudus on suureks probleemiks katastroofi järgsel perioodil. 21. sajandi esimese dekaadi jooksul on Maad raputanud mitmed maavärinad, mille tagajärjel on tekkinud ka tsunamid ehk hiidlained.
tavaelus. Maailm oli 2008. aasta lõpuks tundmatuseni muutunud ja inimeste elu oli läinud raskemaks kui kunagi varem. Aastal 2008 on toimunud maailmas mitmeid märkimisväärseid sündmusi, mis on mõjutanud iga inimest, näiteks majanduskriis, Barack Obama valimine USA presidendiks, Venemaa-Gruusia sõda, nafta hinna kõikumine, Kosovo iseseisvuse väljakuulutamine, India ja Pakistani suhete teravnemine, piraatide tegevus Adeni lahes, orkaanid, maavärinad jne. Halva kõrvale mahtus ka palju head, sealhulgas olümpiamängud, kus Gerd Kanter võitis Eestile kettaheites kulla, ja Ingrid Betancourti ja teiste pantvangide vabastamine. Kogu maailm jääb mäletama seda aastat ilmselt ühe suurema kriisiaastana, mis mõjutab maailma tulevikku. Majanduskriis sai alguse sellest, et USA andis inimestele kergekäeliselt laenu ja inimestel tekkis tagasimaksmisega probleeme. Kunagi oli USA maailma juhtivriik, aga 2008
9. mail 1502 läks Kolumbus nelja laevaga ookeanile. Tema kajutis lauasahtlis oli kuninga instruktsioon. See piiras Kolumbuse kui admirali õigusi ja keelas tal Haiitil maale minna. 29. juunil, pärast rahulikku ja õnnestunud purjetamist jõudsid laevad Lääne-Indiasse. Soovides meestele puhkust anda ja ühte karavelli parandada, jäi admiral Haiiti pealinna lähedal ankrusse. Saatus aga on kapriisne. Oli sügis, tormide aeg. Peaaegu kolm kuud ründasid orkaanid laevu. Karavellide purjed muutusid räbalaiks. Kolumbus oli sunnitud kaks kõige viletsamat laeva maha jätma. Kui oli jõutud Jamaikani, nägid hispaanlased, et edasi sõita on võimatu. Abipalvega saatis ta ustava ohvitseri Haiitile. Indiaanlastest sõudjatega pärismaalaste piroogis läbis ta nelja päevaga 200 kilomeetrit ja viis Kolumbuse kirja kubernerile. Kuberner ei sallinud Kolumbust. Tal kulus terve aasta, et maadeuurijatele kaks laeva appi saata. 12. septembril 1504
aastaks 9 miljadrini. Kuid, kas on õige pidada seda rikkuseks? Mina nii ei arva. Maa tervis on üpriski kehv, inimesed on justkui haigused. Kuid inimesi on väga erinevaid, seega tekitavad inimesed erineva raskusastmega haigusi, mõned on ravitavad, mõned mitte, tuues kaasa tüsistusi. Inimene on üheks suuremaks vaenlaseks Maale, kuna meie jõud maailma hävitamisel on muutunud samaväärseks loodusjõududega, me oleme sama halvad kui vulkaanid, maavärinad ja orkaanid. Kuid kas me tõesti soovime olla kurjad olevused? Kindlasti mitte, kuid see kaasneb tahtmatult meie areneva ühiskonnaga, me ei kujutaks ette elu ilma autodeta ja kaasaegse tehnoloogiata, milleks on arvutid, televiisorid ning raadiod, kuid just nemad on ühed globaalsete muutuste põhjustajatest. Autode ja tööstuste heitgaasid paiskavad õhku kasvuhoonegaase, mille tagajärel meie kliima soojeneb liustikud sulavad, toimub kõrbestumine. (Kuid
moodustavad riigi pindalast kolmveerandi. Maaharimiseks kõlblikuks peetakse umbes 30% maast. Haiti kliima Valitseb troopiline kliima. Puhuvad passaattuuled Eri kohtade kliima on erinev sõltuvalt ookeani lähedusest ja kõrgusest merepinnast. Aastaringi on seal soe: talvel 15 - 25° C ja suvel 25 - 35° C Haiti loodusõnnetused Aastatel 1965, 1975, 1977 ja 1980 olid pikad põuad, mis kahjustasid kohvi- ja suhkrurooistandusi ning tekitasid näljahäda. Purustavad orkaanid on sagedased. Juunist oktoobrini on tormide hooaeg. Esineb tihti üleujutusi. Piirkond on maavärinaohtlik.2010.a. tabas Port-au-Prince'i 7-magnituudine maavärin, Port-au-Prince peale milles hävis suur osa linnast. Hukkus vähemaltmaavärinat 212 000 inimest. Haiti taimed Oli kunagi peaaegu kaetud männi-, leht- ja segametsadega. Tulekahjud, kontrollimatu raiumine ja metsamaa muutmine põllumaaks
Keskmine temperatuur suvel: Põhjaosa 8...16 °C Lõunaosa 16...24 °C Keskmine temperatuur talvel: Põhjaosa 0...-32 °C Lõunaosa 0...-8 °C Sademete langemise hulk: Riigi keskosas 250...500 mm Lääne- ja idarannikutel 1000...3000 mm 5 Ilmastikukatastroofid Suuremas osas Ameerika Ühendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusõnnetusi. Mehhiko lahe rannikut ohustavad orkaanid, jõgedel tuleb ette üleujutusi, esineb kuumalaineid ja külmalaineid. · El Nino põhjustab orkaane, tugevaid vihmasadusid, kliimasegadusi (põud, üleujutus) · Orkaan Mitch 1998. a , nõudis tuhandeid ohvreid (üle 11 tuhande) ja tekitas tohutult purustusi, paiguti sadas alla kuue tunniga Eesti aastane kogus vihmavett, · Orkaan Andrew 1992. a , tuuletugevust polnud võimalik mõõta,
3)El Nino El Nino hoovuseks nimetatakse ebaharilikult sooja merevee tungimist ranniku lähedale Lõuna- Ameerikas. Tekib vaikse ookeani ääres, aga põhjustab tõsiseid ilmastiku muutusi kogu maakeral. Veepinna temp. tõuseb sellel alal kuni 5C. Sellega kaasnevad maakeral suured ilmastiku muutused. Erakordne põud esineb Austraalias, Indoneesias, Indias jt. Suured sademed esinevad Lõ-Ameerikas, Californias, Argentiinas jt. 4)Troopilised tsüklonid ehk orkaanid ja taifuunid. Need on võimsad õhukeerised palavvöötmes. Nende läbimõõt on 2-3 korda väiksem kui parasvöötme tsüklonitel(u 1000km). Lisaks tugevale tuulele esinevad tugevad paduvihmad, üleujutused. Tsüklonid tekivad ookeanide kohal, kus pinnavee temp. on on kõrge(üle +26C). Tsüklonil on kindel ehitus. Ta on võimas õhukeeris, kus toimub õhu intensiivne tõusev liikumine. Kogu seda ala katavad paksud rünksajupilved. Keskel on tsükloni silm, u 50 km läbimõõduga ala,
Maad, kuhu ta saabus, sattusid vägivalla ja röövimiste küüsi. Toimus pärismaalaste- indiaanlaste massiline tapmine. Tema populaarsus ja usaldus kadus ka Hispaania kuninga õukonnas, kuna ta oli lubanud maade avastamisel suurt tulu kulla ja orjade näol, mida siiski loodetust vähem oli. /1,lk294-296/ Viimasele neljandale viimasele ekspeditsioonile läks Kolumbus vana ja haige mehena, jõudes Kesk-Ameerikasse. See reis oli ka kõige rängem, mitmel korral tabasid tema laevu orkaanid ja tormid. Reisi lõpus mees peaaeugu enam ei tõusnudki, nägemine oli halb ja teda piinas reuma. /1,lk298-301/ Kolumbus suri 20.mail 1506, ise teadmata, et oli avastanud uue maailmajao- Ameerika. /2,lk 17/ Sain teada, et kuigi Kolumbus on ajalukku läinud, kui Ameerika avastajana, siiski viissada aastat enne Kolumbust olid Põhja- Ameerikas käinud ka viikingid, kelle käigust saadi teada muistsete haudade lahtikaevamisena Põhja- Atlandi Ameerika rannikul. /3/ Kasutatud kirjandus: 1
Turismi negatiivne mõju majandusele ja keskkonnale MAJANDUS 1. Riikide poliitiline ja majanduslik olukord mõjutavad oluliselt turismi. Riikides, kus on näiteks orkaanid, maavärinad, terroriak või haiguste levik, võib turistide arv olla väike. 2. Turismi abil loodud töökohad on tihti madala palgaga ja hooajalised. Turism võib ka kergitada toodete, teenuste ja kinnisvara hinda kohalike jaoks. 3. Suur osa turismitulust viiakse sihtriigist välja. Selle põhjuseid on mitu: välismaise päritoluga majutusasutused ja reisiagentuurid, reklaamikulud ja toorainete hankimine turistide jaoks. KESKKOND 1
kaitsmisele. Planeet Maa, mida me kõik peame enda koduplaneediks, ei ole aga sugugi nii vagur talleke nagu pealtnäha paistab. Tunduks nagu planeet vastaks meie tegevusele sõnadega: "Nii nagu teie mulle, nii mina teile". Jah, võib tõdeda, et paraku nii see ongi. Kogu meie mürkgaaside paiskamisele õhku, vihmametsade maharaiumisele, veekogude reostamisele jne vastab loodus meile samaga. Vastukaaluks meie tegevusele tegutsevad mitmesugused loodusjõud. Olgu selleks orkaanid, tsunamid, vulkaanipursked, globaalne soojenemine vms. Sellest võime järeldada et loodus on otsustanud meile vastu hakata ning seda üha sagedamini. "Inimese iseloom on tema saatus." nagu on öelnud antiikaja filosoof Herakleitos. Nii see ka tõesti on. Olles niivõrd hoolimatu ja ükskkõikne keskkonna suhtes oleme ise sattunud täbarasse olukorda, kus loodus otsustab vastu hakata. Vaatamata suurema osa inimeste hoolimatusele on aga siiski neid, kellele läheb meid ümrbitsev korda
Kuna umbes 400 aastat eKr tabas olmeeke tsivilisatsiooni langus, mille tagajärjel hävinesid enamik nende linnadest. Kuntsti ja püramiidtemplite eeskuju jälgisid just Kesk.Ameerika rahvad veel pikka aega. 2. Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks just vihmase perioodi tõttu juunist oktoobrini. Augustist lisandusid vihmadele iga-aastased orkaanid ning talve ja kevadkuud olid kuivad. See tähendas, et sinna tuli rajada niisutussüsteeme. Sarnaselt Mehhiko kiltmaale tuli ka Egiptuses ja Indias Induse tasandikul rajada niisutussüsteeme ehk terasse. Yucàtani poolsaarel oli niiskust liiga palju ja see tähendas, et tuli maid kuivendada ja luua kunstpõlde. Peamised muistse Ameerika kõrgkultuurid kujunesid Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal
Austraalia Helen Siska Sisukord Üldandmed Lipp ja vapp Geograafiline asend Kliima Majandus Rahvastik Haridus Huvitavad faktid Pildid Üldanmed Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 7 613 000 km2 Rahvaarv: 20 226 100 (2004) Rahvastiku tihedus: 2,6 in/km² Keeled: inglise, aborigeeni keeled Naaberriigid: Indoneesia, Timor-Leste, Paapua Uus-Guinea, Uus-Meremaa, Saalomoni saared, Vanuatu Usklikud: kristlased, muslimid Rahaühik: Austraalia dollar (AUD) Kuninganna: Elisabeth II Peaminister: John Howard Hümn: Advance Australia Fair Iseseisvus: 1. jaanuar 1901 Lipp ja vapp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Geograafiline asend ...
üldiselt rahuliku ilmastikuga Eestiski saame mõnikord ajakirjanduse ja meedia vahendusel teada, et välk süütas mõne maja põlema või lõi kuskile sisse, häiris mobiililevi või elektrivarustust, koguni tuli mõnele inimesele hukatuseks. Kas äike on kasulik?Välk on vaid üks äikese komponent. Täpsem oleks isegi öelda, et tagajärg. Milles siis seisneb äikese kasulikkus?Oluline roll on äikesel veeringes, eriti kuivtroopikas, kus äikesed või orkaanid toovad kaasa sealsed pea ainsad vihmad. Muide, nii mõneski kuivas kohas tervitatakse muidu väga ohtlikuks peetavat orkaani suurte rõõmuhõisetega! Ka Eestis toovad põllumehele ja aiapidajale väga vajalikud sademed just suvised hoo- ja äikesevihmad. Kuigi Eesti kliima on niiske, suureneb temperatuuri tõustes väga kiiresti auramine ning seetõttu on meilgi suvel alati oht, et taimed võivad jääda veepuudusesse. Niisiis, äikese kasulikkus ilmneb nii
minu arust on see mõnes mõttes elu ära rikkumine. Haridus on minu elus üks tähtsamaid asju. Kunagi ei olda rahul sellega, mis on. Väga palju halba räägitakse riigist, kust elatakse. Näiteks just Eestist. Hädaldatakse selle üle, et siin on liiga külm ning et inimesed on kadedad ja ahned. Aga mina just väärtustangi oma kodumaad. Ma olen rahul, et siin Eestis pole suuri looduskatastroofe, puuduvad maavärinad, orkaanid, tsunamid, laviinid, vulkaanipursked, tornaadod ja sõjad. Väärtustan eestlasi, kes võitlesid meie riigi vabaks. Ma imetlen nende jõudu, väärtushinnanguid ning tegutsemist. Ma väärtustan inimestes väga ka iseloomuomadusi. Samas pean lugu ka oma iseloomust ning enda tahtmistest ja soovidest. Raha võib kaduda, suhted puruneda ja kooli lõputunnistused võivad kasutult sahtlisse jääda kehval majandusajal, aga iseloom jääb
Loodus annab meile aga järjest enam märke, et midagi kohutavat on toimumas. Ta on justkui heatahtlik politseinik, kes esimese eksimuse korral teeb hoiatuse, hiljem aga asja nii leebelt ei võta - siis saab juba karistada. Varem toimusid ju loodusõnnetused harva ning ei toonud kaasa väga suuri muutusi ja purustusi. Need olid justkui hoiatuseks. Nüüd on aga võõrustaja asunud tehtud vigade eest kätte maksma. Siin-seal on üha uuesti ja uuesti üleujutused, orkaanid ja muud sellised. Ka meie väikesesse Eestisse on see kohale jõudnud. Sel talvel sadas ju rekordilises koguses lund, mis tõi omakorda kaasa suured üleujutused nii mõnelgi pool üle Eesti. On raske uskuda, et looduses toimuvad muudatused meid kuidagi ei muuda, sest nad siiski teevad seda. Looduse hävitamisel hävitame ka iseennast, kuna ilma keskkonna ja looduseta me ei saa. Arvan, et on viimane aeg loodust hoidma hakata, muidu lõppeb asi suure katastroofiga.
Üks huvitavamaid vaatamisväärsusi on Jägala juga. Suurim järv Peipsi lahutab Eestit Venemaast. Suurim jõgikond on Pärnu jõe (suudme) ümber. Eestis on suured metsaga kaetud alad ja puit on oluline ekspordi artikkel. Kahjuks pole Eesti eriti rikas teiste loodusvarade poolest. Põhiliseks maavaraks on liiv, paekivi ja põlevkivi. Eesti kliima on mere ääres mõõdukas, kuid sisemaal on talved üsna karmid. Õnneks ei ohusta Eestis vulkaanid ega orkaanid, samuti pole ta altis üleujutustele ega maavärinatele. Poliitiliselt on Eesti demokraatlik vabariik. Eesti parlamenti kutsutakse riigikoguks ning presidendi valib rahvas. Eesti rahaühikuks on eesti kroon. Estonia is located on the east coast of Baltic Sea. The territory of Estonia covers 45,227 km² with a population of only 1,34 million, Estonia is one of the leastpopulous member of the European Union. Estonia is one of the more
03.1925 695 surnut, 7 tornaadot, 703 km Bjerknes. USAs aastas 900 tornaadot (1992.a. – Üle 5 korra olnud Nobeli preemia 14. Orkaanid. 1293 tornaadot) nominent (1923, 1924, 1926, 1929, jne) Meteoroloogia pole füüsika! Tekketingimused. Tornaadode Allee.
kirjakeelt siis nende kultuurist ja kommetest me väga palju ei tea aga teatakse, et linna keskel kõrgus enamasti püramiidikujuline tempel. Olmeegid valdasid hästi kiviskulptuuri ning valmistasid palju monumentaalseid inimpäid kujutavaid skulptuure. 2. Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks juunist oktoobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Augustist lisandusid vihmadele iga-aastased orkaanid. Talve ja kevadkuud olid kuivad. See tähendas, et sinna tuli rajada niisutussüsteeme. Sarnaselt Mehhiko kiltmaale tuli ka Egiptuses ja Indias Induse tasandikul rajada niisutussüsteeme ehk terasse. Yucàtani poolsaarel oli niiskust liiga palju ja see tähendas, et tuli maid kuivendada ja luua kunstpõlde. Peamised muistse Ameerika kõrgkultuurid kujunesid Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal
ebaühtlaselt looduskatastroofid jaotunud. jne) -pikaajaline vaesus ja • Miljardeid inimesi toiduhindade tõus ähvardab iga päev -raiskav ja ebaefektiivne näljahäda. toidutootmine • See, kuidas põuad, • Kliimamuutustega seoses on üleujutused, sagenenud orkaanid ja äärmuslikud maavärinad inimesi ilmastikunähtused. mõjutavad, oleneb suuresti nende elatustasemest. • Thinnatõusu •oid aruen hgin d a d e põhjustekstõ us um aad es •ontoiduhindade epõuad lavad iteravilja n i m tõusu u h in n a d eosen d
000. Vanuatul räägitakse 113 pärismaist keelt. Üheski teises maailma riigis ei ole nii palju keeli elanike kohta kui Vanuatul: keskmiselt tuleb ühe keele kohta 2000 elanikku. Seetõttu on paljud Vanuatu keeled tugevalt ohustatud ja mitu neist on 20. sajandil välja surnud. Ametlikud keeled on inglise, prantsuse ja bislama keel. Vanuatul on lähisekvatoriaalne kliima. Kolmveerand aastat valitsevad kuumad vihmased ilmad ja ähvardavad orkaanid. Veerand aastat puhuvad jahedamad kagutuuled. Veetemperatuur on talvel +22 °C ja suvel +28 °C. Jahedam aeg on talvel, juunist septembrini. Arheoloogilised andmed toetavad üldiselt omaks võetud seisukohta, et Vanuatule saabusid esimesed inimesed 4 tuhat aastat tagasi. 1200 aastaks oli Kesk-Vanuatul välja arenenud kõrgelt kihistunud ühiskond, mille alusepanijaks oli traditsiooni järgi suur pealik Roy Mata. Tema surma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
