Organisatsiooniks nimetatakse inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri (R. Alas). Organisatsioon on kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki (R. Üksvärav). Organisatsioon võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte, samuti valitsus, kool, ühing jne. Organisatsioonid jagunevad: - Formaalsed organisatsioonid ehk ametlikud organisatsioonid. Neile on iseloomulik kindel struktuur ja eesmärgid. Seosed töötajate vahel on selgelt määratletud. - Mitteformaalsed organisatsioonid ehk mitteametlikud organisatsioonid. Neile on iseloomulik see, et neil kindel struktuur puudub. Samuti pole täpselt määratletud eesmärke. Otseseid alluvussuhteid ja õigust võimule sellist tüüpi organisatsioonides praktiliselt ei ole. - Primaarsed organisatsioonid. On organisatsioonid, kuhu inimesed
3.loeng: Organisatsioon ja organisatsiooniline evolutsioon Organisatsioon on inimeste grupp, kes on ühinenud selleks, et saavutada ühised eesmärgid. · Igal organisatsioonil on kindel funktsioon · Organisatsioonid eksisteerivad selleks, et saavutada kindleid eesmärke ja rahuldada liikmete vajadusi · Vasavalt funktsioonile ja eesmärgile on olemas väga palju erinevaid organisatsioonitüüpe · Organisatsioonid võimaldavad saavutada eesmärke, mida indiviididel eraldiseisvalt pole võimalik saavutada · Organisatsioonid lisavad indiviidide tegevusele tänu koostöö sünergilise efekti 8S: strateegia, struktuur, inimesed(staff), oskused ja teadmised (skills), juhtimisstiil, süsteemid seda kõike hoiab koos ühised väärtused. Tegevuse või ärimudeli jaoks tarvilikud vahendid on asjad ja raha. Eesmärgid-mida? inimesed-kes?struktuur-kuidas?ressursid-millega? Ning oskused ja asjad
Leiuga, avastamisega Looduslikel tingimustel 6 RIIGI SUVERÄÄNSUSE ULATUS Õhuruum min satelliidi kõrgus et satelliit ei hakkaks alla kukkuma RIIKIDE JÄRJEPIDAVUS Riigil võib olla õigusi ja kohustusi. Geograafiliste punktide/tunnuste puhul ei ole riikidel valikut. ..................... RIIKIDEVAHELISED RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID WTO loodi 1944. a ÜRO ÜROst võib igal ajal lahkuda, on vabatahtlik organisatsioon. OPEC kindlustada õiglaseid kõrgemaid naftahindu. Maailma Postiliit MITTERIIKLIKUD ORGANISATSIOONID NGO Mõnikord on neil tunnustatud juriidiline staatus. Ei ole rahvusvahelise õiguse subjektid, on erandeid (Rahvusvahelise Punase Risti Komitee). RAHVUSVAHELISED FIRMAD Rahvusvaheline süsteem on huvitatud nendest suurfirmadest. FÜÜSILISED ISIKUD RÕ subjektid (füüsilised isikud):
Juhtimis alused - Tlü Juhtimise alused Üldine sissejuhatus Kus me juhtimist kohtame? - Ettevõtted, organisatsioonid - Sõjavägi - Sport - Kunstid - Kodanikualgatused - Kogukond, küla, pere Homo oeconomicus inimene, kes tegutseb alati majandusliu otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus - Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega - Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhimisse Miks teevad inimesed koostööd? Kuidas tehakse koostööd? Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm (organon)- instrument, töövahend (ergon)- töö
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA Erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide tähtsus referaat Triinu Rokk Juhendaja: Ene Külaots 2013 Sissejuhatus Rahvusvahelised organisatsioonid on rahvusvahelise tegevuspiirkonna ja liikmelisusega organisatsioonid. Eristatakse kahte liiki rahvusvahelisi organisatsioone: ·valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid ·valitsustevälised rahvusvahelised organisatsioonid Valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid Valitsustevaheline organisatsioon on vähemalt kolme riigi poolt rahvusvahelise lepinguga ühiste eesmärkide saavutamiseks loodud organisatsioon, mis omab asutajaliikmetest iseseisvat tahet ning
Antud teema eesmärgiks on uurida organisatsioonide tegelike piiride asukoha või nende puudumise üle. Organisatsioon kui organism 5 1. ORGANISATSIOON KUI ORGANISM Tihti peavad inimesed organisatsioone elavaks süsteemiks, mis on sõltuvuses teda ümbritsevast keskkonnast. Võrreldes erinevaid organisatsioone, võime näha, et erinevates keskkondades on organisatsioonid erinevaid. Osad organisatsioonid kohanevad väliskeskkonnaga paremini kui teised. Bürokraatlikud organisatsioonid töötavad paremini stabiilsetes keskkondades. Teised organisatsioonid on edukamad ja efektiivsemad konkurentsitihedamates ja tormilistes keskkondades. (Matt 01.12.2008) 1920-1930 aastatest Hawthorne´i uuringutest alates hakkas kujunema organisatsiooniteooria, mis rajanes mõttel, et üksikisikud ja rühmad toimivad, nagu
- Euroopa eluslooduse ja looduslike elupaikade kaitse, Bern 1979 - laevadelt lähtuva saastuse vältimine, MARPOL, London 1973 - õlireostusega seotud tsiviilvastutus, Brüssel 1971 - õlireosusega tekitatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi loomine, Brüssel 1971 - keskkonnamõjude hindamise piiriüleses kontekstis, Espoo 1991 Rahvusvahelise tavaõigusliku iseloomu on omandanud saastaja-maksab, heanaaberlikkus ja ettevaatusprintsip, muuga on probleeme. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID ÜRO Poliitika kujundamine: Mitmed olulised üleilmsed tippkihtumised (Stockholm 72, Rio 92, Johannesburg 2002) ja nende konventsoonid ja deklaratsioonid. Poliitika elluviimine: ÜRO keskkonnaprogramm UNEP, peakorter Nairobis, tegeleb keskkonnaprobleemide info kogumisega, prioriteetide väljaselgitamisega ja nende rahalise toetamisega fondidest. Keskkonnaprobleemidega tegelevad ÜRO institutsioonid: Rahvusvahelsie Õiguse komisjon Maailma Terviseorganisatsioon
Organisatsiooniks nimetatakse inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on struktuur. Organiatsiooni iseloomustavad eesmärgid, struktuur, tehnoloogia, strateegia, kultuur, mission, visioon. Igale organisatsiooni liikmele on oluline, milline on juhtimisstiil, kas õhkkond on posiitivne ja toetav, kas töötajad on tööle motiveeritud või mitte, milline on töökeskkond, millised suhted valitsevad organisatsioonis. Organisatsioonid jagunevad: Formaalsed organisatsioonid ehk ametlikud organisatsioonid. Neile on iseloomulik kindel struktuur ja eesmärgid. Seosed töötajate vahel on selgelt määratletud. Mitteformaalsed organisatsioonid ehk mitteametlikud organisatsioonid. Neile on iseloomulik see, et neil kindel struktuur puudub. Samuti pole täpselt määratletud eesmärke. Primaarsed organisatsioonid. On organisatsioonid, kuhu inimesed on koondunud seetõttu, et neile meeldib koos olla
7. Mis on ajakirjandusvabadus? Ajakirjandusvabadus on inimese väärikus, ausus, õigus, vägivalla vältimine, tolerantsus ning sõltumatu info edastamine, see ei ole absoluutne. 8. Massikommunikatsiooni reguleerimise viisid · Tururegulatsioon - tarbija mõjutab oma valikutega reklaamiandja huvisid · Riigipoolne regulatsioon - tsensuur ja sõnavabadus · Eneseregulatsioon ajakirjanduse eetikakoodeks, ajakirjanduskriitika, ajakirjanike organisatsioonid · Rahvapoolne regulatsioon meediatarbija on organiseerunud ja esitab nõudmisi (Kansan Radioliitto) 9. Mis iseloomustab meediat, kui tööstusharu? Ajakirjandus on jagunenud meediagruppideks ja kontsernideks, mille rõhk on kasumi ja turuosa suurendamisel. Kasumit saab suurendada rohkemate reklaamidega, sest nende eest saadakse reklaamiraha. Samuti toob kasumit konkureeriv ja hea peatoimetaja.
On ka inimesi, kes ei osale nii aktiivselt ühiskonnaelu edendamises. Erinevatest üritustest või organisatsioonidest mitte osavõtmise põhjusteks võivad olla aja puudus, huvi puudumine, ükskõiksus, tasu mitte saamine, muud huvid. Minu arvates on väga tähtis, et Eestis tegutsevad igasugused organisatsioonid, heategevusüritused ja ettevõtmised, sest nende kaudu saavad inimesed, oma soove ja mõtteid avaldada. On hea, et riigis pole ainult poliitilised organisatsioonid võimalus avalikus elus osaleda, vaid on ka tegevused, mis pole võimu ja valitsemisega seotud. Ma arvan, et kõik inimesed peaksid mingil moel võtma osa üritustest, mis edendavad meie riiki. Iga kodaniku panus loeb, tuleb vaid leida see aeg ja tahe.
Yogi Berra: "Kui sa ei lähe teise inimese matustele, siis ei tule nad ka sinu omale". See tähendab - mina sulle, sina mulle - vastastikune seotus. Kaks tähtsaimat mõõdet sotsiaalse kapitali vormide eristamise juures - sildu ehitavad (endassehaaravad organisatsioonid) - nt inimõigusliikumine, noorteühendused ja siduvad (muud välistavad organisatsioonid) - etnilised vennaskondlikud organisatsioonid, naiste lugemisringid kirikute juures jt. 2. peatükk - Poliitiline osalus Hääletamine on kõige levinum poliitilise aktiivsuse vorm ja väljendab kõige põhilisemat demokraatia võrdsusprintsiipi - kui ei hääletata, tähendab see ka poliitilisest kogukonnast eemaletõmbumist. Samas on hääletamise näol tegemist ka kõige vähemnõudliku osalusvormiga. Põlvkondlikud muutused toovad endaga kaasa ühiskondlikud muutused.
Kodutute loomade varjupaigad Eestis Pärnu Kuninga Tänava Põhikool 9. klass Kristiina Mölder Juhendaja Lia Viller Töö eesmärgid Loomakaitse ajalugu kogu maailmas ja Eestis Loomakaitse seadused ja organisatsioonid Varjupaikade olukord Isiklik kontakt loomakaitsjatega Loomakaitse ajalugu maailmas 1824 Loomadevastase Julmuse Ennetamise Selts, London 1860 loomakaitseseltsid mujal Euroopas 1861 Loomade Piinamise Vastu Võitlemise Selts, Riia Eesti loomakaitse ajaloost 1869 Tallinna Seltsid Tartus ja Loomakaitse Selts Tallinnas 1904 Tallinnas 1991 Tallinna Laagri
organisatsiooniga, mis jagunevad eneseabiühendusteks, heategevuslikeks ja oma liikmete huve esindavateks organisatsioonideks. Taani sotsiaalhoolekandes saab riigi ja vabatahtliku sektori suhteid kirjeldada nelja mudeli abil (Gidron, 1992). Esiteks duaalne mudel: nii riik kui ka vabatahtlik sektor osalevad teenuste rahastamises ja osutamises, kuid selgelt piiritletud sfäärides. Duaalne mudel domineeris Taanis 18501890. Teiseks on koostöömudel: riik ja vabatahtlikud organisatsioonid tegutsevad koos, riik eraldab teenuste osutamiseks vajalikud vahendid ning vabatahtlikud organisatsioonid on teenuste osutajateks. Koostöömudel domineeris Taanis 18901930/40. Kolmanda mudeli puhul on domineeriv pool valitsus, seda nii teenuste rahastamisel kui ka teenuste osutamisel. See mudel iseloomustab riigi ja vabatahtliku sektori vahelisi suhteid perioodil 19401980. Neljanda mudeli puhul on domineeriv pool
pidevalt tööd ja vastutada tehtud töö eest. Üha enam nõutakse töötajatelt lojaalsust ja kõrget haridustaset. Väga tähtis on töötajate koolitamine ja edasi arenemine. Sellega nad aitavad töötajaid, muutes tööd üha ergonoomiliseks, mistõttu on ettevõte üha edukam, sest on tagatud töötajate heaolu. On oluline, et inimesele sobib see töö, mida ta teeb või tegema hakkab, kuid see sõltub ka kindlasti majanduslikust olukorrast. Paljud organisatsioonid on seetõttu muutunud paindlikkumaks ja kohanemisvõimelisemaks. Leping peab olema selge, kuid psühholoogiline leping viitab vaikivale lubadusele, need võivad erineda sellest, mis on kokku lepitud. Lepingud lepivad kokku nii rahalised väärtused kui ka lojaalsuse ja pühendumise. Kui organisatsioon pakub välja suhteliselt kindlat töökohta, sisemise karjääri võimalusi ja pidevat koolitamist ja arendamist, siis inimesed tõenäoliselt eeldavad, et neid ka premeeritakse, kui nad on edukad
......................................................................................................... 11 Huntington..................................................................................................... 11 Majandus........................................................................................................... 11 Maailma jaotamine rikkuse järgi.....................................................................11 3.10.2017 – rahvusvahelised organisatsioonid.....................................................13 Tekkimise tingimused (Iris Claude Archer).........................................................13 Määratus........................................................................................................... 13 Tunnused........................................................................................................... 13 Liikmed - geograafia...........................................................................
20. sajandi alguses levis arusaam, et sõda on ülev ja sangarlik nagu muistsel ajal. Nii ei tahtnud sõda ainult relvatöösturid, kellel olid omakasupüüdlikud huvid mängus, ja sõdurid vaid ka lihtrahvas. Kui valitsused oleks toiminud vastupidiselt rahava tahtele, ei oleks sõda võibolla puhkenud, kuid see oleks kaasa toonud omajagu rahutusi ja tõenäoliselt viinud ikkagi diktatuurini, tuues enda kaasa ikkagi sõja. 1914. aastal puudusid maailmas rahvusvahelisi kriise reguleerivad organisatsioonid, mis oleks suutnud kiirelt korraldada riikidevahelisi läbirääkimisi või kutsuda kokku suurriikide liidreid. Selliste institutsioonide puudumine jättis kõik otsused suuremate ja mõjukamate riikide kätesse, kes olid jõu poolest teistest üle. Kui Venemaa ei oleks asunud 1914. aastal toetama Serbiat ja kuulutanud välja mobilisatsiooni, sel juhul võinuks konflikti veel pidurdada. Tänapäeval eksisteerivad erinevad organisatsioonid, mis tagavad nii julgeolekut maailmas kui
2)Miks kehtestati 1934.aastal Eestis autoritaarne valitsus ? (ehk ka vaikiv ajastu.) Kehtestati sellepärast, et vältida vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte. Selle teostajateks olid riigivanem K.Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja J.Laidoner, kes kuulutasid välja sõjaväelise riigipöörde. 3)Millised tunnused iseloomustavad vaikivat ajastut ? Kaitseseisukord Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid Vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast Lükati edasi organisatsioonid Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud saadikutel enam uuesti koguneda Erakonnad asendati ainuparteidega Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena Ajakirjandus allutati järelvalvele ja ajalehed suleti 4)Miks tungis Punaarmee 1918.aasta novembris Eestisse ?
• Rahvusvaheline Kohus on ÜRO tähtsaim õigusorgan. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusi ja ÜRO organite tõstatatud õiguslikke küsimusi. • Hooldusnõukogu kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume. • Sekretariaatmon ÜRO haldusorgan, mille eesotsas on peasekretär, kes valitakse viieks aastaks. VALITSUSTEVAHELISED ORGANISATSIOONID • ÜRO kui katusorganisatsiooni juurde kuuluvad spetsialiseeritud valitsustevahelised organisatsioonid, sh: • ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), • Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD), • Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), • Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), • Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO), • ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) jm TÄNAME KUULAMAST!
Eesti taasiseseisvumise mõte eestlaste seal liikus juba perestroika ajal mil karmimad tinimused olid pehmendatud, mille ebaõnnestumine soodustas taasiseseisuvmist. Sellel ajal hakkasid tekkima sellised organisatsioonid nagu fosforiidikampaania1987-ndal aastal moodustati poliitilise ühenduse MRP-AEG mille mõtte oli päevavalgele tuua Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu. Nende esimene kokkusaamine toimus 23 aug 1987 Hirvepargis. Sellest ajast peale hakkasid seal toimuma Hirvepargi miitingud. Loodi demokraatlikele põhimõtetele tuginevad massiotganistatsioonid nagu Eesti Muinsuskaitse Selt (EMS) ja Eesti rahvuslik Sõltumatu partei
risk;osanike (v.a usaldusosanike) piiramatu vastutus;AS ja OÜ-osanike või aktsionäride piiratud vastutus;võimalus kaasata ärisse suuremat kapitali;omandiõiguse lihtne üleandmine;rohkem aega ja vahendeid nõudev organiseerimine;Tulundusühistu eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huvisid ühise majandustegevuse kaudu;otsused tehakse demokraatia alusel, puudub autokraatlik juhtimine; tulundusühistud on piiratud vastutusega organisatsioonid. Tuli mittetaotlevad ettevõtted on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks ja põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.Mittetulundusühingud: aiandus-, suvila-, garaazi-, korteri-, majaomanike jt ühistud.Valitsuse ametid - rahastatakse maksutuludest ja pakuvad teenuseid, mida mitmel põhjusel valitsus ei usalda anda tulundussektorile. Kohalik omavalitsus ülesanne osutada kohalikke haridus-, keskkonna-, sotsiaal-, jt teenuseid, teenuste rahastamine
risk;osanike (v.a usaldusosanike) piiramatu vastutus;AS ja OÜ-osanike või aktsionäride piiratud vastutus;võimalus kaasata ärisse suuremat kapitali;omandiõiguse lihtne üleandmine;rohkem aega ja vahendeid nõudev organiseerimine;Tulundusühistu eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huvisid ühise majandustegevuse kaudu;otsused tehakse demokraatia alusel, puudub autokraatlik juhtimine; tulundusühistud on piiratud vastutusega organisatsioonid. Tuli mittetaotlevad ettevõtted on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks ja põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.Mittetulundusühingud: aiandus-, suvila-, garaazi-, korteri-, majaomanike jt ühistud.Valitsuse ametid - rahastatakse maksutuludest ja pakuvad teenuseid, mida mitmel põhjusel valitsus ei usalda anda tulundussektorile. Kohalik omavalitsus ülesanne osutada kohalikke haridus-, keskkonna-, sotsiaal-, jt teenuseid, teenuste rahastamine
Mis on organisatsioon? • Organisatsioonid on keerukad sotsiaalsed süsteemid (Ott). • Organisatsioonid on instrumendid, mida inimesed kasutavad ühiskondlike, poliitiliste, majanduslike ja ka isiklike eesmärkide saavutamiseks (Heffron). • Ühe grupi inimeste koordineeritud tegevuste süsteem, mis töötab mingi ühise eesmärgi nimel alluvussuhete võrgustikus (Scott ja Mitchell). • Organisatsioonid on indiviidide poolt loodud sotsiaalsed struktuurid, mille abil taotletakse mingeid kindlaksmääratud eesmärke (Scott). • Organisatsioon on mehhanism, mille abil on võimalik „asju ära teha” (get things done), saavutada eesmärke, mida indiviid üksi ei suudaks eales saavutada (Parson). Organisatsiooni tunnused: • Liikmed (vähemalt kaks inimest) • Ühine eesmärk • Teadlik tegevus ja koordineerimine • Eristavad tunnused
Standardsed kirjapandud reeglid formaliseeritud firma. Tsentraliseeritus kes otsustab. Tippjuhtkond otsustab, siis on väga tsentraliseeritud Spetsialiseeritud kui väike on see ala, millele ta keskendunud on. Siseheitluse mõttes, kui väikseks on tehtud lõigud, mida teatud üksus teeb. Standardiseeritud tööprotsess on ära kirjeldatud. Võimuhierarhia Keerukus Professionaalsus Personali koosseis Organisatsioonikultuur Tegevuskeskkond. Mille poolest organisatsioonid sarnanevad/erinevad? Organisatsioonide ühisjooned Organisatsiooniteooria toetub sotsioloogiale, majandusteadusele, psühholoogiale, kultuuriteooriale, keeleteooriale jne äärmiselt multidistsiplinaarne. Sümbolistlik tõlgendav lähenemine. Ainult organisatsiooni liikemd saavad öelda, mis toimub organisatsioonis. Kuidas tähendusi luuakse? Ka kollektiivselt. Organisatsioonikultuur on väga oluline, mida vaadeldakse. Postmodernistlik lähenemine.
Burns ja M. Stalker – eristavad mehhanistliku ja orgaanilist organisatsiooni P. R. Lawrence ja J. W. Lorsch – kaht liiki mudelit: diferentseerimine ja integratsioon Mida ebakindlam ja heterogeensem keskkond, seda enam peab olema organisatsioon diferentseeritud (jagatu osavaldkondadeks) ja integreeritud Juhuslikkuse käsitlussuund Juhuslikkuse teooria (contingency theory) – suhtelisuse mõiste sissetoomina Ohud C. Argyris – A- tüüpi organisatsioonid vähendavad töötajate iseseisvust ja loovust ning riskivõtmist B- tüüpi organisatsioonid nõuavad kompetentseid ja pühendunud töötajaid Süsteemiteooria mõjud Organisatsioon kui avatud süsteem omna allsüsteemidega (eelmise saj – ndad aastad) Organisatsioon kui avatud ja iseorganiseeruv süsteem, mis püüdleb arengule Sümbolismi mõjud Sotsiaalse konstruktsiooni teooria – inimesed loovad reaalsust, sotsiaalseid
Turumajandus-Tehnoloogia nõuab suurte inimhulkade koostööd. Toodetakse turule, sõltutakse ise turust. Elatusmajandus-Olulisi hüvesid toodetakse oma tarbeks. Saak jagatakse tootjate vahel, tarbitakse nende enese poolt. 2. Traditsiooniliste tootmisviiside iseloomustus. 1)Ülejääke mida müüa ei teki 2)Esineda võib vahetuskaubandust 3)Kasutati tööriistu 4)Tööloomi ei kasutatud 5)Osa toodangust säilitati põuatagavarana. 6)Tagavarade kaitseks loodi vastavad organisatsioonid. 7)Tekib riigi alge. 3. Tehnoloogilised murangud. 1) Esimesed rahvusvahelised ettevõttedolid Euroopa kaubanduskompaniid. Ostisd kokku ülemeremaadest nt. vürtse ja karusnahku. Need ettevõtted sõltusid päritolumaa valitsusest. 2) Teise põlvkonna rahvusvahelised ettevõtted tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid . 3) Kolmas põlvkond RVE-sid arenes välja edukatest tööstusettevõtetest, mis laienesid naaberriikide turgudele. Alates 1950
hankimine(juht sõlmib pakkujatega lepinguid ning kaupluste juhatajad tellivad kaupa). Kiviõli Kaubahoovis iseloomustab head alluvat motiveeritus ja püüdlikkus. Peamiseks prioriteediks on ülesande täitmine (kauba müük ja kasumi saamine ning ostjate rahulolu). Ka kaupluste vahel toimub tihe koostöö on võimalik kauba kohaletoimetamine või tellimine ühest kauplusest teise, et kliendi soov saaks kiiresti rahuldatud. Kasutatud allikad: 1. Organisatsioonikäitumise olemus ja organisatsioonid. T.Elenurm, V.Parts, E.Titov 2. Organisatsioonikultuuri tüübid, videoloeng, E.Titov
Organisatsiooni väliskeskkonda võib määratleda kui väljaspool organisatsiooni asuvate ja seda mõjutavate tegurite kogumit. Mikrokeskkond a) konkurendid püüavad rahuldada tarbija sama vajadust, mida vaadeldav organisatsioongi. Seega võisteldakse nendega klientide pärast. b) kliendid nendest sõltub äri edukus kõige otsesemalt. c) tarnijad nendest oleneb, kas materjalid on kvaliteetsed ja saabuvad õigeaegselt. d) regulaatorid on organisatsioonid ja rühmitused, kes võivad kontrollida ja mõjutada organisatsiooni tegevust. Eristatakse kaht tüüpi regulaatoreid: valitsuse poolt loodud ja kodanikualgatusest alguse saanud. Esimesse gruppi kuuluvad keskkonnakaitse, tervishoiu, töökaitse ja muude sarnaste valdkondadega tegelevad inspektsioonid. Teise gruppi kuuluvad tarbijate liidud, roheliste ühendused jm. e) strateegilised liitlased on organisatsioonid, millega tehakse koostööd kas ühisettevõttena või lepingute alusel.
9) Eesti pensionisüsteem (3.13) Koosneb kolmest sambast. I riiklik, II kohustuslik- muutus vabatahtlikuks, III Vabatahtlik. Isiklikult mina pooldan, et II on kohustuslik, usun, et kui sinna kogunenud raha võtan välja pensioni eel, on mul seda rohkem siis vaja kui hetkel. 10) Väliskaubandustegevus: Eesmärgid: kaubavahetus, muudab tarbimist kesisemaks, elanike heaolu- tootmiskulud erinevad, võimalik soodsamat kaupa osta. Vahendid rahvusvahelised organisatsioonid: WTO( Maailma Kaubandusorga.) reguleerib riikide omavah. Kaubandust. Euroopa Liidu neli põhivabadust (konspekt)-kaupade, teenuste, kapitali, isikute vaba liikumine. 11) Rahvusvahelise toimija mõiste- riigi staatus võrdsest toimivast sõltumatusest ehk suveräänne, mis on tunnustatud teiste riikide poolt. Riikide jagunemine reaalses poliitikas- suurriigid ja väikeriigid- vastavalt suutlikusest mõjutada arenguid kas minimaalselt või regionaalselt ja globaalselt
Avalik sektor üks ühiskonna kolmest sektorist, mille põhiõlesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; riigi- ja omavalitsusasutused; näiteks raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Erasektor - üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted; näiteks aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Mittetulundussektor - üks ühiskonna kolmest sektorist; nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid; näiteks seltsid, klubid, huviühndused, usuühendused. Kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist ning erasektorist; kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. (survegrupp rohelised, vähemused, usuorganisatsioonid - õigeusukirik, seltsid
Vabadussõjalased, hüüdnimega vapsid, olid Vabadussõjas võidelnud inimesed, kes leidsid, et nende vabaks võideldud riik ei toimi nii nagu nemad seda endale ette kujutasid. Nad leidsid, et J. Tõnissoni poolt moodustatud valitsus ei olnud neile meelepärane. Vapsid tegid valesüüdistusi ning levitasid laimu. Üsna pea kehtestati tänu sellele üleriigiline kaitseseisukord. See piiras rahva poliitilisi vabadusi ning suleti poliitilised organisatsioonid. Kaitseseisukorra kaotamise järel kavandati uusi valimisi, mis näitasid, et rahvas pooldab just vapside võimu, seega otsustasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner teostada sõjaväelise riigipöörde. 1934 kuulutati taaskord välja kaitseseisukord, mis andis Pätsile pea piiramatud õigused. Eesti rahvale tehti Pätsi ja Laidoneri poolt ajupesu. Päts ja Laidoner põhjendasid kaitseseisukorra väljakuulutamist vapside väidetava vägivaldse võimuhaaramiskava ilmsikstulekuga
Rahvusvahelise õiguse subjekt on see, kellel on rahvusvaheline õigusvõime, st kes on rahuvaheliste õiguste ja kohustuste kandja. Rahvusvaheline õigussubjektsus saab olla piiramatu e täielik ja piiratud e osaline. Piiramatu rahvusvahelise õigusesubjekt olla kõigi rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks, näiteks riigid. Piiratud rahvusvahelise õiguse subjekt saab olla vaid mõnede rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks, näiteks rahvusvahelised organisatsioonid Rahvusvahelisest õigusvõimest tuleb eristada rahvusvahelist teovõimet, st võimet rahvusvahelise tähtsusega toiminguid ette võtta ehk omandada oma tegevusega rahvusvahelisi õigusi ja kohustusi. Rahvusvaheline teovõime jaguneb kolmeks osaks: Võime osaleda rahvusvahelises suhtlemises oma tahteavalduste kaudu; võime olla rahvusvahelise õiguse vastaste tegude subjektiks või objektiks, võime olla hagejaks ja kostjaks rahvusvaheliste õigusmõistmisinstantside ees.
Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid Jagatakse: toorainekartellid- organisatsioonid, mis koondavad mingit toorainet või põllumajandussaadust tootvad ja eksportivad riigid (OPEC) regionaalsed majandusorganisatsioonid-koostööd teevad teatud piirkonna riigid (EFTA, NAFTA, ASEAN, APEC, MERCOSUR, SRÜ, Euroopa Liit jpt.) kogu maailma majandust koordineerivad organisatsioonid - ühendab paljusid riike maailma erinevatest piirkondadest (IMF, IBRD, WTO) Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC) loodi 1960 naftat tootvate arengumaade ühendusena ja hetkel on 13 liiget: Saudi-Araabia, Iraak, Iraan, Kuveit, Araabia Ühendemiraadid, Katar, Alzeeria, Liibüa, Nigeeria,Angola, Indoneesia, Venezuela, Ecuador. Eesmärgiks: liikmete huvide kaitsmine maailma naftaturul. Toornafta hinna kontrolli eesmärgil määrab kindlaks liikmete naftatoodangu ja
1. SELGITA MÕISTED: 1) Helsingi protsess- 2) Idalepingud- 3) Prantsuskeelne sõna détente- 4) Terve maailmasüsteem- 5) Põrandaalused organisatsioonid- 6) Solidaarsus- 2. KES OLID: 1) Tadeusz Mazowiecki- 2) Václev Havel- 3) Edward Gierek- 4) Charles de Gaulle- 5) Leonid Breznev- 6) Richard Nixon- 3. VASTA KÜSIMUSTELE! 1) Millised riigid kuulusid Idablokki? 2) Mille nimel asusid võitlema haritlaste poolt moodustatud põrandaalused organisatsioonid? 3) Milliseid nõudmisi esitas võimudele Walese juhtimisel moodustatud tehastevaheline streigikomitee? 4) Millega lõppesid 1989. aasta algul alanud ümarlauakõnelused? 5) Mida tähendas valem 2+4? 6) Kuidas nimetati relva, mida 1952. aastal Ühendriigid katsetasid? 7) Milliseid lubadusi lubas anda Richard Nixon? 8) Mis oli ,,NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused" allkirjastatud kokkuleppe sisuks? 9) Mida käsitles kaks võidurelvastumist piiravat dokumenti ja mis oli nende sisuks
2. Karismaatiline: ma allun inimese korraldustele tema isikuomaduste pärast. 3. Ratsionaal-legaalne: ma allun inimesele, sest tal on seadusega antud õigus anda mulle korraldusi. Hegemoonia-Tunnustatus ja poliitiline võim võivad tugineda ka hegemooniale-teatud mõtteviisi v maailmavaate vaikimisi v varjatud domineerimine. Domineerimine vs struktuurne võim Domineerimine ei suuda seletada demokraatliku võimu tekkimist ja toimimist ehk teisisõnu paradoksi, et organisatsioonid, mille juhile on antud väga suured volitused, eioleefektiivsemad kui need organisatsioonid, kus selline suur võimukeskus puudub ja võim on võrdselt jaotatud. Struktuurne võim on positiivse summa mäng selles mõttes, et jagades võimu organisatsiooni liikmete vahel ühtlasemalt, on nad tõenäolisemalt enam sooritusele suunatud –olles kaasatud otsustusprotsessi, täidetakse vastavaid otsuseid suurema tõenäosusega.
- Imperialism - Maailma-impeerium või maailmamajandus - Tuum - perifeeria - pool-perifeeria -> Tuum ekspluateerib (ehk kasutab) perifeeriat, pool-perifeeriat. Pool-perifeeria ekspluateerib perifeeriat. ● Konstruktivism - Kollektiivne teadmine - Identiteet ● Kriitilised teooriad Toimijad ● Riik ● Varasemalt: - Kütid-korilased - Linnriigid - Impeeriumid - Feodaalsed üksused ● Rahvusvahelised organisatsioonid ● Hargmaised korporatsioonid ● Muud II loeng - riigid ja välispoliitika Toimijad ● Riik -> oluline toimija ● Varasemalt: - Kütid-korilased -> jah ja ei, sest ei olnud eriti paiksed; samas suhtlesid natuke ka teistega - Linnriigid - Impeeriumid - Feodaalsed üksused ● Rahvusvahelised organisatsioonid -> teiseslikud toimijad? ● Hargmaised korporatsioonid
Kohila Gümnaasium DOPING EESTI SPORDIS Referaat nimi klass Kohila 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 Mis on doping? 3 Andrus Veepalu dopingujuhtum 3 Antidopingualased regulatsioonid 4 Dopinguvastased organisatsioonid Eestis 5 Dopingu kasutus 20. sajandil 5 Dopingukontroll........................................................................................................................................6 Kokkuvõte.................................................................................................................................................6 Lisad.......................................................................................
Saksamaa & Ungari SAKSAMAA ● Fakte ● Pealinn: Berliin ● Pindala:357 111,91 km² ● Asukoht: Euraasia, Euroopa ● Riigikord: Parlamentaarne liitvabariik ● Rahvusvahelised organisatsioonid: Nato, Euroopa Liit, ÜRO, G8 ● Rahaühik: Euro Fakte ● Suuremad linnad: Berliin, Hamburg, München, Köln ● Rahvaarv: 81 757 600 ● Keskmine eluiga: 70 ● * naistel 80 * meestel 73 ● Kõneldavad keeled: saksa, türgi, taani, balkani ● Valdavad usundid: Luterlus, Roomakatoliiklus ● Tööhõive riigis: Tööjõulisi 43,5 miljonit, töötus 7,5% Kliima ● Parasvööde ● * mandriline & mereline kliima
● 12. Õigus puhtale ja hävimise eest kaitstud keskkonnale Instrumendid rahvusvahelisel tasandil ● Inimõiguste ülddeklaratsioon ● Kodaniku -ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ● Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt Euroopa regioonis ● ÜRO ● Euroopa inimõiguste konventsioon Arengukoostöö eesmärk ● 1) edendada sotsiaal - majanduslikku olukorda ● 2)kõik riigid ja organisatsioonid, kes oma toetust arengukoostöö valdkonnas pakuvad, võivad nõuda arenguabi eeltingimusena inimõiguste olukorra parandamist INIMÕIGUSTE KAITSE EESTIS ● Oma õigusi saab kaitsta järgnevalt: ● 1) pöördudes õiguskantsleri poole ● 2) pöördudes kohtu poole ● 3) pöördudes inimõigustega tegelevate organisatsioonide poole Eestis Rahvusvahelisel tasandil ● Institutsionaalne - kaitse, mida pakuvad erinevad rahvusvahelised organisatsioonid
Myrtle Beach, Charleston ja Hilton Head on Lõuna-Carolina ranniku kõige olulisemad turisminduse sihtpunktid. Turismindus on antud piirkonnas peamiseks majandusliku kasumi allikaks, kuid turismindusega edasi tegelemine on ohustatud, kuna intensiivne inimtegevus toob kaasa koormuse Florida osariigi ranniku kuurortidele ning halvendab rannavööndi ressursse ning turismitööstust. Üha kiiremini kasvav elanikkond toob endaga kaasa kiireid ja dramaatilisi maakasutuse muutuseid. Paljud organisatsioonid on seetõttu algatanud uurimisprogramme, et saada õigeaegseid ja kehtivaid ülevaateid maakasutuse muutustest rannikualadel. Uurimisprogrammide eesmärk on arendada ja rakendada GISi põhiseid metoodikaid ja analüüse, et modelleerida ja prognoosida rannikualade maakasutuse muutuseid ja selle tagajärgi, et vähendada negatiivset mõju rannikule ning säilitada selle ressursse. Andmed ja metoodika
võimu alla kogu Ida-Euroopa, kes kehtestas kommunistliku diktatuuri. Külm sõda on pikale veninud pingeseisund 2 üliriigi (USA, NSVL) vahel. Otsest sõjategevust nende kahe riigi vahel ei toimunud (Kuum sõda puudus.). Külmale sõjale isel. : 1. Võidurelvastumine. 2. Kriisikolded (Korea sõda, Kuuba kriis) 3. Võitlus mõjuvõimu pärast 3-nda maailma riikides. 4. Propaganda / Ideoloogiline sõda. 5. Rahvusvahelised-, sõjalised organisatsioonid ( NATO, VLO ) ning erinevad majanduskoostöö plaanid. · Külma sõja alguseks loetakse Berliini blokaadi (1948-1949). · Küla sõja lõpuks võib nimetada Berliini müüri langemist 1989 a. , Saksa maade taasühinemist 1990 a. , NSVL lagunemist 1991 a. Külma sõja ajal jagunes maailm kaheks pooluseks (osalt kolmeks pooluseks): 1. Kapitalistlik ja demokraatlik läänemaailm (juhtriik USA). · Eesmärk: kommunismi levikut pidurdada ja tagasi tõrjuda.
poolpresidentaalne), konstitutsioonilised monarhiad Mittedemokraatlikud riigid - absoluutne monarhia (monarh on ainuvalitseja, võim on päritav), diktatuurid(ühe isiku valitsemine-võimutulek vägivaldsel või valimiste teel), kollektiivne diktatuur(sõjaväeline, vaimulik, parteiline) 16)Õigussüsteemi hierarhia: 1.rahvusvahelised lepingud 2.põhiseadus 3.seadused 4.määrused, korraldused, otsused 17)Kodanikualgatuslikud organisatsioonid: SA, MTÜ, seltsid, seltsingud 18)Ühiskonna kihistumine - vt vihikust 19)Poliitiline, demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus
Vibulaskmine Eestis Autor: Janely Kaljura Juhendaja: Reet Elmik Töö etapid Teema valik Materjalide otsimine Sisukorra koostamine Kontroll Parandused Töö esitamine Organisatsioonid Eesti Vibuliit Eesti Maastikuvibuliit Aktiivsemad Eesti vibuklubid Kajamaa Kütid Lääne vibulaskjad Sagittarius Tartu vibuklubi Mägilased Võistlused Jägermeister CUP Klubide Karikas
1)KORRAPOLIITILISED 2)SOTSIAALPOLIITILISED Maj. poliitika intstituitsioonid: otsustusintstuitsioonid: 1.parlament 2.valitsus 3.kohus 4.keskpank 5.president 6.riigikontroll otsustamistasandid: *rahvusvaheline(globaalsed probleemid) *rahvusriik(riiklikud huvid) *Kohalik Omavalitsus ehk KOV(rühma,isiku huvid) Mõjutusintstituitsioonid: 1.erakonnad 2.kutseühendused ja liidud 3.suured ettevõted 4.tööandjate ühendused 5.tõõvõtjate ühendused 6.meedia 7.teadus 8.maffia 9.rahvusvahelised organisatsioonid 10.nõuande ja konsultatsiooniettevõtted 11.valitsusvälised organisatstioonid 12.klubid, jms organisatsioonid *TURG OTSUSTAB MILLISED KAUBAD,HIINNAD SOBIVAD ja MILLISED HARUD JÄÄVAD ELLU. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -------------------- *SIIM KALLAS- EUROOPA LIIDU KOMISJONIS.Peab korruptsiooni vastu võitlema.Täidab asju Euroopa Liidu tasemel. PEAMISED EL instituitsioonid:
Selle seisukoha kriitikud aga leiavad, et lobimine tuleb kasuks vaid teatud gruppidele, mitte aga ühiskonnale tervikuna. Lobimine, lobitöö tegemine tuleneb inglisekeelsest sõnast lobby (parlamendi eeskoda). Tavaliselt kohtusid huvigruppide esindajad parlamendi vestibüülis saadikutega, et sel teel nende otsuseid mõjutada. Tänapäeval toimuvad sellised kohtumised väga erinevates kohtades, kusjuures korraldajaks ja maksjaks on alati lobistid. Tihti kasutavad mitmesugused organisatsioonid ja huvigrupid kinnimakstud lobiste. Mitmetes riikides on püütud seaduse alusel sundida lobiste registreerima, kuid need meetmed on alati jäänud poolikuteks. 3.3. Kodanikuühendused, riik ja omavalitused Tänapäeva ühiskondades on huvigrupid koondunud väga mitmesugustesse ühendustesse: seltsid, ühendused, ametiliidud jne, mida kõike võib nimetada ka kolmandaks sektoriks Kolmanda sektori tegevus aitab lahendada ka sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme
Teine liik sümboleid on märgid, logod, vapid, lipud, teatud isikute või loomade kujutised, mis kuidagi organisatsiooni tegevust iseloomustavad, ka autode margid, mida organisatsioon kasutab. Nagu näidetest selgub, on vaadeldav kultuur tihti omavahel väga tihedalt läbi põimunud. 1.3 Kultuur kui sotsiaalne metafoor Organisatsioonid on Morgani meelest justkui pisemad ühiskonnad, milledele on oma kultuur ja subkultuurid ja mis elavad oma seaduste ja traditsioonide järgi. Paljud organisatsioonid võivad olla nagu tihedalt omavahel seotud meeskonnad või perekonnad, kes usuvad koostöösse, teised jälle olla tugevasti killustatud grupid, kes mõtlevad maailmast kardinaalselt erinevalt ja kellel on ka erinevad ettekujutused sellest, milline nende organisatsioon peaks olema. Sellised näited või uskumised või jagatud väärtused, terviklikud või killustatud , on toetatud mitmete tegutsemisnormide ja rituaalidega ning avaldavad organisatsiooni üldisele
moodustati esimese poliitilise erakonnana eesti rahvusliku Sõltumatuse Partei. 1988. a aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks. Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1989.a taastatud iseseisvuspäeval, 24. veeb. pandi alus kodanike komiteede liikumisele ning 1990. a veebruaris toimusid Eesti Kongressi valimised, mille esimene istung toimus juba kuu aega hiljem. Kuid mitte kõik perestroika ajal tekkinud organisatsioonid ei pooldanud Eesti iseseisvust. 1988.a suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Taasiseseisvumise eel muutus ka rahvas väga aktiivseks ning korraldati palju massiüritusi ja meeleavaldusi. Üks esimesi oli 23. aug. 1987.a MRP-AEG eestvedamisel korraldatud poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis. EMS ja ERSP korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva
Kommunistliku Partei võimumonopoli. Gorbatšovi esialgne uuendustekava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. Kriisist väljumiseks algataski Gorbatšov perestroika. Perestroika kujutas endast senise majandussüsteemi ümberkorraldamist ja liberaliseerimist. Lõdvenes senini üsna karm tsensuur ja järk-järgult hakkas laienema sõnavabadus. Perestroika ajal leidsidki Eestis aset esimesed rahvaliikumised ja tekkisid demokraatlikud organisatsioonid. Nimelt esimesed märgid ühiskondlike olude märkimisväärsest muutumisest hakkasid Eestis ilmnema 1987. a kevadel, kui tuli avalikuks NSV Liidu keskametkondade kava rajada Põhja-Eestisse Lääne-Virumaale fosforiidikaevandus. Vallandus ulatuslik protestikampaania ehk nn fosforiidisõda. See oli omamoodi avalöök Eesti taasiseseisvumisprotsessis, sest algsele keskkonnakaitselisele teemale lisandusid peagi ka poliitilised teemad. Edaspidi hakkasid Eestis tekkima mitmed organisatsioonid. 1987
3-4 1.2 Terrorismirelvad...........................................................................................................5-6 2.TERRORISMI VASTANE VÕITLUS.....................................................................7-11 2.1 Kuidas võitleb maailma terrorismiga...........................................................................7-8 2 2.2 Organisatsioonid ja ühingud kes võitlevad terrorismiga............................................8-10 2.3 Kelle vastu võideldakse?..........................................................................................10-11 KOKKUVÕTE..................................................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU...............................................................12-13 SISSEJUHATUS
teise maailmasõja aegses lööklauses „We can do it", mis on surematuks muutunud Rosie Riveteri plakatitel ja Ameerika fraaside varasalves väljenditega "getting things done” ja “let’s do something about it.” Kui oled raskustes, tee (do) midagi selle nimel – lahenda probleem, kaasa teisi inimesi, küsi abi, aga ära lase sel lihtsalt „marineerida“. „Teeme ära“ suund keskendub ülesandele, tõhususele ja avastustele. Organisatsioonid kasutavad seda arusaama selleks, et kasvada ja domineerida turgudel. „Olemise“ suund (The Being Orientation) Skaala teises otsas on „olemise“ (being) suund, mis korreleerub tihedalt arusaamaga, et loodusel on võimas jõud ning inimeseks olemine allub sellele. See suund toetub teatud fatalismitüübile (saatuse jõule): kuna loodust ei saa mõjutada, peab olema leppiv ning nautima seda, mis sul on. Tuleb keskenduda sellele, mis on „siin ja praegu“,
tegevus lubade, kauplemise, keskkonna hoiu või muude küsimuste kohta. ______________________________________________________________________ _ kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist (riigist ja valitsemisest) ning erasektorist (tulundussektorist); kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised mittetulundussektor ehk kolmas sektor üks ühiskonna kolmest sektorist; nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid Millega kodanikuorganisatsioonid tegelevad ? 1. Nad mõjutavad poliitilisi otsuseid 2. Aitavad lahendada sotsiaalseid ning majanduslikke probleeme 3. Pakuvad erinevaid teenuseid ja loovad töökohti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
