iseseisvalt. Bach käis Lütseumis kuni aastani 1700. Seal õppis ta lugemist, kirjutamist, aritmeetikat, laulmist, ajalugu, loodusõpetust, ning religiooni. Ta oli oma klassis edukuselt neljas, kui ta lõpetas oma kooli. Seejärel lahkus ta koolist ja läks Lüneburg´i. Joonis 3 Bachide perekond 1.2 J. S. Bach noorusaastail Aastatel 1704-1707 töötas Bach Arnstadtis. Need aastad on tema elus tähendusrikkad. Seal puhkes esimese õiena organisti hiilgav anne. Ka Arnstadis, nagu kõikjal, kogu oma elu kestel, jätkas. Johann Sebastian Bach õppimist. Kuid seal hakkas märkamatust usinast õpilasest- koorilauljast kujunema küps meister. Teosed mis vaevalt täisealiseks saanud helilooja Arnstadis kirjutas, näitavad tema ande tohutut jõudu, kuid need olid alles esimesed sammud, selle keerulise ja raske tee alguses, mis pidi Bachi viima muusikakultuuri ihaldatud kõrgustele
Tartus asutas ta nn Tartu koolkonna, kuhu kuulusid Alred Karindi, Eduard Oja, Olav Roots ja Eduard Tubin. 1940. aastal alustas õpetajategevust Tallina Riikliku Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni. Tema nime kannab alates 1971. aastast Tartu Muusikakool. Tallinnas asub tema mälestussammas, skulptor Aime Kuulbusch. Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat. Võrdlus Helilooja Heino Elleri looming on Artur Kappi kui heliloojat , organisti , saanud eestlastele rahvuslikkuse kauaaegset kompositsiooniõpetajat sümboliks. võib nimetada Tobiase kõrval teiseks Arvukama osa tema loomingust eesti professionaalse helikunsti moodustab klaverimuusika .Ligi 200 nurgakiviks. klaveriteose hulgas on eriti tuntuks Loominguks jäi Astrahanis ( oli saanud miniatuurid "Kellad" ja muusikakooli direktor) vähem mahti , "Liblikas"
orkestrile ( 1899 ), " Eks teie tea " meeskoorile ja orelile ( 1900 ), " Otsekui hirv " segakoorile ja orelile, ja Ecclesia segakoorile jm. 1904 aastal pöördus Tobias tagasi Eestisse, Tartusse. Seal töötas muusikaõpetajana H. Treffneri gümnaasiumis, Puskini nimelises tütarlastegümnaasiumisja reaalkoolis. Reaalkoolis asutas ta õpilastest sümfoonia orkestri ja keelpillikvartetti, kus 1. viiulit mängis noor Heino Eller. Tobias esines ka organisti ja pianistina ning koos A. Lätega korraldas ta suurvormide ettekandeid (Näiteks: Händeli oratoorium Judas Maccabaeus). Lisaks andis eratunde muusikateoorias ja klaverimängus. Tobias leidis peagi, et Eestimaal ta ennast heliloojana teostada ei saa ning otsustas sõita välismaale, et Euroopas eesti kultuuri ja muusika enese näol tutvustada. 1908 a. jaanuaris sõitis ta Pariisi, et ennast seal täiendada ja kaasaegse Euroopa muusikaga kurssi viia. Seejärel,
Kehva tervise tõttu sõjaväkke ei lähe, sureb 1918 kopsupõletikku. TÄHTSUS: on 1, kes hakkab eestis kirjutama sümf. muusikat. Esimesena kirjutas: 1)Pet. lõputööks kirjutab 1897 sümf. kantaadi (Tolstoi tekstile) “Johannes Damasuusest”. Kantaat – mitmeosaline suurvorm solistidele, koorile, orkestrile. 2)Klaverikontsete (1897) (klaver+ork). Miina Härma 1864-1941. On Peterburi konservatooriumis lõpetanud organisti eriala, õpetaja oli Homilius. Pärast oli tugev organist, on andnud kontserte ka Saksas ja Venemaal. Oli Tartus muusikaõpetaja. Oli aktiivne koorijuht, pani kokku segakoori (3. laulupidu) võistulaulmiseks. On olnud laulupeo üldjuht, helilooja (koorilaulud). Laule jagatakse 3 gruppi: 1)patriootilised, isamaalised- “Meeste laule”, “Isamaa, õitse sa”; 2)lüürilised “Ei saa mitte vaiki olla”; 3) rahvalauluseaded “Tuljak”, “Pidu hakkab”
Kunileid, Saebelmann, Hermann 37. Nimeta mõni Peterburi konservatooriumi õppejõud, kes õpetas eestlasi (nimi, eriala). Rimski-Korsakov (kompsitsioon), Homilius (orel) 38. Kuhu ja miks läksid paljud eesti muusikud õppima 19.-20. Sajandivahetuse paiku ja hiljem? Peterburi konservatoorium (lähedal, sai rongiga minna) [Dresden (hea kool)] 39. Mis vahe on heliloojate Aleksander Kunileiu ja Konstantin Türnpu haridusel? Türnpu sai organisti hariduse Peterburi konservatooriumis, Kunileid õppis Cimze seminaris (polnud professionaalne muusik) 40. Mis on Miina Härma 3 peamist muusikalist eriala? Organist, helilooja, koorijuht 41. Kelleks õppis Miina Härma Peterburi konservatooriumis? Organistiks ja heliloojaks 42. Mis seob Miina Härmat Eesti I kutselise laulja Aino Tammega? Nad käisid koos kontsertreisil ja esinesid koos 43. Millel põhineb Miina Härma laul Tuljak?
Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (1813-1901) Lapsepõlv Verdi sündis Parma lähedal asuvas Le Roncole külas 10. oktoobril 1813. Verdi isa oli trahteripidaja. Õpingud ja töö: Noorena alustas ta klaveriõpinguid Busseto kiriku organisti juhendamisel ning 11- eluaastaks oli temast saanud sama kiriku organist. 20-aastaselt läks ta õpingute jätkamiseks Milanosse aga sealsetesse koolidesse vastu, kuna väidetavalt oli tal vale käte asend, mida väidetavalt polnud võimalik parandada ja ta oli liiga vana (kaks aastat üle lubatud piiri). Seetõttu oli ta sunnitud Bussetosse naasma. Kodusse naastes sai temast sealse kohaliku muusikaelu juht ning Antonio Barezzi
Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga mõisa meieri peres. Ta õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas. Kooli muusikaõpetaja, kes märkas tema musikaalsust, lasi tal juhatada ka kooli koori. Võimekas noormees kutsuti pärast kooli lõpetamist 1884. aastal "Lootuse" seltsi meeskoori juhiks. Kaks aastat tegeles ta Tallinnas kooride juhatamisega ning enesetäiendamisega (ka toomkiriku organisti Reinicke juures). Aastail 1886-1891 õppis Türnpu Peterburi konservatooriumis orelit (prof. Homilius) ja kompositsiooni (prof. Johannsen). Õpingute ajal juhatas ta Eesti Heategeva Seltsi koori (pärast Johannes Kappelit). Seejärel täiendas end aastail 1891-1892 Berliinis koorijuhtimise alal, kuna seda ala polnud võimalik Peterburi konservatooriumis sel ajal veel õppida. Õppereise Saksamaale tegi Türnpu hiljemgi
Räpina 2009 Sisukord 1 Elulugu... lk 3 Looming... lk 4 Loomingu perioodi... lk 6 Pildid... lk 7 Kasutatud kirjandus... lk 8 Elulugu 2 Händel sündis Saksamaal Halle linnas 23. veebruaril 1685. aastal. Tema isa oli tunnustatud õuekirurg. Muusikatunnid algasid Halle organisti Friedrich Wilhelm Zachow´ juures, kus Händel õppis orelit, klavessiini, viiulit ja heliloomingu aluseid. Isa soovis, et poeg õpiks õigusteadust, mis võimaldaks tulevikus paremat teenistust. Kui isa suri, oli Händel 12- aastane.Vastavalt isa soovile astus Händel 1702.a. Halle ülikooli õigusteaduse erialale, kuid juba järgmisel aastal lahkus ta kodulinnast ja asus tööle Hamburgi ooperiteatris. Hamburg 1703-1706 Hamburgis asus Saksamaa tähtsaim ooperiteater
10. Kes asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri ja millal? Aleksander Läte 1900 a 11. Millena hakati muusikat käsitlema 20. sajandi alguse Eestis? hakati nägema kunstina Kuidas erineb see ärkamisaegsest käsitlusest? oli pigem meelelahutusena Milliseks muutusid Eesti muusikaelu eesmärgid? muusikalise tegevuse taseme tõstmine 12. Rudolf Tobias - Mille poolest oli Tobias eestlaste hulgas esimene? omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organisti erialal. - Millised erialad lõpetas Peterburi Konservatooriumis? orel, kompositsioon - Kus elas ja töötas elu jooksul? (väh 2 linna) elas Haapsalus, Tartus 13. Oratoorium "Joonase lähetamine" - Millest jutustab? Joonas saab käsu minna kuulutama meeleparandust Niinivesse. Prohvet tõrgub, kuna usub Jumala ülimasse headusesse, ent Joona laevaga põgenedes tõuseb hirmus torm. Joonas heidetakse üle parda merre, kus Jumala saadetud valaskala ta alla neelab.
Eesti esimesed heliloojad Koostanud: Samuel Põldaru Aprill 2012 Sissejuhatus Kuni 19. sajandini oli kõrgkultuur Eesti- ja Liivimaal saksakeelne ning siinses professionaalses muusikas domineerisid sakslased. Mõned eestlased võisid küll saada korraliku muusikahariduse, mis tähendas aga nende sulandumist saksakeelsesse kultuuri. Eesti heliloojate esimesse, ärkamisaegsesse põlvkonda kuulusid peamiselt koorimuusika loojad, kes kirjutasid laule eesti kooridele. Esimesed koorilaulude loojad olid elukutselt kooliõpetajad ja köstrid, kes olid hariduse omandanud Valga seminaris. Selle põlvkonna nooremad heliloojad, on saanud juba professionaalse koolituse. Kuna Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses muusikalist haridust ei olnud veel võimalik omandada, mindi peamiselt lähimasse, Peterburi konservatooriumi. Seal õpiti eelkõige orelit. Et aga oreliõpilased said sama õppemaksu ee...
1918) aluse Eesti sümfoonilisele muusikale. Tema 1899. aastal loodud avamäng "Don Carlos" (F. Schilleri draama järgi) on üheks esimeseks Eesti sümfooniliseks helitööks. Tema peamiseks väljendusvahendiks sai kontrapunkt ja polüfooniline läbitöötatus. A. Kapi lemmikheliloojaks oli J. S. Bach, kelle loomingut ta hindas ja armastas üle kõige, mis avaldub ka mitmel pool tema loomingus. Suurepärase organisti ja improvisaatorina kirjutas A. Kapp orelile ka mitmed oma tähtsamad helitööd, mis kuuluvad Eesti klassikalise muusika silmapaistvamate saavutuste hulka. Olles õppinud Peterburi konservatooriumis oreli erialal, kujunes ta välja silmapaistvaks organistiks-virtuoosiks, kes esines tihti mitmesuguste orelikontsertidega ja saavutas kuulsuse suurepärase improviseerijana. Seevastu sümfoonilises muusikas lähtus A. Kapp L. v. Beethoveni ja P. Tsaikovski eeskujudest, kes
Evald Aav (7.03.1900 Tallinn 21.03.1939 Tallinn), Helilooja, koorijuht, muusikaelu organisaator. Esimese rahvusliku ooperi autor. Evald Aav sündis 1900. aastal Tallinnas. Jäänud varakult orvuks, teenis ta poisina elatist sadamakantseleis ning käis õhtukoolis. Muusikalembus viis ta 16-aastaselt "Estonia" ooperikoori, kus ta töötas aastatel 1916-1926. Kümne aasta vältel uuris ta usinalt ooperipartituure ning õppis ooperit ja lava "seestpoolt" tundma. Samal ajal alustas ta ka klaveriõpinguid, astus Tallinna Kõrgemasse Muusikakooli ning lõpetas selle 1926. aastal kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Kiiresti sai Aavast silmapaistev dirigent: aastatel 1924-1927 juhatas ta Tallinna Sõjakooli koori ja orkestrit, 1929-1936 Ülemaalise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 1934-1939 meeskoori "Eesti Laulumehed" ning 1937-1939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Väga edukas oli Aav laulupäevade...
Ta töötas seal elu lõpuni. Oma 60-aastase loomeperioodi jooksul kirjutas ta üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini. Suure osa tema loomingust moodustavad vokaalteosed, instrumentaaltöid lõi ta vähe. Ta on kirjutanud laulumängu "Murueide tütar" ja kantaadi "Kalev ja Linda". Rudolf Tobias - eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. "Joonase lähetamine" (oratoorium) Aleksander Läte helilooja, pianist, dirigent, lõi sümfooniaorkestri ning mitmeid koore. August Daniel Wiera - eesti teatritegelane. Ta oli Eesti esimene elukutseline teatritegelane. Aastast 1869 laulis ta Vanemuise seltsi kooris. Aastal 1878 valiti ta näitemängu-, koori- ja orkestrijuhiks. Kuni 1903.
Johann Sebastian Bach (1685-1750) * Bach tähendab saksa keeles ,,oja". * Ludvig van Beethoven: ,,Mitte ojaks, vaid mereks peaks teda nimetama". * Suguvõsatraditsioonid on üks Bachi loomingu põhialuseid. Muusikud olid ta vanaisa ja isa, muusikud olid ta vennad, mitmest tema pojast said muusikud ning see suguvõsa ulatub välja meie aega. Bach sündis Saksamaal Eisenachis muusikute perekonnas. Pärast varajast vanemate kaotust kasvatas teda organistist vend, kes andis talle olulise osa muusikaharidusest ja õpetas teda orelit mängima. Bachil oli oma aja kohta küllaltki hea humanitaarne ja teoloogiline põhiharidus. Tänu oma ilusale sopranihäälele valiti ta Lüneburgi Michaeli kooli koori. Bach oli oma aja parimaid organiste. Ta töötas kirikuorganistina, õukonnakapelli kontsertmeistrina ja õukonna kapellmeistrina. Elu lõpuperioodil oli ta Leipzigi Toomakooli kantor ja linna muusikadirektor. Ta vastutas muusika eest linna neljas suuremas kiriku...
Keila Gümnaasium Referaat Johann Sebastian Bach (1685-1750) Autor:Jaana Põllu Klass:11D Elulugu. Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Saksamaal Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Lämmerhirt Bachi noorima pojana. Võimalik, et tema biloogiline isa oli siiski Johann Pachelbel, kes oli Bachide perekonnatuttav ja laste õpetaja. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis. Bachi jäi varakult orvuks sest tema ema suri 1694
õpitud aastad olid JBS jaoks olulised. Need viisid teda kontakti kaasaegse muusika ja Euroopa kultuuriga laiemalt. Kooliaastad võimaldasid tal luua häid kontakte samas koolis õppivate Põhja- Saksamaa ülikuperedest pärit noortega. 1.2 Karjääri algus, Weimar Kuigi JSB sai kooli lõpetamise järel hea sissetulekuga organistikoha Weimari lähistel, sattus ta sekeldustesse. Ta võttis oma ametist omaalgatuslikult nelja kuu pikkuse puhkuse, et külastada Lübeckis tuntud organisti Dietrich Buxtehudet. Selle 400 kilomeetrise retke võttis JSB ette jalgsi. Peale seda asus JSB organistikohale Mühlhausenis, kus ta abiellus oma kauge sugulase Maria Barbara Bachiga. Pere kolis Weimarisse, kus JSB-le pakuti hertsog Wilhelm Ernsti õukonna kapellmeistri kohta. Bach pühendus loomisele ja juhtis õukonna professionaalset muusikalist kollektiivi. Heliloojatee alguses oli JSB looming mõjutatud tolleaegsest itaalia muusikast. Ta võttis šnitti nii Vivaldist kui Corellist.
RICHARD WAGNER (1813 1883) Sündinud Leipzigis. Viie aastaselt läks elama Drendenisse. Seal hakkas tegelema muusika õpingutega. Ta töötas Riia Ooperiteatris. Mõnda aega elas ta Pariisis, sealt läks ta jälle Drendenisse. Wagner elas 25 aastat paguluses. Ta varjas ennast Liszti juures. Wagner abiellus Liszti tütrega. Asus elama Sveitsi. 1861. aastal tuli ta Saksamaale tagasi ning lõi seal oma ooperimaja. See teater on spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks. Kui Wagner suri hakati ooperimajas korraldama festivale. Wagner on pooldanud ühtset Saksa riiki. Wagner oli Hitleri lemmikhelilooja. Iisrealis on Wagneri muusika keelatud. Looming Wagner oli 19. sajandi suurim ooperi reformaator. Ta püüdis sünteesida draamat, muusikat, tantsu ja poeesiat. Tema ooperid olid väga ulatuslikud ning katkematu süzeega draamad. Neil oli pidev sümfooniline arendus. Tema muusikat on raske kuulata. Ooperi...
ümber. Weimar (jaanuar juuni 1703) Weimaris oli Johann Sebastian Bach vürst Johann ernst III teenistuses, kellele meeldis Itaalia muusika. Weimaris elamisest sai ta kasu niipalju, et tutvus Corelli ja Vivaldi muusikaga. Juba samal aastal lahus ta sealt. Arnstadt (alates augustist 1703) Arnstadti ehitati uus kirik ja Bachi kutsuti sinna orelit proovima. Kuna tema mäng meeldis väga, anti talle seal organisti koht. Bach oli väga hea orelivirtuoos.Johann Sebastian Bach tahtis end täiendada Lübeckis organist Buscdehude juures. Kuna tal oli vähe raha ning raha jätkus ainult asendajale maksmiseks tuli tal minna Lübeckisse jalgsi. Kuna ta viibis seal 3 kuus kauem, kui tal oli lubatud pidi ta töölt ära tulema. Lübeck Lübeckis võttis Bach maksimumi. Ta kuulas Buscdehude mängu ning pärast harjutas ja kirjutas noote ümber ja külastas kõiki kontser. Mühlhausen (alates 1707)
Homiliuse oreliklassis mille ta lõpetas 1908. aastal. 1909-1911. aastal õppis ta samas koolis A. Ljadovi ja N.Rimski- Korsakovi juures kompositsiooni.Suvevaheaegadel käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Pärast konservatooriumi lõpetamist, valis Saar oma elu- ja töökohaks Eesti tolleaegse kultuuri keskuse- ülikoolilinna Tartu. 1.3 MART SAARE EDASINE ELU Elades Tartus, töötas Saar Tartu Kõrgemas Muusikakoolis muusikaõpetajana, organisti ja pianistina( 1920- 1921 ). 1921. aasta sügisel põles maha Saare maja Tartus, koos helilooj teoste käsikirjadega tuhaks. Selles põlengus hävis üle seitsmekümne klaveripala, üle viiekümne koorilaulu, ligi nelikümmend soololaul. Tartu muusikasõbrad püüdsid Sart tema raskes majanduslikus olukorras toetada omavahel kogutud rahasummaga. Pärast põlengut asus Saar elama Tallinnasse. Olles Tallinnas pühendas ta end täielikult loomingule
Mõjutas 20 saj ooperimuusika arengut. Tema looming jaguneb kaheks: lavamuusikaks ja instrumentaalseks orkestrimuusikaks 1898-1918 oli Berliini Riigiooperi peadirigent 1919-1924 oli Viini Riigiooperi peadirigent Tema ooperite kolm suunda: tragöödiad, Antiik kreeka ainelised koomilised ooperid ja olustikumuusikale tuginevad koomilised ooperid „Don Juan“ „Nõnad kõnele Zarathustra“ „Don Quijote“ Ooper „Salome“ Max Reger (1873-1916) Tegutses nii organisti, dirigendi, piansiti kui ka kompositsiooniprofessorina Tema looming on olnud teenäitajaks nii Arthur Honeggerile kui ka Paul Hindemithile Võitis tunnustust orelimuusikaga Kirjutas mitteprogrammilist muusikat MK Richard Strauss Don Juan Anton Bruckner impressionism Impressionism tekkis eelkõige maalikunstis Akadeemiline kriitika nimetas teoseid „nõdrameelseks kunstiks“ milles nähti sõjakäiku ametnike vastu
Chopini etüüdid on emotsionaalsed kontsertpalad. Paljudes tantsulistes teostes on lubatud tempo kõikumine. Chopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia. Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. Giuseppe Verdi : (1813-1901) Verdi sündis Roncole külakeses kirjaoskamatus külakõrtsminu perekonnas. 7-aastaselt oli ta kohaliku kiriku organisti abiline, 12-aastaselt sai ta aga Busseto peakiriku organisti õpilaseks ning hiljem ka assistendiks. Selleks ajaks oli ta teinud juva oma esimesed kompositsioonikatsetused. 1832. Aastal üritas ta sisse saada Milano konservatooriumi, kuid nõrga ettevalmistuse tõttu ei võetud teda vastu. Oma heategija, suure muusikasõbra Antonio Barezzi toetusel alustas ta eraõpinguid Vincenzo Lavigna käe all. Naasnud Bussetosse sai temast linna muusikajuht. 1839
kantaat"Päikesele". 1904. aastal tuli Tartusse Rudolf Tobias, kellest sai Lätele abiline suurteoste ettekannete ettevalmistamisel (näiteks Händeli oratoorium"Juudas Makabeus"). Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi Läte Tartus kaastööd ajalehele "Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana ning esines klaveri- ja orelisolistina . 9.Rudolf Tobias (29.05.1873 Käina - 29.10.1918 Berliin) . Esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja. Tegutses ka organisti, pianisti ja muusikakriitikuna. Ta oli andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eest. Tema arvukatel teravmeelsetel artiklitel oli teedrajav roll eesti muusikaelu edendamisel. Rudolf Tobiasel on suur tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride esikteosed eesti muusikas. Loomingu tugev isikupära ja selle harukordne väljendusjõud avaldusid juba tema õpinguajal kirjutatud teostes. 10
Viiulikontserdid, millest on säilinud kolm. Kirjuats neid hulga Köthenis. 1730. aastatel on ta Leipzigis paljud neist ümber töötanud klavessiinikontsrtideks. Nendest algabki klahvpillikontserdi ajalugu. 3. Georg Friedrich Händel. Elu sõltub teiste arvamusest. Saksamaal sündinud inglise helilooja. Sündis Halles. H. muusikuelu kujunemisel oli suur roll hertsogil. Hertsog soovitas Händelil orelimängu õppida, mistõttu anti poiss kuulsa organisti Friedrich Wilhelm Zachovi käe alla. Tema juures õppis poiss orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsioonialuseid ja kirjutas seal vähemalt 7 kirikukantaati. 1702 astus Händel ülikooli õigusteadust õppima, kuid kõrvalt töötas Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina. 1703 lahkus ta Hamburgi. Sai inglise kodakondsuse. Sünnilt sakslane, väljenduselt itaallane. Ta on väga õppmisvõimeline, omandav väga kiiresti uut infot. Nö "Karjäärimusuik". 3
Lüneburgist 80 km lõunas asus Celle linnake, mille õukonnaorkester koosnes põhiliselt prantslastest. Lüneburgi kooli tantsuõpetaja oli sealse orkestri liige ja ta võttis noore Bachi vahel Cellesse kaasa, orkestrisse viiulit mängima. Seal kuuldud prantsuse õukonnamuusika olevat jätnud Bachile väga sügava mulje! Samuti võttis ta Lüneburgist ette reise Hamburgi, et õppida sealsete väljapaistvate organistide mängust. 1702. aastal tegi ta edukalt läbi katsed Hamburgi Jakobi kiriku organisti kohale, aga see anti vägeva soovituse tõttu siiski teisele. Bachi elukäik on tavaks elukohtade ja ametite järgi jagada neljaks perioodiks: I ARNSTADT JA MÜHLHAUSEN 1703-1708 1703.a. algul sai noor Bach õukonnaorkestri viiuldaja koha Weimaris, kuid ta jäi sinna väga lühikeseks ajaks- juba samal aastal sai ta organistikoha Arnstadti . Sealne tulekahjus kannatadasaanud kirik oli taas üles ehitatud ja orel restaureeritud
muusikasse, aitasid tal säärast julma kohtlemist välja kannatada ega peletanud teda muusikast igaveseks eemale. 8-aastane Beethoven andis oma esimese kontserdi Kölnis. Sellele järgnesid esinemised teistes linnades. Pärast edukaid kontserte Rotterdamis väljendas noor muusik rahulolematust hollandlastega. Nähes, et pojale ei ole enam midagi õpetada, lõpetas isa harjutustunnid. 10-aastaselt hakkas poiss uurima komponeerimise saladusi, õppides õukonna organisti Christian Gotlieb Neefe juures kontrapunkti ja generaalbassi kunsti. Neefe mõistis kohe algul, et tema andekal ja fantaasiarikkal õpilasel jääb puudu enesevalitsemisest, distsipliinist ja kultuurist. Tee, selle kõige juurde, viis läbi põhjaliku suurte heliloojate loomingu uurimise. Ühes oma artiklis on Neefe kirjutanud, et uuris koos väikese Beethoveniga Johann Sebastian Bachi prelüüdide ja fuugade kogumikku ,,Hästi tempereeritud klaver"
tundus väga huvitav. Giacomo Puccini (22. detsember 1858 Lucca 29. november 1924 Brüssel) oli itaalia helilooja. Teda tuntakse peamiselt ooperiheliloojana, kuid ta on kirjutanud ka orkestrimuusikat, kammermuusikat ja laule. 3 LAPSEPÕLV JA NOORUS Puccini sündis muusikute perekonnas ja jäi varakult orvuks. Sugulased arvasid, et temast saab isa, Lucca kiriku organisti ja koorijuhi mantlipärija, kuid poiss oli laisk ja muusikutee teda eriti ei huvitanud. Umbes 17-aastaselt kui ta kohalikus kirikus jumalateenistustel mängis, hakati teda süüdistama, selles et tahab muusika asemel teatri kirikusse tuua. Puccini tutvus väga hilja Giuseppe Verdi teostega, esimene ooper mida ta kuulis oli Giuseppe Verdi "Aida" 1876 aastal Pisas, olles juba 18-aastane. "Aida" avaldas noormehele nii suurt mõju, et otsustas oma kodulinna jätta ja minna Milano
Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Lapsepõlv Eisenachis (16851695) Linnad, kus Bach elas Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha (Lämmerhirt) Bachi noorima pojana. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladinakoolis. Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis Bach koos venna Johann Jakobiga vanema venna Johann
vaimulikke teoseid (Johannese passion, Matteuse passion, Missa h-moll, Jõuluoratoorium, üle 300 kantaadi 20 nendest ilmalikud). Georg Friedrich Händel (1685-1759) Sündis saksamaal Halle linnas õukonna kirurgi jõukas perekonnas, kuid suurema osa elust ja loome perioodist elas Inglismaal. Isa suri kui Händel oli 12-ne aastane. Isa sooviks oli et Händel omandaks mitte muusiku hariduse. Muusikat õppis Händel Halle linna tipp organisti Zachowi juures. Õppis orelit, klavesiini, viiulit ja kompositsiooni. Korralik pärandus isalt võimaldas Händelil nautida vaba muusiku elu organisti, klavesinisti, viiuldaja ja kapeilmeistrina Saksamaal ja Itaalias. Ta reisis palju ja tal oli mõjukaid sõpru ja soosijaid, nii muusikute kui ka kroonitud peade seas, tänu millele tehti talle palju soodsaid tööpakkumisi. 1712. lahkus ta Saksamaalt ja asus elama Inglismaale. Londonis töötas ta ooperiteatri
Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli baaripidaja. Talupoja perekonnas sündinuna tuli tal juba varakult kokku puutuda eluraskuste ja raske tööga, mis nõudsid tugevat tahtejõudu. Varakult hakkas ta tööle ka oma vanemate tagasihoidlikus tavernis. Kuid tema saatus polnud jääda maale. Verdi muusikalised anded avaldusid juba üsna varakult ning tema esimeseks muusikaõpetajaks sai Roncole küla organist Pietro Baistrocchi. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11- aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. Kui Verdi oli saanud kaheteistkümneseks, läks ta tööle Bussetosse kaupmees Barezzi juurde, keda ta ise on nimetanud oma teiseks isaks. Barezzi oli ise samuti muusikaarmastaja ja nägi juba siis noores Verdis Itaalia muusika tulevikku. Verdi aga jätkas oma õpinguid muusika alal õpetaja Proresi juures ja ladina keele õpinguid kanoonik Seletti käe all.
Georg Friedrich Händel 1685-1759 Händel sündis Halles 23.02.1685. Ta ilmutas varakult huvi muusika vastu; isa soovis talle paremat tulevikku ja õhutas teda õigusteadust õppima. Hertsog soovitas Händelil orelimängu õppida, mistõttu anti poiss kuulsa organisti Friedrich Wilhelm Zachovi käe alla. Tema juures õppis poiss orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsioonialuseid ja kirjutas seal vähemalt 7 kirikukantaati. 1702 astus Händel ülikooli õigusteadust õppima, kuid kõrvalt töötas Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina. 1703 lahkus ta Hamburgi. Hamburg (1703-1706) Hamburgis sai Händelist kõigepealt viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, varsti
muusika. Sümfoonilisest muusikast avamäng " Kalevala " , palu sümfoonia orkestrile, 1 keelpillikvartett. Rudolf Tobias (1873-1918) Oli esimene sümfoonia-komponisti eriala lõpetanu Peterburist. Tema loodud polüfooniad oli Euroopas kuulsuselt teised, Bachi järel. Ta oli pärit Hiiumaalt. Isa oli köster. 6-aastaselt õppis ära pillimängu ja 9.aastaselt komponeerimise. 1885.a kolis Kullamaale. Õppis Haapsalu Kreiskoolis. sai koduõpetajakutse. Tänu sellele sattus tööle Tln toomkiriku organisti Reinicke'i perre, kes õpetas teda väga palju muusikaalaliselt. Sai innustust ja läks 20-aastaselt Ptrb õppima. 4aastat oli Korsakovi kompositsiooni klassis. Ta jäi sinna tööle - Jaani kiriku organistiks kuni 1904 aastani. Pärast seda tuli Eestisse ja oli Tartus aktiivne kultuurlane. Ta avas Vanemuise. Organiseeris HTG keelpillikvarteti tegevust. Heino Eller oli seal esiviiuldaja. Tobiase elu Eestis oli kesine ja vaene. Ta läks Euroopasse. 1908 Pariis. Edasi Leipzig
suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. 3 Elulugu Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Saksamaal Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Lämmerhirt Bachi noorima pojana. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis. Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis Bach koos venna Johann
.................13 1 Johann Sebastian Bach Johann Sebastian Bach [bahh] (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach -- 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Lapsepõlv Eisenachis Johann Sebastian Bach sündis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Lämmerhirt Bachi noorima pojana. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christopher Bach (1645-93) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis. Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis Bach koos venna Johann Jacobiga vanema venna Johann Christoph
Peterburg Saarele häid kontakte kaasaegse muusika erinevate suundadega. Eriti sügavat muljet avaldas talle Debussy ja Skrjabini muusika. Saar hindas heliloojana kõrgelt ka Rimski-Korsakovi, kes ühendas oma loomingus sajandivahetuse muusika uued tendentsid vene rahvamuusika joontega. Viimane soovitas ka oma õpilastel kasutada loomingus rahvaviise ja rõhutada nende omapära. Aastail 1908-1921 elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris, esines organisti ja pianistina ning osales aktiivselt linna muusikaelus. Saare suhet eesti kultuuri mõjutas oluliselt rühmitus "Noor-Eesti". Lühikest aega õpetas ta ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (1920-1921 ja hiljem 1927-1928). Aastal 1921 hävisid tulekahjus Saare kodu, sealjuures hulk teoste käsikirju ja suurepärane raamatukogu. Samal aastal kolis ta Tallinna. Seal pühendus Saar peamiselt heliloomingule, kuid esines ka pianisti ja organistina, nii saatjana kui ka improvisaatorina.
diplomiga. Äraelamiseks andis ta klaveritunde. Nõudmine nende järele, eriti Peterburi rikaste mereväeohvitseride peredes, oli suur. Õpinguaastail asutas ta Peterburi eesti Jaani kiriku juurde oma lastekoori, kellele õpetas lisaks vaimulikele teostele ka erinevate maade ilmalikke lastelaule ning ka eesti rahvalaule, mida ta ise koorile seadis. 6. Rudolf Tobias ( 29.05.1873 Käina 29.10.1918 Berliin ) Esimene kompositsiooniharuga eesti helilooja. Tegutses ka organisti, pianisti ja muusikakriitikuna. Ta oli andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eeesti. Teravalt astus ta välja siin 20. sajandi algul valitsenud asjaarmastajalikkuse vastu. Tema arvukatel teravmeelsetel artiklitel oli teedrajav roll eesti muusikaelu edendamisel. Rudolf Tobiasel on suur tähtsus eesti profesionaalse muusika rajana temalt pärinevad paljude zanrite esikteosed eesti muusikas
rahvusliku säilivuse sümboliks. Kuid ta on loonud ka viis ooperit, millest "Tormide randa" ka korduvalt lavastatud. On loonud teatri- ja filmimuusikat, kantaate, klaverisaatega soololaule, instrumentaalmuusikat ja kõige enam on temal koostatud koorilaule nii mees-, nais-, kui ka laste- ja segakooridele. Härma, Miina (09.02.1864 16.11.1941) Helilooja, koorijuht ja dirigent. Esimene eesti professionaalne naishelilooja, kes tegutses ka koorijuhi, organisti ja pedagoogina. Sündis Tartu lähedal Raadi vallas koolmeistri peres. Hariduse omandas Tartu eraalgkoolis ja K.Schulze erakeskkoolis. Klaverit hakkas õppima Karl August Hermanni juures. 1883. aastal astus Härma Peterburi konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1890. aastal. Tegutses seejärel Peterburis klaveriõpetajana (hiljem samal alal ka Soomes) ja koorijuhina (Eesti Hariduse Seltsi segakoor) 18931894 andis Härma mitu edukat orelikontserti Saksamaal
Isa sõbrad õukonnakapellist tulid oma pillidega ja tõid emale kingiks muusikat. Laulud ja avamängud täitsid toa ja kostsid väljagi. Akende taha tänavale kogunesid naabrid. Ka neile oli muusika meeltmööda. Siis istuti kaua koos. Pärast õhtusööki hakkasid külalised hoogsas tujus tantsima. Et maja teised elanikud ei pahandaks, võeti kingad jalast ja tantsiti sokkide väel. ( Kolossova 1975, lk 57- 58) Üheteistkümne aastaselt läks Ludwig juba tööle asendas kirikus organisti. Neljateistkümneselt sai ta vürsti õukonnas organistikoha. Talle anti paraadrõivad: roheline tressidega frakk, siidsukad, pannaldega kingad, kullaga tikitud vest, silinder, mõõk. Seesugune riietus ei sobinud Ludwigile kuidagi. 1787. aastal, kui Beethoven sai seitsmeteistkümneseks, kogus ta veidi raha, võttis oma muusikateosed kaasa ja asus pikale teekonnale Viini Mozarti juurde, kelle otsust oma loomingu kohta oleks ta uskunud kõhklemata.
Selle pangatähe puhul kujundus - võistlust kavandi saamiseks välja ei kuulutatud, Eesti Pank pöördus tellimusega kunstnik Vladimir Taigeri poole. Pangatähed trükiti 1994. aastal Suurbritannia rahatrükikojas Thomas De La Rue and Company Ltd. Esikülg Pangatähe esiküljel on kujutatud helilooja, organist ja koorijuht RUDOLF TOBIAS (18731918). Hiiumaal Käinas sündinud Tobias omandas Peterburi konservatooriumis esimese eestlasena nii helilooja kui ka organisti erihariduse. Ta tõstis eesti heliloomingu professionaalsele tasemele. Üks Tobiase tuntumaid teoseid on ,,Joonase lähetamine", mille esiettekanne oli Leipzigis 1909. aastal. Portreest paremal on omaaegse Käina kiriku oreli esiseina kujutis, millel on kõikenägev silm. See detail seostub paljudele vabamüürluse märgiga. Tegelikult ei ole selline kiirgav silm vabamüürluse, vaid sügavalt kristlik sümbol. Tagakülg Pangatähe tagaküljel on vaade 1913
looja, töötas Pariisi jesuiidikolleegiumi kapellmeistrina, loonud lisaks 18 oratooriumile hulganisti kirikumuus.t (nt 12 missat) ja mitu ooperit. Kuulsaim teos on pidulik Te Deum, mille sissejuhatav võidumarss laseb arvata, et see loodi tervitamaks mõnd sõjalist võitu. Jean-Philippe Rameau 1683-1764, peenutseva ja mängleva hilisbaroki suurkuju Prantsusmaal, teenis suure osa oma elust organisti ja muus.õpetajana, lõi palju klavessiinimuus.t. Paremad teosed on tema viis tsüklit kontsertpalu viiuli ja viola da gamba saatel. Oli muus.teoreetik, "Harmooniatraktaat" (1722) rajas klassikalise õpetuse harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast. Elu teisel poolel tegutses silmapaistva teatriheliloojana (esimene ooper "Hippolytos ja Aricia"), peateoste hulka kuuluvad veel ballettooper "Galantne India", lühiballet "Pygmalion".
muusikaajaloos. Bach sündis 21. märtsil 1685 Eisenachis. 1694/95 surid tema ema ja isa ning elas ja sai suure osa muusikaharidusest vennalt Johann Christophilt. Tal oli oma aja kohta hea kooliharidus-Eisenachi ladina kool, Ohrdurfi gümnaasium ja Lüneburgi Michaeli kool. Bachi elukäik on tavaks elukohtade ja ametite järgi jagada 4 perioodi. I Arnstadt ja Mühlhausen(1703-08) 1703 sai viiuldaja koha Weimeris, kuid lahkus sealt kiiresti Arnstadti, kus vabanes organisti koht. Sel perioodil käis Bach Lübeckis Buxtehude juures õppimas. 1707 vahetas organisti koha samasuguse vastu Mühlhausenis, kus tauniti kunstmuusikat ning seega see polnud Bachile vastuvõetav. II Weimar (1708-1717) 1708 sai Bachist Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik. Seal puutus kokku ka Vivaldi teostega ning see mõjutas tema käekirja. Weimari aastatel sündis enamik tema oreliteostest. 1714. ülenadati ta õukonnakapelli kontsertmeistriks
Abja Gümnaasium Eesti laulupidu 2009 REFERAAT Juhendaja:Siirius Sikka Koostas: Helari Sosi 2 Abja-Paluoja 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................21 3 Sis...
meeleoludest,ei olnud orienteerumine Ld.ane-Euroopa kultuurile sugugi enesesr- Suurstindmuseks kujunesTallinnas 1882. aastalJohann SebasdanBachi "Matteu- m6istetav. Ent aastasadade pikkune elu salsalikus keskkonnasoli andnud eestlastele se passiooni"enekandmineOleviste organisti Heinrich Stiehli koori poolt. Sama, kultuurilise taustsiisteemi,millest paljuski ld.htuska meie eristumine rah- sri.igava suurvorme viljelevat suunda jdtkas sajandivahetuselNiguliste kiriku laulukoor
ning ametliku lauluraamatu tekste lauldi erinevates kogudustes väga erinevalt. 1825. aastal algatas Liivimaa pastor Punschel koguduselaulu reformi: ta soovis kogudustes kinnistada koraalide lihtsa, kaunistamata ja puhtalt ühehäälse laulmise. Sealjuures pidi samu viise kõikjal ühtmoodi lauldama. Nii nagu Saksamaal ja Skandinaavias, hakati ka Eestis 19. sajandi I poolel oreleid maakirikutesse ehitama ning koguduselaulu juhtimine sai organisti ülesandeks. Tähtsaimaks sai aga ühtse koraaliraamatu väljaandmine, mis võis ühtviisi 6 kasutuses olla nii Vene riigi kõigis luterlikes kogudustes kui ka koolides. Sellise koraaliraamatu avaldas Punschel 1839. aastal ning see ilmus kuni aastani 1935 kokku 16 väljaandes. Punscheli koraaliraamat kinnistas Eesti- ja Liivimaal kirikulaulude viisid sellistena, nagu neid lauldi ka 19
huvitavaid nüansse ning olulisel kohal olid polüfoonilised võtted ja julge harmoonia. Rudolf Tobias (1873-1918) Oli esimene sümfoonia-komponisti eriala lõpetanu Peterburist. Tema loodud polüfooniad oli Euroopas kuulsuselt teised, Bachi järel. Ta oli pärit Hiiumaalt. Isa oli köster. 6-aastaselt õppis ära pillimängu ja 9.aastaselt komponeerimise. 1885.a kolis Kullamaale. Õppis Haapsalu Kreiskoolis. sai koduõpetajakutse. Tänu sellele sattus tööle Tln toomkiriku organisti Reinicke’i perre, kes õpetas teda väga palju muusikaalaliselt. Sai innustust ja läks 20-aastaselt Ptrb õppima. 4aastat oli Korsakovi kompositsiooni klassis. Ta jäi sinna tööle - Jaani kiriku organistiks kuni 1904 aastani. Pärast seda tuli Eestisse ja oli Tartus aktiivne kultuurlane. Ta avas Vanemuise. Organiseeris HTG keelpillikvarteti tegevust. Heino Eller oli seal esiviiuldaja. Tobiase elu Eestis oli kesine ja vaene. Ta läks Euroopasse. 1908 Pariis. Edasi Leipzig
e.m.a.). Algselt polnud orel kaugeltki mitte kirikuinstrument. Bütsantsis mängiti seda pidustustel. Idakirikus, ehk Õigeusu kirikus on igasuguste pillide kasutamine ka tänapäeval keelatud. Alates 10. sajandist oli Lääne ehk Katoliku kirikus orel lubatud. Orelid oli nii väikesed pillid koduseks musitseerimiseks kui ka suured kirikuorelid, mis esialgu olid kohmakad. Klahvid olid tolleaegsetel kirikuorelitel nii raske käiguga, et neid pidi lööma rusikaga ja organisti nimetati orelilööjaks, ehk pulsator organi. Kirikuoreli ülesandeks oligi algul (umbes 12.13. sajandil) ainult koorilaulu algustooni andmine. Sellel praktilisel eesmärgil oligi orel Lääne kirikusse lubatud. Hiljem hakati orelit kasutama liturgilise laulu saatmisel. Klahvid muutusid väiksemateks ja klahvikäik muutus kergemaks, seega oli võimalik mängida orelit juba sõrmedega. Girolamo Frescobaldi (1583
Üks kontserdi erivorm on concerto grosso, kus tavalisele barokktriole lisatakse suurem ansambel. Süit on eri karakterites tantsude aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. 12. Nimeta üks kuulus Itaalia helilooja ja üks tema tuntud teos. Antonio Vivaldi ,,Aastaajad" 13. Georg Friedrich Händel. 1685-1759 Sündis Halles 23.02.1685 õukonnakirurgi jõukas peres. Ilmutas juba varakult suurt muusikuannet. Õppis klavessiini, viiulit ja komposiatsiooni kuulsa organisti Zachowi juures. Aastal 1702 asus ta õppima isa õhutusel Halle ülikoolis õigusteadust. Kuid 1703 siirdus Händel Hamburgi, kus temast sai esmalt viiuldaja Saksamaa tähtsamas ooperiteatris, hiljem juhatas ta orkestrit. 1705 tulid lavale tema kaks esimest ooperit . Aastatel 1706 1712 viibis Händel Itaalias ja Hannoveris, kus puutus kokku heliloojate Corelli ja Scarlattiga. Kirjutas sadakond kammerkantaati ning saavutas
(1685 1759) 28.03.07 Sündis Saksamaal Halle linnas, suurema elust ja loome perioodist elas inglismaal. Tema isa oli tuntud õukonna kirurg. Isa suri kui hendel oli 12 aastane ja juura õpinkutele lisandusid muusika õppingud kuulsa halle muusiku Zachovi juures kus ta õppis orelit klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. Korralik pärandus isalt võimaldas hendelil nautida vaba muusiku elu, organisti, viiuldaja, klavesenisti ja kapell meistrina Saksamaal ja Itaalias. Ta reisis palju ning tal oli mõjukaid sõpru ja soosituid nii muusikute kui ka kroonitud peade seas, tänu millele tehti talle palju sootsaid töö pakkumisi. 1712 lahkus Saksamaalt Inglismaale kuhu ta jäi elulõpuni elama. Töötas muusikalise juhina Londonis. Peale pankrotti sai ta ajurabanduse, peale seda hakkas kirjutama igavikulise teemaliste oratooriumite poole. Ta
kordustrükke, viimane 1958, kasutusel oli kuni 1991. aastani 3. Millist lauluraamatut kasutatakse tänapäeval luterlikus kirikus? „Kiriku laulu-ja palveraamat“ 4.Mille poolest erineb lauluraamat koraaliraamatust? Lauluraamatus on laulusõnad, kuid mitte viisi. Koraaliraamatus on viis ning seade aga pole tekste. 5.Millist koraaliraamatut peetakse Eestis ja Baltimaades vanimaks? Helme organisti Gustav Swahni käsikirjaline koraaliraamat 1774. a 6. Mis on nn Punscheli-koraaliraamat? Mille poolest erineb see varasematest koraaliraamatutest? Oli ametlik ja üldkehtiv koraaliraamat, muusikaliselt ühtne. Seade pidi olema mängitav ka ilma pedaalklaviatuurita ja kasutatav segakooriseadena. 7. Kirjelda rahvalike koraalivariantide ehk rahvakoraalide arvatavat tekkimisprotsessi. Kes on eesti tuntum rahvakoraalide koguja? Kogudus laulis eeslaulja järgi peast ja varieeris vabalt meloodiat
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoven oli Saksa helilooja, sündis Bonnis, muusikute perekonnas. Vanaisa oli väga hea viiuldaja, teenis kuurvürsti õukonnas. ( Seal elas terve nende pere.) Beethovenil oli raske lapsepõlv, kuna peale vanaisa surma langes kõik töö ema õlule- isa oli joodik. 1782. aastal, kui Beethoven oli 12. aastane, sai temast Bonne'i õukonna organisti Neefe õpilane. Neefe juures hakkas tundma õppima Bachi loomingut. Läbi Neefe õnnestus esineda ka kõrgematele kihtidele. Sai Mozarti õpilaseks, kuid õppida ei saanud, kuna ema suri, ja ta pidi pere eest hoolitsema. 1792- Viini külastab Haydn ja talle esitletakse Beethovenit. Poisist sai Hayndi õpilane, need aastad olid Beethoveni kõige õnnelikumad. 23. aastaselt hakkas kurdistuma, kuid see-eest arenes tal sisemine kuulmine. 25. aastaselt oli täielikult kurt
Marc-Antoine Charpentier 1634-1704, prantsuse baroki tähtsaim kirikumuus. looja, töötas Pariisi jesuiidikolleegiumi kapellmeistrina, loonud lisaks 18 oratooriumile hulganisti kirikumuus.t (nt 12 missat) ja mitu ooperit. Kuulsaim teos on pidulik Te Deum, mille sissejuhatav võidumarss laseb arvata, et see loodi tervitamaks mõnd sõjalist võitu. Jean-Philippe Rameau 1683-1764, peenutseva ja mängleva hilisbaroki suurkuju Prantsusmaal, teenis suure osa oma elust organisti ja muus.õpetajana, lõi palju klavessiinimuus.t. Paremad teosed on tema viis tsüklit kontsertpalu viiuli ja viola da gamba saatel. Oli muus.teoreetik, "Harmooniatraktaat" (1722) rajas klassikalise õpetuse harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast. Elu teisel poolel tegutses silmapaistva teatriheliloojana (esimene ooper "Hippolytos ja Aricia"), peateoste hulka kuuluvad veel ballettooper "Galantne India", lühiballet "Pygmalion". 1.4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
