alusel või otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Juriidilise isiku asukohaks on koht, kus asub tema juhatus või seda asendav organ. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt. Ja kui üks juriidiline isik tekitab kahju teisele juriidilisele isikule, siis vastutavad solidaarselt selle ees. Mis on õigusvõime ja mis on teovõime ja kuidas see tekib juriidiliste ning füüsiliste isikute puhul? Õigusvõime on võime omada õiguse ja kohustusi, iseseisvalt teostada ehk omandada neid õigusi ja kohustusi oma tegudega. Inimene, füüsiline isik omab seda õigust sünnist surmani
uimed/loivad) 2. Täiustumine - Uue keerukama ehituse ja eluviisiga organismirühmade teke ja areng ehk evolutsiooniline progress (lindude ja imetajate teke roomajatest) - Lihtsustamine ehk evolutsiooniline regress ehk ehituse taandareng, näiteks inimese saba - osaline (vastand täielik) taandareng - Täielik taandareng - Kadunud on aktiivseks eluviisiks vajalikud organid, hästi on arenenud paljunemisorganid, näiteks paeluss 3. Väljasuremine - Liigiline väljasuremine - Massiline väljasuremine - Põhjused: - Liigi genofondi võimaluste ammendumine, ohustatud kitsalt spetsialiseerunud liigid või liigid väga suuremõõtmeliste isenditega - Kliima või elutingimuste järsk muutus - Inimtegevus
Koos tõhustatud ja struktureeritud koostöö sätetega näitab see selgelt, et liidus ja selle poliitika edendamises osalemine on miski, mille üle tuleb otsustada vabalt ja tõelise poliitilise tahte kohaselt. Põhiseisukohtade vastuargumendid 1) Liikmesriikide parlamentide enamusele antakse küll võimalus komisjoni ettepanekuid blokeerida, kuid lõpliku otsuse teevad siiski seadusandlikud organid. 2) Mida demokraatlikumaks muutub otsustamine Euroopa Liidu tasandil, seda väiksemaks jäävad paratamatult ühe liikmesriigi võimalused oma tahet läbi suruda. Euroopa Komisjon on ikkagi eelkõige Euroopa Liidu 3 huvide, mitte liikmesriikide esindaja. Igast liikmesriigist on üks volinik, kuid volinikud on ametiajal kohustatud esindama Euroopa Liidu kui terviku, mitte oma kodumaa huve.
tähtsust, eeskätt: • Halduse seotus seadusega • Diskrimineerimise keeld • Proportsionaalsuse põhimõte • Õiguskindlus • Õiguspärase ootuse (usalduse) kaitse • Ärakuulamise nõue enne koormava otsuse langetamist Euroopa Kohtu ja Euroopa esimese astme kohtu praktika • Erapooletu menetlus • Mõistlik aeg menetluse läbiviimiseks • Loetelu on mitteammendav, võib täieneda. Euroopa põhiõiguste harta 2000 Igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul. See õigus kätkeb: – igaühe õigust, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada; – igaühe õigust tutvuda teda puudutavate andmetega, võttes samal ajal arvesse kon dentsiaalsuse ning ameti- ja ärisaladusega seotud õigustatud huve; – ametiasutuse kohustust põhjendada oma otsuseid.
Karotamm: Püüdis arvestada liiduvabariigi vajadustega ja oli kriitiline paljude asjade üle, mis tehti nagu küüditamised. Käbin: Kuulekam Moskvale kui Karotamm, aga, mitte äärmuslik venestaja. Ajas mõõdukat laveerimispoliitikat. Vaino: Väga venemeelne, hakkas kohe pihta venestamisega. 1. Milline oli julgeolekuorganite ja Nõukogude armee roll Eesti NSV valitsemisel? Selgita julgeolekute ja armee rolli läbi seatud eesmärkide ja tegutsemise meetodite. Julgeoleku organid: ● Eesmärk: Peatada NSVLi vastased ettevõtted juba varakult. ● Meetodid: Agendid luurasid inimeste üle, värvati ka lihtinimesi teiste üle luurama. Nõukogude armee: ● Eesmärk: Vastupanuliikumiste mahasurumine ja kohaliku korra hoidmine. ● Meetodid: Võeti suuri alasid enda kasutusele, majutuseks, õppusteks jms. 2. Iseloomusta nõukogude võimustruktuuri ENSV näitel. Iseloomutuses selgita Eestimaa
Traktoriga töötades tuleb veeta traktoris väga palju aega.Seega peab traktor olema konstrueeritud , projekteeritud nii et ta põhjustaks võimalikult vähe ebamugavusi . Oleks ohutu ,lihtsalt käsitatav ja hooldatatav ja töökindel.Tähelepanu nõrgenemine ja ohutunde vähenemine on üks peamisi õnnetuse tekke põhjusi.Seepärast on tähtis kõigi nõuete täpne täitmine . Kabiin Traktoristi töökohaks on kabiin , kuhu on koondatud kõik tähtsamad juht ja kontroll organid .Kabiini sisenedes peab traktorist kasutama treppi ja käepidemeid ,ning sees olles kasutama juhtimisseadmeid. Õnnetuste põhjused võivad olla 1)Käepidemete ja treppide vale konstruktsioon ja asetus 2)Juhtorganite vale asetus 3)Libedad kulunud trepid,põrandad 4)Traktoristi väsimus,hõivatus,tähelepanu hajumine Trepiaste ei tohi oli üle 50 cm maapinnast
LISA : Suguline kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid ning areneb uueks isendiks. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilastel lesed isased). Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. 2. Millist paljunemist nimetatakse mittesuguliseks? Sellist paljunemist, kus vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga
sissetungijaid. Põhjused: mõned antigeenid võivad retseptorrakke muuta - oma rakud tunduvad võõrad. Näit. I tüübi diabeet, sclerosis multiplex, reumatoidartriit. Päriliku soodumusega. 25. Allergiad. Vastus: Liiga äge kaitereaktsioon allergeenidele (majatolm, loomade karvad, toiduained, õietolm) I kokkupuude → aeglane reaktsioon II Kokkupuude → kiire 26. Äratõukereaktsioonid. Vastus: Immuunsüsteem hävitab, mis on võõras (koed, organid..) Peab arvestama organite siirdamisel ja vere ülekandel. 27. HIV ja immuunsüsteem. Vastus: HIV läheb T-abistajarakkudesse Nõrgestab immuunsussüsteemi → inimene sureb viirusesse või vähki 28. Vere homöostaas. Vastus: Vere ülesanne on transportida kõigi keharakkudeni eluks vajalikud ained ning toimetada minema jääkained. Vajalik on stabiilne ainete kontsentratsioon, pH ja temperatuur. Homöostaasi tagavad neerud, kopsud, maks, pankreas e kõhunääre, nahk.
konkurentsikeeldu pole. Kuid kui on nt 3-liikmeline osaühing, siis oleks mõistlik selles omavahel ette kokku leppida. 15. Kuidas määratakse juhatuse liikme tasu? Nõukogu või osanike otsusega. Igatahes peab seda kindlasti tegema juhatusest kõrgem organ. Iseendale ei saa ükski organ tasu määrata. Juhatuse liige saab ennast ka kaitsta kuna tegemist pole töölepinguga, siis on võimalik luua leping juhatuse ning äriühingu vahel, et teised organid ei saaks omavoliliselt muuta tasu suurust. 16. Mis liiki õigussuhe on äriühingu ja tema juhtorgani liikme vahel? Mitte töösuhe! See on oluline tähelepanek sp, et juhtorgani liikmele ei kehti töötajatele sama kaitse nagu puhkus ja kindlustus jne. Tegemist on käsundussuhtega -> teenuseleping ning tingimustes ja kaitses peab ise kokku leppima. 17. Selgita kuidas toimub aktsionäride, kui ühtse organi, otsuse vastuvõtmine.
grammi, sarnanedes üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite .arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini .nädalal moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed .5 .nädalaks tekivad suguorganite algmed .7 5 (Joonis 2. Embrüo (http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/elukulg/?LAPSEIGA:LOODE nädalaks on tal olemas kõik organid ja embrüonaalperioodi peetakse lõppenuks. .8 ((http://www.amor.ee/17391 Joonis 3. Umbes 8-nädalane embrüo http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/0b/Human_Embryo_- ) (_Approximately_8_weeks_estimated_gestational_age.jpg Looteperiood .3 Umbes 8
Too välja nende peamised sarnasused ja erinevused. Raamistik: loengus käsitletud teemade ulatuses. Sarnasused Erinevused Mõlemasse institutsiooni kuulub võrdne arv omavahel Euroopa Majandus- ja liikmeid - 344 Sotsiaalkomitee esindab kodanikeühiskonda. Plenaarristungeid on aastas 9-10. Mõlemad on nõuandvad organid. Avaldavad Regioonide Komitee esindab erinevaid arvamusi ja annavad nõu. haldustasandeid. Plenaarristungeid on aastas 5 Liikmed määratakse ametisse Nõukogu poolt korda. pärast konsulteerimist Komisjoniga. Liikmed ei tööta alaliselt vaid käivad sessioonselt. Kohad jaotuvad kvootide järgi. Jagunevad komiteedeks - Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees moodustuvad
12. Mis on survegruppide eesmärk? Peale pressida oma huve, kasutades selleks suuresti avalikku arvamust või poliitikuid, kes suudavad ennast kuulama panna. 13. Mis on sihtasutuste ja mittetulundusühingute peamine erinevus? Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mida iseloomustab vara valitsemine ja kasutamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Erinevalt mittetulundusühingust ei ole sihtasutusel liikmeid. Sihtasutuse organid on juhatus ja nõukogu. Mittetulundusühing ei tohi oma tegevusest saada tulu, sihtasutus võib. 14.Kuidas on meedia mõjutanud Teie otsuseid ja käitumisi? Palun tooge selle kohta üks näide. Meedia mõjutab meid igal sammul, isegi siis, kui me seda ise tähele ei pane, näiteks filmid, kus näidatakse tihtipeale nn eeskuju, kuidas tuleb käituda ja asju teha. 15.Massimeedias avaldatava info sisu on põhimõtteliselt võimalik reguleerida. Kuidas? 1) Riiklikul tasemel ehk seadustega.
elupaiga tingimustega. 10. Makroevolutsioon tähendab: a) hiidsisalikke, b) uue liigi, c) suure fenotüübilise efektiga mutatsiooni, d) liigist kõrgema taksoni teket. 11. Evolutsiooniline regress tuleneb: a) kahjulikust mutatsioonist, b) ebasoodsatest elutingimustest, c) kohastumisest, d) konvergentsist. 12. Linnu tiib ja inimese käsi on: a) homoloogilised, b) analoogilised, c) konvergentsed, d) võrreldamatud organid. 13. Evolutsioonilise progressi eeldusi loovad peamiselt: a) struktuurgeenide mutatsioonid, b) kromosoommutatsioonid, c) genoommutatsioonid, d) regulaatorgeenide mutatsioonid. 14. Massilisi väljasuremisi põhjustas: a) evolutsiooniline regress, b) kiskjate teke, c) suur muutus elukeskkonnas, d) ristumisbarjäär. 15. Loodusliku valiku objektiks on: a) geenid, b) indiviidid, c) populatsioonid, d) liigid. 16
keelav · MNL 6. Rahvusvahelised reziimid: riigid sõlmivad lepingu, milles nad kohustuvad täitma mingit kohustust, tekki 19 saj. Eesmärk rahvusvaheliste jõgede ühine navigeerimine (ühine kasutamine, laevatamine). Rahvusvaheliste organisatsioonide struktuurid: 1. Plenaarsed juhtimisorganid: kõik on esindatud, kõik kohal (ÜRO peaassamplee). 2. Piiratud liikmeskonnaga juhtorganid: peab olema teatud arv liikmeid (ÜRO alaline 10+5). 3. Täidesaatvad organid e. sekretariaadid: kindel peakontor. 4. Kohtu- ja vahekohtu organid: pika traditsiooniga, loodi 1899 Haagi rahvusvaheline kohus. Ideoloogia idee: Logos-idee, teadus. Ideoloogia-idee kogum, süsteem. 3 põhiideoloogiat: liberalism, konservatism, sotsialism. 1. Liberalism-J. Locke (1632-1704) vabameelsus. Ideoloogia-kõik inimesed on sünnipäraselt vabad ja võrdsed. Võimud peavad olema lahutatud (ei tohi olla segunenud). Montesamen tõi kolmanda võimu-kohtu.
laiaulatuslikuma piiriga. T. Lippmaa järgi jaguneb Eesti taimegeograafiliselt lääneranniku ja saarte lääne-allvaldkonnaks, lääneranniku ja saarte ida-allvaldkonnaks, põhjaranniku, Häädemeeste, Loode-Eesti, Vahe-Eesti ja paekalda allvaldkonnaks ning Pandivere, Alutaguse, Lahkme-Eesti ning Kagu-Eesti valdkonnaks. [Est_taimestik] 7 Vetikad Vetikad on kõige lihtsama ehitusega taimed. Neil puuduvad taimeorganid. Sellist algelist taimekeha, kus pole organid eristatavad, nimetatakse talluseks. Paljud vetikad on nii väikesed, et me neid palja silmaga ei näegi. Ainsana taimeriigis on vetikate hulgas ka üherakulisi taimi. Nad hangivad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli (rohelist pigmenti), kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on tingitud teistest pigmentidest, mis rohelise klorofülli ära varjavad. Pigmente sisaldavaid rakuosi vetikates nimetatakse kromatofoorideks.
aastased. Kogu maa haldus oli rajatud puhtakujulisele detsentralisatsiooni printsiibile: Eesti jagunes pindalaliselt väiksemaiks autonoomseiks haldusühikuiks, mille moodustasid linnad ja maakonnad ning vallad ja alevid. Vahelüliks Vene riigivalitsuse ja kogukondliku Eesti vahel oli Ajutise Valituse kubermangukomissar. Kõik kogukondlikud esinduskogud, seal hulgas ka Maanõukogu, kuid välja arvatud vallanõukogud, haldasid maad määruste, korraldiste ja otsuste abil. Kõik täitvad organid, seal hulgas ka komissar ja ta abid, tegutsesid üksnes korraldiste ja otsuste abil. Maa haldustegevus allus kohtulikule kontrollile. II. Riiklik iseseisvus 1. Esimesest eelkonstitutsioonist teiseni. Eesti kogukondlik iseseisvus kestis kommunistliku riigipöördeni. Kogukondliku iseseisvuse ajastu õiguslik olustik muutus põhjalikult, kui Maanõukogu revolutsionaarse Venemaa kiiresti arenevate poliitiliste sündmuste survel kuulutas enese kõrgeima võimu kandjaks Eestis
kontaktide tekitamine, tuuma/tsütoplasma suhe taastumine, sügoodist-moorula e kobarloode Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst e põisloode (u 7 päeva peale viljastumist) Embrüoplast-sisemine rakkude mass, millest areneb inimene Blastotsööl- õõs täidetud vedelikuga (või rebuga) Blastoderm-kattekoe rakkude kiht (Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus.) Lootekestad - ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e. vesikest : Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. kusekott : Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Koorion e. kõld või irdkest : Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. 5 Gastrulatsioon -Kujuneb karikloode ehk gastrulaEsmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm
Avaliku halduse mõiste erinevad tähendused Avalik haldus materiaalses mõttes on sisuline avaliku halduse ülesannete täitmine. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on kõik isikud ja nende organid (haldusekandjad ja haldusorganid), mis täidavad avaliku halduse ülesandeid materiaalses mõttes. Avalik haldus formaalses mõttes on kõigi organisatsioonilises mõttes halduse poolt läbi viidavate tegevuste kogusumma sõltumata sellest, kas tegevus on määratletav haldusena materiaalses mõttes või mitte. Avaliku halduse tunnused 1. eesmärgistatud, korraldavat tegevust. 2. sotsiaalselt kujundav tegevus (reguleerib ühiskonnas mingeid suhteid) 3. üldistes ehk avalikes huvides
funktsiooni täitmist riigi poolt makstava tasu eest kaitseülesannete täitmist ning esindamist tsiviil ja haldusasjades. Advokaadid Advokatuuri liikmed (advokaadid) on vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid. Seisuga 01.10.2008.a. on Eesti Advokatuuri liikmeid kokku 625: 358 vandeadvokaati 120 vandeadvokaadi vanemabi 70 vandeadvokaadi abi assotsieerunud liikmeid 15 kutsetegevuse peatanud 62 liiget Advokatuuri organid Advokatuuri organid on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus ja kutsesobivuskomisjon. Üldkogu Üldkogu on advokatuuri kõrgeim organ. Üldkogusse kuuluvad kõik advokatuuri liikmed. Hääleõiguslikud on vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi vanemabid. Korralise üldkogu kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord aastas. Üldkogu otsused võetakse vastu avalikul hääletamisel, kui üldkogu ei otsusta teisiti. Esimees
Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne. (2) sünnijärgne e postembrüonaalne e üsaväline postnataalne arenguperiood. Embrüogenees antenataalne areng. Postnataalne areng vananemine (lapseiga; puberteet; reproduktiivne iga; vanadus). Organismi ehituse ja talituse tasemed: molekulaarne > rakuline > koeline > organid ja organsüsteemid > organism > rahvastik (poulatsioon). Elundkonnad: (1) katteelundkond (nahk, juuksed, karvad, küüned, retseptorid, higinäärmed, rasunäärmed, organismi sisesed epiteliaalsed membraanid), (2) luustik ehk skelett (luud, liigesed), (3) lihastik, (4) närvisüsteem (peaaju, seljaaju, närvid), (5) sisenõristus ehk endokriinsüsteem (hüpofüüs, hüpotaalamus, tüümus, kilpnääre, kõhunääre, neerupealis, munasarjad, testised e.
V: erakondade rahastamise kontroll (mitte liiga palju raha neile anda), avalikustamise tava ja nõue, riik peab ise kohtlema erakondi võrdselt. 3. Erakondade rahastamise kontroll Eestis (aruanded, organid) V: Raha jaotamine erakondadele valimistulemuste alusel. Nelja liiki aruanded: majandusaasta aruanne, annetuste registri pidamine ja avalikustamine, valimiskulude aruanne, aruanne, mis esitattakse Maksu- ja Tolliametile. Organid. Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon. 4. Erakondade riigieelarvelise rahastamise plussid ja miinused V: Plussid: Kontroll erakondade rahastamise üle. Kui erakonnad ei saaks riigieelarvest raha ja peaks toetuma annetuste peale, siis oleks poliitiline korruptsioon väga suur. Miinused: otsused, mis erakond kui palju raha saab, teeb võimul olev erakond, seetõttu on oht raha ebavõrdseks jaotamiseks. 5. Erakonna sidusorganisatsioonid
Eraõiguslik juriidiline isik on isik, mis on loodud erahuvides. Õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest. On täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus, mittetulundusühing. Avalik-õiguslik juriidiline isik on isik, mis on loodud avalikes huvides. Õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. On riik, kohalik omavalitsusüksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides. 57. Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ. Juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui põhikirjas või seaduses pole teisiti märgitud. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, nende pädevus määratakse seaduse, põhikirja või ühingulepinguga. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende organite pädevus sätestatakse seadusega. 58
§ 14. Juriidilise isiku vastutus (1) Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. (2) Juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata riigile, kohalikule omavalitsusele ja avalik- õiguslikule juriidilisele isikule. TsÜS § 31. Juriidilise isiku organid (1) Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (4) Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega. TsÜS § 24. Juriidilise isiku mõiste Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. § 25. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik
· Seemned idanevad 1-2 C juures · Tõusmed taluvad - 6C, kaunad hukkuvad - 2-4 C juures · Mullastiku suhtes vähenõudlik · Hea eelvili enamikele kultuuridele · Seemnepõld lamandub alati · Puhaskülvis külv 2-4 cm sügavusele 100-150 idanevat tera m² · Keemilist umbrohutõrjet saab kasutada vaid puhaskülvides · Seemned hakkavad valmima, kui varred ja lehed on veel rohelised · Õitsemisest seemne valmimiseni kulub 7-8 nädalat 26. Kartulitaime maapealsed ja mullasisesed organid, nende iseloomustus Mullapealsed organid Varred- Vars on rohtne ja sõlmeline.vars hargeb Leht- paaritusulgja leht.tumeroheline/kollakas karvane Puhmas- Puhma moodustavad ühe taime pealsed Õis - on viietine Mullasisesed organid Juuesrtik- narmasjuurestik, kuni 1 m sügavusel Stoolon- varre külgharu mille otsa moodustub mogul Kartulipesa- ühe taime mugulad Mugul-moodusub stooloni tippu 27. Mugula väline ehitus ja idandi liigid Mugulal silmad.Silm- arenemata külgvõrse
siis hoolitseb liiga palju ja sellega hoopis ärritab nahka. (Akne mõju..., 2015) 1.6. Nägu on tervise peegeldaja Akne seos organitega on tugev. Igale vistrikulisele näopiirkonnale vastab mingi organ, mille töö on mingil viisil häiritud. Kui inimene teeb kindlaks kohad, kus tal akne esineb, siis on selle järgi väga hea kindlaks teha, mis organile peaks tähelepanu pöörama. (San-Jouz, 2005) Joonis 3 annab ülevaate, millisele näoosale organid vastavad. 8 ·Otsaesisega on seotud probleemid põie ja peensoolega. Sel juhul tarbitakse liigselt rasvast ning töödeldud toitu, mille tagajärjel on seedesüsteem aeglane ja ületöötanud. ·Kulmude vaheline ala on seotud maksaga ja näitab, et seedesüsteem on stressist üle- koormuses ning keha ei saa piisavalt puhkust. Tihti esineb siin aknet ka juhul, kui inimene on
piirata. Avalik-õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga. Juriidilisel isikul on põhikiri või ühinguleping. Seaduses sätestatud juhtudel võib juriidiline isik tegutseda seaduse alusel ka ilma põhikirja või ühingulepinguta. Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt. Kui niisugune organ tekitab kahju teisele juriidilisele organile, siis vastutavad nad solidaarselt selle ees. Äriühingud Mitte äriühingud AS Aktsiaselts SA Sihtasutus OÜ Osaühing MTÜ mittetulundesühing TuÜ Tulundusühing TäÜ Täisühing US usaldusühing
Rahvusraamatukogu; 4. avalik SA- annetaja poolt teatud vara haldamiseks loodud, nt. Haigekassa, Eesti Pank. TsÜS §24 lg1 on eraõigusliku juriidilise isiku mõiste. III Organ Organ on juriidilise isiku seaduslik elund. Juriidiline isik ise ei ole organ, vaid tal on organ või organid. Ta muutub organite kaudu teovõimeliseks. See on funktsionaalne mõiste, see tähendab, et organ luuakse pädevusega. Organid võivad tekkida ja kaduda, olla suuremad ja väiksemad. Organit vaadatakse selle järgi, kellele seadus annab pädevuse. Seega organ on koht halduse struktuuris, millele on antud pädevus. Monokraatne organ: otsustajaid on üks. Kollegiaalorgan: kolm moodustavad kolleegiumi, näiteks rahvas. Jaguneb allorganiks ja organiosaks. IV Pädevus Õigus luua õigust, milline organ on määratud tegema üht või teist ülesannet.
korporatiivsed organisatsoonid). Riigiaparaadi (veel ka: riigiorganite süsteemi) moodustavad kokku kõik võimude lahususe printsiibi alusel lahutatud ning tasakaalustatud riigiorganid (rahvast käsitletakse õigusteoorias sui generis organina väga spetsiifilises ja kindlas tähenduses ning üksnes teatud juhtudel - nimelt riigivõimu kõrgeima kandjana avalikõigusliku subjekti tähenduses). Riigiaparaat (riigiorganid; primaarsed elemendid) on: 1) seadusandliku riigivõimu organid (parlament); 2) riigipea: valdavalt täidesaatva riigivõimu organ - (reeglina ainuisikuline institutsioon: vabariigis - president; dualistlikus monarhias - nt kuningas) - teatud juhtudel on riigipeal seadusejõuga legislatiivfunktsioon (dekreediõigus); 33 3) täidesaatva riigivõimu organ - valitsus (kollegiaalne institutsioon, temale subordineeritud
- Tsütoloogia. o Kude on samuti üks elu org tase. - Rakud on enamasti diferentseerunud nende ehitus on kooskõlas vastavate kudede ja organite talitlusega. - Sarnase ehituse ja talitlusega rakud moodustavad koe. - Põhilised koetüübid: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude. o Organit võib lugeda elu org tasemeks. - Koed on koondunud organitesse e elunditesse. - Organ on kudede kogum, mis täidab kindlat funkts. o Elundkond on ka elu org tase. - Organid koonduvad ühiste talitluste alusel elundkondadesse e organisüsteemidesse. Koel, organil, organisüsteemil ei ole väljaspool organismi enamikku elu tunnustest. Seega: · Rakust järgmiseks olulisemaks eluslooduse org tasemeks peetakse organismi. - Iga organismi talitlused sõltuvad elundite ja elundkondade koostööst. - Nende regulatsiooniga tagatakse sisekeskkonna stabiilsus. - Neuraalne regulatsioon regulatsioon närvisüsteemi vahendusel.
organismid elasid. Geograafiline skaala on saadud maailma eri piirkondade kivististe järjestuse võrdlemisel ning nende kõrvutamisel isotoopide põhjal tehtud vanusemäärangutega. Võrdlusmeetodid: Feneetilised võrdlused hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja emrüonaalset arengut. Võrdlev anatoomia võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks süstemaatika taksoniteks. Homoloogilised on ehitusplaani poolest sarnased organid. Maandunud elundite esinemine on ilmekaks tõendiks ühisest põlvnemisest. Need on maandunud ja talitluselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedase ehitusega liikidel on välja arenenud ja talitlevad. Embrüonaalse arengu võrdlemine näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas.
Kandseente hulka kuuluvad tuntud söögiseened (riisikad, puravikud, pilvikud), aga ka torikseened, roosteseened jm. Kandseened on ökoloogiliselt väga erineva elustrateegiaga organismid. Nad on ühed olulisemad surnud taimejäänuste, s.h. puidu lagundajad, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Nagu eelmistes seenerühmades esineb ka siin, ehkki harvem, liike, mis paljunevad mittesuguliselt koniididega või pungumisega (pärmid). Kandseente kübaraga viljakehad on sugulise paljunemise organid, seen ise elab ja hangib toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt. Sugulise paljunemise korral arenevad eosed spetsiaalsetel puhetunud rakkudel, mida nimetatakse eoskandadeks ehk basiidideks. Kui kottseente puhul arenevad eosed rakusiseselt eoskottides, siis selles rühmas rakuväliselt. Tavaliselt areneb igal basiidil eostugedel ehk sterigmadel neli kandeost ehk basidiospoori. Eoste valmimisel paisatakse nad eoskandadelt eemale aktiivselt spetsiaalse mehhanismi abil (nn
1996. 1. loeng 1. Organismi energiavajadus. Energia Põhiainevahetus Liikumine, töö neerude osmootne töö hapniku transport, südame töö hingamine närvisüsteem Põhiainevahetuseks kuluva energia jaotumine organite vahel: maks 26 % lihased 26 süda 9 aju 18 neerud 7 muud organid 14 Põhiainevahetus (PAV) · Määratakse 12 tundi pärast sööki täieliku rahu olekus temperatuuril 18o C. · Sõltub keha pindalast, keskmiselt: Naistel 157 kJ/m2 tunnis (37,6 kcal) 1kcal = 4,185 kJ...1kJ=0,239 kcal Meestel 167 kJ/m2 tunnis (39,9 kcal) · Lastel on see palju suurem ja alates 40-ndast eluaastast väheneb (mõnikümmend kcal aasta kohta). · Individuaalselt erinev, oleneb kilpnäärme talitlusest:
hormoonid, vitamiinide ületarbimine), olmekemikaalid (lenduvad lakid, värvid, putukamürgid, toidulisandid, taimekaitsevahendid) 3) füüsikalised radioktiivne kiirgus, röntgeni kiirgus, äärmuslikud infrapuna ehk soojakiirgus, vibratsioon, põrutused, löögid ja pidev surve. Ultravioletkiirgus ja elektromagnetkiirgus loodet ennast ei kahjusta. Loote jaoks on kõige kriitilisem kolmas ja neljas arengunädal. Lootekestad on ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Kõige lootepoolsem kest on amion vesikest (kõige lootepoolsem kest, koosneb 99% looteveest ja 1 % ) lootevee ülesanded: 1) kaitseb põrutuste eest 2) kaitse temperatuurimuutuste eest 3) vähendab raskusjõu mõju 4) tagab stabiilse sisekeskkonna 5) joogi ja urineerimiskoeskkond (lootevesi (umbes 2 l)vahetub iga kolme tunni tagant. Allantois kusekott (tekib areneva soolestiku jätkena ja sellest kujuneb nabaväät. See
ÕIGUSE ALUSED 13.09.2010 · Õigusallikate jaotus: 1) Õiguslik e. sanktsioneeritud tava ajalooliselt valmiv a) Riik on muutnud tava/normi kohustuslikuks 2) Õigusteadus 3) Kohtu- ja halduspretsedent 4) Leping 5) Normatiivakt e. õigust loov akt 6) Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid 7) Euroopa Liidu õigusaktid Õigusallikad jaotuvad kohustuslikeks ja soovituslikeks allikateks. Soovituslike alla kuuluvad nt. riigikohtulahendid ja ringkonna- ja maakohtulahendid. Objekti õigus subjektid 1) õigustatud pool (maakohus) (õigusnormid) subjektiivne õigus 2) kohustatud pool Juriidiine kohustus Juriidiline vastutus ...
grupile(üliõpilased,kaitseväelased,õpetajad,arstid) ÕIGUSAKTIDE SÜSTEMATISEERIMINE(tegevus,mille eesmärk korrastada seadusandlust, viia see teatud süsteemi.) Justiitsministeerium Inkorporeerimine- endaga liitma,enda koosseisu lülitamine. Õigusaktid pannakse teatud süsteemi. Aluseks võib olla kronoloogiline,tähestikuline,õigusharu või muu järjestus. Inkorporeerimise puhul normatiivaktide sisu ei muutu. 1. Ametlik- tegelevad pädevad organid,õigust loovate organite kontrolli all(N: Riigiteataja) 2. Mitteametlik- üksikisikud ja asutused oma initsiatiivil. (N:kirjastused annavad seadusekogumikke) Kodifitseerimine- mitme õigusakti koondamine ühte seadusesse. Sisu muudetakse. (N: kuriteod-kriminaalkoodeks pluss haldusõigusseadustik Karistusseadustik) Õigusaktide tõlgendamine-tegevus millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise võimalused: 1. Tõlgendamise ulatuse järgi 2
vastastikuse koostöö suurendamine. Loodud organisatsioon pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ja olema aluseks ulatuslikule majandusalasele koostööle tulevikus. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. Sotsialistlike riikide majanduse arendamise ja arengutaseme ühtlustamise eesmärgil kinnitasid VMN-i organid liikmesriikide majandusplaane, andsid tootmisalaseid soovitusi ning aitasid edendada kaubavahetust ja teaduslik-tehnilist koostööd. VMN varises kokku 1980-ndate aastate teisel poolel seoses majanduslangusega, sotsialistlikes riikides ning Idabloki lagunemisega. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. 4. Varssavi Lepingu Organisatsioon
Kuumuse tagajärjel võib tsütoplasma ehk raku kogu elussisu, välja arvatud rakutuum, hävida. Õhk - Taimedele niisama vajalik kui vesi ja mineraaltoitained. Ilma õhuta on võimatu hingamine, kõrgemate taimede kasv ja samuti ka mullas olevate kasulike mikroorganismide elutegevus. Taimekasvatuses on kõige vajalikumad CO2, O2 ja N, millest kaht esimest kasutavad taimed otseselt, viimast aga kaudselt. Taimel hingavad nii maapealsed kui maa-alused organid. Suurim hapnikutarve on idanemisperioodil hapniku puudusel seemned ei idane ja võivad rikneda. Juured tarbivad kõige rohkem hapniku taime õitsemisperioodil, mil mulla O2 sisaldus ei tohi langeda alla 9 12%. Hapnikutarve suureneb ka hingamise intensiivistumisel. -8- KOKKUVÕTE Valgus võib taime idanemist kiirendada, aga ka pärssida. Osad seemned ei suuda valguse puudumisel idanedagi
Kõige esmaseks tasandiks on molekulaarne tase, kus uuritakse aatomit ja molekulide tasemel, samuti pärilikkust. Järgmine tase on rakuline tase, mis jaotub omakorda veel organelliliseks, koeliseks, organiliseks ja organsüsteemseks. Rakulisel tasemel uuritakse ka organelle (ribosoome, tuuma, mitokondreid). Koelisel tasemel uuritakse sarnase ehituse ja talitlusega rakke koos vaheainega. Organite tasemel uuritakse sarnase talitusega kudesid, mis moodustavad organid ja elundkondade tasemel uuritakse organeid, mis on sarnase talitusega. Järgmine suurem tase on organismiline tase. Seal lisanduvad juurde sisekeskkonda stabiilsus ja keha terviku uurimist ehk anatoomiat. Liigid, mis on ühel asustusalal, moodustavad populatsioonid, mis on järgmiseks tasandiks. Sellel tasemel järgneb liigiline tase, mis uurib organismide paljunemist ja käitumist. Ühel territooriumil asuvad isendid moodustavad ökosüsteemi taseme ning kõige kõrgem tase on
Söötade hindamisel proteiinisisalduse järgi tuleks lähtuda loomade keskmisest proteiinitarbest. Keskmise looma proteiinitarve saab kaetud kui sööda kuivaines on 15% või rohkem proteiini. Mäletsejate seede Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Kõige suurema mahutavusega on vats. Vats kujutab endast suurt fermenterit e käärimistõrt, kus seedenäärmed puuduvad, kuid eesmagude rikkaliku, paljudest bakteri-, seene- ja infusooriliikidest koosneva mikrofloora ja -fauna elutalitluse tulemusena kulgevad eesmagudes ulatuslikud sööda toitainete lõhustus- ja sünteesiprotsessid. Veiste eesmagudes (vatsas) leidub arvukalt tselluloosi- ja hemitselluloosilõhustavaid, tärklist ja suhkruid kääritavaid, piimhapet
Geenitehnoloogia I konspekt Raku ja embrüotehnoloogiad Kloonimine geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist. Vegetatiivselt taime paljundamine on sisuliselt kloonimine Meristeempaljundus algkoerakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Neid rakke leidub võrsete kasvukuhikutes, pungades. Ka vigastuste paranemisel tekkiv kallus on suures osas algkude. Algkoe rakud pole differentseerunud, seega sobivates tingimustes, taimehormoonide toimel, kasvab neist välja terve taim. Meristeemilõigust võib eri söötmetel kasvatada sadu kuni tuhandeid võrseid. Loomadel on sellised rakud vaid moorula rakud. Embrüosiirdamine arengu algusjärgus oleva embrüo ülekanne indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Kasutatakse põllumajandusloomadel, et selekteerida välja kõige paremate omadustega järglased, mis tagab suure ressursside kokkuhoiu ning saadakse ühelt vää...
c. Põisloode koosneb: i. Blastoterm ehk kattekoe rakkude kiht ii. Embrüoplast – sisemine rakkude mass, millest areneb inimene iii. Blastötsööl ehk õõs – täidetud vedelikuga (või rebuga) d. Blastotsüst peastub emaka limaskestale. i. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub, või tekib emakaväline rasedus. e. LOOTE KESTAD: Ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu i. Amnion ehk vesikest: Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest ii. Allantois ehk kusekott: Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. iii. Koorion ehk kõld või irdkest: Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. f. LOOTEVEE ÜLESANDED: i. Kaitse põrutuste eest
Salongi konkurentsipoliitika ülesandeks eelkõige konkurentsi asendava reguleerimise piiramine minimaalselt vajaliku määraga ja kõigi võimaluste kasutamine konkurentsi mõjusfääri laiendamiseks. Konkurentide arv on üsna väike, sest hiinad salongis on keskmised aga teenuste kvaliteet on väga kõrge. Töösuhted koosnevad salongi juhataja ja töövõtjate tööalastest suhetest, mis avalduvad tööturul ja ettevõttes. Töösuhteid reguleerivad mitmed riiklikud organid nagu tööturuamet, tööinspektsioon, ametiühingud. Ettevõttes püsib stabiilsus, kuna on püsikliendid, kes toovad põhilist kasumi ettevõttese ja annavad ( neljale juuksurile ) töötajale tööd. Majanduslikud stiimulid on rahalised vahended, mis antakse ettevõtetele või organisatsioonidele nende töötingimuste parandamiseks: riiklikud subsiidiumid, toetused ja rahastamine. Salong pole saanud sellist toetust. SOCIAL Sotsiaalsed muutused avalduvad paljudes erinevates näitajates
liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. Organisatsioon asutati 1949. aastal. Selle täisliikmed olid Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSV Liit, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. Organisatsioon lõpetas tegevuse 1991. aastal seoses idabloki lagunemisega. Sotsialistlike riikide majanduse arendamise ja arengutaseme ühtlustamise eesmärgil kinnitasid VMN-i organid liikmesriikide majandusplaane, andsid tootmisalaseid soovitusi ning aitasid edendada kaubavahetust ja teaduslik-tehnilist koostööd. 5. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. Poliitiline süsteem Kommunistlik partei - kontrollis kõike, tähtis roll esimesel sekretäril, mis valiti Moskva heakskiidul. Parteiline ametnikkond - inimeste vastuvõtmine range kontrolli all, tähtsateks abilisteks julgeolekuorganid, tsensuur ja propaganda
• Vacatio legis • Õiguspärase ootuse põhimõte • Tagasiulatuva jõu keeld • Avaldamiskohustus Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte • Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel (PS §4) - Funktsionaalne võimude lahusus - Institutsionaalne võimude lahusus - Personaalne võimude lahusus • Võimude tasakaalustatus tähendab, et riigi funktsioone täitvad organid kontrollivad ja mõjutavad üksteist vastastikku Sotsiaalriikluse põhimõte • Riigi ülesanne on toimida sotsiaalselt ning hoolitseda sotsiaalse õigluse eest • Riik on kohustatud tagama kõigile ühiskonnaliikmetele vähemalt inimväärseks eluks vajalik miinimum • Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis
valmistamine GLÜKOOS - põhiline energiaaallikas. Millised on võimalused glükoosivarude täiendamiseks ? süsivesikute seedimisel; glükogeeni kui loomse varusahhariidi lagundamisel maksast või lihastest; keha rasvavarude lagundamisel( näiteks nahaalusest rasvkoest või kollases luuüdis olevast rasvkoest); kehavalkude lagundamisel( see on viimases järjekorras keha pikaaegsel nälgimisel) HINGAMISELUNDKOND Hingamiselunkonna mood. elundid ehk organid: (ka õhu teekond hingamisteedes) ninaõõs, neel, kõri, trahhea ehk hingetoru, kopsurorud ehk bronhid, brohhioolid( kopsutorude peenemad harud), alveoolid ehk kopsusombud Hingamise 3 faasi on: Gaasivahetus kopsudes - hapnik kpsualveoolist kopsu verekapillaaridesse,süsinikdioksiid verekapillaaridest alveooli s.t veri rikastub hapnikuga kopsualveoolides; Gaasivahetus kudedes hapnik antakse kudede
VIII pleenum. ENSV poliitiline juhtimine oli analoogiline NSV Liidu omaga. Juhtiv koht kommunistlikul parteil (EKP Eestimaa Kommunistlik Partei). EKP juhid: 1940 1941 Karl Säre; 1941 1950 Nikolai Karotamm, 1950 1978 Johannes Käbin, 1978 1988 Karl Vaino, 1988 1990 Vaino Väljas Liiduvabariigi kõrgeimaks seadusandlikuks organiks oli ENSV Ülemnõukogu ja selle Presiidium, kõrgeim täidesaatev organ valitsus oli Ministrite Nõukogu. Mõlemad kõrgemad organid allusid rangelt kommunistlikule parteile. NLKP poliitika otseseks täideviijaks olid julgeolekuorganid ( KGB ). Juba 1944.aastal algasid nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised, saatmine vangi-ja sunnitöölaagritesse. 1944-1945 represseeriti u. 30 000 inimest. Osa pages repressioonide eest metsa. Viimane metsavend tuli välja 1978 aastal. 1949.a. märtsis toimus massiküüditamine, mille käigus deporteeriti Eestist Siberisse üle 20 000 inimese.
Agueoon e proterosoikum (~2 miljardit a tagasi). 2 mlrd bakterid 1,9 mlrd eukarüoodid Rakutüübiks jagunemine: Taim(tärklis, kest tsel), loom (rasv, kit), seen (tärklis, kest tsel v kit) Eukar rakkudega liitusid 2 bakteriaalset: mitokondrid, plastiidid (eesmärk toota algne org aine(kloroplastidel)). Ainurakne Kolooniad Hulkraksed ~0,6 mlrd Koed, organid Vanaaegkond e paleosoikum - Kambriumi plahvatus tekkis palju organisme Kestus ~15 miljonit aastat. Sellest said alguse kõik hõimkonnad. Elu oli ainult meres. Elu saab kolida maismaale, kui tekib osoon mis kaitseb UV kiirguse eest. - Ordoviitsium - Silur - Devon elu kolis maismaale (taimed eostaimed samblad sõnajalad). Huumuse teke taimede massiline levimine.
Enteromorpha intestinalis. Kõikvõimalikud paljunemisviisid: pooldumine, talluse jagunemine, zoospooride teke, gametangiumide teke. Paljunemisrakud 2 või 4 viburiga. Enamasti vegetatiivses olekus haploidsed. Silmaga nähtav tallus esineb tavaliselt suvekuudel, ebasoodsal aastaajal sügoodina, zoospoori või akineedina. 11. Mändvetiktaimed – üldiseloomustus, ehituse eripära võrreldes teiste vetikatega, sugulise paljunemise organid. MÄNDVETIKTAIMED Charophyta Chl a, Chl b Keemiliselt lähedased rohevetikaile karotinoidid, tärklis jne. Kahekihilise rakukesta (perekonnas Chara) väliskihti ladestub sageli lupja. 5-50 cm pikkused. Väliskujult sarnased kõrgemate taimedega, kuid pole tõelisi vart, lehte ja juurt. Neile sarnased taimeosad koosnevad tegelikult sõlmerakkudest ja sõlmevaherakkudest, mis võivad olla kaetud koorerakkudega (N: Chara). Arvatavalt (kõrgemate) taimede eellkäijaiks
Viljastatud munarakus hakkavad tekkima erinevate ülesannetega rakurühmad ehk organite alged, lootel moodustuvad veresooned, magu, närvisüsteem ning süda. XX või XY kromosoomide järgi on võimalik aimu saada tulevase lapse soost. 4.-6. nädal Munarakk jaguneb kaheks: embrüoks ja platsentaks. Embrüol on märgatavad kihid. Kõige sisemises kihis on maks ja kopsud; keskmises kihis arenevad süda, suguorganid, luud, lihased; välimises kihis arenevad organid ja koed sealhulgas närvisüsteem, juuksed, silmad, nahk. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. Kuuendal nädalal saavad oma kuju neerud, maks, kopsud. Nüüd on loode üle viie millimeetri pikk. Ta pea ja keha on peaaegu ühesuurused. Süda lööb 140-150 lööki minutis. Rasvkoe voldid pea juures arenevad lapse lõualuudeks, põskedeks ning lõuaks. Kahest lohust pea külgedel arenevad kõrvad, kühmud näos
Esiaja- Vana Mesopotaamia- Vana Egiptuse kunst Esiaeg neoliitiline revolutsioon - neoliitikumi algjärgus toimunud küttimise, kalastuse ja koriluse asendumine maaviljeluse ja koduloomapidamisega, muutis elatise hankimise tunduvalt kindlamaks ja kiirendas ühiskondlik-majanduslikku arengut. perioodid (idk kas seda läheb vaja) ❖ kiviaeg ➢ paleoliitikum (2 milj - 8000 a. eKr) ➢ mesoliitikum (7000 - 4000 a. eKr) ➢ noorem kiviaeg (6000 - 2000 a. eKr) ❖ pronksiaeg ❖ rauaaeg Algeline Arhitektuur e megaliitilised ehitised inimeste endi püstitatud algelised eluasemed pole säilinud ega omanud ka erilist kunstilist väärtust. eluasemeteks üheruumilised savist majad, linna kaitses kivimüür ★ mega lithos- suur kivi ★ menhir- pikk kivi ★ dolmen- kaks kivi ja nende peal kiviplaat ★ kromlehh- kiviring (nt Stonehenge) Keraamika alaliikideks kammkeraamika ja nöörkeraamika kas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
