Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Templite välisseinu kaunistavad skulptuuride read, nende vahel seinamaalid jumalustest. Elu 4 etappi Kastisüsteem Brahmaanid ehk preestrid, Ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid, Vaisjad ehk põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised, Shuudrad ehk teenijad, varem ka orjad. Väljaspool kaste - haridzanid ehk puutumatud. Igal kastil on oma dharma. Jumalad Devi Brahma Shiva Vishnu Kali Rama Krishna Lakshmi ` Pidustused Diwali Holi Raksbandhana Mahashivaratri ` Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Hinduism http://et.wikipedia.org/wiki/Hinduism http://www.religionfacts.com/hinduism/index.htm Tänan kuulamast!
...........3 2.RIIGI TEKKIMINE.............................................................................................. 4 3.VAARAO............................................................................................................ 4 4.PÜRAMIIDID......................................................................................................5 5.AMETNIKUD JA PREESTRID...........................................................................5 6.TALUPOJAD, KÄSITÖÖLISED JA ORJAD.......................................................5 7.IGAPÄEVANE ELU JA USK HAUATAGUSESSE ELLU....................................6 8.KIRI....................................................................................................................7 9.EGIPTLASTE JUMALAD JA TEMPLID.............................................................7 1. EGIPTUSE ASEND JA LOODUS Egiptus asub Aafrika mandri kirde nurgas ja sealne jõgi on nimega Niilus. See on
Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. Koos poliste tekkimisega tekkis ka kodakondsuse mõiste. Kodanikkonna moodustasid täiskasvanud (relvakandmisvõimelised) mehed, kellel oli õigus omada maad ja osa võtta rahvakoosolekutest (umbes 10% elanikkonnast). Kodakondsuseta olid võõramaalased, orjad ja naised. Mitmetes polistes ei loetud kodanike hulka ka kõiki mehi, vaid ainult neid, kes olid piisavalt rikkad, et endale sõjavarustust osta. Riigivõimu kõrgeim organ oli rahvakoosolek, millel osalesid kõik kodanikud. Rahvakoosolekutel valiti igal aastal ka riigiametnikud, kelle kohuseks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Rahvakoosolekute kõrval eksisteeris ka valdavalt rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev
Head lugemist. Ajalugu Juuksurite tekkimise esimesed märgid pärinevad egiptusest umbes V aastatuhat eKr.Nii kummaline kui se ka poleks tekkisid soengud primitiivses ühiskonnas varem kui riided, tuhandeid aastaid on inimesed pööranud suurt tähelepanu juuse ilu ja nende hooldamisele.Kauges minevikus soeng ei kaunistanud ainult juukseid vaid tähendas ka eriala, sotsiaalset staatust,kodakonsust ja omas suurt tähtsust poliitilises vaates. Orjad ja teenijad punusid juustest kaheksa patsi ja sidusid need ühele poole kaela. Nende juuksestiil pidigi eralduma muust rahvast, kuna orjad ja teenijad mingisugust väärtust ei omanud. (Sptimes) Preestrid oma kommete kohaselt raseerisid juuksed ära. Iga kolme päeva tagant raseerisid nad kõik oma ihukarvad; nii kulmud kui ka ripsmed. Preestrid olid sunnitud ennast kaitsma ebapuhtuste eest, mis kaasnesid preestrite poolt läbi viidud rituaalidega. Egiptlased kasutasid väga vähe peakatteid
Hetiidid 2000 eKr oma riik Indoeurooplased Ühiskondlik korraldus oli demokraatia sugemetega, kuningas toetus sõjalisele aristokraatiale Talupojad ja linnaelanikud olid vabad ning teenisid sõjaväes Orjad võisid võtta osa koosolekutest, arvuliselt oli neid vähe Pärsia impeerium jagati satraapideks Suur kuningatee- Susa linnast Lõuna- Iraani Avesta- sisaldas Zarathustra õpetust, mis on kirja pandud Iraani pühade tekstide kogumikku. See koondas endast hümne jumalatele, palveid, ettekirjutusi jumalateenistuseks, legende, õpetusi ja muudki Pärsia kuningad: Kyros II, Dareios Foiniika ja Iisrael Asuvad Vahemere idarannikul Heebrealaste ajalooetapid: *~2000 eKr rändas esiisa Aabraham Kaananimaale(Foiniika ja Iisrael) * 17.-16. saj eKr Palestiina langes Egiptuse võimu alla, algas nn Egiptuse vangipõlv *~1250 eKr Mooses viis oma rahva Egiptusest välja. Moosese käsuõpetus(toora)- 10 käsku *12.-11. saj eKr Kohtumõistjate aeg, elati hõimudena, eesot...
Tähtsamate suguvõsade liikmete seast valiti välja pealikud. Arvati, et tähtsamad otsused võttis vastu pealike kogu või rahvakoosolek , aga kindlasti polnud siis inimest, kes üksinda rahva üle otsustaks. Suure osa elanikkonnast moodustasid vabad maaharijad. Inimesed, kellel endal maad polnud, rentisid selle teistelt või elatasid end sulasteteenijate, käsitööliste või kaubitsejatena. Ühiskonna madalamal astmel olid orjad. Nad mängisid suurt rolli majapidamistes, nende hulgas võis olla nii sõjaretkedel vangi langenud, orjaturgudel ostetuid, kui ka kohalikke. Eestlased arvasid enne ristiusu vastuvõtmist, et loodus on täis üleloomulikke olendeidö. Läänemeresoomlased austasid väga esivanemaid, keda arvati mõjutavat pereliikmete elu ka pärast surma. Muinasaja lõpuks oli välja kujunenud nii Eesti ala maakondlik kui ka kihelkondlik jaotus
Preestrid kandsid teatud tseremooniate puhul leopardinahka. Riided pidid olema kuuma kliima tõttu avarad, kerged ja lihtsakoelised. Meeste ja naiste riietumises suuri erinevusi polnud. Meeste riided lubasid liikuda vabamalt. Alumistest klassidest pärit olevad mehed kandsid põlvepikkuseid valgeid puusariiet, skentit. Ülakeha oli neil paljas, vahel kanti ka käisteta särki. Naiste riie oli toruks õmmeldud kangasse, mida kutsuti kalasiriks. ( 1. , Muinas- ja vanaaeg lk.87) Orjad või teenijad, kes tulid võõrastest maadest, tõid kohalikule rahvale kaasa oma mustreid. Mehed kandsid niudevöid, tuunikalalaadseid särke ja seelikuid. Naised kandsid pahkluuni ulatuvaid tuppkleite koos salli või keebiaga jahedama ilma jaoks. Alasti liikusid ringi vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas. ( 3. , Vana- Egiptus lk. 40) Egiptlaste jaoks oli äärmiselt tähtis, et kangas oleks lumivalge. Oli äärmiselt tähtis kanda värskelt pestud rõivaid
Rahvakoosolek. Semiidid mesopotaamia põhjaosas. Õppisid sumeri kultuuri ja keelt jne. Nebukadnetsari ajal oli Babülon kõige suurem ja uhkem linn. 539 Pärsi võim. Kuningas oli sõjaväe ülem. Põhimõtteliselt piiramatu võim. Riigi ülempreester. Polnud otseselt jumal, nagu egiptuses. Hästi korraldatud sõjavägi. Linnaühiskond. Hammurapi seadused iga kuriteole oli vastav karistus. Eesmärk oli ühiskonna kaitse. Jagas kolme rühma: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Mehel oli piiramatu võim oma pere üle. Ühiskonnaelu oli vähem reguleeritud, kui egiptuses. Usk Religioon oli rahvapärasem, kui Egiptuses. Jumalad olid rohkem inimlikud ja neil oli perekond. Anu Jumalate isa. Enlil tuul, torm, pikne. Jumalate tõeline kuningas. Ea Maa aluse jumal. Sin Kuujumal. Kalender. Samas kohtumõistja. Istar taeva kuninganna. Viljakus, armastus. Tammuz viljakusejumal Maailma loomine Marduk lõi maailma surnud koletise jäänustest.
Kr. Lükeionis nn peripateetilise filosoofilise kooli. Ateena asus Ateena maakonnas. Sarnaselt Spartale Metafüüsikas arendas Platonist erinevat kujunes ka Ateenas kolm ühiskonnakihti: kodanikud ideedeõpetust( ideed moodustavad esemete lahutamatu (vabad meessoost täisealised koos oma naiste ja lastega), vormi), ta rajas nüüdisajani kehtiva loogika, tegeles metoigid (vabad kodanikuõiguseta inimesed) ja orjad. eetikaga, loodusteadustega, riigiteadusega jm. Ateenas oli valitsevaks võimuks demokraatia (Soloni Aristotelese filosoofial oli antiikajal väga suur mõju: reformid). Ekleesia (rahvakoosolek) algas, oli kohal keskajal on see otsustavalt mõjutanud skolastikuid, nende vähemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 kaudu aga praeguse ajani kaliiklikku maailmavaadet. päeva tagant. Kümme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks
sajandil põhja poolt, Tenochtitlani linn, Mehhiko pealinn ehitati samale kohale, võtsid üle tolteekide kultuuri Religioosne päritolu: Pärinevad päikesest, peajumal Huitzilopotzli Millega tegelesid?: põlluharimine, käsitöö, sõdimine ( õitsvad ja vihasõjad), laadad, turukohtunikud, bartertehingud- raha asendasid kakaooad, kullatolm, keebid, puuvillakangad Ühiskond: alguses egalitaarne (kõik võrdsed), hiljem hierarhiline, 3 põhiklass- ülikud, lihtrahvas(maksukohuslased), orjad. Lihtrahvas organiseeritud capulli'desse, juhtis calpuc, kes oli valitav vanematekogust, austati sõdureid ja emasid, kuriteod: argus ja abort. Usund: tuhanded jumalad, enim austati suurt kolmikut: sõja-ja päikesejumal, vihmajumal ja saatuse- ja surmajumal, põlluharimisega seotud jumalad, tähtsal kohal rituaalid ning jumalatele ohverdamine. Kultuurisaavutused: kõrgeltarenenud vaimukultuur- riigi ülalpeetavad koolid, kaks kalendrit-
hukatuslikuks. Perikles oli ateena riigimees. Sel ajal kui sai Ateenast Kreeka suurimlinn, sai sellest kultuurikeskus. Pani kirja maksud. Kui palju läheb sõdalastele ja palju maksavad ühiskonna kiht juhtimisele. Tema oli see, kes pani need kindlalt kirja nagu seadusedki. 8. Lk 9. Tüüpiline kreeka linnriik oli üsnagi väike, koosnest kesksest ausalt ja selle lähiümbrusest. Kodanikeks loeti kõiki vabu põliselanikest mehi, välja jäid naised, orjad ja võõramaalased. Kodanikud pidid linnriiki suutma kaitsma. Kodanikuõigused olid seal vaid jõukamatel inimestel.Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekutel, mis oligi pmst riigi kõrgeim võimuorgan. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. 10. Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. Linnade, käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas ka linnaelanikkond. Ülekaalus oli käsitöölised. Väga harva
Divisio personarum Gaius 1.9-12, 1.48-49 (õpikus lk 47) 9. Et quidem summa divisio de iure personarum haec est, quod omnes homines aut liberi sunt aut servi. Isikute õiguse jaotamine on järgmine, nimelt kõik mehed on kas vabad isikud või orjad. summa, ae f. tervik, kokkuvõte, summa divisio, onis f. jaotus jaotamine, jagamine de iure õiguse, seaduse kohaselt ius, iuris n. õigus; eesõigus; privileeg; voli persona, ae f. isik, isiksus; osa, roll; seisund hic, haec, hoc see, tema; nüüdne, siinnee omnis, e iga, kogu, kõik, terve homo, minis m.f. inimene; meesterahvas, mees liber, i m. vaba (isik) sum, fui, esse olema, sunt nad on servus, i m. - ori 10
30 saadi kodanikuõigused, soetati maatükk ja võeti naine. 7. Ühiskonna struktuur · Aristokraadid · Vabad talupojad suurim osa kodanikest. Võlaorjusesse langedes kaotasid kodanikuõigused. · Käsitöölised väikeste töökodade omanikud. Madal sotsiaalne seisund, ilma kodanikuõigusteta. · Orjad sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased. Suhtuti kui omaniku varasse. 8. Naiste positsioon patriarhaalne ehk meestekeskne ühiskond. Polnud kodanikuõigusi. Osalesid harva avalikel üritustel. koht kodus. 9. Abielu ja perekond abielu eesmärk oli saada seaduslike järglasi ja sõlmida poliitilisis sidemeid. Polnud vastastike tundeid. Abielukokkulepe oli äia ja peigmehe vaheline. 30 aastane võttis murdeealise tüdruku. Naised pidid truud olema. 10
Leegionid oli väljale paigutatud malelauakujuliselt ja see muutis nad painduvaks ning liikuvaks. SENAATORID Jõukad ja suurte maavaldustega, kelle kätte koondusid tähtsamad riigiametid. RATSANIKUD Teine seisus, kes olid saavutanud teatud varandusliku seisuse. PROLETAARID Püsiva töö ja alukohata inimsed, kes olid siiski õigustega kodanikud. ORJAD Kuulusid seisustest välja, nende hulk suurenes pidevalt. VABAKSLASTUD Peremeeste poolt vabastaud orjad, kes hakkasid oma elu parandama. LATIFUNDIUM Suurmaavaldus Roomas. ??????? PEREKOND Patriarhaalne, isal oli kogu võim, otsustas kõigi üle, võis neid surma ka mõista. AMFITEATER Koht, kus peeti gladiaatorite võitlusi ja kaarikute võiduajamisi, vabas õhus. GLADIAATOR Ori, kes võitles amfiteatris, oli võimalus vabaks saada. COLOSSEUM Kuulsaim amfiteater Roomas. FOORUM Turuplats. TERM Avalikud saunad, pesti ja arutati poliitikat.
Sparta ja Ateena riiklik ja ühiskondlik korraldus Sparta riik keskusega Lakoonika maakonnas põhines vallutustel. Riigi eesotsas olid kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline vanemate nõukogu geruusia ja igal aastatl kõigi kodanike seast valitavad 5 efoori. Otsuse langetamisel oli kõige olulisem spartiaatide koosolek. Sparta täieõiguslikud kodanikud e. spartiaadid moodustatsid riigi elanikkonnast vähemuse. Ülejäänud rahvas jagunes 2 gruppi: periogid isiklikult vabad, kuid ilma poliitiliste õigusteta; heloodid spartiaatide maaorjad. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem, mille eesmärgiks oli täisväärtuslike sõjameeste väljaõpetamine. Sparta oli seega range sisemise korraldusega riik, mille võimsuse tagas hästi korraldatud sõjavägi. Ateena linnriigis kuulus võim aristokraatiale. 594.a. e. Kr. kärpis riigimees Solon aristokraatia eesõig...
Unit 6 vocabulary (from textbook) Fundamental- alus-, põhi-, fundamentaalne General extended life expectancy- keskmine oodatud eluiga In terms of - As measured or indicated by, /with reference to For the better- paremaks Stem from sth - to be caused by sth Fast paced world- kiire maailm Dehumanising effects of technology- ebainimlikustavad tehnoloogia effektid Slaves to machines- orjad mesinatele Mess about with- to interfere with sb/sth Breed laziness- arendab/ suurendab laiskust Contribute to- millegile kaasa aitama/ panust andma Impetus for technological development- tõuge tehnoloogia arengu jaoks Result in- tekitama (mida?) Superseded by- ületama, asendama, välja tõrjuma Double-edged sword- kahe poolega mõõk/ kahe vaatenurgaga Bring about- to cause, to happen Designer babies- parents can "design" their babies before they are even born
Aleksander Suure sekretärid Aire Kobak Antiigi ajastu 1. aastatuhande algus eKr 5. sajand Tekkisid polised ehk linnriigid. Kestis pidev sõjategevus, millega kaasnes orjapidamine. Jõukamad kodanikud vabanesid meelepärasteks tegevusteks: poliitika, eetika, filosoofia, kunst ja kehakultuur. Tekkisid eeldused sekretäritööks. Oluliseks peeti tervet füüsist ja haritust. Enesestmõistetav oli orjade vaimse võimekuse ärakasutamine. Haritud orjad hoolitsesid isandate riietuse või kirjavahetuse eest. Seega osutasid ka sekretäriteenust. Ei peetud halvaks tooniks, kui sekretär oli teisest rahvusest ori. Aleksander Suur sündis Pellas juulis 356 eKr. Makedoonia kuningas (336-323 eKr), antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht. Kuningas Philippos II ja Olympiase poeg. 12- aastaselt sai temast filosoof Aristotelese kasvandik. Sai troonile 20-aastaselt. Vallutas peaaegu kogu tuntud maailma, välja arvatud India.
aukohus. Mõõgavõitlejate gladiaatorite võitluse traditsiooni võtsid roomlased üle etruskidelt. Viimastel oli tavaks lasta matuserituaalide käigus orjadel või surmamõistetutel elu ja surma peale võidelda. Roomlased arendasid sellest kombest aga kõigis ühiskonnakihtides kõrgelt hinnatud lõbustuse. Gladiaatorite võitlused leidsid aset amfiteatrites. Rooma suurim amfiteater oli Colosseum. Nagu võidusõitjad, nii olid gladiaatoridki enamsti orjad ja nendegi hulgast kerkis esile rohket kuulsust ja suuri rahalisi autasusid teenivaid meistervõitlejaid. Avalikud mängud olid nende korraldajate jaoks perekonna rikkuse näitamise vahend. Kui tavast arenes meelelahutus, mis läks korda kogu valimisõiguslikule rahvale, said vaatemängud vahendiks poliitilises võitluses. Mida efektsemalt ja kallimalt (verisemalt) mängud olid korraldatud, seda enam võitis nende korraldaja endale toetust. Sageli lükati mängude
kividest moodustatud geomeetrilised ruumid. Bonsaikunst. Aristokraatidel on tihti suvitamiseks mitu villat, eelistatavalt paikades, mis parasjagu moes. 2) Roomlaste päev Klassikalisel ajajärgul jagunes linnakodanike päev peaaegu võrdsetes osades aktiivse tegevuse(negotium) ja puhkamise ehk vaba aja(otium) vahel. Ent sellist jaotust ei saa päris tõsiselt võtta selle ajani, mil linnakodanik enam ise ei tööta ja kõik oma kohustused orja kaela lükkab. Orjad teevad seetõttu kaelamurdvat tööd kuni 12 h päevas. Cicero-aegses linnas elava roomlase tavaline argipäev, mil ta ei pea töötama(isegi juhul, kui ta ei ole rikas): Päev algab päikesetõusuga. Lühikesed puhastustoimungud ja tuunika, mida ööseks seljast ei võeta, peale pannakse toga ja süüakse kiirelt hommikueine. Seejärel, kui ta on vaene, läheb ta oma patrooni juurde, et saada kätte oma mõned mündid vastutasuks väikeste teenete eest, mis võimaldavadki tal elus püsida
Kreeklased nimetasid end helleniteks, k�iki teisi rahvaid aga barbariteks. Vanimad t�endid Kreeka t�hestiku e. alfabeedi kohta, mis kujunes foiniikia t�hestiku p�hjal. T�hestik koosnes 24 t�hem�rgist. Enamik rahvast teenis elatist p�lluharimisega. Suuremates linnades olid �lekaalus k�sit��lised. Akropol e. m�gilinn. Koosoleku- ja turuplats e. agoraa. Kreeka �hiskonna �lemkihi moodustasid suurmaaomanikud e. aristokraadid. Nende p�lde harisid orjad ja s�ltlased. Aristokraadid harisid ennast. Aristokraatia seas kujunesid v�lja s�pruskonnad. Neid hoidsid koos �hised pidus��gid e. s�mpoosionid. S�gavalt oli juurdunud konkurentsivaim. Kreeka �hiskond oli orjanduslik. Orjat��d kasutati palju. Enamasti j�eti orjadele k�ige raskemad ja ebameeldivamad t��d. Vaasimaal - geomeetriline stiil, looma- ja inimfiguurid, mustafiguuriline stiil, punasefiguuriline stiil. Kreeka �hiskond oli partiarhaalne
sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusse. Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatori perekond, Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, Lihtrahvas: linnade käsitöölised, väikekaupmehed ning proletaarid, Vabakslastud: truu teenistuse eest peremehe poolt vabastatud või vabaks ostetud endised orjad, Orjad: erinevates eluvaldkondades töötavad sõltlased. 6) Kuningriigi ajal kujunesid välja klassid - patriisid, plebeid ja orjad. Vabariigi ajal (89 eKr) anti kõigile Itaalia elanikele Rooma kodakondsus. Keisririigi ajal kuulusid kõik inimesed sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusse. 7) Alguses ausatsid roomlased loodusjõude ja vaime, selle kõrvalt ka inimlisekujulisi jumalaid
võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta rahulolematute suhtes rakendati terrorit (NT. Peisistrotose ja tema poegade türannia Ateenas KODANIKKOND Kodanikud vaba meessoost põliselanik Kodaniku õigused ja kohustused osaleda poliitikas- käia rahvakoosolekul, hääletada, olla valitud riigiametitesse osaleda riigikaitses Mittekodanik välimaalased rentnikud orjad naised mõnel pool käsitöölised Olid kodaniku õigustest ilmajäetud kuna: neil puudus maaomand puudus sõjaline väljaõpe 2. Sparta elanikkond. ELANIKKOND SPARTIAADID – doorlased, kellest mehed olid poliitiliste õigustega kodanikud, nedne tegevuseks oli sõdimine PERIOIGID – endised Lakoonia elanikud, kes spartiaatide poolt alistati, nad olid
Kuulsad nimed Eesti Vabariigi päevilt. A.H. Tammsaare kirjanik, ,,Tõde ja õigus" ning ,,Kõrboja peremees" Ants Laikmaa kunstnik,asutas ateljeekooli ning 1907 Eesti Kunstiseltsi ,,Marie Underi portree" Ants Lauter teater, näitleja ja lavastaja, antakse välja Ants Lauteri nimelist näitlejaauhinda, lavastajaauhinda. Artur Lemba muusika August Gailit kirjanik, Vanemuise direktor, ,,Toomas Nipernaadi" ,,Saatana karussell" põgenes perega rootsi. Eduard Wiirald kunstnik, tegelik nimi Viiralt, tuntuim teos ,,Põrgu", ,,Lamav tiiger" Eevald Aava muusika Friedebert Tuglas kirjanik, novellid, luuletused. Romaan ,,Väike Illimar" kogu ,,Saatus" Konrad Mägi kunstnik, pedagoog, ,,Pühajärv" ,,Otepää maastik" ,, Norra maastik männiga" Konstatin Märska filmioperaator. ,,Nobedate näppude linn" ,,Vigased pruudid" ,,Kuldämblik" Kristjan Raud kunstnik, ill...
on ta kõikjal ahelas." See on ka põhjus, miks paljud meist igavesse unustusse vajuvad ega kuhugi jõua. usume end olevat oma tegemistes ja väljaütlemistes vabad, ent pole seda tegelikult sugugi. Meile läheb liialt korda teiste arvamus, mistõttu jäädaksegi igavesti ahelaisse. Inimese vabaduse piiramine on tingitud sellest, et ühed inimesed sunnitakse alluma teistele inimestele, kes nende üle valitsevad. Inimesed on nagu orjad, kes peavad täitma käske, mis on neile ette kirjutatud ning unustavad seejärel endalt küsida, kas tõesti peab kõiki neid käske täitma. Öeldakse ju, et käsud ja reeglid on selleks, et neid rikkuda. Muidugi pole neid hea rikkuda täiesti otseselt, aga kindlasti on tark teha midagi, mida keegi teine teha ei julgeks. Vaba inimene on see, kes teab mida ta tahab ja ei karda teha midagi teistsugust. Ahelais inimene ei ole aga kunagi suur, ei mõttetelt ega tegudelt.
viljalõikuse ajaks, muul ajal on talu mahajäätud, hektarisaak madal rantso - latifundiumitega samades piirkondades, suur pindala, lambad, lihaveised, täiskasvanud loomad otse karjamaalt tapamajja; Argentina, USA, Austraalia; kauboi istandused - lähistroopikas ja sellest ekvaatori poole jäävates kliimades, kasvatatakse Euroopas mitte kasvavaid kultuure - suhkruroog, kohv, banaan, tee, kakao, heveapuu; kasutavad võimalikult odavat tööjõudu - orjad, palgatöölised (Indiast, Hiinast); kui tööjõud kallineb, satuvad kriisi; käsitsitöö ! uusistandused - kujunevad istandustest, kui need oma töö mehaniseerivad ja enam käsitsitööd palju ei kasuta; uusistandused töötlevad oma toodangu loomavabrikud (sh linnuvabrikud) - asuvad suurte linnade lähedal, tegelevad liha ja munade tootmisega farmides, sööt tuuakse sisse maadest, kus ta on väga odav, liha viiakse lihakombinaatidesse
Riigikesed sõdisid tihti omavahel ning vürstide võim oli võrdlemisi ebakindel. Lõplikult lagunes VanaVene riik mongolite vallutuse käigus 13. sajandi esimesel poolel. Mahanduslikus mõttes tugines VanaVene riik suuresti rahvusvahelisele kaubandusele. Riiki läbis mitu olulist kaubateed. Olulisemad kaubaartiklid olid karusnahad, orjad ja vaha. VanaVene kultuur oli väga tugevasti mõjutatud Bütsantsist. Pärast ristiusu vasuvõtmist ehitasid sealt saabunud meistrid esimesed kirikud, Bütsanstist toodi esimesed ikoonid ja kirikuraamatud. Slaavi tähestiku kasutuselevõtt oli VanaVene riigis seaotud kreeklaste mõjuga. Maaomand ja võim oli lisaks vürstile ülikute ehk borjaaride ja nende perekonna käes. Olulist rolli mängis sõdalastest kaaskond druziina
VANA-KREEKA JA VANA-ROOMA MAALIKUNST Kreeka on tänapäeva maalikunsti sünnimaa. Kreeklased väärtustasid maalikunsti väga kõrgelt Tahvelmaali sünd 5. – 6. saj eKr Suurest puust tahvlid Peeti isegi tähtsamaks kui skulptuuri Säilinud väga vähe – peamiselt rooma aja koopiad Roomlased suhtusid maalikunsti põlgusega ja sellega tegelesid peamiselt orjad ning ka naised ja lapsed Kasutati tempera tehnikat aga muna asemel vaha (enkaustika). Värvid vahaga erksamad aga see väga kallis Kuna maale säilinud vähe siis loetakse ka vaasimaal maalikunsti hulka. Peamised vaasitüübid olid: amfora- suured vaasid suurte sangadega krateer- veini lahjendamiseks veega dipülonvaas- (tegelikult pole vaas, sest ei kasutatud anumana) tohutult suur pisikeste kaunistavate sangadega Vaaside kaunistamiseks erinevaid stiile
ning koosolek leidis aset iga 20 peva tagant. Kmme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel heks aastaks. Nemad olid sjave ja laevastiku lemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis vlja ka seadusi. Riigis oli kaks vimalust kodanikud (ehk tisealised mehed) ja mitte kodanikud(naised , orjad , kaupmehed ja idioodid) , igal polisel oli pea tempel 7) trannia, miks kasulik, miks tekkisid? Trann- ainuvalitseja Kreeka polises; aja jooksul hakati tranniks nim. eesktt vgivaldset ja halba valitsejat. Tekkisid sisevastuolude tulemusena. +(kindel kord, parandas sageli vaeste olukorda, riigi vimsus, sjalinevim) - (aristokraadid ei nustunud ainuvalitsemisega , trann pdis vastaseid paljastada , vim muutus vastumeelseks)
rtivaalid. Kuid kui Kreekasse tungisid pärslased või teised välisvaenlased, ühinesid linnriigid, et kaitsta oma maad. Linn oli enamasti sirgete, üksteisega ristuvate tänavatega jaotatud täisnurkseteks kvartaliteks. Majad ehitati savitellistest kivist vundamendile. Väiksed aknad paiknesid põrandast kõrgel, et vargad ja palavus majja ei pääseks. Siseõues seisis altar, kus pere jumalaid austas, ning kaev. Majapidamistöid tegid naised ja orjad. Mehed ja naised elasid eri majaosades. Eraldi ruum oli ka kangakudumiseks. Majaperemees vestles külalistega söögitoas, mida sisustasid mugavad lebatsid. Muistses Kreekas pidid naised kuuletuma oma isadele, meestele, vendadele ja isegi poegadele. Enamik naisi abiellus 15-aastaselt, mehed olid abielludes 30-aastased või vanemad. Isa valis oma tütrele abikaasa. Tihti nägi pruut oma peigmeest pulmapäeval alles esimest korda. Suved olid Kreekas kuivad ja kuumad ning talved niisked ja tuulised
sõltumatud talupojad ja Kirjutajad - ülikute ja muu käsitöölised. elanikkonna vahekiht, kontrollisid töötajaid kõigis Sõjavägi: üksikasjades. koosnes talupoegadest ja käsitöölistest Sõjavägi : Uue riigi ajal oli alaline Rentnikud ja orjad: armee. neid polnud eriti palju, neid Sundvärbamine kasutati teenijatena koduses Eluaegne väeteenistus. majapidamises Veteranid said enda valdusesse maatüki. Kuningas: Kuningas oli sõjaväeülem,
puudus, tähtsad isikud kujutati suurelt. Maal oli dekoratiivne. Kujutatava kunsti teemad olid põhiliselt vaarao elu ümber keerlevad: lahingud, palvetamised, ohverdamised. Ehnatoni ajal, mil kadusid kaanonid, ka intiimsemaid stseene. SKULPTUUR Asend: Jumalad, vaaraod ja ülikud kujutati suuremõõduliselt, rangelt, püsti või istuvalt, rõhutati jumalikkust; teenijad ja orjad teenisid ka skulptuuris, kujud olid väikesed ning kohmakas. Portreedel olid väga individuaalsed näojooned. Sfinks inimese pea ja lõvi kehaga lamav kaitsekujutis. Meeste kujutamine: Ihu punakaspruun, valged riided, mustad juuksed. Naiste kujutamine: Ihu kollane, valged riided, mustad juuksed. Egiptuse asend: Istuv jalad koos, käed põlvedel; seisev vasak jalg ees, käed kõrval rusikas või üks käsi rinnal, pea sirgelt püsti, pilk kauguses.
Tema võim oli piiramatu, mis tähendab seda, et nad olid jumalate esindajad rahva ees Kõik Mesopotaamia suurriigid olid tekkinud vallutuste teel, kuid allutatud linnad säilitasid sisemistes asjades omad asevalitsejad Kuigi Mesopotaamia oli linnatsivilisatsioon, elas suurem osa rahvastikust maal Majad linnades olid ehitatud põletamata savitellistest Pereelu koondus maja peremehele Mesopotaamia elanikkond jagunes kolme õiguslikku seisusesse: 1 Vabad kodanikud 2 Sõltlased 3 Orjad Kui süüdlane ja kannatanu olid seisuslikult võrdsed, siis oli karistuseks Vastavalt kuriteo raskusele hammas-hamba, silm-silma vastu. Kui vaba kodanik sooritas aga kuriteo sõltlase vastu, siis piirduti trahviga Mesopotaamia riigikorraldus ja ühiskonnaelu olid vähem reguleeritud kui Egiptuses. Mesopotaamia usk on sarnane Egiptuse usuga järgmiste tunnuste osas: 1Preestrid sõnastasid ja tegelesid usuliste tõekspidamistega 2Püüti usuga rahvast kontrollida 3jumalaid seostati planeetidega
Leidis aset Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus.5.Kreeka Polis-Tüüpiline kreeka linnriik, mis oli üsna väike koosnedes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikkond eiületanud ka suuremates linnriikides tavaliselt kolme-neljakümmend tuhandet inimest v.a sparta ja ateena. Linnriiki valitsesid ja kaitsesid kodanikud. Elanikud jagunesid kodanikeks ja mittekodanikeks. Esimeste hulka kuulusid vabad põliselanikest mehed ja teise moodustasid naised, orjad ja võõramaalased. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekul, mis oli põhimõtteliselt riigikõrgeim võimuorgan. Rahvakoosoleku kõrval eksisteeris rikkamatest ja jõukamatest kodanikest nõukogu. Paljudes riikides oli nõukogu otsus suurema kaalutlusega. Ühtlasi valis rahvakoosolek igal aastal riigiametnikud, kelle kohustus oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu.Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Sõjaväe
V: riigi eesotsas oli 2 kuningat, kelle käitumist kontrollis 30-liikmeline nõukogu, kuhu kuulusid ka kuningad. Tähtsamad riigiasjad otsustati kuningate, igal aastal valitavate riigiametnike ja nõukogu poolt. Rahvakoosolek, kuhu kogunesid ainult spartaadid, oli tavaliselt selleks, et nõokogu otsused heaks kiita. 5. Elanike seisus Spartas - heloodid, perioigid, spartaadid. Missugused olid nende õigused ja kohustused? V: Heloodid - heloodid olid orjad, kellel ei olnud õigusi, nende kohustusteks oli töö spartaatide põldudel. Perioik perioigid olid Sparta vabad elanikud, kellel puudusid kodanikuõigused, nende tegevusaladeks olid käsitöö, kaubandus ja põlluharimine, perioigide kohustuseks oli teenida Sparta sõjaväes. Spartaat - Spartaatide tegevusalaks olid sõjalised harjutused, neil oli õigus osaleda riigivalitsemises, nad ei pidanud töötama. 6. iseloomusta spartaatide kasvatust?
pildirüüste-400-500 liikmeline sakslaste rahvahulk tungis eesti kirikutesse ja hävitasid pühapilte ja -kujusid reformatsioon--usupuhastus missa-pidulik jumalateenistus toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat e kanoonikud skraa-rae poolt kinnitatud põhikiri mis kujundas tsunfti siseelu tsunft-käsitööliste ühing gild- kaupmeeste ühing linnafoogt- maaisanda bürgermeister-oli linna nõukogu juhatus toomkirik- piiskoppkonna peakirik raad- linna võimuorgan trääl-olid orjad, võisid muutuda sõjavangid võlgnikud ja karistusest lahti ostetud surmamõistetud vabadik-maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elav talupoeg kolmeväljasüsteem- 1/3 vilja 1/3 kesa 1/3 köögivilja maavaba-neid oli vähe, ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel ega ei kandnud talupoja koormisid vabatalupoeg- oli see kes maksis oma koormisi rahas ja olid seetõttu teetööst vabad
TEGELASED: Võluflööt Sarastro (bass) Tamino,prints (tenor) Kõneleja,Sarasto riigi preester (bass) Kaks preestrit (tenor,bass) Öökuninganna (sopran) Pamina,tema tütar (sopran) Kolm daami (sopran,metsosopran,alt) Kolms poissi (sopran,metsosopran,alt) Papageno,lillemüüja (bariton) Papgena (sopran) Monostatos,maur (tenor) Kaks sõdurit (tenor,bass) Kolm orja (kõnerollid) Preestrid,kaaskond,rahvas, (koor, orjad,hääled,kujud statistid) TEGEVUS: Peamine tegevus toimub Sarastro riigis, kuid vahepeal ka kuskil pimedas mahajäetud paigas. EESMÄRK: Minu arust oli autori eesmängiks näidata võitlust hea ja kurja vahel, ja ka mõte: "Võidab inimene, kes ei võta õnne mitte ki...
Mesopotaamia: ajalugu, riigid ja ühiskond Mesopotaamia on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala. Tsivilisatsiooni rajasid sumerid, kelle keelelise kuuluvuse ja päritolu kohta pole selgust. 4nda aastatuhande lõpuks eKr, pisut varem kui egiptlased, jõudsid sumerid oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni künnisele. Kõige iseloomulikumad jooned on kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud linnad. Iga tähtsam sumeri linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. See hõlmas peale keskse linna ka ümbritsevat maapiirkonda, linnu kaitsesid müürid. Ühiskonna elus etendasid olulist osa: · Templid · Preesterkond Aja jooksul läks riigijuhtimine üha suuremal määral preesterkonnast sõltumatu kuninga kätte. Templite ja kuninga sõltlaste ning rentnike kõrval olid linnriigis ka vabad kodanikud- sõltumatud talupojad ja käsitöölised. 3nda aastatuhande keskpaigaks eKr võtsid semiidid oma keelele kohandat...
KREEKA ÜHISKOND Kreeka linnriik nimega Polis koosnes magulast ja teda ümbritsevast alast.Linna juhtisid kodanikud,kodaniku hulka ei kuulnud naised ja orjad. Kodaniku tunnus on see,et kodanik saab valida. Kodaniku peamine ülesanne oli riiki kaitsta oma enda muretsetud sõjavarustusega. Kodanikud osalesid rahvakoosolekul,kus valiti tähtsad ametimehed. Aristokraatlikus linnriigis kiitis rahvakoosolek,vaid nõukogu otsuseid heaks. Demokraatlikus linnriigis oli võim reaalselt rahvakoosoleku käes. Aristokraadid tihti peale võistlesid mõju võimu pärast ja mõnikord haaras keegi võimu oma kätte ja otsustas üksi,seda nimetatakse Türannia. Türann ei pruukinud olla paha ja võis teha polisele kasulikke otsuseid. Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. Oli ka vaeseid talupoegi, kes tihti peale muutusid maaomanikest rentlikeks,võtsid võlgu. See nõrgestas riigi kaitse võimet,sest vaene talupoeg ei suutnud sõjaväe kohustust täita....
Nii sai vasallidest ka kohalik asevalitseja. Kuningate suutlikkust vasalle oma võimu all hoida vähenes. Selline feodaalsuhete areng nõrgendas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust. Naturaalmajanduse ja feodaalsuhete arenguga käsikäes kujunes talupoegade sõltuvuse suurmaavaldajatest. Kreeka ja Rooma hiigelaegadel olid talupojad olid olnud talupojad isiklikult vabad väike-ettevõtjad ja raskemad ning ebameeldivad tööd olid orjade teha. Varakeskaja jooksul sulasid aga orjad ja seni vabad talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks. Kui algas maade läänistamine, kuulusid läänistatud maade juurde kindlasti ka neid harivad talupojad. Nende tööst sõltus läänimehe sissetulek ja seega tema suutlikkus tarviklikku relvastatust ja kaaskonda hankida. Feodaalkorra kujunemise paratamatu eeldus oli sõltuva talupoegkonna tekkimine. Feodaalide kui tootvast tööst vabade elukutseliste sõjameeste klass poleks saanud eksisteerida ilma talupoegade tööta. Kuna
ASTEEKIDE, MAIADE JA INKADE ERINEVUSED: ASTEEGID MAIAD INKAD · Riigi eesotsas pärandatava võimuga monarh · Lõdva keskvõimuga · Lõdva konföderatsioon · Tugev tsentraliseeritud impeerium kolooniaid riikide liit riik omav suurriik · Elanikkond jagunes seisusteks, kõigil oli oma ülemkiht, lihtrahvas ja orjad · Austati väga paljusid jumalaid, neist tähtsaim oli päiksejumal, aga ka taeva- ja vihmajumal · Ohverdasid tihti inimesi · Ohverdasid inimesi harva · Kutsekoolid lihtrahvale, · Lihtrahvale koole ei · Kutsekoolid lihtrahvale,
Vasco da Gama-avastas meretee Indiasse ümber Hea lootuse neeme kaudu aastal 1498. Hervan Cortes-Hispaania aadlik vallutas asteekide riigi 1519 ja avastas Kesk-Ameerika. Francisco Pizarro-konkistadoor 1532 vallutas inkade riigi. Amerigo Vepucci-sai aru et tegu on uue maailmajao ja mandriga ja pani sellele nimeks Ameerika enda nime järgi. Fernao de Magalhaes-ümbermaailma reis 1519 ise sai surma pärismaalaste käes ja lõppes reis 1522. Orjakaubandus: sest indiaanlased ei tahtnud olla Euroopas orjad ja tapsid end et sinn mitte minna ja nad töötasid istandustes. Laevadega viidi indiaanlased Euroopasse, sest Ameerika müüs indiaanlased Euroopale. Kapitalism: vahemere äärsed linnad käisid alla nt põhja-Itaalias(veneetsia,genova) lääne-Euroopas ja esile tõusid nüüd ookeani äärsed linnad nt Sevilla,Lissabon,Amsterdam. Kultuurtaimed: kartul,mais,tomat,kakao,päevalill ja lind kalkun. 1453-türklased vallutasid Konstantinoopoli. 1487-88-Hea lootuse neeme avastamine(Vasco da Gama)
RAHA AJALUGU Preili Kristina Mida kasutati otsese raha asemel ? · Loomanahad · Teokarbid · Tööriistad: kirved jne · Asteekidel olid kasutusel kohvioad · Hiinas sool · Nigeerias jalarauad · Orjad, tütarlapsed Kuld ja hõbe · Kõige esimesena hakati kasutama otsese rahana kulda ja hõbedat · Vermiti teatud suurusega mündid · Võeti kasutusele tsekid ja võlakirjad · 19.sajandil kehtestati kullastandard rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja hindadega Kullastandard Hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus (inflatsioon) ja hindade tõus
INDIA: ~3000 e.m.a DRAVIIDID; ~2000-1500 e.m.a - AARIALASED (aaria sanskriti keeles - aristokraat või aristokraatlik olek ja käitumine) Hindu 11.saj - MUHAMEEDLASED Kasisüsteem e. Varnasüsteem: 1)BRAHMANID (sanskriti k.) (preester, usujuht) VALGE ; brahman - maailmavaim 2)KSHATRIYAD (aadlikud ja sõdurid) PUNANE 3)VAISYAD (põllutöölised ja kaupmehed) KOLLANE 4)SUDRAD ( orjad ja teenijad) MUST Puutumatud ehk PAARIAD on kastivälised -->> haridzanid jumalarahvas KARMA- saatus, inimese elutegevuse ja selle tagajärg MOKSA e. vabanemine- vabanemine sansaariast SAOHUD-asteedid, kes mediteerivad *2 maailmavaadet hinduism (~80%) ja budism HINDUISM- 2500 e.m.a - OM(AUM) BRAHMA-looja jumal VISHNU-säilitaja, elu hoidja 10 taaskehastust AVATAARA; jaguneb rama, krishna, buooha, jeesus kristis SHIVA- hävitaja Genisha-Shiva poeg
võlvkaared, mis toetusid kõrgetele kivisammastele. Terrasside platvormid olid ehitatud võimsatest pealt kõrkjakihi ja asfaldiga kaetud kiviplaatidest. Nendel lasus kipsiga ühendatud telliskividest vahekiht ja tinast plaadid, mis takistasid vee valgumist alumistele astmetele. Kõige peal oli paks mullakiht, mis võimaldas seal kasvatada ka suuri puid. Terrasse ühendasid roosast ja valgest lihvitud kivist trepid. Nende kõrvale oli paigutatud keerdpumbad, mille abil orjad pumpasid aedade kastmiseks vahetpidamata Eufratist vett. EHITISE SAATUS Semiramise rippaiad vallutati pärslaste poolt aastal 539 eKr ja rippaiad jäid tühjaks. Siis see lagunes ja arvatavasti olid Semiramise rippaiad peale lagunemist sellised: ALLIKAD · Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Semiramise_rippaiad · Wikispaces: http://maailmaimed.wikispaces.com/Semiramise+rippaiad
Sõna demokraatia tähendus on aegade jooksul pidevalt muutunud ja muutub ka edaspidi. See tähendab, et kunagi peeti teatud tunnusjoontega riiki demokraatlikuks, siis tänapäeva ühiskonnas see selle mõiste alla ei kuuluks. Tänapäeval demokraatial on teatud kindlad välja kujunenud tunnusjooned, mille põhjal eristatakse demokraatliku riigikorraldusega riike teistest. Kui Vana-Kreeka linnriikide ühiskonnaelu juhtimises osalised ainult (st. mitte orjad, naised, talupojad), siis tänapäeva demokraatliku riigi põhitunnuseks on see, et kõigil riigi kodanikkel on võimalus osaleda valimistel ja valida seeläbi endale esindaja parlamendis. Veel mõnikümmend aastat tagasi oli riike, kus valimisõigus oli ainult meestel. Üks tänapäeva demokraatliku riigi tunnusjoon on kõigi võrdsus seaduse ees, mis tähendab kõigil võrdset võimalust elus edasi saada. Kuigi ka konstitutsiooniline monarhia on
kaaristuna, igas 80 kaart. Ovaalse kujuga amfiteater võimaldas vaatajail saada hea ülevaate areenil toimuvast. 80 avalikku sissepääsu võimaldasid hoonesse kiiresti siseneda ja sealt väljuda. Keisril oli eraldi sissepääs. Paremad kohad alumistes ridades, kus sai jälgida sureva gladiaatori piinu, kuulusid aristokraatidele. Seal asus ka keisri looz. Keskmised read olid tasulised ja määratud jõukamatele kodanikele. Ülemised read olid tasuta, seal viibisid proletaarid ja tihti ka orjad. Muudetava kõrgusega areeni all asusid teenindusruumid ja loomapuurid. Nagu Kreeka teatritel ei olnud ka amfiteatritel katust. Rooma ehitajad leiutasid aga nn päikesepurjed. Vajadusel tõmmati riie päikese- või vihmakaitseks üle amfiteatri. Colosseum on praegu varemeis ja kuigi üle poole temast on hävinud, on ta ikkagi Antiik-Rooma suurim mälestusmärk. COLOSSEUM COLOSSEUM
Sageli määrati ratsanikke ka kohtunikeks. Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad: väikemaaomanikud ning rentnikud. Kui linnad kasvasid, suurenes ka proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk. Kõik nad olid Rooma kodanikud. Roomas oli orjanduslik ühiskond. Vallutussõjad võimaldasid orje pidevalt juurde tuua ja orjatöö osatähtsus oli siin arvatavasti veelgi suurem kui Kreekas. Orjad olid pärit eri rahvusest ja ühiskonnakihtidest, nende seal oli nii kõrgelt haritud kreeklasi kui ka tsiviliseerimata barbareid. Orje kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades. Orjad olid seaduse ees vaid omaniku vara ehk ,,kõnelevad tööriistad''. Omanik võis orjaga teha ,mida soovis, varasemal ajal ka tappa. Sageli lasti orje vabaks. Mõned orjad kel oli võimalik raha teenida , ostsid end vabaks, mõned vabastati tänutäheks ustava teenistuse eest või lihtsalt heast südamest
ühenduse liikmed aga ei võlgne seda, mida on võlgu ühendus. Tsiviilõigusvõime oli nt: Res publicae – Rooma riigil Municipia – linnakogukondadel Collegia, sodalitates – kutse- ja matuseühendustel Aerarium – riigikassa Fiskus – imperaatori kassa Kiriklikud asutused Rooma perekonnaõigus Perekond: 1) Pater familias – kelle võimu all olid naine, lapsed, orjad, vara 2) Mater familias – in manu mariti mehe käe, st võimu all 3) Filius/filia familiae – olid isavõimu (patra potestas) all, kellele kuulus ka ius vitae et necis – õigus elu ja surma üle 4) Servi – orjad olid asjadena omandis NB: Familia – perekond / kõik asjad ja orjad, mis kuulusid perekonda. Suguluse liigid: 1) Agnatio – võimusugulus; perekonnapea võimu alla kuuluvad vabad isikud loeti omavahel sugulasteks (vanem)
rtivaalid. Kuid kui Kreekasse tungisid pärslased või teised välisvaenlased, ühinesid linnriigid, et kaitsta oma maad. Linn oli enamasti sirgete, üksteisega ristuvate tänavatega jaotatud täisnurkseteks kvartaliteks. Majad ehitati savitellistest kivist vundamendile. Väiksed aknad paiknesid põrandast kõrgel, et vargad ja palavus majja ei pääseks. Siseõues seisis altar, kus pere jumalaid austas, ning kaev. Majapidamistöid tegid naised ja orjad. Mehed ja naised elasid eri majaosades. Eraldi ruum oli ka kangakudumiseks. Majaperemees vestles külalistega söögitoas, mida sisustasid mugavad lebatsid. Muistses Kreekas pidid naised kuuletuma oma isadele, meestele, vendadele ja isegi poegadele. Enamik naisi abiellus 15-aastaselt, mehed olid abielludes 30-aastased või vanemad. Isa valis oma tütrele abikaasa. Tihti nägi pruut oma peigmeest pulmapäeval alles esimest korda.
· Vaba lihtrahva alla kuulusid talupojad ja käsitöölised. Nende ülesandeks oli oma töökohtade ja majapidamise eest hoolitsemine. Käsitöölised tegelesid keraamika ja relvade meisterdamisega. Neil ei olnud isandaid, nad võisid omada orje. · Aristokraatid ehk suurmaaomanikud ajasid riigi asju ja hoolitsesid oma füüsilise vormi eest. Nende seast pärinesid nii riigimehed aga ka vaimuinimesed. Olid täieõiguslikud kodanikud. · Orjad olid kas sisse ostetud või võlgnikud, kes oma maa olid kaotanud. Tegid tavaliselt ebameeldivaid töid, töötasid kaevandustes ja tegid muid majapidamis töid. Orjad kuulusid oma peremehele, kuid neid tappa ei tohtinud. · Selle aegne Kreeka ühiskond oli patriarhaalne, see tähendas et naisel ei olnud kodanikuõigusi. Abielu eesmärk oli soetada järglasi või luua poliitilisi sidemeid. Abielu lepiti kokku äia ja peigmehe vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
