Eesti rahvastik ja linnad 1. Talupoegade sotsiaalne liigitus: Mõiste Seletus Vabatalupoeg Talupoeg, kes maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks oli ostnud. Tavaliselt ei olnud ta isiklikult vaba, kuid oli vaba teotööst. Adratalupoeg Talupoeg, kelle talu suurust arvestati adramaades. Ei olnud isiklikult vaba ning pidi tegema teotööd. Sulane; teenija Sulane on talutööline, kes palgati üldjuhul üheks aastaks, elas kool taluperega sulasemajas ja võis kasutada väikest maalappi. Vallaline sulane elas taluperes, palka sai peamiselt natuuras: lisaks toidule ja peavarjule sai ka rõivaid, vilja. Teenija oli naisterahvas, aitas perenaist talutöödes. Sulastel ja tee...
Ameerika Ühendriikide iseseisvumine Põhja-Ameerika koloniseerimine algas 16. ja 17. saj, mil saabusid hispaanlased, prantslased, hollandlased ja inglased. Euroopast väljarändamise põhjuseid oli mitmeid: seiklushimu ja väärismetallid, usuline ja poliitiline tagakiusamine. Põliselanikud ehk indiaanlased jagunesid hõimudesse (umbes 400), kes elasid preerias või rannikualadel. Eurooplased võtsid nendelt vägivalla abil maa, kasutasid pettust või ostsid üliodavalt. 17. saj toodi Põhja-Ameerika lõunapiirkondadesse ka Aafrikast pärit orjasid. ● 18. sajandiks olid inglased oma konkurendid idarannikult välja tõrjunud. Mitu kolooniat oli Suurbritannial Põhja-Ameerika idarannikul? Vastus: 13 kolooniat ● Kes esindas Inglismaa kuningavõimu kolooniates? Vastus: Kuningat esindas vetoõigustega kuberner. ● Miks jahenesid 18. sajandil kolooniate ja emamaa suhted? I põhjus - kehtestati diskrimineerivad t...
1. Etruskid. 2. Rooma linna tekkimine. 3. Vabariiklik kord. 4. Rooma varane ühiskond. 5. Muutused ühiskonnas vabariigi ajal. 6. Rooma võim vallutatud maades. 7. Kodusõjad ja vabariigi lõpp. 8. Rooma sõjavägi. 9. Varane keisririik, riigikorraldus. 10. Rooma õigus. 11. Rooma seisused. 12. Orjad ja vabakslastud. 13. Perekond ja kasvatus. 14. Kristlus ja riik. 15. Rõivastus ja toit. 16. Rooma religioon. 1. Etruskide, kelle asustus paiknes Apenniini poolsaare loodeosas - Etruurias, päritolu on tundmatu, kuigi pärimuse järgi peetakse neid Väike-Aasiast tulnuteks. Nad olid head ehitusmeistrid, kaupmehed, meresõitjad, neil kujunes 12 suuremat linnriiki ning nad uskusid palju jumalaid, häid ja kurje vaime ning väga oluline koht oli ennustuskunstil
Klassivahede kasvamisega orjapidajate ja orjade vahel, samuti orjapidajate eneste vahel püütakse igati kaitsta piiramatut omandiõigust. Sel perioodil laguneb vanima aja perekond toimuvad põhjapanevad muudatused nii abielu-, laste- kui ka pärimisõiguse alal. Orjad ja vabakslastud Roome eraõiguse käsitlemisel tuleb arvesse võtta, et tolleaegne Rooma oli orjanduslik riik. Ning sellest tulenesid ka Rooma eriõiguse käsitluse erisused. Ennekõike väljendus see selles, et orjad olles küll oma olemuselt inimesed, käsitleti rooma õiguse seisukohalt asjadena, mis oli peremehe valduses ja mingeid õigusi ei omanud. Orjade ja orjapidajate pidev vastuolu, orjade õigusetus, oli see põhijoon, mis läbis kogu Rooma eraõigust.Omanik võis orjaga teha mis iganes soovis, sealhulgas teda ka tappa. Abiellumise võimalust orjadel ei olnud, kuigi paljudes Kreeka riikides oli see lubatud. Orjatarid olid sageli prostituudid, kes töötasid bordellides järelvalve all.
Orjade Elu Ameerika Ühendriikide loomisel arvati, et orjusega ei tegelda nii palju, kui varem. Sest uusajal võeti kasutusele enamasti masinad, millega sai töö kiiremini ja puhtamalt tehtud. Kuid siiski leidus ka maid, kus orjanduspõli kestis. Näiteks lõunas, kus orjus oli üks osa majanduse arengust. Orjad moodustasid omaette kihi, kes pidid tegelema kõigega. Ori oli inimene, kes oli teise inimese, riigi või asutuse omand, ja pidi sealseid kõrgema võimuga inimesi teenima. Orjad töötasid koduses majapidamises, see hõlmas kogu majapidamise elu, pidid karjatama loomi, koristama, süüa tegema see oli enamasti siiski naisorjade töö. Mees orjad töötasid kaubanduses, ja mäenduses, kus töötasid isegi lapseeas orjad, ja naisorjad
Neid hinnati põlluharijatest madalamalt, mõnikord jäeti nad isegi kodanikuõigustest ilma. Mõlemas riigis jagunesid põlluharijad maaomanikeks ja rentnikeks. Nende olukord oli aga sõltuvalt nende jõukusest erinev. Mõlemas riigis moodustasid ülemkihi rikkad ja võimukad kodanikud. Kreekas olid nendeks suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid, Roomas kuulusid nende hulka keiser, senaatoriseisus ja ratsanikuseisus. Sageli kuulus neile palju maad, tööd aga tegid nende eest orjad. Aristokraadid aga tegelesid riigiasjadega, harisid end ja tegelesid loominguga. Kui nad seda poleks teinud, siis me võib-olla ei teaks paljusid asju nende maade ajaloost. Kreeka ja Rooma ühiskond oli orjanduslik. Mõlemas riigis oli orjatöö osatähtsus suur ja neid kasutati pea kõigis eluvaldkondades alates kaevandustest, lõpetades rikaste majapidamistega. Enamik raskeid töid jäeti ikkagi orjade kanda. Enamus orjadest olid võõrsilt sisse toodud. Orjuses
nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast.(+) Atika elanike orjastamine oli Soloni ajast alates seadusega keelatud. (+) Riigiametnikud, kohtunikud ja nõukogu liikmed said ameti ajal riigikassast väikest palka. See oli tähtis vaesematele kodanikele, kellel olnuks muidu raske või lausa võimatu oma põhitööd kõrvale jätta ja üksnes riigi asju ajada. (+)Ateenas ei kuulunud kodanike hulka naised, orjad ega võõramaalased. (-) Nad pidid riigile regulaarselt maksu maksma ja teenima vajaduse korral Ateena sõjaväes.(-) Vana- Roomas asus ühiskonna kõige kõrgemal astmel pärilik senatiaristokraatia.(-) Vahepeal oli Vana-Rooma nii vabariik kui ka keisririik.(+) Senaatoritele järgneva ratsanikuseisuse moodustasid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. (-) Senaatoritest ja ratsnikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad
Kui ma oleksin ori Vana- Roomas Olen ori Vana- Roomas ning kuulun alamkihi kõige alumisse kihti. Sündisin perre, kus isa oli võetud orjaks. Hiljem, kui isa suri asendati mind temaga. Oma nime olen saanud peremehe Quintiporti järgi- mind kutsutakse Quintiuse poisiks. Kuna Roomas on orjanduslik ühiskond, siis on meid üsna palju ning tänu vallutussõdadele tuleb meid pidevalt juurde. Oleme oma saatusekaaslastega tegelikult üsna erinevad- oleme pärit eri rahvustest ja ühiskonnakihtidest. Meie seas on nii kõrgelt haritud kreeklasi kui ka tsiviliseerimata barbareid. Peamiselt kasutatakse meid põllumajanduses ja kaevanduses raske füüsilise töö tegijatena (kuna vabale inimesele peetakse seda häbistavaks), majateenijatena, oskustöölistena ning isegi arstide või õpetajatena. Lisaks haritusele jagatakse meid ka elupaiga alusel: maa- ja linnaorjad. Mina elan maal. Me töötame ning elame viletsates ubrikutes, kus on vaevalt ruumi mag...
kergeratsaväena Vabatalupojad · Rikkad · Ostsid ent raha eest lahti adratalupoegade koormistest · Kõige enam leidus neid maaisandate isiklikes valdustes · Tavalistest koormistest olid vabad ka : möldrid, kürtsmikud, sepad, puusepad ja mõisaametimehed Vabadikud · Külaühiskonna alumine kiht · Maata või vähese maaga · Palgatööst elatuvad talupojad · Sulased, teenijad Träälid e.orjad · Orjad · Sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud · Ühtegi kristlast ei tohi trääliseisundis pidada üle 10 aasta · 15.sajandi jooksul träälid kaovad.
Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Kellel polnud Ateenas kodaniku õigusi Ega igal Ateena elanikul ei olnud kodanikuõigusi. Kodanike hulka ei kuulunud naised, välismaalased ja orjad kelle arv oli väga suur. Välismaalased pidasid tavaliselt käsitöölise või kaupmehe ametit ja neid pidi kohtus esindama mõni ateenlane. Suur osa ateenlasi oli ka kodaniku õigustest ilma jäetud. Ateena mereliit Pärslaste kätte langenud Kreeka linnriikide vabastamiseks loodi Ateena mereliit. Iga riik pidi teatud hulga sõjalaevu välja paneks või maksma maksu liidukassasse. Liidukassa asukohaks valiti Delose saar. Hiljem toodi liidukassa üle Ateenasse. Need liitlased, kes
Kreeka orjandus Kreeka orjandus Kreekas tegid kõige raskemaid ja ebameeldivamaid töid orjad Orjad olid tavaliselt teistest riikidest sisse ostetud või kreeklaste poolt vangi võetud inimesed Orjad moodustasid ligi veerandi Kreeka elanike arvust Kreeka orjandus Orjad mängisid Kreeka igapäevaelus väga olulist rolli Isegi politseivägi Vana-Kreekas koosnes orjadest Kreeka orjandus Peremees võis orja karistada, aga mitte tappa Kõige raskem oli orjadele aga töö Laureoni hõbedakaevandustes. Sealse kehva toidu ja ülejõu käiva töö tõttu suri neid tuhandeid Kreeklaste arvates oli orjapidamine täiesti loomulik Orjade ametid Orjad töötasid teenijatena nii majades, laevades, farmides kui ka töökodades, lisaks
võimsaks riigiks kiire majanduskasvu tõttu, mis poleks olnud võimalik orjadeta. Kuigi osa orjasid elasid päris hästi oma peremehede juures, polnud selline olukord igas peres. Tekkib küsimus kas ori on inimene või tööriist? Kuigi peaaegu iga tolle aja peremehe käitumine orjade suhtes ei olnud lojaalne ning humaanne, peab ikkagi tõeks võtma, et kui poleks orje toodud Aafrikast tol ajal, on võimalik, et Ameerika poleks tänapäeval nii majanduslik tugev riik. Mustanahalised orjad olid nii harjunud oma tööga ja mõttega, et neil on peremees, et ei suutnud isegi oma elu vaba inimesena ette kujutada. Orja elu sõltus ka sellest, kas ta oli maja- või põlluori ning millise peremehe juurde satuti. Majaorjade elu oli lihtsam kui põlluorjadel - nad töötasid peremehe majas. Orjad olid kokad, teenijad, ammed ja peremehe laste sõbrad. Majaorjad olid paremini riides kui ülejäänud orjad, sest nad pidid viisakad välja nägema
doorlased Mükeene kultuuri linnad 1200. aasta paiku eKr või pisut hiljem vallutasid ja purustasid. Mükeene kultuuri keraamikat iseloomustab tumedafiguuriline maaling heledal taustal. · Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ja omapärasemad. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Neid mõlemaid valitsesid kodanikud. Naised, orjad ja võõramaalased jäid kodanike seast välja. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekutel, mis oli riigi kõrgeid võimuorgan. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Erinev.Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia. Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia. Ateenas hinnati kõrgelt välissuhteid, polise suurim rikkus oli Pireuse sadam
Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Kellel polnud Ateenas kodaniku õigusi Ega igal Ateena elanikul ei olnud kodanikuõigusi. Kodanike hulka ei kuulunud naised, välismaalased ja orjad kelle arv oli väga suur. Välismaalased pidasid tavaliselt käsitöölise või kaupmehe ametit ja neid pidi kohtus esindama mõni ateenlane. Suur osa ateenlasi oli ka kodaniku õigustest ilma jäetud. Talupojad Ateena talupojad elasid tavaliselt linnast väljas ja tegelesid põlluharimise või karjakasvatusega. Maa oli Ateenas enamasti viljatu ja suurem osa viljast saadi Musta mere ääres olevatelt Kreeka aladelt. Talupojad kasvatasid peamiselt oliive ja viinamarju,
Linn ja maa olid tihedalt seotud. Kõik inimesed kuulusid seisustesse. Senaatoriseisus ülikud, senaatorid, leegionide ülemad ja provintside asevalitsejad Ratsanikuseisus jõukad inimesed, kes tegelesid finantsidega, kaubandusega, määrati kohtunikeks Lihtrahvas käsitöölised ja põlluharijad proletaarid varatud linnaelanikud Orjad ja vabakslastud Orje oli väga palju erienvatest seisustest. Nad töötasid käsitöölistena, latifundiumites ja kaevandustes. Haritud orjad olid arstid või õpetajad. Nad olid omaniku vara. Mõned peremehed lasid neil endal elatist teenida ja nõudsid selle eest raha. Mõnikord lasti orje vabaks hea teenistuse eest või heast südamest. Mõned orjad aga kogusid varanduse, ostsid end vabaks ja said jõukaks. Perekonnad ja naiste positisioon perekonnad olid patriarhaalsed võim kuulus pereisale. Tema võim ulatus kaugele poegade naiste ja lasteni
Erinevused Kodanikkonna Kodanikkonna moodustasid moodustasid Sparta keskuse ja vabad meessoost lähiümbruse põliselanikud elanikud Mittekodanikud Mittekodanikud olid naised ja olid ümberringi orjad elavad inimesed, Juhtis riiki rahvas alistatud elanikud Rahvakoosolek – Range kõik kodanikud, kasvatussüsteem otsustas – riigi range tähtsamad kontroll ja riigiasjad
1. Pikaajalise inimtegevuse tulemusena ei kurnatud põllumaad välja, sest toimusid Niiluse korrapärased üleujutused, mis jätsid maha pehme ja viljaka mudakihi. 1.2. Egiptlastel aitas end välisvaenlaste eest kaitsta maa suhteline eraldatus. 1.3 Maa geograafiline eraldatus ning ühiskonna tihe seos looduse rütmiga põhjustasid Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. Ka ühendas kogu maad tugev kuningavõim ja hierarhiline ühiskond. 1.4. Egiptuse ajalugu jagatakse perioodideks aja alusel. Vana riigi periood (u 2700-2200 a eKr): rajati Giza püramiidid;kujunesid välja tsivilisatsiooni tunnused.2200-2000 kodus6dade aeg Keskmise riigi peiood (2000-1650 a eKr): Egiptuse taasühendamine, vallutati Nuubia p6hjaosa, 1650. Egiptus lagunes,hüksoslased v6imutsesid.Uue riigi periood (1550-1075 a eKr): hüksoslased aeti välja, taastati riigi ühtsus,oli riigi hiilgeaeg, alistati Süüria ja Palestiina...
Tasuja Eduard Bornhöhe raamatus „Tasuja“ kujutatakse kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Sel ajal tulid sakslased ja taanlased Eestimaale haridust ja katoliku usku tooma. Sissetulijad riisusid põliselanikud puupaljaks ja peksid oimetuks, et eestlased saaksid nende kristlikku armu maitsta, tegid eestlastest orjad ja saatsid nad nende eneste endisele pärispõllule tööle. Kupja piitsaga õpetati orjadele nende uue peremehe õigust , haridust, katoliku usku ja põlgust eestlaste ebajumalate hiiete vastu. Siiski oli siin orjuses üks mees, kel oli oma talu. Selle mehe nimi oli Tambet. Tema talu asus kaugel metsa sees ja sellepärast hüüti seda Metsa taluks. Tambeti isa Vahur oli olnud Tallinna piiskopi ori. Ta oli olnud suur ja tugev mees nagu Kalevipoeg
- Rühmades oli põhiliselt sõjaline treening, aga õpetati ka lugemist, kirjutamist ja muusikat. - Homoseksualism ( õpetati sellega tugevust ) - Vanuses 20-30 treenisid nad sõjamehena sõjaväes PEREKOND - Kreeka ühiskond oli patriarhaalne - Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi - Tavaliselt võttis juba umbes 30-aastane mees naiseks äsja murdeeast välja kasvanud tüdruku. - Mehe elu möödus sageli kodust väljas - Naine püsis kodus ARISTOKRAADID - Nende põlde harisid orjad ja sõltlased - Majapidamisest olid aristokraadid huvitatud vaid nii palju, kui oli vaja seisukojaseks eluviisiks ja poliitilise mõju saavutamiseks. - Nii riigimehed kui ka vaimuinimesed pärinesid valdavalt aristokraatide seast - Peaagu kogu kreeka kirjasõna pärineb arisokraatidelt, kuna neil oli teistest rohkem aega pühenduda - Tekkisid sõpruskonnad - Olulisel määral hoidsid sõpruskonda koos ühised pidusöögid ehk sümpoosionid
Referaat Vana-Rooma ori Orjanduslik kord valitses antiiktsivilisatsioonide ajal, kui vallutatud maade elanikud enamasti vallutati, nii ka Vana-Roomas. Orjandus on isiku sunniviisiline allutamine teisele isikule või ühiskonnale. Orje oli Vana-Roomas palju ja nad tegid suure osa tööst. Kes olid orjad? Orjad olid Rooma impeeriumis põhiline tootlik jõud. Nad moodustasid Rooma elanikkonnast umbes kolmandiku. Orje osteteti ja müüdi nagu tavaliselt kaupa, nad kuulusid peremehele, kellel oli õigus otsustada nende üle kõiges, sealhulgas elu ja surma üle. Orjad jagunesid maaorjadeks ja linnaorjadeks. Nende elulaad ning töötingimused erinesid palju, kuid siiski olid nad kõik õigusteta olendid, kes olid täielikult orjapidaja meelevalla all.
Arutlus Spartalased ja nende kasvatus Sparta oli üpris suur linnriik, mis asus Lõuna-Kreekas. Sparta linnriigis moodustasid spartalased ise vähemuse. Enamuse moodustasid orjad ja teiste vallutatud linnriikide elanikud. Sparta linnal ei olnud ümber müüri, vaid nad ütlesid, et nad on nii julged ja kaitsevad end ise. Ma arvan, et kui neil oleks linnal müürid ka ümber olnd, siis oleks neil veel eriti tugeva kaitsega lin olnud, aga see oleks arvatavasti teitele jätnud vähem julge mulje. Spartalaste kasvatus oli väga karm. Sparta poisid elasid küll esimesed seitse eluaastat kodus, aganeid ei kasvatanud nende enda ema
tellistest võlvkaared, mis toetusid kõrgetele kivisammastele. Terrasside platvormid olid ehitatud võimsatest pealt kõrkjakihi ja asfaldiga kaetud kiviplaatidest. Nendel lasus kipsiga ühendatud telliskividest vahekiht ja tinast plaadid, mis takistasid vee valgumist alumistele astmetele. Kõige peal oli paks mullakiht, mis võimaldas seal kasvatada ka suuri puid. Terrasse ühendasid roosast ja valgest lihvitud kivist trepid. Nende kõrvale oli paigutatud keerdpumbad, mille abil orjad pumpasid aedade kastmiseks vahetpidamata Eufratist vett. Aiad ei olnud tõenäoliselt sõna otseses mõttes rippuvad; see nimetus tuleneb ilmselt kreekakeelest sõnast kremastos, mis tähendab "üle ulatuma" ja kirjeldab aedade paigutust üksteisest üleulatuvatele terassidele. Eleri Kanep 6.klass
paigalseisev objekt, teised planeedid liiguvad selle ümber) looja. Arhimerdes mehhaanika ja füüsika algmed, palju leiutisi, nt. avastas ainete erikaalu. Soloni reformid Kreekas. 1. Ateena kodanike jaotamine: · Kodanikud sündinud ja kasvanud Ateenas · Vabad inimesed sisse rännanud. Ateenas sündinud vabade inimeste lapsed olid Ateena kodanikud. · Orjad 45% elanikkonnast. Mida rikkam inimene, seda suuremad õigused ja kohustused. Solon jagas kodanikkonna sissetuleku alusel veel omakorda nelja gruppi. Jaotuse aluseks oli medimnos (mahu mõõtühik, millega mõõdeti veini ja teravilja). · 500-lised võisid kuuluda igasse riigiametisse. Sõja ajal pidid nad oma raha eest ehitama ja mehitama sõjalaevu. Rahu ajal pidid korraldama
Muistsed kreeklased kandsid korraga vaid ühte või kahte rõivast. Tavalist alusrõivast nimetati kitooniks. See keerati ümber keha, kinnitati parema õla pealt erilise kinnitusnõelaga ja tõmmati keskelt vöödega kokku. Meestel ulatus kitoon põlvini, naistel kuni maani. Nii kreeka naised kui ka mehed kandsid pikki juukseid. Mehed kandsid lisaks pikkadele juustele ka habet. ORJAD Muistne-Kreeka oli orjanduslik maa. Kõiki raskemaid ja ebameeldivamaid töid pidid tegema orjad. Orjad olid enamasti naabermaadest ostetud või sõdades kreeklaste kätte vangi langenud barbarid. Ka kõik orjade lapsed sündisid orjadena. Orje oli väga paljudel ateenlastel. Võib arvata, et orjad moodustasid umbes veerandi kogu rahvast. Peremees võis orja karistada, kuidas heaks arvas, ainult tappa ei olnud lubatud. USUPIDUSTUSED Kõige tähtsamad olid Ateenas Panthenaia pidustused jumalanna Athena auks. Korraldati uhke rongkäik agoraalt akropolile. Rongkäigu keskel oli suur ratastel laev,
Egiptuse sõjaväe moodustasid suures osas talupojad. Vana riigi ajal ei olnud püsivat sõjaväge, vajaduse korral kogusid asevalitsejad väe oma piirkonna talupoegadest ning ohu möödudes või pärast sõjaretke läks see taas laiali. Egiptuse sõjavägi koosnes põhiliselt kilpide ja odadega relvastatud jalaväelastest, eliitväe moodustasid kahe sõdalaseda mehitatud hobukaarikud. Uue riigi ajal oli Egiptuselt kogu Lähis-Ida kõige paremini korraldatud sõjavägi. Orjad oli peamiselt kohustuste täitmatajätmise eest orjusesse langenud endised käsitöölised ja talupojad ja võõramaist päritolu sõjavangid. Egiptuse ühiskond oli seega rangelt hierarhiline. Selle tipus seisnes absoluutse võimuga jumalkuningas kui kogu riigi, ühiskonnaja isegi looduse seaduspärase toimimise tagatis. Ühtlasi oli ülikkond Egiptuse ühiskonnas ainus niisugune jõud, mis suutis aeg-ajalt vaarao võimutäiust ohustada.
perekonnana elatakse ka seetõttu, kuna nii on odavam ühine elupaik. Samuti on olnud üheks ajendiks sõda, kuna ühiskond ning mõnes mõttes ka riikide olemasolu peaks vähendama sõjalist ohtu. Vabadust takistavad füüsilised ning ühiskondlikud meetmed. Füüsiline on seejuures ühiskondlikult mõjutatud. Maa annab juurvilja, kuid inimene ise võib selle kättesaadavuse viia miinimumi. Maakera oleks ilma halduskorrata väga väheste inimestega, enamus neist oleksid orjad, Maal valitseks toidupuudus, suur suremus, mõnes mõttes võib seda nimetada füüsiliseks orjuseks. Russel toob hästi välja, et on vaja leida tasakaalu füüsilise ning ühiskondliku vabaduse vahel. Russeli arvates vähendab absoluutne majandusvabadus vabaduse elementaarset miinimumi. Absoluutne majandusvabadus on küllaltki kahepalgeline, kuna nn kõrgemad inimesed võisid teha, mida soovisid ning lihttöölised pidid kuuletuma, neil endal oli väga väike sõnaõigus
Teater ei saavutanud Roomas sellist populaarsust ja taset nagu Kreekas. Roomas korraltati etendusi foorumil, näidendid tõlgiti kreeka keelest ja kohandati Rooma oludele. Teatri ehitus meenutas kreeka teatrit, kuid oli ka palju erinevusi. Rooma teatris ei kasutatud koori, orkestra jäi vabaks ja sellest kujunes parter . Erinevalt kreeka teatris ei kasutatud maske. Tragöödiate asemel eelistasid roomlased kergeid komöödiaid. Näitlejateks olid kreeklased, orjad või vabakslastud. Roomlasi tõmbas gladiaatorite verine võitlus amfiteatris ja hobuste võiduajamised. Olümpiamänge Kreekas hakati pidama alates 776. aastast eKr. Mänge peeti iga nelja aasta tagant ning Zeusi auks. Võisteldi erinevatelt spordialadel osaleda said kõik kodanikud erinevatel spordialadel. Erinevalt kreeklastest ei pidanud roomlased spordist lugu. Nagu eelnevalt mainitud huivitusid nad glatdiaatorite võistlustest, neile meeldis vaadata, kuidas
Bluus Autor: ........... Jazzi eelajalugu Jazz-muusika kujunes välja Ameerika Ühendriikides Euroopa ja Aafrika rahvaste muusikatraditsioonide pikaajalised vastasmõju tulemusena. Esimesed jazz-orkestrid tekkisid New Orleansis 20. sajandi algul. Bluusi ajalugu Bluus tekkis juba pärast Ameerika kodusõda (1861-1865), mille tulemusena kaotati orjapidamine. Orjad said vabaks, kuid vabadusega kaasnev iseseisev elu tekitas palju probleeme. Orjadel puudus sotsiaalne elu, mis takistas töö leidmisega. Niisuguses olukorras tekkis inimestel probleeme ka perekonnaelus. Kõik need raskused leidsidki kunstilise väljenduse bluusides. Bluus oli üks 1950. aastatel tekkinud rock`n`roll`i eelkäija. Maabluus Bluusi üks vanemaid alaliike, mida kitarri saatel esitasid rändlaulikud.
lahjat õlut. Niilusel püütu kala. Vaheldus rutiininle igaaastased religioossed pidustused. Käsitöölised osalt eraettevõtjad, osalt riigile alluvad. Enamasti töötasid vaarao templite või losside juures. Amtit prandati. Tasuti tarbeesemeti ja toiduga. Käsitöölised talupojast kõrgemad. Oli võimalus saada töödejuhatajaks ja sulanduda ülemkihti. Orjad peamiselt talupojad ja käsitöölised või võõramaised sõjavangid. Kaustati vaarao templite majapidamises, riiklikel ehitustel ja sõjaväes. Kiri ja haridus kujunes IV ja III at vahet eKr. Tsivilisatsiooni ja kirja teke seotud ilma kirjata poleks ühiskonna riiklik korraldamine võimalik olnud. Hieroglüüfid meenut piltkirja on sellest ka arenenud. Egiptuse kiri keerukas, kasutusel ligi 1000 hieroglüüfi
Vana - Roomas Referaat Jaana Junolainen 11a Tallinn 2009 Sissejuhatus Vabariigiaegses Roomas 5.-1. saj eKr olid meelelahutus, vaatemängud ja võistlused kodanike jaoks väga tähtsal kohal. Töö tegemine oli vabade ja jõukate roomlaste jaoks alandav ning sellega tegelesid ainult orjad, võõramaalased ning vaesemad kodanikud. Rooma keisrid pakkusid rahva lõbustamiseks areenidel väga suurejoonelisi meelelahutusi. Suured inimhulgad tulid kokku, et vaadata näitemängu, sõjavankrite võidukihutamisi või veelgi julmemaid vaatemänge - gladiaatorite surmavõitlusi. Mõnikord lasti metsloomadel surmamõistetud ja relvastamata kurjategijaid pealtvaatajate lustiks lihtsalt lõhki rebida. Rooma teater
Palju vajalikke asju valmistasid talumehed ise. Pidev riigi järelvalve hakkas ajapikku pidurdama tootmistehnika arengut. Samaks jäid töökorraldus, töö võtted ja tööriistad, samal ajal kui Lääne-Euroopas toimus kiire progress. Nii jõudsid Itaalia käsitöölised ette nii kvaliteedi kui hindade osas. 14.sajandil elas Bütsantsi käsitöö üle suure kriisi ja nõnda laostusid paljud käsitöölised. (Palamets 1991:11-14). Orjad Kuni esimese aastatuhande lõpuni moodustasid orjad küllaltki suure osa Bütsantsi ühiskonnast, sest nende arv kasvas veelgi, kui muudeti sõjavangid orjadeks. Hiljem saadi uusi orje orjaturgudelt. Orje sai osta riigi poolt määratud hinnaga ja sellest läks osa veel riigilõivuks. Orja hind määrati tema soo, vanuse ja oskute määral. Odavamalt sai orje osta salakaupmeestelt, sest sel puhul jäi ära keisrile minev lõiv. Orjad jagunesid riigi- ja eraorjadeks
Ameerika Ühendriigid Koostaja: Tiina Illi Kodusõja algus ●19. sajandil sisepoliitiline kriis, peamine küsimus orjandus ●1860. Abraham Lincoln ●Lõunaosariigid tahtsid eralduda, moodustasid uue riigi, sellest tekkis sõda ●Sel ajal Põhjaosariigid arenesid tööstuses ning nende elanikkond suurenes Abraham Lincoln Ameerika lõuna- ja põhjaosa Lincolni reformid ja kodusõja lõpp ●Mitmed ümberkorraldused ●lõunaosariigides kaotati orjus ●iga Ühendriigi kodanik sai lääneosas endale maa, haris seda 5 aastat ning sai selle maa omanikuks ●Põhi tugevdas vägesid, lõuna osa sai Euroopa toetusi ●Tekkis toidupuudus, tuli sõda, kestis 4 aastat ●Sõda vaibus kui Lincoln tapeti Gettysburgi lahing oli kodusõja pöördepunktiks Ümberkorraldused Lõunas ●1865. aastal kaotati orjus lõplikult ●Orjadel polnud haridust, neile anti perekonnanimed ●Massilised hulkumised, vargused, röövimised ●Lõuna osa ei leppinud sellega ning loodi mitmeid terroli...
Koos varude kogumisega (viljasaak , kari) hakkas kujunema eraomand. Oma vara s.o põlde, loomi pärandas perekond põlvest põlve edasi. Ühiskond kihistub: Esimene kõrgeim kiht ülikud kõige rikkamad, juhtisid ja korraldasid kogukonna elu. Lihtrahvas põlluharimine, karjakasvatus, käsitöö. Orjad kuulusid omanikule, tegit tema heaks tööd. (sõjavangid, võlgatesse sattunud vabad inimesed) Mesopotaamia Mesopotaamias (tänapäeva Iraak) voolab läbi kaks jõge Eufrat ja Tigris. Nende jõgede ümbrust nimetatakse Mesopotaamiaks, mis Kreeka keeles tähendab jõgedevaheline maa.
Kõikjal rajati ringikujulisi või ovaalseid areene amfiteatreid, tuntuim Colosseum Roomas. Sissepääs oli küll tasuta, kuid erinevad tasandid olid määratud erinevatele rahvakihtidele. Kõige ülemine tasand oli eraldatud naissoost pealtvaatajatele. · Hobukaarikute võidusõidud hipodroomil. Kuulsaim hipodroom Circus Maximus. Võistles neli võistkonda, mida eristas kaarikujuhtide rõivaste värv. Nagu gladiaatorid, nii olid kaarikujuhidki enamasti orjad Termid · Kõige suuremad antiikaja vabaaja veetmise kohad. · Põhiruumideks kõikides termides oli rõivistu, külmavee kümbla, leige ruum ja kuum pesuruum · Luksuslikes termides mängisid sageli muusikud. Siin olid ka kehaliste harjutuste jaoks mõeldud ruumid, raamatukogud, loengusaalid ja kunstiteosed · Eratermide sissepääsutasu oli madal ega käinud mitte kellelegi üle jõu. Madala tasu tingis võistlus avalike kümblusasutustega, mis algas 19
jumalate käskjalg.Kreeka pühamu koosnes templist ja altarist.Templis hoiti jumala kuju.Tavaliselt toimusid rituaalid vabas õhus ja tavainimesed sisenesid templisse harva.Templid olid tavaliselt linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised.Iga üks võis jumalale ohveradad ja oma palve edastada,tähtsaim oli vereohver.Linnriikides toimusid iga aastased usu-pidustused,kust võtsid osa nii mehed kui ka naised,osadest olid ka orjad.Kreeklased uskusid oraakleid ehk need olid paigad ,kus käidi tuleviku kohta endeid saamas. Kuulsaim telfi oraakel ,preestrinna püütja edastas raskesti seostatavaid sõnu värsideks.Kreeklased ei pööranud väga palju rõhku surmajärgsele.Surnute hinged läksid Hadese riiki.Ajajooksul kujunes arvamus, et kui elad vooruslikult ja pidada spets riitusi mõne allilmaga seotud jumaluse auks.Esimesed inimesed sündisid maast või vooliti jumalate poolt maamullast.promethus varastas
Vana-Kreeka. Kordamiseks 1. Kreeka geograafiline asend ja kaart 2. Orjade olukord - Kreeka polistes oli orjandus tavaline asi, kõige rohkem oli orjadest barbareid. Orjad tegid tavaliselt kõige mustemaid töid, orjade tapmise eest ei karistatud. Nad jäid ühiskonnast väljapoole. Spartas alistatud masseenlastest ja ka osast Lakoonika pärisrahvast said aga heloodid spartiaatide maaorjad. Ateenas aga oli orjandus keelatud. 3. Mõisted a) Polis Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest b) Heloot spartiaatide ori, Messeenia alistatud elanikkond
Hästi levinud on arvamus, et naised ei ole islami ühiskonnas mitte keegi, nagu arvasin ka mina enne selle artikli lugemist. Tegelikult on islami algallikates (koraan, sunna) kirjas, et naine on indiviid, austusväärne ühiskonna liige, mitte kellegi isiklik omand, mängukann või iluasi. Seega tuleb naist kohelda suurima austusega. Islami ajalugu on näinud tohutul hulgal naissoost õpetlasi ja kõrgelt haritud naisi. Mina aga arvasin enne, et seal islamimaades on naised alati olnud ainult orjad ja meeste lõbustajad. Kohalik kultuuripärand mängib religiooni kõrval siiski nii suurt rolli, et naised õpivad reeglina vaid oma lõbuks, kuid abielludes jäävad siiski koduseks. Mina arvasin, et naistel ei olegi seal üldse õigust tööl käia, vaid nad peavadki kogu aeg kodus istuma ja mehi teenima. Tänapäeval on üheks palju arutatud küsimuseks islamimaailmas just naiste hääleõigus. Paljudes riikides on see olemas, kuid nagu ma arvasingi on see
tegelased) Mugavdasid enda keelde babüloonia kiilkirja Tähtsaim tööstusharu oli põllumajandus Üks suurimaid kultuuripärandeid on kirjutised Hattusa lossi arhiivraamatukogust Kõige suuremaks hetiitide kultuuripärandiks peatakse rauda Ühiskond · KUNINGAS · Kuninga lähikondlased · Ametnikud ja vabad talupojad · Käsitöölised, karjased, kalurid, väiketalupojad ja sõdurid · Orjad, orjad, orjad, orjad, orjad, orjad, orjad, orjad, orjad orjad, orjad, orjad, orjad, orjad ja orjad Kultuur ~500 eKr hakkasid Meedia järglased järgima Zoroaster'i õpetuse põhimõtteid Pärsia vallutusega muutus ainult valitseja ülejäänu jäi samaks Kiilkiri kohandati pärsia keelele. Riigi provintse nimetati satraapiateks Satraapiaid valitses satraap Suur Kuningatee Valitsejad · Mursilis I - vallutas ja rüüstas Babüloonia 1595
väejuhid tahtsid võimu Rooma linnas endale saada. Orjade ülestõus • Millal puhkes orjade ülestõus? • 73. aastal eKr puhkes orjade ülestõus • Kes juhtis orjade armeed/ülestõusu? • Endine gladiaator Spartacus juhtis orjade ülestõusu Vihikusse • Aastal 73 eKr puhkes suur orjade ülestõus. • Orjade ülestõusu juhtis endine gladiaator Spartakus. • Gladiaator on ori, kes võitleb avalikul vaatemängul elu ja surma peale. • Orjad kaotasid ülestõusu ja tapeti teiste hirmutamiseks. Gaius Julius Caesar • Kuulus väejuht, kes sai ülesandeks vallutada Gallia (Prantsusmaa). • Suurepärane väejuht – sõdurid austasid, vaenlased kartsid. • Teeb „riigipöörde“ – viib oma väed peale Gallia vallutamist Itaaliasse. • Kodusõda ammuse vaenlase Pompeiuse vahel Pompeius Ka sina, Brutus! • Caesar alustas 10. jaanuaril 49 eKr Rubicot ületades kodusõda, mille ta võitis ja
astmel on kitsas tempel jumalate kujudega.Üks tuntuim tsikuraat: Uri astmiktempel. 3.Millised kaks väga olulist leiutist tegid sumerid? ● Vastus: Ratas ja kiilkiri. 4.Kuidas nimetatakse egiptuse kirja ja kuidas vana-mesopotaamia kirja? ● Vastus: Egiptuse kiri – hieroglüüf. vana-mesopotaamia – kiilkiri. 5.Nimeta Vana-Egiptuse haudehitised. Kellele neid püstitati? Kes ehitasid ja kuidas? ● Vastus: Mastaba.Vanim haudehitis.Ehitasid orjad.Ehitati kalju sisse maaalused hauakambrid. ● Vastus: Astmikpüramiid.Selle ehitasid orjad ja talupojad.Püstitati valitsejale. ● Vastus: Püramiid.Selle ehitasid orjad ja talupojad.Püstitati kividest.Püramiid tehti valitsejate jaoks ehk see on valitsejate hauakamber. Vastus: Maa-alune hauakamber.Ehitasid orjad.Vaaraodele ehitati pärast seda kui püramiidid olid tühjaks varastatud.Ehitati maa alla ja tehti sissepääs. 6
Kreeka teater Sai alguse Dionysose pidustustest. Kesksel kohal tragöödiad. Komöödiad labased Austati naisi Näidendites ainult mehed Näoilmete näitamiseks kanti maske Teatreid rajati mäekülgedele Koori kasutati jutustaja rollis Näitlemine toimus orkestral Sümboolne 2 oboolne tasu, mille maksis mõni rikkas kodanik Sarnasus Põhinesid peamiselt kreeka legendidel Esimesed rooma näitlejad olid kreeklastest orjad Kasutati sarnaseid kostüüme Rooma teater Sai alguse kreeka vallutamisega Kesksel kohal komöödiad, mida oli lihtne vaadata, muutus meelelahutuseks Näitlejad peamiselt orjad, vabastatud orjad, keda ei austatud, hiljem tõusis näitleja positsioon tähtsamaks Impeeriumi ajal näitlesid ka naised Arenes välja miimika, kadusid maskid Teatrid rajati lagedale maale, algselt puidust, hiljem kivist Koori ja jutustaja roll kadus Ei kasutatud orkestrat näidendite mängimiseks
Ka rahavakoosolekutel hääletas klient enamasti nii, nagu patroon soovis. Patrooni ja kliendi sõltuvussuhe oli väga tähtis: sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu oma arvukatele klientidele. Rooma ühiskonna alglüli oli perekond. Perekonnad omakorda koondusid sugukondadeks. Perekond oli patriarhaalne: pereisale kuulus piiramatu võim kõigi oma kodakondsete üle, kelle hulka kuulusid tema veel abiellumata tütred, pojad koos oma naiste ja lastega ning orjad. Naised läksid abielludes isa voli alt oma mehe või tema perekonnapea eestkoste alla. Pereisa võis soovi korral majakondseid ka surma mõista. Tegelikkuses tuli seda siiski ette üliharva. Roomlased hindasid perekonda ja traditsioon väga kõrgelt. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. Rooma ühiskonnas olid naised seaduse silmis isa, abikaasa või mõne meesugulase eeskoste all. Poliitilisi õigusi naistel ei olnud. Avalikkuse eest ei olnud aga Rooma naised
Vabadus ja sõltuvust antiikajast 19.sajandini Marc Bloh: ,,Orjuse kaot on üheks kõige kaalukamaks muutuseks inimesse ajaloos". Tp u 27 milj inim orjuses. Ajaloos pole ühtegi kultuuri, kus poleks mingi hetk orjust esinenud. Eksam 10.01, 17.01, korduseksam 21.01. Orjust ühe def võimatu defineerida. Nt Brasiilisas Tupinamba orjad, kes ei töötanud ja keda koheldi hästi, olid rituaalselt hiljem ära söödud. Orjadel erinevates kultuurides erinev seisund. Orjus on institutsioon( õiguslik vahekord). Prja seisus on kultuurlüh seadustega määratletud. Reeglina olid orjad omandiõiguslikud objektid, kes kuulusid kellegi oomandisse ning nende isand omas nende üle suurt võimu. Orjad olid üh kõige madalam seisus. Reeglina eemaldati neilt võimalus järglasi saada või vähemalt välistati see (pereõigused puudusid). O
küsimusi, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu (riigi juhtimiseks, kohtu mõistmiseks) Rahavakoosolek Ateenas Sokrotes kõnelemas Sparta Ateena Akropol Ühiskonna struktuur · Aristokraadid suurmaaomanikud, kes tegelesid ka kaubandusega · Vabad talupojad moodustasid kõige suurema osa kodanikest (sõjavägi koosnes peamiselt neist!) · Käsitöölised madalama sotsiaalse staatusega, sageli neil puudusid kodanikuõigused · Orjad sõjavangid, ostetud, võlaorjuses Erinevad valitsemisvormid · Demokraatia nõukogu ja ametnikud valiti rahva (deemose) hulgast. (Näiteks Ateena demokraatia Periklese võimu ajal) · Aristokraatia võim oli koondunud aristokraatia kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. (Näiteks Spartas arenes riigivõim oligarhiaks) · Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja Sparta (Lakedaimon) · Lakoonika maakonnas, Lõuna Kreekas
Selle valitsejaid nimetati kaliifideks ja riiki kalifaadiks. Esimesed neli kaliifi olid Muhamedi lähisugulased. Viikingite Skandinaavia Viikingid olid ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised ning laevaehitajad. Nad elasid skaldide ja saagade maailmas, igapäevaelus oli nende ühiskond aga oma aja kohta silmatorkavalt avatud ja demokraatlik. Ühiskond Bondid vabad taluperemehed Odal taluvaldus Träälid orjad Ting kohalik rahvakoosolek Allting maakondade ühiskoosolek Konung hõimu või hõimuliidu pealik Svealased ja götalased hõimuliidud Rootsis Birka, Sigtuna, Hedeby suuremad kindlustatud asulad VanaVene riik VanaVene riigi teket seostatakse tavapäraselt idas tegutsenud viikingite , varjaagidega. VanaVene riik oli paljurahvuseline. Riik koosnes paljudest väiksematest vürstkondadest , mida valitsesid Rjurikute suguvõsa liikmed. Muinasaegse Eesti 6.12
Caesar ja Spartacus Kodusõdade vahepeal puhkes Itaalias orjade ülestõus Spartacuse juhtimisel. Selle eestvedajaks olid gladiaatorid. Need olid orjad kes ei teinud mitte tavapärast tööd, vaid võitlesid rahva silme all elu ja surma peale. Et gladiaatorid hästi võitleksid pidid nad olema hästi treenitud ja selleks rajati ka gladiaatorite koole. Spartacus oli gladiaator kes pärines Traakiast. Teised gladiaatorid pidasisd temast väga lugu. 73 aastat eKr. Põgenes Spartacus koos mitmekümne gladiaatoriga koolist. Põgenejad varjusid järsunõlvalisel Vesuuvi mäel. Kuid peagi saabus kohale suu Rooma
Vana-kreeka perioodid: Kreeta- Mükeene ( 2000-1100, Trooja sõda, Knossose vallutamine), tume ajajärk(1100-800, väljaränne, raha kasutusele võtt), tsivilisatsiooni uus tõus (tähestik, olümpiamängud, seadusandluse algus), klassikaline ajajärk(500-338 Kreeka Pärsia sõjad, filosoofia algus), hellenismiperiood (Aleksandri sõjakäigud, Rooma ülemvõim) Kreeta Kreeta+Mükeene Mükeene Vaba lihtrahvas Aristok. orjad aeg 2000-1400 eKr Vanim periood 15. saj eKr Kes? talupojad rikkad Sõjav. kiri Lineaarkiri A Oli tekkinud kiri Lineaarkiri B Ül. Osaleminerahva- Riigi ju- Rasked koosolekutel, htimine, tööd, maksude maks- sõdi-
2. Pärisorjuse kaotamise eeldused a) Kriis mõisamajanduses- mõisnikute kulud olid kõrged b) Talurahva valgustus c) Aleksander I ideed. 3. Miks oli oluline anda talupoegadele vabadus ja otsustusõigus järk- järgult? a) Talurahvas kohaneks uue olukorraga aeglasemalt. b) Vältida rahutusi, mida riik kontrollida ei suudaks. 4. Kuidas olid seotud pärisorjuse kaotamine ja jätkuv kriis mõisamajanduses? a) Põlluharimisel ei võetud kasutusele uusi viise ja tehnikat. b) Orjad hakkasid mõistma enda positsiooni ühiskonnas ning hakati streikima. 5. Millal kaotati pärisorjus Eestimaal / Liivimaal? Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. 6. Mis tähtsus oli 1856 aastal vastuvõetud talurahvaseaduses? Talurahva seaduse jõustumisega kaasnes talurahva õigus talu päriseks ostmisele. 7. Nimeta kolm olululist muudatust/ tulemust mis kaasnesid pärisorjuse kaotamisega? a) Tekkisid erinevad seisused. b) Tekkis vallakogukond. c) Talupojad said perekonnanimed. 8
Rooma ühiskond ja eluolu Seisuslik ühiskond Ülemkiht: · Keiser · Senaatoriseisus (ülikud) · Ratsanikuseisus (rikkad ja mõjukad) Alamkiht: · Vabad mehed(käsitöölised, põlluharijad, proletaarid) · Vabakslastud · Orjad Perekond · Patriaarhaalne pere pereisa võimu alla kuulusid naine, alaealised lapsed, abiellumata tütred, pojad oma peredega a kõik kodakondsed. · Naised isa, abikaasa või meessugulase eestkoste all. Kasvatus ja haridus · Perekonna ülesanne · Haridusel praktiline ja sõjaline sunnitlus · Enamik poisse (ja ka mõned tüdrukud) käisid koolis · Rikastel koduõpetajad
ehk seisuseks. Riigi täieõiguslikud kodanikud ehk spartiaadid tööd ei teinud, vaid pühendusid täielikult sõjalistele treeningutele. Riigi elanikkonnast moodustasid spartiaadid vaid väikese osa. Enamik elanikud olid vabad inimesed, kellel kodanikuõigusi polnud. Nad ei saanud riigi valitsemisest osa võtta. Elatist hankisid nad põlluharimise ja käsitööga, kuid neil oli kohustus teenida ka Sparta sõjaväes. Kõige alam seisus Sparta riigis olid heloodid - orjad, kes harisid spartiaatide põlde. Heloodid olid Lakedaimoni põliselanikud, kelle spartalased olid allutanud. Spartat valitsesid kaks päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi. Teistes küsimustes juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu ehk geruusia. Lõppsõna võttis vastu rahvakoosolek. Sparta kasvatus oli väga range ja eluviis askeetlik. Sparta poisid pidid juba 7-aastaselt perekonna juurest lahkuma ning sõduriks treenimist alustama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
