HOLOKAUST Silver Klaar XII klass Kiili Gümnaasium Holokausti mõiste · Sõna "holokaust" on pärit vanakreeka keelest · Keskajal tähendas holokaust "tuleohvrit" või "täielikku hävingut" http://usk-lootus- armastus.blogspot.com/2011/09/ott o-kiisel-juutlus-ja-vabamuurlus.html Holokaust (1933-1945) · Esimene koonduslaager (1933) · Nürnbergi seadus (1935) · Kristallöö (1938) · Auschwitzi-Birkenau massitapmine (1942) http://en.wikipedia.org/wiki/Kristallnacht Holokaust Mida tehti juutidega? · Eksperimendid · Orjatöö-, koondus-ja surmalaagrid · Tagakiusamine http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad %20usundid/juutide_tagakiusamine.html Holokausti lõpuaastad · Sakslaste hirm kättemaks...
Perioigid (10%) tegelesid käsitöö ja kauplemisega. Tulemusena kasvas Ateena riigis lihtrahva poliitiline roll, sest Ateena riigi sõjalise selgroo moodustas s -tribal süsteemi -Demokraatia -juhtimise, kontrolli kuningas -seaduste vastuvõtmist, millega nimetatakse -suur osa, eriti sõjavangide kaevandused -väikese osa kasutamise orjatöö Herodotos- ajaloolane ja „ajaloo isa“, kes oma teoses „Historia“ (kr k uurimus) kirjeldas Kreeka-Pärsia sõda, aga ka ümbritsevate maade ajalugu ja olustikku.
Samuti tegelevad Ghanas lapsorjad, kes peavad käima illegaalselt kakaopõldudel tööd rügamas. Probleemi lahendamiseks on näiteks levima hakanud Fair Trade'i ehk õiglase kaubanduse põhimõtted. Fair Trade on rahvusvaheline kampaania, mis kutsub inimesi tegutsema suurema õigluse nimel globaalses kakaotööstuses. Kampaania nõuab sokolaadifirmadelt õiglase tasu tagamist kakaotalunikele, laste orjatöö kasutamise lõpetamist ning muude sotsiaalsete ja keskkonnaalaste nõuete sätestamist sokolaadi tootmises. Kampaania hõlmab 16 Euroopa riiki, kus kogutakse allkirjju petitsioonile, mis antakse üle sokolaadifirmade peaassambleel 2015. aastal. Võib ka näite tuua Soomes Joensuus igal suvel toimuvast Ilosaarirock festivalist, mille korraldajad on allkirjastanud koostöölepingu Soome õiglase kaubanduse organisatsiooniga (Reilun kaupan edistämisyhdistys ry)
Umbes 4. sajandil alanud vallutussõjad tõid kaasa Rooma ühiskonna senisest suurema varandusliku kihistumise ja talupoegade laostumise. Sõjasaak ning ka vallutatud aladelt laekuvad maksud rikastasid eelkõige Rooma ülemkihti, samal ajal kui sõjakäikudel viibivad talupojad tihtipeale ei suutnud oma perekonnale toimetulekut tagada. Ühtlasi kaasnes vallutussõdadega ka orjanduse areng, mille tõttu kujunes Roomas orjanduslik ühiskond. Arvatavasti kasvas orjatöö osakaal Roomas isegi suuremaks kui Kreekas ja hellenistlikes riikides. Muidugi ei tähendanud see vabade talupoegade kadumist, kuid nende osatähtsus vähenes olulisel määral. Kuigi varanduslik ebavõrdsus lihtrahva ja aristokraatide vahel oli kuningriigi ajal suur, kasvas see märgatavalt vabariigi ajal. Plebeid said endale küll rohkem õigusi, aga sellele järgnesid varsti vallutussõjad, mille käigus kasvas linna elanike arv pidevalt. Vallutatud aladelt toodi ka palju
Spartas oli range kodanike kasvatamise süsteem ning riigihuvid olid seal esiplaanil. Ateena oli aristokraatliku valitsemisvormiga riik. Olukord hakkas muutuma, kui Solon muutis riigis korda. Kindlalt demokraatlikuks muutis riigi Perikles. Kreeka oli orjanduslik ühiskond, kus olid enamuses barbarid. Aegamööda kujunes arusaam, et viimased ongi orjuseks loodud. Orje kasutati põhiliselt kõikidel töödel, väljaarvatud oskustöödel, mida tegid vabad inimesed. Orjatöö ja kodanike vabadusel põhinev riigikorraldus olid Kreeka polistes omavahel lahutamatult seotud. Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus. Nad allusid alati mõnele oma meesugulasele või abikaasale. Abielu põhieesmärk oli hankida seaduslikke järglasi. Abielus oli mees alati domineerivam pool. Kreeka tähestik on loodud otseselt foiniikia tähestiku põhjal. Tänu oma lihtsusele ja täiuslikkusele,
Kreekas olid nendeks suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid, Roomas kuulusid nende hulka keiser, senaatoriseisus ja ratsanikuseisus. Sageli kuulus neile palju maad, tööd aga tegid nende eest orjad. Aristokraadid aga tegelesid riigiasjadega, harisid end ja tegelesid loominguga. Kui nad seda poleks teinud, siis me võib-olla ei teaks paljusid asju nende maade ajaloost. Kreeka ja Rooma ühiskond oli orjanduslik. Mõlemas riigis oli orjatöö osatähtsus suur ja neid kasutati pea kõigis eluvaldkondades alates kaevandustest, lõpetades rikaste majapidamistega. Enamik raskeid töid jäeti ikkagi orjade kanda. Enamus orjadest olid võõrsilt sisse toodud. Orjuses leidus ka hulgaliselt võlgade katteks vabaduse kaotanud ja sõdades vangi jäänud inimesi. Orjade tapmine oli enamjaolt keelatud. Orjade olukord oli Roomas parem, sest seal võisid nad omada
Kaugete tsivilisatsioonide valitsemiseviisid Kaugetes tsivilisatsioonides oli alati tähtsal kohal usk, religioossus. Tänu sellele rajati mõnes tsivilisatsioonis näiteks templeid ja hauakambreid. Ohverdused isandate jaoks olid n.ö. ,,igapäevaselt lugupeetud''. Preestrid olid kõrgetel positsioonidel. Kuningatel oli piiramatu võim ning rahva ette nad palju ei ilmunud, seda tegid nad vaid erandjuhtudel. Mõned tsivilisatsioonid olid üpris sarnased (nt. Asteegid ja Inkad), mõned aga päris erinevad (nt. India, kuna ainult seal oli kastikord, mida ei saanud muuta). Vana-India tsivilisatsioon Pärast 1500. a eKr kujunes aarjalaste tsivilisatsioonis kastikord, mille all mõisteti jagunemist nelja seisuse vahel: 1)Braahmanid ehk preestrid 2)Ksatrijad ehk sõjamehed 3)Vaisjad ehk karjakasvatajd ja 4)Suudrad ehk teenijad 5)Puutumatud ehk ühiskonnast välja poole jäänud Pealikud, teisisõnu radzad juhtisid väikeseid kogukonde ning tähtsamaid otsuseid ...
Paljud meist peale kooli tahavad olla koos kellegagi, jagada oma armastust ja hiljem hakata koos elama. Mees loob vormi, sünnitab ideid ja ehitab maja, naine aga sisu, lapsi ja kaunistab kodu. Naine peaks olema rohkem koduperenaine kui tööinimene koristama, süüa tegema ja korraldama majapidamist, et kõik arved, toimetused saaksid õigel ajal tehtud. See ei tähenda, et mehele söögi tegemine ja tema eest hoolt kandmine on orjatöö, vaid nii saab kõige paremini jagada nende omavahelisi suhteid. Mõnikord võib ka rolle vahetada - mees kokkab ja aitab naist kui on võimalik. Jumala ees on mees ja naine ehk abielupaar need, kes vaimus ja kehas teineteisega üheks saavad ning see on igavesti püha liit. Kes eksib, see võtab endale ise karistuse iseenda ees - mõõdupuu asub eksija hinges. Ametlikult sõlmitud abielu, mille aluseks on puhas armastus ja inimliku vabaduse austamine, ei vaja muud tuge
peaga inimesed" ning oma maad ki-en-gi ,,tsiviliseeritud isandate koht". Sumerid erinesid oma semi rahvate hulka kuuluvatest naabritest keele, kultuuri ja võib-olla isegi välimuselt. Haldus ja poliitika Elasid linnriikides Pühendasid kaitsejumalatele templeid Linnriiki valitses kuningas Sumeri õigussüsteem oli esimene teadaolev Sumeri kultuuri algajaks võiks arvata u. 4000 e.Kr Majandus Orjatöö Kiri Sumerid kasutasid Sumeri kirja orje. Orjatarid esimesed mälestised kudusid, sõtkusid, savitahvlitel jahvatasid ning pärinevad Urukist. kandsid koormaid. Kiilkiri Kasutati kõigest viit viilu horisontaalselt, vertikaalselt, viltust ülalt alla, viltust alt üles ja nn nurkkiilu, neist moodustati loendamatul arvul erinevaid kombinatsioone.
seaduslikult, aga ei pruugi teadvustada, et osa nende käibest tuleb inimkaubandusest. Inimkaubanduse ohvri enda nõusolek ekspluateerimiseks ei oma tähtsust ega vähenda kuriteo tõsidust. Alla kaheksateistkümneaastase isiku värbamine, vedamine, üleandmine, majutamine või vastuvõtmine ekspluateerimiseks on igal juhul inimkaubandus ka siis, kui selleks ei ole rakendatud vägivalda, petmist, ähvardamist jms.(Unicef) 1.1.1 Inimkaubanduse vormid 1. Tööorjus: a) Orjatöö või võlaorjus (bonded labor)- Enim kasutatud meetod inimeste orjastamiseks. Inimene orjastatakse väitega, et ta peab tööga tagasi teenima võla, mille tingimused ja tähtajad on määratlemata. b) Sunnitöö (forced labor)- Inimest sunnitakse töötama vägivallaga või mingi muu karistusega ähvardades. Inimest koheldakse kui omandit ja tema vabadus on piiratud. c) Laste töö (child labour)- Töö liik, mis on suure töenäosusega ohtlik lapse tervisele. Samuti
tasusid maaomanikule selle eest raha, põllusaaduste või oma tööga. Neid võib nimetada koloonideks. Keisririigi ajal omandasid nad suurematähtsuse. Nende kõigelevinum maksuvorm oli iga-aastane kindlaksmääratud rahasumma, mis fikseeriti üheks viisaastakuks. Kolonaadi levikut keisririigi algusajal ei ole võimalik kindlaks teha, kuid üldine suundumus on siiski, et nende arv kasvas. Kuigi rendileping kehtis reeglina viis aastat, jäid koloonid tavaliselt maavaldusesse pikemaks ajaks. Orjatöö asendus järk-järgult koloonide tööga. Ka palgatöölistel oli Rooma põllumajanduses tähtis roll. Neid mainib ka Varro, kelle arvates tuleks töölisi kasutada ebatervisliku kliimaga piirkondades, sest palgatöölise surm toob kaasa vähem kahju kui orja surm ning neid tasub ka rakendada ohtlike tööde puhul. Rooma talupojad moodustasid vägagi mitmekesise kihi maaomanikud, palgatöölised ja rentnikud. Neid kõiki ühendas tõsiasi, et nende elatis sõltus ühel või
Rooma kultuur. Lõbustusasutused Lisamaterjal teema "Rooma teater" juurde Kuigi rooma kultuur kujundas paljud nähtused kreeka kultuuri eeskujul, said roomlased kreeklastest kaugelt kuulsamaks avalike lõbustusasutuste ja lõbujanu poolest. Rooma valitsejad mõistsid, et vaesemate kodanike poolehoiu võitmiseks tuleb ehitada uhkeid avalikke hooneid, korraldada paeluvaid vaatemänge, jagada kingitusi ja tasuta toitu. Orjatöö laialdase kasutamise tõttu võõrdusid roomlased kehalisest tööst ja hakkasid seda pidama endale alandavaks. 1. sajandil oli Roomas 200 000 vaest, kellest igaühele andis riik tasuta ligi 400 kg nisu. Lisaks jagati ka liha, veini, toiduõli ja raha. Pärast võidukate vallutussõdade lõppu muutus see riigile suureks koormaks. Kuid roomlaste nõuet "Leiba ja tsirkust!" pidid võimukandjad arvestama. Hiilgavaid vaatemänge korraldati usupühade ajal, ja vaatemängude arv kasvas pidevalt.
2. pärandamisõigus 3. vallasvara õigus 4. kohtu kaebamisõigus 12. Millal ja kuidas kaotati pärisorjus Baltikumis? 1816 ja 1819. Inimesed polnud küll orjad, aga nad polnud vabad ka, sest elukohti ikka ei olnud ja tuli mõisas töötada. Üldiselt läks olukord hullemaks. 13. Kuidas protestisid Eesti talupojad raske olukorra vastu 19.saj. alguses? Protestijad üritasid meeldida vene tsaarile, vahetades usku, kuid see ei andnud tulemust. 14. Millal lõplikult kaotati orjatöö mõisas ja mis põhjusel? 1849. aastal kehtestati talurahvaseadus mille järgi tehti üleminek raharendile ja hakati talusid päriseks ostma. Põhiliseks oli talurahva elu lihtsustamine. 15. Kuidas suutsid talupojad hakata oma maid mõisnikelt päriseks ostma? Algus jõudsid talu omale osta ainult kõrtsmikud, möldrid, mõisavalitsejad jt sellised ametimehed ja see motiveeris teisi, et saada lõpuks oma maa. 16. Millal algas Eesti alal tööstuslik pööre ja tänu millele?
oleks sporti, siis ei oleks ka eestlasi. Kui vaadata sporti, siis see on nagu teater,kino ja muusika-see on sama väärne asi. Ka spordis on suureks mõjutajaks kultuur. Kui võtame näiteks valge- ja mustanahalise inimese, siis mustanahaliste närvikava ja töötahe on hoopis teised, mis valgel inimesel. Neil on sees teistsugune ,,mootor". Kui liikuda aegades tagasi, siis terve elanikkond elasgi vaid spordist. See on esimestest olümpiamängudest peale, kus inimesed nautisid seda. See on neile orjatöö kõrval suur lõbu. Eriti pakkus neile huvi avatseremoonia ja võistlejate autasustamine. See oli ka võistlejate endi jaoks väga õnnis hetk, kus neile esialgu anti loorberipärg ja hiljem ka medal. Äri ja spordi vastastikune side on tihe. Tugevat emotsiooni on võimalik müüa suure raha eest. Enamik tarbimisotsuseid teeme emotsioonist lähtuvalt ja emotsioon on ainukene asi, mida ka tegelikult õnnestub müüa. Sport loob emotsiooni ja elab selle müügist. Ühelt poolt on
Inkade preestri seisus oli vähem priviligeeritud ja väiksema mõjuvõimuga kui teistel. Inkade riik oli totalitaarne. 9. Hispaanlaste vallutuste tagajärjed indiaani kõrgkultuuridele. 10. Indiaanlaste kõrgkultuuride loomulik areng peatus 17. Suur hulk põliselanikke hukkus võitluses 11. Indiaanlaste riigi alistati vallutajatega, inkvisitsiooni julmuse, üle jõu 12. Indiaanlaste kultuurisaavutused hävitati käiva orjatöö ja sissetoodud nakkushaiguste 13. Hindamatud kunstiaarded rööviti, tükeldati, sulatai tõtt üles ja veeti Euroopasse. 14. Indiaanlaste arhitektuurimälestised purustati 15. Indiaanlaste raamatukogud põletati, hävis ka suuline pärimus. 16. Mehhiko rahvaste algupärased kirjasüsteemid vajusid unustusse.
Suured pingutused võitude nimel tasuvad end lõpuks ära. 2008. aastal Pekingis toimunud olümpiamängude deviis oli "üks maailm, üks unistus". Pekingi olümpiamängude boikoteerimine on kõne all olnud ka Eestis ja mujal maailmas, põhjuseks rikkumised, mis ei sobi kokku olümpialiikumise ideaalidega. Esile on toodud inimõiguste üldist halba seisu Hiinas, kus on diktatuur ja tagakiusamised, ning Tiibetis, kus on ebaõiglus ja orjatöö. Ka Eesti ootas pool sajandit võõra võimu alt vabanemist. Kuid NSV Liidu kollaps ei olnud põhjustatud 1980. aastal Tallinnas peetud purjeregati boikoteerimisest. Vähemalt mitte märkimisväärsel viisil. Positiivselt küljelt vaadates on väga hea, et olümpiamängud pööravad suurt tähelepanu poliitikale, kuid teisalt tuleks sport ja poliitika lahus hoida. Amatöörspordiliikumine on püstitanud neli enesepiirangut: spordis ei tohi olla kohta äril,
ja sihikindla, aga ka sageli · Kirjanik hoolimatu käitumisega saavutas · Ajakirjanik paljut, kuid tekitas eesti rahvuslaste leeris ka suuri · Põllumees vastuolusid. Tema tõi kasutusele valguse-, pimeduse- ja koiduaja ning 700-aastase orjatöö mõisted, kujundades nõnda oluliselt eestlaste rahvuslikku eneseteadvust. Noorusaastad · C. R. Jakobson sündis 26.07 1841 Tartus pere esiklapsena. · Isa Adam Jakobson (1817-1857) oli haritlane ning tegi rätsepatööd, ema oli venestunud lätlanna Liisa Jegorova.
kasutamine). Inimkaubanduse puhul on tegu nüüdisaegse orjastamisega. Inimkaubitsejad võivad ohvri meelitamiseks ning tema vastupanu murdmiseks kasutada pettust, ähvardusi, füüsilist vägivalda, tema abitut seisundit ja muid meetodeid. Inimkaubanduse ajaloo lähteid tuleb otsida juba kaugest minevikust. See ebainimlik tegevus eksisteeris juba enne meie ajaarvamist Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias oli laialt levinud orjatöö kasutamine. Kuigi inimkaubanduse viisid on aja jooksul muutunud, tähendab nüüdisajal inimkaubandus sama, mida mitme tuhande aasta eest inimesed müüvad teisi inimesi. Müüjad saavad müüdute eest raha või muud tasu. Inimkaubandust loetakse kogu maailmas kuriteoks kuna inimene ei ole kaup või omand, mis kellelegi kuulub. Inimkaubandus on jäme inimväärikuse ja inimõiguste rikkumine. Inimkaubanduse eesmärk on kasutada inimest kasu saamiseks kas seksiäris, organite eemaldamisel
Eestimaal 1816a. ja Liivimaal 1819a. aastal Liivimaa talurahvaseadusega, kuid kehtima jäid paljudki pärisorjusega kaasnevad igandid nagu teoorjus. 19. Aleksander I – Venemaa Keiser 1801-1825 (Paul I poeg) Maamiilits - Maakaitsevägi Barclay de Tolly – Venemaa armee ülemjuhataja. Hävitas Napoleoni. 20. Kuidas protestisid Eesti talupojad raske olukorra vastu 19.saj. alguses? Väljarändeliikumiste ja usuvahetusliikumistega. 21. Millal lõplikult kaotati orjatöö mõisas ja mis põhjusel? 1856a. talurahvas oli vabastatud ilma maata ja maa kasutamise eest tuli ikkagi tööd teha. Talupoegadel oli võimalus oma maa ära osta. Kaotati teoorjus. 22. Kuidas suutsid talupojad hakata oma maid mõisnikelt päriseks ostma? Algus jõudsid talu omale osta ainult kõrtsmikud, möldrid, mõisavalitsejad jt sellised ametimehed ja see motiveeris teisi, et saada lõpuks oma maa. 23. Millal algas Eesti alal tööstuslik pööre ja tänu millele? 24. Kirjelda, kuidas
suurmaaomanike ja talupoegade põldudel, kõsitööliste töökodades, jõukamate inimeste majades teenijatena jm.(-) Samas ei kujutanud orjad endast üldjuhul põhilist tööjõudu. (+)Oskustöö oli eeskätt vabade inimeste päralt ja orje rakendati peamiselt abistavas rollis, vähest kvalifikatsiooni nõudvate(+) , kuid samas raskemate ja ebameeldivamate ülesannete puhul. (-)Orja tapmist peeti küll taunitavaks(+), kuid karistust ei järgnenud sellelegi.(-) Niisiis olid orjatöö ja kodanike vabadusel põhinev riigikorraldus kreeka polistes omavahel lahutamatult seotud.(-) Roomas: Rooma toodi orjadena paljudest eri rahvustest ja erisuguse kultuuritausta ning ühiskondliku positsiooniga inimesi. Nende hulgas võis kohata kõrgeltharitud kreeklasi ja ka tõiesti kirjaoskamatuid, tsivilisatsioonist puutumata barbareid. (-)Muidugi olid siis orjadele pandavad ülesandedki sageli erinevad orje kasutati
sest alaealistega on siiski karistused karmid. Inimkaubandus on ränk inimõiguste rikkumine ja tõsine oht riigi julgeolekule. Skeem on lihtne: suured rahad, mis selles äris liiguvad, võimaldavad ära osta nii politseinikke, kohtunikke kui poliitikuid ja läbi selle mõjutada seadusandlust. Inimkaubanduse põhjused on: · tööpuudus ja vaesus · sooline ebavõrdsus (kui naisel on väikesed lapsed, ei võeta teda tööle jne) · nõudlus orjatöö ja seksuaalse ekspluateerimise järgi · organiseeritud kuritegevus · inimene on väga väärt kaup kui narkootikumi saab müüa ühe korra, siis inimest niikaua, kuni ta elab või niikaua, kuni ta kasutamiskõlblik on seega aastaid Inimkaubandus toimib peamiselt kolmel viisil: · Tööorjus sunniviisiline töö või teenistus · Organidoonorlus ehk elundite sunniviisiline eemaldamine
Holokaust Sõna ,,holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab ,,täiesti" ja kautos ,,põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas ,,tuleohvrit" või ,,täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas-sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933-1945. a. Sihikindlad repressioonid algasid juutide ja mustlaste kodanikuõiguste piiramisega ja arenesid peale 1942. aasta Wannsee konverentsi kahe rahvusrühma süstemaatiliseks hävitamiseks koonduslaagrites. Juutide holokausti mälestatakse tavaliselt 19. või 20. aprillil. Sel päeval 1943. a algas Varssavi getos ülestõus-kümnete tuhandete näljas ja külmas vaevelnud j...
· Nende töö seisnes: · Suurmaaomanike ja talupoegade põllutööd · Teenia, käsitööliste ja jõukamate inimeste majapidamistes. · Kaevandused · Ehituste ehitamine · Orjaga võis vabalt ringikäija, tapmine oli taunitav, nad olid omaenda vara. · Kreekas olid orjad just kui ühiskonna välised aga orjatöö ja kodanikuvabadus oli tihedalt seotud Makedoonlased kreekas+Philippos II · Makedoonlased olid kreeklaste lähedane sugulusrahvas · Philippos II valitsusajal sai aga makedoonia kreeka ohtlikuks konkurendiks. · Makedoonia ümberkorraldused sõjaväes tegi ta võimsaimaks kogu balkanil · Philippos II üritas aga vältida otsest konflikti kreeklastega · Kuulutas end Hellenite juhiks
II sajandi alguseks oli aga juba saavutatud tasakaal senati ja keisrivõimu vahel ning siserahu häirisid vaid alistatute ülestõusud. I sajand oli välispoliitiliselt Rooma kõrgaeg, oli palju vallutatud maid, tugev eksport, hea teedevõrk ning tohutusuur tulu koormiste näol. Provintside majanduslik olukord üha paranes. Orjanduslik kord hakkas aga lagunema, talupoegade asumine suurematesse linnadesse, eeskätt Roomasse, oli valdav. Langes ka orjatöö tootlikkus ning Itaalia hakkas provintside majandusliku iseseisvumise tõttu esikohta keisririigis kaotama. Rooma moraalne allakäik oli I sajandil täies hoos levis orjameelsus, varjamatu materiaalsete hüvede tagaajamine, ühiskondlike tunnete nõrgenemine, abielusidemete nõrgenemine, vaba kooselu, sündimuse langus. Vanarooma arsitokraatia hakkas välja surema tekkis uus ülikkond, eelkõige pärit Itaalia linnadest või provintsidest. Ametliku religiooni kõrval levisid idamaise
Periodiseering:Kuningate aeg roomas(753 510 eKr) etruski kultuuri õitseng, 753 rooma linna asutamine. Varase rooma vabariigi periood (510 265 eKr) 387 gallid vallutasid rooma linna. 265 kogu itaalia oli ühendatud rooma võimu alla. Vahemerel rooma ülemvõimu kujunemine (265 133 eKr) puunia sõjad. 146 kreeka lõplik langemine Rooma võimu alla. Kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk(133 30 eKr).Varane keisririik(30 eKr- 235 pKr) valitsesid keisrid Augustus, Traianus, Marcus Aurelius. Sõdurkeisrite ajajärk(235 284 pKr) pidevad kodusõjad. Germaanlaste ja pärslaste sissetung. Hiline keisririik(284 476 pKr) valitsesid Diocletianus, Constantinus Suur, Julianus. 313 legaliseeriti riskiusk. 330 keisririigi pealinnaks Konstantinoopol, 370 375 hunnide sissetung, 395 jagunes rooma Lääne-Rooma ja Ida- Roomaks. Etruskid olid esimene Apenniini poolsaare rahvas, kes jõudis tsivilisatsiooni tekkeni. Nende hiilgeaeg 8-6 saj eKr. M...
Lõpplahendus 20. jaanuaril 1942. aastal toimunud Wennsee konverentsil loodi nn ,,juudiküsimuse lõpplahendus" (saksa keeles Endlösung der judenfrege). Berliinis töötasid natsijuhid välja lahenduse, mille kohaselt koondati kõik Euroopa juudid Ida-Euroopas asuvatesse hävituslaagritesse. See tähendas 11 miljoni juudi plaanipärast hävitamist. 1942. aastal alustati küüditamist koondus- ja surmalaagritesse. Nendest kohtadest said orjatöö ja hukkamispaigad. Suurem osa neist rajati Poola. Sinna tehti kuus suurt surmalaagrit. Juutide saabudes surmalaagrisse eraldati kõige pealt nooremad ja tugevamad, nõrgemad saadeti gaasikambrisse. Hukatavatelt võeti ära kõik väärisesemed, peale hukkamist eemaldati juuksed ja kuldhambad. Surnukehad hävitati krematooriumis või tuleriidal. Tugevamatele ellujäänutele tatoveeriti number, mida kasutati nime asemel. Neid kasutati orjatööl ja meditsiinilistel katsetel
Jakob Westholmi Gümnaasium Meelelahutus Vana - Roomas Referaat Jaana Junolainen 11a Tallinn 2009 Sissejuhatus Vabariigiaegses Roomas 5.-1. saj eKr olid meelelahutus, vaatemängud ja võistlused kodanike jaoks väga tähtsal kohal. Töö tegemine oli vabade ja jõukate roomlaste jaoks alandav ning sellega tegelesid ainult orjad, võõramaalased ning vaesemad kodanikud. Rooma keisrid pakkusid rahva lõbustamiseks areenidel väga suurejoonelisi meelelahutusi. Suured inimhulgad tulid kokku, et vaadata näitemängu, sõjavankrite võidukihutamisi või veelgi julmemaid vaatemänge - gladiaatorite surmavõitlusi. Mõnikord lasti metsloomadel surmamõistetud ja relvastamata kurjategijaid pealtvaatajate lustiks lihtsalt lõhki rebida. ...
Seest väga ilus, suurejooneline. Väljast üsna tavaline. · Sinine mosee tal on 6 minareti, üks suur kuppel ja 8 väiksemat. · Taz Mahal 1648 Sahh Jahan ehitas selle oma naisele. 829m kõrgune mosee, minaret, kauplus, korter. Avati 2012. Usbekistan · Kesk Aasia riik. · Peamine kaup mida toodetakse on puuvill (teine koht maailmas), selle tootmisel kasutatakse lapsi ning nad saavad selle korjamise ajal isegi koolist vabaks, kuid see on pigem orjatöö, kuna palk on väike. · Taskent on pealinn. Veel kaks olulist linna on Buhhaara ja Samarkand, mille vahel on 400 km. · Ida osas on mäed. Väga ilus loodus. · Usbekistanis on toimunud suur looduskatastroof. Araali merest hakati Stalini ajal kasutama niisutusüsteemina. Suunati vesi põldudele, mille tõttu sai tast magejärv ning suur osa kuivas ära. Teine katastroof on see, et plahvatas maagaasi asi ja toimus suur tulekahju. · Usbekistanil ja ta naabritel ei ole merepiire.
4.Ühiskond ja eluolu Maa ja linn Enamik elanikest olid talupojad; ülemkihi rikkus põhines peamiselt suurtel maavaldustel; suurmaavaldused- latifundiumid. Kõrgelt arenenud linnad;proletaarid-varatud linnaelanikud Seisuslik ühiskond: 1. Senaatoriseisus( rooma riigi ülikud) 2. Ratsanikuseisus(kuulusid rikkad; suurmaavaldajad) 3. Lihtarahvas(käsitöölised ja põlluharijad) Orjad ja vabakslastud Orjanduslik ühiskond; orjatöö osatähtsus oli suur; vallutussõjad võimaldasid orje juurde tuua; orjusesse võisid langeda ka haritlased; omanik võis orjaga teha mida soovis; sageli lasti orje vabaks; osteti end vabaks; vabakslastu sai kohe rooma kodanikuks Perekond ja naiste positsioon Patriarhaalne.võimutäius kuulus pereisale. Naised olid seaduse silmis enamasti isa, abikaasa või müne meessuguluse eestkoste all.; naise tähtsaim voorus oli truudus abikaasale; roomas olid mõnes mõttes naiste
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Inimese õp Inimkaubandus, elunditoonorlus, tööorjus, prostitutsioon, inimkaubandus loomus. Juhendaja: Karin Luts Pärnu 2013 Inimkaubandus Ajalugu Inimkaubanduse lähteid tuleb otsida juba kaugest minevikust. See ebainimlik tegevus eksisteeris juba enne meie ajaarvamist Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias oli laialt levinud orjatöö kasutamine. Orjadeks olid tavaliselt sõjavangid ja põgenikud. Tihti müüsid ka vanemad vaesuse sunnil oma lapsi orjusesse - nii sellepärast, et saada tasu, kui ka sellepärast, et laps jääks ellu. Orje kasutati kõige sagedamini abijõuna mehed kaevasid kanaleid ja veehoidlaid, ehitasid tamme, töötasid kaevandustes ning ka valitseja, ülikute ja templ...
pidusöögid ehk sümpoosionid(koosjooming) sõpruskonna ühe või teise liikme majas; kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim; Aristokraatide meelest andis nende tublidus neile ka õiguse rahvast juhtida ning andamit koguda. Orjandus Orjanduslik ühiskond, orjade arv kasvas aja jooksul; orjatööd kasutati pea kõigis valdkondades: põllumajanduses,käsitöös, koduteenijatena jms. Orjatöö osatähtsus Kreeka ühiskondlikus tööjaotuses oli väga suur. Naiste positsioon. Abielu ja perekond Ühiskond oli patriarhaalne; Naistel polnud kodanikuõigusi; naise koht oli kodus;abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi; mehe ja naise suhted abielus võisid jääda küllalt pinnapealseks; Mehe elu möödus sageli kodust väljas, näiteks rahvakoosolekul; naine aga püsis kodus, hoolitses majapidamise eest ja kasvatas
GLOBALISEERUMINE KUI INIMKAUBANDUSE TAGAPÕHI · Ametialane sooline segregatsioon naiste ebaproportsionaalselt madal esindatus võimupositsioonidel selgitab naiste suurt osakaalu inimkaubanduse ohvrite seas ning seksuaalse ekspluateerimise esinemise sagedust, võrreldes teiste inimkaubanduse liikidega. INIMKAUBANDUSE MOOTOR - NÕUDLUS · Inimkaubanduse liikumapanevaks jõuks on nõudlus seksiteenuste, odavad tööjõu ja elundite järele. · Orjatöö kasutamise eesmärgiks on kasumi suurendamine, hoides kokku töövõtjatele pakutavate töötingimuste pealt. INIMKAUBANDUSE MOOTOR - NÕUDLUS · Enamasti vaestest riikidest pärit töötajatele ei võimaldata tervisekindlustust, iga aastast puhkust ega maksta nende eest sotsiaalkindlustusmakseid. INIMKAUBANDUSE MOOTOR - NÕUDLUS · Elunditega kauplemine ning illegaalsel teel saadud elundite siirdamine on kõikides arenenud riikides ebaseaduslik
ekspluateerimine kaubitseja enda poolt või selle võimaldamine teistele. Inimkaubanduse mõiste hõlmab nii siseriiklikku kui rahvusvahelist tegevust. See tähendab, et inimkaubandus ei pea tingimata toimuma üle riigipiiride, see võib aset leida ka riigisiseselt. 1.2 Inimkaubanduse ajaloost Inimkaubanduse olemasolu tuleb otsida juba kaugest minevikust. See tegevus eksisteeris juba enne meie ajaarvamist- orjatöö oli laialt levinud Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias. Tihti müüsid olude sunnil ka vanemad oma lapsi orjusesse sellek, et saada tasu või et laps jääks ellu, kuna ise ei suudetud oma last toita. Kõige sagedamini kasutati orje abijõuna. Mehed ehitasid tamme, kaevasid kanaleid ja veehoidlaid, töötasid kaevandustes ning töötasid ka valitseja, ülikute ja templite majapidamistes. Naised töötasid aga enamasti valitseja või templite töökodades ketrajate,jahvatajatena ja kudujatena.
pumpamiseks. Üldotstarbelisi tuulegeneraatoreid kasutatakse tuuleelektrijaamades. Suuri tuulegeneraatoreid paigaldatakse tuuleparkidena. Laialdaselt kasutatakse tuugeneid 1-2 MW. Suurimate maailmas ehitatud tuugenite võimsus on veidi üle 7 MW. Tuulegeneraatori võimsus võib olla ka palju väiksem, isegi 10 W. 2.2 Ajalugu. Heron Aleksandriast konstrueeris 1. sajandil AD tuuleratta, kuid seda ei hakatud kasutama. Odava orjatöö tõttu polnud masinate leiutamiseks ja täiustamiseks ühiskondlikku survet. (Joonis 3) Esimene teada olev praktiline tuulik ehitati 7. Sajandil Sistanis, endine Pärsia, piirkond mis jääb Iraani, Afganistani ja Pakistani piirile.( Joonis 4). Euroopasse ilmusid tuulikud keskajal. Esimesed ajaloolised faktid tuulikute kasutamisest Euroopas on 11. või 12. sajandi Inglismaal. 1190.aasta paiku nägid neid Süürias ristisõdijad ja võtsid nende oskused tuulikute ehitamiseks üle. Juba 14
pumpamiseks. Üldotstarbelisi tuulegeneraatoreid kasutatakse tuuleelektrijaamades. Suuri tuulegeneraatoreid paigaldatakse tuuleparkidena. Laialdaselt kasutatakse tuugeneid 1-2 MW. Suurimate maailmas ehitatud tuugenite võimsus on veidi üle 7 MW. Tuulegeneraatori võimsus võib olla ka palju väiksem, isegi 10 W. 2.2 Ajalugu. Heron Aleksandriast konstrueeris 1. sajandil AD tuuleratta, kuid seda ei hakatud kasutama. Odava orjatöö tõttu polnud masinate leiutamiseks ja täiustamiseks ühiskondlikku survet. (Joonis 3) Esimene teada olev praktiline tuulik ehitati 7. Sajandil Sistanis, endine Pärsia, piirkond mis jääb Iraani, Afganistani ja Pakistani piirile.( Joonis 4). Euroopasse ilmusid tuulikud keskajal. Esimesed ajaloolised faktid tuulikute kasutamisest Euroopas on 11. või 12. sajandi Inglismaal. 1190.aasta paiku nägid neid Süürias ristisõdijad ja võtsid nende oskused tuulikute ehitamiseks üle. Juba 14
INIMKAUBANDUS- MIS SEE ON ? Inimkaubandus on raske inimõiguste rikkumine. See on muutunud laialdaseks, organiseeritud kuritegevuslikuks äriks, mis toob inimestega kaubitsejatele ja kuritegelikele rühmitustele suurt tulu tulu, mis on võrreldav illegaalse relva- ja uimastikaubanduse tuludega. Inimkaubandusest on saanud praegusaegse migratsiooni üks traagilisemaid külgi, arvestades et aastas kaubitsetud inimeste arvu hinnatakse kuni kahele miljonile. Ahvatletuna lubadustest mujal hästi teenida, võtavad paljud ohvrid vabatahtlikult vastu kaubitsejate poolt pakutavaid teenuseid, mõistmata täielikult oma tulevase teenistuse iseloomu või tingimusi, milles nad töötama peavad. Kui inimene on juba kindlalt lõksus, petetakse teda või sunnitakse prostitutsioonile või teistele sunnitöö vormidele, et teenida kaubitsejale tulu. Ohvrite põgenemist takistavad sageli valvurid, kasutakse vägivalda või ähvardusi ja võetakse ära isikuttõendavad dokumendid...
Põhja-Ameerika idarannikule jõudis inglased ja prantslased 17 saj. Suurte maadeavastuste tagajärjed Euroopale: inflatsioon e. raha väärtuse langemine ja hindade tõus, maailmapildi avardumine, uued kaubad (tomatid), Vahemere kaubandus kaotas tähtsuse, uued kaubanduskeskused (London-majanduskeskus), etnoloogia, kauba-ja fondibörs, feodalismi lagunemine. Ameerikale: kõrgkultuuride hävingkoloniseerimine, kultuuriväärtuste purustamine, vägivaldne risti- usustamine, kirja häving, orjatöö kasutamine, haiguste levik. Aafrikale: Aafrika koloniseerimine, rahvastiku vähenemine, rahva orjadeks müümine. Suuri maadeavastusi peetakse maailmaajaloo üheks olulisemaks pöördepunktiks, kuna maailmapilt laienes, suured muudatused ühiskonnas, inimrasside laienemine, keskaja lõpp ja uusaja algus. Põlisrahvaste lõrgkultuurid Kesk-ja Lõuna-Ameerikas Asteekide riik Mehhiko keskosa Atlandist Vaikse ookeanini. Valitsuspüramiidi tipus seisis
Üle 49 tunni nädalas Loov klass (juhid 50%, professionaalid 40%) Oskustöölised 15% Palga ja töötaja suhte osas kõige suuremad võtjad kõrgematel kohtadel oskustöölised. Mida näitavad? Pühendumust Usaldusväärsust Saavutusi Tootlikkust Ületunnitöö tegemise põhjused Lisab töökohale stabiilsust Võimaldab rohkem tarbida Töö meeldib Soov karjääri teha Soovitakse respekti kaastöötajatelt Kaua töötavate töökaaslaste surve 9. Orjatöö tänapäeval Kaasaegne orjus Orjus sotsiaalne ja majanduslik suhe, milles sinimest kontrollitakse vägivalla või vägivalla ähvarduse kaudu, talle ei maksta tasu, aga tema abi saadakse majanduslikku kasu. Orjakaubandus mis iganes vahendite kaudu, ükskõik millise vahemaa taha indiviidi orjuse või orjuse taolise kuritarvitamise eesmärgil omandamine, värbamine, majutamine, vastu võtmine, transportimine.
AJALUGU 56 Mis tähendust omasid Rooma ühiskonnas järgmised nähtused? Selgitage ühe näitega kummagi kohta. a) Sugukondlik traditsioon Roomlased hindasid perekonda ja traditsioone väga kõrgelt. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. b) Klienteelsuhe ühendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaiste alla. Patroon ja klient. Pooled aitasid teineteist vastastikku. Patroon andis kliendile maad, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks teatud koormisi, hääletas patrooni eest rahvakoosolekul. Sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu arvukatele klientidele. 57-58 Sarnasused: olid rahvakoosolekud, oli senat Erinevused: senatisse pääsesid ainult rikkad, riigiametnikele Roomas palka ei makstud, igasse ametisse valiti korraga kaks meest, et vältid...
AJALUGU 56 Mis tähendust omasid Rooma ühiskonnas järgmised nähtused? Selgitage ühe näitega kummagi kohta. a) Sugukondlik traditsioon Roomlased hindasid perekonda ja traditsioone väga kõrgelt. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. b) Klienteelsuhe ühendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaiste alla. Patroon ja klient. Pooled aitasid teineteist vastastikku. Patroon andis kliendile maad, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks teatud koormisi, hääletas patrooni eest rahvakoosolekul. Sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu arvukatele klientidele. 57-58 Sarnasused: olid rahvakoosolekud, oli senat Erinevused: senatisse pääsesid ainult rikkad, riigiametnikele Roomas palka ei makstud, igasse ametisse valiti korraga kaks meest, et vältid...
Fookus: (+) Laienemine, ümberkujundus (-) Ennatlik reaktsioon Stiil: (+) Avatud süsteemide mudel (-) Tormiline anarhia Palju Viimistlejaid ja Teostajaid Fookus: (+) Konsolideerumine, tasakaal (-) Protseduuriline steriilsus Stiil: (+) Sisemiste protsesside mudel (-) Külmutatud bürokraatia Palju Hindajaid ja Kujundajaid Fookus: (+) Toodangu maksimeerimine, konkurentsivõime (-) Kurnav vaenulikkus Stiil: (+) Ratsionaalsete eesmärkide mudel (-) Ängistav orjatöö Igas organisatsioonis on peidus mitmekülgsust suhtlusstiilide mitmekesisust. Suhtlusstiilide erinevuste ärakasutamine võib aidata saavutada tõhusama koostöö, viljakamad suhted, suurema tootlikkuse ja ettevõtte paremad tulemused. Teiste inimeste eelistuste äratundmine tööl ja nendega kohandumine võimaldab tulemuslikumalt suhelda ja annab parema veenmisvõime teiste 2
kohtades keelatud. Orjatööd kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades, põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jms. Enamus orjad töötasid suurmajapidamistes, kuid ka keskmise jõukusega ja vaesemad inimesed (talupojad ja käsitöölised ) olid orjapidajad, nad kasutasid neid abilistena ja neile anti kõige halvemad tööd. Õiguslik erinevus vaba inimese ja orja vahel oli Kreekas selgem kui nt Egiptuses ja orjatöö oli ühiskondlikus tööjaotuses väga suur. 8. Naiste positsioon. Abielu ja perekond. Õpik lk. 100-101, vihik. Ateena Sparta Naistele ei olnud haridust vaja, kuna Said haridust, nende ülesanne oli lapsi kasvatada, ei omanud maad, võisid omada maad, täitsid isa, venna ja abikaasa käske, võisid ka ise otsuseid vastu võtta, iseseisvalt ei saanud väljas käia(kodust),
Publius Vergilius Maro oli rooma kirjanik, kes elas aastatel 70 eKr kuni 19 eKr. Vergilius oli ühtlasi rooma kõige kuulsam luuletaja. Tema esimene tähtsaim teos oli ,,Bucolica" (,,Karjaselaulud") Vergilius presenteerib end kui tüüpilist õpetatud poeeti. Tema teostele on iseloomulik põhjalik looduse ja selle ilu kirjaldamine ning talle oli omane looduse tundeline tajumine. Tema järgmiseks teoseks oli ,,Georgica" (,,Põllutööst"), mis näitab, et põllutöö pole orjatöö, vaid see õilistab inimest, lisaks ülistab ta selles ka Itaalia loodust. Vergiliuse peateos ,,Aeneis" valmis esialgu mustandina, kuid siis autor suri. Vastupidiselt autori palvele see teos siiski avaldati. ,,Aeneis" koosneb 12 laulust ja see jutustab kuulsast sangarist, kes Trooja all võitles. Pärast pikki eksirännakuid jõudis peategelane Aeneas Kartaagosse, kus kohalik kuninganna Dido temasse armus. Kuna mehe eesmärgiks oli rajada oma riik, pidi ta edasi tändama ning Dido tappis end
· Punaarmee juhtimise all tegutses partisaniliikumine Sks okupeeritud aladel Valgevenes ja Lääne-Venemaal. Üksused olid moodustatud endistest NSV Liidu kodanikest (kasakad). Holokaust: · II ms Sks poolt toime pandud genotsiid (eesmärk hävitada mingi etniline, rassiline või usuline ühendus) juutide hävitamiseks; inimeste massiline tapmine väljaspool sõjategevust. · Sks => halb suhtumine Vene sõjavangidesse (nälg, haigused, orjatöö tööstusettevõtetes); juutide massiline mõrvamine (21. jaan 1942 otsus transportida kõik Eur juudid itta => Auschwitz), mille tagajärjel hukkus kokku u 5 milj in · NL => tegevus Ida-Eur peale II ms lõppu (komm juht Pol Poth lasi hukata suurema osa Kambodza rahvast); Katõnis Poola sõjavangide tapmine (u 20 000 in): halb suhtumine Sks sõjavangidesse (tapeti, kurnatus); Punaarmee vägivallaaktid kohalike elanike kallal · USA => holokaust indiaanlaste vastu (16
2. Urbanisatsioon- ehk linnastumine on linnade pidurdamatu kasv 3. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppeline suurenemine 19.sajandil mõjutas tööstusrevolutsioon, mille käigus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Tööstusrevolutsioon sai toimuda tänu ostuvõimelise turu , kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arenemisele. Tööstusrevolutsioon algas 1760-1780. A. Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses (tänu orjatöö kasutamisele oli ka puuvill odav). Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. 4. Teadus-tehniline revolutsioon- algas 20.saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Teadus-tehniline revolutsioon sündis
Keisri seadused näitavad, et keisri ajal hakkas riiklik huvi ja keisri regulatsioon olema kõrgemal kui indiviidide ja eraomanike huvid. Hiline keisririik( 3 saj lõpp- 5.saj) Paistab , et orjade arv on langenud, kuigi ajalookirjutus väidab, et muututi kaitsepositsioonile, st ei rünnatud teisi maid-> ei toodud uusi orje. Orjade hinnad kallinesid orju hakati asutsama taludesse. Viimase aja uurimused seadnud tõsise kahtluse alla selle, et orjus kaduma hakkas. Otsese orjatöö tähtsus on ilmselt langenud, alates 3 saj käsitöös ja kaevandustes ilmselt orje üha vähema ga eraorjade ja majapidamistes pole orjade arv langenud. Ei saa rääkida, et orjad oleksid põllumajandusest ära kadunud. Casari- orjad keda kasut taludes, karolingide ajal ka servicasati. Seisuselt olid siiski jätkuvalt vallasvara osa nagu orjad seda varasemal ajal olid. Võisid olla oma tootmisvahenditega ja ennast ise üleval pidada nagu eelpool mainitud. 4-5 saj
Vana-Rooma Suur osa Apeniini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all. Ainult tänapäeva Põhja- Itaalia Lombardia maakond jäi toonase Itaalia piiridest väljapoole. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised ,kuid sellegipoolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas. Hõimud. Itaalikud II aastatuhandel Apenniini poolsaarele rännanud ning seal paikseks muutunud indo-euroopa hõimud. Keelelis-etniliste tunnuste järgi eristatakse Latiumis ja Lõuna- Etruurias elanud latiine ja faliske ning Lõuna-Itaaliani rännanud umbreid, sabelle ja oske (brutid, kampaanid, lukaanid, sabiinid, samniidid). Itaalikute hõimudest olid tähtsaimad sabellid, umbrid, oskid ja latiinid.' Itaalia rahvad sattusid varakult Vahemere kesk-ning lääneosas kaubelnud ning kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. 8-6 sajandit eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiilia...
d. Orjad: · Kreeka kui orjanduslik ühiskond orje kasutati kõikjal (põllul, käsitöökojas, koduteenijatena ja eeskätt raskematel töödel kaevandustes). · Sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased. · Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida. · Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel. · Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu). 3. Naise positsioon. Abielu ja perekond. a. Patriarhaalne e. meestekeskne ühiskond: · Naistel polnud kodanikuõigusi, olles meeste eeskoste all. · Naised osalesid harva avalikel üritustel (v.a. usupidustused) · Naise koht oli kodus korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi, suhtlemata külalistega. b
esindas. Olümpiavõitjate nimekiri, mis ulatus aastasse 766 eKr, on alus kreeklaste ajaarvamisele. Orjandus klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Orjade seas olid enamuse barbarid, kujunes arusaam, et nad ongi orjuseks loodud. Neid kasutati kõikjal, oskustöö juures abistavas rollis, ebameeldivamaid ja raskemaid rolle tegid ainult orjad. Neid käsitleti kui omaniku vara, millega võis oma suva järgi ümber käia.Tappa ei tohtinud, aga karistuset ei järgnenud. Orjatöö ja kodanike vabadusel põhinev riigikorraldus oli d Kreeka polises omavahel lahutamatult seotud. 6. Vana Rooma Loodusolude mõju ajaloole: maa polnud nii liigendatud, kui Kreekas =>merel sõideti vähem, ühendust peeti maismaad mööda mägesid on vähem, kui Kreekas => hõimud tegelesid põlluharimisega geograafiline terviklikkus => paremad eeldused ühtse riigi tekkimiseks ümber oli meri => väga suur kreeklaste mõju
Orjad olid völgade katteks orjusesse müüdud vöi linnriikide omavahelistes södades vangi langenud kreeklased kui ka vöörsilt sisseostetud barbarid. Orje kasutati peaaegu köikjal, kuid need ei moodustanud pöhilist tööjöudu. Orje käsitati kui omanikuvara, millega too vöis oma suva järgi ümber käia. Orja tapmist peeti küll taunitavaks, kuid karistust sellele ei järgnenud. Tänu orjadele jäi kreeka kodanikel kurnavam töö tegemata. Niisiis oli orjatöö ja kodanike vabadusel pöhinev riigikorraldus Kreeka polistes omavahel lahutamatult seotud. §16 Linn ja maa Kreeka riikide ühiskond oli linnaline. Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Nii all-linnas kui ka akropolil paiknes jumalate templeid, tegelik linnasüda oli koosoleku- ja turuplats agoraa. Linnamajd olid enamasti kivivundamendile rajatud ühe- vöi kahekorruselised pöletamata tellisest ehitised. Neil oli siseöu, mille kaudu pääses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
