õp lk 48 - 75 (kuni Kohastumise peatükini) ja vastavad osad töövihikust. MUUHULGAS pöörata erilist tähelepanu: 1. Füüsikaline ja keemiline evolutsioon. "Elu hällid" (3). Füüsikaline evolutsioon (suur pauk elementaarosakesed aatomite teke). 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa. Keemiline evolutsioon (aatomid makromolekulid mikrokerad). 4miljardit aastat tagasi Maal (H2, N2, CH4, NH3, H2S, CO, CO2). Lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid jne), hiljem bioloogiliste polümeeride teke, polümeeride liitumine polümeeride kogumikeks ehk organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad) Bioloogiline evolutsioon (elu teke prokarüoodid, eukarüoodid ja lõpuks hulkraksed). Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine (eluvormi sobitamine elukeskkonna tingimustega); liigistumine (liigilise mitmekesisuse teke); organiseeriutse mu...
Seepärast osaleb EL aktiivselt rahvusvaheliste keskkonnalepingute üle peetavatel läbirääkimistel. Mõned neist on hästi tuntud, näiteks Kyoto protokoll kasvuhoonegaaside heitmete kohta ja Montreali protokoll osoonikihti kahandavate ainete kohta. Mitmed teised lepingud on keskkonnaseisundi parandamise seisukohalt sama olulised. Muu hulgas hõlmavad need lepingud õhusaastet, bioloogilist mitmekesisust, kauplemist ohustatud liikide, ohtlike kemikaalide ja geneetiliselt muundatud organismidega, jäätmevedu, kõrbestumist, katastroofe, vooluveekogude majandamist ja avalikkuse juurdepääsu keskkonnateabele. Euroopa Liit tegeleb nende probleemidega, kehtestades rangeid keskkonnastandardeid ja propageerides uusi tööviise ning keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiaid. Keskkonnapoliitilised otsused tuginevad mitmele olulisele põhimõttele. Ennetamine on parem kui tagajärgede likvideerimine: kasulikum on tegeleda saasteallikaga juba eos kui hiljem selle mõjudega
taimekaitsevahendite kasutuselevõtu. Samuti võivad toimuda olulised muutused taimede ja putukate esinemissageduses kohalikus ökosüsteemis. Nii jõutakse uute ning suuremate probleemideni. Üheks tõsiseks probleemiks on see, et GMOsid patenteeritakse. Kusjuures - kaitstes oma patenteerimisõigust, kinnitavad biotehnoloogiafirmad, et nad on loonud midagi seniolematut. Samas, kui viidatakse, et tegemist on looduses tavatute organismidega, mille mõju inimestele, loomadele ja ökosüsteemile tervikuna peaks põhjalikult uurima, väidavad GMO-pooldajad, et sellisteks uuringuteks puudub vajadus, kuna kõik geenid on loodusliku iseloomuga, loodusest pärit - jättes tähelepanuta, et looduses ei esine need geenid sellistes kombinatsioonides ega kogustes, nagu loodud muundkultuurides. Tegelikult kasutatakse muundamisel looduslike geenide asemel ka sünteetilisi geene, mis erinevad looduslikest.
prügilasse. ______________________________________________________________________ _____ 13. Samblike ehitus ja tähtsus looduses. Näiteid liikidest; Lülijalgsete kolm rühma. Nende üldine iseloomusus ja võrdlus Samblikud on omapärased maismaaorganismid. Nende keha on tallus nagu vetikatelgi, kuid samblikel koosneb see seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. Järelikult on ka samblikud üheks seente kooselu vormiks teiste organismidega. Samblikud kasvavad väga aeglaselt, kõigest mõni millimeeter kuni sentimeeter aastas. Nii ei suuda naad konkureerida kasvukoha pärast kõrgemate taimedega. Seepärast kasvavad samblikud sageli seal, kus keskkonnatingimused on taimede kasvuks ebasoodsad. Samblikud eritavad aineid, mis aegapidi murendavad ja lagundavad isegi kivimeid. Järk-järgult surevad ja kõdunevad nad ka ise. Nii tekib kaljudele esimene õhuke huumusekiht, millel võivad hakata kasvama taimed. Seetõttu nimetatakse
Elu ajaloost Maal annab kõige otsesemaid andmeid paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fossiile väljasurnud organismide jäänuseid ja jäljendeid. Mida sügavamas kihis kivistised asuvad, seda vanemad nad peaksid olema. Paleontoloogilised uuringud on näidanud, et väga sügavates kivimikihtides leiduvad organismide jäänused sarnanaevad vähe või ei sarnane üldse tänapäevaste organismidega. Loomariigi evolutsioon Loomariigi esimesed esindajad arenesid nagu taimdedki vees, kuid tunduvalt hiljem kui hulkraksed taimed. Nendeks olid mitmesugused käsnad ja ainuõõssed. Nende järel hakkasid kujunema teised selgrootute rühmad ussid, lülijalgsed, limused jne. Vana aegkonna alguseks olid meres olemas kõikide tänapäeval elavate selgrootute rühmade esindajad. Neil loomadel
kasutuselevõtu. Samuti võivad toimuda olulised muutused taimede ja putukate esinemissageduses kohalikus ökosüsteemis. Nii jõutakse uute ning suuremate probleemideni. Üheks tõsiseks probleemiks - ja võiks isegi öelda, et paradigmamuutuseks - on see, et GMOsid patenteeritakse. Kusjuures - kaitstes oma patenteerimisõigust, kinnitavad biotehnoloogiafirmad, et nad on loonud midagi seniolematut. Samas, kui viidatakse, et tegemist on looduses tavatute organismidega, mille mõju inimestele, loomadele ja ökosüsteemile tervikuna peaks põhjalikult uurima, väidavad GMO-pooldajad, et sellisteks uuringuteks puudub vajadus, kuna kõik geenid on loodusliku iseloomuga, loodusest pärit - jättes tähelepanuta, et looduses ei esine need geenid sellistes kombinatsioonides ega kogustes, nagu loodud muundkultuurides. Tegelikult kasutatakse muundamisel looduslike geenide asemel ka sünteetilisi geene, mis erinevad looduslikest.
protsess. *Bioloogiline- organismiliikide põlvnemist muutuste kaudu varem eksisteerunud liikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide teket. *Sotsiaalne- Inimühiskonna areng 2.Nimeta tähtsamad evolutsioonitreooriate kujundajad ja nende teooriate põhiseisukohad. Teadlaste arvamused: Georges Cuvier: · Kõik liigid on algselt loodid ja muutumatud. · Mida sügavama kihid, seda erinevamad on kivistised võrreldes elavate organismidega. Oli seisukohal, et varem elanud organismid on hukkunud üleilmsete katastroofide tõttu. Babtiste de Lamarck: "Zooloogia filosoofia" 1809 · Elu tekib korduvate iseärkamiste teel ja on pidevas aeglases arengus. · Kõigil organismidel on kaks suundumust: 1. sisemine tund täiuslikkusele, 2. kohanedes keskkonnatingimustega tekivad organismides muutused, mis on alati otstarbekohased.
aitavad organismil veekogu pinnale tõusta või selle sügavamatesse kihtidesse liikuda. Bakterid paljunevad pooldumisega! 6. BAKTERITE TÄHTSUS: *väga head lagundajad surnud organisme (loomi) *tagavad looduses aineteringluse peamiselt lämmastiku, hapniku, süsiniku, fosfori, väävli *osalevad mulla kujundamises eluta ja eluslooduse vastastikune koostoime, mille käigus pinnasesse sattunud organismide jääkproduktid lagundatakse lihtsama ehitusega ühenditeks. *koos organismidega elab alati palju baktereid, mis moodustavad normaalse mikrofloora on tavaliselt kahjutu. See kaitseb haigustekitajate eest. Nii näiteks aitavad jämesooles elavad bakterid lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida üksnes inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. Samuti on ka loomaliikide seedeelundkonnas. Nii on bakteritel eriti oluline roll sõraliste seedekulglas. Nende imetajate põhitoiduks on taimed ja bakterid lagundavad taimeraku kestade tselluloosi.
EVOLUTSIOON EVOLUTSIOONITEOORIA 1. Mõisted: evolutsioon, fossiilid, homoloogilised elundid, analoogilised elundid, mantunud elundid, paleontoloogia. Evolutsioon – organismide päritavate tunnuste muutumine põlvkondade jooksul Fossiilid – ammustel aegadel elanud organismide jäänused Homoloogilised elundid – eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid erinev funktsioon Analoogilised elundid – eri liikide elundid, mis täidavad samu ülesandeid, kuid erinev päritolu Mantunud elundid – oma esialgse ülesande kaotanud elundid Paleontoloogia – teadus, mis uurib möödunud aegadel elanud organismidest 2. Milliseid teooriaid käisid välja järgnevad mehed: Jean Baptiste Lamarck, Georges Cuvier, Charles Darwin , Albert Wallace. Jean Baptiste Lamarck – isendi kindla suunaline muutumine viib kaasa liigi muutumiseni Georges Cuvier – liigid on aeglaselt loodud ja muutumatud Charles Darwin ja Albert Wallace - Liig...
Samuti võivad toimuda olulised muutused taimede ja putukate esinemissageduses kohalikus ökosüsteemis. Nii jõutakse uute ning suuremate probleemideni. Üheks tõsiseks probleemiks - ja võiks isegi öelda, et paradigmamuutuseks - on see, et GMOsid patenteeritakse (loe lähemalt alalõigust "PATENDID"). Kusjuures - kaitstes oma patenteerimisõigust, kinnitavad biotehnoloogiafirmad, et nad on loonud midagi seniolematut. Samas, kui viidatakse, et tegemist on looduses tavatute organismidega, mille mõju inimestele, loomadele ja ökosüsteemile tervikuna peaks põhjalikult uurima, väidavad GMO-pooldajad, et sellisteks uuringuteks puudub vajadus, kuna kõik geenid on loodusliku iseloomuga, loodusest pärit - jättes tähelepanuta, et looduses ei esine need geenid sellistes kombinatsioonides ega kogustes, nagu loodud muundkultuurides. Tegelikult kasutatakse muundamisel looduslike geenide asemel ka sünteetilisi geene, mis erinevad looduslikest.
29 Millised on võrreldes C3 taimedega kasvu limiteerivad tegurid veetaimedel? Millsest sõltub veetaimede CO2 kättesaadavus? Veetaimedel kõrge pH (CO2-e vähe) 30 Mis on vahet metsakoosluse talvisel ja suvisel veemajandusel? Talvel kulub taimedel vähem vett. Kordamisküsimused 5 1. Mis on koosluse ja ökosüsteemi vahe? Kooslus – organismide kooselu vorm Ökosüsteem – isereguleeruv funktsionaalne süsteem omavahel toitumissuhetes olevate organismidega 2. Mis on ökosüsteemi ja bioomi vahe? Too näiteid. Ökosüsteem – isereguleeruv funktsionaalne süsteem omavahel toitumissuhetes olevate organismidega, nt tiik, raba Bioom – ühe kliimavööndi ökosüsteemide kogum, nt tundra, taiga, parasvöötme okasmetsad 3. Millistest faktoritest sõltub koosluses/ökosüsteemis neelatud päiksekiirguse hulk. Sõltub koosluse peegeldustegurist (albeedo), lehepinna arengust, lehestiku struktuurist, 4. Mis on lehepinnaindeks
1. Rakendusbioloogia ajalugu, olulisemad sündmused (valik õpikust lk 18) – tuleb tead sündmuste järgnevust, mitte aastaarve. 1.Käärimise mikrobioloogilise olemuse kirjeldamine 2.Geenide pärandumise seaduspärasuste kirjeldamine 3.Antibiootikumi- penitsiliin- masstootmine ja rakendamine bakteriaalsete haiguste raviks 4.James Watson ja Francis Crick avastavad DNa geneetilise sktruktuuri seaduspärasused 5.Esimene keharakkude(somaatilised rakud) liitmisel saadud hübridoom 6.Esimese Trensgeense imetaja- hiire loomine 7.Turule lubatakse esimene GMO organism 2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all? Rakendusbioloogia- bioloogia avastuste rakendamine praktikas Biotehnoloogia-meetodite kogum, mille abil kasutatakse organismidele omaseid protsesse inimese huvides. 3. Too neli näidet koos selgitustega, kus inimene kasutab biotehnoloogilisi rakendusi. -piimatooted (on leitud mitmesuguse...
ühendid lihtsamateks, seene rakuesta läbivateks molekulideks. Nii talitlevad surnud organismide kudedest toituvad seened ehk saprotroofid. Viimased lagundavad surnud orgaanilise aine lihtsamateks, teistele organismidele kättesaadavateks ühenditeks. Osa seeni on aga võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest ja seetõttu nimetatakse neid biotroofideks. Nende hulka kuuluvad nii parasiidid kui ka teiste organismidega sümbionte ehkvastastikku kasulikku kooselu omavad seened. Evolutsioonilise arengu tulemusena on seened kohastunud toitu hankima kõige erinevamatest allikatest ja seetõttu võib neid leda praktiliselt kõikjal meie ümber. Seened kasvavad mullas, vees, taimede ja loomade (s.h. inimese) sees ning välispinnal. Peaaegu alati võib neid leida inimese elu- ja tööruumides, kus nad võivad ohustada nii ehituskonstruktsioone kui ka inimese tervist. Mõned
mitokondrid on mitokondrid on plastiide pole taimerakud plastiidid rakukest + kapsel ei ole kapselt, aga taime- ja loomarakul on rakukest puuduvad või gaasivakuoolid on suured või väiksed vakuoolid väiksemad suuremad Normaalne mikrofloora Kõigi organismidega elab alati koos suhteliselt suur hulk erinevaid baktereid. Neid nimetataksegi organismi mikroflooraks (ka taimedel). Inimesel elab enim baktereid jämesooles, kuid neid leidub nii nahal, suuõõnes, ninaneelus, kurgus, suguelundite limaskestadel kui ka mujal. Normaalne mikrofloora on enamasti kahjutu. Selle koostis sõltub paljudest asjaoludest, nt. jämesoole mikrofloora sõltub inimese east ja tarvitatavast toidust. Kehalõhn tuleneb mikrofloorast
ÖKOLOOGIA 1. Ökoloogia mõiste ja liigitamine. Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ning nende suhetest eluta keskkonnaga. Ökoloogiat tuleks eristada selle alaharudest, loodus- ja keskkonnakaitsest. LIIGITUS: Ökoloogia tegeleb kolme tasemega: 1) Üksikute indiviididega või organismidega autökoloogia; 2) Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid) demökoloogia; 3) Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone) sünökoloogia. 2. Ökoloogias kasutatavad uurimismeetodid · Eksperiment ehk katse - Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. · Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks.
seega maailmas, kus populatsioondi on stabiilsed ja iga isend peab oma olemasolu eest võitlema, jäävad tõenäolisemalt ellu need, kellel on ,,paremad" tunnused ja need soovitavad tunnused kanduvad edasi nende järglastele(Miinuseks on siis sõna ,,paremad", mis kirjeldab tunnust ebatäpselt) 4. liigi mõiste mis on liik? Liigitekke mehhanismid Liik: organismide populatsioon, mille liikmed looduslikes tingimustes paarduvad ja annavad suguvõimalisi järglasi/ning ei paardu organismidega teistest populatsioonidest. Kuigi inimese evolutsiooni uurides ja fossiilidele põhinedes on väga raske liigi määramisel järgida antud/tuntud liigivdefinitsiooni. Liigitekkel on kaks peamist tüüpi: allopatriline ja sümpatriline. Allopatrilise liigitekke puhul esineb geograafiline isoleeritus lähteliigist. Sümpatriline liigiteke seisneb ühe liigi jagunemisel kaheks või enemaksliigiks, ilma geograafilise barjäärita.(spetsialiseeruvad nt parasitism-väga kindlad peremehed)
ümbritseva keskkonna eest".60-ndatel ennustati, et inimühiskond puutub tõsisemate ümbritsevat keskkonda puudutavate probleemidega kokku 3035 aasta pärast ja tõest ei oldud kaugel: praegu on probleemiks kliima soojenemine, augud osoonikihis, vete reostumine, nälg, toiduainete reostumine, liigirikkuse vähenemine, vihmametsade hävimine, muldade erosioon jne. LIIGITUS: Ökoloogia tegeleb kolme tasemega: 1) Üksikute indiviididega või organismidega autökoloogia; 2) Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid) demökoloogia; 3) Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone) sünökoloogia. ÜLESANDED: Ökoloogia peamised ülesanded 1) elu seaduspärasuste uurimine ja tundmaõppimine; 2) antropogeensete tegurite mõju väljaselgitamine looduslikele süsteemidele; 3) teadusliku baasi loomine bioloogiliste ressursside ratsionaalseks kasutamiseks;
ellujäämust säärastel põldudel, kuna neid põlde ei pritsita enam tugevate putukamürkidega. Täpselt samal põhjusel hakkavad USA-s intensiivpõllumajanduspiirkondade jõgedesse tagasi tulema sealt aastakümneid tagasi kadunud kalaliigid: insektitsiidide ning mullas mittelagundatavate herbitsiidide kasutus on tugevasti vähenenud. GM organismid võivad tõsiselt kahjustada keskkonda, mida tõenäoliselt pole võimalik parandada. Mõnede GM organismidega seonduvaid ohte on tunnistanud ka USA ja Suurbritannia valitsused. Suurbritannia Põllumajandus-, Kalandus- ja Toiduaineteministeerium on jõudnud järeldusele, et GM taimede ja nende õietolmu sattumine väljapoole põldu on vältimatu. See on juba põhjustanud herbitsiididele vastupidavate umbrohtude tekkimist. Suurbritannia valitsuse tellitud uurimised on näidanud, et erinevatele
Samuti on arvatud, et nad olevat sooritanud enesetapu. Ent ükski neist oletustest ei selgita, miks dinosaurustega samal ajal kadusid ka paljud teised loomaliigid. (Cambournac, 2006) Paleontoloogia Paleontoloogia on teadus kunagi Maal elanud organismidest. Peamisteks uurimisobjektideks ja evolutsiooni tõenditeks on maakoore fossiilid ehk kivistised surnud organismide mineralisserunud osad ja jäljendid. Kivististe omavahelisest ja praegusaegsete organismidega võrdlusest tuletatakse liikide sugulust ja päritolu ning muutmistegureid. Eriti tähelepanuväärsed on organismirühmade evolutsiooniliste vahevormide leiud, näteks kivistunud jäljed ürglinnust kui vahevormist üleminekul roomajatest lindudeks. Organismi säilimine kivistisena on soodustatud mitmesuguste kõvade moodustiste olemasolul, näiteks skeletiosade, kodade ja karpide abil. (Tokko, 2009) Fossiilide vanuse määramisel kasutatakse enamasti radioaktiivsete elementide ja
3. Too neli näidet koos selgitustega, kus inimene kasutab biotehnoloogilisi rakendusi. a) Toiduainetööstuses hapendatakse piimhappebakterite abil kurki, kapsast, piima. Juustusortides kasutatakse hallitusseeni. b) Meditsiinis kasutatakse antibiootikume, mis on saadud näiteks rohehallikust eraldatud penitsiliinist. c) Põllumajanduses kasutatakse biotõrjet, kus taimekahjureid hävitatakse teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega. d) Reovete puhastamisel kasutatakse biopuhasteid ( aeroobsed bakterid paljunevad), mis lõhustavad orgaanilisi reoaineid. 4. Kuidas uued meetodid biotehnoloogias võimaldavad mõningaid haigusi diagnoosida? Keharakkude liitmine võimaldab eritüübiliste rakkude omaduste ühendamist. Liidetud rakkude abil saame toota antikehasid, mis tunnevad ära kindla aine või haigusetekitaja meie kehas. (nt
lahutamises koostisosadeks ja nende omette uurimises. Analüüs võib olla kvalitatiivne(koosluse liigilise koosseisu tuvastamine); kvantitatiivne analüüs(liikide ohtruse, asustustiheduse v biomassi tuvastamine). 8)bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide- bioindikaatorite ja nende tunnuste põhjal. 10)liik-bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väiksem organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Tüpoloogiliselt on liik selline organismide klassifikatsiooni väikseim üksus, mis erineb igast muust liigist mitme tunnuse poolest, vahepealseid vorme ei ole või on väga vähe. indiviid- isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. biotsönoos-elukoooslus,ühesuguste keskkonnatingimustega ala elavate organismidekogum;
1. Moondega areng järglane sünnib või koorub erinevana täiskasvanud isendist. On olemas: a. Täismoone vastne (röövik) > nukk > valmik b. Vaegmoone vastne > valmik 2. Otsene areng järglane on täiskasvanud isendiga üldjoontes sarnane. Postembrüonaalse (sünnijärgse) arengu etapid inimesel 1. Juveniilne e.noor järk elundkondade talitlused täiustuvad. Oskused keskkonnas hakkama saada suurenevad. Kujunevad suhted teste organismidega. Organism kasvab intensiivselt. 2. Sigimisvõimeline periood väga aktiivne periood. Töö ja sigimine, sigimine ja töö. Inimese sigimisvõimeline periood algab hiljem, kui bioloogiliselt ette määratud, sest ennem on vaja saavutada sotsiaalne küpsus. 3. Vananemine haigused, ainevahetus aeglustub, välised muutused. Enne surma tekib agoonia: elundkonnad veel talitlevad, kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub,
1.RAKULINE EHITUS Rakk - Kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jagunevad: Ainuraksed Hulkraksed amööb imetajad 2.AINE- JA ENERGIAVAHETUS Toitainete ja energia saamine keskkonnast Autotroofid Heterotroofid sünteesib toitu väliskekskonnast. (mullast) 3. PALJUNEMISVÕIME Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine 4.ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME Otsene Moondeline Järglased sarnanevad sündides vanematega Järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid 5.STABIILNE SIEKESKKOND Püsiv keemiline koostis,stabiilne happelisuse tasu (pH) Kõigusoojased Püsisoojased Konn Karu 6.REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infor väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 7.PÄRILIKKUS Järgla...
jumalatele või traditsioonidele reserveeritud koha untsuminekute seletajana on nüüdseks sisse võtnud riskid. Poliitikas jäävad meie kaugemad kavatsused enamasti tagajärjetuks ja tagajärjed on enamasti kavatsematud. See on muidugi andnud tänuväärse võimaluse igasugustele soolapuhujatele ja manipulaatoritele poliitikas ilma teha, näiteks kui ühelt poolt puhutakse üles olematute massihävitusrelvadega seotud riskid ja teisalt geneetiliselt muundatud organismidega seotud riskid. Ennast taastootev määramatus võimaldab samuti üsna lihtsalt süü ja vastutuse koormat hajutada (Küsimus: milline minister nüüd vastutabki naftareostuse likvideerimise eest?) Moodne ühiskond ei ela enam kooskõlas looduse ja enesestmõistetavate traditsioonidega, mis ütleksid ette, kuidas inimene peaks toimima. Pigem me kogeme või oleme sunnitud kogema oma tegevusmotiive valiku tulemusena. Näiteks sedagi, kui sa oled paks
-Austraalia ja Euroopa asustati suht samal ajal (vist läks Aafrikast läbi Araabia ja India, mööda kallast) -30-40 KAT oli sapiens juba ka Põhja-Siberis -Arvatakse, et revolutsioon põllupidamine jms tulid Euroopasse eelkõige ideede, mitte inimeste näol. 3. Liik, liigiteke, liigi säilumine Liik- organismide populatsioon, mille liikmed looduslikes tingimustes paarduvad ja annavad suguvõimelisi järglasi ning ei paardu organismidega teistest populatsioonidest. Kuid tihti on raske täpselt liiki määrata, näiteks suguta paljunemise puhul. Kasutatakse ka fülogeneetilist liigikontsepsiooni. LIIGITEKE Liigitekkelisuse toormaterjaliks on liigisisene geneetiline varieeruvus. Kuid varieeruvus on pidevas tasalülitumises seal, kus puuduvad reprodultiivsed barjäärid. Liigitekkele võib arvatavasti viia ka kromosoomide muutus. sõltuvalt geograafilisest seosest lähteliigiga -allopatriline geogr
pinnal olevatele CD4/CCR5 retseptoritele Bakteriofaagide geneetika Bakteriofaage loodeti rakendada meditsiinilistel eesmärkidel – bakteriaalsete haiguste (koolera, tüüfus) ravi Takistuseks osutus organismi immuunsüsteem Bakteriofaagide geneetikaga asuti tegelema 1930-ndatel aastatel: Bakteriofaagide lihtsus võrreldes teiste organismidega Geenide kaardistamised bakteriofaagide abil Võimaldas täpsemalt defineerida geenide olemust Bakteriofaagid ründavad E. coli rakke Bakteriofaagide elutsükkel Virulentsed faagid – põhjustavad peremeesraku surma Mõõdukad faagid – võivad püsida rakus ilma seda hävitamata
Kohene oht ilmneb väikese ajavahemiku järel ja seda on kerge seostada GMO-ga, seevastu viivitatud oht võib ilmneda alles pika aja, isegi põlvkonna möödudes. Kumulatiivseks ohuks e. liitmõjuks peetakse ohtu, mis ilmneb pika aja jooksul, kui mõjud kuhjuvad, erinevad tegurid suhtestuvad omavahel ja annavad koos teistsuguse tulemuse, kui võiks arvata nende üksi esinemisel. GMO-de riskianalüüs baseerub tavaliselt GMO võrdlusel tavaliste, muundamata sama liiki organismidega või eelistatult GMO vanemliiniga, juhul, kui liigisisene varieeruvus on väga suur. Nt kui mikroorganism ei olnud enne uue geeni sisestamist patogeen, aga pärast geneetiliselt muundamist on, on patogeensus loomulikult organismi uus omadus ja oht, mille tekkimise tõenäosust ja tagajärgi tuleb hinnata. Küllalt raske on hinnata ohtu, mis kaasneb GMO ristumisega looduslike sugulasliikidega või muundamata põllukultuuridega. Ristumine iseenesest ei pruugi keskkonnale või
loomulik kaasnähtus.·Mõnede liikide valikuline elimineerumine ja teiste edukus on viinud kaasaegse elukoosluse, sealhulgas inimese väljakujunemiseni maakeral. Bioloogiliste mitmekesisust mõjutab:Liikide tekke.Liikide väljasuremine.Liikide teke: Taksonoomiline liik on organismirühm, keda iseloomustab ühine unikaalne geenifond ja üldine sarnasus tunnustes Bioloogiline liikorganismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi.B. liiki saab eristada vaid suguliselt paljunevail organismidel.Liigitekkelisuse toormaterjaliks on liigisisene geneetiline varieeruvus.Geograafiline eraldatus on kõige enamlevinud barjääriks. Liigitekke skeemid:·Allaopatriline (geograafiliselt lahusolev)uute liikide teke geograafilise eraldatusetõttu -ilmselt põhiline tee uute liikide tekkeks·Parapatriline(külgnev) liigitekke viis,
organismide ja nende tunnuste(vitaalsuse, ohtruse, loomade puhul käitumise) põhjal. (otsene ja akudne) · Bioindikaator isend kooslus või populatsioon vms. · Indiviid on isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. · Liik on bioloogilise spstemaatika tähtsaim üksis, on niisugune väikseim organismirühm ,mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. · tsönoos (biotsönoos) on eluskooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega ala elavate organismide kogum, mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustatud kogum. · kohastumine e adaptsioon on organismide kujunemine selliseks, et see tagaks parema isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. · Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Õigemeel T11HT Bakterid ja hallitusseened Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 1 2. Bakterid lk 2 1) Bakteri kromosoomid lk 3 2) Bakterite elutegevuse iseärasused lk 4 3) Millest bakterid toituvad? lk 5 4) Bakterite tähtsus lk 6-7 3. Hallitusseened ...
Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia on nii bioteadus kui ka keskkonnateadus. Ökoloogial on mitmeid alakategooriaid. Taimeökoloogia keskendub taimedele ja taimekooslustele ning uurib taimede seoseid teiste organismide ja elutu keskkonnaga. Loomaökoloogia ehk zooökoloogia on teadus, mis uurib loomade isendite ja populatsioonidega kujunenud vastastikuseid suhteid ja keskkonnaseoseid. Ökoloogia tegeleb kolme tasemega: 1) Üksikute indiviididega või organismidega – autökoloogia 2) Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid) – demökoloogia 3) Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone) – sünökoloogia Mis on konsortsium taimeökoloogias? Konsortsium ehk katenaarium on ökoloogias suheterühma (toitumissuhete, paiknemissuhete, kommunikatsiooni) kaudu seotud organismide kogum. Tolerantsuskõver ja ökoloogiline nišš; Liebigi seadus, tolerantsuse reegel, suhtelise kasvukohapüsivuse reegel.
Kõige liigirikkamad on seened parasvöötme ja troopika metsakooslustes. Seente mitmekesisus: nende kasvukohad ja eluviis on mitmekesised. Mõni seen on kübara ja jalaga, mis kindlal ajal mullast välja trügib. Suur osa seeni on aga mikroskoopilised (neid on rohkelt mullas ja maapinnal kõdus). Paljud seened on roht- ja puittaimede parasiidid, osal on suured viljakehad, mida võib näha puutüvedel ja kändudel. Osa seeni aga moodustab koos teiste organismidega samblikke. Seente ehitus: hulkraksed seened koosnevad pikkadest peentest seeneniitidest, mis omakorda koosnevad piklikest rakkudest. Seenerakke ümbritseb õhuke rakukest, mis kaitseb lagunemise ja toitainete väliskeskkonda lekkimise eest. Seene rakukest koosneb kitiinist, samast ainest on ka putukate välistoes. Seenerakkudes on tuum, enamikel seentel on rakus tuumasid üks või kaks. Osal ürgsematel seentel pole rakuvaheseinu ning seeneniit on üks suur rakk, milles on palju tuumasid
ligikaudu 7500 14C aastat tagasi. Võrtsjärve kogu pindala on umbes 270 km2. Tema kaldajoon on vähe liigestatud. Esinevad vaid mõned väiksemad poolsaared, paar lahte ning üksikud saared. Lisaks nendele kuulub Võrtsjärve vesikonda 284 vooluveekogu. Aegade jooksul on Võrtsjärve kutsutud ka Virtsjärveks, seda tema pruunikavärvuse ja vähese läbipaistvuse tõttu. Alljärgnev aitabki tutvuda Võrtsjärve vee oludega ning selles elavate mikro- organismidega. -3- Vee keemia Vee mineraalsus ja ioonkoostis: Enamik Võrtsjärve suubuvatest jõgedest saab alguse järve ümbritsevatelt kõrgustikelt. Seetõttu on Võrtsjärve vesi kaltsium-vesinikkarbonaatset tüüpi ja üsna kõrge mineraalsusega. Suuremas osas järvest püsib põhiioonide (HCO 3, Ca, Mg, SO4, Cl, Na, K) üldhulk keskmiselt vahemikus 250-260 mg/l-1
(süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud) 6. Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja seda ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega 8. Bioloogiline liik liik on väikseim organismirühm, mis ei anna sellesse rühma mittekuuluvate organismidega paljunemisvõimelisi järglasi 9. Biosfäär sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 10. Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum 11. Biotroof Organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil. 12. Detriitahel toiduahel (laguahel) mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13. Eutrofeerumine veekogu toitelisuse tõus 14
Psühholoogia õpiku küsimused Psühholoogia, psüühika ja teadvus 1. Mis on teadvus? Teadvus on teadlik olemine välismaailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. 2. Milliseid funktsioone psüühika peale raamatus loetletute psüühika funktsioonide veel täidab. Lisaks tajule, mälule, mõtlemisele, keelele, tundeelule ja tegevuse juhtimisele täidab psüühika veel tahteelu, intellekt ja instinktid. 3. Kirjelda mitmesuguseid automatiseeritud tegevusi. Nt. vannitoast väljudes tule automaatne kustutamine, isegi kui keegi on seal sees. 4. Kas loomad mõtlevad? Jah, seda on katsetatud nt. ahvidega. 5. Milles on kultuurilise pärilikkuse peamine erinevus geneetilisest pärilikkusest? Pärilikku informatsiooni antakse edasi geenidega, kultuurilist informatsiooni antakse edasi keelega. 6. Mille poolest erineb teaduslik psühholoogia rahvapsühholoogiast? Teaduslik psühholoogia uurib psüühika ja ...
KORDAMINE BOTAANIKA KT 1. Taime kasv ja areng a. Taime 4 arengujärku 1) Embrüonaalne e. looteline arenguijärk – embrüa moodustumine. Algab see faas õies munaraku viljastumisega ja lõpeb seemne (embrüa) valmimisega. 2) Noorus- e juveniilne järk– algab see faas seemne idanemisega, järgneb taimede aktiivne kasv. See faas lõpeb, kui taim saab suguküpseks – hakkab moodustama õisi. 3) Täiskasvanu e matuune arengujärk. Intensiivne rakkude pooldumine (aktiivne kasv) aeglustub ning algab sugu- e. generatiivorganite moodustumine - õiepungade teke. 4) Raukus- e. seniilne järk. Taime loomuliku arengu lõppfaas: kasvu järkjärgulise aeglustumine, lõpuks taim sureb. b. Fenoloogia, fenoloogilised vaatlused Fenoloogia - bioloogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi ehk sesoonseid nähtusi, ne...
Põhiliselt paljunevad kübarseened eostega. Eosest kasvab esmane mütseel. Kahe esmase mütseeli liitumisel areneb teisene mütseel, millest võib kasvada viljakeha. Paljud kübarseened on tuntud söögiseened. Kübarseente hulgas esineb rohkesti söögiks kõlbmatuid ja mürgiseid seeni. 11. SEENTE TÄHTUSUS LOODUSES JA INIMESE ELUS. Looduses elab osa seeni taimedel ja loomadel ning põhjustavad haigusi. Osad seened aga elavad mitmesuguste organismidega sümbioosis: nad moodustavad taimejuutega mükoriisa ja moodustavad koos vetikate või sinikutega samblikke. Seened võivad olla nii inimesele kahjulikud kui ka kasulikud. Mõningaid hallitusseeni kasvatatakse antibiootikumide tootmiseks, juustusortide valmistamisel. Kuid soojas ja niiskes ruumis võivad hallitusseened rikkuda nii toitu, raamatuid, riideid jne. Pärmiks nimetatakse kasvatatud ja kokkupressitud pärmseente massi. Pärmi on vaja
Biogeotsönoos teadusharu, mis käsitleb elukoosluste (biotsönooside) ja elupaiga (biotoobi) komponentide (mulla, kliima, kivimite) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi. Biootiline kooslus organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. Bioloogiline liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus. Liik on väikseim organismirühm, mis ei anna sellesse rühma mittekuuluvate organismidega paljunemisvõimelisi järglasi. Biosfäär 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. 2) kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. aine süntees ja muundumine ja kus org. ained mõjutavad kivimeid. Bioota e. elustik taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna. Biotroof Organismid, kes toituvad elusast orgaanilisest ainest. Detriitahel e
° Bakterite hulka kuuluvad ka rohe-, purpur- ja tsüanobakterid, kes sünteesivad orgaanilisi aineid anorgaanilistest ühenditest autotroofid. > enimlevinud tsüanobakterid (fotosünteesivad, eraldub hapnik) Bakterite tähtsus looduses ° Äärmiselt tähtis roll kõikides ökosüsteemides. ° Lagundavad elusorganismides olevat elusat orgaanilist ainet ° Jääkainete ja surnud organismide lagundamine > moodustavad koos teiste lagundavate heterotroofsete organismidega (eelkõige seened) laguahelaid. > Selles oksüdeeritakse looduses leiduvad orgaanilised ained järk-järgult lihtsama ehitusega ühenditeks, lõppporduktiks on anorgaanilised ühendid. ° Orgaanilise aine lagundajatena on bakteritel oluline osa mulla kujundamisel > mulla kujundamises osalevad ka putukad, vastsed, ussid jne. > Lagundatakse huumuseks keeruka ehitusega org. ühendite kogum
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MTE-14 Kuldar Pajula EESTI TAIMESTIK Referaat Uuemõisa 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti taimestik.............................................................................................................................4 Süstemaatika...............................................................................................................................5 Taimestiku kujunemine...............................................................................................................7 Vetikad........................................................................................................................................8 Sammaltaimed..............................................................
20. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse , sageduse, loomade puhul ka käitumise jm) põhjal. 21. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näiteks indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 22. Liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus (takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Tüpoloogiliselt on liik selline organismide klassifikatsiooni väikseim üksus, mis erineb igast muust liigist mitme tunnuse poolest, vahepealseid vorme ei ole või on väga vähe. 23. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. Vegetatiivselt paljunevail taimedel, kännistena elavail ainuõõsseil jts organismidel on indiviide raske eristada
Tööd tehes leidsime, et Eestis on väga palju huvitavaid kohti, mida sooviks ka ise külastada. Samas on huvitav tõdeda, et materjal, mis on võõrkeelsetel võrgulehekülgedel on tihtipeale teistsuguse informatsiooniga kui emakeelsed kodulehed, järelikult üritatakse erinevatele sihtgruppidele sama teenust erinevalt müüa. Eesti arendab edukalt ökoturismi, mis on väga positiivne, sest tuleb õppida, kuidas elada koos teiste organismidega, ilma et nende looduslik elukeskkond kannataks. Kõik meie ümber on ajutine, eriti kui seda ei osata hoida, seetõttu tulebki enda poolt teha kõik võimalik, et meie ümber olev kaunis võimalikult kaua püsiks. Elamustoodete koha pealt pakutakse kõike põnevat ja huvitavat, sageli on elamustoode seotud Eesti ajalooga, saab teha asju sedamoodi nagu meie esiisad seda omal ajal tegid ja teisalt võib proovida erilisi tegevusi, mida paljud ei ole veel mingitel põhjustel saanud harrastada.
......................................................................................... 15 Sissejuhatus Hiljuti toidupoodi külastades õli ostmiseks avastasin, et Eestis toodetakse lisaks tavalise rapsiõli maitsele veel basiiliku ja küüslaugu maitsega Eesti Rapsiõli. Olles lugenud varasemalt artiklit geneetiliselt muundatud toidust, tekkis huvi, kas Eestis toodetakse rapsiõli geneetiliselt muundatud rapsist ning kas see võiks minu tervisele kahjulikult mõjuda. Geneetiliselt muundatud organismidega (GMO) seotud arutelude arv on viimastel aastatel jõudsasti kasvanud. Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) loomise idee väljatöötamisega hakati tegelema juba 1950.aastatel ning esimene geneetiliselt muundatud taim loodi 1983.aastal ning selleks oli transgeenne tubakas. Nüüdseks on GMO-dega seonduv tehnoloogia arenenud mitmeid aastaid ning paralleelselt GMO-de kasvu levikuga on kasvanud ka GMO-dega seonduvad probleemid. Mitmed teadlased
RAKENDUSBIOLOOGIA Bioloogia saavutuste kasutusvõimalusi Fundamentaalteadus - kui uuritakse objektide või nähtuste olemust Rakendusteadus - tegeleb praktiliste rakendamise meetoditega Bioloogia jaguneb üldbioloogilisteks teadusteks (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, ökoloogia, evolutsioon) ja eribioloogilisteks teadusteks (botaanika, zooloogia, füsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia, mükoloogia). Mis asi on rakendusbioloogia? RAKENDUSBIOLOOGIA seisneb bioloogia erinevate haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Otsib praktiliste probleemide lahendusi inimkonna hüvanguks. *on aidanud edendada toiduainete tootmist ja mitmekesistamist *arendada haiguste diagnoosi meetodeid *luua uusi ravimeid *täiustada raviprotseduure BIOTEHNOLOOGIAKS nim rakendusbioloogilisi meetodeid...
on pidevas arengus C. Darwin teadusliku evolutsiooniteooria looja, (looduslik valik liikide muutumise peame põhjus, olelusvõitlus isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast) Paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest Kivistised ehk fossiilid maakoores leidub rikkalikelt fossiile väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Väga sügavates kivimikihtides leiduvad organismi jäänused sarnanevad vähe või ei sarnane üldse tänapäevaste organismidega. Pinnapoolsemates kihtides aga rohkem. Mõned kivistised näitavad vahevormi tunnuseid organismitüüpide vahel. Homoloogilised elundid tõendab ühtset päritolu ja põlvnemist ühisest eellasest. Nt. selgroogsete loomade jäsemeluud on homoloogilised. Rudimendid ehk mandunud elundid talituselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedase ehitusega liikidel on välja arenenud ja talitlevad. Nt. inimesed õndraluu ja pimesool ehk ussripik.
kooslusi ühetaolisemaks. Võõrliikide levimist peetakse maailmas elupaikade killustumise järel suurimaks ohuteguriks bioloogilisele mitmekesisusele. (Eek, Kukk 2013:12-13) Invasiivsed liigid mõjutavad kohalikke ökosüsteeme mitmel moel. Järgnevas loetelus on välja toodud peamised viisid, kuidas võõrliigid kohalikele süsteemidele mõju avaldavad (Keskkonnaamet): 1) Sisenevad toiduahelasse 2) Konkureerivad teiste organismidega 3) Võivad olla toksilised liikidele ja inimestele 4) Haiguste ja parasiitide levitajad 5) Hübridiseeruvad lähedaste liikidega Invasiivsetel liikidel on mitmeid omadusi ning eeldusi, mis aitavad neil edukalt paljuneda ja kasvada uues elupaigas. Invasiivsed liigid (mitmed) on: kiire paljunemise ja kasvuga, hea kohanemisvõimega, taluvad paremini keskkonnatingimusi, taluvad paremini konkurentsi, laia bioloogilise ja ökoloogilise amplituudiga, vähenõudlikud toidu suhtes ja
kaustuskõlbmatud (nt tselluloos ja nafta). Bakterid eritavad väliskeskkonda ensüüme, mis biopolümeerid momomeerideks lagundavad. Alles seejärel saavad vees lahust. toitained läbida rakukesta ja membraani. MIS TÄHTSUS ON BAKTERITEL LOODUSES? Et bakterid on kõikjal on neil äärmiselt tähtis roll ökosusteemis. Bakterite eriline tähtsus on mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagundamisel. Koos teiste heterotroofsete organismidega (eelkõige seentega) moodustavad nad laguahela, milles oksüdeeritakse looduses leiduvad orgaanilised ained järk-järgule lihtsama ehitusega ühenditeks, mille lõpp-produktiks on anorgaanilised ühendid, mis on taimedele ja fotosünteesivatele bakteritele orgaaniliste ainete sünteesi lähteaineks. Orgaanilise aine lagundajatena on bakteritel oluline osa mulla kujunemisel. Bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide süsinuku, hapniku,
tänapäeval esineb prokarüootne rakk. Prokarüootse raku osa rakkude evolutsioonis. 28. Prokarüootse raku pärilik materjal, selle paiknemine. Prokarüootse raku rakukatted, nende tähtsus. Tsütoplasma ja organoidid. Replikatsiooni, transkriptsiooni, translatsiooni ja geeniregulatsiooni omapära. 29. Fotosüntees, kemosüntees, aeroobsus, anaeroobsus, autotroofid, heterotroofid - nimetatud mõistete seostamine organismidega. 30. Taimerakk. Rakukest, selle ülesanded, koostis, tekkimine. Plastiidid, nende tüübid, ülesanded, kloroplastid, teiste organellide omapära võrreldes loomarakuga. 31. Organismide viie riigi süsteem. Olulisemad võrdluspunktid prokarüootide ja eukarüootide vahel. 32. Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus. Protistide iseloomustus ja näiteid. 33. Referaatides käsitletud teemad. 34. Loenguslaidide joonised ja fotod.
· Sekundaarmetaboliitide (antibiootikumid jne) moodustamine, · tundlikkus antibiootikumidele, · varuainete loomus. · · · · · Biokeemilised tunnused: · Rakukesta keemilised komponendid, · Pigmentatsioon, · Membraansete lipiidide tüüp (ester- või eeterlipiidid), · Teatud ensüümide süntees; · Tsütokroomide spekter, · Klorofüllide spekter · · Ökoloogilised tunnused: · Tüüpilised elupaigad, · Kooselu teiste organismidega, · Patogeensus. · · Kirjeldatud on ca 6000 liiki baktereid. · Maakeral on ilmselt 100-1000 x rohkem bakteriliike, kui seni kirjeldatud on. · Organismi kõik geenid kokku geenikogum; temas kodeeritakse kõik organismi omadused; · Genoom koosneb geenidest; · Geen on DNA järjestus (nukleotiidide järjestus, lõik DNAd, piirkond DNAs), mis kodeerib kas valku või RNAd. · Valke kodeerivate geenide DNA järjestustelt on võimalik tuletada valgu aminohappeline
ümbritsevas keskkonnas ettetulevate asjaolude jälgimisel organismist endast lähtuvate seisundite ja vajaduste jälgimisega. Käitumismehhanismid nim vahendeid ja võimalusi, mis organismil on käitumise korraldamiseks vastavalt oma vajadustele ja kooskõlas keskkonnaga. Põhilised mehhanismid närvitegevus, hormonaalsete tasemete muutused, bioloogilised rütmid, kasvamise ja arengu käigus toimuv küpsemine, õppimine ning suhtlemine teiste organismidega. Emotsioonid Nimeta põhiemotsioonid. Millised ajupiirkonnad tegelevad emotsioonide regulatsiooniga? Hirm, kurbus, rõõm, vastikus, viha, üllatus. Emotsioonide regulatsiooniga tegelevad aju vasak ja parem poolkera. Vasak poolkera analüütilised oskused, loogiline mõtlemine, matemaatilised ja keelelised võimed Parem poolkera ruumitaju, võime asju abstraktselt ja tervikpildina ette kujutada, muusikalised võimed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
