y y1 = x1 ; TrC = 0 TrC = x2 x1: y=f(x) a) informatsiooni töötlus sisendite (x) ja väljundite (y) osas (hind, kvaliteet, kogus) y1 b) läbirääkimised ja kokkulepped x1 x2 x 3. Juhtimisfunktsioonid (Henri Fayol: 1841 1925) JUHTIMISPROTSESS (H. Fayoli funktsioonid) PLANEERIMINE ORGANISEERIMINE Eesmärgid ja Inimeste teed nende paigutamine, saavutamiseks 1 2 neile kohustuste, õiguste ja vastutuse andmine Koordineerimine KONTROLL KORRALDUSTE Tulemuste ANDMINE
1. Kuidas representeeritakse Prefrontaalne: Planeerib liigutusi. (Seda aju ÕO11 liigutusi ajukoore motoorsete osa on seostatud planeerimisega, isiksuse piirkondade hierarhias - väljendamisega, otsuste tegemistega ja prefrontaalses (prefrontal sotsiaalse käitumisega. Selle ajukoore osa cortex), premotoorses(premoto põhilisim tegevus on mõtete koordineerimine r cortex) ja motoorses (primary ja tegevuste organiseerimine vastavalt motor cortex) piirkonnas? sisemistele eesmärkidele) Premotoorne: korraldab liikumise järjestust. Kodeeritakse liigutusi üksikliigutuse elementide jadana. Motoorne: tekitab konkreetseid liigutusi. 2. Milline on taju roll Taju roll: Korralduse koostamine, kui ka ÕO11 tegevuses
ALBERT CAMUS „KATK” XI klass Ülesanded 1) Kuidas reageerisid inimesed katkuepideemia puhkemisele Oranis? Rieux - Hakkas koheselt katku vastu võitlema, aitas organiseerida vabatahtlike sanitaarüksusi. Casteliga töötasid seerumi kallal.'' Nagu kõik teisedki selle maailma haigused. See, mis maksab ka teiste selle maailma hädade kohta, maksab ka katku kohta. Mõnda inimest võib see suuremaks teha. Kui sa aga näed häda ja valu, mida katk toob, siis peab olema hullumeelne, pime või argpüks, et temaga leppida.'' 'Ta teadis, et juba mõnda aega pole tema oskaks mitte enam inimeste ravimine, vaid üksnes diagnoosimine, ja võimatu oli ette näha, kui kaua see veel nõnda kestab. '' Castel '' Ma helistasin Richard'ile ja ütlsin, et on vaja laiaulatuslikke abinõusid rakendada, ja mitte sõnu teha, ning et epideemiale tuleb kas panna otsustav ...
Õpiküsimus Vastus 1. Kuidas representeeritakse Prefrontaalne piirkond: Planeerib meie liigutusi ajukoore motoorsete liigutusi. Seda aju osa on seostatud piirkondade hierarhias? planeerimisega, isiksuse väljendamisega, otsuste tegemistega ja sotsiaalse käitumisega. Selle ajukoore osa tegevuseks ontegevuste organiseerimine vastavalt sisemistele eesmärkidele,peamine tegevus on mõtete koordineerimine. Premotoorne piirkond: korraldab liikumiste järjestust. Kodeeritakse liigutusi üksikliigutuse elementide jadana algusest lõpuni. Motoorne piirkond: tekitab konkreetseid
peetakse kõige olulisemaks last ja tema arengut. Erinevuseks oleks 2008, 1990 ja 1987 õppe – ka kasvatustegevuse eesmärgid. 1990 kasvatustegevuste eesmärk oli palju lühem kui 2008 aasta eesmärgid. 2008 aastal toodi spetsiifilisemalt ja rohkem arusaadavamas keeles välja kõik punktid. 1987 aasta omas on võetud erilise tähelepanu alla laste vanus, mis on jaotatud eraldi. Veel on eraldi toodud õppe- ja kasvatustööd kahes osas: laste elu organiseerimine ja nende kasvatamine; õpetamise tegelustes ja tundides. 1987 aastal on väga põhjalikult lahti kirjutatud, et õpetajal oleks parem oma tööd teha ja on selge arusaadav pilt tegevustest. Konkreetsed kasvatusülesanded näitavad ära lõppeesmärgi, milles igas vanuses tuleb jõuda. Üldiselt on siiski jäänud läbi kõigi kolme põhirõhk lapse mängulisuse peale. Lapsel peab olema kõikide tundide ja tegevuste kõrvalt mängu aega
Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega, kuhu kuulus kokku 12 000 meest, üle Eesti piiri. Eestit toetasid iseseisvuspüüdlustes ja võitluses Nõukogude Venemaaga mitmed välisriigid, sealhulgas Suurbritannia. 20. novembril avaldas Suurbritannia välisminister Robert Cecil Eestile toestust ning lubas Eestile osutada sõjalist abi. Hiljuti oli alanud Eesti sõjaväe organiseerimine, kuid sellega ei olnud veel eriti kaugele jõutud ning rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest, kellel ei olnud ainsatki suurtükki. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid ning Punaarmeel õnnestus vallutada Kirde ja KaguEesti, samuti langes vaenlase kätte Tartu. Admiral Edwyn Alexander Sinclairi ja Walter Cowani juhtimisel saabus 12. detsembril Tallinna reidile Suurbritannia sõjalaevastik
Iseseisev ülesanne: Vaatlustunni analüüs (koosneb protokollist ja analüüsist) Iga õppija täidab kodutööna ühe vaadeldud tunni kohta ülesande 1. Protokoll ja ülesande 2.1. või 2.2. Analüüs Kool: Klass: 4 b Aine: emakeel Aeg (kuupäev) 10.02.2012 Tunni teema: Elektriautod. Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine 1. Protokoll Õppetöö osad Õpetaja tegevus Õpilase tegevus Vaatleja märkmed I Tunni Tunni alustamise Kogunemine. Meeleolu õppetööks loodud organiseerimine korraldus Moodustati sirged read, (5 min.) alustati tunniga II Kordamine Korraldus õp. lk. 136 Lapsed töötasid kaasa (3 min) korrata kodus õpitut, Kordavad kellel märkmed, skeem, kava võib vastamisel kaasa võtta. III Küsitlus, K...
Majandus on tootmise ja tarbimise organiseerimine. Pikaajalist riiklikku majanduse reguleerimist nim majanduspoliitikaks, mis tegeleb: 1. majanduse struktuuri valik tootev, hankiv, teenindav sektor 2. majandusele kvalifitseeritud tööjõu tagamine 3. piirkondade majandustegevuste tasakaalustamine 4. tulemuslikuks majandustegevuseks õigusliku aluse loomine 5. raha ja pangasüsteemi stabiilsuse hoidmine 6. majanduslikuks ja sotsiaalselt õigustatud maksusüsteemi loomine 7. kontroll majandustegevuste tulemuste üle majandussüsteemid 1. naturaalmajandus kaup kauba vasu 2. käsumajandus riik reguleerib kogu majandust 3. turumajandus majandust reguleerib turg 4. segamajandus turumajandus käsumajanduse joontega riik sekkub majandusse, et kõrvaldada turu tõkkeid. 1. riik võib reguleerida teatud kauba hindu, kvaliteeti ja kvantiteeti 2. riik võib ise tegeleda tootmisega (rmk, estonian air) 3. ri...
Toimiva kodanikuühiskonna üheks väikseks mudeliks sobib hästi perekond igal pereliikmel on omad õigused, kohustused ja ülesanded. Kodanikuühiskonna all saame mõista ühiskonna tüüpi, mille peamine eesmärk on avatuse ja demokraatia säilitamine. Sellist ühiskonda elustab poliitiline tahe, elus hoiab aga inimeste omaalgatuslik tahe, kooselulised vajadused, ühishuvid, eetiline solidaarsus, aga ka eri rühmade erihuve peegeldav sotsiaalne organiseerimine seda vaadates tundub, et argipäev peaks olema töine! Vähendamaks kodanike võõrandumist riigist ja kasutamaks efektiivselt olemasolevaid ressursse, on oluline kaasata kodanikke poliitikakujundamisse ja otsustusprotsessidesse ning rakendada nende initsiatiivi kohaliku elu küsimuste üle otsustamisel. Rääkides kodanike kaasamisest ja kodanikeühenduste rollist on praegu Eestis oluline silmas pidada eelkõige mainitud tegevuste ennetavat ja tasakaalustavat rolli demokraatliku riigi
liigirikkaim. Botaanikaaed jääb oma suundumuselt õppebaasiks üliõpilastele, õpilastele ja aia külastajatele botaanika, aianduse ning loodushariduse alal. Aias tutvustatakse uusi dekoratiivtaimi. Suurt rõhku pannakse aiakujunduslikele võtetele, muutmaks aiandust külgetõmbavaks ja arvestatavaks kodukaunistamise võtteks ning huvialaks. Botaanikaaia tegevuste uuemaks suunaks kujuneb haruldaste-, kaitsealuste- ning teadusliku ja kultuuriväärtuslike taimede seemnepanga organiseerimine ja tööle rakendamine. Botaanikaaed haldab ja täiendab pidevalt eesti keelsete taimenimede andmebaasi. Põllumajanduslikud taimed õues: · Phaseolus coceineus õisuba · Foeniculum vulgare harilik apteegitill · Corylus avetlana harilik sarapuu · Phyllostachys viridiglaucescens rohekas sinine lehistähkbambu · Rheum tibeticum tiibeti rabarber · Vitis amurensis amuuri viinapuu · Achilllea asplenifolia tume raudrohi
novembril 1918 ühepoolselt Saksa keisririigiga sõlmitud Brest-Litovski rahulepingu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada taganevate saksa vägede järel pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani, kuid korraldusega hoiduda relvakonfliktidest evakueeruva Saksa armeega. 18. novembril tungis Punaarmee Lätisse ja 28. novembril kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri Narvas.Eesti rahvaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata umbes 2200 meest, lisaks 14000 kaitseliitlast, vähem kui pooled neist püsside ja varustusega ning ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde- ja Kagu-Eesti[5], sealhulgas Tartu. Eestit toetasid iseseisvuspüüdlustes ja võitluses Nõukogude Venemaaga välisriigid, 20. novembril avaldas Suurbritannia välisminister Robert Cecil Eestile toetust ning lubas sõjalist abi. 12
liigutusi ajukoore motoorsete liigutusi. Seda aju osa on seostatud piirkondade hierarhias - planeerimisega, isiksuse väljendamisega, prefrontaalses (prefrontal otsuste tegemistega ja sotsiaalse käitumisega. cortex), premotoorses(premotor cortex) ja motoorses (primary Selle ajukoore osa tegevuseks ontegevuste motor cortex) piirkonnas? organiseerimine vastavalt sisemistele eesmärkidele,peamine tegevus on mõtete koordineerimine. Premotoorne piirkond: korraldab liikumiste järjestust. Kodeeritakse liigutusi üksikliigutuse elementide jadana algusest lõpuni.
Juhtimise mõiste- tegevus, mille käigus juht mõjutab juhitavate tegevust, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise. Juhitakse tegevusi, mitte inimesi, esemeid ja asju. Juhtimine on tegutsemise kunst. Juhtimise funktsioonid ·planeerimine Tegevuskäikude, eesmärkide, otsuste juhi poolne määramine ning nende teede saavutamise planeerimine; · organiseerimine Ülesannete ja võimusuhete määramine. Inimeste paigutamine, neile õiguste, kohustuste ja vastutuse andmine; · korralduste andmine alluvate juhtimine ja juhendamine, pidevalt organisatsiooni struktuuri ja alluvate tegevuse hindamine; · kontrollimine tulemuste saavutamise mõõtmine ja jälgimine, et tulemus vastaks planeerituga; · koordineerimine ressursside, tegevuste ja väljundite kooskõlastatud toimimise tagamine,
organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Juhtimist omandad teooriat ja praktikat ühendades. Juhtimise kui protsessi komponendid: Piiratud ressursside max kasutamine Tasakaal efektiivsuse ja säästlikkuse vahel Koostöö teiste inimestega Org eesmärkide saavutamine Juhtimise põhitegevused: Planeerimine = eesmärkide püstitamine ja saavutamine Organiseerimine = org kujundamine Eestvedamine = töötajate motiveerimine Kontrollimine =reeglistiku kehtestamine, tulemuste hindamine Juhtimistasandid: Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdire, asetäitjad) Teg üldine ja põhim suunamine ja kooskõlastamine Keskastme juhid Strat lähtuvalt kindlate tegevuskavade väljatöötamine ja tulemuste kokkuvõtmine
selle nimel, et ettekandjal ja tal endal oleks mugav antud olukorras olla, rahuldada nii esitaja kui kuulaja vajadusi. 10. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame?Võime töödelda teatud sorti informatsiooni ja filtreerida välja muu. Kahte sorti filtrid- Füsioloogilised e. piiratud võime. Psühholoogilised e. ootused, eelarvamused. 11. Mida tähendavad informatsiooni valikuline vastuvõtmine, organiseerimine ja interpreteerimine? Valikuline vastuvõtmine: Kuulan või ei kuula. Organiseerimine: Tähtis või tähtsusetu informatsioon. Interpreteerimine: Ridade vahelt lugemine, valesti tõlgendamine jne.. 12. Kuidas me loome arusaamise iseendast? Enesekontseptsioon. Enesehinnang. Tagasiside. Kartlikkus, häbelikkus. Ennasttäitev ootus. Käitumise atribuudid. 13. Kuidas me loome arusaamise teistest? Esimene mulje. Esmamulje efekt. Füüsiline atraktiivsus
2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule. Organisatsioon peab arvestama väliskeskonda ja vastavalt tegema muudatusi ning uuendusi. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4. Millised on peamised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? • Planeerimine (eesmärkide püstitamine [poliitika formuleerimine ja protseduuride kehtestamine]) • Organiseerimine (organisatsiooni kujundamine. Selle käigus toimub kohustuste, õiguste ja vastuste kindlaksmääramine. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur) • Eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike ülesannete täitmiseks. Eestvedamisel kasutavad juhid erinevaid juhtimisstiile) • Mehitamine (valitsemine) – et oleks õiged inimesed õigetel ametikohtadel, kes oskavad teha koostööd jne. • Kontrollimine – standardite kehtestamine, tulemuste hindamine
1. Millised on Henry Fayoli poolt sõnastatud juhi peamised kohustused/juhtimistegevused? Henry Fayoli peamised kohustused/juhtimistegevused olid eestvedamine, planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine. Planeerimise funktsioon sisaldab eesmärkide määratlemise protsessi, strateegia väljatöötamist nende eesmärkide saavutamiseks ja plaanide arendamist tegevuste integreerimiseks ning koordineerimiseks. Juhid on ka vastutavad organisatsiooni struktuuri kujundamise eest. Seda funktsiooni nimetatakse organiseerimiseks. Selles protsessis määratakse kindlaks, millised tööülesanded tuleb teha, kes need teeb, kuidas on ülesanded rühmitatud, kes annab kellele aru ja millisel tasandil tehakse otsused. Nagu teada, igas organisatsioonis on inimesed ja juhtide töö on integreerida ja koordineerida nende inimeste tööd. See on eestvedamise funktsioon. Kui juhid motiveerivad alluvaid, suunavad teiste ...
3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS, STAFF, VALUES 1 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Kavandamine/planeerimine eesmärkide püstitamine ja sammude kehtestamine Organiseerimine kohustuste, vastutuse ja õiguste määramine Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste kontrollimine, tegevuse korrigeerimine Eestvedamine töötajate motiveerimine 5. Millised on juhtimise vertikaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Otsustamine juht püüab probleemidele leida uusi lahendusi, teeb strateegilisi otsuseid ressursside jagamisel, lahendab arusaamatusi, teeb
Ise juhatas ta Vabariikliku Haigla naisansamblit ja ETKVL ansamblit "Onyx". Laule kirjutas ta ansamblile "Collage" ja paljudele teistele. Pillimehena mängis Uno tosinat instrumenti paljudes kollektiivides, nagu "Rütmikud", "Swing Club", viljeldes nii dzässi kui tantsumuusikat. Aastaid jätkus tal tahtmist laulda ka Tallinna kammerkooris, mille loomise idee algatajaks ta oli. Jääb nimetada tohutu organisaatoritöö - dzässiürituste ning lauluvõistluste organiseerimine. Ta võttis osa paljude züriide ja kunstinõukogude tööst ning oli valitud endisse Tallinna Linna Keskrajooni Töörahva Saadikute Nõukogusse. Uno helilooming ulatub lihtsatest rahvapillipaladest peenekoelise kammermuusikani 7 dzässisüiti, üle 150 laulu, teist sama palju instrumentaalpalu, rokkooper "squirrel", rohkesti filmimuusikat, laste-, kammer-, koori- ning puhkpillimuusika. Ta kirjutas nii taidlusansamblile kui suurele orkestrile.
kauem aega? Halvasti struktureeritud ülesanne, mõte ei hakka kohe tööle. 7. Millised etapid tuleb läbida ülesandes: jõuda 10 minuti jooksul Tiigi 78 eest Tartu bussijaama? 1. Probleemi identifitseerimine (Istun loengus, vaja bussile jõuda 10 minuti jooksul peale loengu lõppu); 2. Probleemi määratlemine (Pikk vahemaa); 3. Probleemi lahendamiseks vajaliku strateegia konstrueerimine (mida saab teha selleks et jõuda bussijaama, koostada tegevusplaan). 4. Informatsiooni kogumine ja organiseerimine (Kas mul on takso nr? Kas mu sõbral loengust on jalgratas?). 5. Ressursside hindamine (Millised variandid on reaalsed? Kas mul on auto? Kas mul on jalgratas?); 6. Lahenduse jälgimine (Olin kutsunud takso ette, jälgin kella); 7. Lahenduskäigu hindamine (Kas jäin bussist maha või jõudsin?). 8. Mispärast on meistrite ainespetsiifiline mälu parem kui algajatel? Spetsiifiline just teatud valdkonnas. Rohkem kogemusi ja sisseõpitud meetodeid. 9
vt ka http://www.histrodamus.ee/index.php?&event=Show_main_layers&layer_id=113 1) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika 2) Eellugu · Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku kirik, ristirüütlid, Taani ja Rootsi riik) · Esimesed piiskopid (Meinhard, Berthold) ja nende tegevus · Piiskop Albert (pildil tema pitsat), vallutuse organiseerimine ja lõpuleviimine · Riia: asutamine (aeg, eesmärk, tähtsus) · Mõõgavendade ordu e Kristuse Sõjateenistuse Vennad (asutamine, eesmärk, asutamise aeg, ordu lõpp) Mõõgavendade ordust saab Liivi ordu 1237. aastal, aasta pärast Saule lahingut (1236), liideti Mõõgavendade ordu ametlikult Saksa orduga. Sellest sai emaordu Liivimaa haru, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal.
2.SÕJA KÄIK 11. novembril 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri. Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel.(1) 23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik J. Laidoner, kelle energilisel juhtimisel oli sõjavägi kogunud 13 000 meest ning 1919. a. veebruariks juba 30 000.
ning tööjaotuse delegeerimise. M. Kotkas. Juhtimise alused, lk 98-99 Probleemi tagajärjed- Tekstis viitab probleemi tagajärjele see, et õdede ja arstide seas on suurel määral rahulolematust ning Rita Roosi lahkumise soov. Põhjuseks haldussüsteemi ebakorrapärasus ning vale korralduste kulgemise ahel, millest on ka tingitud kirurgiaosakonna juhataja doktor Reinase tegutsemine väljaspool oma volitusi. Probleemi valdkond- Probleemi valdkonnaks on keskhaigla organiseerimine ja struktuur ning täpsemalt korralduste kulgemise ahel. Probleemi sõnastus- Kuidas muuta keskhaigla struktuuri, et arstid ja õed rahul oleksid? 2. OLUKORRA ANALÜÜS Olukorra analüüsiks kasutasin Maie Kotkase poolt koostatud õpikut ,,Juhtimise alused". Sellest õpikust lähtusin peamiselt organisatsiooni struktuurist ja selle mõjutamist kujundavad tegurid. Keskhaigla probleem tuli ilmsiks, kui arstid ja õed k.a Rita Roos ei olnud rahul haigla haldussüsteemiga
I Ettevalmistus Seisavad püsti, tervitavad, põhiosaks õppevahendid on laual. 1 min. Tunni alustamine Distsipliin * tunni organiseerimine Korrapidaja teatab puudujad * tähelepanu haaramine Laulmine 1 min. Ühislaul ,,Emakesele" Huvi äratamiseks * eesmärgi teatamine 1 min. Tunni teema teatamine: Emadepäeva kontsert
Seetõttu oodatakse, et juht esindaks, mõjutaks inimesi, koguks ja jagaks vajalikku informatsiooni, otsustaks kriitilistes situatsioonides, jagaks vahendeid. Seega püstitavad peamised rolliootused juhile alluvad. Nad ootavad, et juht laseks neil tegutseda ja tagaks kindlustunde rasketes olukordades. Rollikujutlus peaks seonduma juhtimise ülesannetega. 1. Planeerimine. Juht peab oskama ette näha organisatsiooni tulevikku ja koostada tulevikuplaane. 2. Organiseerimine. Juht peab looma vastutuse ja tööjaotuse süsteemi, mis tagaks ülesande täitmise. 3. Mõjutamine. Juhi ülesandeks on alluvate juhtimine ja juhendamine. Selle ülesande täitmisel on olulised suhtlemisoskus, tasude ja karistuste kasutamine. 4. Kontrollimine. Kontrollimine ühendab tegevused, mille abil tagatakse planeeritud eesmärkide ja tegeliku tegevuse kooskola, vastavus plaanile. Juhi ülesanded on omavahel tihedalt seotud. Rollikäitumise seisukohalt peab juht teadma, et pole
KORDAMISKÜSIMUSED kontrolltööks: Määratle, mis on... dokument (laiemas tähenduses) – jäädvustatud terviklik teave dokument (kitsamas tähenduses) – jäädvustatud terviklik teave, mis on küllaldane faktide või toimingute tõendamiseks dokumendihaldus – tegevused dokumendisüsteemi loomiseks ja haldamiseks; dokumentide koostamiseks ning dokumentide hõlmamiseks ja nende elukäigu haldamiseks dokumendihaldussüsteem – dokumendisüsteemi tehnoloogiline osa dokumentide koostamiseks, hõlmamiseks ja nende elukäigu haldamiseks dokumendisüsteem – isikute, dokumentide, dokumendihalduse tegevuste, tehnoloogiate ja nendevaheliste seoste kogum. Dokumendisüsteemi eesmärk on dokumentide haldamiseks vajaliku reeglistiku määratlemine ja rakendamine o Millest koosneb dokumendisüsteem? • Dokumendid jm teaberessurss • Dokumentide (ja arhiivi) ha...
kus erinevaid tarkvarasid kasutades luuakse ehitise infomudel virtuaalne ehitis. BIM on rajatise info loomise ja juhtimise protsess kogu tema elutsükli vältel. See on ehitise digitaalne prototüüp, milles on välja toodud hoone füüsilised omadused, näiteks geomeetria ja funktsionaalsed omadused, näiteks materjalid. Loodud digitaalne mudel ongi jagatava info allikaks. Läbi digitaalse prototüübi toimub ehitusprotsessi haldamine ja organiseerimine ning see võimaldab kõikidel osapooltel alates varajasest projektistaadiumist üksteisega visuaalselt suhelda. Tänu sellele muutub ehitusprotsess tunduvalt efektiivsemaks. Teatavasti on igal mündil kaks poolt, nii ka BIM puhul. Esiteks on tegemist uue ja areneva valdkonnaga ning sellest tulenevalt esinevad ka siin omad kitsaskohad. Nagu inimese puhul ikka on oma mugavustsoonist väljatulek alati raske, kuid seda just BIM
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä12 KÕ Kadi Kalajas KVALITEEDIJUHTIMINE PÕLTSAMAA FELIXIS Analüüs Õppejõud: Eda Vahero, MA Mõdriku 2014 AS Põltsamaa Felix kuulub rahvusvahelisse ettevõtete gruppi Orkla. Tänu sellele, et grupi toiduetevõtted asuvad lisaks Skandinaavia- ja Baltimaadele, Austrias, Venemaal ning Indias, moodustab eksport umbes 30 protsenti Põltsamaa Felixi müügist. Põltsamaa Felixis on 170 töötajat ning ta on üks Jõgevamaa suuremaid tööandjaid. Nimetan mõned tooted mida Põltsamaa Felix impordib Eestisse, nendeks on näiteks Abba,- Mülleri ja RisiFrutti tooted. Antud nimetatud tooted lähevad Rimisse, Maxima (xx:xxx) ja Selverisse. Antud ettevõttes on suur osatähtsus kvaliteedil, välja kujunenud arusaamine, et peamise...
moderniseerimisest, uute ohutumate tehnoloogiate rakendamisest, aga ka töötajate töökaitsealaste teadmiste ja teadlikkuse kasvust. Tuleb ka jälgida, milliseid stiimuleid inimressursi kasutamises sisaldab sotsiaalse kaitse süsteem. /1/ Antud hetkel toimub töökeskkonna ohtlike ja kahjulike mõjurite mõõtmise organiseerimine ning tootmistingimuste tervisekahjulikkusest tingitud ravikindlustuse maksemäära reguleerimine juhendi "Töökeskkonna ohtlike ja kahjulike mõjurite mõõtmise organiseerimine ning töötingimuste tervisekahjulikkusest tingitud ravikindlustuse maksemäära reguleerimine" järgi. /13/ Nimetatud juhendiga määratletakse tööandja kohustused töökeskkonnale ohtlike ja kahjulike mõjurite mõõtmise korraldamisel, mõõdetavad kahjulikud mõjurid, ravikindlustuse täiendava makse määramine, ohtlike mõjurite mõõtmise sagedus jms. /13/ Juhendi kohaselt töötingimuste tervisekahjulikkuse mõõtmise kui töökaitseabinõu
moderniseerimisest, uute ohutumate tehnoloogiate rakendamisest, aga ka töötajate töökaitsealaste teadmiste ja teadlikkuse kasvust. Tuleb ka jälgida, milliseid stiimuleid inimressursi kasutamises sisaldab sotsiaalse kaitse süsteem. /1/ Antud hetkel toimub töökeskkonna ohtlike ja kahjulike mõjurite mõõtmise organiseerimine ning tootmistingimuste tervisekahjulikkusest tingitud ravikindlustuse maksemäära reguleerimine juhendi "Töökeskkonna ohtlike ja kahjulike mõjurite mõõtmise organiseerimine ning töötingimuste tervisekahjulikkusest tingitud ravikindlustuse maksemäära reguleerimine" järgi. /13/ Nimetatud juhendiga määratletakse tööandja kohustused töökeskkonnale ohtlike ja kahjulike mõjurite mõõtmise korraldamisel, mõõdetavad kahjulikud mõjurid, ravikindlustuse täiendava makse määramine, ohtlike mõjurite mõõtmise sagedus jms. /13/ Juhendi kohaselt töötingimuste tervisekahjulikkuse mõõtmise kui töökaitseabinõu
protseduure ja võtteid, mille eesmärgiks on anda juhtkonnale ettevõtte (asutuse) juhtimiseks vajalikku infot. Juhtimisarvestuse pärusmaaks on info kogumine, analüüsimine ja tõlgendamine ning selliste aruannete koostamine, mis võimaldaks juhtkonnal põhjendatult langetada äriotsuseid. Juhtimisotsuste langetamine eeldab, et juhid on võimelised tegema põhjendatud valikuid alternatiivide vahel. Juhtimise, kui protsessi osategevusteks on seejuures kavandamine, organiseerimine, kontroll ja otsustamine, mis leiavad väljenduse kavandamise ja kontrolli tsükli kooseisus: · kavandamine firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamine · organiseerimine firma resursside korraldamine kavandatu elluviimiseks · kontroll firma ja selle osade (allüksuste) jälgimine, et tagada nende tegevuse vastavus eesmärkidele ja plaanidele
– vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel • Mõtlemine on varjatud protsess, mida ei saa otseselt vaadelda • Mõtlemises manipuleeritakse teatud elementidega (kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid) • Mõtlemise liigid: mõistete moodustamine, teadmiste organiseerimine, probleemide lahendamine, järeldamine, arutlemine KUJUND – Kujund, figuur ehk kujutis on konkreetses vormis väljendatud üldistus, oled kuulnud seda. SÕNA- Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt. MÕISTE - Mingi ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus. Sõnade või teiste sümbolitega märgitud kategooriate kirjeldused.
Professionaalne-kollegiaalne iseloomulik lähenemine organisatsioonile, kus on mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus. Otsused sünnivad universaalsete kriteeriumide a mitteformaalsete reeglite alusel isikutevahelise suhtlemise käigus. Näiteks väiksemad kosultatsioonifirmad jt teenuseid pakkuvad firmad. Poliitiline lähtutakse jõudude vahekorrast organisatioonis. Nt teatud liidud ja ühendused, mis esindavad erinevaid huvigruppe. 21. Milles seisneb organiseerimine juhtimises? Organiseerimise käigus määratakse kindlaks planeerimise käigus fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. Organiseerimine määratleb kuidas seda teha. 22. K 23. Mis on organisatsiooni struktuur? Organisatsiooni struktuur on organisatsiooni ametikohtade vaheliste suhete mudel eesmärgiga luua tõhus tööjaotus. Selleks määratakse iga ametikoha funktsioonid ja seos teiste ametikohtadega. 24. Mida mõistetakse järgmiste terminite puhul: töö spetsaliseerimine, töö
• KUIDAS TEHAKSE KOOSTÖÖD? • Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm • ὄργανον (organon)- instrument, töövahend • ἔργον (ergon)- töö • Tootmine iseendale / teistele • Tööjaotus • Töö inimestega (admin, delegeerimine) / töö ülesandega Organisatsiooni juhtimise mudel: Organisatsiooni kavandamine • Top down mudel • Bottom up mudel • Kliendid, teenindajad, juhid, tippjuhid Juhtimise definitsioonid • Ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks • Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine • Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine sihtseisundite saavutamiseks • Tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning ühtseks tervikuks sulandamine eesmärkide saavutamiseks ning organisatsiooni liikmete vajaduste rahuldamiseks • Eesmärkide saavutamine teiste inimeste kaudu, mis toimub muutuvas keskkonnas Juhtimise olemus
Kuna tootjad tahtsid saada maksimaalset kasumit, siis suhtusid nad tihti töötajatesse väga halastamatult: maksid neile pikkade ja raskete töötundide eest väga vähe raha ning ei arvestanud ka nende tervise- ja olemmuredega. Tänu sellele hakkasid tekkima tööliste kutse-ja ametiühingud ning töölisparteid. Kuid tööliste olukorrale aitas kaasa majanduslik tõus ja tehnoloogiline progress. Selle tagajärjel tekkis fordism- Henry Ford'i leiutatud töö organiseerimine, kus makstakse töötajatele tunnitasu, kuna töölisi kasutati nii tihedalt. Tööstuspööre põhjustas ühiskonnas sotsiaalses jotuses muutusi: 1) Domineerima hakkasid töölise, sest tööstus muutus väga tähtsaks. 2) Linnainimeste arv tõusis, maarahva arv vähenes. Linnad olid ülerahvastatud. 3) Leibkonna mudelid muutusid. Koos hakkasid elama vanemad ja nende lapsed, vanavanemad jäid maale.
1918. aasta sügisel murdusid sakslased ning sellega oli Esimene maailmasõda lõppenud. 13. novembril, samal aastal tühistas Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu ning mõned päevad hiljem alustas Punaarmee laialdast pealetungi Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril ründas Punaarmee 12 000- mehelise armeega Eestit ning sellega oli alganud Vabadussõda. Sõda algas eestlastele raskelt kuna sõjaväe organiseerimine oli alles alanud seega ei suudetud vaenlasele piisavalt vastupanu osutada ning oldi sunnitud taganema. Punaarmee vallutas esimesel sõjakuul Kirde-ja Kagu-Eesti sealhulgas Tartu. 1919. aasta jaanuari alguses oli Punaarmee jõudnud 40 km kaugusele Tallinnast-olukord rindel oli muutumas väga kriitiliseks kuna mobilisatsioon oli sisuliselt läbikukkunud. Rindel oli ülekaaluka vaenlase vastu võitlemas 1918. aasta lõpus kõigest mõni tuhat meest
1.Rahvuslik ärkamisaeg: millal oli, eeldused, tähtsamad ettevõtmised, liidrid ning nende vaated, miks rahvuslik liikumine vaibus? Eeldusteks olid Eesti ala majanduslik arenemine , eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna oma algatuslik organiseerimine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kuluuriharrastuste toestamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. 2. Venestusaeg: millal oli, venestamise eesmärgid, tagajärjed. Aleksander III võimuletulekuga muutus oluliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine
I Seleta mõisted estofiilid- Muust rahvast saksastunud eesti haritlaskond, koosnesid peamiselt baltisakslastest, huvitusid eesti keele edendamisest ja kultuurist. nekrutiandmisekohustus- Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille järgi talupoegadel tuli enda seast anda Vene väeteenistusse teatud arv mehi ehk nekruteid. vallakogukond- Kõik vabaks lastud talupojad kuulusid oma elukohajärgse talurahvakogukonna juurde, mille üle teostas kontrolli mõis. venestamine-Vaja oli Vene riiki modenseerida( euroopalikumaks muuta), tunti ohtu Saksa keisririigi ees ehk siis taheti ka julgeolek tagada, baltisaksa ametnikud vahetati venelaste vastu, koolides õppekeel vene keel, püüti inimesi usku vahetama (vene õigeusk). rahvuslik ärkamine- Kultuuriline ärkamine, eestlaste eneseteadvuse tärkamine, Loodi eestikeelne õppekirjandus, kirjakeele arrendamine, rahvaluule kogumine, tekkis eestikeelne kirjasõna, rajati laulu- ja mänguseltse, pandi alus ...
Tarkvara · Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme. Programmiks nimetatakse käskude jada , mis kirjeldab samm- sammult, mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõpeb selle sulgemisega. Arvutiprogrammid jagunevad kaheks: süsteemitarkvara (system software) ja rakendustarkvara (application software). Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Süsteemitarkvara tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem (operating system). · Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint), pakkimisprogrammid (PowerArchiever, WinZip), viirusetõrjeprogrammid (F-Secure, Norton Antivirus) jne.
toimunud kampaania "Teeme ära!", mille käigus 50 000 vabatahtlikku koristas Eestit. Tegu kuulutati aasta keskkonnateoks, kuna see oli nii suure hulga vabatahtlike üheaegne panus illegaalse prügi kokkukorjamiseks. Sündmusest said eeskuju Läti, Leedu, Poola ja Venemaa, kes on sarnase üritusega puhastanud ka oma kodumaad või on plaaninud seda lähiajal teha. Vabatahtluku tegevuse üheks tähtsaks vormiks on heategevuslike sündmuste ja korjanduste organiseerimine. Levinumad on kodutute supiköögid, vähekindlustatud peredele riiete-, toiduabi- ja kodusistuse kogumine. Üldjuhul räägitakse hea tegemisest jõulude eel ja ajal palju rohkem, tegelikult tehakse heategusid muidugi võrratult rohkem kui ainult üks kord aastas. Inimeste südamete mõõdud on erinevad, kuid häid inimesi on enamuses. Paljud ka ei räägi sellest, mida nad teiste heaks pidevalt teevad, aitamine või heategu ongi nende igapäevane elustiil.
Farmer tootis kõike vajalikku üksnes enda tarbeks. Oma toodangut turustati esialgu vähe ja poest osteti ainult hädapärast kaupa. Põhi oli tööstuslikult enam arenenud, seal levis ettevõtlik vaim ja hinnati töökust. 5.2 abolitsionism-eesmärk kaotada orjapidamine. Abolitsionistid pidasid orjust ühiskonnale kahjulikuks ja amoraalseks ning asutasid oma vaadete propageerimiseks ühinguid ja ajalehti. Üheks orjuse vastu võitlemise vahendiks sai neegerorjade põgenemiste organiseerimine Lõunast orjusevabadesse põhjaosariikidesse. Selleks loodi keeruline maa-aluse raudteena tuntud salateede süsteem, mis aitas vabadusse 40 000 orja. 5.3 Kodusõja ajend- Lincoln ei tunnustanud eraldumist ja kutsus 1861.a märtsis oma ametisse vannutamise kõnes lahkulöönud osariike taastama endised riiklikud sidemed. Teda ei võetud kuulda ja 1861.a tulistati Lõuna-Carolinas Charlestoni lähedal Fort Sumteri sadamas asuvaid föderaalvägesid. Seepeale kuulutas Lincoln
2.SÕJA KÄIK 11. novembril 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri. Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel.(1) 23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik J. Laidoner, kelle energilisel juhtimisel oli sõjavägi kogunud 13 000 meest ning 1919. a. veebruariks juba 30 000.
finantseesmärgid - piisava likviidsuse tagamine; optimaalne kulude tase; juhtimislikud eesmärgid - juhtimisstiil, tööjaotuse kindlaksmääramine; sotsiaalsed eesmärgid - õiglane töötasustamissüsteem; head töötingimused 4. Mida nimetatakse juhtimiseks? K. Bartol, D. Martin organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess läbi nelja põhilise juhtimisfunktsiooni: planeerimine organiseerimine - korraldamine eestvedamine (vahetu juhtimine) kõrvaltegevused mehitamine, motiveerimine kontrollimine ilma kontrollita ei tea kas tulemus on saavutatud Üks oluline kõrvaltegevus on otsustamine H. Weihrich, H. Koontz sellise keskkonna kujundamise ja hoidmise protsess, kus üksikisikud töötavad koos selleks, et tõhusalt teostada püstitatud eesmärke. P.Drucker eriline tegevus, mis muudab korratu jõugu efektiivseks, eesmärgile suunatud grupiks. M
liikmete vajadusi. Tulemuste saavutamine viitab eesmärgipärase tegutsemise poolele, teiste inimeste kaasabi aga tegutsemise sisulisele poolele, millest tuleneb juhtimise kolm omavahel seotud ülesannet: 1. kooskõlastada tegevusi teatud valdkonnas 2. korraldada inimeste tööd 3. juhtida organisatsiooni talitlemist Juhtimise ülesannetena on kõige sagedamini välja toodud neli tegevust: planeerimine (eesmärkide püstitamine), organiseerimine (organisatsiooni kujundamine, kohustuste, õiguste määramine), eestvedamine (töötajate motiveerimine koostööks eesmärkide saavutamiseks) ja kontrollimine (standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt). Juhtimine tekib seal, kus inimeste vahel esineb tööjaotus ning sellelt pinnalt tulnud võimu- ja alluvussuhted. Juhtimisele ainuomane on ülemuse-alluva vahekord. Just selle abil pannakse
Juhendaja: T. Priimets Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................3 Ettevõtte tutvustus.................................................................................4 Ettevõte ajalugu....................................................................................4 Töö organiseerimine..............................................................................5 Töökaitsealaste küsimuste lahendamine....................................................6 Erialase väljaõppe korraldamine...............................................................7 Kvaliteediküsimuste lahendamine.............................................................7 Varustamine ja toodamngu realiseerimine...................................................8 Töö tasustamine.........................
jms). Makromajanduslikud tendentsid – kuidas need mõjutavad antud tegevusala (nt sissetulekute tõus, inflatsioon jne). Tootmisharu (tegevusala) arengutendentside analüüs. Ressursside olemasolu. (Käsitleda vaid selles osas, mis on oluline antud ettevõttele). Vesi – lähtekoht ja kvaliteet. Kas vajalik varu rahuldab momendi vajadusi ja kas piisab ka tegevuse laiendamiseks? Kas veevarude kättesaadavuse organiseerimine tõstaks toodangu omahinda (kui palju)? Kanalisatsioon, jäätmemajandus – kuidas korraldatakse reovee ärajuhtimine, kuidas korraldatakse reovete ja tootmisjääkide puhastamine, ladustamine? Elekter – kas elektrienergia on kättesaadav antud asukohas? Kas tuleb teha lisainvesteeringuid elektrienergiaga paremaks varustamiseks? Tööjõud – tööpuuduse tase, tööjõu hariduslik tase. Ametiühingute tegevuse aktiivsus (streigid), palgaskaala.
SALVESTAMINE (EHK OMANDAMINE) /acquisition/ Faktorid, mis mõjutavad salvestust: 1)Aeg STM kui "laadimisplatvorm" (kui laadung seisab seal küllalt kaua, on tal tõenäosus "lattu" ehk LTMi sattuda; kui vähe aega, ja teda mõttes ei korrata, siis ta kaob e. hääbub (decay), või paigutub ümber (displacement) uue pealetuleva materjali tõttu.Meltoni efekt (kordamise hajutatus tagab parima tulemuse). 2) Känkimine (chunking) ja materjali subjektiivne organiseerimine ning kõrvutamine varasemate teadmistega. Sündmused, mis toimuvad info esitamise ajal määravad ära, MIS nimelt mälus säilitatakse. 3) Töötlussügavus - katsetulemused, kus paremini leiti meeles olevat sügavama töötluse läbiteinud materjal (võrreldes pinnapealse töötlusega) (Craiki & Lockhart'i (1972) töötlustasemete teooria; Hydei & Jenkinsi (1973) katsed suunavate ülesannetega, 4) Mälu organiseerimise printsiibid on aluseks spetsiaalsete mälutehnikate e.
· õiglus: juhid peavad alluvaid õiglaselt kohtlema; · stabiilsus: tuleb vältida tööjõu suurt voolavust, töötajatele tuleb anda aega kohaneda; · initsiatiiv: alluvate võimalus algatuslikkust ilmutada. Juhid peavad kuulama alluvate ettepanekuid ja ideid; · kooskõlastatus: igasuguse koostöö ja meeskonnatöö soodustamine (Fayol, 1970: 190). Samuti sõnastas Fayol esimesena juhi peamised kohustused. Tema järgi on juhi ülesanded: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine, kontrollimine. Inimsuhete koolkond Inimsuhete koolkonnale panid aluse Hawthorne´i eksperimendid 20-ndate aastate lõpus. Koolkonna tekkeks andis tõuke 1935. aastal USA-s vastu võetud nn Wagneri seadus, mille kohaselt ametiühingud said õiguse pidada läbirääkimisi tööandjatega palkade ja töötingimuste üle. Tööandjad hakkasid otsima võimalusi, kuidas hästi läbi saada nii
). Fayol rõhutas administratiivse juhtimise rolli ning lõi juhtimise funktsioonid administratiivse juhtimise seisukohast (Fayol Theory... 2007). · tehniline-tehnoloogiline tegevus (tootmine, tööstus); · kommertstegevus (ostmine, müümine, vahetamine); · finantstegevus (kapitali muretsemine ja kasutamine); · kaitse (omandi- kui ka isikukaitse); · aruandlus (tasakaal, inventuur, statistika, maksumus); · üldine juhtimine (planeerimine, organiseerimine, käsutamine, koordineerimine, kontrollimine). Henri Fayol järeldas, et need kuus gruppi on vastatikuses sõltuvuses olevad ning 7 juhtimise roll on veenduda, et kõik kuus tegevust töötavad koos saavutamaks ettevõtte eesmärke. 1.2 Üldjuhtimise ja projektijuhtimise erinevused ning sarnasused Üldjuhtimise ja projektijuhtimise vahel on rohkem sarnasusi kui erinevusi, kuid
Tisleri erialatööga kaasnevad ohud ja terviserikked Füüsikalised ohutegurit on müra, vibratsioon, töökoha sisekliima, kiirgused ja valguse puudused. Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides. Müra päevase kokkupuutetaseme piirnorm on 85 dB(A), meetmete rakendusväärtus 80 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava mürataseme saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra otsene toime on kuulmiselundile – müra tagajärjel tekib kuulmislangus. Kuulmine võib hakata alanema mürarikkas töökeskkonnas juba 3...-6 aastase töötamise järel. Esialgu langeb kuulmisteravus aeglaselt ja kõrgemate sageduste osas, mistõttu töötaja esialgu ei märkagi kuulmise halvenemist. Esmased kaebused on kõrvade kohisemine ja vilin kõrvades (tinnitus), ilmneda võiva...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
