Kaitseb välismõjutuste eest, ühendab rakke omavahel. Aine-, info- ja energiavahetus. Tsütoplasmat ümbritseb Tsütoplasma (T, L) rakumembraan, tsütoplasma Tsütoplasma liidab kõik koosneb rakuvedelikust, organellid ühtseks tervikuks. valkudest, miktrotuubulitest, rakuorganellidest. Tsütoplasma on pidevas liikumises. Tuumaümbris koosneb kahest Tuum (T, L) membraanist. Nendes Juhib raku elutegevust ja paiknevad poorid, mille kaudu kannab edasi pärilikku infot. toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja välja.
Rakutuum Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. · Rakutuuma katab tuumaümbris · Tuumaümbrises paiknevad poorid ühendavad rakutuuma plasmat ja tsütoplasmat. · Rakutuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. · Inimesel on 46 kromosoomi. Raku ehitus · Raku ümber on tsütoplasma, mis sisaldab palju vett ning milles on lahustunud ained. · Tsütoplasmas paiknevad organellid ehk raku osad. · Tsütoplasmavõrgustik koosneb kanalitest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained. · Ribosoomides sünteesitakse valgud · Mitokondrid varustavad rakku energiaga · Golgi kompleksis sorteeritakse ribosoomide poolt sünteesitud valgud. · Lüsosoomid sisaldavad valke, mille abil lagundatakse rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid. · Rakumembraan kaitseb rakku ning läbi rakumembraani toimub aine- ja
Viljakeha-osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Prokarüoot Eukarüoot Rakutuum puudub membraan membraan esineb Puudub tuumake tuumake esineb Haploidne kromos. Diploidne kromos. Kromos. DNA hulk väike DNA hulk suur Histoonid puuduvad histoonid esinevad Sisememb- puudub membraansed raanistik organellid ribosoomid vabalt, ja vähe karedap. ER-il 2X memb. Puuduvad on(mitokonder) organellid tsütoskel. Puudub esineb vakuoolid puuduvad esinevad läbimõõt 0,5-5 m 20-40 m
kaitsefunktsioon. Korkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise peal ja kestad on nii paksud et tsütop. ja organellid on hävinud. Korgis on lõved gaasivahetuseks tüvesisemusega. Kaitseb ka korp. Taimedel puudub vereringe, mida asendab juhtkude-trahheed ja trahheiidid on mood. rakukestadest. Juhtkimpude võrgustik koos tugikoe rakkudega ühendab organeid ja nende kaudu täidetakse transportfunktsiooni. Plastiidid-ovaalsed organellid, annavad taime eri osadele värvuse. Kromoplastid-nendes sisalduv pigment karotinoid annab taimele kollase(pun,orz) värvuse. Leukoplastid-sisaldavad varuaineid(nt. tärklisevaru). Kloroplastid-roheline pigment- klorofüll, oluline fotosünteesil. Paiknevad lehtede rakkudes. Sarnane mitokondriga. Kloroplasti sees membraanidest mood. kotjad lamellid- klorofülli molekulid. Kloroplastis lisaks DNA, RNA ja valgu mol. Ribosoomid sünt
Ülesandeks: eraldada raku sise- ja väliskeskkond, kaitse, ainevahetus. Membraan reguleerib vee liikumist, vaatab et vett liiga palju ei oleks. Koosneb:Fosfolipiidid-glütserool, fosfaatrühm ja 2 rasvhappejääki. · Tsütoplasmavõrgustik a)Karedapinnaline-pinnal on ribosoomid, toimub valkude süntees b)Siledapinnaline-sisaldab ensüüme, osaleb lipiidide ja sahariidide sünteesis Talitus:Ribosoomides toimub valkude süntees · Ribosoom Valgusünteesi organellid, tekivad rakutuumas olevatest tuumakestest. Koosneb kahest alamüksusest. Nende koostises on RNA ja valgud. Talitus:Valkude süntees · Golgi kompleks Koosneb membraansetest kotikestest. On seotud tsütoplasma võrgustikuga. Ülesanne: valkude töötlemine ja pakkimine lüsosoomidesse ja sekreedipõiekestesse. · Lüsosoomid On ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke. Talitus:Vanade ja mittevajalike rakuosade ja molekulide lagundamine. · Mitokonder
· Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga · Tuuma sees on karüoplasma · Interfaasis on olemas tuumakesed, milles toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine · Tuumas asuvad kromosoomid FUNKTSIOONID · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni · Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse · Juhib raku elutegevust TSÜTOPLASMA · Poolvedel raku sisekeskkond · 60-90% tsütoplasmast moodustab vesi, milles on lahustunud erinevad ained FUNKTSIOONID · Seob raku organellid ühtseks tervikuks · Tagab toitainete laialikandmise rakus · On jääkainete eritumiskohaks · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse produkte, pigmente TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK · Membraansete kanalikeste, põiekeste ja tsisternikeste süsteem, mida mööda toimub rakusisene ainete liikumine · Seotud ainevahetuslike protsessidega · Tuuma välismembraan on ERga alati ühenduses · Sileda- ja karedapinnaline ER SILEDAPINNALINE ER FUNKTSIOONID
2. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas rakkude kuju sõltub, millisest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Rakusuurus määratakse ära rakumembraani pindala ja ruumala suhtes. Mida suur suhe, seda suurem rakk. Kui suhe jääb väikeseks, siis ainevahetuslikud protsessid häiruvad. Prokariioodid eeltuumsed organismid, kel puudub konkreetne piiritletud rakutuum ja membraansed organellid, nt. bakterid Eukariioodid ehk päristuumsed organismid, neil on konkreetne piiritletud rakutuu ja esinevad ka membraansed organellid, nt. taimed, loomad, seened ja protisti e algloomade vetikad EUKARÜOODNE RAKK e päristuumne Rakumembraan kõik rakud on ümbritsetud membraanga. Põhiliselt koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Kahekihiline Membraani ülesanded: 1. Mebraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast ja kaitseb selle kahjulike välismõjutuste eest 2
TAIME JA LOOMARAKU ERINEVUSED Taime ja loomarakul on 3 põhilist erinevust: Taimerakul on olemas rakukest, loomarakku katab vaid rakumembraan Taimerakul on olemas vakuoolid (taimemahla mahutid), loomarakus aga puuduvad Taimerakus on olemas plastiidid (kloro, kromo ka leukoplastid), loomarakus aga alati puuduvad ORGANELLID JA NENDE ÜLESANDED Nii nagu inimesel, taimedel ja teistel elusorganismidel on elundid, on rakus organellid, mis täidavad kindlaid ülesandeid. 1. Rakumembraan hoiab rakku koos ja reguleerib ainete liikumist rakku ja rakust välja. On poolläbilaskev. 2. Rakuplasma ehk tsütoplasma. Läbipaistev poolvedel sisu koos selles paiknevate väikeste moodustistega (organellidega). Seob raku tervikuks. 3. Mitokonder varustab rakku energiaga. 4. Rakutuum juhib ja suunab raku elutegevust. 5. Kromosoomid paiknevad raku tuumas,
Materjal 1. Loetle elutunnused *Elutunnused on: 1 )Rakuline ehitus 2) Kohanemine 3) Paljunemine 4) Areng (otsene ja moondeline arend) 5) Aine ja energia vahetus 6) Reageerimine välis ärritustele 7) Pärilikkus 2. Nimeta loomaraku osad ja organellid *Loomaraku osad on: 1) Rakutuum 2) Tsütoplasma *Loomaraku organellid on: 1) Tsütoplasmavõrgustik 2) Golgikompleks 3) Tsütoskelett 4) Ribosoomid 5) Mitokondrid 6) Lüsosoomid 3. Võrdletabelis seene, looma ja taime rakku Kõigil on eelnevad kuus.Taime rakul lisanduvad Suured vakuoolid, membraanikest ja plastiidid. Seenerakul lisandub membraanikest 4. Kõikide rakuosade ja organellide ülesanded. *Rakutuum-Juhib kogu raku elutegevust *Tsütoplasmavõrgustik-Seal toimub ainete liikumine ja lipiidide ja sahariidide süntees
Sarnane Ribosoom Ribosoom Rakukest Puudub Kloroplast Puudub Erinev Suur vakuool Puudub 7. Võrdle prokarüoote ja eukarüoote. Tunnus Prokarüoodid(eeltuumsed) Eukarüoodid(päristuumsed) Näited Bakterid Loomad, taimed,seened, veitkad Rakutuum Puudub Esineb Organellid Vähe organelle Palju organelle Rakkude hulk Ainuraksed ainult Hulkraksed ja ainuraksed Paljunemine Pooldumine Mitoos ja meioos DNA hulk DNA hulk väike DNA hulk suurem Tsütoskelett Puudub tsütoskelett Tsütoskelett Vibur Viburi ehitus ei ole korrapärane Vibur on korrapärase ehit.
Eukarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad. Prokarüoot-organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. DNA replikatsioon- matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesugusenukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga. Organellid on näiteks mitokondrid, kloroplastid, plastiidid. Organelle leidub kõigi eukarüootide rakkudes. Prokarüootidel organellid enamasti puuduvad. Organellid on arvatavasti endosümbiootilise päritoluga. Teadlased. James Watson ja Francis Crick avastasid 1953.aastal DNA molekuli biheeliksikujulise struktuuri. Robert Hook leiutas 17.saj keskpaigal valgusmikroskoobi. Matthias Schleiden uuris paljude taimeliikide kudede ehitust ja jõudis 1838.a
.................. ...Loomarakk..... ...Taimerakk... 4. Nimeta rakuorganellid, mida on järgnevalt kirjeldatud. 8 p Kirjeldus Organell ribosoomid A. Esinevad rakus vabalt või kinnituvad tsütoplasma võrgustiku membraanidele, kus nad sünteesivad valke. lüsosoomid B. Põietaolised organellid, mis on ümbritsetud ühe membraaniga. Sisaldavad ensüüme, mis lagundavad rakustruktuure ja orgaanilisi molekule. rakumembraan C. Ainete liikumine rakku ja rakust välja. tsütoplasma D. Poolvedel raku sisekeskkond, mis täidab rakku ja seob organellid tervikuks. kromoplastid E. Sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes. Golgi kompleks F
rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. Rakkude mitmekesisus. Üherakulised organismid amööb, kingloom, bakterid(piimhape ja muud sõbrad) Hulkrakulised organismid inimesed, kutsud, kiisud, lilled... Päristuumne rakk Eeltuumsed e prokarüoodid(bakterid ja teema), päristuumsed ehk eukarüoodid. Viimased jagunevad: protistid, taimed, seened, loomad. Viirused pole miski neist. Raku ümber on rakumembraan. Eukarüootse raku sees on tsütoplasma ja organellid. TUUM nagu päristuumne. Tsütoplasma peamiseks koostaineks on vesi, millest on lahustunud anorgaanilisi ja organaanilisi aineid. Anorgaanilised dissotsieerunud olekus, osalevad paljudes biokeemilisest reaktsioonides, tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH. Muidu veel aminohapped, nukleotiidid, mono-ja oligosahhariididid, orgaanilised happed ja veel. Biopolümeeerid: polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped. Ainevahetuse vaheproduktid. Tsütoplasma ei peatu kunagi, toob organelle kokku.
Mis on mitokondrite põhiülesanne rakus? Arv sõltub sellest, mida enam rakk energiat vajab, seda rohkem on selles ka mitokondreid. Ülesanne on raku varustamine energiaga. 14. Kirjelda tsütoskeleti ehitust! Koosneb niitjatest valkudest, on raku tugi-ja liikumissüsteem. 15. Millised on tsütoskeleti ülesanded rakus? Rakule sisetoese andmine, rakkude vormi ja kuju paika panemine, kindlustab rakkude liikuvuse, kujutab vastavate valkude tagavara. 16. Millised organellid on omased vaid taimerakule? Plastiidid, vakuoolid. 17. Kirjelda taime rakukesta ehitust! Nimeta rakukesta ülesanded! Kesta põhiline koostisosa on tselluloos, suure veesisaldusega. Ülesanded on kogu taime toestamine, kaitseb taime(kaitsefunktsioon) ja transportfunktsioon. 18. Nimeta plastiidid ja nende ülesanded! Kloroplastid - neis toimub fotosüntees, kromoplastid - neis olevad karotimoidid annavad taime viljadele värvi, leukoplastid sisaldavad varuaineid. 19
-) Fagotsütoos protess, mille abil rakk transpordib suuremaid aineosakesi. -) Karüoplasma poolvedel ,,täide" rakutuumas, nagu tsütoplasma rakus. -) Mütseel seeneniidistik. -) Homoloogiline kromosoom paaris kromosoomid (sarnase informatsiooni põhjal). -) Bakteritoksiin mürk, mida bakterid toodavad. * 2. Osa Kas väited on tõesed või valed? Paranda (kirjutan vaid õiged vastused) (2p) -) Ühest bakteris tekib üks spoor. -) Taimerakule iseloomulikud organellid on plastiidid ja vakuoolid. -) Ribosoomides toimub valgu süntees. -) Spooridel toimub ainevahetus maksimaalselt aeglaselt. -) Valguse puudumisel muutuvad kloroplastid leukoplastideks. -) Seened on heterotroofsed organismid. -) Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. -) Ainetranspordiks läbi rakumembraani vajatakse täiendavat energiat, siis kui transport toimub aktiivselt (tahkete ainete transport). -) Kloroplast on täidetud stroomaga./Mitokonder on täidetud maatriksiga.
*) rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas 2. Loomsed koed: Epiteelkude- tihedalt, naha pindmine osa. Sidekude- hajusalt, ümbritseb rakuvaheaine, ühendab org. Koed ühtseks tervikuks. Lihaskude- pilikud, müofibrillid, rakud muudavad mõõtmeid Närvikude- pikad jätked, pea- ja seljaaju moodustajad. 3. Tsütoplasma koostis: Tsütoplasma ise koosneb rakuvedelikust (tsütosoolist), valkudest, mikrotuubulitest ning (eukarüootidel) rakuorganellidest. Ülesanne: liidab kõik organellid ühtseks 4. Tuuma koostis: tuumake (tuumas) , poorid, kromosoomid,kromatiin (niidikesed), 5. Tuumakese tähtsus: toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. 6. Kromosoomid- puhkeolekus ei näe, (siis nim neid kromatiinideks) enne jagunemist muutuvad nad nähtavaks. Nukleosoomne fibrill- DNA + valgud ja histoomid Homoloogilised kromosoomid- paarilised kromosoomid sisaldavad samu tunnuseid määravaid gene. 7
Rakumembraan: ümbritseb rakke andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke Difusioon - gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas Tuum: sisaldab ja säilitab pärilikku infot, juhib raku elutegevust ja rakus toimuvaid protsesse Tuumake: ribosoomide moodustumine ja RNA süntees Tsütoplasma: seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, jääkainete eritumiskoht Tsütoplasmavõrgustik: ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER), toimub rakusisene ainete liikumine Ribosoomid: valgussüntees Golgi kompleks: valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse Lüsosüümid: rakusisene seedimine Mitokonder: kindlustab hingamise raku tasandil Tsütoskelett: annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks Taimerakk Rakukest: hoiab kuju, kaitseb ja ainevahetus
kuju struktuuri keerukuses Prokarüoodid e. eeltuumsed ührakulised või koloniaalsed organismid rakus vähe sisemisi struktuure Eukarüoodid e. päristuumsed hulkrakseid organisme moodustavad ainult eukarüootsed rakud membraaniga ümbritsetud rakutuum ja teised membraansed organellid Rakumembraan koosneb lipiididest valkudest (transport-, retseptorvalgud, ensüümid, struktuursed valgud) süsivesikutest (aitavad rakke koos hoida ja ära tunda) EUKARÜOOTNE RAKK Rakumembraani ülesanded sein väliskeskkonna ja sisekeskkonna vahel ümbritseb kõiki rakke ja mitmeid rakuorganelle aine ja energiavahetus Passiivne transport difusioon läbimembraan, osmoos membraanivalkude poolt vahetatud difusioon Aktiivne transport
ja histoonidele pakitus), suurus, tuumast sõltumatu jagunemine (paljunevad pooldumise teel) 3. Mitokondri peamised funktsioonid (2)? Ehitus ja iseloomustus? Kloroplastide ülesanne taimerakus? Ehitus?- Ülesanne on muundada väliskeskkonnast kättesaadav energia (kas päikesevalguse või keemiliste sidemete oma) rakule sobivasse vormi. Mitokondrid ja plastiidid (kloroplastid) on kahekordse membraaniga ümbritsetud organellid. Nad on spetsialiseerunud ATP sünteesile. mitokondrid kasutavad elektronide transpordist ja oksüdatiivsest fosforüleerimisest saadavat energiat kloroplastid kasutavad fotosünteesil akumuleeritavat energiat. Mõlemal organellil on oma DNA, ribosoomid,valgusüntees. Siiski sünteesitakse ENAMIK neis organellides vajaminevatest valkudest tsütosoolis ja transporditakse seejärel organellidesse (mitokondri ja genoomse DNA vaheline interaktsioon)
Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidava tugisüsteemi. kaitsefunktsioon- tselluloos ja teised biopolümerid on väga vastupidavad nii mehhaanilistele kui kliimateguritele.(nt paljud organismid ei suuda toituda puitunud vartest). kaitsefunktsiooni
Kottseente poolt moodustatud hallituslaigud on tulenevalt hüüfide värvusest tihti kollased, rohelised või pruunid. Hallitanud toit on mürgine, kuna see sisaldab mükotoksiine. Mikroskoopilistest seentest on enimtuntud pärmseened, pagaripärmi (ümara väliskujuga üherakuline kottseen, paljuneb pungumise teel) kasutatakse taigna kergitamiseks. Pärmseeni kasutatakse ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamiseks. Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis loomarakulgi, taimedele omased plastiidid ja vakuoolid puuduvad. Väliskujult on üherakulised pärmseened ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Nende otstes olevate avade kaudu liiguvad tsütoplasma, organellid ja rakutuumad ühest rakust teise. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust
Rakkude uurimine * valgusmikroskoop- vaadeldav ese peab olema õhuke * elektromikroskoop- pommitatakse elektronidega, ekraanile joonistatakse kujutis Prokarüootne Eukarüootne Tuum puudub, olemas tuumapiirkond Tuum olemas Tuumake puudub Tuumake olemas Pärilikkusaine haploidne Pärilikkusaine keha rakkudes diploidne Kahekordse membraaniga organellid Kahekordse membraaniga organellid puuduvad (mitokondrid,plastiidid) Sisemembraanistik puudub Sisemembraanistik olemas Ribosoomid paiknevad tsütoplasmas vabalt Ribosoomid paiknevad tsütoplasmas vabalt või karedapinnalise tsütoplasmavõrgustiku küljes On nii auto- kui heterotroofid Autotroofid- taimed
Nukleiinhapped koosnevad C,H,O,N ja P aatomitest/nukleotiididest ning nende süntees toimub rakutuumas (nukleotiide sünteesitakse maksas). Nukleotiidid paarduvad komplementaarsusprintsiibi alusel. 7. Mis on geneetiline kood? Mis on koodon? Geneetiline kood - süsteem, mille abil antakse nukleiinhapetes olev info üle valgule. Koodon - nukleotiidid (kolm järjestikust nukleotiidi), mis vastavad ühele aminohappele. 8. Kust pärineb info, mille alusel sünteesitakse valgud? Nimeta organellid, mis osalevad valgusünteesis selle protsessi algusest kuni küpse valgu transportimiseni sihtkohta, ja kirjelda nende rolli vastavates protsessides? Info, mille alusel sünteesitakse valgud, pärineb RNA-st, täpsemalt mRNA-st. Organellid, mis osalevad valgusünteesis (translatsioonis) selle protsessi algusest kuni küpse valgu transportimiseni sihtkohta on järgnevad: - Ribosoomid- (translatsioon) mRNA ühineb ribosoomiga
Rakk-organismide ehituslik ja talituslik üksus. Eeltuumne rakk-rakus pole rakutuum eristunud. Päristuumne rakk-rakus on rakutuum. Kromosoom-sisaldavad pärilikkusainet, asuvad rakutuumas. Ribosoom-kõige väiksemad organellid, neis sünteesitakse valgud. Mitokonder-varustab rakku energiaga. Kromolplast-plastiid, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast-organell, kus puuduvad pigmendid, sisaldab varuaineid. Kloroplast-plastiid, milles toimub fotosüntees. Vakuool-rakumahla mahuti. Viirus-üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. AIDS/HIV-viirus, mis levib vere või teiste kehavedelike kaudu. Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega
Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum Plasmiidid- bakterirakus esinev väike dna rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonnas eripäraga seotud ensüümide sünteesiks Plastiidid- membraanist koosnev taimerakule omane organell. Eristatakse kolme kloro, leuko ja kromoplast Polüsoom- ühe mrna molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Prokarüoot- organism, kellel puudub rakutuum ja membraansed organellid. Sinna kuuluvad bakterid Ribosoom- Toimub valgusüntees. On nii eel- kui ka päristuumse rakutuuma tsütoplasmas Rõngaskromosoom- bakteriraku kromosoon, mis koosneb rõngakujulistest dna molekulidest Spoor- paljunemis otstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks. Paljunemiseks seentel, protistidel ja osadel taimedel Tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel
paljunemisotstarbeline. tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. tsentriool-loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuublist. tsentrosoom-loomaraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist.Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises. tsütoplasma-raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. tsütoplasmavõrgustik-päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem.Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. tsütoskelett- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks. turgor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist.Selle tulemusena tekib taimede turgor. tuumake-mikroskoobis eristatav rakutuuma piirkond, kus toimub ribosoomide
Hulkrakse organismi rakkude kuju sõltub sellest, missugusest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Raku suurus määratakse ainuraksete puhul ära rakumembraani pindala ja ruumala vahelise suhtega (see peab olema võimalikult suur, siis on raku eksistents soodne. Kui suhe on liiga väike, häirib see ainevahetust). PROKARIOODID eeltuumsed, millel puudub konkreetne piiritletud rakutuum ning puuduvad ka membraansed e. membraanidega ümbritsetud organellid (nt. bakterid) EUKARÜOODID päristuumsed, esineb konkreetne piiritletud rakutuum ning membraansed organellid (nt. taimed, loomad, seened ja protistid algloomad ja vetikad) EUKARÜOOTNE RAKK Rakumembraan kõik rakud on ümbritsetud membraaniga, mis on kahekihiline 1. eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast ning kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest 2. membraani vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ning väliskeskkonna vahel
Lõpuks tühjeneb vakuool väliskeskkonda. Vakuoolid on eriti omased taimerakkudele. Bakterites võivad vakuoolid sisaldada gaasi (gaasivakuool). Rakus peab tekkima suurem osmootne rõhk kui väliskeskkonnas. Keskkonna soolsus raskendab seda ja seetõttu ei teki kõigil soolase vee olenditel rakkudes vakuoole. 13 Tsütoskelett Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tagab raku kindla kuju. Organellid on rakus pidevalt liikumises tänu tsütoskeletile. Samuti on tänu tsütoskeletile võimalik fago- ja pinotsütoos ning näiteks amööbi liikumine. See võrguline struktuur koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad rakumembraani, tuumamembraani ja rakuorganelle. Liikumine toimub tänu valkude muutustele, mis põhjustavad fibrillide pikenemist või lühenemist, selleks kasutatakse ATP energiat. Tsütoskeleti hulka kuulub ka tsentrosoom, mis koosneb kahest ristiolevast tsentrioolist.
LOOMARAKK Rakutuum asub raku keskel; seal on kromosoomid, mis kannavad edasi pärilikku materjali; juhib raku elutegevust ja seal toimuvaid protsesse; toimub RNA süntees ja ribosoomide moodustumine Tsütoplasma poolvedel raku sisaldis; koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilisest- ja anorgaanilisest aintest; seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks; tagab toitainete laialikandmise; on jääkainete eritumiskohaks; sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte ja pigmente Rakumembraan ümbritsev rakku, annab rakule kuju, kaitsed ja ühendab rakke kudedeks Tsütoplasmavõrgustik ülesandeks on lipiidide, varusüsivesikute ja bioaktiivsete ainete süntees; siledapinnaline (kaltsiumiioonide depoo lihasrakkudes); karedapinnaline (kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees)
Rakumembraani vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. MISSUGUSE EHITUSEGA ON RAKUMEMBRAAN? Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. (Nende suhe membraani koostises on enamasti ühesugune). Peale selle sisaldavad loomaraku membraanid alati kolesterooli. Tsütoplasmat läbib membraanidest moodust. kanalite süsteem. Neid mööda liiguvad ained ühest otsast teise. Membraaniga on ümbrits. ka rakutuum ja mitmed organellid. KUIDAS TOIMUB AINETE TRANSPORT LÄBI RAKUMEMBRAANI? Ainete liikumises eristatakse passiivset ja aktiivset transporti. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Mõned ained liiguvad läbi membraani difusiooni või osmoosi teel (vesi, gaasid, etanool ja teised väiksemad molekulid). Difusioon ja osmoos ongi passiivse transpordi peam. võimalused. Osa rakumembraani koostisesse kuuluvatest valkudest on varust. kanalikestega, mille kaudu toim
Rakumembraani vahendusel toimub aine,energia ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest, need moodustavad kaks kihti. Valgu molekulid paiknevad aga hajusalt kas nende peal või vahel. Loomaraku membraanid sisaldavad alati ka kolesterooli. Tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalikeste süsteem. Neid mööda liiguvad ained raku ühest otsast teise. Membraanidega on ümbritsetud ka rakutuum ja mitmed organellid. Ainete transpordis eristatakse aktiivset ja passiivset transporti. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Mõned ained läbivad membraani difusiooni või osmoosi teel, näiteks vesi, gaasid ja etanool (passiivne transport). Osa membraani koostisesse kuuluvatest valkudest on varustatud kanalikestega, mille kaudu toimub väiksemate molekulide liikumine rakku ja sealt välja
PEROKSÜSOOMID JA MITOKONDRID Carol Tamm Integreeritud loodusteadused Peroksüsoomid Nendeks on D-aminohapete oksüdaas, Peroksüsoomid on väikesed (ca 0.2-1 uraatoksüdaas ja lutsiferaas. Erinevates µm läbimõõdus), ühekordse kudedes võib peroksüsoomide membraaniga ümbritsetud organellid, ensüümkomplekt erineda, kuid kindlasti mis esinevad kõikides loomsetes sisaldavad peroksüsoomid katalaasi, rakkudes (v.a. erütrotsüüdid) ja paljudes mis lagundab tekkivat taimerakkudes. vesinikperoksiidi. Pikka aega peeti neid lüsosoomideks. Peroksüsoomides olevad ensüümid Kuid peroksüsoomid sisaldavad võivad olla nii kõrges
eest ja ühendab rakke omavahel. Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Ained läbivad rakumembraani kas passiivse või aktiivse transpordi teel. Membraani koostises olevad transportvalgud vajavad aktiivseks transpordiks täiendavat energiat (passiivsed ei vaja täiendavat energiat). Seda saadakse ATP molekulidest. 5.Rakuorganellid 1)Tsütoplasma poolvedel raku sisaldus, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Tähtsus: a)seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö b)tagab toitainete laialikandmise rakus c)on jääkainete eritumiskohaks d)sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. 2)Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatilne retiikulum (ER) mööda ER toimub rakusisene ainete liikumine. Siledapinnaline ER Membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub: a)varusüsivesikute süntees (glükogeen) b)lipiidide süntees c)bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid)
Teimerakul ja seenerakul on kestad aga loomarakul pole. Seeneraku ja loomaraku ainevahetustüüp on hetotroofne aga taimerakul autotroofne. Seeneraku ja loomarakul on varusüsivesikud glükogeen aga taimerakkul tärklis ja insuliin. Loomarakul ja seenrakul puuduvad plastiidid aga taimerakul on need 9. Prokarüootse bakteriraku ehitus, tema sarnasused ja erinevused võrreldes eukarüootse rakuga. Pro on eeltuumne aga euka on pärituumne. Euka on membraased organellid. Proka puudub rakutuum ja mambraarsed organeelid. Prokad on palju väiksebad kui Eukad. 10. Spoori moodustumine ja selle tähtsus.
· Nukeloid piirkond rakus, kus paikneb bakteri dna · Rakumembraan koosneb valkudest, lipiidiest, kuid puudub kolesterool · Rakukest koosneb polüsahhariididest, valkudest, liitlipiididest. Ül on kaitsta rakku. · Limakapsel osadel bakteritel kaitseks kuivamise eest. · Piilid aka fimbria aitavad kinnituda pinnasele. · Vibur osadel bakteritel, liikumiseks. · Rakkudel puuduvad membraaniga ümbritsetud organellid: tsütoplasmavõrgustik, mitokonder jt. Paljunemine sõltubs · Toitainetest · Konkurents · Poolduvad keskmiselt 1 kord päevas Bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Bakterite tähtsus · Lagundajad ehk destruendid mullas ühes grammis on miljon erinevat liiki garanteerivad ainete ringlemise ökosüsteemis. · Sümbiondid taimede, loomade ja seentega. Inimese nahal 10¹² (inimese lõhn). suus 10¹º
· protistid - tavaliselt üherakkulised organismid (puudub liitsruktuur) - võivad olla nii heterotroofsete kui ka autotroofsete organismidena - mõnedel protistidel puuduvad mitokondrid - tavaliselt elavad vees, niiskuses maapinnas ja loomadekehas - erinevad kehavormid · seened -rakukest koosneb kitiinist -heterotroofsed organiismid - osmotroofiline toitumine Seeneraku ehitus Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis on loomarakuehituses (tuum, ribosoomid,mitokondriid, Lüsosoom, Golgi kompleks, Tsütoplasma, Tsütoplasmavõrgustik). Kuna seened on heterotroofse ehitusega, siis puuduvad neil taimerakule omased plastiidid ja vakuoolid. Üherakulised pärmseened on ümarad, aga hulkraksetes seentes hüüfe moodustavad rakud pikad ja silindrikujulised. Rakkude otstes on avad, mille kaudu liiguvad tsütoplasma, organellid ja rakutuum teise rakku. Mõnel
Turgoriks. Turgor on vajalik elutegevuseks Turgor aitab taimedel püstises asendis püsida.4)Bakterirakul puudub rakutuum,Golgi kompleks,mitokonder,tsütoplasmavõrgustik ja tsütoskelett. 5)Bakterid vajavad elu tegevuseks toitaineid ja sobivad elukeskkonda .6)Seened on inimesele toiduks samuti kasutatakse neid meditsiini tööstuses,keskkonna kaitses ning alkoholitööstuses 1) 1)vale.Plastiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad kloro ja kromoplastideks 2)vale.Tselluloos on taime rakukesta peamine koostisaine. 3)vale.Bakteritel puudub rakutuum ja seetõttu on nad eeltuumsed organismid. 4)vale.Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumise teel.2)Vakuool on peamiselt taimerakule iseloomulik organell, mis on membraaniga ümbirtsetud.Bakterirakus esinevad samuti vakuoolid,mis sisaldab gaasi. 3)Vesi pääseb taimerakku,vakuood täitub veega, vakuool paisub ning tekib siserõhk, mida nim. Turgoriks.
-munarakud (munarebu) -mükoplasma – üks pisemaid üherakulisi organisme (mõkoplasma mõned vormid võivvad inimorganismi sattudes esile kutsuda hingamisteede haigusi Miks on üherakulised organismid enamasti väga väikesed? -üherakulistel organismidel toimub kogu aine- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. kui oleksid suured, häiruks transport Eukariootne (päristuumne) – seen, taim, loom Prokarüoot (eeltuumne) – bakter (puuduvad kõik membraansed organellid 1. Tsütoplasma koostis: -vesi -orgaanilised ained -aminohapped -polümeerid (valgud, polüsahh, nukleiinhapped) -nukleotiidid -ainevahetuse vaheproduktid -mono- ja oligosahhariidid -lahustunud gaasid Tähtsus: -on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks 2. Rakutuuma membraanid: Ehitus:
Pärilikkus: DNA, GEENID, KROMOSOOMID. DNA Aine, mis paikneb rakutuumas paiknevates kromosoomides, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Koosneb nukleotiididest. GEEN DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geen sisaldab infot, mille alused sünteesitakse organismis erinevate omadustega valke. KROMOSOOM Rakutuuma organellid, mis sisaldavad pärilikkuseainet. DNA molekul koos valguga moodustab kromosoomi.
· Bakteritel ei ole rakutuuma, seda asendab tuumapiirkond. · Bakteritel on vaid üks kromosoom. · Bakteri tsütoplasmas on tihti mõned väiksemad DNA rõngad, mida nimetatakse plasmiidideks. Neil on põhiliselt ainevahetuslik tähtsus. · Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. · Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsevad organellid. · Mõnede bakterite tsütoplasmas esinevad gaasivakuoolid. Need on valgulise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Need aitavad organismil veepinnale tõusta või sügavamale vajuda. · Bakterid paljunevad pooldumisega. · Kui bakterid satuvad elutegevuseks ebasobivasse keskkonda, võivad osad neid moodustada spoore. · Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu. · Bakterid paljunevad ja evolutsioneeruvad väga kiiresti.
Kromosoomidel toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskesklonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Ained liiguvad läbi difusiooni või osmoosi teel, molekulide liikumine. Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid ribosoomid. Sidepinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhriidide sünteesist. Rakkude kuju püsimises või muutumises, nede liikumises ja organellide ümberpaiknemises, osaleb tüstoplasma paikneb tsütoskelett. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb teisi kudesid keskkonamojutuste eest
Pinotsütoos- vedelike omastamine. Fagotsütoos- tahkete ainete omastamine. Membraan käheb ümber.Selle abil toituvad amööbid. 5)Rakumembraan- a)Eraldab raku sisemuse väliskeskkonnast. b)Kaitseb rakku välismõjude eest. c)Ühendab rakke omavahel. d)Tagab ainete ja info liikumise raku ja väliskeskkonna vahel. Ehitus: koosneb fosfolipiididest, valkudest (info,ainete vahetamine) ja süsivesikutest (võtavad infot). 6)Tsütoplasma- rakku täitev geelisarnane aine, milles paiknevad kõik organellid, koosneb veest ja vees lahustunud orgaanilistest ja anorgaan. ainetest. Ülesanded: Seob organellid ja rakutuuma ühtseks tervikuks, tagab nende koostöö.Tagab toitainete laialikandmise, on jääkainete erituskohaks. Aitab säilitada rakukuju. Toimub aminohapete süntees ja glükoosi lagundamine. 7)Epiteelkude- keha ja elundite pinda kattev kude, mis piirab keha ja organeid ning kaitseb neid väliste mõjude eest. Kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskk. kahjulike mõjude eest
ainult rakkudest), surnud rakkude esinemine tüüpiline, varuaineks tärklis, insuliin, autotroofne, rakukest ,tsentraalvakuool, plastiidid. Loomsetel omane vaheaine kudedes, surnud rakud ainult välispinnal, kuid mitte sees.varuain. glükogeen, heterotroofne, puudub rakukest, lipiidivakuool ,plastiide pole. Seene-, loomarakk: Seenerakul 2x membr. Peal rakukest,(loomsel puudub) mis koosneb kitiinist, raku sees tsütoplasma, tuum, organellid, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid. Mõlemal rakul on varuainena glükogeeni ning mõlemad on heterotroofsed, lipiidivakuoolid, neil puuduvad plastiidid. Seene-, taimerakk: Seenerakul ei esine plastiide kunagi nagu taimerakul, rakumahlaga vakuoole ka, võivad olla õlivakuoolid vaid.Taimerakul varuainena tärklis, seenerakus glükogeen. Taimerakukest tselluloosist, lingniinist, seenerakul kitiinist, mannaanist. Taimerakk autotroofne, seenerakk heterotroofne
elutegevuse käigus süsihappegaasi). Pagaripärm on ümara väliskujuga üherakuline kottseen, mis paljuneb enamasti pungumise teel. Mitmed pärmseened eritavad ainevahetuse jääkproduktina etanooli seepärast kasutatakse neid ka lahjemate alkohoolsete jookide sees. Teatud tingimistes võivad ka pärmseened moodustada hüüfe. Missugused on seeneraku ehituslikud erinevused? Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis on loomarakuehituses. Kuna seened on heterotroofse ehitusega, siis puuduvad neil taimerakule omased plastiidid ja vakuoolid. Üherakulised pärmseened on ümarad, aga hulkraksetes seentes hüüfe moodustavad rakud pikad ja silindrikujulised. Rakkude otstes on avad, mille kaudu liiguvad tsütoplasma, organellid ja rakutuum teise rakku. Mõnel seeneliigi rakul need avad puuduvad, ja siis koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Seeneraku ehitus:
rakutuuma olemasolu alusel eristatakes eel- ja päristuumseid rakke rakutuuma katab tuumaümbris, milles olevate pooride kaudu toimub info- ja ainevahetus ümbritseva tsütoplasmaga rakutuumas on kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik rakk ja organism tervikuna tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitusega organellid taimerakku katab lisaks rakumembraanile rakukest erinevalt loomarakkudest sisaldavad taimerakud plastiide (kloro-, kromo- ja leukoplastid), vakuooli ja seda ümbritseb rakukset. seetõttu erineb ka nende aine- ja energiavahetus uued rakud tekivad olemasolevatest nende jagunemise tulemusena organellid on: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, mitokondrid, lüsosoomid ja Golgi kompleks eeltuumne rakk – rakk, millel pole rakutuum eristunud
RAKUÕPETUS MÕISTED: 1. TSÜTOLOOGIA teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust 2. MÜKOPLASMA kõige väiksem rakk 3. PROKARIOODID organismid, kes on eeltuumsed, neil puudub piiritletud rakutuum ja membraansed organellid 4. EUKARIOODID päristuumsed, esineb piiritletud rakutuum ja membraansed organellid (nt taimed, loomad, seened, protistid) 5. RAKUMEMBRAAN kõik rakud on sellega ümbritsetud, kahekihiline, koosneb põhiliselt valkudest ja fosforlipiididest. 6. PASSIIVNE TRANSPORT rakk ei kuluta energiat ainete transportimisel 7. AKTIIVNE TRANSPORT vajab alati lisaenergiat 8. FAGOTSÜTOOS selle teel satuvad rakku mitmesugused suuremad aineosakesed ja makromolekulid. (endotsütoos, vastupidine protsess on eksotsütoos) 9
transpordiga. Eukarüootse raku kromosoomid on membraanidega ümbritsetud rakutuumas. Viimase karüplasmas asuvad kromosoomid, milles paikneb raku pärilik info. Kõige rohkem on rakus ribosoome. Nendes sünteesitakse valke. Rakule mittevajalikud makromolekulid lagundatakse lüsosoomides. Tsütoplasmat läbivad tsütoskelett ja tsütoplasmavõrgustik. Taimerkaud on lisaks membraanile kaetud rakukestaga. See täidab kaitse-, tugi- ja transpordifunktsiooni. Plastiidid on taimele ainuomased organellid. Neis sisalduvate pigmentide alusel eristatakse leuko-, kromo- ja kloroplaste. Kloroplastides toimub fotosüntees. Taimerakus esineb väikesemõõdulisi vakuoole, mis raku vananedes modutavad ühe suure tsentraalvakuooli. Vakuoolid sisaldavad vees lahustunud varu-, või jääkaineid. Seened on heterotroofid , kelle hulka kuulub nii üherakulisi kui hulkrakseid organisme . Koos bakteritega on nad ühed peamised surnud organismide lagundajad. Hulkraksete seente mütseel koosneb hüüfidest
rakust.Kaitseb raku sisekeskkonda.Annab rakule kuju.Ühendab rakke kudedeks. Ülesanded a)mitokonder-toimub raku hingamine st. Glükoosi reageerimine o2-ga,mille tulemusel vabaneb energia ja tekib co2 ja h2o.b) lüsosüümid surnud ja pino-ja fagotsütoos(ainuraksete toitumine)Kudede ümberkujundamine moondega arengu korral.(nt kullese saba kadumine)Emaka taandareng sünnitusjärgselt.Metabolismi tagamine nälgimisel või dieedil. Millised organellid on taimedele ainuomased? Taimerakkudes ainuomased organellid: tsentraalvakuool ja plastiidid. Viimased jaotatakse kloroplastideks (rohelised), kromoplastideks (kollasest punaseni) ja leukoplastideks (värvitud või valged). Enamikul taimedel on rakud koondunud kudedeks. Kirjeldage rakukesta ehitust.Rakukesta ülesanded? Ehitus : kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Ehituses on veel mitmeid biopolümeere ja keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid, suur vee sisaldus, õhuke ja
toimub kandevalkude abil endotsütoos - osakeste rakku transportimine põiekestes fagotsütoos - transporditakse väga suuri osi, selleks võimelised fagotsüüdid pinotsütoos - transporditakse rakku väiksemaid osakesi, näiteks makromolekule eksotsütoos - osakeste rakust välja transportimine põiekestes 3. Rakuorganellide ehitus ja ülesanded. Membraansed organellid: Endoplasmaatiline retiikulum ehk tsütoplasma võrgustik: sileda(SER)- ja karedapinnaline (RER) o Ehitus - membraanidest moodustunud põiekeste ja kanalikeste süsteem rakus o RER - koosneb ribosoomidest ja plaatjatest kanalitest valkude muutmine lipiidide süntees ainete transport o SER - koosneb torukestest ja põiekestest
Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused Prokarüootsed e Eukarüootsed e eeltumsed rakud päristuumsed rakud 1)tüübid bakterid taimede, loomade, seente rakud ja protistid 2)tuum puudub, selle on asemel on kaksikmembraaniga tuumapiirkond ümbritsetud tuum 3)tuumamebraan puudub on olemas 4)DNA Dna hulk on DNA´d on rohkem, väiksem, on üks on lineaarsed rõngaskromosoom ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
