4.Kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? 5. Milline on väikseim ja suurim rakk? 6.Tsütoplasma koostis ja ülesanded. 7.Rakutuuma ehitus ja ülesanded. 8.Tuumakese ülesanded. 9.Rakumembraani ehitus ja ülesanded 10. Tsütoplasmavõrgustiku tüübid ja nende ülesanded.11.Ribosoomide ülesanne. 12.Lüsosoomide ehitus ja ülesanded. 13.Golgi kompleksi ehitus ja ülesanded. 14.Mitokondri ehitus ja ülesanded. 15.Tsütoskeleti ehitus ja tähtsus. 16.Taimerakule iseloomulikud organellid. 17.Rakukesta ehitus ja tähtsus. 18. Plastiidide tüübid, nende iseloomulikud omadused ja tähtsus. 19. Vakuoolide tähtsus. 20.Kuidas on seotud vakuool ja turgor? 21.Miks taim veepuuduses närbub?. 22. Miks muutuvad rohelised viljad küpsedes punaseks? 23.Seente üldised iseloomulikud omadused . 24.Milles seisneb seente tähtsus looduses ja inimese elus? 25.Milliste tunnuste poolest erineb eeltuumne organism päristuumsest rakust? 26. Mis tähtsus on bakteritel looduses? 27
° Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. 3 > läbi tuumamembraanide pooride liiguvad tsütoplasmasse ° Ribosoomides toimub valkude süntees, väljaspool ribosoome EI SÜNTEESITA! ° POLÜSOOM ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumik. ° Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad samuti ribosoome. Membraanse ehitusega organellid. LÜSOSOOMID ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. ° lagundatakse kehavõõraid aineid ja vigaseid organelle, jäägid transporditakse rakust välja GOLGI KOMPLEKS üksteise kohal asetsevad plaatjad tsisternikesed, põiekesed ja kanalikesed. Kõik osad ümbritsetud membraaniga. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse
PÄRISTUUMSE RAKU EHITUS 1) raku membraan *koosneb valkudes *fosfolipiididest *kolesterool *oligosahhariidid TÄHTSUS *eraldab raku sisekeskkonna välisest *kaitseb väliste mõjude eest *ühendab rakke omavahel *võimaldab aine, energia ja info vahetust ümbritseva kekskkonnaga *ainete transport 2) tsütoplasma poolvedel raku sisu, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistes ja anorgaanilistest ainetest TÄHTSUS *seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö *tagab toitainete laiali kandmise rakus *on jääkainete eristumiskohaks *sisaldab varuaineid, ainevahelduse vaheprodukt, pigmente 3)rakutuum Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni TÄHTSUS *säilitab ja sisaldab pärilikku infot *juhib raku elutegevust *reguleerib rakus toimuvaid protsesse Tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees 4)tsütoplasmavõrgustik(ER)
rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidava tugisüsteemi. kaitsefunktsioon- tselluloos ja teised biopolümerid on väga vastupidavad nii mehhaanilistele kui kliimateguritele.(nt paljud organismid ei suuda toituda puitunud vartest). kaitsefunktsiooni seisukohalt on oluline roll
keskkonda ainevahetuse jääkproduktina etanooli, siis kasutatakse neid ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamisel. Pagaripärm on ümara väliskujuga üherakuline kottseen, kes enamasti paljuneb pungumise teel. Teatud keskkonnatingimustest võivad aga ka pärmseened moodustada hüüfe. Ta eraldab elutegevuse käigus ümbritsevasse keskkonda süsihappegaasi (-> pagaritoodete kergitamine). - Seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid, mis esinevad loomaraku ehituses. Et seened on heterotroofse toitumisega, siis taimedele omased plastiidid nende rakkudes puuduvad. Ka taimedele iseloomulikke vakuoole seenerakkudes ei esine. - Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Nende otstes on avad, mille kaudu liiguvad tsütoplasma, selles paiknevad organellid ja rakutuumad ühest rakust teise. Mõnede
1. Mis on tsütoloogia uurimisobjektid? V: Uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust. Raku organellid, rakukest, tsütosooli jms. uurimine. 2. Miks pani valgusmikroskoobi leiutamine aluse tsütoloogia tekkele. V: Sest siis oli võimalik hakata rakke uurima ning vaatlema. 3. Nimetage loomorganismide põhilised koetüübid ja tooge näiteid. V: Epiteelkude – rakud tihedalt üksteise kõrval, moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid – kaitseb kudesid keskkonnamõjutuste eest.
toese ja püstise pektiinaine- asendi test Rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel (ainevahetuslik funktsioon) Plastiidid toimub fotosüntees, kahe X Pooldumisvõim varuainete membraaniga elised ümberkujundamine ümbritsetud organellid ja varuainete rakuorganel- säilitamine lid, mis sisaldavad erinevaid pigmente Kromo- Päriliku X X X soomid informatsiooni kandmine Tsentriool Annab rakule kuju ja X X X seob organellid
III RAKK RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD Kõik organismid on rakulise ehitusega Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. RAKKUDE MORFOLOOGILINE ERINEVUS Prokarüoot: tuumapiirkond, puudub tuumake, 1 haploidne rõngaskromosoom, DNA üldhulk väike, histoonid puuduvad, puuduvad kahekordse membraaniga organellid (plastiidid, mitokondrid), sisemembraanistik puudub. 2 Eukarüoot: selgelt eristuv tuum, tuumake, kahekordne tuumamembraan, diploidne kromosoomistik, palju kromosoome, histoonid, sisemembraanistik hästi eristunud. LOOMARAKU EHITUS JA TALITUS
1.Nimeta taimeraku tähtsamad organellid(osad ja nende ül)4 V:1.Vakuool-kogub vanu-ja jääkaineid 2.Rakukest-kaitseb ja katab rakku 3.Rakutuum-juhib ja kontrollib rakku 4.Plastiidid-annab taimedele oma värvuse 2.Missuguses taimekoes on palju kloroplaste?Miks?Missugusesse taimeorganisse nad koonduvad? V:assinilatsioonikoes ,fotosünteesib,koonduvad lehtede,varte alla. 3.Missuguses taimekoes on palju leukoplaste tärklise-ja valgusisaldusega?missugustesse taimeorganitesse nad koonduvad? V:Säilituskoes,koonduvad juurtesse,risoomidesse,mugulatesse. 4.Missuguse koe valkude arvelt toimub taime kasvamine? V:Algkoe 5.Mis katab taimerakku,mis tähtsus sellel on? Rakukest-kaitseb,katab rakku 6.Missugused on taime kasvu-,missugused paljunemisorganid? V:õis,vili-paljunemisorganid Kasvuorganid-juur,risoom,sibul 7.Kuidas on rakud omavahel ühendatud? V:Pooride kaudu 8.Mil viisil rakud paljunevad? V:õie ja vilja kaudu.
loomse raku ehitus · tsütoplasma- sisaldab vett ja selles lahustunud aineid . Selles paiknevad organellid · rakutuum- suunab ja kontrollib raku elutegevust · ribosoomid - neis sünteesitakse valgud · tsütoplasmavõrgustik- mööda selle kanaleid liiguvad ained kanalite pinnal sünteesitakse mitmesuguseid ühendeid · mitokonder - varustab rakku energiaga · golgi kompleks- selles sorteeritakse rakus sünteesitud valgud · lüsosoomid- neis lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ühendeid
Tsütoplasmavõrgustik Tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem Jaguneb: siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist moodustunud ained liiguvad mööda kanalikeste ja tsisternikeste süsteemi erinevatesse rakuosadesse karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik membraanil paiknevad valke sünteesivad organellid ribosoomid mistõttu näib membraanistik kare. Ribosoomid Kaheosaline Mõlemad osad koosnevad ribosoomi RNA(rRNA) ja valgu molekulidest. 18-23 nanomeetri suurune ühes rakus on tuhandeid ribosoome Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Pärast seda liiguvad nad läbi tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse, kus osa neist kinnitub tsütoplasmavõrgustikule.
Kõige mürgisemaks peetakse botulismi bakterit. Bakteritel on erinevalt päristuumsetest vaid üks kromosoom, mis kandub edasi paljunemisel nii, et vahetult enne pooldumist bakteri rõngaskromosoom kahekordistub. plasmiidid DNA rõngad bakteri tsütoplasmas Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Need aitavad lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. Missugused organellid kuuluvad bakteriraku ehitusse? Prokarüoodi sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. ribosoomid valgusüntees gaasivakuoolid membraaniga ümbritsetud põieke, mis sisaldab gaase, esineb mõnedes vees elavates bakterites spoor moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, pole paljunemisotstarbeline. Bakter väljutab kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest, organellide arv väheneb, bakteri ruumala väheneb, kattub tiheda
Osmoos lahusti liigub (lahjemalt kangema lahuse suunas) RAKUTUUM : tavaliselt raku keskel ; seal asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku infot; kromosoomid on näha raku jagunemisel Tähtsus : · Juhib raku elutegevust · Sisaldab pärilikku infot · Reguleerib rakus toimuvaid protsesse · Tuumakestas toimub ribosoomide moodustamien jar RNA süntees TSÜTOPLASMA : poolvedel aine, mis täidab kogu raku ruumi Tähtsus: · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab koostöö · Tagab toitainete laialikandumise rakus · Jääkainete eritsumiskoht · Sisaldab varuaineid, ainevaheliste objektide pigmente TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK : endoplasmaatiline retiikulum; rakusisene ainete liikumine Siledapinnaline ER : membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub : · Bioaktiivsete ainete süntees · Paiknevad mõned hormoonid · Ei paikne ribossoome
mürgiste ainete kahjutuks tegemine. Samuti säilitatakse ja transporditakse seal edasi vedelikke. Osa tsütoplasmavõrgustiku kanaleid on ühenduses tuumamembraaniga. Seega on tsütoplasmavõrgustikul rakus oluline ainete tootmise ja transportimise roll. Tsütoplasmavõrgustikke on kahte tüüpi. Eristatakse siledapinnalist ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Ribosoomid on väikesed ümmargused organellid läbimõõduga 10-20 nm. Enamasti kinnituvad nad tsütoplasmavõrgustikule, millest tulenevalt nimetataksegi viimast karedapinnaliseks tsütoplasmavõrgustikuks. Osa ribosoome on ka vabalt tsütoplasmas laiali. Ribosoomide ülesandeks on valgu süntees. Mitokondrid on raku jõujaamaks. Mitokondrites toimub toitainete energia muundamine raku jaoks sobivaks energialiigiks.
Kuid ükski elu omaduste loetelu ei ole ammendav ja kõikehõlmav. Elu organiseerituse tasemed Mis on elu esmane organiseerituse tase? Kus on elu, on ka biomolekulid. Molekulaarset taset loetaksse elu esimeseks organiseerituse tasemeks. Molekulaarbioloogia bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel. Keemia ja füüsikaga palju ühiseid uurimismeetodeid. Palju alaharusi. Mida peetakse raku üheks peamiseks elu organiseerituse tasemeks? Organellid on rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitus. Vahel eristatakse elu organiseerituses organelli taset. Organellid moodustuvad üksnes rakkudes ja ainult seal täidavad omale iseloomulikke funktsioone. Nende koostööst tulenevad rakkude omadused. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused. Ainuraksetel ilmneb see kõige paremini, hulkraksetel on elufunktsioonid eri kudede ja rakkude vahel ära jaotatud.
aineosakesi Ribosoom- nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega Vakuool- taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakuliste organismide organoid, mis täidab seedeorgani ülesandeid. Plastiidid- tähtsad taimede ja protistide organellid. Nad on ümbritsetud membraaniga, neil on iseseisev genoom ja nad paljunevad rakus pooldumise teel. Tsütoplasma - raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks Membraan- õhuke fosfatiididest ja glükolipiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Rakukest- rakumembraanist väljapool olev kest.
Transportvalgu molekulid muudavad oma kuju, et ainemolekul läbi pääseks. Saavad energiat ATP-dest - energiat koondavatest molekulidest. Fagotsüoos- tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel Osmoos- selle teel läbivad membraani vedelikud. Vee molekulid läbivad rakumembraani madalama sisaldusega lahusest kõrgema sisaldusega lahusesse. Difusioon- ainete kandumine raku ühest otsast teise toimub difusiooni teel. 10. Tsütoplasma organellid. Ehitus ja ülesanded: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, Golgi kompleks, lüsosoomid, mitokondrid; tsütoskelett. Vastus: Tsütoplasmavõrgustik rakuorganell, mis koosneb kanalitest, tsisternikestest, põiekestest. Tuuma välismembraan on alati ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. Selle funktsioon: mööda tsütoplasmavõrgustikku toimub rakus ainete liikumine. Ribosoomid Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad valke sünteesivad organellid.
Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline.(Kapseldunud valk). Tsentraalvakuool –t aimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel Tsentrosoom - koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Igas loomarakus on ainult 1 tsentrosoom, mis paikneb tuuma läheduses. Tsütoplasma - raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. Tsütoplasmavõrgustik - 2 liiki: sileda-ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik, päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Ülesandeks rakusiseste ainete transport. Tsütoskelett - päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi-ja liikumissüsteemiks. Turgor - raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Veepuudusel taime
Raku tsütoskelett Tsütoskelett ehk rakuskelett on raku tsütoplasma mikrotuubulitest, erineva suurusega filamentidest ja rakumembraani toese poolt moodustatud võrgustik, mis määrab raku väliskuju ja organellide paigutuse ning teeb kaasa raku liigutused. Tsütoskelett koosneb peamiselt valkudest. Lüsosoomid Lüsosoomid on membraaniga ümbritsetud lõhustavaid ensüüme sisaldavad organellid. Nende suurus võib olla 0,25-0,5 µm ja ühes rakus on neid enamasti kuni paarsada. Rakud võtavad väliskeskkonnast endasse mitmesuguseid aineid. Paljud sissevõetud ained on molekulid või isegi terved rakud. Need osakesed tuleb rakus lagundada ja saadud materjal kasutada kas vajalike osade sünteesiks rakus või väljutada rakust. Ka ükski raku enda organell pole igavene. Kui organell vananeb, siis ta lagundatakse. Kõik need protsessid toimuvad lüsosoomides.
· Taimerakkudes on iseloomulikud plastiidide esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad · Enamik taimerakke on peale rakumembraani ümbritsetud ka tiheda rakukestaga(põhikomponendiks on tselluloos) · Rakukesta ülesanne on raku ja kogu taime toestamine(tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon) · Plastiidid on ovaalsed organellid, mis annavad taimedele erinevad värvused(roheline(klorofüll)-kloroplast, kollane või punane(karotinoidid)-kromoplast, värvitu-leukoplast) · Kloroplastides toimub fotosüntees · Vakuoolid sisaldavad erinevaid varu- ja jääkaineid · Moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest ja tsütoplasmavõrgustikust(lüsosoomidega sarnane ehitus ja päritolu) · Raku vananedes vakuoolid liituvad ja tekib tsentraalvakuool(ainult taimerakul)
Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Taimerakk Taimerakus esinevad plastiidid ning seal esinevad vakuoolid (puuduvad teistel päristuumsetel organismidel). Taimerakud on lisaks rakumembraanile ümbritsetud rakukestaga. Taimeraku peamine koostisaine on tselluloos, lisaks leidub seal veel teisi biopolümeere. Rakukesta ülesanded: tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon. Plastiidid on taimedele omased 4-6 µm suurused ovaalsed organellid, mis annavad taimede osadele värvuse. Kloroplast- roheline; kromoplast- punane; leukoplast- värvusetu. Kloroplastid sisaldavad klorofülli, kromoplastides sisalduvad pigmendid karotinoidid ning need annavad taimede viljadele värvuse. Kloroplasti ehitus on mõnevõrra sarnane mitokondrile. Kloroplasti sisemuses paiknevad membraanidest moodustunud kotjad moodustised lamellid. Kloroplastides toimub fotosüntees suhkrute moodustumine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil.
Need valgud juhivad läbi membraani vaid kindlaid ühendeid. Lisaks nendele on ka retseptorvalgud, mis osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule (nt. hormoone) ja vallandavad seejärel mitmesuguseid rakusiseseid boikeemilisi reaktsioone. Kõige selle tulemusena muutub raku sisetalitlus vastavalt väliskeskkonna muutustele. 10. Tsütoplasma organellid. Ehitus ja ülesanded: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, Golgi kompleks, lüsosoomid, mitokondrid; tsütoskelett. Tsütoplasmavõrgustik - rakuorganell, mis koosneb kanalitest, tsisternikestest, põiekestest. Tuuma välismembraan on alati ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. Selle funktsioon: mööda tsütoplasmavõrgustikku toimub rakus ainete liikumine. Ribosoomid - Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad valke sünteesivad organellid.
· Golgi kompleksis toimub valkude lõplik töötlemine j pakkimine põiekestesse . · Golgi kompleks osaleb rakumembraani moodustamisel. Lüsosoomid · Ühekihilise membraaniga põiekesed , mis moodustuvad Golgi kompleksist . · Kindlustavad surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ja rakku sattunud võõra orgaanilise lõhustumise ja lagundamise . · Nendes toimub ka fagotsütoos . Mitokonder Kahe membraaniga ümbritsetud organellid . Välismembraan sile , sisemembraan kurruline ja väljasopistused moodustavad harjakesi . Harjakeste vahel maatriks . · Toimub ATP süntees . · Põhiülesanne on raku varustamine energiaga . · Kindlustavad hingamise raku tasandil . Arv sõltub raku aktiivsusest .
olemasolevate rakkude jagunemisel. Rakk on organismi ehituslik ja talituslik üksus. Kõigis eeltuumsetes rakkudes on rakutuum eristunud. Rakutuum on nähtav vaid valgusmikroskoobiga. Rakutuuma ümbritseb tuumamembraan. Selles asuvad kromosoomid, mis on nähtavad raku jagunemise ajal. Kromosoomides sisalduva pärilikkuseaine tõttu on järglased vanemate sarnased. Kromosoomide arv ja kuju ei muutu organismi elu jooksul. tsütoplasma-sisaldab vett ja selles lahustunud aineid, paiknevad organellid rakutuum-kontrollib ja suunab raku elutegevust ribosoom-sünteesitakse valgud tsütoplasmavõrgustik-mööda kanaleid liiguvad ained, kanalite pinnal sünteesitakse m ühendeid mitokonder-varustab rakku energiaga golgi kompleks-selles sorteeritakse rakus sünteesitud valgud rakumembraan-katab ja kaitseb rakku, selle kaudu toimub aine ja energiavahetus lüsosoom-lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ühendeid vakuool(X)-vee ja selles lahustunud ainete mahuti kloroplast(X)-fotosüntees
resistentsusfaktoriteks Rakumembraan katab rakku Rakukest ümbritseb membraani. Selle pinnal asub limakapsel, mis kaitseb kuivamise eest Ribosoomid, erinevad ehituselt eukarüootide ribosoomidest Sisaldised varuaine (tärklid, gükogeen, polüfosfaadid, väävel jne.) terakesed Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, ER, Golgi kompleks, lüsosoomid, tsentrioolid Bakteriaalsed organellid Viburid Fimbriad e. Piilid kinnitumiseks vajalikud valgulised karvakesed raku pinnal Aerosoomid e. Gaasivakuoolid vees elavatel tsüanobakteritel (sinivetikad) reguleerivad raku erikaalu Spoorid paks kest, väike veesisaldus eba soodsate tingimuste üleelamiseks. Säilivad pikka aega Bakterite paljunemine Pooldumise teel: Rakk pikeneb
1. Üherakulised seened ümarad pärmiseened, hulgatuumalised täpphallikud 2. Hulkraksed seened hüüfides esinevad vahesõnad nt kottseened Seened paljunevad peamiselt eoste abil, misvõivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seente mitmekesisus : Kottseened pärmiseened, jahukasted, mürkel Ikkesseened täpphallikud (toiduainete hallitus), rohehallik (penitsiliin) Kandseened pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majavamm Seenraku organellid · Tuum tsütoplasmas paikneb üks või mitu tuuma · Tuumamembraan ümbritsetud membraaniga · Rakukest Koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest · Mitokondrid varustavad seenerakku energiaga · Membraansetest struktuuridest: tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid. Seente tähtsus looduses Lagundajad tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks
Bakter Bakter on üherakuline eeltuumne ehk prokarütootne organism, kes paljuneb pooldudes( bakterid ei kuulu loomariiki) Tsüanobakter on ainurakne , kes teostab fotosünteesi ning seob lämmastikku, keda nimetatakse ka sinikuks. Bakteri iseloomulikud organellid: · Viburid- aitavad bakteril edasi liikuda · Piilid ehk karvakesed- vajalikud pindadele kinnitumiseks · Spoor- bakter moodustub spooriks, kui keskkonnatingimused on ebasobivad Bakteri peamised ülesanded looduses: 1. Orgaanilise aine segu ehk destruendid 2. Tänu orgaaniliste ainete lagundamisele nad eritavad atmosfääri süsihappegaasi 3. Bakterid teostavad looduses aineringlust Destruent- ehk lagundaja on organism, kes lagundab teiste elusolendite jäänuseid
ehituse ja talituse poolest vanematega (pärilikkuse kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid). Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. 1. Paljunemine 2. Aine- ja energiavahetus 3. Rakuline ehitus 4. Kasvamine ja areng 5. Reageerimine 6. Kohanemine 7. Keerukas ehitus ORGANISIMIDE ÜLESEHITUS 1. Biomolekulid ( valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, hormoonid, sahhariidid jt ) keerulise ehituse ja mitmekesiste omadustega. 2. Organellid rakuosad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( nt tuum ) 3. Rakk kõige väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused. 4. Kude (lihaskude) 5. Organ (maks, neerud, süda) 6. Organsüsteem (närvi-, immuunsussüsteem, seede-, liikumis-, katte-, eritus-, sigimiselundkond ja vereringe) 7. Organism (hormoonid ja närvisüsteem) 8. Populatsioon ühe liigi esinedajad ( sama aeg ja koht, on võimalik suguline sigimine) 9
moodustab lüsosoom fagolüsosoomi. Paljudele ainuraksetele loomadele on fagotsütoos ainus toitumisviis. Pinotsütoos- lahustunud makromolekulide sissevõtmine väikeste vesiikulite abil. 13. Retseptorvalgud ja tunnusvalgud (antigeenid) membraanis, nende funktsioonid. 14. Liidused plasmamembraanis. Nende paiknemine, ehituslikud komponendid ja ülesanded. Näiteid liidustest? Näide: vere-ajurakkude barjäär 15. Organelli mõiste, tsütosooli mõiste. Ühekordse membraaniga organellid rakus (sisemembraanistik) — rER, sER, Golgi aparaat, transport põiekesed (endosoomid), lüsosoomid, peroksüsoomid, vakuoolid, nende ehitus, funktsioonid, vastastikune seotus. Ribosoomid. Valkude kujunemine rakus, nende suunamine õigesse kohta rakus, signaalüksused ja nende tähtsus, vastavad näited. Organell- eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga. Organellid on näiteks mitokondrid, kloroplastid, plastiidid
tuum, on tsütosool (nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks). Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: · Ümbritsetud membraaniga · Täidetud vedela tsütosooliga · Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA · Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees · Membraanide ehitus ja funktsioonid Eukarüootidel: · Membraaniga ümbritsetud tuum · Erinevad organellid tsütoplasmas · Suuremad rakud RAKUORGANELLID · Raku tuum · Rakumembraan · Mitokondrid · Golgi kompleks · Ribosoomid · Tsütoplasma · Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum · Lüsosoomid · Tuumake · Tsütoskelett Raku tuum Raku geneetilise info säilitamise koht. · Ümbritsetud kestaga (kaksikmembraan) · Kromatiin DNA+valgud
RAKU EHITUS Prokarüootsed on rakud, kus puudub membraaniga piiritletud tuum ja membraansed organellid Prokarüoodid on eeltuumsed rakud. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure kui eukarüootidel (bakterid – soolkepike, amööb, kohhikepike) Eukarüootsed on rakud, kus rakkudel on eristunud rakutuum ja membraansed rakuorganellid (näiteks mitokondrid ja kloroplastid). Eukarüoodid on päristuumne rakk; organismid, kelle rakud on päristuumsed (protistid, seened, taimed, loomad) Raku koostisosad: Tsütoplasma Koostis: poolvedel aine, vesi, anorgaanilised ühendid, madal- ja kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid Ülesanne: rakuosade omavaheline ühendamine Rakutuum – juhib raku elutegevust, säilitab/kannab edasi pärilikkuse info a) 2 tuumamembraani Ehitus: pooridega Tähtsus: kaitseb, piiritleb, võimaldab ainete liikumist ...
rakusiseseid valke, makromolekule ja rakustruktuure. 12.) Golgi kompleks (GK), samuti ka Golgi keha ning Golgi aparaat, on enamikes eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell. Golgi kompleksis toimub valkude ja lipiidide töötlemine, spetsiaalsetesse vesiikulitesse pakkimine ning seejärel lõplikesse sihtkohtadesse saatmine. 13.) Mitokondrid on raku energiat tootvad organellid. Mitokondrites viiakse lõpule glükoosi lagundamine ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid (ATP). Nad on nähtavad valgusmikroskoobis. 14.) Tsütoskelett ehk rakuskelett on valgulistest fiibritest koosnev võrgustik raku tsütoplasmas, mille otstarve on hoida rakuorganellide paigutust, säilitada raku kuju ning võimaldada raku ning rakujätkete liikumist 15.) Tsentrosoom on rakuorganell, mis etendab olulist osa mikrotuubulitest
Puudub tuumake. Tuumaümbris eraldab tsüto- ja karüoplasmat Haploidne kromosoomistik (paaritud Diploidne kromosoomistik (paaris kromosoomid) kromosoomid) Üks haploidne rõngaskromosoom. Palju lineaarseid kromosoome. DNA üldhulk väike. DNA üldhulk suur. Histoonid puuduvad. Esinevad histoonid. Kahekordse membraaniga organellid Mitokondrid kõikides rakkudes. (mitokondrid, plastiidid) puuduvad. Plastiidid on vaid taimerakkudes. Sisemembraanistik puudub Sisemembraanistik (lüsosoomid, tuumamembraanid, ER, Golgi kompleks) on hästi arenenud Ribosoomid esinevad, kuid erinevad Ribosoomid karedapinnalisel ER-l eukarüootide ribosoomidest.
Rakuorganellid Janely Kaljura, Caspar Sepp 11A 2015/16 Organellid on “rakkude organid” • Kindlaid ülesandeid täitvad allüksused • Eraldab fosfolipiidne membraan • Mikroskoobi abil vaadeldavad • Tuumaga rakkudes palju organelle Ribosoomide iseloomustus • Rakuorganell; • Ühes rakus miljoneid ribosoome; • Ribosoome on eluslooduses kõikjal; • On ka mitokondrites ja kloroplastides; • Mida rohkem valke üks rakk peab sünteesima, seda rohkem ribosoome selles rakus on Ribosoomide ehitus
ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1. Molekulaarne tase Teadusharu- molekulaarbioloogia, biokeemia, biofüüsika Ainult elusorganismides esinevad biomolekulid või viitavad nendele. BIOMOLEKULID 1) süsivesikud 2) valgud 3) rasvad 4) nukleiinhapped 2. Rakuline tasand Teadusharu- mikrobioloogia, tsütoloogia ehk rakuteadus Anorgaaniliste ainete ja eelkõige biomolekulidest moodustuvad RAKUSTRUKTUURID ja ORGANELLID. Organell- raku üles ehitus Rakk on kõige väiksen ehituslik ja talituslik üksus, millel on KÕIK eluomadused. 3. Kudede tasand Teadusharu- histoloogia Näiteks epiteelkude, lihaskude, sidekude, närvkude 4. Organite tasand Teadusharu- anatoomia (uurib ehitust), füsioloogia (uurib talitust) Inimene näiteks: luuüdi, luu, süda jne Taim näiteks: leht, vars, õis jne 5. Organdsüsteemid ehk elundkond 6. Organismi tase
Lüsosoomide tüübid · Primaarsed lüsosoomid ei sisalda lagundatavaid membraane ja partikleid, on väikese läbimõõduga. 3 · Sekundaarsed lüsosoomid moodustuvad primaarsete ühinemisel teiste organellidega (endosoomidega) ja sisaldavad 'seedimisfaasis' olevaid partikleid ja membraane · Autofagosoomid, mis lagundavad vananenud organellid. Lüsosoomid Lüsosoomid on hüdrolüütilisi ensüüme sisaldavad membraanstruktuurid, kus toimub teatud orgaaniliste ainete lagundamine. Kui tegemist on rakku sisenenud võõra orgaanilise ainega, siis selle lagundamist kutsutakse heterofaagiaks. Sama raku vananenud osade lagunemise protsessi tuntakse autofaagia nime all. Lüsosoomide membraan lahutab ensüümid tsütoplasmast (pH 7,2), kuid
Kindlustab raku siserõhu Nooremate rakkude mis kannavad pärilikku infot. Juhib rakus elutegevust ja rakus toimuvaid vakuoolides on toitained. Vananenud rakkudes jääkained. Vakuoolides protsesse. toimuvad lõhustumisprotsessid. Suur tsentraalne vakuool esineb vaid Tuumake- rRNA süntees ja Ribosoomide moodustumine. taimerakkudes! Tsütoplasma- raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks Plastiidid - leukoplast kloroplast kromoplast. Kahemembraansed tervikuks. Jääkainete eritumiskohaks. Tagab toitainete laiali kandumise organellid. Proplastiidid on plastiidide eellased. rakus. Kloroplastid -põhifunktsioon on fotosüntees . Täidetud valgulise
Looma- ja taimeraku erinevused: 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte Taimeraku eripära Taimerakul on rakukest,mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni. Taimerakul on omapärased organellid plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees), kromoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) ja leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid) Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning sisaldab mitmesuguseid aineid, nt. aroomaineid ja mürkaineid.
orgaanilisest ainest). Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeniks va pärmiseened. Üherakulised seened- ümarad pärmseened; hulgatuumalised täpphallikud Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad nt kottseened. Seente mitmekesisus Kottseened pärmseened, jahukasted, mürkel Ikkesseened- täpphallikud( toiduainete hallitus), rohehallik(pentsilliin) Kandseened- pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm. Seeneraku organellid : Tuum, rakumembraan, rakukest, mitokondrid, membraansetest struktuuridest: tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid. Seente paljunemine Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittmesugulisel teel. Seente osa looduses : Lagundajad- tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks. Sümbiondid- aitavad taitleda teistel organismidel:
aeglustub (peatub), tekib korp (surnud rakud). Ülesanded tugifunktsioon (toestab tsütoplasmavõrgustik membraanidest moodustunud põiekeste ja tsisternide süsteem, taime, moodustab puidu- ja niineosa), kaitsefunktsioon (tselluloos). on üle terve raku laiali. Jaguneb kaheks: siledapinnaline, karedapinnaline (rakutuuma Plastiidid ovaalsed organellid, mis sisaldavad pigmente: Kloroplast rohelised ümber, küljes ribosoomid). Ülesanne ainete transport raku sees. (klorofüll), toimub fotosüntees, ehitus sarnane mitokondriga, ümber on kaks Golgi kompleks koosneb tsisternidest, seal jõuab lõpule valkude töötlemine. Ül: membraani välismembraan kaitseks, sisemembraan moodustab lamelle, mille vahel energia- ja ainevahetus. on ribosoomid. Kromoplast: kollased, punased, oranzid, sisaldab karotinoide
c. Bakterid katavad suurema osa pindasid ja ei võimalda kahjulikel bakteritel nendele kinnituda. d. Bakterite poolt toodetud ained takistavad sageli kahjulike bakterite levikut. 2. Nad viivad läbi aineringeid 3. Nad kujundavad mulda 4. Nad aitavad kõrgematel loomadel läbi viia teatud elutalitlusi. 7. Milliste tunnuste poolest erinevad eeltuumsed organismid päristuumsetest? Eeltuumsel puudub rakutuum. Samuti puutuvad membraansed organellid. Enamasti ainuraksed. Päristuumsel on rakutuum. Samuti on rakus olemas erinevad organellid, ka membraansed. On olemas nii ainu--kui hulkrakseid. 8. Tõmba õigetele sõnadele joon alla Taimed on eeltuumsed/päristuumsed ja autotroofsed/heterotroofsed 9. Milliseid bakterite rühmi eristatakse nende väliskuju alusel? (vähemalt 3) kerabakterid ehk kokid, pulkbakterid ehk batsillid, spiraalsed bakterid ehk spirillid, keeritsbakterid ehk spiroheedid. 10
Sissejuhatus: rakud ja DNA, RNA Prokarüoodid on organismid, kellel puudub rakutuum, sellepärast nimetatakse neid ka eeltuumseteks. DNA on koondunud ühte raku piirkonda (nim nukleoidiks). Nt bakterid, arhebakterid. Eukarüootsed rakud on üldiselt 10 korda suuremad kui prokarüootsed rakud. Eukarüootsetes rakkudes esinevad organellid. Eukarüoodid on nt ainuraksed, taimed, seened, loomad. Raku ehituselemendid: raku elu tugineb keemilistele reaktsioonidele kõige rohkem on rakkudes vett (70-90%) mitmesugused madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, anorgaanilised ioonid. makromolekulid (valgud, polüsahhariidid, DNA/RNA) Raku üldprintsiibid: kõik rakud säilitavad oma pärilikkuse informatsiooni DNA kujul lineaarse geneetilise koodina
Kordamine bioloogia tööks 1. Rakutooria! · Kõik organismid on rakulise ehitusega · Iga rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas 2. Bakteri, loomaraku ja taimeraku organellid joonisel! BAKTERIRAKK LOOMARAKK 3. Kirjelda järgmisi organelle! · Rakumenbraan- koostisesse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid, valgud. Rakumembraan on imeõhuke, on ta väga tugev ja paraneb purunemise korral ise. · Rakutuum sisaldab pärilikku informatsiooni ning ta juhib raku elutegevust. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani. · Kloroplast- rohelist värvi, taime fotosüntees
_________ , _________ , ________ ja _________. Üldise ehitusplaani alusel saab eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks : ___________ ja ___________ organismideks. Vastavalt __________ esinemisele rakus jaotatakse kõik organismid kahte rühma : eeltuumsed ehk __________ ja päristuumsed ehk ___________. Iga rakk on ümbritsetud ___________, kuid taimerakul esineb lisaks sellele ka __________.Raku sisemus on täidetud poolvedela aine - ___________ , mis seob organellid ühtseks tervikuks.Tuumasisest plasmat nimetatakse ___________. Tuuma olulisemad osad on kromosoomid,mis on tavaliselt ___________ lahti keerdunud.Päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendavat kohta nimetatakse ____________. Paarilised kromosoomid rühmitatakse ja reastatakse väliskuju ja värvumismustri alusel ning nii saadakse organismi ___________.Tuumas võib mikroskoobi abil näha ühte või mitut __________, milles toimub ribosoomide moodustumine
Tsütoplasmaks nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Tsütoplasma tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks Kõikidel rakkudel ühine: ümbritsetud membraaniga täidetud vedela tsütosooliga sisaldvad kromosoome, kus asub DNA sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees membraanide ehitus ja funktsioonid Eukarüootidel: membraaniga ümbritsetud tuum erinevad organellid tsütoplasmas suuremad rakud Rakuorganellid: raku tuum - kontrollib raku elutegevust, sisaldab pärilikkuse ainet Rakumembraan - katab ja kaitseb rakku, reguleerib ainetevahetust ümbruskonnaga, osaleb ainete sünteesil Mitokondrid - energia tootjad Golgi kompleks - Rakus sünteesitud ainete vastuvõtt, ladustamine, ümbertöötlemine Ribosoomid - viivad läbivalgusünteesi, kõige väiksemad organellid
ksus. Erinevaid lesandeid titvate rakkude kuju, mtmed ja talitlus on erinevad Dendriit Neuroni keha Aksoni harud Akson Ranvier soonis Meliinkest Lihasrakk Mofi brillid Tuum Joonis 1. Neuron, lihasrakk ja ertrotsdid. Rakkude kuju ja struktuur on alati vastavuses nende spetsiifiliste funktsioonidega. Neuronil on eristatavad lhikesed jtked (dendriidid) ja ks pikk jtke (akson). Aksonit katab meliinkest, milles on sissesopistused (Ranvier`soonised). Lpposas akson hargneb. Lihasrakule ainuomased organellid on mofibrillid. Ertrotstide kaksikngusus suurendab oluliselt nende pindala, suur pindala tstab nende efektiivsust hapniku transportijatena. NB! Erinevate rakkude mtmed joonisel ei ole proportsionaalsed! SPORDI LDAINED I TASE NB! vahemikku 5200 .m, mnede neuronite kige pikema jtke aksoni pikkus vib aga kndida le he meetri. Normaalsete ertrotstide mtmed varieeruvad vikeses ulatuses, nende lbimt on 78 .m. Lihasraku talitluse kige iseloomulikum ilming on kontraktsioon (lhenemine,
ehitusse ja osaleb valgusünteesis. | Erinevalt DNA-st ei ole RNA molekulidel ühesugust ruumilist struktuuri. 7. Prokariootsete ja eukariootsete rakkude peamised erinevused. Prokariootidel ehk eeltuumsetel puudub piiritletud tuum, mis eukariootidel ehk päristuumsetel on olemas. Prokarüootidel on raku DNA koondunud ühte piirkonda, mida nimetatakse nukleoidiks. Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. Puudub tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplastid, mitokondrid, tsentrisoom ja tsütoskelett. Valgusüntees ribosoomides. Eukarüootidel on geenis intronid, pre-mRNA läbib splasingu, modifitseeritakse ja eksporditakse tuumast tsütoplasmasse. Transkriptsiooniks on vaja aktivaatorvalke. Promootorid on keerulisemad. Eukarüootide rakud on üldiselt 10 korda suuremad. 8. Raku-ja rakutuumamembraani lühiiseloomustus. VT SARAPUU ÕPIKUST 9
Noore taimeraku kest on küllalt suure veesisaldusega, suhteliselt õhuke ja elastne. Kesta läbivad arvukad poorid. Vesi ja selles lahustunud gaasid ning madalmolekulaarsed ühendid saavad difusiooni ja osmoosi teel kesta vabalt läbida, kuid suured makromolekulid sellest läbi ei pääse. Raku vananedes kest pakseneb kuni mõnekümne mikromeetrini, veesisaldus langeb, poorid ahenevad. Rakukest muutub ainetele üha raskemini läbitavaks, mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävivad. 2. VAKUOOLID: - membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. Nad moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. Seetõttu on nad lüsosüümide sarnased. Noortes taimerakkudes on mitu väikest vakuooli, vananedes tekib nen Ülesanded: eelkõige taimeraku veemahutid, mis sisaldavad ka mitmeid varuaineid. Mõnedes taimede lihakates viljades sisaldab vakuool ka suhkruid ja org.aineid (viljade
http://www.abiks.pri.ee Bakteritoksiinmürkained, mida makter eritab Biotehnoloogiabioloogia haru, miskasutaba organisme inimesele vajalike ainete tootmiseks Biotõrjeüht liiki isendite arvukuse piiram. teist liiki organismide abil Eukarütootorganism, millel on rakutuum ja membraan organellid Golgi kompleksorganell, milles jõuab lõpule valkuda töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse Homoloogiline kromosoomkromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid gene Karüoplasmarakutuuma poolvedel sisu Kloroplastorganell, milles toimub fotosüntees Kromoplastorganell,mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente Leukoplastorganell, milles puudu pigmendid, võib sisalda varuainei
Kahepaiksed. Kesk 250:Meteoriidid Maale.Mandri jäätumised lõunapoolkeral.Kliima kuiv.Tänased mäestikuvormid.Õistaimed.Paljasseemnetaimed.Imetajad.Linnud.Hiidroomajad surid. Uus 65:Mandrite kerkimine.Merede taandumine.Jäätumised põhjapoolkeral.Õistaimed.Imetajad.Inimahvid.Inimese eellased. Proka:esmased heterotroofid,energia orgaan ja anorgaan(kemosünteesija) ühenditest. Euka:tuum tekkis lähterakku sissesopistumisel,mitokondrite ja plastiitide teke ensosümbioosi teel.Tekkisid organellid,suguline paljunemine. Foto:O2 moodustumine keskkonda>elu edasine areng maal. Hulk:kujunes välja rakukolooniast.Rakkude eristumine kudedeks ja organiteks.Stabiilne sisekeskkond.Regulats.süsteemid. Eri organismi rühmade vahek vahepealsed üleminekuvormid.Uute liikide tekkega sureb vanemaid välja.Uute elupaikade hõivamine aina raskem.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
