Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Leib, tangained, riis, makaronid - teraviljatooted - on hea tervise aluseks. Teraviljas on palju kiudaineid, süsivesikuid, vitamiine ja mineraale. Enamasti sisaldavad need vähe rasva ning on eluliselt vajalikud meie ajule, musklitele ja närvisüsteemile. Inimesele kasulik on tervisesport. Tervisespordi parimad pooled: vähendab seljavalu, alandab depressiooni, aeglustab vananemisprotsessi, säilitab kehakaalu, tugevdab südant ja kopse, tugevdab lihaseid ja luid, ergutab mõttetegevust, tõstab kõrge tihedusega lipiidide ehk niinimetatud hea kolesterooli taset, alandab vähki haigestumise riski. Liigne kolesterooli tase veres suurendab infarkti ja rabanduse ohtu. Sööge palju juur- ...
GMO Geneetiliselt muundatud organism (lühendatult GMO) organismi pärilikkuse tegureid on muudetud tahtlikult, viisil, mida loodusliku arengu teel ei ole võimalik saavutada. GMO võib esineda toidukaupades, kus: 1. vähemalt üks toidu koostisosa on geneetiliselt muundatud organism; näiteks puding, mis sisaldab geneetiliselt muundatud maisitärklist; 2. toit on tervenisti geneetiliselt muundatud organism; värske porgand, tomat, mais, soja, raps, teravili; 3. see on saadud geneetiliselt muundatud organismist, kuid tööltemise tagajärjel ei sisalda terveid muundatud geene; näiteks muundatud rapsist valmistatud toiduõli. Tegelikult pole geneetiline muundamine midagi muud, kui uus tase sordiaretuses, et 1. muuta taim taimekahjuritele vastupanuvõimelikseks; 2. tõsta toiteväärtust (suurendada viljakust) 3. saada lahti seenhaigusest 4. suurendada külmakindlust...
Humoraalne regulatsioon-elundkondade talitlus hormoonide vahendusel Neutraalne regulatsioon- elundite ja elundkondade talitlus närvisüsteemi vahendusel Apoptoos- rakkude programmeeritud surm Sisenõrenäärmed- toodavad ja eritavad hormoone otse verre Neuteenia- Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, šimpansi küpsus 3-aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt SISENÕRENÄÄRMED: Käbikeha- nahapigmentide süntees Ajuripats e. hüpofüüs- juhib teiste sisenõren tööd, mõjutab suguelundite ja luustike arengut, toodab kasuhormooni ning neerupealiste ja kilpnäärme tööks vajaliku hormooni Kilpnääre- intensiivistab rakuvaheainet, reguleerib kasvu ja arengut ning põhiainevahetust Neerupealised- toodavad adrenaliini, ergutab südametegevust, tõstab veresuhkrut Kõhunääre- toodab insuliini, soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas Munasari- toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalike hormoone Muna...
Andmeturbe alused Personali väljalangemine, ajutiselt või alaliselt Juhuslikud äpardused seadme või andmete hävitamine kogemata Valed kaabliühendused liinide vigastused Ründed: ründeallikad Infosüsteemide volitatud kasutaad (60 70 % ründeid toimub süsteemi seest, st. volitatud kasutajate poolt) Majandus- ja sõjalise lure agendid Kräkkerid Muud (krimaalne element) Ründed ründeallikad Vahetu kontakt rünnatava objekti infosüsteemide, infrastruktuuride või personaliga. Arvutite ja südesüteemide kaugvõrgud Ründetarkvara sisaldavad andmekandjad: näiteks viirustega nakatatud mälupulgad, CD Ründeliigid Füüsilised ründed: Infrastruktuuri füüsiline rünne; Vandalism; Volitamatu sisenemine hoonesse; Vargus; Infotehniliste seadmete või tarvikute manipuleerimine või hävitamine. Ressursside väärkasutus; Ressursside blokeerimine; Infopüük; Võltsimine; Süsteemide manipuleerimine Andmete või tarkvara manipuleerimine Süsteemi...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Pärilikud ja mittepärilikud haigused inimestel Annili Pill 021K Juhendaja: Ülle Toots. TALLINN 2010 1 Sisukord ............................................................................................................................................................3 Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Pärilikud haigused..............................................................................................................................4 Kromosoomhaigused:.....................................................................................................................5 Downi sündroom e. Mongoloidne idiotism e. 21-trisoomia....
1. seminar (21.02.2012) 1. Millistel juhtudel toimib mürk ravimina? Iga ravim on organismile võõras aine ja tegelikult mürk. Ainult õigel ajal, õiges annuses ja õigel viisil kasutatuna toimib ta ravimina. 2. Mõisted farmakon, preparaat, ravimvorm, farmakoloogiline toime, droog, ürt? Farmakon keemiline, taimne või loomne aine, mis organismi sattudes muudab selle talitlusi. Võib olla nii ravim kui ka mürk. Preparaat kindlas annuses ja ravimvormis väljastatav farmakon. Ravimvorm ravimile abiainete ja mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega antud manustamiseks sobiv kuju. Farmakoloogiline toime- farmakonist põhjustatud organismi talitluse muutus. Droog ravimite looduslik, harilikult taimne tooraine (kuivatatud palderjanijuured). Ürt - ravimtaime maapealne osa, siia alla arvatakse kogu vars lehtede ja õitega või pikk õitsev ladvaosa. 3. Ravimvormide klas...
Mõisted: lamarkism - teooria, mille kohaselt elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele muutlikkus - populatsioonides esinevad erinevused isendite vahel fossiilid - ammustel aegadel elanud organismide jäänused elavad fossiilid - tänapäevased organismid, kes on muutumatuna eksisteerinud väga pika aja vältel homoloogilised elundid - eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla erinev funktsioon analoogilised elundid - eri liikide elundid, mis täidavad sama ülesannet, kuid on erineva päritoluga mandunud elundid ehk vestiigiumid - oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnase ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad olelusvõitlus - organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavate teguritele kohanemine - organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv muutumine kohastumine - organismi ehituse ja talitluse pärilik pöörd...
2018 esimene seminar 1 1. seminar 1. Milline Tartu Ülikoolis töötanud farmakoloog isoleeris kärbseseenest muskariini ja uuris tema toimet? a) R. Kobert b) R. Buchheim c) G. Kingisepp d) O. Schmiedeberg 2. Millega läks farmakoloogia ajalukku R.Buchheim? a) lõi farmakoloogia mõiste b) asutas esimese eksperimentaalse farmakoloogia laboratooriumi c) asutas esimese eksperimentaalse farmakoloogia ajakirja 3. Milline väited on õiged? Farmakoloogia on teadus, mis uurib ... a) ravimite toimet organismi normaalsetesse või patoloogiliselt muutunud elutalitlustesse b) organismi elutalitluse juhtimist keemiliste ainete abil c) ravimite tehnoloogiat d) keemiliste ühendite ja bioloogiliste süsteemide interaktsiooni 4. Farmakonide hulka ei kuulu ... a) keemilised ained b) loomsed ained c) toiduained d) taimsed ained 5. Eelravim on ... a) kliiniliselt aprobeerimata farmakon b) farmakon (ravim, mürk), mis aktiveerub alles biotransformatsiooni...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat kehalisest kasvatusest Tervise tugevdamine Kadi Rannu 11d klass Juhendaja õp Jaanika Liiva Tallinn 2007 SISUKORD SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 1 ORGANISMI VASTUPANUVÕIME TUGEVDAMINE...............................................4 1.1 Viirused......................................................................................................................4 1.1.1 Vaktsineerimine........................................................................................
Kolesterool Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: 70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas),30% saadakse toidust. Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamiselt veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle ...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS (Organismide keemiline koostis) MAKROELEMENT kuus elementi (C,O,H,N,P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Organismid vajavad neid kõiki suhteliselt suurtes kogustes, siis nimetatakse neid makroelementideks. MIKROELEMENT keemilised elemendid, mis esinevad väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud organismi normaalseks elutegevuseks (Fe,Zn,Cu,I ja F) BIOMOLEKUL organismi koostisesse kuuluvad põhilised orgaanilised ained: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVNE AINE orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi. (ensüümid, vitamiinid, hormoonid) MONOMEER lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele BIOPOLÜMEER elusorganismides tekkivad polümeerid (biomolekul, mis koosneb monome...
Sisehaigused ja sisehaige hooldus-põetus HAIGUS Haigus on laiemas tähenduses inimese kui bioloogilise süsteemi tasakaalu häire, mis võib avalduda psüühilise vapustusena, kriisina ja/või inimestevahelise suhete häirena. Haigus kitsamas tähenduses on organismi struktuuri ja selle funktsioonide patoloogia, mis avaldub sümptoomidena, on objektiivselt diagnoositav. Haigus (lad.k. morbus; kr.k. nosos, pathos) on organismi elutegevuse häire, mingi morfoloogilise (anatoomilise kuju) või funktsionaalse kahjustuse avaldus. Haigus tekib kahjulike välis- või sisetegurite toime tagajärjel ning nõrgendab organismi väliskeskkonnaga kohanemise võimet. Kusjuures samaaegselt organismis kujunevad välja kaitse- ja kompensatsioonireaktsioonid. Haigust põhjustavad välised tegurid mehaanilised (löögid, põrutused) füüsikalised (kõrge ja madal t) keemilised (mürgid,söövitavad ained) alimentaarsed (nälgus, ületoitumine, hüp...
2.4 Valgud Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valke nimetatakse ka biopolümeerideks, sest valgud moodustuvad ainult elusorganismides. Kõiki aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (NH ) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (COOH). Valke sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. See ühendab kahte aminohappejääki. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks e. Primaarstruktuuriks. See määrab ära valgu omadused. Valgu teist järku struktuur e. Sekundaarstruktuur (juuksed, küüned, siid, ämblikuniit) tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks või ahelate voltumisel....
1.tsütoloogia- rakuteadus 2. histoloogia- kudedeteadus 3. homöostaas- püsiv sisekeskkond 4. füsioloogia- teadus keha talitlusest 5.anatoomia- teadus keha ehitusest 6. Neutraalne närvisüsteemi abil toimuv regulatsioon, humoraalne-hormoonide abil 7.populatsioon- liigi isendid, kes elavad samas paigas koos 8.etoloogia- loomade käitumist uuriv teadus 9. loodusseadus- Faktide üldistus, selgitab loodusnähtuseid. 10.looduslik teooria-mingi teadusharu raames kehtiv faktide, seaduste kogum 11.teaduslik hüpotees- oletatav vastus probleemile 12.bioaktiivne aine- looduslikud ained, mis juba väikses koguses mõjutavad organismi ainevahetust 13.biopolümeer- elusorganismide koostises olevad suured molekulid 14. hormoon-Ainevahetusprotsesse mõjutavad ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes 15.kolesterool- liitlipiid, organismile hädavajalik, samas ka kahjulik 16.denaturatsioon- valkude kõrgemat järku struktuuride hävimine; renaturatsioon- valgu kõrgema...
Vee ülesanded: 1. Tagab rakkude ainevahetuse 2. Tagab raku siseõhu 3. Kindlustab organismide ringeelundkondade töö 4. Temperatuuri reguleerimine, jahutab 5. Kaitsefunktsioon Süsivesikud - suhkrud. Lipiidid - rasvad, õlid, vahad, steroidid (hormoonid, d-vitamiin). Valgud - koosnevad aminohappejääkidest. (Fibrillaarsed e niitjad valgud - kõõlused, kõhred, juuksed, küüned, karvade valgud, verehüübimisvalgud, lihastööd osalevad valgud. Globulaarsed valgud - ensüümid (aitavad seedida), antikehad (valged vererakud), histoonid, munavalge.) Nukleiinhapped - DNA, RNA. Raku ehitus ja talitlus: Golgi kompleks - valgu lõplik töötlemine Rakumembraan - kaitseb rakku Mitokonder - raku varustamine energiaga Tsütoplasma - seob raku ühtseks tervikuks Lüsosoom - (moodustuvad Glogist) rakusisene seedimine; rakku sattunud orgaanilise aine lõhustamine Ribosoomid - toimub valkude süntees Tuum - pärilikkusaine, juhib raku elutegevust Tuumamembraan - kaitseb ...
Spordi mõju tervisele Tervisespordis avaldab vastupidavustreening organismile väga positiivset mõju. Tugevnevad meie kehaline töövõime ja psüühiline seisund, me muutume märksa tervemaks ja oleme harvem haige. Viimastel aastatel on tervisesport kujunenud ka justkui taastusravi liigiks, vastupidavuse treening aitab haigusi ennetada ja kiirendab paranemist. Regulaarne liikumisharrastus parandab oluliselt meie meeleolu, oleme sagedamini heas tujus ja harvem stressis. Hingamissüsteem varustab organismi vajaliku hapnikuga, seedesüsteem toitainete, vedeliku, vitamiinide ja mineralaainetega. Südame vereringesüsteem aitab transportida vajalikud ained kudedesse, samuti kudedest eritussüsteemi. Eritussüsteem omakorda kõrvaldab organismis tekkinud laguained ja liigsed ained. Kõigi elundite tegevust omakorda reguleerivad ja kooskõlastavad närvisüsteem ja endokriinsüsteem, meelelundid koos peaaju ja närvisüsteemiga või...
BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakte...
Aneemia erotrotsüütide arvu langus, hemoglobiini kontsentratsiooni langus ja/või hematokriiti langus normaalse veremahu tingimustes Sümptomid: kahvatud limaskestad ja küünealused Klassifikatsioon: 1. Erütrotsüütide produktsiooni häire: a. Häire tüviraku proliferatsiooni ja diferentseerumises: Aplaastiline aneemia b. Häire erütroblasti proliferatsioonis ja küpsemises: Defektne DNA süntees (megaoblastiline aneemia): vitamiini B12 (pernitsioosne e pahaloomuline) või foolhappe defitsiit Defektne hemoglobiini süntees: defektne heemi süntees: rauavaegusaneemia ja sideroblastiline aneemia; defektne globiini süntees: talasseemiad Mitmesugused mehhanismid: aneemia kroniliste haiguste puhul(põletik, infektsioon, kasvaja); aneemia neerupuudulikkuse puhul, müeloftiisne aneemia; alimentaarne haigus 2. Suurenenud erütrotsüütide lammutamine: a. Erütrotsüütide enda häired: Pärilikud rakumembraani defektid...
Elamistoiminguid mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Psühholoogil Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonna tegurid Poliitilis-majanduslikud teg ised tegurid Turvalise keskkonna säilitamine *Füüsiline (mitte) suutlikkus *Intellektuaal *Kultuurilised tegurid *Majapidamine *Teadmised ja suhtumine *Vastuvõtlikkus nakkustele ne *Sotsiaalsed tegurid *Turvalisuse aste kodus turvalisusalasesse seadusand *Füüsilise tervise seisund/mittetervis, suutlikkus/ka *Sotsiaalne klass *Ohud mängimisel ...
Ontogenees ehk isendi areng Jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesiks Embrügenees jaguneb: 1. lõigustumine 2. blastula, gastrula 3. organogenees Üleminek postembrüogeneesi: a) sündimisega b) munast koorumisega Postembrüogenees 1. Noorusjärk - arenguperiood kuni suguküpsuse saabumiseni 2. Suguküpsusjärk - fertiilne järk. 3. Seniilsus- ehk raukusjärk - tugev organismi vananemine 4. Surm Embrüonaalne areng Lõigustumine See on sügoodi eriline jagunemisviis - üks jagunemine järgneb sisuliselt teisele. 1. Suureneb rakkude arv 2. Rakkude mõõtmed lähevad aina väiksemaks Alguses toimub sünkroonne lõigustumine - jaotumised toimuvad samal ajal. Siis toimub üleminek asünkroonsele lõigustumisele - eri rakud hakkavad jagunema eri aegadel. Arvatakse, et uus organism lähtub juba siis oma geenidest. Lõigustumise tagajärjeks on rakukobar ehk moorula. Lõigustumise bioloogiline tähts...
Kordamisküsimused kontrolltööks 1. Oskad nimetada elu organiseerituse tasemeid õiges järjekorras ja ühildada neid ette antud näidetega (nt. kui on antud sõna "rasvkude" siis viin selle kokku koe tasemega jne.) 2. Tean mõistet hüpotees, oskan etteantud näite varal õigesse järjekorda panna teadusliku uurimistöö etappidena (nagu me tunnis Maardu järve vee reostuse kohta tegime). Oskad ka etteantud probleemi kohta hüpoteesi esitada 3. Tead, mida tähendavad mõisted: botaanika, zoloogia, mikrobioloogia, etoloogia, füsioloogia, ökoloogia, histoloogia ja antoomia, neuraalne regulatsioon, muutuja, biomolekul, teaduslik fakt. 4. Tean elu tunnuseid 5. Tean erinevusi mõistetel ja oskan iga juurde tuua ühe näite!!: autotroof ja heterotroof; suguline ja mittesuguline paljunemine; otsene ja moondega areng; populatsioon ja liik Vastused: 1) ...
Pikamaajooks Mis on pikamaajooks? Pikamaajooks on spordiala, mis peaks sobima kõigile. Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist(1609 meetrit) pikemad distantsid. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 meetri jooks, 5000 meetri jooks ja 10000 meetri jooks staadionirajal, mis International Association of Athletics Federations e. rahvusvahelise kergejõustikuliidu poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksu hulka ka 3000 meetri takistusjooks, tänavajooksud, poolmaraton ja ka maratonijooks. Pikamaajooksu ajalugu Nüüdisaegse kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 miili jooksus, 6 miili jooksus ja 10 miili jooksus, mis on vastavalt 8047 kilomeetri, 9656 kilomeetri ja 16 094 kilomeetri. Olümpiakavva tuli esimese pikamaajooksuna 5 miili jooks vaheolümpiamängudel 1906. Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängude. Alates 1912. aasta suveolümpiamängudes...
MÄLU Mälu elusa organismi võime omandada, säilitada ja taastada (st kasutada) vajalikke teadmisi, oskusi ja harjumusi e kogemust. Mälu on pigem organismi omadus või seisund. Mälu struktuur e liigitus viitab sellele kuidas mälu on organiseeritud. Organiseerimise alused võivad olla erinevad. Eksperim. tõendeid, et on õigustatud vähemalt 3 liigitust: 1. Materjali säilimise aja alusel 2. Eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel 3. Teadvustatuse taseme alusel I Materjali säilimise aeg: · Sensoorne mälu (SM) lühike kestvus (kuni 3 sek), kõrge täpsus · Lühiajaline mälu (STM) · Pikaajaline mälu (LTM) II Erinevat tüüpi oskused ja teadmised: · Semantiline mälu üldised faktilised teadmised maailma kohta, materjal pole seotud isiklike mälestustega. (Nt. Ruutjuur 100-st on 10; Pariis on Prantsusmaa pealinn) · Episoodiline mälu mälestused isiklikult kogetud sündm...
Alkohol ja selle mõju SISUKORD Sissejuhatus 1. Alkoholi mõju kehakaalule 2. Alkoholi mõju unele 3. Alkoholi mõju välimusele 4. Alkoholi mõju noortele 5. Alkoholi mõõdukas tarbimine 6. Alkoholi madala riski piirid 7. Alkoholi mõju tunnetele ja käitumisele 8. Alkoholist kainenemise aeg 9. Alkoholist kainenemine saunas 10. Alkohol keefiris ja kommides 11. Alkohol ja Narkootikumid ei ole head samal ajal VIIDATUD ALLIKAD http://alkoinfo.ee/et/moju/alkoholi-moju-tervisele/noored/ Sissejuhatus Alkohol ja terviseprobleemid alkoholiga on kestnud juba aastakümneid. Lisaks terviseprobleemidele on leitud ka sotsiaalse käitumises muutuseid ja sealt edasi kanduvaid ühiskonna probleeme. Alkoholi joomine on toonud muutusi riigi majandusse kuna kulud terviseprobleemideks on suurenenud. Koolides on tehtud ennetustöid, et vähendada laste alkoholi joomist. Pidevalt näidatakse internetis ning telekas erinevaid reklaame kuidas alkohol kahjustab inimest...
10 tähtsat fakti toidu ja tervise kohta #1. Kõrge rasvasisaldusega (eriti küllastunud rasvadega) ja väga soolast toitu seostatakse suurema südamehaiguste riskiga. #2. Liiga kõrge suhkrusisladusega toidu tagajärjeks on liiga suur glükoosi hulk veres, mis võib viia diabeedini. #3. Ebatervislik toitumine suurendab depressiooni ja tujumuutuste riske. #4. Toit, milles olulise toitaine- kaltsiumi- tase on madal, tõstab luude nõrgenemise ja hõrenemise riski. Kaltsium on hädavajalik luude tugevdamiseks. #5. Lisandite, säilitusainete ja rafineeritud suhkru poolest rikas toit võib põhjustada kehva kontsentratsioonivõimet, hüperaktiivsust ja agressiivsust. Selle põhjuseks on kroomi puudus. Kroom, mis lisandite- ja suhkrurikkas toidus eemaldatakse rafineerimisel, on vajalik veresuhkru taseme kontrolli all hoidmiseks. #6. Arvatakse, et umbes üht kolmandikku vähkkasvajatest on võimalik tõkestada toimusharjumuste muutmisega. Toiduga, mis on kõrg...
Pärnu Vanalinna Põhikool Vastupidavus spordis Kätriin Taal 7.c Referaat Juhendaja: Ludmilla Vaik Kehalise Kasvatuse õpetaja Pärnu 2011 SISUKORD 1. Sissejuhatus....................lk 3 2. Treeningu põhiseadused.lk 4 1 3. Mis on treening...............lk 5 4. Kuidas tagatakse areng...lk 6 5. Puhkus.............................lk 7 6. Pulss................................lk 8 7. Kasutatud kirjandus.........lk 9 ...
Inimese süstemaatiline kuuluvus · Riik-Loomariik · Hõimkond- Keelikloomad · Klass-Imetajad · Selts-Primaadid · Sugukond- Inimlased (inimesed+ inimahvid) · Liik- tark inimene · Alamliik- Homo sapiens sapiens · Riik-Loomad, seened, taimed, bakterid, protistid Inimesele iseloomulikud tunnused · Suur ajumaht (1400 cm3),ajukoor kurruline · Püsisoojasus · Aeglane kehaline areng, neoteenia-kehalise arengu pidurdatus · Innaaja puudumine · Kahel jalal liikumine · Segatoiduline · Artikuleeritud kõne · Keerukas kultuuriline, sotsiaalne käitumine · Keerukate tehnoloogiate loomise võime · Perekondlikud suhted Inimese ehituslikud üksused Molekulrakkkudeelundelundkondorganism Rakk-väikseim ehituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Kude- Selle moodustavad ühesguse ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega. Koed: Sidekude-(veri, rasvkude), vaheainet palju Kattekude e. Epiteelkude- rakud tihedalt koos, rakuvahe...
Kõikide elusorganismide ühised tunnused- 1)Elusorganismid koosnevad rakkudest. 2)Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. 3)Elusorganismid kasvavad ja arenevad. 4)Elusorganismid paljunevad. 5) Elusorganismidel on kõrge organiseerituse tase. 6) Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond. 7) Elusorganismid reageerivad ärritusele. 8)Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- organell- rakk- kude- organ- organsüsteem(elundkond)- isend(organism)- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne. Molekul- aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. Prooton- positiivse laenguga osake aatomituumas. Neutron- ilma laenguta aatomituuma koostisosake. Elektron- negatiivse laenguga osake aatomituumas. Aatommass keemilise elemendi aatomi mass. Molekulmass aine molekuli ma...
Bioloogi 1 KT küsimused 1. Nimeta elu omadused. -biomolekulide esinemine -rakuline ehitus -aine- ja energiavahetus -paljunemisvõime -arenemis- ja kasvamisvõime -stabiilne sisekeskkond -reageerimine ärritusele -pärilikkus -organismidel on kindel eluiga, mis lõppeb surmaga 2. Nimeta eluslooduse põhilised organiseerituse tasemed. Too nt. -molekulaarne tasand -rakuline tasand -kude -elund ehk organ -elundkond ehk organsüsteem -organismi tasand -populatsiooni tasand -liigi tasand -ökosüsteemi tasand -biosfääri tasand 3. Mida uurivad järgmised teadusharud: molekulaarbioloogia- uurib elu molekulaarsel tasemel tsütoloogia- uurib rakkude ehitust ja talitlust anatoomia- ehk organismide ehituse uurimine ...
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape...
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape...
Kordamisküsimuste vastused 1. Südame anatoomilised näitajad ja funktsioon Süda on koonusekujuline lihaseline õõneselund. Võib kaaluda 250-350 grammi, umbes rusikasuurune, asetseb eesmises keskseinandis, 2/3 keha keskteljest vasakul pool, 1/3 paremal. Südamepõimik on suunatud tahapoole üles ja paremale; südame tipp alla, ette vasakule. Eristatakse kahte pindmikku: tagumine alumine vahelihasmine pindmik ja eesmine ülemine rinnak-roidmine pindmik. 2 koda ja 2 vatsakest. Nende vahel koja-vatsakese klappid ja kõõluskeelikud. Enne aorti ja kopsutüve asetsevad poolkuuklappid. Südamesse suubuvad.... paremasse kotta: pärgurge, ülemine ning alumine õõnesveen (keha venoosse vere). Vasakusse kotta: 2paremat+2vasakut kopsuveeni (arteriaalne veri). Südamest lähtuvad... vasakust vatsakesest aort. Paremast vatsakesest kopsutüvi, kust venoosne veri suubub edasti kopsuarteritesse. Südame funktsiooniks on tagada pidev ...
organismide elutegevst mõjutavaid keskonnategureid nim. ökoloogilisteks teguriteks.ABIOOTILISED TEGURID - pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. elukeskonna ja kliimaga seotud tegurid.olulisel kohal on konkreetse elukeskonna kliimategurid. BIOOTILISED TEGURID- tulenevad organismide kooselust.nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne, kahjulik. abiootilised ja bioo. tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Organismide reaktsiooni ööpäevase välguse- ja pimedusperioodi muutustele nim. fotoperiodismiks. kõige selgemini avaldub see taimeriigis. päeva pikkuse muutumune kutsub taimedes esile mitmesuguseid ehituslikke ja talitluslikke muutusi. nt. sõltub paljude taimede õite moodustumin ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest.eristatakse kaht taimerühma: lühi- ja pikapäevataimed. LÜHIP.-riis, kane...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toru...
Sahhariidid-süsivesikud 1. hüdrofiilne- Esineb vastastikmõju veega, ained märguvad ja lahustuvad vees, võivad moodustada vesiniksidemeid. monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid disahhariid-süsivesikud, mis koosneb kahest monosahhariidist polüsahhariid- monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer glükosiidside- hapniksild kahe molekuliosa vahel aldoosid-monosahhariidid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (-CH=O). Aldoos on näiteks desoksüriboos. ketoosid- monosahhariidid, mis sisaldavad ketorühma (RC(=O)R'). pentoosid- monosahhariid milles on 5 süsinikku heksoos- monosahhariid milles on 6 süsinikku 2. Sahhariidide esindajad: glükoos- monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusena. ALDOOS, HEKSOOS fruktoos- Taimedes võib fruktoos esineda nii monosahhariidina kui ka disahhariidi koostises riboos- monosahhariid, pentoos, Riboosi leidub ka k...
Mart Oder SEKSUAALELU Kirjand Kuressaare 2008 Üks oluline ja siduv moment on kindlasti seksuaalelu. Seda kogeb iga abielupaar ja tänapäeval ka paljud lapsed. Seksuaalelu algab tänapäeval juba noores eas. Seda toimub juba 14 kuni 17 aastaste vahel. Meie strateegia on julgustada teismelisi viivitama varase seksuaaleluga ja kasutama rasedusvastaseid vahendeid seksuaalse aktiivsuse saavutades. Tänu mitmetele arengutele elab suur osa inimesi juba kaugelt üle keskea, sageli elatakse kõrge vanuse - kaheksakümnendate, üheksakümnendate eluaasteteni, veel enamgi. Küsimus on kuidas elada kõrge vanuseni võimalikult tervelt harmooniliselt ja täisväärtuslikult. Mida priskem mees, seda suuremad on hormonaalsed muutused ning viletsam seksuaalelu. Uuringu läbiviijate arvates on...
Seadused bioloogias : [34. teoreetilise bioloogia kevadkooli ettekannete kokkuvõtted] toimetajad A. Vanatoa ja I. Puura Tartu : Eesti Looduseuurijate Selts, 2008 107 lk. ELU SEADUSED Elu olemus BIOLOOGIA on elu teadus. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine (ßà elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut füüsilakistes struktuurides peituvat teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Elu teave on kodeeritud molekulidest moodustatud struktuuridesse geenidesse. Geenid on elu mälu. Geenide teabe kujunemine on väga ajamahukas protsess, seetõttu on muutunud välisele reageerimine vaid geenimuutustega väga vaevaline. Seetõttu on geenipõhisele alusele kujunenud kiiremini reageeri...
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja ...
1 ÜLDBIOLOOGIA EKSAMI KÜSIMUSED. Kõikide elusorganismide (living things, organisms) ühised tunnused. Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust, elu määratlemine on võimalik ainult mitme erineva tunnuse kaudu. 1. Elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk (cell) on väikseim üksus, millel on kõik elu omadused. · Üheraksed e üherakulised organismid (single-celled) Ürgsemad Kõik bakterid, leidub ka protistide, seente ja taimede hulgas · Hulkraksed organismid (multicellular) Ilmusid 700...900 milj aastat tagasi 2. Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. Metabolism (metabolism) on aine- ja energiavahetus, mis on kõikidele organismidele eluks vajalik. Aine- ja energiavahetuse kaudu on organismid tihedalt seotud oma ümbritseva keskkonnaga. Ainevahetus organismis toimuvad lagundamis- ja sün...
ÖKOLOOGIA 1. Abiootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast eluta loodusest. Need on näiteks õhk, muld ,vesi, päikesekiirgus, temperatuur, tuul, sademed jne. Biootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organismide kooselust, nende omavahelistest suhetest. See võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik. Näiteks sümbioos, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria. Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Näiteks keskkonna saastatus, metsade hävimine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. 2. Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Näiteks sääsk/paeluss (parasiit) ja inimene (peremees). Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Näiteks mükoriisa (taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos), samblik (vetika ja seeneniidistiku sümbioos...
Lüll Laura Kõ-19 Kodutöö anatoomia/füsioloogia õppeaines 21-24. mai 2020 õppesessiooniks Seedeelundkond 1. Tööta iseseisvalt läbi „Anatoomia õpik“ lk.119-130 ja vastata peatüki lõpus olevatele küsimustele kirjalikult. 1) Millistest organistest koosneb seedeelundkond? - Seedeelundkond koosneb seedekulglast ja seedenäärmetest ning selle osad on suuõõs, keel, hambad, süljenäärmed, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, pärasool, pärak, maks, sapipõis, kõhunääre. 2) Mis on üldine seedeelundkonna tähtsus? - Seedeelundkonna ülesanneteks on toidu mehaaniline ja keemiline töötlemine, töödeldud ainete imendamine ja seedimata jääkide väljutamine. Organism saab varustatud toitainetega ja puhas...
Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002 Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007) "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna piirnormid ja müra mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 108 Õigusaktid 2 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõju...
Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester. NB! Nii loengute kui ka Tago Sarapuu gümnaasiumiõpiku peatükid 1-4 ja Mart Viikmaa õpikust see materjal, mid üles laetud geen.ttu.ee ‘’Õppematerjalid’’ alla Bioteaduste metoodika Loodusteaduslikud sh bioloogiliste protsesside uurimisel kasutatavad meetodid jaotatakse: VAATLUS (ing k observation) nt anatoomia, kirjeldav embrüoloogia) VÕRDLUS (ing k comparison) - nt võrdlev anatoomia, geenijärjestuste võrdlus KATSE (ing k experiment) – kui muudetakse üht parameetrit/tingimust, ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata (st kontroll) tingimustega katse puhul Biokeemilised meetodid Biofüüsikalised meetodid (nt valkude struktuuri analüüs) Mikroskoopia (valgus- ja elektronmikroskoopia) Geneetilised meetodid (mutatsioonanalüüs koos...
Psühholoogiakursuse raames on oluline õppida ka kesknärvisüsteemi (KNS), kuna selles toimub kogu elutalitluse regulatsioon. Erutuse levik neuronis: erutus saabub neuronisse dendriitide kaudu, läbib rakukeha ning liigub mööda aksonit edasi neuronile/lõppelundile (nt lihasele). Sünaptiliseks ülekandeks nimetatakse sünapsi edasikandumist. Närvisüsteemi jagunemine: Somaatiline ehk kehanärvisüsteem jaguneb omakorda kesknärvisüsteemiks (KNS, kontollib kogu elutegevust) ja piirdenärvisüsteemiks (PNS, reguleerib liikumiselundite tööd). Autonoomne närvisüsteem tahtele allumatu (siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine). Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks süsteemiks (mõlemad osalevad organismi ainevahetuses). KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju peamine ülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga ja vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju koosneb 5'st osast. Piklikajus asuvad elutähtsa...
Osteoporoos luu hõrenemine, muutused tiheduses ja talitluses Mediaatorid vahendavad erutuse ülekannet ühelt närvilt teisele Sünnaps kahe närviraku ühendus. koht, kus mediator tekib ja om amõju avaldabm kus toimub erutuse ülekanne Organism ühtne, terviklik, isereguleeriv süsteem Organismi põhiomadused e elu iseloomustavad tingimused: 1. Erutuvus võime vastata ärritusele erutuse tekkega, 2. Ainevahetus uute ainete süntees ja dissimilatsioon lagundamine 3. Paljunemine 4. Liikumine 5. Sisekeskkonna püsivuse e homöostaasi säilitamine pH vesinikioonide kontsentratsioon, aluseliste ja happeliste ioonide suhe, vere pH 7,37 7,43 osmootne rõhk - Vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja. Kui osm rõhk langeb viiakse vedelik kehast välja suureneb uriini väljut neerude kaudu. Kui tõuseb tekib janu, tuleb juua madal pH'ga vedelike. Veresuhkri tase norm 3,33-6,1 mmol/l Luude kasvu mõjutavad: ...
ÖKOLOOGIA Ökoloogilised tegurid 1. Abiootilised 1) Valgus - nähtav valgus (fotosüntees), infravalgus-soojuskiirgus, ultravalgus. 2) Temperatuur - kõigusoojased (loomadel talvel talveunii), püsisoojased (võib jääda talveunne). 3) Sademed (taimeid mõjutab). 4) Õhk - õhu koostis (kõik elusolendid vajavad õhku). 5) Muld. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nim. ökoloogiliseks amplituudiks. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nim. ökoloogilise teguri optimuseks. 2. Biootilised tegurid: organisme vastastikku mõjutavad 1) Antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju. 2) Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm (liblikõieline+mügarbaketer). 3) Kommensalism - kommensaal = kasu saaja. Eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjulik. 4) Konkuren...
Bioloogia I arvestus 1. Sõnastada probleemi (küsimus) või hüpoteesi (vastus probleemile) Etapid: *probleemi püstitamine *hüpoteesi sõnastamine *tulemuse analüüs *taustainfo kogumine *hüpoteesi kontrollimine *järelduste tegemine 2. Kuidas eristada elusorganismi elutust objektist? *sisaldavad biomolekule, nt. valgud, nukleiinhapped *rakuline ehitus *aine-ja energiavahetus, nt. toitumine, hingamine, eritused *sisekeskkonna stabiilsus, nt. imetajad ja linnud on püsisoojased *paljunemine, nt. suguline, mittesuguline, pooldumine *pärilikkus, nt. haigused puuliikidel *areng, nt. kasvamine *reageerimine ärritusele, nt. silmapupillid laienevad pimedas, valges ahenevad *kõrge organiseerituse tase 3. Elementide ja ainete rühmad ELEMENDID Makroelemendid Mikroelemendid *organism vajab suures koguses ...
Anatoomia ja füsioloogia - SISESEKRETSIOON Sisesekretsiooninäärmed on need näärmed, mis oma hormooni saadavad verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed ehk eksokriinsed näärmed saadavad oma produkti keha pinnale ja kehaõõnde. Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte rühma: 1) klassikalised sisesekretoorsed näärmed - suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. · ajuripats ehk hüpofüüs · käbinääre · kilpnääre · kõrvalkilpnääre · harknääre · neerupealised · kõhunääre · sugunääre Nendest on kõhunääre ja sugunäärmed seganäärmed - on nii sise- kui välissekretoorsed näärmed. Kõhunääre toodab insuliini, glükagooni ja pankrease polülipiide. Välissekretoorne funktsioon: kõhunäärme nõre tootmine. Sugunäärmete sisesekretoorne funktsioon seisneb suguhormoonide sekretsioonist. Väl...
Ökoloogia 1. Ökoloogilise teguri mõiste. Abiootilised, biootilised ja antropogeensed tegurid. Fotoperiodism. Valguse ja temperatuuri mõju organismidele. Tolerantsuskõver. VASTUS: Ökoloogiline tegur – organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Fotoperiodism- organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele Temperatuuri mõju organismile- enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased, seega sõltub nende keha temp. otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel on meie piirkonna taimedel puhkeperi...
ÖKOLOOGIA Ökoloogilised tegurid Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ja organismide ning keskkonna vahelistest suhetest. Keskkonnategurid, millega organismid kokku puutuvad ja millest sõltuvad nim ökoloogilisteks teguriteks. Märksõnad: 1. Ökoloogiliste tegurite liigitus 2. Valgus kui ökoloogiline tegur 3. Temperatuur 1. Abiootilised tegurid on pärit organismi eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid (niiskus, tuul, temp). Biootilised tegurid tulenevad organismide nendevaheliste suhete kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Antropogeenne inimtegur. 2. Ultravalgus, infravalgus, nähtav valgus. Ultravalgus lõhilainelisem. Nähtav valgus vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, nägemismeelega seotud. Infravalgus soojuskiirgus, eelkõige läheb vaja kõigusoojaste...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
