inimesed koondusid küladesse>kihelkonnad>maakonnad, ribapllud, mindi üle kaheväljasüsteemile:kesa ja viljapõld, maeti vanadesse kalmetesse, kagu eesti kääpad, aardeleiud, kuningas ingvari sõjaretk eestisse ua600, lõunakaares idaslaavlased, balti hõimud ja liivlased. Viikingid eestis- 800-1050, Norvegr,Vestvegr,Austervegr-kaubateed,ruunikivid,venekroonikad nimetavad neid tsuudideks.Eesti muinasajalõpul- 150-200k inimest, vabad inimesed ja orjad, heledad ja pikad inimesed, eluiga30a, laste suur suremus, naise kõrge seisund ühiskonnas, rehielamu, Elatusalad: põllundus(nisu,kaer, hernes) 1adramaa=1talu, rikkamatel mitu adramaad, talgud, suurtalu=mõis, 3 välja süsteem(talivili,suvivili,kesa), karjakasvatus(veis,hobune,kits,kana,siga)metsandus,jahipidamine, kalandus,käsitöö, lihtsamad tööriistad valmistatiise, raskemad meistrid-kohalikust rauast(virumaal ja põhjasaaremaal tootmiskeskused.)
Kreeklastel seevastu oligi maja üheks olulisemaks osaks siseõu. Roomlastele polnud sport nii oluline kui kreeklastele. Roomlaste lemmik- meelelahutuseks olid närvikõdi tekitavad vaatemängud. Jälgiti veriseid võitlusi amfiteatrites ja hobukaarikute võidusõite hipodroomidel. Keisrilossi kõrval asus tähtsaim hipodroom Circus Maximus. Korraga võistlesid neli võistkonda ning tuli läbida 7 sirget ja iga sirge lõpus tuli teha järsk tagasipööre. Võistlejad olid enamasti orjad, kes võisid võiduajamisega saavutada märkimisväärse kuulsuse ja rikkaks saada. Rooma suurim amfiteater, kus peeti gladiaatorite võitlusi, oli Colosseum. Gladiaatorid pidid võitlema nii loomadega kui ka omavahel. Võitja saatus jäi rahva otsustada. Sageli toimusid võitlused elu ja surma peale. Ka gladiaatorid olid enamjaolt orjad. Kui neid saatis edu ja kuulsus võisid nad ka vabaks saada. Roomlaste igapäevaelu üheks oluliseks osaks oli meelelahutus. Rahvas
Kreeklaste arvates oli see loomulik ja jumalate poolt nii määratud. Nii ei pidanud kreeklased ise füüsilise tööga tegelema, vaid said oma kõik aja suunata vaimsetele pingutustele, milleks oli arhitektuur,kirjandus, matemaatika, geomeetria ja peamiselt filosoofia.Vähestele inimestele oli see ebanormaalne ja need kes astusid välja orjade eest, neid peeti koheselt imelikeiks.Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik? Orjasid oli palju, kuid arvandmed puuduvad.Põhilised orjad olid:sõja vangid,võõrsilt sisse ostetud ,,Barbarid",võlgade katteks orjusesse müüdud kodanikud. Enamus orjasid olid Barbarid. Kreeklastel kujunes välja arusaam, et Barbarid on kõik need kes kreeka keelt ei räägi, kuna kreeklaste jaoks kõlas iga võõrkeel kui: ,,bar-bar". Orje rakendati kõikidel tööaladel. Orja lapsed olid orjad ja nii see ahel jätkus. Antiik- Ateenas oli orjade elu natukenegi kergem kui kuskil mujal linnriigis.Orjadel puudusid
4) talupojad- enamik, harisid riigi või ülikute maid 5) orjad- endised talupojad, käsitöölised vms, kohustuste täitajätmiste pärast majapidamine, ehitus, sõhavägi Mesopotaamia · Impeerium koosnes vallutaja riigist ja sõltlasriikidest · Ebastabiilne ühiskond · Sõltumatud elanikud · Märksa vähem reguleeritud · linnatsivilisatsioon Kihid : kuningad, ülikud, sõjavägi, vabad kodanikud, sõltlased, orjad 4) Meso : oli palju jumalaid, võrreldes egip. Olid jumalad inimesekujulised, inimlikud omadused jumalatel. Igal jumalal oli oma lemmiklinn, Elu enne surma oli tähtsam. Anu- taevas, Enlil- inimliku kuningavõim, Ea- maa-alune, vete, Istar- armastus, seks, taeva jumalanna, Marduk- babülon. Tempel Marduk Egipt : palju jumalaid, samastati kuningatega, väga religioone, olid loomapeadega. Ra-
ka ettevõte mainet. Oman ise ka kogemust töötamises, töötasin kolm suve. Alguses olin giid ja kaks järgmist suve olin hotelliteenindaja. Mõlemas töös on tähtis end täielikult pühendada tööle, sest siis tuleb kõige paremini töö välja. Suheldes inimestega olin sõbralik ja naeratasin, mis muidugi meeldis inimestele ja nad suhtusid minusse palju paremini. Viivi Luik kirjutas oma artiklis sügavamõttelise lause, mida ta oli kuulnud tuttavalt. Orjad teevad sellepärast, et nad peavad, vabad inimesed teevad sellepärast, et nad ise tahavad. See on igaühe omaenda otsus, kas ta tahab olla ori või vaba inimene! Selline lause paneb mõtlema, kes me oleme siis? Kas oleme need, kes ei taha töötada ehk orjad või hoopis tahame tööl käia, siis oleme vabad inimesed. See on kõigi enda otsustada. Töö on meie elust lahutamata osa, me ei pääse sellest. Tehakse tööd korralikult või mitte, see on kõigi enda otsustada, kuidas käituda
Jazzmuusika Jazzmuusika juured ulatuvad aastasse 1808, mil orjakaubandusega oli Ameerika Ühendriikidesse sattunud palju aafriklasi, kes tõid endaga kaasa oma tugevad muusikatraditsioonid. Üheks põhiliseks jazzmuusika keskuseks oli tollal New Orleans, kus toimusid festivalid koos aafrika päraste tantsude ja muusikaga. Aafrika muusika levis ka istandustes, kus tööl olevad orjad laulsid töölaule, mis kujutasid endast kõne-vastuse mustrit. 19. sajandil õppisid paljud mustanahalised muusikud mängima euroopalikke pille, eriti viiulit, ja vastukaaluks hakkasid eurooplastest muusikud kasutama aafrikapäraseid sünkoope. Lisaks hakkasid mustanahalised orjad kasutama oma muusikas harmooniat ning tekkis uus zanr nimega spirituaal. Pärast orjanduse keelustamist oli mustanahalistel raskusi töö leidmisega,
Miks ma oleksin tahtnud elada pigem Ateenas Vana-Kreeka oli killustunud polisteks. Igal polisel oli enda valitsus, valitsejad ja seadused, kuid nad kõik jagasid ühist keelt ja usku. Arhailise perioodi kuulsamateks ja mõjukamateks linnriikideks Peloponnesose poolsaarel olid Sparta ja Ateena. Järgnevalt vaatlen võrdlevalt nende kahe polise elukorralduse eri tahke, et hinnata seal elamise eeliseid. Orjandus, Mõlemas polises elasid ja töötasid orjad, kellel puudusid õigused ja vabadus. Ateenas oli 6.-5. sajandil eKr püsivalt umbes 80 000 orja. Spartas tegid orjad kõike, mis ei olnud seotud sõjaga. Kuid vaatamata orjade olulisele rollile spartalaste igapäevaelus, oli nende elu kannatusterohke. Ateenas võis orje müüa, vahetada ja laenata, kuid orjade tapmine ja julm kohtlemine oli keelatud. Spartas oli orjadel elu raskem kui Ateenas. Orjana ei sooviks ma kummaski neist riikidest ega ka mujal elada. Valitsemisvorm,
Seal valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu. Tähtsamad polised olid Sparta, Ateena, Korintos, Mileetos, Sürakuusa. Ühiskonna struktuur Aristokraadid olid suurmaaomanikud, kes võisid tegeleda ka kaubandusega. Vabad talupojad (võlaorjusesse langedes kaotasid nad oma kodanikuõigused), moodustasid kõige suurema osa kodanikest. Sõjavägi koosnes peamiselt neist. Käsitöölised olid madala sotsiaalse staatusega, sageli jäetud ilma kodanikuõigustest. Orjad olid nii sõjavangid kui ka barbaritelt ostetud orjad, aga ka võlaorjusesse sattunud endised kodanikud. Klassikaline Kreeka oli orjanduslik ühiskond orje kasutati peaaegu kõikjal. Neid käsitati kui omaniku vara, mitte kui ühiskondlikku vara. Siit tuleneb ka erinevus idamaadest: kui seal saadi sõltuv tööjõud ühiskonna liikmete hulgast, siis Kreekas väljaspoolt kodanikkonda. Nii jäi ka ühiskonna lihtliikmel aega tegeleda
Riik ja Ühiskond EGIPTUS Riik ja ühiskond oli traditsiooniline, toimis reguleeritud korra järgi, mida peeti jumalate poolt määratuks. Ühiskond oli hierarhiline. Tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas. Oli maaühiskond, linnu oli vähe (kujunesid peamiselt losside ja templite ümber). Suurem osa ülikkonnast ja lihtrahvast elas maal. Ühiskonna ülesehitus alates tähtsaimast: Vaarao/ülikud, preestrid, väepealikud/sõdurid, kirjutajad/käsitöölised/kaupmehed, talupojad, orjad. Vaarao- piiramatu võim, ainuke esindaja jumalate ja inimeste vahel. Pidi muutma Ülem ja Alam-Egiptuse tervikuks. Maat- maailmakorraldus. Vaaraod peeti jumalikuks Ülemikiht- moodustasid vaarao suguvõsa ja ülikusuguvõsad. Vaarao määras ametisse riigi ülemvalitseja ja maakondade e. nomoste valitseja. Kirjutajad- kontrollisid töötajaid kõigis ettevõtmistes, võis pärineda ka lihtrahva seast Sõjavägi- Vana riigi ajal ei olnud sõjaväge, uue riigi vaaraod aga omasid alalist armeed.
Voodoo Voodoo tähendab tõlkes ,,Suur hing" või ,,Looja". Voodoo on pärit Aafrikast. Sellest on kujunenud väga palju erinevaid vorme. Voodoo on nagu kristlus, religioon mitmest traditsioonist. Voodoo levis kuueteistümnenda sajandi paiku, kui hakati orjadega kaubitsema. Orjad, kes viidi ära nende kodumaalt, kultuuri juurest ja pere juurest, hakkasid korraldama rituaale, et saada ühendust oma sünnipaigaga. Kuigi aafrika orjad tulid mitmetest piirkondadest, siis kõige mõjuvõimsamad suguharud olid Nigeeria ja Dahome'i piirkonnast pärit. Aastal 1729 vallutas Dahome'i oma naabrid Ewe'id ja müüsid saadud vangid orjadeks. Voodoolased usuvad ühe ainsa Jumala eksisteerimist. Selle jumala käsutuses olevad Loa Hinged valitsevad maailmas toimuvate suhete üle. Olgu see siis perekond, armastus, õnnelikkus, õiglus, tervis, jaht jne. Täpselt samuti on Loa'de käsu all ka kõik loodusnähtused,
Rooma kodanikud omasid kõiki kolme status' t. Vabad mittekodanikud 1. Latiinid omasid ius commercii' d (võimet sõlmida õigustehinguid), kuid neil puudus ius connubii (õigus abielu sõlmida), 2. Peregriinid nende kogukonnas ja omavahelistes suhetes rakendati nende oma õigust. Nende ja Rooma kodanike vaheliste suhete reguleerimiseks tekkis eri õigussüsteem (ius gentium). Orjad Orjad ei omanud mingit õigusvõimet. Peculium orjale majandamiseks antud osa isanda varast. Orja omanikule oli lubatud vabastada orja. Koloonid ehk ,,poolvabad elanikud" Koloon sunduslikult ja pärilikult maa külge kinnistatud talupoeg. Koloonil oli õigus vara soetamiseks, lepingute sõlmimiseks, pärandamiseks, kuid tema liikumisvabadus ja elukoha valimise õigus olid piiratud. Ärajooksnud koloon tuuakse vägisi oma
kõik lapsed, vaid ainult rikaste kodanike pojad. Ja nende isa peaks olema suuteline palkama orja, kes saadaks tema poega kooliteel ja jälgiks, et poiss oleks koolis tähelepanelik. Mina kui kreeklane ei rikuks seadusi ja elaksin oma suures majas head elu, kannaksid hoolt oma pere eest ja majapidamistöid teeksin koos orjadega. Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana. Kreeka mehed käisid sageli sisseoste tegemas, kaasas orjad, kes ostetud kaupu kandsid. Agoraa oli kärarikas koht, kus kõikjal tunglesid ostjad. Päevasel ajal käiksin meelsasti mehega koos agoraal sisseoste tegemas ja laseksin tal endale ilusaid asju osta. Vahetevahel käiksin teiste naistega kaevul veenõusid täitmas ja juttu ajamas. Mina ja mu mees elaksime eri majaosades nagu kreeklastele kombeks. Eraldi ruum oleks ka kangakudumiseks, kus saaksin valmistada kardinaid, mööblikatteid ning pereliikmetele rõivaid
teineteisest oma jõukuse ja ühiskondliku positsiooni poolest ning mille piirid olid osalt ka seadusega kindlaks määratud. Kui ma oleksin elanud Vanas Roomas, oleksin ma ratsanik ning mul oleks patriarhaarne perekond kuhu kuuluks: naine, kolm poega, kaks tüdrukut ning kaks orja. Kogu võim kuuluks minule ning minu voli alla kuuluks lisaks naisele, alaelistele lastele ja abiellumata tütardele ka täiskasvanud pojad koos oma naiste ja lastega, samuti ka orjad. Ma saaks ka erand juhtumitel oma peret surma mõista. Ma oleksin suurmaavaldaja, tegeleksin kaubanduse ja finantsasjadega. Seega saaks minust rahaasjadega tegelev ametnik. Sageli määratakse ratsanikke ka kohtunikeks. Keiser korraldab rahva rõõmustamiseks vaatemänge amfiteatrites ja hipodroomil siis ma vaataksin neid. Veel külastaksin oma vabal ajal templeid, panteone, templeid ning teatreid. Meie toit ja söögitavad oleksid eri ühiskonnakihtides erinevad. Vaesemad peaksid enamasti
peetaval rahvakoosoleku l. Rahvakoosoleku l vastu võetud otsuseid täitsid liisu teel valitud 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud . Ka 600 kohtunikku valiti liisuheitmise teel. 10 strateegi (väejuht) valiti rahvakoosoleku l. Kõigil eelpool mainitud ametnikel oli väike sissetulek. Valitses otsene demokraatia: endi seast ei valitud riigijuhti, vaid juhiti seda ise. Ateena kodanike hulka ei kuulunud naised, orjad ja metoigid-võõra maalased, kes vaatamata õiguste puudumisele pidid makse maksma ja sõjaväes teenima. Kodanike arvukus oli orjade ja metoikidega võrreldes vähemuses.Kes kus Lakoonika maakonnas Spartiaadid- Sparta keskuse ja selle lähiümbruse elanikkond, valitsesid ülejäänuid. Perioigid-enam ik Lakoonika elanikke, isiklikult vabad, kuid andami- ja sõjaväekohustu slikud. Heloodid-Messe enia elanikud, spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad.
Neile tekkisid inim- ja kodanikuõigused, kuid need suruti tihtipeale valge nahavärviga inimeste poolt maha. Orjuse kaotanud inimeste vastu moodustati ühingud, millest kuulsaim oli Klu Klux Klan. Tänu selle ühingu tegevusele said kannatada paljud mustanahalised. Eriti rikuti inim- ja kodanikuõigusi sajandi alguses, kus tumedanahalised töötasid farmides, kus nende tööandjad kohtlesid neid justkui nad oleksid tolle ajani orjad. Filmis ,,The Butler" vägistati peategelase ema ning isa mõrvati, kummagi kuritöö pärast politsei ei sekkunud. Enamasti töötasid mustanahalised farmides, kuid olid ka mõned, kellel oli paremini läinud, nii et nad said töötada teenindavas sektoris. Täpselt nii oli läinud ,,The Butler"-i peategelasega. Kummagi töö eest kõrget palka ei makstud, kuid teenindavas sektoris töötajatel oli võimalik ronida karjääriredelil kõrgemale.
Käsitöölised ja talupojad .Enamiku ühiskonnast moodustasid talupojad, kes elasid jõe orgudes, ega tohtinud ilma ametniku loata elukohta vahetada.Põhilisteks talupoegade töks oli veekanalite kaevamine. Talupoegade elu oli raske neil oli pisike maja kus ei olnud tihti akentgi ja pool saagist pidid nad andma andamiks.Neid töid millest talupoegade oskustest ei piisanud tegid käsitöölised. Taskusks said nad oma tööeest toitu ja rõivaid. Orjad oli ühiskonna alamkiht.Enamasti olid orjad sõjavangid ja neidki oli Egiptuses vähe. Kõige rohkem oli neid vaarao lossides, kuid ka rikkad ülikud said omale orja lubada. Põlluharimine. Igal suvel ja sügisel tõusid vesi üle Niiluse kallaste. Kui vesi langes jäi sinna väga viljakas muda, kus sai kasvatada vilja. Jõevett suunati kraavideabil ka sinna kuhu see ei ulatunud.Lõigatud viljapeade peal lasti trampida härgadel et terad peadest eralduksid.Vilja säilitati aitades. Elu pärast surma.
Shoa valitseja kuulutas ennast Yohanise järel keisriks. Tema ajal oli märkimisväärne stabiilsus. Uueks pealinnaks sai Addis Abeba. Maksusüsteemi-, armee- ja rahareformid. Sõlmiti leping Itaaliaga, sest nende mõju kasvas. Itaalased hakkasid mõjuvõimu laiendama. Etioopia tühistas lepingu. Sellest sai alguse Itaalia-Etioopia sõda. 1896. aastal toimunud Adua lahingu võitmine kindlustas Etioopia iseseisvuse. 1930. aastail oli viiendik Etioopia rahvastikust orjad. Orjuse kaotamiseks tegi Rahvasteliidu komisjon keisrile järgmised ettepanekud: 1. kõik orjade lapsed, kes sünnivad ilmale, tuleb tunnustada vabadeks kodanikkudeks; 2. orjad, kellega on halvasti ümber käidud, tuleb vabaks lasta; 3. orjadele antagu kodanlikud õigused; 4. orjadepidajad ei tohi müüa oma orje; 5. orje peab registreeritama ja 6. orjadele jäetagu õigus end lahti osta.
tubakat. Orjakaubandus Istandused olid tulusad ainult siis, kui nendesse õnnestus hankida odavat tööjõudu. Selgus et aafriklased sobivad raskeks füüsiliseks tööks paremini kui indiaanlased. Lääne_Aafrikast hakati orje Ameerikasse vedama. Orjakaubandusele panid aluse portugallased. 17 sajandil liitusid ka inglased, hollandlased ja prantslased. Euroopast viidi Aafrikasse tööstustoodangut, mis vahetati seal Orjade vastu. Orjade hankimisega tegelesid kohalikud sõjapealikud. Orjad veeti laevade trümmides Ameerikasse ja müüdi seal valgetele. 18. sajandi jooksul veeti nii Aafrikast ligikaudu 6 miljonit orja, kellest umbes 10% hukkus meresõidu ajal. Euroopa kirjamehed protesteerisid selle vastu ja 18. sajandil hakkasid ka orjad oma vabaduse eest võitlema. 1791. aastal õnnestus orjadel võtta võim Prantuses koloonias, kus kuulutati välja Haiiti vabariik. 19. sajandil keelati orjakaubandus. Merkantilism Riikide rikkuse allikaks hakati pidama kaubandust
pühamu oli tempel Kapitoolium, mars (ares) sõjajumal, neptuunus (poseidon) merejumal, venus (aphrodite) armastuse jumal, vesta (hestia) kodukolde jumalanna, janus sõjajumal, usteja piiride kaitsjaning lõpu ja alguse kehastus, kujutati kahenäolisena, ühiskond seisuslik ühiskond, kus kõige kõrgemal oli keiser, sellele järgnes senaatori seisus, ratsanikuseisus (kuulusid ülemkihti) ning alam kihti kuulus lihtrahvas, alumistel astmetel on vabakslastud ja orjad, inimesed kuulusid seisustesse, mis erinesid teineteisest jõukuse ja õhiskondliku positsiooni poolest, ühiskond oli orjandulik, kasutati igasuguste tööde tegemisel, orjad, kes teenisid raha ostsid end vabaks, mõned vabastati aga ka heast südamest, perekond oli mehe patriarhaalne ning kogu võim kuulus isale, naistel puudusid poliitilised õigused, naine pidi olema truu abikaasale, naine võis osaleda kodustel pidustustel ja käia kaasas
VARAKRISTLIK KUNST 2-5 SAJ Ristiusk kuulutas,et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimestele võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik siis pääseb elust talutud kannatuste ees taevariiki. Ees-Aasias tekkis ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkis ka varakristlik kunst. See arenes Rooma aladel. Kuna ristiusk oli keelatud siis pidid usklikud kasutama maa-aluseid matmispaiku kokkutulekuks ehk katakombe. Arhitektuur
Kiilkirja kasutasid: sumerid, babüloonlased, assüürlased, hetiidid, urartulased. MESOPOTAAMIA RIIKLUS & ÜHISKOND Sumeri linnriigid Poliitiliselt killustatud, eraldi linnad.Tuntumad linnad: UR, URUK, LAGAS, KIS. Linnad olid pidevalt sõjas. Linnad müüridega kaitstud, keskmes asus tsikuraat. Algul valitsesid preestrid, hiljem kuningad. Meestekeskne ühiskond. Jõukam elanikkond moodustas kodanikkonna. KUNINGAD PREESTERKOND KODANIKKOND ORJAD. Ühiskond vähem reguleeritud kui mujal, rahvas ei sõltunud väga palju riigist, maksud olid üpris tagasihoidlikud. Suurriike juhtisid despoodid, piiramatu võimuga valitsejad, kes pidid eliiti kuulama ja vastutasuks toetas eliit kuningat. Kuningas oli ka ülempreester. HAMMURAPI SEADUSED Hammurapi oli Babüloni kuningas, kes ühendas kogu Mesopotaamia enda võimu alla ja rajas Vana-Babüloonia riigi. Kehtestas seadused.
Etruskid sulandusid roomlastega. Ei toimunud vägivaldset assimileerumist. Etruski keelt räägiti veel 1 saj pkr. Titus Livius tähtis allikas, tema kirjutatud raamatust säilinud kolmandik. 59 ekr- 17 pkr. Roomlased käisid pikka aega etruskide juured õppimas, eriti linnas Caere. Hellenistlikud maailmateadmised. Hellenism 3 saj ekr. Kreeka kultuuri raskuskese oli väljaspool kreekat, Egiptuses ja aleksandrias. Peagi hakkasid roomlasi õpetama kreekast pärit orjad. Tähelepanuväärne on arhitektuur, mida on tänapäevani näha. Väga hästi on säilinud haudehitised, kindlustused. Etruskid tõid itaaliasse olulise elemendi poolringkaare, tehniliselt raskesti teostatav, kaarest saab rooma arhitektuuri alus. Etruskidel tuleb see kreekast. Tulnud mesopotaamiast. Skulptuur hästi säilinud, terrakota ja pronks. Sakrofaagid- terrakota. Kõige tuntum pronksist- kapitooliumi hunt. Üks kuulsamaid peakujutusi nn Brutus
Vana-Kreeka riigikorrad: Ateena ja Sparta näitel Kreeka tüüpiline linnriik, polis, oli suhteliselt väike, koosnedes asulast ja selle lähiümbrusest. Polist valitsesid kodanikud ning nemad moodustasid ka linna põhilise kaitsejõu. Kodanike seast jäid välja naised, orjad ja võõramaalased. Rahvakoosolekul, mis oli põhimõtteliselt riigi kõrgeim võimuorgan, osalesid ainult kodanikud. Sõja korral relvastusid kodanikud oma majanduslike võimaluste järgi. Muidugi oli olukord Kreekas erinevate riigikordade ajal erinev. Kreekas on valitsevateks riigikordadeks olnud aristokraatia, türann ja demokraatia. Türann üritas kehtestada riigis kindla korra ja ka vaeste elujärge teatud määral parandada. Seepärast oli türann kohati rahvaseas au sees. Türanniga
Panid aluse linnaelule 3. Nende usk kujundas kogu Mesopotaamia religiooni 4. Kirjandust jäljendati aastatuhandeid 5. Leiutasi ratta 6. Arenenud põlluharimine Poliitiliselt olid nad killustatud. Iga suurem riik moodustas omaette riigi. Linnad olid müüridega kindlustatud. Keskes oli jumala astmikpüramiid tsikuraat. Preestrite maid harisid templi sulased. Linnriigi kodanike hulka kuulusid nii jõukad kui sõltumatud talupojad ja käsitöölised. Nende hulka ei kuulunud orjad ja rentnikud. Otsuste tegemisel olid tähtsad rahvakoosolekud, kus rahvas tavaliselt kiitis heaks kuninga ja vanemate nõukogu otsused. Hammurapi seadus (1795) Need seadused määrasid iga kuriteo eest karistuse tapmise, varguse, vigastuste, petmise, nõiduse ja ka perekondlike üleastumise eest. Kaitses lesknaisi ja vaeslapsi. Abieli sülmiti aäa ja tulevase peigmehe vahel. Mehel võis olla mitu naist. Kaasavara kuulus naisele. Abiellurikkujat naist ootas surmanuhtlus
suhkurt, orjatööjõu najal püsis traditsiooniline korraldus,raha tuli istandustest, asutus oli agraarne immigrandid vältisid odava orjatööge konkureerimist.usa kodusõja põhjused, tulemused-Põhjused-19. sajandi esimestel kümnenditel keelustati põhjapoolsetes osariikides orjapidamine.Sealsetes farmides kasutati orje suhteliselt vähe. Lõunaosariikides rajanes põllumajandus suurtel puuviljaistandustes, kus tööjõuks orjad. Seega eraldusid lõunaosariigid järjest enam põhjaosariikidest. Nuffik on parim.Lõuna-Carolina ja veel kuus riiki moodustasid oma könföderatsiooni ja võtsid vastu orjandust toetava põhiseaduse. President Lincoln kuulutas selle seadusevastaseks. Nii saigi alguse Ameerika kodusõda. Tulemused-Lõunaosariigid said lüüa ja olid sunnitud ühinema põhjaosariikidega. Orjapidamine kaotati täielikult põhiseadustes. Orjad said USA kodanikuõigused.tööstusliku
Terrasside platvormid olid massiivsetest kiviplaatidest, kaetud pealt kõrkjakihi ja asfaldiga. Nendel asus kipsiga ühendatud telliskividest vahekiht ja selle peal tinaplaadid, et vesi läbi pinnase alumisele korrusele ei valguks. Kõige peal oli nii paks mullakiht, et seal võisid kasvada ka kõrged puud. Terrasse ühendasid omavahel roosast ja valgest lihvitud kivist trepid. Nende kõrvale oli paigutatud keerdpumbad, mille abil sajad orjad pumpasid aedade kastmiseks vahetpidamata terve päev Eufratist vett. Kõrgele üle kuningalossi müüride tõusid sihvakate palmide kroonid. Kuna sambad ulatusid umbes kahekümne kahe meetri kõrgusele, oli taimedel valgust ja õhku küllaldaselt. Seal oli haruldasi taimi ja ilusaid lilli. Ka meile nii tuttavat tulpi aretati Semiramise aedades. Teise legendi kohaselt olevat ,,kindluse kõrval" asunud aed 120 meetrit pikk. Terrassid olevat
Normaalsed inimesed oskavad väärikalt käituda justkui iseenesest. Neid ei pea selleks väga palju õpetama. Minu arusaam väärikusest on selline, et teisele inimesele ei tohi tahtlikult halba teha, kuna kõik inimesed on võrdsed. Teist inimest ei tohi alandada, sest seda inimväärikus ei luba. Et tohi kedagi tundma panna nii, nagu ta ei olekski midagi väärt, nagu ta ei olekski inimene. Vanasti olid näiteks orjad. Neil puudus igasugune väärikus. Neid kamandati, sunniti kellegi heaks töötama ning ka peksti, kui nad midagi valesti tegid. Samuti on ebaväärikas käitumine teise inimese või siis tema kehaosade loata müümine. Selle alla läheb näiteks prostitutsioon, mis tänapäeval on seadusega keelatud. Inimese kehaosi võib kasutada ainult tema enda ametlikul loal peale tema surma. Iga inimene siin ühiskonnas on ainulaadne ja mitte kellelgi ei ole õigust raha teenimise
valitakse kodanike seast Ateena Demokraatia näide Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja, lühiajaline valitseja, kelle võim kestab vähest aega. Metoigid võõramaaalased Perikles rahva seas populaarne poliitik, riigi eesotsas (Ateena) Ateena Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus Perioigid põliselanikud, kohalikud, isiklikult vaba rahvas Spartalik kasvatus kasinates tingimustes vähimaga hakkama saamise kord, kus elati nagu rott Heloodid orjad, põlised Efoorid kontrollijad ( 5 efoori riigiametnikud) Geruusia Solon seaduseandja Ateenas, kes keelas võlaorjuse Bulee e. Nõukogu Keliaia kohus Kleisthenes Rahvakoosolek 500liikmeline nõukogu Lykurgos seaduseandja, andis karme seadusi (Sparta) Homeros kreeklaste parim ja kuulsaim poeet, pime laulik, `Iliase' ja `Odüsseia' autor ( 8. 7.saj eKr) [arhailine periood]
Kreeka Oli väga palju väikeseid linnriike ja ühtset riiki ei tekkinud, see oli tingitud mägedest, mis Kreekat killustasid. Kreeka kõige vanema ajaloo periood kannab nime- Kreeta-Mükeene e Egeuse periood. Seda saab dateerida aastatega 2000-1100 eKr. See jaguneb kaheks kultuuriks- Minoline kultuur ja teine on Mükeene kultuur. Minoline kultuur eksisteeris Kreeta saarel. Selle päritolu on teadmata. (teatakse ainult, et seda ei loonud kreeklased). Umbes 2000 eKr saab hakata rääkima minoilise kultuurist Kreeta saarel. Nende endi kohta ei teata, aga teati, et nad kasutasid lineaarkirja A, kuid tänapäeva teadlased ei oska seda lugeda. Sellele olid hästi iseloomulikud lossid, mis meenutasid laburünte. Üks kõige tuntum on loss on Knossose loss. Lossid oli kui võimukeskused, usukeskusteks(eraldi templeid polnud leitud) ja ka majanduskeskused(hoiti nt teravilja ja õli). Lossi ümbritsesid teised hooned (li...
Senaatoritest ja ratsanikest madalamal seisis lihtrahvas: käsitöölised, vabad talupojad ja rentnikud. Kõige madalamal olid proletaarid ehk varatud linna elanikud. Käsitöölised valmistasid käsitöötooteid, talupojad harisid oma maad või töötasid kellegi põllul, rentnikud harisid laenatud maad. Proletaarid elasid linnas, neile jagati tasuta vilja , selleks et tagada nende kuulekus. Kõik nad olid Rooma kodanikud. Orjade osa rooma majanduses oli suur. Enamasti töötasid just orjad suurmaaomanike põldudel. Tihti töötasid orjad ka kaevandustes. Ori oli omaniku vara, omanik võis temaga teha mida iganes soovis, sealhulgas ka teda tappa. Mõni peremees lasi oma orjal endale elatist teenida, nõudes selle eest korrapärast tasu. Nii võis ori tunda ennast peaaegu vaba kodanikuna, kuid tema vara kuulus mõistagi omanikule. Paljud peremehed lasid ustavatel ja töökatel orjadel end teatud rahasumma eest vabaks osta. Kui ori lasti vabaks sai ta koheselt Rooma kodanikuks
rentnikud · linna kasvades suurenes kindla ja püsiva elatiseta proletaaride hulk · aja jooksul kuulus neile rahvakoosoleku enamus. · hakati juba vabariigi aja lõpul tasuta vilja jagama. Keisririiga ajal kujunes sellest üks olulisemaid ülesandeid. Orjad ja vabakslastud · Rooma ühiskond oli orjanduslik · orjade hulk hakkas kasvama vallutussõdadega al. 3.saj eKr. · orjad võisid olla ka kõrgelt haritud kreeklasi kuid ka täiesti kirjaoskamatuid. · orjadel oli vastavalt nende oskustele vastav töö · hoolimata oma haritusele olid haritud orjad võrdväärselt teiste orjadega samamoodi oma peremehe omand. · omanik võis teha oma orjaga ükskõik mida · vastavalt orja-peremehe suhetele lubas peremees nt. orjal endale elatist teenida. · orje lasti ka vabaks mis polnud ühiskonnas mingi haruldus. o tehti heast sudamest
Käsitöölised- omasid töökodasi, orjasid, üldiselt ei olnud kodanikud Orjad- midagi ei omand, kuulusid peremehele, mittekodanikud 4.Kohustused polise kodanikkudel? V:1)Riigikaitse (pidid muretsema sõjavarustuse, teenima ratsanikuna, jalaväelasena) 2)Poliitikas osaleminine (osalema rahvakoosolekul, hääletas valis ja oli valitud) 5.Nim elanikkonna grupid kes jäid polisest väljapoole kodaniku staatusest? Põhenda? V: Välja jäid naised, orjad, võõrmaallased, käsitöölised ja ka võlgnastest talupojad. Põhjuseks- neil puudus maaomand. 6.Türannia, Demokraatioa ja Aristokraatia V: Demo- rahvavõim, otsene valimistulemusena valitakse riigiametnikud, rahvakoosolekul osalemine. Ateena demokraatia Periklese ajal. Kõikidel inimestel olid võrdsed õigused, õigus kandideerida riigiametisse. (Nt Ateena) Aristokraatia- Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemis vorm kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule
Vaesemad talupojad ja karjused olid sunnitud rikkamatelt laenu võtma, tagatiseks oli maatükk. Nii muutusid maa omanikest rentnikeks. Käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas linnaelanikkond. Linnaelanikest osa oli põlluharijad, suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. Käsitöölisi hinnati linnriikides madalalt, mõnel pool olid nad koguni kodanikuõigusest ilma jäetud. Ülemkiht Ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased- aristokraadid. Riigimehed ja vaimuinimesed- aristokraadid. Aristokraatide sõpruskonnad veetsid aega sümpoosionites (pidusöögid, koosjooming) Orjandus Ühiskond oli orjanduslik. Orjatööd kasutati palju ja orjade arv aina kasvas. Enamik oli võõrsilt sisse ostetud. Paljud kreeklased uskusid, et barbarid ongi orjadeks loodud. Orjadesse suhtuti kui varandusse, tapmine oli paljudes linnriikides keelatud. Orjatööd kasutati pea kõikides eluvaldkondades
Sumerid · Lõid kiilkirja · Rajasid linnad · Leiutasid ratta · Templitele kuulusid ka suurmaavaldused Ühiskonnakihid Mesopotaamias: 1) Kuningas · Juhtis sõjaväge · Mõistis kohut · Talle kuulusid suured maavaldused · Osales usuürituste korraldamisel 2) Preester · Kõige targemad, lahendasid inimeste ja jumalate vaheliseid suhteid 3) Kodanikud · Talupojad · Käsitöölised 4)Alamklass · Rentnikud · Orjad Mille poolest erineb Mesopotaamia ühiskond ja riiklik korraldus Egiptuse omast? · Mesopot. Ei olnud inimene nii detailideni lihvitud · Egiptuses allusid kõik vaaraole · Talupojad ja käsitöölised olid sõltumatud kui Egiptuses · Maksud ei olnud nii koormavad · Orje oli Mesopotaamias vähem ja nad töötasid peamiselt majapidamises · Egiptuse riik oli tsentraliseeritum kui Mesopotaamia Vana-Babüoonia kuninga Hammurapi seadused: 3 õiguslikku seadust:
tpsemini anglokeldi (iiri, oti, w alesi) pritoluga. Muidugi segunes sellesse ka teiste rahvaste folkloori. Seda selle mral, kuidas muutus immigratsioon euroopa maadest. Loomulikult muutusid aja jooksul kaasa rnnanud rahvalaulud, imedes uusi jooni keskkonnast. Esimesed 20 Aafrikast toodud musta orja mdi 1619 aastal Virginias. Tagasihoidliku hinnangu alusel veeti 200 aasta jooksul Aafrikast Phja- Ameerikasse 10- 15 miljonit orja. Sama palju vis hukkuda teel. Mitmesuguseid aafrika keeli knelevad orjad said omavahel suhelda vaid inglise keeles. Omaks tuli vtta ka ristiusk ja peremeeste kombed. Ometi silis palju aafrika folkloori elemente. Pidevalt juurde saabunud orjad tid kaasa rikkumatut folkloori. Oli ka organisatsioone, kes ostsid les orje, sihiga petada neile erialasid, et hiljem taolisi spetsialiste suurte kasudega edasi ma. Sealsed pilased said kindla euroopaliku kasvatuse, millest igasugused aafrika mjud vlja peksti. Orjadele petati peamiselt keelpillidel mngimist. Teatav osa
Sparta hõlmas kahte maakonda (Messeenia ja Lakoonika), olles ainus selletaoline riik Kreekas. Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond - spartiaadid. Ülejäänud elanikud ehk perioigid olid küll isiklikult vabad, kuid olid spartiaatide suhtes sõjaväe- ning anadmikohustuslikud ning neid peeti mittekodanikeks. Messeenia alistatud elanikke kutsuti heloodideks, kes olid Sparta maad harivad orjad. Ateenas seevastu kuulusid kodanikkonda kõik vabad meestest põliselanikud. Rahvakoosolek polnud Ateenas tähtis, sest riigivõim oli aristokraatide seast valitud ametnikel ja nõukogul (demokraatlikuks riigiks sai Ateena alles 5. sajandil eKr). Spartas oli riiki juhtivas eesotsas kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Lisaks kuningatele juhtisid riiki vanemate nõukogu - geruusia. Võimukandjate tegevust kontrollisid omakorda viis efoori ehk kõrgemat riigiametnikku, keda valiti iga-
Kangur jutustas, kuidas neil pole süüa, sest kõik, mille nimel nad töötavad, läheb rikastele ja neile ei jää miskit.(„Meie külvame vilja, kuid meie endi laud on tühi. Meie pressime viinamarju, kuid veini joob keegi teine“) Seepeale nägi Kuningas rüüd, mida nad koovad ning tuli välja, et see on Noore Kuninga enda kroonimisrüü. 2)Ta lamas galeeri(antiik- ja keskaegne hrl. kahemastiline aerudega sõjalaev) pardal, kus sõudsid orjad. Orjadel polnud õigeid riideidki. Neegrid haarasid järsku kõige noorema, vabastasid ta ahelatest, toppisid tema ninasõõrmed ja kõrvad vaha täis ning sidusid suure kivi tema vöö külge. Seejärel viskasid nad redeli üle parda ja ori ronis mööda redelt alla ja kadus merre. Mõne aja pärast tõusis ta hingeldades veest välja, pärl paremas pihus. Üha uuesti tõusis ta merest, orjad võtsid pärli, lükkasid ta tagasi ning ise jäid tukkuma
Kuigi vilja ostjaid oli palju, olid siiski Käsitöölised ja talupojad üsna vaesed. Kuid veelgi vaesemad olid proletaarid, keda polnud palju ainult Roomas vaid neid oli ka teistes suuremates linnades. Nad tegid juhutööd ja osalesid avalikel ehitustöödel. Selliseid korraldati Roomas palju. Suurtes linnades jagati proletaaridele tasuta leiba, seetõttu ei pidanud paljud neist töötamist vajalikuks ega ka sobivaks, lugedes seda koheselt rohkem orjadele. Rooma orjad Rooma oli orjanduslik riik. Orje oli väga palju, seega nad tegid enamuse tööst. Orje hangiti peamiselt vallutussõdades. Orjadest puudust ei tulnud ja ka orjade lastest said orjad. Orjad tegid kõiksugu töid. Neid oli palju nii Itaalias kui ka provintsides. Orjade seas oli ka haritud orje. Eriti palju haritud orje said roomlased Itaalia vallutades. Nad töötasid rikaste inimeste majapidamises koduõpetajate ja lastekasvatajana. Mõnikord lubasid isandad orjal omal käel teenima hakata
Ateena ja Sparta võrdlus Sparta Ateena ● Aristokraatlik ● Demokraatlik ● 2 kuningat - tegelesid sõjaväe ● Kodanikud kõik vabad meessoost juhtimise ja täitsid preestri kohustusi põliselanikud ● 30-liikmeline vanemate nõukogu ● Mittekodanikud orjad, naised, lapsed geruusia, lisaks sellele 5 efoori ● Poliitilised liidrid enamasti rikkad ja ● Lõplikud otsused langetati spartiaatide suursugused koosolekul ● Riigiametnikud-nõukogu- ● Riigi hüved tähtsamad kui üksikisiku rahvakoosolek huvid ● ● Keskenduti sõjalisele poolele ● Spartiaadid (kodanikud), perioigid,
5) Joonista Rooma ühiskonna püramiid(hierarhia) ja iseloomusta neid kihte? Ülemkihi moodustasid Rooma riigi ülikud: keiser(riigi pea ja kõige tähtsaim), senaatorid(suurmaavaldajad, neist määrati leegionite ülemad ja provintside asevalitsejad) ja ratsanikud(rikkad ja mõjukad roomlased, neid nimetati nii kuna neil oli alati võimalik soetada endale ratsahobune). Alamkihi moodustasid enamasti käsitöölised ja põlluharijad(väikemaaomanikud ja rentnikud), Mõned orjad said ennast vabaks osta need olid vabakslastud ja orjad olid orjad. 6) Iseloomusta Vana-Rooma avalikke mänge(gladiaator, amfiteater, Colosseum)? Roomlased armastasid veriseid vaatemänge, elukutseliste gladiaatorite(mõõgavõitleja) võitlusi. Kõikjale rajati sellise võitluse jaoks ringikujulisi või ovaalseid monumentaalseid areene ehk amfiteatreid, kuulsaim neist on Colosseum Roomas. Gladiaatorite võitluse kõrval oli ka hobukaarikute võidusõit hipodroomil huvipakkuv
· Puunia sõjast saadik vägev laevastik · võeti kasutusele katapuldid, müürilõhkujad ja piiramistornid · LEEGION- Rooma sõjaväe peamine väeüksus, koosnes u 5000 mehest, enamik neist olid raskerelvastusega jalaväelased · leegion rivistus malelauaruudustiku kujuliselt, tänu sellele oli taktika paindlikum, mis võimaldas võidelda ebatasasel alal Rooma kui seisuslik ühiskond · Jagunes alamikihiks ja ülemkihiks. · Alamkihti kuulusid orjad, vabakslastud ja vabad mehed. · Ülemkihti kuulusid ratsanikuseisuses, senaatoriseisus ja keisri seisuse inimesed. · Senaatoriseisuses olid Rooma riigi ülikud · Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, neid määrati ka kohtunikeks · Lihtrahva moodustasid käsitöölised ja maal elavad põlluharijad, linnade suurenedes kasvad ka proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk. · Orjad kuulusid omanikule ning neid tohtis osta ja müüa
MIS ON BÜTSANTS Bütsants ehk Ida-Rooma riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. ÜHISKONNAPÜRAMIID KEISRI PEREKOND, ÕUKOND ÜLEMKIHT: Kohalik aristokraatia Kõrgemad riigiametnikud Kõrgemad sõjaväelased KESKKIHT: Madalamad riigiametnikud Kaupmehed Käsitöölised ALAMKIHT: Talupojad, orjad, pagatöölised, vaesed ÜLDINE ÜLEVAADE ÜHISKONNAKIHTIDEST Keiser VÕRDLUS LÄÄNE- EUROOPAGA BÜTSANTS LÄÄNE-EUROOPA lalalalalal lallalalala
Ühiskond oli hierarhiline: Vaarao (piiramatu võimuga jumal) kõrgem ametnikkond (suunasid Egiptuse käekäiku ja omasid enamusi rikkusi; vaarao sugulased; preestrid, väejuhid, maakondade asevalitsejad nomarhid) madalam ametnikkond (kirjutajad e. kontrollijad) sõjaväelased (moodustus enamuses talupoegadest, nii eluaegne väeteenistus kui välismaised palgasõdurid, väga hästi korraldatud) talupojad, käsitöölised (vaarao teenijad) orjad (sõjavangid või kohustused täitmata jätnud käsitöölised, talupojad; kasutati mitmesugustel töödel). Raha ei tuntud, palka maksti tarbeesemetes. Maailmakord e. Maat toimis tänu vaarao kindlale valitsemisele. Tegu oli maaühiskonnaga. Tavaline oli paarisperekond, kus ka naistel olid üsna suured õigused. Vaaraodel olid haaremid, mille liikmette hulgast tõusis enamasti esile üks, üsna suurte õigustega peanaine. Preestrid olid kõige haritumad, maailma üldist korraldust
Rahva Kõige kõrgem organ oli vabadest meestest koosolekutel puudus tähtsus, suurenes täh koosnev rahvakoosolek, tsus 5saj. eKr. Kodanikkonna moodustasid täiskasvanud mehed. majandus peamiselt põllumajandus. Tööd tegid orjad, tähtsal kohal käsitöö ja kaubandus. Tööd talupojad. tegid orjad. vaimnepool(haridus; suurt rõhku pandi poiste sõjalisele välja suurt rõhku pandi haridusele, kaunitele kultuur) õppele. Kultuurile ei jäänud aega. Vaimse kunstidele. Sõjaline pool oli palju vähem
Rooma linna suurim amfiteater oli Colosseum, ühtlasi on see suurim osaliselt säilinud ehitismälestis tänapäeva Roomas. Sarnaselt on tänapäeval ehitatud staadionid. Amfiteatrid mahutasid kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Parimad kohad alumistes ridades, kust sai jälgida sureva gladiaatori piinu, kuulusid aristokraatidele. Keskmised read olid tasulised ja määratud jõukamatele kodanikele. Ülemised read olid tasuta, seal viibisid vaesed töölised ja tihti ka orjad. Pealtvaatajaid eraldas areenist kõrge vahesein. Muudetava kõrgusega areeni all asusid teenindusruumid ja loomapuurid. Nagu Kreeka teatritel, polnud ka amfiteatritel katust. Rooma ehitajad leiutasid aga nn päikesepurjed. Välisseina neljandale küljele olid püstitatud mastid, mille külge kinnitatud riie tõmmati vajadusel päikese- või vihmakaitseks üle amfiteatri. Mängude algusest andis märku
Kodakondsuse eeltingimusena nõuti kodanikelt raskerelvastuses jalaväelase varustuse hankimist. Osades polistes kehtis tsensus - kodakondsus vaid jõukatel. Rahvakoosolek - riigi kõrgeim võimuorgan. Rahvakoosoleku otsust loeti lõplikult. Valitsemises oli rahvakoosoleku kõrval ka nõukogu, mis vahel täitis ka kõrgema kohtukoja ülesannet. Ametnikud valiti enamasti rikaste kodanike e. Aristokraatide seast. Rikaste kodanike võim oli Aristokraatia. Aristokraatide põlde harisid orjad ja sõltlased. Tavalisi aristokraate huvitas majandustegevus vaid niipalju, et tagada endale vääriline elu ja poliitiline mõju. Aristokraatlikke sõpruskondi aitasid liita ühised söömingud - sümpoosionid (kreeka k. Jooming). Sõja korral relvastusid kõik kodanikud. Sõjaväe põhijõud oli raskerelvastuses jalavägi. Kreeka sõjaväes oli kasutusel faalanks - sõjaväe rivistus, kus mehed seisid tihedalt pikkades rivides üksteise selja taha ja kõrval
naabritega, samas tuli neil tihti ennast teiste sissetungide eest kaitsta. Mesopotaamia oli seega Egiptusega võrreldes vähem suletud ning seal toimusid aja jooksul ka suuremad muutused. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Selle otsas seisis absoluutse võimuga vaarao (jumal-kuningas). Teisel kohal oli ülikkond: preestrid ja sõdurid, kolmandal keskmise ja alamtaseme ametnikud: käsitöölised ja kirjutajad ning seejärel lihtrahvas: talupojad. Kõige madamal kohal olid orjad. Mespotaamias elasid sumerid ning nad olid poliitiliselt killustatud. Iga suurem linn moodustas omaette riigi. Mesopotaamias valitses alistatud kuningas. Valitseja oli jumalate esindaja, aga mitte jumal. Tähtsal kohal oli ka preesterkond. Linnriigi jõukamad mehed moodustasid kodanikkonna: talupojad ja käsitöölised, kellest koosnes ka linnriigi sõjavägi. Nendest madalamal olid rentnikud ja orjad. Egiptlaste ellusuhtumine oli sügavalt religioossne: maailma üldist korraldust mõistsid
laulupartiid Roomlaste lõbustused- Suurimat huvi tunti Kaarikute võiduajamiste ning gladiaatorite võitluste suhtes. Gladiaatorid võitlesid suurtes ringikujulistes hoonetes amfiteatrites. Võitlus toimus elu ja surma peale, kusjuures kaotaja elu üle otsustas publik. Gladiaatorid võitlesid nii metsloomadega kui ka omavahel kahevõitluse näol. Sel juhul oli ühel võitlejal kaitseks kiiver, kilp, rinnakaitse ning mõõk, teisel võrk ja terav kolmhark. Enamasti olid gladiaatoriteks orjad, kellest osadel õnnestus saavutada kuulsus ning vabadus. Tähtsaim amfiteater oli Colosseum. Hipodroomidest oli kõige suursugusem Circus Maximus. Rakendid jagunesid nelja võistkonda, mida eristas kaarikujuhtide riietuse värvus. Võidusõit toimus pikal rajal, mille otstes pidid sõitjad tegema ohtliku tagasipöörde ümber tulba. Tavaliselt läbiti 7 sirget (umbes 4 km). Kaarikujuhid olid orjad, kellest osad saavutasid kuulsuse ning teenisid hulganisti raha.
Keskuses kaitsejumala astmiktempel. Ümbruses teistegi jumalate pühamuid. Võim algselt preesterkonna käes. Hiljem valitses kuningas, kes juhtis sõjaväge, mõistis kohut, omas suuri maavaldusi ning osales usuriituste korraldamisel. Rahvakoosolekul kiideti heaks kuninga ja aristokraatliku vanemate nõukogu otsuseid. Kodanikud olid talupojad ja käsitöölised, kes osalesid teatud määral riigiasjade otsustamisel. Kodanikkonnast madalamale jäid rentnikud ja orjad, keda kasutati teenijatena. Mesopotaamia suurriigid (Akadi, Assüüria, Babüloonia) Tekkis vallutuste tulemusena. Moodustas vallutaja riik ja ümbritsevad sõltlasriigid. Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, seadusandja, kohtumõistja ja ülempreester, kelle võim oli piiramatu ning jumalate kaitse all. Riigivõim ei sekkunud alamate majanduslikku tegevusse. Piirduti vaid maksude sissenõudmisega. Mesopotaamia kuningatel oli kombeks püstitada oma sõjaliste võitude tähistamiseks
Sisepoliitiline kriis Ameerika ühendriikides 19 sajandi keskpaigas seisnes peamiselt orjuse küsimuses (põhja osariigid nõudsid lõuna osariikidelt orjuse kaotamist). 1861 aastal algas kodusõda. Lõuna(konföderatsiooni) edu kõdusõja alguses oli tingitud soodsast geograafilisest asendist ja võimukatest väejuhtidest. Kodusõja ajal kaotas A. Lincoln orjuse ja kehtestas jaosmaade seaduse. Tänu orjuse kaotamisele ja jaosmaade seadusele lisandus Põhja osariikide armeele endised orjad ning nende sõjavägi suurenes. Sõda lõppes 1865 aastal Põhja osariikide võiduga. USA kiire tööstusliku arengu põhjused: · Arvukas sisserännanud tööjõud · Maavarad · Raudteede ehitamine (sidus riigi erinevaid osi) · Puudusid suured sõjalised kulutused Mõisted. Jaosmaade seadus Seadus, mille A.Lincoln kehtestas kodusõja ajal ja see seisnes selles, et endised orjad said sõjaliste teenete eest tasuta maad. Venemaa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
