Kõigil tasanditel, rohkem aga tippjuhtkonna hindamisel. Tagasiside eesmärk on ellu viia äristrateegiat ja kultuurimuutusi, selgitatakse välja uute eesmärkide toetamiseks vajalikud käitumistavad. Kasu tagasisidest personaliotsuste vastuvõtmisel: 10 1) Annab ühtse mudeli efektiivsete käitumisviiside kohta ja tulemuslikkuse mõõtmiseks; 2) Tagab tasakaalustatud ja objektiivse informatsiooni kogumise; 3) Toetab ja tugevdab isikliku ja organisatsioonilise arengu eesmärke. 34. Potentsiaali hindamine. Paljud organisatsioonid suunavad kogu tähelepanu tippjuhtkonna potensiaaline, kes võiksid organisatsiooni tulevast väärtust mõjutada. Hierarhiliselt üles- kiirelt Hierarhiliselt üles- aeglasemalt Tehnika- ja proffesionaalse eksperdi poole- kiirelt Tehnika- ja proffesionaalse eksperdi poole- aeglaselt Sobib horisontaalseks liikumiseks Õigel tööl, õigel tasemel, kuid erioskustega, näiteks juhendamine
Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 2. Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Funktsionaalne - riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk inst. - riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne - ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 3. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid!
aga nende nõu ei kasutata, tunnevad töötajad, et on asjata aega kulutanud. Osalev liider detsentraliseerib selgelt võimu. Töötajad osalevad otsustamisel. Liider ja rühm töötab sotsiaalse üksusena. Töötajad on informeeritud nende töösse puutuvatest asjaoludest ja julgustatud oma mõtteid väljendama, ettepanekuid tegema ja tegutsema. Üldine trend on osaleva liidristiili laiemale kasutamisele, sest see on kooskõlas kaasaegse organisatsioonilise käitumise filosoofiaga ning on soovitud paljude noorte töötajate hulgas. Situatsiooniline liidristiil Üks esimesi situatsioonilisi liidriteooriad on tuntud Fiedleri mudelina. Fiedleri mudel näitab, et efektiivne tulemus sõltub sobivusest liidristiili ja selle vahel, kui palju lubab situatsioon liidril rühma kontrollida ja mõjutada. Mudel baseerub eeldusel, et igas olukorras on kõige efektiivsem kindel eestvedamisstiil.
Kroonuametkonna peamiseks mureks oli kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine. Kõrgete sõjaväelastena viibisid kindralkubernerid alailma Peterburis ega olnud Baltikumi asjadest kuigivõrd huvitatud. Valitsusohjad jäid enamasti kohaliku aadli hulgast kindralkuberneri abilisteks määratud kahe valitsusnõuniku kätte. Aadli omavalitsus teostasid rüütelkonnad, säilitades Rootsi valitsusajal kujunenud organisatsioonilise struktuuri. Maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid. Kiriku üle püüdsid rüütelkonnad kontrolli kehtestada, nõutades endile kohad kiriku juhtorganites. 1730-40 koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad - aadlimatriklid. Üksnes immatrikuleeritud aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest.
normi keelu või kohustuse; 2) üleastumised - subjektid on rikkunud õigusnormi ettekirjutusi ja mis ei ole kuriteod. Liigid: - tsiviilõigusrikkumised, - haldusüleastumised, - distsiplinaarõiguserikkumised. Juriidiline vastutus On vastutus õigusnormidega sätestatud ühiskondlike suhete kaitsmine riigivõimu poolt seaduses sätestatud viisil, mis toob kaasa õiguserikkuja suhtes isikliku, samuti varalise või organisatsioonilise sanktsiooni kohaldamise. Õigusnormide ettekirjutuste mittetäitmisel tekivad õigustkaitsvad õigussuhted, mille alusel ja raames kohaldatakse riiklikku sundi. Mõistete sisu: 1) ühisnkondlike suhete kaitsmine, s.o õiguserikkuja vastutuselevõtmine; 2) ühiskondlike suhete kaitsmine riigivõimu poolt, s.o õigusemõistmise, haldus- või distsiplinaarmenetluse korras; 3) isikulise sanktsiooni kohaldamine, s.o vabadusekaotus, teatud õiguse kasutamise keeld;
· võimest uusi protsesse ja süsteeme luua ja kasutusele võtta ning nendega ärilist väärtust vabastada Ettevõtte süsteemide edu ei sõltu mitte niivõrd tehnoloogiast ja tarkvara rakendustest kuivõrd organisatsiooni võimekusest muudatusi ellu viia ja juhtida Võimekus Organisatsiooni võimekus viitab kompetentsuste strateegilisele rakendamisele, st nende kasutamisele, et lõpule viia organisatsiooni eesmärkide täitmist. Soovitud organisatsioonilise võimekuse defineerimine ja loomine on määratletud tema tuleviku eesmärkidega. See loob vajaduse spetsiifiliste kompetentsuste loomiseks või olemasolevate parendamiseks. Organisatsiooni praegune võimekus, mis põhineb olemasolevatel kompetentsustel, on eesmärkide täitmise võimaldajaks või vastupidi takistajaks. Ressurssidest infosüsteemi kompetentsuse suunas Organisatsiooni kontekstis on kompetentsus organisatsiooni protsesside arengufaktor. Organisatsioonis on
· organisatsioonis töötamine lahutatud eraelust · organisatsiooni liikmed ei oma materiaalseid ressursse · suhete iseloom formaalne 16 *** R. Michels: oligarhia raudne seadus: valitseva vähemuse vältimatu võim organisatsioonis. Mida suurem ja bürokraatlikum organisatsioon, seda kõrgem on võimu kontsentratsiooni aste, mis kuulub väikesele arvule inimestele organisatsioonilise hierarhia tipus. Bürokraatia funktsionaalsus (M. Weber): · välditakse üksikisikute ainumõju organisatsiooni tegevusele · tagatakse pädevus · vähendatakse korruptsiooni · välistatakse informaalsus suhetes Bürokraatia düsfunktsionaalsus: · ebaefektiivsus ebatavalistes olukordades · "treenitud võimetus" · eesmärgi nihkumine · soodustab bürokraatia laienemist · autoritaarne struktuur · bürokraadi isiksus
Hulk ameerika kirjanikke ja ajakirjanikke ründas truste ja tõi päevavalgele mitmesuguseid kuritarvitusi. 1904. a. sai T. Roosevelt jälle presidendivalimistel kandideerida ning osutus ka valituks. Roosevelti valitsusajal toimus 46 kohtuprotsessi trustide üle. Eriti kõmuline oli protsess Rockefelleri nafta trusti Standart Oil vastu. Trust otsustati likvideerida, jagades ta 11 kompaniiks. Tegelikult oli kogu sellel võitlusel vähe tulemusi seetõttu, et võideldi ainult ettevõtete ühe organisatsioonilise vormi vastu. Kuigi Rockfelleri trust likvideerit, jäid kõik need 11 kompaniid tema perekonna juhtida. Suurimat monopolisti Morganit Roosevelt ei puudutanud. Loodushoid. Edukaim oli Roosevelti poliitika loodushoiu alal. Ameerikas oli loodusressursse meeletult raisatud. Juba oli hävitatud piisonite karjad, nafta tootmisel põletati maagaasi, söe kaevandamisel kasutati ära ainult paremad kihid, hävitati põlismetsi. 1908. a. loodi
9. Oma õiguste teostamisele suunatud tegu 10. Alluva poolt tmale antud kohustusliku käsu täitmine 8. Mis on juriidiline vastutus ja milline on selle seos riigi sunniga? Juriidilne vastutus on vastutus toimepandud rikkumise eest. Juriidilne vastutus on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iselomuga kitsenduse tekitamises. Juriidiline vastutus on üks riigi sunni vahenditest, mis järgneb õigusrikkumisele. 11 Triinu Hansalu TTÜ 2008 9. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine toimub õigusharude järgi: kriminaalvastutus, haldusvastutus, tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus, distsiplinaarvastutus. 7
6 RT I 2001, 61,364, · ärakasutatud isiku valitsemine teadmisega. Siinjuures on oluline, et vahendlik täideviijal on ülekaalukas tedmine faktidest, mida ei tea ärakasutatav. Üldjuhul toimub see ärakasutatava eksimusse viimisega · Ärakasutatud isiku valitsemine tahtega esineb siis, kui vahendlikule täideviijale on teada asjaolud, mis välistavad ärakasutatava vastutuse õigusvastasuse või süü puudumise tõttu. · Ärakasutatud isiku valitsemise korral organisatsioonilise võimuaparaadi abil on vahendlik täideviija süüteo toimepanemisest juhitinud võimuaparaadi juht, isegi kui alluvad tegutsevad suhteliselt vabalt ja on oma tegude eest ise täiel määral vastutavad. · Vahendlik täideviimine erilise isikutunnusega subjekti eeldavates deliktides tuleb kõne alla üksnes juhul, kui ka vahendlik täideviija ise vastab erilise isikutunnusega subjekti nõuetele.7 Järgnevana vaatleme teo toimepanija teist liiki ehk osavõtjat
Millise konkreetse isiku kohta 4. Milles seisneb asja lahendamise olemus 5. Millistele faktilistele asjaoludele vastuvõetud otsus tugineb 6. Millise seaduse või muu normatiivakti alusel see akt on vastu võetud 7. Kus on välja antud Eksisteerib väga mitmesuguseid õiguse rakendamise akte. Õiguse rakendamine toimub kolmel juhul. Õigussuhte iseloomust tulenevalt on vaja rakendada õigust - on tegemist õigusnormi dispositsiooni rakendamisega. Sellised aktid on tavaliselt organisatsioonilise iseloomuga aktid (valimiste väljakuulutamine). Kui tegemist on juriidilise vaidlusega, siis õiguse rakendamise akt piiritleb kahe subjekti omavahelised õigused ja nende kohustused. Sellele lähedase iseloomuga on õiguse rakendamise akt karistuse määramisel. Siit tulenevalt eristatakse vastavalt reguleeritavale suhtele ja rakendatavale normile: 1. Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega 2
Loovus ja innovatsioon – olemus ning nende erinevus. Loovus – sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess, mille tulemuseks nn leiutis– uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd. Innovatsioon – ideede praktiline rakendamine, nt leituise ärilisel otstarbel ära kasutamine ( nt uue toote loomine). Innovatsiooni all mõistetakse ideede täiustumist ja praktilist rakendamist. Innovatsioon on uuendus, mingi teadusliku, tehnilise või organisatsioonilise avastuse/leiutise vm saavutuse rakendamine ühiskonnas. Innovatsioon on vajalik , sest konkurentsijõud suruvad peale, ilma selleta jääb ettevõtte eluiga üldjuhul lühikeseks. Erinevus: - Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon on nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg - Innovaatorid on huvitatud tulemusest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad nimesed seda ei vaja – neid motiveerib idee.
1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud.
Saavutus, kuulumine ja võim Saavutusmotivatsioon- tõukejõud, mis sunnib inimesi püstitama ja saavutama väljakutseid, eesmärke. Saavutus on olulisem kui tasu selle eest. Saavutamisvajadusega inimene töötab jõudsamalt. Kuulumismotivatsioon- soov sõbralike ja lähedaste inimestevaheliste suhete järele. Eelistavad koostööd ja tiimitööd. Võimumotivatsioon- tõukejõuks on mõjutada teiste käitumist, kontrollida ja muuta olukordi. 13.Skinneri tagajärje reegel. Inimeste organisatsioonilise käitumise mõjutamise viisid. Skinneri kinnistamise teooria, inimesed käituvad kõige tõenäolisemalt soovitud viisil kui käitumist või tegevust hüvitatakse. Hüvised on kõige efektiivsemad kui need järgnevad vahetult soovitud tulemusele ja käitumist mida ei hüvitata või karistatakse, korratakse vähem tõenäoliselt. 14.Klassikaline liidristiilide jaotus Kurt Lewini järgi. Iseloomusta lühidalt.
Tootlikkuse analüüsimisel, prognoosimisel ja planeerimisel tuleb arvestada tootlikkuse kasvu tingimustega ehk protsesside ja nähtustega, mis võivad kiirendada või aeglustada tootlikkuse kasvu ning mis ettevõtte suhtes on vaadeldavad kui objektiivsed välised tegurid. Samuti tuleb arvestada tootlikkuse tegureid, mis on ettevõtte poolt reguleeritavad ja kontrollitavad ning millede mõjul muutub tootlikkuse tase ja dünaamika. Tootlikusse tõstmise programmi elluviimine eeldab teatava organisatsioonilise mehhanismi ja struktuuri ning juhtimisstrateegia olemasolu ettevõttes. Kulude analüüs lähtub sellest, et tootlikkus sõltub muutuv- ja püsikuludest. W= tootlikkus; Q= ettevõtte koguväljund; F=püsivkulud; v=muutuvkulud väljundiühiku kohta. 3. MATERJALIRESSURSSIDE EFEKTIIVSUS Väetis- materjal, mis sisaldab ühte või mitut taimetoiteelementi, mille õige kasutamise soodustab taimede toitumist ja sellega kaasnevat kasu ning mis viib saagi tõusule.
Maailmastumine: riigi haihtumine? n Kui palju saavad valitsused kujundada poliitikat ajal, mil neid piiravad vastastikused kohustused rahvusvaheliste ühenduste (WTO, Euroopa Liit jne) kaudu ning suuremad hargmaised ettevõtted on rahanduslikult 20. riigi tasemel? n Majanduslik maailmastumine valitsuste ja riikide tegevusruumi piiravate mõjude põimumisena (Held 1995): siseriikliku poliitika piiride hägustumine, riigi poliitika institutsionaalse ja organisatsioonilise konteksti muutus, õigusliku raamistiku ja valitsuste halduspraktikate muutus, vastutuse ja aruandluse viiside hägustumine riikides n Samas mitte tingimata riigi kadu: õiguslike loovutustega võib juurde võita sisulist tegevusruumi, rahvusriigi nõrge-nemine ei tähenda tingimata riigi kui sellise nõrgenemist Muutused valitsuse tegevuses n Riigi tegevuse ümberpaigutamine madalamatele või riigiülestele
vaade (teema 5) Virtuaalne relvar e. vaade (ingl. k. view) väärtus leitakse kasutaja poolt vaate poole pöördumise hetkel Vaade e. virtuaalne relatsioon on ühe või mitme baasrelatsioonile rakendatud relatsioonilise operatsiooni tulemus, mille tulemuseks on samuti relatsioon. Selle relatsiooni kirjed pole andmebaasi salvestatud vaid vaate abil kasutaja jaoks dünaamiliselt konstrueeritud. 12. Pädevusala (teema 7) (ehk rolli vastutuspiirkond) Leitakse süsteemi organisatsioonilise tükelduse tulemusena. Pädevusalade leidmine tähendab süsteemi organisatsioonilist tükeldamist. Pädevusala on ühe organisatsiooniga seotud rolli vastutuspiirkond. Iga pädevusala vastab mõnele organisatsiooni struktuuriüksusele, ametikohale või infosüsteemi kasutaja rollile. Igal pädevusalal on funktsioonid (ülesanded), mida see peab täitma ja infovajadused (nõuded andmetele), mida see peab kasutama.
teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist. Planeerimine on otsustusprotsess, mille lõpptulemuseks on vastav plaan. Plaan on teatud otsus, otsuste summa, mis on optimeeritud vastavale eesmärgile. Igasugune plaan ei eelda veel selle konkreetset elluviimist, täitmist, tal võib olla ka teatud suunitluslik funktsioon. 2. täitmine. Siia kuulub kogu organisatsiooniline tegevus, mis on suunatud teatud ülesande elluviimisele. See eeldab vastava organisatsioonilise struktuuri formeerimist, töötajate kohalemääramist, nende omavaheliste funktsioonide määratlemist, juhtimist ning reguleerimist. 3. halduse kontroll-avaliku administratsiooni üle teostatav järelevalve. Kontroll on funktsioon, mille sisuks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. · Internne-kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb teenistuslikuks(teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused) ja
alaliselt õigusteenust osutada üksnes Eesti Advokatuuri liikmed (§ 22 lg 3). Käesolevas artiklis käsitletakse Eesti Advokatuuri kui kutseühendust ja avaliku halduse kandjat ning uuritakse, kuidas peegelduvad nime- tatud kaks tahku organisatsiooni igapäevaelus ja arengus. Artikli fookuses on advokatuuri uued arengu- suunad perioodiks 2011–2020*4, mille väljatöötamise käigus analüüsiti advokatuuri organisatsioonilise ülesehituse ja toimimise seniseid mehhanisme ning kiideti heaks edasised tegevuspõhimõtted, võttes alu- seks nii seadusest, rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest kui ka praktikast tulenevad nõuded. 1. Üldised põhimõtted AdvS § 2 (advokatuuri mõiste ja õiguslik seisund) lõige 1 sätestab: „Eesti Advokatuur on 1919. aasta 14. juu- nil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus õigusteenuse osutamise
4) Milles seisneb asja lahendamise olemus 5) Millistele faktilistele asjaoludele vastuvõetud otsus tugineb 6) Millise seaduse või muu normatiivakti alusel see akt on vastu võetud 7) Kus on välja antud Eksisteerib väga mitmesuguseid õiguse rakendamise akte. Õiguse rakendamine toimub kolmel juhul. Õigussuhte iseloomust tulenevalt on vaja rakendada õigust - on tegemist õigusnormi dispositsiooni rakendamisega. Sellised aktid on tavaliselt organisatsioonilise iseloomuga aktid (valimiste väljakuulutamine). Kui tegemist on juriidilise vaidlusega, siis õiguse rakendamise akt piiritleb kahe subjekti omavahelised õigused ja nende kohustused. Sellele lähedase iseloomuga on õiguse rakendamise akt karistuse määramisel. Siit tulenevalt eristatakse vastavalt reguleeritavale suhtele ja rakendatavale normile: 1) Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega
21. Loovus ja innovatsioon olemus ning nende erinevus. Loovus ja innovatsioon ei ole sünonüümid. · Loovus sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks nn Leiutis (invention) uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. · Innovatsioon nende ideede praktiline rakendamine, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt uue toote loomine). Eesti Entsüklopeedia järgi on innovatsioon uuendus, mingi teadusliku, tehnilise või organisatsioonilise avastuse, leiutise vm saavutuse rakendamine ühiskonnas. · Innovatsioon seisneb selle väärtuse olulises muutuses, mida ettevõte pakub oma tarbijatele või · sellele väärtuse loomise/tagamise kulude olulises vähendamises. Innovatsioonide vajadus: · Konkurentsijõud suruvad peale. · Innovatsioonideta jääb ettevõtte eluiga lühikeseks. · Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski võib ka üksikisik olla
· IT terminoloogia korrastamiseks (ISO/IEC 2382 seeria) · dokumenteerimiseks (ISO/IEC 6592, ISO/IEC 9294 jt) 28. Infosüsteemi audit, selle eesmärgid, auditeeritavad objektid, maht, audiitor, riskid, korraldus, infrastruktuur, COBIT Infosüsteemi audit on mitmekülgne ülevaade ja hinnang auditeeritava ettevõtte, asutuse või organisatsiooni automatiseeritud infosüsteemile või selle osadele, kaasa arvatud seostele automatiseerimata protsessidega ja organisatsioonilise struktuuriga. Näiteid auditi eesmärkide kohta: · hinnata süsteemide ja infotöö vastavust ettevõtte (äri)huvidele · hinnata ettevõttega seotud kolmandate osapoolte (näiteks avalikkuse) nõuete rahuldatust · hinnata firma tegevusele eluliselt vajaliku info usaldatavust, kättesaadavust ja kaitstust · hinnata süsteemide või infotöö korralduse kvaliteeti, turvet ja töökindlust
3 5. Kirjeldage kontrollimisprotsessi 6. Milline on planeerimise definitsioon? Planeerimine on juhtimisprotsess, mis hõlmab eesmärkide püstitamist, ülesannete ja tegevuste kindlaksmääramist ning ressursside hindamist ja jagamist nimetatud eesmärkide saavutamiseks Planeerimine on juhtimise keskne funktsioon, sest määrab ära teiste funktsioonide sisu ja suuna ning kogu organisatsioonilise tegevuse mõtte. Planeerimine on eesmärkide püstitamine ja nende saavutamiseks vajalike tegevuste kindlaksmääramine (Alas). 7. Defineerige organiseerimine! Organiseerimine on plaani elluviimiseks vajalike ressursside jagamine ja tegevuste korraldamine ning jaotamine vastavalt organisatsiooni ülesehitusele Organiseerimine on juhtimisfunktsioon, mille eesmärgiks on: o tegevuse koordineerimine formaalsete reeglite ja ettevõtte
ning millise aja jooksul oleks vaja neid nõuete rahuldamiseks alal hoida; otsustuse, kuidas korraldada dokumente nõnda, et vastata kasutusnõuetele; tagatise, et dokumente luuakse ja korraldatakse vastavalt nendele nõuetele; nõuded dokumentide säilitamisele, mis vastavad äri ja ühiskondlikele vajadustele ja muudavad dokumendid juurdepääsetavaks pikema aja jooksul; juriidilised ja regulatiivsed nõuded, rakendatavad standardid ja organisatsioonilise poliitika; tagatised, et dokumente säilitatakse nii kaua kui nõutud. PABERITE MÕÕDUD A0 841 x 1189 mm A1 841 x 594 mm A2 594 x 420 mm A3 420 x 297 mm A4 297 x 210 mm A5 210 x 148 mm A6 148 x 105 mm A7 105 x 74 mm A8 74 x 52 mm KASULIKUD LINGID Ravikindlustuse ja haigekassa blanketid: http://www.haigekassa.ee/blanketid/ Seadused ja säilitustähtajad: http://www.dokumendipank.ee/
Loovus – sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks nn leiutis – uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. Ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine. Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd, innovatsiooni all mõistetakse nende ideede täiustamis ja praktilist rakendamist. Innovatsioon – uuendus, mingi teadusliku, tehnilise või organisatsioonilise avastuse, leiutise vm saavutuse rakendamine ühiskonnas. ERINEVUS: Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski võib üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov. Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja, neid motiveerib idee. 21. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja
muudatust protsessiõiguse ajaloos. Seni oli olnud eesmärgiks kokkuleppe saavutamine, nüüd allutati pooled kohtulikule juurdlusele, mille eesmärk oli süüdioleku kindlakstegemine. Vastavalt ilmaliku keskvõimu tugevnemisele, mis lubas tõsta ühtlasi kohtu positsiooni, hakati kanoonilist protsessi kasutama ka ilmalikud õiguspraktikas. Sama oluline kui oli kiriku mõju protsessiõigusele oli kirku mõju haldussüsteemi kujundamisele. Oma organisatsioonilise tõhususe poolest oli kirik kaugelt üle ilmalikust võimust. 20. Õigussiirded (legal transfer) õiguse ajaloolises arengus, s.h retseptsiooni mõiste ja liigid. Mehaanilised metafoorid (näeb õigust kui tehnilist vahendit) - laen, eksport, ringlus Orgaanilised metafoorid (näeb õigust kui midagi elusat) - õitseng, nakkus, siirdamine, juurdub, õitseb, on viljakas Diskursiivsed metafoorid – õigus kui kommunikatsioon, narratiiv, müüt
Võib delegeerida muudatuste tegemise. Valla või linna ametiasutuste moodust kord kuul sätestamisele valla või linna põhimääruses. See registr riigi ja KOV asutuste registris. Juhtimine toim monokraatsel süsteemil. Valla- või linnavalitsusel kui ametiasutusel on struktüksused (ametid, teenistused, osakonnad), mis on organisats-lt ja ruumiliselt eraldatud. Need on ametiasutuste osad. KOKS ja ATS ütlevad, et need on iseseisvad ametiasutused. Kõige väiksema organisatsioonilise ühiku mood amet. Organisatsioonilis-õiguslikult on amet ühele isikule institutsionaliseeritud ül-te kogum. Ameti kandja on isik, kes täidab ameti vastavaid ül-d. Ametiasutuse juhil või tema volitatud isikul on õigus ametiasutuse töö korrald-ks anda teenistusalaseid akte. Nendes määratakse: Tööaja algus ja lõpp Tööpäevasisesed vaheajad Töö- ja puhkeaja korraldus
3. Organisatsiooni majandustulemuste (finantsseisundi) tagamisega seotud juhtimis- otsuste infovajaduste ja infoedastuse koordineerimine lähtudes: organisatsiooni siseste infotarbijate huvidest, organisatsiooni väliste infotarbijate huvidest. 4. Meetodite ja süsteemide väljatöötamine ja arendamine: ettevõttesisese planeerimise ja aruandluse (kontrolli), finantsarvestuse ja kuluarvestuse tarvis. 5. Ettevõtte planeerimis- ja aruandlussüsteemi toimimise organisatsioonilise skeemi väljatöötamine ja arendamine: organisatsioonilis-funktsionaalne struktuuri lõikes, süsteemi rakendamise, arendamise ja tulemuste hindamise protsessis - plaani- ja aruandlusalaste nõupidamiste kaudu, - projektikoosolekute ettevalmistamine ja läbiviimine Paljudes Eesti ettevõtetes nimetatud elemendid toimivad, kuid mitmetel puhkudel täidetakse eespool vaadeldud ülesandeid ebasüsteemselt ja koordineerimatult.
Sise- ja väliskeskkonna mõjud Sisekeskkonna moodustavad (7S): Inimesed, organisatsioonikultuur Ressursid: rahalised ja tehnilised Oskused ja võimed konkurentsieelised Struktuurid, süsteemid, protsessid Väliskeskonna moodustavad (PEST, Porter): Sotsiaalne ja poliitiline keskkond - riik Majanduskeskkond riik ja regulatsioonid Konkurentsikeskkond võistlevad ettevõtted ja kliendid Organisatsioonide evolutsioon Aldrich'i organisatsioonilise evolutsiooni teooria Organisatsioonid eksisteerivad populatsioonidena, milles toimuvad järgmised evolutsioonilised protsessid: Variatsioonid Valik Säilimine Võitlus Populatsiooniökoloogia: Majandustsüklid Piiratud ressursid Rajasõltuvus Organisatsiooniline evolutsioon: Evolutsiooni tasemed: o Organisatsioonide populatsioonide evolutsioon o Organisatsiooni kui terviku evolutsoon
Eneseorganisatsioon Riigi olemasolu tunnuseks on toimiva riigivõimu olemasolu, mis väljendub riigivõimu täitevorganite tegevuses. Oma organisatsioon ja võimujaotus on riigi esmane tunnus. Iseseisva valitsusvõimu tunnuseks on see, et ta organisatsioon on rajatud tema enda loodud seadustele. Riigivõimu ühtsus Ei jagata mitte võimu vaid kompetentsi riigiorganite vahel. Kõrgeima võimu määrab põhiseadus- riik või rahvas. Riigiorganid Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Neid võib liigitada mitmeti: võimude alusel, ülesehituse alusel (astme), tegutsemisviisi alusel (ainuisikuline), tähtsuse järgi ning iseseisvuse ja sõltuvuse järgi. Tänapäeva poliitikateadus käsitleb riigiorganeid mõnikord ka poliitiliste institutsioonidena eraldades täidesaatva, seadusandliku, kohtuvõimu ja administratiivseid institutsioone.
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klassilisteks. Aastail 194458 kehtis Eesti...
). Jälgi trende (poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi) Leia ja lahenda probleem Täida lünk turul 21. Loovus ja innovatsioon – olemus ning nende erinevus. Loovus – sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks nn leiutis – uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. Innovatsioon seisneb selle väärtuse loomise/tagamise kulude olulises vähendamises. Eki järgi on innovatsioon uuendus, mingi teadusliku, majandusliku, tehnilise või organisatsioonilise avastuse, leiutise vm saavutuse rakendamine ühiskonnas. Innovatsioonide vajadus: konkuretsijõud suruvad peale ja innovatsioonideta jääb ettevõtte eluiga lühikeseks. Erinevus: Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt uue toote loomine). Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd, innovatsiooni all mõistetakse nende ideede täiustamist ja praktilist rakendamist.
alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist. Planeerimine on otsustusprotsess, mille lõpptulemuseks on vastav plaan. Plaan on teatud otsus, otsuste summa, mis on optimeeritud vastavale eesmärgile. Igasugune plaan ei eelda veel selle konkreetset elluviimist, täitmist, tal võib olla ka teatud suunitluslik funktsioon. 2. täitmine. Siia kuulub kogu organisatsiooniline tegevus, mis on suunatud teatud ülesande elluviimisele. See eeldab vastava organisatsioonilise struktuuri formeerimist, töötajate kohalemääramist, nende omavaheliste funktsioonide määratlemist, juhtimist ning reguleerimist. 3. halduse kontroll-avaliku administratsiooni üle teostatav järelevalve. Kontroll on funktsioon, mille sisuks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. · Internne-kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb teenistuslikuks(teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused) ja riiklikuks
kord nädalas? Missugune dokumendi kooskõla organisatsiooni strateegiaga järgneva loetelu seast on kõige olulisem? infotehnoloogia strateegia Missugusele küsimusele otsitakse vastust majandusliku teostatavuse uuringuga? planeeritava projekti majandusliku tasuvuse kohta ettevõtte jaoks Missugusele küsimusele otsitakse vastust tehnilise teostatavuse uuringuga? projekti edukuse võimlikkus olemasoleva või soetatava tehnika ja tehnoloogiaga Missugusele küsimusele otsitakse vastust organisatsioonilise teostatavuse uuringuga? organisatsiooni struktuuri vastavust ja võimakust toime tulla vajalike infovoogude töötlemisega Missugune alljärgnevatest tulemuste loeteludest on kõige täilikum loetelu IT rakendamise tulemustest organisatsioonis: Suurem tootlikus, parem klienditeenindus, parem materjalide kasutus, ajalisel ning koguseliselt täpsemad tarned, täpsem turundusinfo Missuguste alljärgnevate tegurite koosmõjul on projekti ebaõnnestumine kõige tõenäolisem?
Tehnilise dokumentatsiooni liigid: · Organisatsioonipoliitika Sissejuhatus. Antud teoorias käsitletakse inimeste käitumist organisatsioonis tööliste ja teenistujate ning nende otseste juhtide tasemelt lähtudes. Peatähelepanu on suunatud inimeste vahelistele suhetele ja nende tööalasele käitumisele, eesmärgiga mõista vastavaid seaduspärasusi ja organisatsioonis toimuvat. Organisatsioonilise käitumise aluste tundmine võimaldab juhil analüüsida olukordi, et mõjutada oma alluvate käitumist , suurendada nende tööalast aktiivsust ja seeläbi tõsta organisatsiooni efektiivsust. Kaasaegse organisatsiooniteooria puhul on lähtutud küll äritegevusega seotud organisatsioonidest, kuid antud teooria on kasutatav ka mujal: riigi-, teadus-, haridus-, tervishoiu jt asutustes ja muudes organisatsioonides, kus on tegemist inimeste tööalaste suhetega.
· Eri organisatsioonikultuuride kokkupõrge · Jooksvad toimimisprobleemid · Äri keerukuse tõus · Organisatsioonilise paindlikkuse vähenemine · Monopolidevastane seadusandlus 68. Argumendid ettevõtlustoetuste rakendamise poolt ja vastu. 67. Sisemine ja väline kasv, nende eelised ja puudused. vastu:
Eelised Võimalikud puudused Konkurentsi vähenemine Tippjuhtkondade kokkusobimatus Juurdepääsu saamine kaitstud toodetele Eri organisatsioonikultuuride kokkupõrge Juurdepääsu saamine uutele toodetele ja turgudele Jooksvad toimimisprobleemid Juurdepääs tehnilistele teadmistele/kogemustele Äri keerukuse tõus Juurdepääs tuntud brändile/kaubamärgile Organisatsioonilise paindlikkuse vähenemine Mastaabiefekt Monopolivastane seadusandlus Äririskide hajutamine 33. Vertikaalse integratsiooni olemus, plussid ja miinused. Vertikaalne integratsioon on sama ettevõtte tegutsemine mitmes üksteisele järgnevas äritegevuse faasis näiteks põllumajandussaadusi kasvatav ettevõte ühtlasi töötleb neid ja omab ka jaekauplusi toodete realiseerimiseks. Vertikaalse integratsiooni strateegiad:
Piiratud teovõime tagajärjed. a) Täielik õigusvõime (PS § 9; TsÜS § 26 lg 1); 2. 7-17.a. alaealise nii ühe- kui ka mitmepoolne tehing - tühine. Neil on seadusliku eeskostja nõusolekul tehinguid teha. b) Organisatsioonilise ülesehituse olemasolu (aluseks põhikiri - Erandiks ühepoolse tehingu korral: või ühinguleping). Peab tagama iseseisva tahte moodustumise ning selle väljendumise. 1)seadusliku esindaja eelnev nõusolek. c) Eraldatus oma liikmetest.
ALLIKAÕPETUS 1. Allikaõpetusajaloo abiteenus, mis uurib ajalooallikate analüüsimise ja kasutamise teooriat ja metoodikatAllikaõpetus tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms.Allikaõpetus on ajaloo abiteadus , mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimustöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemineAllikaõpetus On teadus akadeemiline teadus, ei taandu ainult ajaloo peale parem, et on õpetus. Primaarne allikas: Tähtsad allikad: arhiiviallikad Ajaloolane:allikas arhiivist leitav algmaterjal Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi Välisne allika kriitika välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused 2. Allikaõpetuse isa maailmas...
faasid tuleb edukaks õppimiseks korduvalt läbida: *tähelepanu haaramine, *informeerimine eesmärgist ja motiveerimine õppima, *eelnevalt õpitu kordamine ja aktualiseerimine, *uue materjali edastamine (ka iseõppimise tähenduses), *õppimise suunamine, *õpitu omandamist kinnitava soorituse esilekutsumine, *tagasiside andmine, *soorituse hindamine, *õpitu kinnistamine ja üldistamine (1992). f) Õppetund, õppemeetodid ja nende rakendamine 1. Õppemeetodi, metoodilise võtte, õppetöö organisatsioonilise vormi, metoodilise süsteemi ja õppestrateegia mõisted. Õppemeetod selle all mõistetakse üldjuhul tegevusviisi õppe- või kasvatuseesmärgi saavutamiseks. Õpetajakeskne, kooperatiivne, iseseisva töö meetod. Metoodiline võte selle all mõistetakse tavaliselt ühe või teise õppemeetodi raames kasutatavaid üksiktoiminguid, mis omavahel moodustavad terviku Metoodiline süsteem õppemeetodeid ja metoodilisi võtteid ühendavad õppetöö korraldamise viisid, mille
Kuna määrus jõustus 1. sept 1996, siis möödus tähtaeg asjaajamiskordade Alustega kooskõlla viimiseks 1. sept 1997. Alused mingit kontrollimehhanismi, kas ja kuidas määrust täidetakse, ette ei näinud. Nüüd aga on Riigikogu poolt 25. märtsil 1998 vastu võetud arhiiviseadus selle lünga täitnud ning vastavad järelevalvefunktsioonid loodavale Rahvusarhiivile pannud. 3. ASUTUSE ASJAAJAMISE KORRALDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 3.1. Asjaajamise organiseerimise vormid Asjaajamise korralduse organisatsioonilise vormi valik sõltub asutuse suurusest, struktuurist, territoriaalsest paiknemisest, dokumendiringluse mahust, juhi juhtimispõhimõtete valikust, tehnilisest varustatusest jm. Tsentraliseeritud asjaajamine Kõik asjaajamistoimingud (dokumentide vastuvõtt, registreerimine, lahendamine, lahendamise kontroll, väljasaatmine, toimikusse paigutamine) toimuvad ühes kohas - struktuuriüksuses või kantseleis. Üldreeglina
2) abinõude rakendamist; 3) bioloogilise mitmekesisuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine; 4) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine; 5) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine; Seire tasandid: Riiklik keskkonnaseire; Kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire; Ettevõtja keskkonnaseire. Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur: Riikliku keskkonnaseire programmi täitmiseks vajaliku organisatsioonilise astmestiku moodustavad: Üldkoordinaator; seirenõukogu; allprogrammide vastutavad täitjad; seire vahetud teostajad. Keskkonnaseire allprogrammid: Meteroloogiline ja hüdroloogiline seire; Õhuseire; Põhjavee seire; Siseveekogude seire; Rannikumere seire; Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire; Metsaseire; Kompleksseire; Kiirgusseire; Seismoseire; Mullaseire; Tugiprogramm. Keskkonnaindikaatori mõiste:
Seire tasandid: Riiklik keskkonnaseire Kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire Ettevõtja keskkonnaseire Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur 1 (1) Riiklikku keskkonnaseiret korraldab Keskkonnaministeerium. (2) Riiklikku keskkonnaseiret teostatakse keskkonnaministri kinnitatud programmi alusel. Riikliku keskkonnaseire programmi täitmiseks vajaliku organisatsioonilise astmestiku moodustavad: üldkoordinaator seirenõukogu, allprogrammide vastutavad täitjad seire vahetud teostajad. Keskkonnaseire allprogrammid. Allprogrammid Seirejaamade arv Õhuseire 27 Põhjavee seire 387 Siseveekogude 163 seire Rannikumere 102 seire Looduse 858 mitmekesisuse seire metsaseire 195 Kompleksseire 2 Seismoseire 2 Mullaseire 8 Kokku 1744 1
Seire tasandid: Riiklik keskkonnaseire Kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire Ettevõtja keskkonnaseire Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur 1 (1) Riiklikku keskkonnaseiret korraldab Keskkonnaministeerium. (2) Riiklikku keskkonnaseiret teostatakse keskkonnaministri kinnitatud programmi alusel. Riikliku keskkonnaseire programmi täitmiseks vajaliku organisatsioonilise astmestiku moodustavad: üldkoordinaator seirenõukogu, allprogrammide vastutavad täitjad seire vahetud teostajad. Keskkonnaseire allprogrammid. Allprogrammid Seirejaamade arv Õhuseire 27 Põhjavee seire 387 Siseveekogude 163 seire Rannikumere 102 seire Looduse 858 mitmekesisuse seire metsaseire 195 Kompleksseire 2 Seismoseire 2 Mullaseire 8 Kokku 1744 1
kindralkubernerid. Kindralkuberneri ülesanded: Kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine. Riigitulude laekumise jälgimine. · Kohaliku aadli seast valiti kaks valitsusnõunikku, kelle ülesandeks jäi enamjaolt Baltikumi valitsemine, kuna kindralkubernerid viibisid alailma Peterburis. · Aadli omavalitsust teostasid Eesti-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkond, säilitades Rootsiajalise organisatsioonilise struktuuri. · Maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid. · Rüütelkonnad püüdsid ka kirikut kontrollida, nõudes endile kohad kiriku juhtorganites. · 1730- 40ndatel koostati rüütelkonna liikmetele nimekirjad- aadlimatrilkid, mis pidid kaitsma siinsete aadlisuguvõsade privileege uustulnukate eest. · Üksnes aadlinimekirja kantud aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilisi ja
vahetumise tagajärjel. Visioon - Edukad on need ettevõtted, mille omanikel on visiooni oma ettevõtte arengust. Visiooni olemasolu tekitab usaldustunde, et äri on pikaajaline. Visioon erineb eesmärgist selle poolest, et visioonil ei ole konkreetset tähtaega ega täpselt defineeritud sisu. Visioon on pigem unistus, mille saavutamiseks püstitatakse kindlateks tähtaegadeks eesmärgid. 7. Organisatsiooni skeemid, tööjaotus Organisatsiooni skeem on organisatsioonilise struktuuri e. Ülesehituse visuaalne esitlus. Skeem näitab peamiselt kahte asja: töö jaotamist komponentideks ja alluvussuhteid kas a. Funktsionaalsete osakondade kaupa b. Territoriaalse paiknevuse järgi c. Toote või teenuse järgi d. Tarbijagruppide järgi ja e. Tootearenduse alusel. 8. Ettevõtja ja juht, ettevõtlikkus ja juhtimine - Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenused ning kaupade ja teenuste
kinnitatud ja uurib neid nende ehtsuse aspektist. Diplomaatika on kogum mõisteid ja meetodeid, mis kujundati algselt seitsmeteistkümnendal ja kaheksateistkümnendal sajandil "dokumentide usaldusväärsuse ja autentsuse tõendamise eesmärgil." Sajandite jooksul on see arenenud "väga keerukaks ideede süsteemiks dokumentide olemuse kohta, nende tekke ja ülesehituse kohta, dokumentide seoste kohta nendega ühendatud tegevuste ja isikutega ning nende organisatsioonilise, sotsiaalse ja legaalse kontekstiga." Kui diplomaatika vaatleb dokumente üksikolemitena, siis "arhiivindus uurib neid kui hulki, analüüsib nende dokumentaalseid ja funktsionaalseid vastastikuseid seoseid ning uurib viise, kuidas on võimalik dokumente koos kõigi nende seostega kontrollida ja edasi anda." 27. Faleristika on rinnamärkide (sealhulgas ordenite, teenetemärkide ja medalite) uurimine ja kogumine. Faleristika
viimased andmed (mitte kohtulahendi jõustumine). Alternatiiv surnuks tunnistamisele on surma tuvastamine (TsÜS § 22). Selle eelduseks on asjaolu, et isiku surmas võib kindel olla (kuid laip on hävinenud ning surmaakti ei saa koostada) JURIIDILINE ISIK · Juriidilise isiku mõiste areng Isikute ühendused Vanas Roomas - universitas. (Rooma riik, municipium e. linnkogukond, tsunftid ja gildid). Tunnused: õigusvõime olemasolu, organisatsioonilise struktuuri kaudu tagatud sõltumatus oma liikmetest, vastutuse piirang. Keskajal olid kasutusel terminid: persona ficta, persona representanta. Termini "juriidiline isik" eelkäijaks oli termin "moraalne isik" (S.Pufendorf). Termini "juriidiline isik" võttis kasutusele G.Hugo (Lehrbuch des Naturrechts, 1798). · Juriidilise isiku tähtsamad ajaloolised teooriad 1.Fiktsiooniteooria (F.C. von Savigny. System des heutigen römischen Rechts, 1840).
Estonian Business School Juhtimise õppetool Getri Järvsoo KOOLITUSPÕHIMÕTETE VÄLJATÖÖTAMINE JA ARENDAMINE FORTUM TERMEST AS-s Bakalaureusetöö Juhendaja Maris Zernand, MBA Tallinn 2005 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 JOONISTE LOETELU..................................................................................................4 SISSEJUHATUS...........................................................................................................5 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.....................................................................................7 1.1. Koolituse ja arengu põhimõisted..............................
peab hoolt kandma eelkõige "kogukond" (pere, kirik...) (d) angloameerika e liberaalne üksikisiku vastutus oma heaolu eest; riigi sekkumine minimaalne (kõrge tööhõive tagamine); madalad maksud. 105. Kuidas võiks maailmastumine mõjutada valitsuse tegevust? Mida tähendab governance? Majanduslik maailmastumine valitsuste ja riikide tegevusruumi piiravate mõjude põimumisena: siseriikliku poliitika piiride hägustumine, riigi poliitika institutsionaalse ja organisatsioonilise konteksti muutus, õigusliku raamistiku ja valitsuste halduspraktikate muutus, vastutuse ja aruandluse viiside hägustumine riikides Samas mitte tingimata riigi kadu: õiguslike loovutustega võib juurde võita sisulist tegevusruumi, rahvusriigi nõrgenemine ei tähenda tingimata riigi kui sellise nõrgenemist. Riigi tegevuse ümberpaigutamine madalamatele või riigiülestele valitsemistasanditele, PPP (public-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
