Organisatsioonikäitumine 2014/15 Eneken Titov 1. Organisatsioonikäitumise olemus 1.1. Organisatsioonikäitumise definitsioonid 1.2. Organisatsiooni huvigrupid 1.3. Väliskeskkonna mõjutegurid organisatsioonikäitumisele 1.4. Organisatsiooni olemus, struktuur, eesmärgid, keskkond, (e-loeng) 1.5. Organisatsioonikäitumise ajalugu (e-loeng) 1.6. Organisatsiooni metafoorid (e-loeng)
1. Indiviid: Kuidas leida töö, mis sobib ja meeldib (kutsumus) ja kuidas saavutada häid tulemusi? Kuidas mõista kaastöötajaid/kliente? Kuidas leida ja hoida motivatsiooni? 2. Grupp: Kuidas töötada meeskonnana efektiivselt? Kuidas lahendada konflikte meeskonnas? 3. Organisatsioon: Kuidas organisatsioon kui tervik on tulemuslikum? Kuidas viia läbi muudatusi? Mis kasu on organisatsioonikultuurist? 2. Milliste sotsiaalteadustega on organisatsioonikäitumine tihedalt seotud? 3. Mis moodustab organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna? Sisekeskkond: Struktuur - struktuur ehk koostisosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri. Inimesed - juht saavutab eesmärgi inimeste kaudu, kasutades ära nende tööjõudu ja intellekti. Ülesanded - iga struktuuri üksus või allüksus luuakse mingi eesmärgi saavutamiseks.
alluvate tarvitamise õpetuseks vms. On meeldiv tõdeda, et Vadi pole läinud seda teed, vaid on kirjutanud igati asjaliku raamatu, mis on juba leidnud oma ni ﾚ i ja lugejaskonna (eks näita seda ka ju äsja ilmunud kordustrükk). Mõned retsenseerijad on raamatule süüks pannud liigset läänelikkust. Tundub siiski, et see etteheide on veidi asjatu. Pole ju autori süü, et enamus tarku mehi ja naisi, kelle teooriatele toetub organisatsioonikäitumine, elavad väljaspool Eestit. Vadi on leidnud siin asjaliku kompromisslahenduse - nn. välisteooriatele lisavad vürtsi Eesti juhtimispraktikute (Andres Bergmann, Siim Kallas, Jüri Kärner, Sir Arvi Parbo, Ants Veetõusme jt.) kogemused, mis autori poolt sujuvalt teksti sisse on sulatatud. Siiski ei saa rääkida Eesti osaluse täielikust puudumisest teooria vallas, Vadi on oma raamatu kirjutamisel kasutanud ka kohalike teoreetikute teadmisi (Bachmann, Elenurm, Kidron, Krips, Lauristin, Mereste,
Organisatsioonikäitumine I kr Tõene Koostööle orienteeritud meeskonna üheks iseloomustavaks teguriks on tugev ja tõhus juhtimine/eestvedamine. Meeskonnatöö keskne eesmärk on loovuse stimuleerimine, mis suurendab väljapakutavate ideede hulka ja ergutab uutmoodi mõtlemist. Läbipõlemine on psühhofüüsiline väsimusseisund, mille ilminguteks on pidev väsimustunne, ükskõiksus, masendus ning nendega kaasnev tegutsemisvõime vähenemine. Edukas sõnum koosneb järgnevatest komponentidest: sisu komponent, “mina” komponent, suhte komponent, mõju komponent. Üheks omavahelise suhtlemise takistuseks organisatsioonis võib olla kultuuri mõju, st eri kultuuridest pärit inimesed kalduvad etnotsentrismi. Kehtestav käitumine võimaldab väljendada oma mõtteid, tundeid soove ja vajadusi teisele osapoolele vastuvõetavalt. Tuginedes Milton Rockeach´i väärtussüsteemile inimese üheks lõppväärtuseks võib olla nauding. Hoiak on üldine ja suhteliselt püsiv hinn...
4. Täiendharidus: puudub 5. Praegune töökoht : ei oma hetkel töökohta 6. Kvalifikatsioon, oskused : Minu enesehinnangu kohaselt on mul järgmised projektijuhi kutsestandardis kirjeldatud ja nõutavad isikuomadused: otsustusvõime, analüüsivõime, vastutustunne, loogiline mõtlemine, koostöövalmidus, täpsus, eesmärgipärasus, paindlikkus, innovaatilisus, kiire reageerimisvõime ja üldoskused: Majandus III, Organisatsioonikäitumine III algtase, suhtlemine III, klienditeenindus III, asjaajamine III, Arvuti kasutamine AO1/AO2/AO3/AO4/AO5/AO6/AO7 7. Varasemad tööalased kogemused: Aeg (algus-lõpp) Ettevõte Amet Töökirjeldus, ülesanded 8. Olulisemad teostatud projektid: puuduvad 9. Keeleoskus: Hinnanguline skaala 5-2 (5 - väga hea; 4 - hea; 3 – rahuldav, 2 - vähene)
Rahvuskultuur organisatsioonikäitumises Reelika Rohi OT12 Inimressurss ja tõhusus on omavahel tihdedalt seotud, sest tõhusust ei ole võimalik saavutada ilma töötajaid maksimaalselt efektiivselt tööle rakendamata. Kuna efektiivsus sõltub paljuski juhist, peaksid juhid endale teadvustama kultuurilisi erinevusi. Organisatsioonikultuur peab väärtustama kultuurilisi erinevusi ja soodustama nende väljendumist ja arengut Multikultuurse organisatsiooni tunnused Kultuurierinevuste teadvustamine ja väärtustamine Formaalsete ja informaalsete struktuuride integreeritus Kultuurilise diskrimineerimise puudumine Empaatiavõime Kohanemine Kultuurierinevuste juhtimise protsessi 5 faasi 1. Algatamine juhi pühendumine 2. Hindamine praktika ja kogemuste uurimine 3. Teadvustamine teadlikkus kultuurierinevustest 4. Ellurakendamine muudetakse organisatsioon...
3. Personalijuht vastutab temale teatavaks saanud konfidentsiaalse informatsiooni kaitsmise eest. NÕUDED AMETIKOHALE Haridus: Kõrgharidus või sellele ametikohale vastav kvalifikatsioon Töökogemus: Vähemalt 2-aastane personalitöö alane juhtimiskogemus Teadmised: Teadmised personalitööst ja seda valdkonda puudutavatest õigusaktidest, asjaajamisest riigiasutustes. Põhioskused: Organisatsioonikäitumine, erinevad juhtimisteooriad, avalikku teenistust puudutav seadusandlus. Riigikeele oskus kõnes ja kirjas kõrgtasemel, inglise ja vene keele oskus kõnes ja kirjas kesktasemel Personaalarvuti väga hea kasutamisoskus Isikuomadused: Algatusvõime, oskus töötada iseseisvalt, kasutada tööaega efektiivselt, kohusetunne
6. Organisatsiooni kultuur, avaldamisvormid, kultuuritasandid 7. Väärtused ja eetiline juhtimine organisatsioonis. 8. Grupi ja meeskonna erinevused ja sarnasused. Mitteformaalne ja formaalne grupp. 9. Hoiakud grupis ja nende muutmine. 10. Suhtlemine erinevate gruppide ja meeskondade vahel, suhtlemine organisatsioonis 11. Eestvedamine 1. Organisatsioon on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonikäitumine uurib inimkäitumist ja selle mõju organisatsioonis. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. 2. Kõige laiemalt käsitledes alustatakse organisatsioonikäitumise ajalugu Kreeka filosoofide Platoni ja Aristotelesega, kes arutlesid suhtlemise olulisuse üle. Järgmise märksõnana on oluline 16. sajandi Itaalia filosoofi Niccolo Machiavelli
Esmasjuhid - juhendavad üksiktoimingute elluviimist ja kontrollivad oma alluvaid 8 Nimeta 21. sajandi olulisemaid muudatusi organisatsioonis. (6) Tekkis virtuaalne organisatsioon Tekkis ka ajutine personal Töötajaid hakati valitsema teadmistega Kasvas töötajate erinevus Vananev töötajaskond Suurenes personali liikuvus TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Nimeta organisatsioonikäitumise eesmärke. Eesmärkideks on: Saada aru, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad Näha ette alluvate nii soovitavat- kui ka ebasoovitavat käitumist Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes 2) Milliste tegevuste ja põhimõtete poolest on tuntud Frederick W. Taylor? Inseneri ametit pidav F
Sissejuhatus Luua ülevaade psühholoogia rakendamisvõimaluste mitmekesisusest; sotsiaalkultuurilisse psühholoogiasse Majandus ja psühholoogia I Maaja Vadi TÜ majandusteaduskond Email: [email protected] KORRASTATUS Rakendusvaldkonnad, mis kasutavad psühholoogia teadmust vastastikune täiendamine; Juhtimine Organisatsioonikäitumine; Personalijuhtimine. Turundus Tarbijakäitumine; Reklaam; Müügisuhtlemine. 1 KOORDINEERIMINE??? ...
Organisatsioonikäitumise olemus ja organisatsioonid 1. Organisatsioonikäitumine mõiste ja olemus OK on teadus, mis uurib süsteemselt ja rakendab teadmisi indiviidide ja gruppide käitumisest organisatsioonis, kus nad töötavad. Organisatsioon on inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri. Organisatsioonikäitumine on teadus sellest, mida inimesed teevad organisatsioonis ja kuidas nende käitumine mõjutab organisatsiooni saavutusi.
Organisatsioonikäitumine ja juhtimine Marina Brõtkina PJ179 ESSE ''Milline on edukas juht ja juhtimine? ' ' Kogukonnas on levinud müüt, et projektijuhtimisega saab hakkama iga inimene. Paljud inimesed räägivad, et projektijuhil ei pea olema teadmisi sellest valdkonnast, kui projekti ellu viiakse, oluline on see, et ta oskaks projekti juhtida. Tegelikkus on selline, et projektijuhtimiseks on vaja kogemust ja ilma isikliku valdkondliku kogemuseta ei oska projektijuht ette näha tekkitavaid võimalusi ja probleeme. Paljud inimesed näevad seda väiteid nagu nalja. Projektijuht peab järgima kindlalt oma plaani, selleks, et projektis osalejad usaldaksid siiralt teda. Õigupoolest projektijuht peab uskuda edusse ja suutma seda usku teistele edasi anda. Mõnikord juhtub, et kiire otsus on palju parem ja tõhusam kui tahtlik ja kaalutud otsus, mis on võetud hiljem. Paljusi...
2. Mis on inimressursi juhtimine? 3. Mis on personalijuhtimine? 4. Millised on personalijuhi rollid organisatsioonis? 5. Millised on personalijuhtimise osategevused? 6. Mis on strateegilise inimressursi juhtimise üldeesmärk? XIII loeng: enesejuhtimine 1. Millised on efektiivse inimese 7 harjumust Covey järgi? 2. Mis on mõju-ulatusring ja mis on huvidering 3. Joonistage Covey-Eisenhoweri ajamaatriks ja kirjeldage seda (pikk küsimus) XIV loeng: organisatsioonikäitumine: kultuur ja grupid 1. Millised on organisatsioonikultuuri avadumisvormid? 2. Millised on organisatsioonikultuuri tasandid? 3. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? 4. Milline on tugev organisatsioonikultuur? 5. Mis on grupp ja mis on meeskond? 6. Millised on grupi arenguastmed? (pikk küsimus)
siseinfosüsteemi kasutamise oskus. Ametijuhend 8 4.6 Võõrkeele nimetus ja oskuse tase Inglise keel C1 Vene keel B2 A1 Läbimurre A2 Esmane keeleoskus B1 Suhtluslävi B2 Edasijõudnute tase C1 Vaba suhtluspädevus C2 Haritud emakeelekõneleja tase 4.7 Täiendavad oskused ja teadmised 1. Juhtimine (juhtimisteooria, organisatsioonikäitumine, projekti- ja kvaliteedijuhtimine) 2. Majanduse põhimõisted, turundus, ettevõtlus, majandusarvestus ja raamatupidamisalused, teadmised mikro- ja makroökonoomikast 3. Tööseadusandlus 4. Psühholoogia alased teadmised (isiksuse-, suhtlemis- ja sotsiaalpsühholoogia) 5. Uuringumeetodid ja uuringute teostamine 6. Kirjeldava statistika põhimeetodid ja statistilise informatsiooni kasutamine 7. Asjaajamise kord ja dokumendihaldus 8. Avalik esinemine
Organisatsioonikäitumine Organisatsiooni mõiste · ORGANISATSIOON Sõna organisatsioon tuleneb kreeka keelest, kus ta tähistas korrastatust ja kooskõlastatud tervikuks korrapärastumist. · Tänapäeval nimetatakse organisatsiooniks inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri. · Organisatsioon võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte, samuti valitsus, kool, ühing jne. · Organisatsioonid jagunevad ametlikeks ja mitteametlikeks. Ametliku organisatsiooni eesmärgid on ette kindlaks määratud ning sinna kuuluvaid inimesi seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia. Organisatsiooni olemus · Inimeste koondumise organisatsioonidesse tingivad sotsiaalsed ja materiaalsed põhjused. Kuna ühe inimese vaimsetest ja füüsilistest võimetest alati eesmärgi saavutamiseks ja väliskeskkonna poolt seatud takistuste ületamiseks ei piisa, vaj...
kogu Eesti on ametikohtadel 34 töötajat. Koolis õpib 3750 tudengit. Kokkuvõte Organisatsioon,mida analüüsisin on ametlik ehk formaalne ning väga suure ja keeruka ülesehitusega.Lisaks kindlale struktuurile on sellel veel tugistruktuurid ja erinevad institutsioonid.Igal üksusel on oma kindel juhataja,kellele alluvad teised töötajad,kuid samas organisatsioon võtab arvesse oma töötajate soove ja ning ettepanekud arutatakse omavahel läbi. Kasutatud allikad Vadi , M. (2001). Organisatsioonikäitumine. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus. Mainori Kõrgkool. (15.03.2009). [http://www.mk.ee]. Organisatsiooniteooria konspekt . Karin Kuimet
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusõppetool R13 KÕ1 Reti Punt RAAMATUPIDAJA MOTIVEERIMINE Juhtumianalüüs Õppejõud: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2013 Ulla on 47 aastane raamatupidaja, kes on töötanud selles firmas juba 12 aastat. Üldiselt on ta saanud väga hästi hakkama oma tööülesannetega. Viimasel ajal on tulnud Ullal ette vigu nii aruannetes kui ka igapäevases töös. Ulla käitumine on muutunud kardinaalselt, ta on kergesti ärrituv ja hajameelne. Ulla puhul oleks vaja, et naine muutuks endiseks aktiivseks ja rõõmsameelseks. Varasemalt oli Ulla korrektne, vältimaks uusi vigu igapäeva töös ja aruannetes, oleks tarvis, et Ulla muutuks endiseks. See on kõigi huvides, et esitatud andmed oleksid õiged ning ei esineks vigu aruandluses. Naise käitumise muutuseks võiks lugeda laste iseseisvumist ning kodust lahk...
14. Türk, K. 2002. Personalijuhtimine. [http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q= mcclellandi+vajaduste+teooria&source=web&cd=4&ved=0CDkQFjAD&url=http %3A%2F%2Fwww.local.ee%2Fsiim%2Fained%2F2002kevad %2Fjuhtimine2%2Fjuhtimine2_konspekti_kokkuvote.doc&ei=xUdPT4q1GuLA0Q Xz3LnQCw&usg=AFQjCNF6J9aLPlGMcQVEzfajSHAkk750tA&sig2=pp70lVEO 7PDbpJkqcvwy_w&cad=rja] 01.03.2012. 15. Türk, K. 2005. Inimressursi juhtimine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 16. Vadi, M. 2004. Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 17. Vajaduste teooriad. Kuressaare ametikool. [http://web.ametikool.ee/jane/ okj/? 2._Motivatsioon:Klassikalised_teooriad:Vajaduste_teooriad] 01.03.2012. 18. Valmra, E. Suurenda töötaja eneseusku. [http://www.elamuskoolitus.ee/suurenda- tootaja-eneseusku/] 01.03.2012. 19. Virovere, A., Alas, R., Liigand, J. 2004. Organisatsioonikäitumine. Tallinn: Külim kirjastus. 17
kergemini saavutatavad, kui ettevõttes valitseb hea suhtluskultuur, mis kantakse üle ka meeskonna sisesesse töösse. Tähtsaim on seejuures valmisolek kaastöötajaid mõista ning tegutsemismotiivides kokku leppida, sest umbes 90% konfliktidest tekivad üksteisest möödarääkimistest ning mittemõistmisest. 12 KASUTATUD KIRJANDUS Alas, R., Liigand, J., & Virovere, A. (2008). Organisatsioonikäitumine. Tallinn: Külim. Kaldoja, A. (2011). Konflikt kui väljakutse. Kasutamise kuupäev: 02. november 2014. a., allikas Tallinna Tehnikakõrgkool: http://ekool.tktk.ee/failid/H/objekt/11/konflikt/index.html Kotkas, M. (1998). Organisatsiooniline käitumine. Tallinn: PHARE Eesti Ärikoolitusprogramm. Locey, H. (2002). Kuidas lahendada konflikte töökohal. Tartu: Elmatar. Vadi, M. (1995). Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
(6) Muudatused ühiskonnas on põhjustanud muudatusi organisatsioonides, neist olulisemateks peetakse 21. sajandil järgnevaid: virtuaalne organisatsioon; ajutine personal; teadmistega töötajate valitsemine; õppimine arvuti vahendusel ja elektrooniline tulemuste hindamine; töötajate erinevuste kasv; vananev töötajaskond; personali liikuvuse suurenemine. TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Nimeta organisatsioonikäitumise eesmärke. Organisatsioonilise käitumise kui teaduse eesmärgid on: 1. Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. 2. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. 3. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2) Milliste tegevuste ja põhimõtete poolest on tuntud Frederick W. Taylor?
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala PS-1-S-E-tal Liis Peet JUHTIMISSITUATSIOONIDE UURING ASUTUSES Kodutöö Juhtimissituatsioonide uuring asutuses -2- Tallinn, 2008 Juhtimissituatsioonide uuring asutuses -3- SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................3 JUHTIMISSITUATSIOONIDE KIRJELDUSED.................................................................4 JUHTUMI LAHENDAMISE ANALÜÜS............................................................................ 5 HERZBERGI KAHE FAKTORI TEOORIA.........................................................................6 NÄGEMUS JUHTIMISKVALITEEDI TÕSTMISEST/ARENDAMISEST......................
Nimetatud valem tähendab, et poolte töötajatega tuleb ära teha kogu töö, allesjäänute palja tõsta kakskorda ning töö muutub kolm korda tõhusamaks. 3) Nimeta liidri isikuomadusi (5). - usaldusväärsus, inimlikkus ja osavõtlikkus - oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida ja edendada - meeskonna- ja koostööoskus - suhtlemis- ja kuulamisoskus - otsustus- ja vastutusvõime - tasakaalukas kriitilistes olukordades TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Nimeta organisatsioonikäitumise eesmärke. 1. kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. 2. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. 3. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2) Millisena näeb juht töötajat ja enda rolli D. McGregori X- ja Y-teooria kohaselt? X-teooria põhjal · Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik
· käitumuslik teooria. Juhtimine ja liidriksolemine. Juuresolekuefekt. Konformism, järeleandlikkus ja allumine. Veenmistehnikad. Personaalne autonoomia ja Sotsiaalpsühholoogia rakendusvaldkonnad. subjektsus. Kontrollikese. Sotsiaalne õppimine, õpitud · Nõustamine. Eneseteostus. Koolipsühholoogia. abitus. Organisatsioonikäitumine, personali valik ja juhtimine. · Tekst: Cialdini, R. kaks peatükki omal valikul Etnopsühholoogia. Keskkonnakäitumine. Religiooniuuringud. Õnneuuringud. Grupid ja gruppidevahelised suhted · Tekst: Maslow: 243 310 · Ühiskonna grupistruktuur. Grupikäitumine, Grupiotsustus ja vastutus. Grupiidentiteet.
konfliktidiagnostikat, kus küsimustele vastates analüüsitakse konflikti lahendamise võimalusi. Tähtis on endale ka teadvustada, et õppides selgeks ainult konflikti lahendused võib sellest väheseks jääda, ka suhtelemise- ja kuulamisoskusi tuleb arendada. Konfliktide lahendamise võimalused organisatsioonis 15 KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Alas, R., Liigand, J., Viroverre, A. (2005). Organisatsioonikäitumine. Tallinn: Kirjastus Külim. 2. Alas, R. (2001). Juhtimise alused. Tallinn: Kirjastus Külim. 3. Alas, R. (2001). Strateegiline juhtimine. Tallinn: Kirjatus Külim. 4. Bolton, R. (2002). Igapäevaoskused. Tallinn: Väike Vanker. 5. Kjerulf, A. (16.02.2009). 5 essential steps to resolve a conflict at work. [http://positivesharing.com/2006/07/5-essential-steps-to-resolve-a-conflict-at-work]. 6. Lacey, H. (2002). Kuidas lahendada konflikte töökohal. Tartu: Elmatar. 7
ilma välise surveta. Lihtsamalt öeldes tähendab enesemotivatsioon võimet teha asjadest, mida peab tegema, asjad, mda inimene tahab teha. 33.Väärikus - integratiivne näitaja, mis koosneb lugupidamisest iseenda ja teiste vastu, oma väärtuslikkuse tunnetamisesest ja teiste inimeste austamisest. Väärikus tähendab ka sisemiste printsiipide ja väärtuste olemasolu ning nendest kinnipidamist igapäevaelus. Teemad 1. Organisatsioonikäitumine Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste ja rühmade käitumisest organisatsioonis, milles püütakse määratleda efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsioonilise käitumise eesmärgid on 1) kirjeldada, kuidas inimesed käituvad erinevates tingimustes; 2) aru saada, miks inimesed käituvad nii nagu nad käituvad; 3) ennustada töötajate edasist käitumist; 4) hinnata ja arendada inimeste käitumist ja tegutsemist organisatsioonides.
RAKVERE ERAGÜMNAASIUM ORGANISATSIOONIKÄITUMINE Võim organisatsioonis Koostaja: Migelyne Mahlapuu 12a Rakvere 2011 Võim organisatsioonis (Power in organization) Rääkides juhtidest, juhtimisstiilidest ja juhtimisest üldiselt, ei saa mööda minna ka võimu teemast. Võimu võib mõista kui indiviidi või grupi võimet kedagi või midagi mõjutada, kas käskides, nõudes või keelates. Võim saab eksisteerida ainult kellegi või millegi suhtes. Võim peitub otsustamisprotsessis, kuid tegelikkuses on raske identifitseerida, kelle käes võim just hetkel on. Weber defineerib võimu järgmiselt: võim tähendab võimalust teostada mingi sotsiaalse suhte raames oma tahet, vaatamata vastuseisule ja sõltumatult sellest, millel see võimalus rajaneb. Võimu juures on olulised nii domineerimine, mis ee...
tegelema tema tegemata tööga. Selle võimu kasutamisviisi tulemuseks on alluvate passiivne vastupanu, vältimine ja jõuetuse tunne, mis pärsib motivatsiooni ja soodustab läbipõlemist. Ma arvan, et vead juhi töö juures ei ole täielikult välditavad, sest "kes teeb,sel juhtub". Iga situatsioon nõuab tähelepanu ja süvenevat analüüsi. Tähtsamaks pean ausust nii iseenda kui ka meeskonnaga ja usk endasse ja oma ettevõttesse. Kasutatud kirjandus: Vaadi, Maaja (2001) Organisatsioonikäitumine. Tellimus nr. 17.Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu. https://diamondleadership.com/assessment/ https://hbr.org/1998/03/the-set-up-to-fail-syndrome
Rakvere Gümnaasium Aine: Organisatsioonikäitumine Eksam 17.mai (2 tundi) Klass: 11 (majandus) Eksamineerija : õp Arno Kaseniit Eksam koosneb kolmest osast: I mõisted , II olemus ja tunnused, III arutlus Eksamiks kordamise teemad/märksõnad/küsimused 1. **Organisatsioonikäitumise mõiste. 2. Organisatsiooni kui süsteem ja selle allsüsteemid. 3. Organisatsiooni liikmed kui sotsiaalne allsüsteem. 4. Organisatsiooni struktuur kui juhtiv allsüsteem. 5. Organisatsiooni tehnoloogia kui materiaalne allsüsteem. 6. Organisatsiooni väliskeskkond. 7. **Probleemid, millega orgkäitumine kui teadus tegeleb. 8. Organisatsioonilise käitumise kontseptsioonid. 9. Inimese loomuse kontseptsioon. 10. Organisatsiooni loomuse kontseptsioon 11. **Käitumise süsteem. Juhtkonna visioon ja eesmärgid. 12. Organisastiooni väärtushinnangud ja organisatsioonikultuur. 13. Organisatsio...
Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut Laura Reisberg VAHETUSTEOORIA Referaat Tallinn 2011 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Käesolev referaat räägib vahetusteooriast. See on teooria, millel on pikk ja auväärne sotsioloogiline ajalugu, mis ulatub 1950ndatesse aastatesse, kui mitmed sotsiaalteaduste teoreetikud tulid välja ideega keskenduda inimvaheliste suhete maailmale „teaduslikust“ perspektiivist. (Turner 2002) Vahetusteooria pärineb mitmetest sotsioloogiasuundadest, kaasa arvatud utilitarism, funktsionalism ja sotsiaalne biheivorism (Turner 2002). Vahetusperspektiivi peamised arendajad sotsioloogias on George C. Homans, Peter M. Blau ning Richard M. Emerson. Kuid ka psühholoogid, antropoloogid ning majandusteadlased on andnud märkimisväärse panuse (Turner 2002). Näiteks psühholoogid Thibaut ja Kelley arendasid teoreet...
TEEMA: SISSEJUHATUS JUHTIMISSE 1) Millisest tegevusest saavad juhid suurema osa oma teadmistest? Tööülesandeid täites ja oma eksimustest õppides. Vähemal määral kaastöötajate ja juhendajagha suheldes ning erialastest teadmistest ja täiendkoolitustest. 2) Kes on juht? Juht on inimene, kellel on vähemalt 1 alluv. 3) Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. 4) Nimeta neli sagedamini välja toodud juhtimise ülesannet. · Planeerimine ( eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede määratlemine) · organiseerimine (kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine); · eestvedamine (inimeste motiveerimine vajalike tööde tegemiseks); · kontrollimine (saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega). 5) Kirjelda H. Mintzbergi juhi rolle kirjeldavat mudelit. Suhtlusrollid esindaja, eestv...
TES0040 Ökonomeetria 6 TAF0075 Arvestuse infosüsteemide alused 6 TAK0010 Juhtimisarvestus 6 TAK0050 Kuluarvestus 6 TMJ0190 Start-up ettevõtlus 6 TMJ0220 Tarneahela protsessid 6 TMK2080 Projektijuhtimine 6 TMO0040 Organisatsioonikäitumine 6 TMO0300 Töökorraldus ja tasustamine 6 Population on 1 January Persons geotime 2006 2007 EU (28 countries) 496436597 498300775 EU (27 countries) 492124110 493987245 Euro area (19 countries) 329684938 331204579 Euro area (18 countries) 326395103 327954596 Belgium 10511382 10584534
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE JA JUHTIMINE Referaat Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1KOMMUNIKATSIOONI LIIKUMINE ORGNAISTASIOONIS.......................................4 1.1Vertikaalne kommunikatsioon organisatsioonis............................................................4 1.2Horisontaalne kommunikatsioon organisatsioonis........................................................4 1.3Diagonaalne kommunikatsioon organisatsioonis..........................................................5 2KOMMUNIKATSIOONIPROTSESS JA SEDA TAKISTAVAD TEGURID.....................5 2.1Kommunikatsiooni füüsilised takistused.......................................................................5 2.2Tajuga seotud kommunikatsioonitõkked................................................................
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST I Ä I MT 2008/09 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. · Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. · Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Õpetus haarab nii organisatsioonikäitumise tundmaõppimist kui ka saadud teadmiste rakendamist. · Organisatsioonikäitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb hulgale uuringutele ning mille teadmistebaas ja seisukohad arenevad pidevalt edasi. Organisatsioonikäitumist võib pidada rakendusteaduseks, sest ühe
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST Tallinna Ülikool 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Õpetus haarab nii organisatsioonikäitumise tundmaõppimist kui ka saadud teadmiste rakendamist. Organisatsioonikäitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb hulgale uuringutele ning mille teadmistebaas ja seisukohad arenevad pidevalt edasi.
Organisatsioonikäitumisest Organisatsioon ja keskkond Grupiprotsessid, grupitööd Visioon, missioon, ülesehitus ja areng Organisatsiooni struktuur Slaidid Organisatsioonikultuur ja väärtused Slaidid_Organisatsiooni väärtuste avaldumine läbi erienvate elementide Organisatsioonikultuuri kujunemist mõjutavad tegurid Väärtuspõhine juhtimine Organisatsioonikultuuri tüpoloogiad Sotsialiseerumine organisatsiooniline pühendumus töökohaga seotus tööst haaratus töörahulolu Töökohaga seotus Tööst haaratus Töörahuolu ja kokkuvõtte Tööjõustamine ehk töökohandamine Organisatsioonikäitumine- Õpetus inimesteja rühmadekäitumisestorganisatsioonis, eesmärgiga parendada organisatsiooni sooritust ja efektiivsust (Robbins, Judge 2009; Mullins 2013). Kaasaegsed suundumused (1)Tehnoloogia areng-Toetab produktiivsust-Muudab ametikohti-Koolitusvajadus; hoiak muutusesse ja õppimisse-IKT muudab suhteid ja käitumismustreid-Töötajatel „kõvem hä...
OLULISED MOMENDID · Organisatsioonisisese ja välise infovahetuse tagamine, dokumendihalduse korraldamine ja selle kaudu organisatsiooni töö efektiivsuse tagamine · Eelduseks täpsus ja korrektsus TÖÖ ISELOOM Sekretäritöö on äärmiselt tänuväärne hea sekretäri teeneks on see, kui kogu asjaajamine ja kontorikorraldus laabub tõrgeteta ning juhid ja spetsialistid võivad muretult pühenduda oma põhitööle. Ta oskab asutuses luua sõbraliku ja positiivse õhkkonna, mis soodustab efektiivset tööd, kuid ei jää märkamata ka külalistele. Sekretär on ühenduslüliks kontori ja välismaailma vahel. Sekretärid tegelevad ettevõtte või organisatsiooni dokumendihalduse ning nii asutusesisese kui asutustevaheliste suhete korraldamisega. Nende kohustuseks on juhi/juhtide poolt antud ülesannete täitmine. Sekretärist oleneb juhtide ja teiste töötajate vaheline infoside, ta on esmases kontaktis ettevõtte külaliste ja klientidega...
Organisatsioonikäitumine ja jutimine Organisatsiooni loomiseks on vaja vähemalt kahte inimest. Selle tunnuseks on selle struktuur, nt ning liikmeid ja mitteliikmeid eristavad tunnused. See on teadlikult kordineeritud ühiste eesmärkide nimel. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis, mida arvestatakse rakenduskõrgharidusena ning on seotud psühho-, sotsio- ja antropoloogiaga. Süsteemi koostisosad ehk allsüsteemid: T Inimesed = sotsiaalne allsüsteem I Struktuur = juhtiv allsüsteem S Tehnoloogia = tehniline allsüsteem Allsüsteeme ühendab eesmärk. Allsüsteeme mõjutab keskkond. ➔ Mikro- ehk lähiskeskkond: klendid, konkurendid, tarnijad, koostööpartnerid, kohalikud regulaatorid ➔ Makro- ehk üldkeskkond: globalise...
„Kinnitan“ ………….…………………… Mart Siimann, EOK president SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA PEDAGOOGIKA JA SPORDIPSÜHHOLOOGIA I – III TASE I TASE Eesmärgid Maht (tundi) 1. On võimeline treeningutundi läbi viima tagades sellest osavõtjatele ohutuse 2. Tunneb kehaliste võimete arendamise põhireegleid 10 3. Tunneb suhtlemise ja rühma juhtimise põhireegleid 1. Treeneritöö pedagoogilised alused (6 tundi) 1.1. Treeningu printsiibid ja nende rakendatavus (2 tundi) 1.1.1. Printsiipide mõiste. Üldpedagoogilised printsiibid Teadlikkus – mida teha ja miks? Järkjärgulisus – järkjärguline treeningu koormuse ja intensiivsuse tõstmine, lähtumine pedagoogilistest reeglitest: „lihtsalt – keerulisele“, „kergemalt – raskemale“, „tuntul...
välismaale. taasiseseisvunud eesti: 1990 hakkasid toimuma regulaarselt pressikonverentsid, valiti valitsuse pressisekretär. 1992 tekkisid esimesed pressiesindajad ja selle kohased ametikohad ministeeriumis. sõdadevaheline periood suhtekorralduseteooria mis on teooria? kokku pandud väga paljude inimeste teadmiste, kogemuse, analüüsi põhjalt. võime sellele toetuda, see on asi mis aitab teha meil asju lihtsamaks suhtekorraldusega seotud alad: äri, juhtimine, organisatsioonikäitumine, sotsioloogia, politoloogia, psühholoogia, meedia&kommunikatsioon massikommunikatsiooni teooriad kaks teooriat aitavad mõista meedia suurt mõju:1. uses and gratification theory(inimesed on aktiivsed meediakasutajad ja valivad kuidas ja millal meediat kasutada. nt ajalehte lugedes loeb vaid endale huvipakkuvaid lõike. teooria uurib et mis põhjusel sihtrühmad meediat kasutavad,aitab paremini mõista erinevaid sihtrühmi, a la et kuidas kus ja millal nad mingit inffi tarbivad 2
Autor: Ruth Selirand Tel: +372 565 06636 e-mail: [email protected] Ülikool: Tallinna Ülikool Eriala: Organisatsioonikäitumine, magistriõpe Juhendaja: Kadi Liik, MSc Juhendaja kontakt: [email protected] Töö pealkiri: ORGANISATSIOONILISE ÕIGLUSE TAJUMISE SEOSED ORGANISATSIOONIPÕHISE ENESEHINNANGU, TAJUTUD JUHTIMISSTIILIDE JA OTSUSTUSSTIILIDEGA Töö kaitstud: 21. jaanuar 2009.a. SISSEJUHATUS Töötajate soov pühenduda ettevõtte eesmärkidele, töötada täie jõuga ja kasutada loovust sõltub
Valgamaa Kutseõppekeskus Logistika klienditeenindaja Jürgen Käärmann LKT-12 Tallink Baltic Queen Praktika aruanne Koolipoolne juhendaja: Aili Metsküla Ettevõttepoolne juhendaja: Mart Piks Valga 2014 Sissejuhatus Minu praktika toimus OÜ Hansaliinide M/S Baltic Queen pardal. Otsustasin laeva kasuks kuna olin ka eelmine aasta laeval. Meeldib laeval tööd teha kuna seal saab väga palju iseseisvust. Laevale saamiseks oli vaja täita avaldus ja jääda vastust ootama. Kuna sain eelmine aasta meremehe tõendi kaheks aastaks siis seekord seda enam tegema ei pidanud. Seekord pidin enne laevale minekut läbima turvaalase koolituse ja lõpus sooritama eksami. Praktika kestvus oli kokku 8 õppenädalat ehk 320 tundi. Praktika eesmärgiks oli harjuda töökeskkonnaga, omada ja arendada praktilisi oskusi, õppida tundma ettevõtte töö korraldamist, saada iseseisva töö korraldamise j...
Organisatsiooni käitumine Maaja Vadi Sissejuhatus - Organisatsioonikäitumine - üks juhtimisteadusi, milles põimuvad majandus, psühholoogia, sotsioloogia ja organisatsiooniteooria. 1 Organisatsioonikäitumise olemus ja juhi töö Juht peab inimloomuse ja kõrgetehnoloogia terviklikuks süsteemiks ühendada. - Organisatsioon - inimeste ühendus, mida seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia. - Organisatsioonikäitumine - õpetus käitumise seaduspärasuste rakendamisest
Organisatsioonikäitumine (kevad 2018) Eksami kordamisküsimused TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Milliseid organisatsioonikultuuri tunnuseid nimetas Newstrom? (6) Newstromi järgi on organisatsioonikultuuri tunnused järgmised: kultuur on antud organisatsioonile ainuomane, iseloomulik, suhteliselt stabiilne , muutudes tavaliselt aeglaselt, pigem endastmõistetav kui sõnaselgelt kirjapandu, kajastub sümboolselt juttudena, tseremooniatena jne., terviklik, ühendades organisatsiooni üksikosi, liikmete poolt heaks kiidetud, peegeldab tippjuhtkonda,
Tööandja jaoks oleks väga ahvatlev leida üks ja üldine motivatsiooni allikas, mis mõjuks kõigile inimestele, kuid autori poolt eeltoodud teemade põhjal võib väita, et sellist motivaatorit pole võimalik luua. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Aedma, K. (2001). Kas ainult palk paneb tööle ? Director: Aprill/Mai. 2. Eero, A. (2001). Rännak läbi motivatsiooni ajaloo. Ärielu: September. 3. Director, http://director.ee/artikkel/11. (04.02.2011). 4. Vadi, M. (2004). Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 5. Wikipedia, http://en.wikipedia.org/wiki/David_McClelland. (04.02.2011). 6. Wikipedia, http:// et.wikipedia.org/wiki/Motivatsioon. (04.02.2011). 7. Edu, http://www.smt.edu.ee/materjalid/R.%20Tsarjovi%20raamatupidamise %20%F5piobjektid%202/palgaarvestus/raha_ja_motivatsioon.html. (04.02.2011) 8. E-ope, http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1269/P3.pdf (06.02.2011)
kohaneda. Seega võime organisatsioonikultuuri käsitleda kui väärtuste, uskumiste, arusaamade ja mõtlemisviiside kogumit, mida organisatsiooni liikmed jagavad ja aktsepteerivad ning õpetavad uutele liikmetele. 13 2 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Anne Valk. Organisatsioon ja juhtimine avalikus sektoris. Tallinn: Sisekaitseakadeemia kirjastus, 2003. 2. Anu Virovere, Ruth Alas, Jaana Liigand. Organisatsioonikäitumine. Tallinn: Kirjastus Külm, 2005. 14
TES0040 Ökonomeetria 6 TAF0075 Arvestuse infosüsteemide alused 6 TAK0010 Juhtimisarvestus 6 TAK0050 Kuluarvestus 6 TMJ0190 Start-up ettevõtlus 6 TMJ0220 Tarneahela protsessid 6 TMK2080 Projektijuhtimine 6 TMO0040 Organisatsioonikäitumine 6 TMO0300 Töökorraldus ja tasustamine 6 inekood algab T-tähega): Kokku aineid Majandusteaduskonna aineid 39 33 Kokku EAP Majandusteaduskonna EAP 204 177 Majandusteaduskonna ainete osakaal 85% Majandusteaduskonna EAP osakaal
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Mikk Kornejev, Rasmus Värk PÜHENDUMUS Referaat õppeaines Organisatsioonikäitumine Õppejõud: lektor Virve Siirde Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1. Pühendumus üksikisiku tasemel.............................................................................................4 2. Pühendumus grupi tasemel.....................................................................................................6
TER0570 Finantsmodelleerimine 6 TES0040 Ökonomeetria 6 TAF0075 Arvestuse infosüsteemide alused 6 TAK0010 Juhtimisarvestus 6 TAK0050 Kuluarvestus 6 TMJ0190 Start-up ettevõtlus 6 TMJ0220 Tarneahela protsessid 6 TMK2080 Projektijuhtimine 6 TMO0040 Organisatsioonikäitumine 6 TMO0300 Töökorraldus ja tasustamine 6 Kokku aineid 39 Majandusained 33 Majanduse osakaal 84.62% Kokku EAP 204 Majandus EAP 177 Majanduse EAP osakaal 86.76% Population on 1 January Persons geotime 2006 2007 EU (28 countries) 496436597 498300775 EU (27 countries) 492124110 493987245
Organisatsioonikäitumine I KT 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? Vaatlused; juhtumite (situatsioonide) analüüsid; küsitlused; eriuurimused; eksperimentaalsed uurimused; laboratoorsed eksperimendid; intervjuud. 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Melanhoolik Tujukas, ärev, pessimistlik, tagasihoidlik, ebasotsiaalne, vaikne, rigiidne (neurootiline, introvertne) Koleerik Agressiivne, tujukas, impulsiivne, optimistlik, aktiivne, paigalpüsimatu, muutlik (neurootiline, ekstravertne) Flegmaatik Passiivne, ettevaatlik, mõtlik, rahulik, kontrollitud, usaldusväärne, stabiilne (introvertne, emotsionaalselt stabiilne) Sangviinik Sotsiaalne, jutukas, muretu, liider...
SISUKORD I. ORGANISATSIOONIKÄITUMINE...........................................2 1.1. Organisatsioonikäitumine..................................................................................2 Eksamiülesanne 1. ...................................................................................................5 II. INDIVIID.................................................................................. 6 2.1. Individuaalsus ja isikus......................................................................................6 Eksamiülesanne 2..........................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
