Seente kooselu teiste organismidega 8 klass Mükoriisa (1) · Kübarseened, näiteks pilvikud, riisikad ja puravikud, elavad sümbioosis puude juurtega. · Seeneniidid varustavad taimejuurt vee ja mineraalainetega, ise saavad nad juurtest orgaanilisi aineid. · Mükoriisat esineb enamikul taimedel. Mükoriisa (2) · Juurt koos seeneniitide põimikuga nimetatakse seenjuureks ehk MÜKORIISAKS. Mükoriisa (3) · Leidub taimi, nagu näiteks kanarbik, mis polegi võimeline elama ilma mükoriisata. Parasiitseened (1) · Paljud seened parasiteerivad inimestel ja loomadel, eriti taimedel, põhjustades seenhaigusi. Inimestel on levinud jalaseen. Parasiitseened (2) · Teraviljadel parasiteerivad roosteseened, mistõttu on taimed kidurad ja saak vähene. · Teravilju võivad kahjustada ka nõgiseened. · 1. liik--> terise sisu= must eoste mass --> terise ...
Vee karedus Vee karedus Joogivee karedus on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. Vee karedus 2 Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid (Ca2+ ja Mg2+). Peale nende tekitavad karedust ka teised katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn. Vee kareduse liigid Eristatakse kolme kareduse liiki: 1. Mööduv (karbonaatne) karedus. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid (HCO-3) ja karbonaadid (CO2- 3) mis sadenevad vee keetmisel lahustumatu CaCO3-na välja. 2. Püsiv (mittekarbonaatne) karedus. Seda põhjustavad peamisel Ca ja Mg kloriidid (Cl-) ja sulfaadid (SO2-4), vähemal määral ka fosfaadid, nitraadid jt, mis vee keetmisel välja ei sadene. 3. Üldkaredus. See on kõigi Ca ja Mg ühendite kogusumma keetmata vees e...
Seente eluviis ………. 7.b Seened ● Seened võivad olla taimede ja loomade parasiidid või elada nendega sümbioosis. ● Lagundavad orgaanislist ainet, paljud liigid aga saavad toitu kooselust teiste organismidega. Lagundajad ● Seened on peamised lagundajad looduses. ● Nad suudavad lagundada nii kitiini, tselluloosi kui ka puitainet ehk ligniini. ● Lagundajaid seeni on palju, tähtis roll on nt kübarseentel ja torikseentel. ● Enamik seeni lagundab orgaanilist ainet, paljud liigid aga saavad toitu kooselust teiste organismidega. ● Taimed kasutavad lagunemisel tekkivaid aineid oma elutegevuseks ja nii lähevad need uuesti ringlusse. Sümbioosis elavad seened
· Vetikad kas hõljuvad veekihis, moodustades taimse hõljumi, või on veekogu põhjas ja kinnituvad vees olevatele objektidele, nt. kividele, kaljudele, vees olevatele ehitistele. · Vetikad võivad kinnituda ka veeloomadele. · Väljaspool veekogu kasvab vetikaid mulla pindmistes kihtides, puutüvedel, kaljudel jm. 6 · Vähesed vetikaliigid suudavad elada polaaralade jää- ja lumeväljadel. · Osad vetikad elavad sümbioosis teiste organismidega. vetikas + seen = samblik 7 · Pigmentide sisalduse ja teiste tunnuste alusel jaotatakse vetikad hõimkondadesse. · Edaspidi käsitleme meie rohe-, puna- ja pruunvetikate hõimkonda kuuluvate organismidega. 8 · Kõige mitmekesisema ja arvukama hõimkonna moodustavad rohevetikad. · Nad võivad olla üherakulised, koloonialised või hulkraksed. · Värvuselt on rohevetikad puhasrohelised, sest
...........................................................7 3.1. Mükotoksikoosid..............................................................................................................7 3.2. Mükoosid......................................................................................................................... 7 3.3. Majavamm....................................................................................................................... 7 4. SEENTE KOOSELU TEISTE ORGANISMIDEGA.............................................................8 4.1. Mükoriisa......................................................................................................................... 8 4.2. Samblik............................................................................................................................ 8 INTERNETI ALLIKAD...........................................................................................................10
ülesandeks on varuainete (tärklise, valkude, lipiidide) süntees ja säilitamine. 5. seente kasutamine ja kasulikkus looduses kasutatakse toiduks, toiduainete tööstuses(pärm, hallitusjuust) ravimid(antibiootikumid) lõnga värvimiseks, paberi valmistamiseks, loomasöödaks, veepuhastuseks, pesupulbritööstuses, kääritamiseks. Kasulikkus: lagundajad, kui toituvad surnud org.ainest. (saprotroof) taimsematerjali lagundatajatena on head. Sümbiontidena- sümbioosis elavad teiste organismidega. Nt. puravikud,riisikad on sümbioosis puittaimedega. Puu saab vett ja min.aineid paremini kätte. Seen saab puult org.aineid. Toiduks- riisikad loomadele. 6. kahjulikud seened, millised ja kuidas? Parasiitseened(elavad teiste arvelt, taimeparasiit, nõgiseened, roosteseened, jalaseen.)- tekitavad teistele org.haigusi. vamm -puitesemete, hoonete kahjustamine. Kärbseseen, kevadkogrits toorena, saatanapuravik- seenemürgitus.Hallitusseened- tarbeesemed pärmseened- puuviljadel, marjadel. 7
Evolutsioon- süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Evolutsiooni tõend- paleontoloogilised uuringud on näidanud, et väga sügavates kivikihtides leiduvad organismide jäänused, sarnanevad vähe või ei sarnane ültse tänapäevaste organismidega. Elu päritoli- Füüsikaline evolutsioon universumis viis keemiliste elementide mitmekesisuse tekkeni, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemide arenguni. Keemiline evolutsiooni käigus ühinesid aatomid molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. Bioloogiline evolutsioon seisneb elu ajaloolises arengus maal, liikide põlvnemises eellasliikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide
See tulenes 3st faktist: kõigi liikide isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem kui saab ellu jääda; sellest tulenevalt tugevneb olelusvõitlus-isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast; iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. Fossiilid-mida sügavamas kihis asuvad, seda vanemad peaksid olema. Väga sügavates kihtides leiduvad jäänused sarnanevad vähe v ei sarnane üldse tänapäevaste organismidega, mida pinnapoolsemaks, seda rohkem tekib sarnasusi. Mõned fossiilid näitavad selgeid vahevormi tunnuseid organismitüüpide vahel. Esineb ka ehituse järkjärgulisi üleminekuridu iidsetest vormidest tänapäevaste liikideni, mis viitab otseselt fülogeneesile. Suhteline vanus-näitab, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus-kivististe tegelik vanus, kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid.
Ökosüsteem- elusorganismidest ja nendega seotud eluta keskkonna teguritest moodustuv ühtne isereguleeruv tervik Abiootilised tegurid- organisme ümbritsevad ja mõjutavad eluta looduse tegurid Biootilised tegurid- organisme mõjutavad liigikaaslased ja teiste liikide esindajad Ökoniss- liigi või populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum Ökoloogia uurimisprobleemid: organismide kohanemisvõime organismide levik ja arvukus organismidega seotud aineringed ja energiavood ökosüsteemide areng ja muutumine keskkondade liigirikkus Abiootilised tegurid: nt temperatuur, sademete hulk, valgus, tuul Biootilised tegurid: nt toit, parasiidid, inimmõju, vastassugupool, konkurendid Liikidele on omane, et kui nende isendite arv kasvab, püüavad nad oma levilat laiendada. Osa isendeid kohaneb muutuvate tingimustega paremini ja võib oma ökonisi piires leida uue soodsa elupaiga
põimunud toiduahelatest, kus näidatakse aine ja energia liikumist. b) Ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad on organismidevahelised suhted, aineringed ja kuidas nende muutused mõjutavad organisme, eluta keskkonna mõju elusolenditele, populatsioonide arvukuse muutumise põhjused ning nende muutuste tagajärjed. Ökoloogia uurimisprobleemid on: organismide kohanemisvõime, organismide levik ja arvukus, organismidega seotud aineringed ja energiavood, ökosüsteemide areng ja muutumine ning keskkondade liigirikkus. c) Ökosüsteemide terviklikkus seisneb selles, et peale organismide moodustatud elukooslust kuulub sinna ka sellega vastastikmõjus olev eluta keskkond. d) Ökosüsteemides valitsevat tasakaalu võivad mõjutada võõrliikide sissetoomised, perioodiliselt võivad mõjuta- da metsatulekahjud, vulkaanipursked, üleujutused. Tasakaal sõltub ökosüsteemi suurusest ja liigirikkusest, kui
VÕÕRLIIKIDE SISSETUNG http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/30/Heracleum_mantegazzianum_07.JPG Võõrliigid kui probleem Liik tuuakse uude elukeskonda Võõrliik kohaneb kiiresti - siseneb toiduahelasse - konkureerib teiste organismidega Põlisliigid kannatavad Võõrliik võtab võimust (Nõrgem liik sureb välja) Tekkepõhjused Tahtlik sissetoomine: Tahtmatu sissetoomine: - jahiloomad - laevadega - lemmikloomad - ballastiveega - lihaloomad - maismaatranspordiga - turism - viljaseemnetega koos - istandused Tagajärjed Põliste asukate välja tõrjumine Majanduslik kahju
Toiduhügieen Kuidas saab vältida toidu saastumist patogeensete organismidega? · Töötajate koolitused · Enesekontrolliplaan Mõisted · Toiduhügieen vajalikud tingimused ja abinõud ohutu, tervisliku ja inimtoiduks kõlbliku toote valmistamiseks, säilitamiseks. · Toiuduturvalisus piisava koguses vajalike toiduainete kättesaadavus. · Oht mõjur toidus või oidu potentsiaal tekitada tervist kahjustavaid efekte. · Risk ohu tõsidus; kahjuliku toime tõenäosus. Mis tähendab ,,ohutu ja tervislik toit"?
Loodusresursside ülekasutamine Saastatus, sh eutrofeerumine ja haigused Inimtekkelised kliimamuutused LIIGIKAITSE AJALUGU EESTIS Mõisate loomapargid (18-19.saj) Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850) Koduloomakaitse ja kalatrepid ( 19.saj teine pool) Botaanilised ja zooloogilised kaitsealad Loodus ja loomakaitseseadus Liik on niisugune väiksem organismirühm,mis sellesse rühma kuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi Vääriselupaik on kuni 7ha suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaistavat loodusobjekti,kus haruldaste liikide tõenäosus on suur sh ka ohustatud liik. LIIKIDE JA NENDE ELUPAIKADE KAITSE ALLA VÕTMISE EELDUSED Ohustatus Haruldus Teaduslik väärtus Looduskaitseline või esteetiline väärtus Rahvusvahelistest lepingutest tulenevad kohustused LIIGIKAITSE PÕHIMÕTTED
1. kes on ts�htsus anobakterid? ehk ts�htsus anoprokar�htsus oodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite h�htsus imkond. Ts�htsus anobakterid on autotroofid, energiat saavad nad valdavalt fotos�htsus nteesi teel. 2. Milline on bakterite roll looduses? Bakterite roll looduses on v�htsus ga t�htsus htis.Bakterite k�htsus ige t�htsus htsam roll looduses on srunud organismide lagundamine 3. Too n�htsus iteid bakterite s�htsus mbioosist teiste organismidega. Mullas elavad bakterid on olulised l�htsus mmastiku aineringes.L�htsus mmastiku siduvad bakterid liidavad l�htsus mmastikule vesiniku,muutes selle ammoniaagiks. Liblik�htsus ieliste hulka kuuluvad taimed teevad l�htsus mmastiku paremaks omastamiseks bakteritega koost�htsus �htsus d,moodustades juurem�htsus garaid. 4.Millist kasu toovad bakterid inimesele? Inimese maos elab umbes 1000 erinevat bakteriliiki,mis aitavad v�htsus idelda haigusi
Paljunemine Paljuneb ainult vegetatiivselt pooldumise teel. Algul jäävad pooldunud rakud 2...4-kaupa kokku. Peagi jagunevad rakud uuesti ja nii võivad moodustuda lühikesed rakuniidid. Levik ja ohtrus Väga tavaline vetikaperekond kogu maailmas. Kasvukoht Esineb eranditult õhkkeskkonnas, vees hukkub. Peamiselt kasvab puutüvede alumistel niisketel osadel, kuid ka kividel. Koht ökosüsteemis Kasvupinnaseks on enamasti puutüvede alumised osad, kuid tihedamalt ei ole teiste organismidega seotud. Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kasutamine Teadlastele pakub huvi seepärast, et tõenäoliselt põlvnevad õistaimede eellased ürgsetest temataolistest rohevetikatest.
Geneetiliselt muundatud organismid GMO-st üldiselt Geneetiliselt muundatud organismid (ingl. Genetically modified organismis) ehk GMO, on kunstlikul teel muudetud geenidega organismide (taimed, loomad jne.) üldnimi. Geenmuundatud organisme ehk transgeenseid organisme luuakse genoomiosa ülekandmisega ühelt organismilt teisele. Levinuimad taimed mida geneetiliselt muudetakse on mais, sojauba, puuvill ja lutsern. Selle juures võiks ka ära mainida, et maailmas kasvatab geneetiliselt muundatud saaki 8.5 miljonit farmerit kellest 90% on madalarengualadel. Sealhulgas on ka 6.4 miljonit farmerit Hiina puuvilla kasvatuse aladel. USA-s ennustatakse sel aastal külvata ligi 200 000 km2 geneetiliselt muundatud maisi. Lisaks geneetiliselt muundatud organismide suurtele plussidele (saagikuse tõus, taimedele ei tule kahjureid, taimed on vastupidavamad haigustele, raviomadused mida saab taimedele tekitada nt. on loodud tomat millel on vähivas...
primaadid ehk esikloomalised, Sugukond: inimlased, Perekond: inimesed, Liik: tänapäeva inimene 2. Mõisted Olelusvõitlus – organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus teistest organismidest ja eluta looduse teguritest Kohastumused – isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad pärilikud tunnused, mis tagavad liigi säilimise Ristumisbarjäär – organismide omadused, mis takistavad nende ristumist teist liiki organismidega Bioloogiline evolutsioon – eluslooduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu Liik – rühm sarnaste tunnustega isendeid, kellel on teistest liikidest erinevad tunnused ning leviala ja kes omavahel annavad viljakaid järglasi Populatsioon – rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas Looduslik valik – protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need
(15p) Kuna kõik ökosüsteemsed suhted on toitumissuhted, siis saab nende alusel ökosüsteemis toimuva aine- ja energia liikusmise ühelt toofiliselt tasandilt teisele täpselt järjestada. Järjestatud toitumissuhteid nimetatakse toiduahelaks, mis algab alati tootjatega e autotroofidega ja lõppeb lagundajaga. Kuna ressursid Maal on piiratud, siis peavad ökosüsteemsed toitumissuhted olema tsüklilised. Selle tagab laguahel, mis algab surnud organismidega ja lõppeb mikroorganismidega, kelleks on (1)bakterid ja (2)seened. Kui toiduahelad omavahel põimuvad, moodustuvad toiduvõrgu. (6p) Mida kujutab joonis 1? Mille järgi otsustad? Aineringet, kuna kogu protsess on ringluses. Mida kujutab joonis 2? Mille järgi otsustad? Toiduvõrgustik, 2 kuna mitu toiduahelat ristub Kas joonistelt leiab lahuahela? Mille järgi otsustad? Jah 1 3p) Kasutades joonist selgita lühidalt, milles seisneb ökosüsteemne iseregulatsioon!
2. Imetajad põlvnevad: d) roomajatest. 3. Kõige liigirohkemaks taimerühmaks on kujunenud tänapäevaks: d) õistaimed. 5. Milline on paleontoloogia osa evolutsiooni selgitamisel? 3 p. See annab kõige otsesemaid andmeid elu ajaloost maal. See on teadnus mööndunud aegadel elanud organismidest. Pateontoloogilisednuuringud on nidanud, et väga sügavates kivimikihtides leiduvad organismide jäänused sarnanevad vähe või ei sarnane üldse tänapäevaste organismidega, mida pinnapoolsemate kihtidega on tegemist, seda rohkem sarnanevad organismid tänapäevastega. 6. Milles seisnes Cuvier katastroofiteooria?3 p. Ta selgitas katastroofteooriat kui organismide väljasuremist. 7. Leia sobivad paarid! 3 p. 1. esimesed maismaataimed b. samblad 2. tänapäeval liigirikkam organismirühm c. õistaimed 3. imetajad põlvnevad a. roomajad 4. Maa tekkis e. 4,5 miljardit aastat tagasi 5. inimene ilmus Maale d. 2 miljonit aastat tagasi
Bakterite tähtsus Looduses · paljud elavad saprobiontidena - toituvad surnud orgaanilisest ainest · surnud organismide lagundajad · mulla kujundajad · peamiste bioelementide - C, O, N, P, S ringe looduses · kui bakterid ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ei jätkuks mullas taimedele varsti enam toitu, ilma taimedeta aga ei saaks elada loomad. · erinevad kooselu vormid teiste organismidega - parasitism, mutualism, kommensialism · loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest · peremeesorganism tarvitab mõningaid bakterite elutegevuses tekkinud vitamiine · taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda · Sinivetikas on mere toiteainerohkuse indikaator · Põhjustavad veeõitsengut Inimese elus · Antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin)
(Gennadi Kobzar http://www.terviseleht.ee/200030/30_toit.php3) 3 Muundorganismid võivad osutuda invasiidseks ja võivad hakata kahjustama normaalset ökoloogilist tasakaalu. Samuti võib geenmuundatud sortide laialdase kasutamisega lülijalgsete liikide vaesustumine. ( Küsitles: Märt Miljan TÜ Tehnoloogiainstituut http://tuit.novaator.ee/?op=article&ID=121 ) Kokkuvõte Geneetiliselt muundatud organismidega on seotud mitmeid tõsiseid probleeme, mida tuleks GMO-de kasvatamisel ja kasutamisel kindlasti arvesse võtta, et võimalikult vähe kahjustada GMO-de tarbijaid ja keskkonda, milles GMO-sid toodetakse. 4 Kasutatud kirjandus Gennadi Kobzar, ,, Geneetiliselt muundatud toit- suurim kuritegu" http://www.terviseleht.ee/200030/30_toit.php3 [16.10.11] Märt Miljan, 18.08.2006 ,,GMO-de kasutuselevõtt ja mõju", http://tuit.novaator.ee/?
lagundavad keerulisemad ühendid seene rakukesta läbivateks molekulideks. Surnud organismide kudedest toituvaid seeni nimetatakse saprotroofideks. Sapotroofid on üldises aineringes väga tähtsad, kuna lagundavad surnud orgaanilise aine lihtsamateks, teistele kättesaadavateks ühenditeks. Osa seeni on aga võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest ja seetõttu nimetatakse neid biotroofideks. Biotroofide hulka kuuluvad nii parasiidid kui ka teiste organismidega vastastikku kasulikku kooselu omavad seened. Viimaseid nimetatakse sümbiontideks. (Bioloogia gümnaasiumile II 2000.) Seente hulka kuuluvad palju erineva välisehitusega hulk- ja üherakulisi organisme. Liike on umbes 1,5 miljonit. Paljunevad, kasvavad ja arenevad kiiresti. Kõik seened on eukatrüoodid nende tsütoplasmas on üks või mitu rakutuuma. (http://alorents.googlepages.com/seened 2009: 3-17)
* mükoos * mükotoksikoos Kasutusvõimalused * toiduks * toiduainetetööstuses, erinevate toodete valmistamiseks (hallitusjuustud, pagaritööstus) * ravimite valmistamiseks (antibiootikumid) * elundite siirdamiseks * pesupulbrite koostises * loomasööt 5. Bakterite tähtsus looduses, haigused, ravimine, kasutamine biotehnoloogilistes protsessides Tähtsus looduses * lagundajad muudavad org. aine mineraalseks * lämmastiku sidujad rikastavad mulda lämmastikuga * sümbioos teiste organismidega * algloomadele toiduks üks lüli toiduahelas Haigused (patogeenilised bakterid) * tuberkuloos * salmonelloos * teetanus * katk * botulism (toidu kaudu, neutraalse keskkonnaga konservid) Ravimine * antibiootikumid Kasutamine * toiduainete hapendamine * toiduainete tööstuses piimatööstus * ravimite tootmine antibiootikumid * bioplasti tootmiseks looduses lagunev plastik, tooraineks teravili
Hulkraksed vetikad 2010 Tallinn Millised on vetikad? Ehituse keerukuse alusel eritatakse üherakulisi ja hulkrakseid vetikaid. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks ehk rakiseks. Suuruselt on enamik vetikaid mikrooskoopilised. Paljud vetikad on nii väikesed, et palja silmaga pole nad nähtavad. Leidub ka suuremaid makroskoopilisi vetikaid. Mõned neist võivad olla isegi nii suured, et nende pikkust mõõdetakse meetrites, näiteks lehtadru. Click Vetikad hangivad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Kõikto edit Master text styles vetikad sisaldavad klorofülli, kuigi osa neist ei Second level ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on Third level tingitud teistest pigmetidest, mis rohelise ...
.... 3 1. Kultuuride geneetiline muundamine................................................................................ 4 2. Geneetiliselt muundatud kultuuride areng....................................................................... 4 3. Geneetiliselt muundatud kultuuride levik........................................................................ 5 4. Geneetiliselt muundatud kultuuride kasutamine.............................................................. 6 5. Geneetiliselt muundatud organismidega seotud riskid.................................................... 7 5.1 Geneetiliselt muundatud organismide mõju bioloogilisele mitmekesisusele............... 7 5.1.1 Pestitsiidid................................................................................................................... 8 5.1.2 Kohalike liikide asendumine....................................................................................... 9 5.1.3 Kõrvaliste liikide asendumine...........................................
Samblike ehitus ja tähtsus looduses. Näiteid liikidest. Samblikud on omapärased maismaaorganismid. Nende keha on tallus nagu vetikatelgi, kuid samblikel koosneb see seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. Järelikult on ka samblikud üheks seente kooselu vormiks teiste organismidega. Seeneniidid suudavad imeda endasse õhuniiskust ning kinni hoida udu-, kaste- ja vihmavett. Nii talletavad nad vetikate või sinikute jaoks vett. Samblikud kasvavad väga aeglaselt, kõigest mõni millimeeter kuni sentimeeter aastas. Nii ei suuda nad konkureerida kasvukoha pärast kõrgemate taimedega. Seepärast kasvavad samblikud sageli seal, kus keskkonna tingimused on taimede kasvuks ebasoodsad, näiteks kõrgmäegedes igilume piiril, tundrates, kaljudel jm
11. GM toidu tarbimine võib suurendada vastupanuvõimet antibiootikumidele 12. GM põlluviljad võivad risttolmelda tavaliste taimedega, millel võib olla ettenägematu mõju ökoloogilisele tasakaalule 13. GM toit võib välja tõrjuda mahetoidu 14. GM loomasööta tarbinud looma toodang pole eraldi märgistatud (piim, mis on tulnud GM loomasööta söönud lehmast ei oma mingit vastavat märgistust) Minu jaoks on geneetiliselt muundatud organismidega seotud vähesed plussid ja väga paljud miinused. Kõige suurem miinus ongi see, et GM organisme pole piisavalt uuritud ning nende pikaajalise mõju kohta inimestele ja üldse kogu keskonnale ei oska ja ei saagi keegi midagi kindlat öelda. GM-toidu võimalikud hüved ei kaalu üles võimalikke ohte.
Kuidas aitab bioloogia õppimine mul saada paremaks sportlaseks Bioloogia ei tegele vaid looduse ja loomadega, vaid tegeleb ka muude organismidega kaasa arvatud inimestega. See uurib organismide talitust, kasvu, päritolu ja ka paljunemist ning ka levikut.Lisaks sellele uurib ka organismi orgaanilist koostist ja üldse organisme kui tervikuid. Tänapäeval on bioloogial ja spordil väga palju ühist võib lausa öelda et ilma bioloogiata ei saaks olla maailmas tipp sporti. Kuna sportlased ei tea alati ise mida nende kehal just parasjagu vaja on. Selleks et sportlane oma instrumenti ehk keha suudaks tervena ja vigastuste vabana hoida peab ta hoolega jälgima, et keha saaks õigetes kogustes vitamiine ja muid aineid, et lihased jõuaksid taastuda rasketest trennidest.Kui isegi peaks sportlasel juhtuma midagi tema instrumendiga siis mõnikord ei pruugi ta ise arugi saada, ning tekiksid eluaegsed tühistused kui samamoo...
Elu patendeerimisest Elu patendeerimine on patendi võtmine elusale organismile ja seotud peamiselt geneetiliselt muundatud organismidega ehk GMO. Elu patendeerimine algas USAst 1930ndatel ning juba 1970ndatel tehti seda tööstuse ning kasu saamise eesmärgil. Peamiselt on patendeeritud GMO taimi, mis tänu sisse viidud uutele geenidele on keskkonnakindlamad või mõne muu omaduse poolest klassikaliselt aretatud sortidest paremad. Minu isiklik arvamus elusorganismide patenteerimise ning GMO kohta on olnud suhteliselt erapooletu, kuid kuulates Alex Lotmani loengut elu patendeerimisest, siis pigem astuksin GMO vastaste leeri
juletakse teha katset ajaloo kulgu ette kindlaks määrata. Nimelt jälgitakse siin ühe kultuuri, selle ainsa, mis tänapäeva maailmas on täiusele jõudmas – lääneeuroopa-ameerika kultuuri – saatust tema eelolevates staadiumides." Varajasele Spenglerile oli omane analoogiatel põhinev filosoofiline käsitlus, mis otsis mitte mõisteid ja seadusi, vaid ajaloo toimumise põhivorme. Käsitles kaheksat tsivilisatsiooni, mida nimetas suurteks kultuurideks. Võrdles neid looduse ja organismidega, mille elukäigule on omane kasv, õitseng, närbumine ja surm. (Lapseiga, noorus, keskiga ja vanadus.) Huvipakkuvaks on ka ta teooria kultuuri algsümbolist kui arusaamast ruumist, mille järgi muu kultuuris olevat vaid selle väljendus. Suurtele kultuuridele olevat omaseks nende eluead. Kogu eluterviku keskmiseks pikkuseks leidis olevat poolteist tuhat aastat. Kevad Naiivse elutunnetuse aeg. Luule ja tõelisuse segu, inimliku ja jumaliku segu.
protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi Biokeemia- uurib organismide keemilist koostist, ainevahetusprotsesse, keemillisi muundumisreaktsioone, nende regulatsiooni jne. Biofüüsika- käsitleb organismides toimuaid füüsikalisi protsesse Biogeograafia- uurib taimede ja loomade ning nende koosluste levikut Maal Biomeetria- matemaatiliste meetodite kompleks organismide ja nendega seotud protsesside modelleerimiseks ning organismidega katsete planeerimiseks. Looduskaitse- elukeskkonna, loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisuse säilituamine. Meditsiin- uurib ja tegeleb inimese tervise kaitse ja tugevdamisega, haiguste, nende diagnoosimise, profülaktika ja ravi ning eluea pikendamisega. Biotehnoloogia- bioloogiliste protsesside raknedamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks Geenitehnoloogia- molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide (geenide)
TAIMERAKUL on erinevalt teistest plastiidid. Lisaks arenevad tsütoplasmas suured vakuoolid. Lisaks rakumembraanile tihe rakukest. Kest koosneb tselluloosist ja biopolümeeridest, mis on väga vastupidavad. Kest suure veesisaldusega, õhuke ja elastne. Kestas on ka poorid, millest osmoosi ja difusiooni teel saavad läbi vesi(- gaasid), jamadalmol.ühendid. Vananedes kest pakseneb ja rakk sureb. Kest-takistab taime liikumist, on ainetele läbipääsmatu ja paksenedes hävitab taime. Kesta ülesanne on raku ja taime toestamine-tugifunktsiooni täitmisel oluline roll tugikoe rakkudel. Tugikoe rakud paiknevad juhtkimbus ja nii toestab juhtkimp kogu taime. Puitunud vart ei sööda ja seetõttu on sellel(korkkoel)taime kaitsefunktsioon. Korkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise peal ja kestad on nii paksud et tsütop. ja organellid on hävinud. Korgis on lõved gaasivahetuseks tüvesisemusega. K...
See on aeg mis kulub rakkude arvu kahekordistumisele populatsioonis ehk aeg mille jooksul ühest rakust saab kaks rakku. Mida lühem on generatsiooniaeg, seda kiiremini bakterid jagunevad. - Mis piirab bakterite paljunemist looduses? (võib küsida) o 1.Toitainete vähesus ja ainevahetusproduktide kuhjumine o 2.Ebasobiv hapnikurezhiim, pH, temperatuur o 3.Konkurents teiste mikroobidega ja kõrgemate organismidega o 4.Ärasöömine algloomade poolt jne Rõhu ja kiirguse toime mikroobidele - UV-kiirguse märklauaks on DNA. Tekivad mutatsioonid - UV-kiirgusest väiksema lainepikkusega on ioniseeriv kiirgus - Kõige kiirugusresistenstem bakter on Deinococcus radiodurans pH toime mikroorganismidele - atsidofiilid happelembelised mikroorganismid - alkalifiilid aluselembelised mikroorganismid - picro hape - aerofiil hapnikuarmastaja
1. Söögiseened ei ole mürgised peale kulinaarset töötlust kukeseen, puravuk, sampiljon, suur sirmik, hobuheinik jt. 2. Mittesöödavad seened nad ei ole tavaliselt mürgised, kuid on kiulised, halva maitsega või tekitavad mõnda muud häda sapipuravik, tõmmuriisikas jt. 3. Mürgised seened jäädavalt mürgised valge kärbseseen jt. Seente kooselu teiste organismidega Sümbioos : see on vastastiku kasulik kooselu kohterinevasse liiki kuuluva organismi vahel. Mõlemad saavad kasu. Mükoriisa e seenjuur on taimede ja seente sümboosi vorm. Taimede juuri ümbrutseb teke mütseed, mille tulemusena saavad seened taimede juurtest orgaanilisi aineid (suhkruid, valke, org. Happnik) oma elutegevuseks, kuid seeneniidistik varustab juuri veega ning mineraalainetega. On selgitatud, et Eesti metsade puudpõõsad omavad kõik mükoriisasid.
organismist endast lähtuvate seisundite ja vajaduste jälgimisega. Käitumismehhanismideks nimetatakse vahendeid ja võimalusi, mis organismil on käitumise korraldamiseks vastavalt oma vajadustele ja kooskõlas keskkonnaga. Põhilised käitumise korraldamise mehhanismid on närvitegevus, hormonaalsete tasemete muutused, bioloogilised rütmid, kasvamise ja arengu käigus toimuv küpsemine, õppimine ning suhtlemine teiste organismidega. Närvisüsteem ja selle evolutsiooniline areng Et saaks kujuneda paindlik käitumine ja algeline psüühika, peab olema närvisüsteem. Mingi algeline närvitegevus on kõigepealt vajalik keskkonna muutuste silmaspidamiseks, alles seejärel saab võimalikuks muutustele reageerimine ehk käitumine ja oma tegevuse analüüsimine ning paindlik korraldamine. Evolutsiooniliselt kõige vanematel üherakulistel loomadel närvisüsteem puudub, kuid neil
GMO-ga kaasnevad riskid Kuidas saadakse geneetiliselt muundatud organisme? Geneetiliselt muundatud (GM) toit saadakse GM organismidest. GM organismid, nt GM mais, soja või raps, erinevad geneetiliselt muundamata taimedest (organismidest) selle poolest, et nende DNAsse ehk rakus olevasse pärilikkuse info kandjasse on sisse viidud DNA lõik, mille tulemusena GM mais, soja või mõni muu taim (organism) omandab meelepärased omadused. Näiteks kahjurikindlasse maisitaime on sisse viidud selline DNA lõik, mille tulemusena maisitaim ise hukkab kahjurid, kes tavalise maisitaime puhul hukkaksid taime. Seetõttu kahjustub vähem taimi ning saagikus kasvab. Geneetilise muundamisega võib aga luua ka selliseid taimi, mis on näiteks toitainerikkamad, toodavad mõnda kasulikku ainet vms. GMO-ga kaasnevad riskid Biotehnoloogia firmad lubavad, et GM-kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidata...
Mõisted: Fundamentaalteadus, uurib objekte või nähtuseid ning nendega seotud seaduspärasusi rakendusteadus, teadus, mis tegeleb mitmesuguste loodusteaduste abil saadud teadmiste praktilise rakendamise põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega. antibiootikum, on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ning terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi. biotõrje, seisneb taimekahjurite hävitamises või nende paljunemise ja leviku pidurdamises teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega. feromoon, kloonimine, DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. kloon, isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond meristeem, meristeempaljundus, taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest in vitro. totipotentne, võib areneda mistah...
Maaviljelus, loomakasvatus, meditsiin. 4.Millega läksid teaduse ajalukku A.Fleming ja L.Pasteur? A.Fleming: Avastas penitsilliini ja oli antibiootikumide ajastu sissejuhataja. L.Pasteur: Selgitas käärimise olemuse. Hiljem tõestas, et elu iseteket ei esine: kõik elav tekib elusast. Katseloomi nakatades ja ravides avastas vaktsineerimise põhimõtte. 5.Mis on biotõrje? Näited. Seisneb taimekahjurite hävitamises või nende paljunemise ja leviku pidurdamises teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega. 1) Feromoonid biotõrjes. 2)Bakteritoksiin putukate vastu. 3) Reovete puhastamine. 4)Seen seene vastu. 6.Kuidas toimub taimede meristeempaljundus? Miks seda tehakse? 1)Eraldatakse varre kasvukuhikust väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule ehk söötmele. 2) Kui kultuur on kasvama läinud ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrseid ja kantakse uuele söötmele
Seened Seente sarnasus taimedega Seente sarnasus loomadega ·Kasvavad ühel kohal ega liigu ·Toituvad valmis orgaanilisest aktiivselt ainetest, mida saavad ·Seenerakkudel on rakukestad väliskeskkonnast ·Kasvad kogu elu ·Rakkudes talletuvad samasugused varuained Millised on seened ja kust neid leida võib ? Seened kuuluvad omaette seeneriiki, enamik neist on hulkraksed. Toitu saavad nad orgaanilist ainet lagundades või teistelt elusorganismidelt neil kas parasiteerides või nendega sümbioosis elades. Seega toituvad nad valmis orgaanilisest ainest. Erinevalt taimedest puudub seentel klorofüll ja seetõttu pole neile valgus oluline. Kõige kiiremini kasvad seened soojas ja Seente ehitus Hulkraksed seened koosnevad pikkadest peentest seeneniitidest, mis omakorda koosnevad piklikest rakkudest. Seenerakke ümbritseb õhuke rakuke...
On sellises laia ringi kujulises asjas... Neil puudub rakumembraan ja neil on vibur, et liikuda 26.Kus bakterid elavad? Igalpool 27.Kirjelda seente tähtsust looduse ja inimesele! Looduses na on pealmised lagundajad( muidu mets sureks enda jääkmetesse ja inimestele on ta söögiks 28.Kirjelda bakterite tähtsust looduse ja inimesele! Ta on antibiootikumides inimestele ja ta on ka looduses jääkainete lagundamises 29.Kirjelda bakterite koostööd teiste organismidega! Aitavad lagundada asju mida teised ei suuda ( inimese jämesoolas ka ) 30.Nimeta seente ja bakterite poolt põhjustatud haigusi! Nahahaigused nt Süüfilis Koolera GonorrÖa Teetanus 31.Kuidas neid haigusi vältida saab? Pesed ennast ja ei käi paljajalu niisketes kohtades (SPA-D)
Bakterite hulka kuuluvad ka autotroofidest (sünteesivad orgaanilisi aineid anorgaanilistest ühenditest) rohe-, purpur- ja tsüanobakterid (e. sinivetikad, süsihappegaasi ja vee toimel toimub fotosüntees, eraldub hapnik, mürgised eritised põhjustavad nahalöövet jt.). Kuna bakterid osalevad kõigis aineringetes, on neil suur tähtsus. Eriti mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagundamisel. Koos teiste heterotroofsete organismidega moodustavad nad laguahelaid (orgaanilised ained sünteesitakse anorgaanilisteks ühenditeks). Seetõttu on neil oluline osa mulla kujundamisel. Mitmete putukate ja nende vastsete, usside, seente ning protistide elutegevuse tagajärjel lagundatakse taimsed ja loomsed jäänused huumuseks (keeruka ehitusega orgaaniliste ühendite kogum). Bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli looduslikes ringetes
Liigikaitse kaitstavad loomad 1 Mis on liik? Liik mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. Iseloomulik, et sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. 2 Liigikaitse Liigikaitse on looduskaitse üheks oluliseks osaks, mis põhineb peamiselt Looduskaitseseadusel. Eestis on kaitse alla võetud 570 taime-, seene- ja loomaliiki. Kaitsealused liigid jagunevad 3 kategooriasse: I ja II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega, III kategooria liigid aga keskkonnaminister määrusega.
Suur Britannia Suur Britannia koosneb kolmest ajaloolis-geograafilisest osast : Inglismaa, Sotimaa ja Wales. Kultuurselt moodustavad nad ühe regiooni ja ka väga sarnane on nende rahvamuusika.Inglise keel on maailmas kõige levinuim keel. 17. Sajandil rändasid Suurbritanniast välja paljudesse kohtadesse, kus nüüd kõneletakse Inglise keelt, rändajad võdsid ka oma kultuuri-, sealhulgas ka muusikatraditsioonid. Sellepärast on Suur Britannia mõjutanud mitmete eri piirkondade muusikat. Nii Inglise kui ka Soti rahvalaulud on tihti jutustava sisuga. Palju on ka tantsulaule ja ka mereteemalisi laule. Rahvapillidest on eriti tuntud torupill, kelti harf ja feydl. Suur Britannia tuntuimad heliloojad on Henry Purcell, Georg Friedrick Händel. Maailma popmuusikat mõjutasin 1960-ndatel aastatel Briti rock-ansamblid, kellest kuulsaim oli The Beatles. Greograafiline asend Briti Ühendatud Kuningriik koosneb Inglismaast, Sotimaast, Wales'ist ja Põhj...
Kokkuvõte bakteritest: Looduses · paljud elavad saprobiontidena - toituvad surnud orgaanilisest ainest · surnud organismide lagundajad · mulla kujundajad · peamiste bioelementide - C, O, N, P, S ringe looduses · kui bakterid ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ei jätkuks mullas taimedele varsti enam toitu, ilma taimedeta aga ei saaks elada loomad. · erinevad kooselu vormid teiste organismidega - parasitism, mutualism, kommensialism · loomade seedekulglas votive bacteria ova seedimisest · peremeesorganism trite meningitis bakelite elutegevuses reckoned vitamin · timed hurtle leaved bacteria active timed tostada · Sinivetikas on mere toiteainerohkuse indikaator · Põhjustavad veeõitsengut Inimese elus · Antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin) · Vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12).
looduslikest esivanematest. Sarnaselt võisid liigid muutuda ka looduslike tegurite mõjul. · Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fossiile- väljasurnud organismide jäänuseid ja jäljendeid. Mida sügavamas kihis kivistised asuvad, seda vanemad nad on. Uuringud on näidanud, et väga sügavates kivimikihtides leiduvad organismide jäänused sarnanevad vähe või ei sarnane üldse tänapäevaste organismidega. Mida pinnapoolsemate kihtidega on tegemist, seda rohkem sarnanevad organismid tänapäevastega. · Iga liigi genoomis on talletatud informatsioon tema evolutsioonilisest arenguteest ehk fülogeneesist. · Aretustulemused annavad rikkalikke tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta. Näiteks on saadud metsikust eellasest(hundist) palju koeratõuge, kes erinevad üksteisest suuruse, kuju ja käitumise poolest .
vastupidi. 14. Miks ei saa pidada X ja Y kromosoome homoloogilisteks? · Kuna ainult vähesed geenid nendes on sarnased. 15. Miks on hemofiilia ja daltonism sagedasemad meeste hulgas? · Kuna neid haigusi määrab retsessiivne X kromosoom vaid ja Y ei mõjuta seda. 16. Oska lahendada ülesandeid suguliitelise pärandumise kohta. 17. Miks on inimese pärilikkuse uurmine raskem võrreldes teiste organismidega? · Paljuneb aeglaselt, katsed ei ole lubatud. 18. Mutatsioonide liigiid ja nende olemus, tagajärjed? · Geenmutatsioonid muutused DNA primaarstruktuuris (muutub 1 nukleotiidipaar), võivad tekkida uued alleelid põhjuseks vead replikatsioonil kui avalduvad, siis võivad tekkida mitmesugused ainevahetushaigused. · Kromosoommutatsioonid muutused kromosoomi pikkuses ja struktuuris
tingimustega. Kohastumine Loodusliku valiku tagajärjele tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk KOHASTUMUSED konkreetses keskkonnas suhtes. Evolutsiooni tõendid- 1) KIVISTISED E. fossiilid väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid kivimites. - Mida sügavamal asuvad, seda vanema päritoluga 2) Organismide omavaheline võrdlemine ja võrdlemine väljasurnud organismidega - Anatoomiline võrdlus ehituse võrdlemine - Embrüonaalse arengu võrdlus kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud -geneetiline võrdlus geneetiline kood on sama, kuid aminohappeline järjestus erinev 3) Biogeograafia lähedaste alade liigid on sarnasemad kui kaugete alade liigid. 4) Tõu- ja sordiaretus saadakse uute tunnustega vorme. Taimeriigi evolutsioon- Esimesed kõige algelised taimed olid ainuraksed vetikad
Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Neli evolutsiooni vormi: 1) Füüsikaline evolutsioon keemiliste elementide, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng 2) Keemiline evolutsioon aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate teke 3) Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni 4) Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng Esimese tervikliku evolutsiooni teooria (Lamarkism) esitas prantsuse teadlane Jean Baptiste de Lamarck (1809) Tema arvates on kõigile elusorganismidele omane kaks tendentsi: 1) Sisemine täitumistung. Seetõttu tekivad üha keerukama ehituse ja talitlusega organismid. 2) Kohanemisvõime elutingimustega. Esimese teadusliku...
Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Neli evolutsiooni vormi: 1) Füüsikaline evolutsioon – keemiliste elementide, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng 2) Keemiline evolutsioon – aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate teke 3) Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni 4) Sotsiaalne evolutsioon – inimühiskonna, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng Esimese tervikliku evolutsiooni teooria (Lamarkism) esitas prantsuse teadlane Jean Baptiste de Lamarck (1809) Tema arvates on kõigile elusorganismidele omane kaks tendentsi: 1) Sisemine täitumistung. Seetõttu tekivad üha keerukama ehituse ja talitlusega organismid. 2) Kohanemisvõime elutingimustega. Esim...
Mõisted: Olevusvõitlus e konkurents-organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus teistest isenditest organismidest ja eluta looduse teguritest Bioloogiline evulutsioon-liikide järkjärguline muutumine põlvkondade jooksul Kohastumused-isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad pärilikud tunnused, mis tagavad liigi säilimise Ristumisbarjäär-organismide omadused, mis takistavad nende ristumis teiste organismidega Liik-rühm sarnaste tunnustega isendeid, annavad omavahel viljakaid järglasi Populatsioon-rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas Looduslik valik-protsess, kus tugevad isendid jäävad ellu Rudimendid-pimesoole ussjäte, karvkate, tarkusehambad, kolmassilmalaug, kõrvaliigutaja lihas Kivistised e fosiilid-kivistunud loomade ja taimede jäänused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
