lihtsalt tööle, mis tõestab, et valgu ruumilise struktuuri tekkes on osaline veel midagi, mingi jõud, mis annab polüpeptiidahelale funktsionaalse aktiivsuse. Nimetagem seda jõudu siin elujõuks. Aktiivse struktuuri teket valkudel on nimetatud ka geneetilise koodi teiseks transleerimiseks. Veelgi keerulisem on lugu paljumolekuliliste kompleksidega. Eespool nimetati bakteriaalset ribosoomi (koosneb 54 valgust ja 3 RNA molekulist), kui ainsat in vitro rekonstrueeritavat organelli. Selle all mõeldakse siiski seda, et katseklaasis saab küll laialivõetud ribosoome kokku panna ja rakus taas käivitada, katseklaasis sünteesitud komponenetidest ei ole aga aktiivset ribosoomi meistertada õnnestunud. Järelikult on taas kord tegu salapärase elujõu avaldumisega. Sama tulemuseni jõuame ka mitmete ensümaatilist aktiivsust omavate RNA molekulide juures- paljusid neist on küll võimalik tehislikult valmistada, toimima nad rakus aga ei hakka
Golgi kompleksi satuvad ainet tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. Lisaks osaleb see ka rakumembraani uuendamises (taimerakkudes ka rakukesta moodustamises). MILLINE ON MITOKONDRITE EHITUS JA FUNKTSIOON? Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodust. arvukalt kurde ja sopistusi, mida nim. harjakesteks. Organelli sisemuses leidum mitokondritele omaseid DNA ja RNA molekule. Mitokondrite põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Neis viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Selleks vajavad mitokondrid hapnikku, protsessi käigus eraldub süsihappegaas ning koos sellega vabanen energia, mis osaliselt kasut. ära makroergiliste ühendite sünteesiks. 1.6. Tsütoskelett Päristuumsete rakud on mitmesuguse väliskujuga. Enamasti muutub see ka raku elu vältel
Fagosoomiga interakteerudes moodustab lüsosoom fagolüsosoomi. Paljudele ainuraksetele loomadele on fagotsütoos ainus toitumisviis. Pinotsütoos- lahustunud makromolekulide sissevõtmine väikeste vesiikulite abil. 13. Retseptorvalgud ja tunnusvalgud (antigeenid) membraanis, nende funktsioonid. 14. Liidused plasmamembraanis. Nende paiknemine, ehituslikud komponendid ja ülesanded. Näiteid liidustest? Näide: vere-ajurakkude barjäär 15. Organelli mõiste, tsütosooli mõiste. Ühekordse membraaniga organellid rakus (sisemembraanistik) — rER, sER, Golgi aparaat, transport põiekesed (endosoomid), lüsosoomid, peroksüsoomid, vakuoolid, nende ehitus, funktsioonid, vastastikune seotus. Ribosoomid. Valkude kujunemine rakus, nende suunamine õigesse kohta rakus, signaalüksused ja nende tähtsus, vastavad näited. Organell- eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga. Organellid on näiteks
PÄDEVA TEADUSLIKU TEOORIA ALUSEL ON VÕIMALIK ENNUSTADA NÄHTUSI/FAKTE, MILLE OLEMASOLU HILJEM EKSPERIMENTAALSELT TÕESTATAKSE 2. Elu organiseerituse tasemed - MOLEKULAARNE tase – molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia (BIOMOLEKULID ainult ELUSlooduses). Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. - ORGANELLI tase – (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid, mitokondrid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. - RAKU tase – rakubioloogia. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused. - KOE tase - histoloogia, arengubioloogia/embrüoloogia. Inimesel põhikoed: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude
PÄDEVA TEADUSLIKU TEOORIA ALUSEL ON VÕIMALIK ENNUSTADA NÄHTUSI/FAKTE, MILLE OLEMASOLU HILJEM EKSPERIMENTAALSELT TÕESTATAKSE 2. Elu organiseerituse tasemed - MOLEKULAARNE tase molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia (BIOMOLEKULID ainult ELUSlooduses). Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. - ORGANELLI tase (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid, mitokondrid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. - RAKU tase rakubioloogia. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused. - KOE tase - histoloogia, arengubioloogia/embrüoloogia. Inimesel põhikoed: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskejdu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 - ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum - teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia pôhimôisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase- uurib olulisi eluavaldusi madalamal str tasemel 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase- autökoloogia, org. Ja keskk. Suhete uurimine isendi tasandil 5) Isendi tase - autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase - demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase - kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem - süsteemökoloogia, uurib energia- ja ainereingeid teatud valdkondades.
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskendu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia põhimõisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem süsteemökoloogia, uurib energia- ja aineringeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla.
Karedapinnalisest ER-st pärit mikrosoomid on raskemad (nende pinnal on ribooomid) kui siledapinnalisest ER-ist pärit mikrosoomid. 6. Golgi kompleksi (GK) ehitus, selle eri piirkonnad (cis-, kesk-, trans-Golgi võrgustik). Golgi kompleks (GK) on membraanidest moodustunud lamedate põiekeste või tsisternide kogum, mida ümbritsevad membraaniga kaetud vesiikulid. Need vesiikulid transpordivad aineid GK-i ja sealt edasi. Kuigi GK käsitletakse kui ühte organelli, lokaliseeruvad tema eri piirkondades eri ensüümid, mis katalüüsivad eri reaktsioone. GK-s eristatakse 3 funktsionaalset piirkonda: cis-Golgi, kesk-Golgi ja trans-Golgi. Cis-Golgi paikneb ER-i pool Transpordivesiikulite pungumine GK-st. Brefeldiin A toime GK-le. Valgusünteesi käigus ER-ga seotud valgud transporditakse pärast nende sünteesi lõppemist ER-st GK-i. See toimub transportvesiikulite vahendusel, mis punguvad ER- st ja ühinevad cis-Golgiga, andes sinna
.. 2) .................................................................................................................................................. ..................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... 3.3. Kuidas nimetatakse allpool kirjeldatud organelli? Mis on tema peamiseks ülesandeks rakus? 2 punkti See on kõigile eukarüootsetele rakkudele teatud arenguetapil iseloomulik organell. Valgusmikroskoobis on ta kõige paremini nähtav raku osa, seetõttu oli ta rakkude uurimise algetappidel üheks suurima tähelepanu objektiks. Hõlmab ca 10% raku kogu ruumalast, sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev DNA. Kirjeldatud organell on ...........................
........ 2) ................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................... ..................................................................................................................................................... 3.3. Kuidas nimetatakse allpool kirjeldatud organelli? Mis on tema peamiseks ülesandeks rakus? 2 punkti See on kõigile eukarüootsetele rakkudele teatud arenguetapil iseloomulik organell. Valgusmikroskoobis on ta kõige paremini nähtav raku osa, seetõttu oli ta rakkude uurimise algetappidel üheks suurima tähelepanu objektiks. Hõlmab ca 10% raku kogu ruumalast, sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev DNA. Kirjeldatud organell on ........................... Selle organelli peamine ülesanne rakus on .........................................
Karedapinnalisest ER-st pärit mikrosoomid on raskemad (nende pinnal on ribooomid) kui siledapinnalisest ER-ist pärit mikrosoomid. 6. Golgi kompleksi (GK) ehitus, selle eri piirkonnad (cis-, kesk-, trans-Golgi võrgustik). Golgi kompleks (GK) on membraanidest moodustunud lamedate põiekeste või tsisternide kogum, mida ümbritsevad membraaniga kaetud vesiikulid. Need vesiikulid transpordivad aineid GK-i ja sealt edasi. Kuigi GK käsitletakse kui ühte organelli, lokaliseeruvad tema eri piirkondades eri ensüümid, mis katalüüsivad eri reaktsioone. GK-s eristatakse 3 funktsionaalset piirkonda: cis-Golgi, kesk-Golgi ja trans- Golgi. Cis-Golgi paikneb ER-i pool Transpordivesiikulite pungumine GK-st. Brefeldiin A toime GK-le. Valgusünteesi käigus ER-ga seotud valgud transporditakse pärast nende sünteesi lõppemist ER-st GK-i. See toimub transportvesiikulite
BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult
1 Sissejuhatus 1.)Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad: Gram pos rakusein koosneb peptidoglükaanide kihist. Omane on teihoiinhape, ioonide liikumine ning kaitse, antigeenne spetsiifilisus. Gram pos rakuseinaga on nt Bacillus anthracis, Lactobacillus sp. jne. Gram neg bakterite rakusein koosneb peptidoglükaanist. Olemas on välismembraan. LPS= endotoksiin. Kaitse. Poriinid. 2.)Prokarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 1-10 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) mükoplasma 3×105 batsill 3×106 E.col 4×106 i 3.)Eukarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 5-100 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) Seened: pärm 2×107 Drosophil Loomad: 2×108 a kana 2×109 inimene 3×109 Taimed: uba ...
3) turgori reguleerimine. Tihtipeale on taimerakus mitu vakuooli, millest üks täidab näiteks säilitusfunktsiooni, teine aga talitleb lüsosoomina. Diktüosoomid on tuuma lähedal asuvad lamedad moodustised, mille põhiline ülesanne on rakukesta komponentide süntees ja nende sekreteerimine raku välispinnale. Loomarakkudel nimetatakse analoogilist organelli Golgi aparaadiks. Tsütoplasmat läbib elektronmikroskoobi abil nähtav peen võrgustik -- endoplasmaatiline retiikulum (ER). See koosneb kanalikestest ning nende laienditest (tsisternidest). Kanalikesed
Kui geeni ekspresseeritakse, siis kopeeritakse geenist üheahelaline mRNA matriits, mis seejärel suundub rakutuumast ribosoomi, kus toimub geneetilise koodi alusel mRNAst tRNA ja mitmete ensüümide abil aminohappeahelate sünteesimine, mis hiljem pakitakse valguks. 18. Ribosoomide ehitus ja funktsioon. Tsütoplasmas Kaheosaline: Ribosoomid koosnevad kahest alaühikust, mis omavahel seondudes moodustavad funktsionaalse organelli. Mõlemad alaühikud koosnevad ühest või mitmest rRNA molekulist ja nendega seondunud valkudest. Koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest. Ribosoomide ülesandeks on transleerida mRNAs peituv informatsioon valgujärjestuseks. mRNA lugemine käib kolmenukleotiidiste koodonite (tripletite) kaupa, millest igale seatakse vastavusse õige aminohape. Igale aminohappele vastab konkreetne tRNA, mis selle ribosoomi transpordib. 19
1)Probleemi püstitamine 2)Taustinfo kogunemine 3)Hüpoteesi sõnastamine 4)Hüpoteesi kontrollimine 5)Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine 2. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1) MOLEKULAARNE tase – molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia . Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. 2) ORGANELLI tase – (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid, mitokondrid, lüsoosoomid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. 3) 3)RAKU tase – rakubioloogia, tsütoloogia. Uuritakse nii eukarüootseid kui ka prokarüootseid rakke. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused.
Energiat saadakse ATP-lt. 19.Ribosoomide keemiline koostis, ehitus ja bioloogiline roll? Raku tsütoplasmas leiduv kaheosaline organell, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest. Tema ülesanne on katalüüsida peptiidahelate moodustumist, lähtudes raku DNA pealt transkribeeritud informatsiooni RNA (mRNA) järjestusest. Seda protsessi nim translatsiooniks. Ribosoomid koosnevad kahest subühikust, mis omavahel seondudes moodustavad funktsionaalse organelli. Mõlemad subühikud koosnevad ühest või mitmest rRNA molekulist ja nendega seondunud valkudest. Asuvad kas vabalt tsütoplasmas või kinnitunult endoplasmaatilisele retiikulumile. Vabalt tsütoplasmas olevatelt ribosoomidelt sünteesitakse valke, mida kasutatakse hiljem rakus sees. Valgud, mida vajatakse mõnes organellis või mis sekreteeritakse väliskeskkonda, sünteesitakse ERile kinnitunud ribosoomidelt.
sekreteerita raku pinnale või lüsosoomidesse. - Man-6-P järjestus tagab lüsosoomi valkude transpordi lüsosoomidesse. Millised valgud ja milleks on vajalikud tagamaks vesiikuli membraani ja õige märklaudmembraani ühildumist. Igal endomembraani vesiikuli tüübil on oma spetsiifiline Rab valk (monomeerne G-valk). Rab valkusid on tuntud ~70 erinevat. Kui on seotud GDP-ga, on inaktiivne ja paikneb tsütosoolis. GTPga seotud kujul on seotud organelli või transportvesiikuli membraaniga GPI ankruga ja aktiivne. Rab valgud seostuvad märklaudmembraani Rab efektoriga, mis on vajalik membraanide kokkusulamiseks. Rab efektoriks võivad olla mootorvalgud, mis transpordivad vesiikuleid piki mikrotorukesi või filamente märklaudmembraanini. Rab valgu seostumisel Rab efektoriga saab võimalikuks vesiikuli membraani integraalse valgu V-SNARE seostumine märklaudmembraani T-SNARE valguga. V-
Tselluloosne rakukest ümbritseb taimerakku ning seda läbivad arvukad palasmodesmid Närvisüsteemi ja hormonaalsete organite puudumine taimedel. Kasvu iseärasused: mitmeaastased taimed kasvavad loomadega võrreldes kogu elu ja ainult kindlate kasvuvööndite vahendusel TAIMEFÜSIOLOOGIA AJALUGU: Taimefüsioloogia on teadus taimeorganismi, tema organite, kudede ja rakkude talitlusest. Jaguneb üld- ja eritaimefüsioloogia. Uurimistasemed: molekulaarne, organelli, raku, organi või organismi tase. 17. ja 18. saj – M. Malpighi tegi kindlaks plastiliste ainete liikumise taimedes, R. Hooke uuris taime raku ehitust, J. Priestley leidis, et taim on hapniku allikas, J. Ingenhousz pani aluse taimede hingamisele. 19. saj – J.von Liebig ja taimede mineraalne toitumine, R. Virchow ’’iga rakk tekib rakust’’. 20. saj – R. Willstätter määras klorofülli esmase keemilise struktuuri, Watson ja Crick avastasid DNA struktuuri mudeli, M
organiseerituse tasemeks? Raku sisemusest leiame mitmeid organelle. Hulkraksetes organismides on rakud enamasti dife- Need on rakustruktuurid, millel on kindel ehi- rentseerunud: nende ehitus on kooskdlas vastavate tus ja talitlus. SeetSttu eristatakse vahel ka elu kudede ja organite talitlusega Sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega moodustavad organiseerituse organelli taset. Enamikul loo- koe Ka kude on elu i.iks organiseerituse tase. marakkudel on nditeks tuum, ribosoomid ja Teadusharu, mis uurib kudesid, nimetatakse histo- mitokondrid. Kui me aga need rakkrrdest eral- loogiaks lnimese siseehituses on eristatavad neli dame, ei kanna nad enam elu tunnuseid. 1.7. lnimes.
Mikrotuubulid eksisteerivad ühes kahes vōimalikust seisundist: nad kas kasvavad pidevalt vōi desagregeeruvad väga kiiresti. Tsütoplasmaatiliste mikrotuubulite funktsioonid 1. Organellide transport tsütoplasmas. Mikrotuubulid funktsioneerivad kui rakusisesed maanteed. Interfaasi ajal on reisijateks organellid (mitokondrid, lüsosoomid, tsütoplasmavõrgustik), transportvesiikulid, mis viivad aineid ER-st Golgi kompleksi ning sealt edasi kas mõnda organelli või raku välispinnale eksotsüteerimiseks; raku jagunemise ajal (anafaasis) liiguvad mööda mikrotuubuleid tütarkromatiidid. Vesiikulite liikumine on kōige paremini nähtav närvirakkude aksonites, kus nad liiguvad mōlemas suunas raku keha ja jätkete vahel. 2. Määravad tsütoplasma vōrgustiku ja Golgi aparaadi orientatsiooni rakus. 3. Osalevad raku liikumisel. 4
14. Millised valgud ja milleks on vajalikud tagamaks vesiikuli membraani ja õige märklaudmembraani ühildumist. 7 Igal endomembraani vesiikuli tüübil on oma spetsiifiline Rab valk (monomeerne G-valk). Rab valkusid on tuntud ~70 erinevat. Kui on seotud GDP-ga, on inaktiivne ja paikneb tsütosoolis. GTPga seotud kujul on seotud organelli või transportvesiikuli membraaniga GPI ankruga ja aktiivne. Rab valgud seostuvad märklaudmembraani Rab efektoriga, mis on vajalik membraanide kokkusulamiseks. Rab efektoriks võivad olla mootorvalgud, mis transpordivad vesiikuleid piki mikrotorukesi või filamente märklaudmembraanini. Rab valgu seostumisel Rab efektoriga saab võimalikuks vesiikuli membraani integraalse valgu V-SNARE seostumine märklaudmembraani T- SNARE valguga
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud ehk sahhariidid on orgaanilised ained, mille koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Sahhariidid jaotatakse kolme rühma mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud koosnevad enamasti kolmest kuni kuuest süsinikust. Neist tähtsamad on viiesüsinikulised riboos ja desoksüriboos, mis kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Lisaks on olulised kuuesüsinikulised glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur, mis mõlemad on olulised makroenergilised molekulid, mida organismid kasutavad oma elutegevuseks. Oligosahhariidid on orgaanilised ühendid, mis on enamuses moodustunud kahe- kolme monosahhariidi (disahhariidid) ühinemisel. Näiteks võib tuua sahharoosi (roo-ja peedisuhkur), mis on moodustunud glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, maltoosi ehk linnasesuhkru, mis on moodustunud kahest glükoosijäägist ja laktoosi ehk piimasuhkru, mis on m...
või sugulisel teel. Vähesed toiduga- lastehalvatus, mõned hepatiidi vormid. Loomade vahendusel- marutaud, ajukelmepõletik. Tõhusaks raviks on antibiootikumid. Viirushaigusest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad. 53.Bioteaduste metoodika 54.Eluslooduse organiseerituse tasemed. Molekulaarne tasand. Biomolekulid- valgud, rasvad, süsivesikud, nukleiinhapped. Elu tunnused puuduvad. Molekulaarbioloogia- valgusüntees ja pärilikkuse molekulaarsed alused. Organelli tasand. Organellid- raku osad, millel on kindel ehitus ja ülesanne. (Mitokonder- rakuhingamine; tsütoskelett-raku toestus ja liikumine). Enamus elutunnuseid puuduvad. Rakubioloogia-rakkude ehitus ja talitus. Raku tasand. I, kus on olemas kõik elutunnused. Koe tasand. Ühesuguse ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe: lihaskude, sidekude jne. Histoloogia uurib kudede ehitust ja talitust. Organi tasand. Kindla ehituse ja ülesandega organismi osa-süda, põis, lõpus jne
Biokeemilised meetodid Biofüüsikalised meetodid (nt valkude struktuuri analüüs) Mikroskoopia (valgus- ja elektronmikroskoopia) Geneetilised meetodid (mutatsioonanalüüs koos molekulaargeneetikaga) Eluslooduse organiseerituse tasemed MOLEKULAARNE tase – molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia (BIOMOLEKULID ainult ELUSlooduses) ORGANELLI tase – (molekulaarne) rakubioloogia RAKU tase - rakubioloogia KOE tase - histoloogia, arengubioloogia/embrüoloogia. Inimesel põhikoed: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude ELUNDI tase – ERI KOED (Tissues) moodustavad ELUNDID e. ORGANEID (anatoomia, füsioloogia). Organitest moodustuvad ELUNDKONNAD e. ORGANSÜSTEEMID (füsioloogia) ORGANISMI tase – need koos omakorda moodustavad POPULATSIOONIDES taseme
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud (süsivesikud)- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik (C), vesinik (H) ja hapnik (O). Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid (lihtsuhkrud) (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: 1. 5-süsinikuga e pentoosid · riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. · desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. 2. 6-süsinikuga (heksoosid) i. glükoos (viinamarjasuhkur) (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse ,see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos (puuviljasuhkur )(C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosa...
Järglaspõlvkonnas musti hiiri paaritati sama põlvkonna pruunikarvalistega.miiliseid tulemusi võib oodata?.II põlvkonna hiired on kõik mustad heterosügoodid. II.1.elu organiseerituse tasemed. 1.2. Elu organiseerituse tasemed Biomolekulid sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped.Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse,.Raku sisemusest leiame mitmeid organelle. Need on rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus. Elu organiseerituse organelli tase.Tuum, ribossomid ja mitokondrid eraldame rakkudest, ei kanna enam elu tunnuseid.Organellid moodustavad üksnes rakkudes.Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused.Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia.Kude on üks elu organiseerituse tase. .Organit võib lugeda elu organiseerituse tasemeks. elundkondadesse ehk.Elundkond on samuti elu organiseerituse tase.Elundite ja elundkondade koostöö regulatsiooniga tagatakse organismi sisekeskkonna stabiilsus
mõnisada. Sinna satuvad ained tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest. Golgikompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. Lisaks sellele osaleb Golgi kompleks rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes ka rakukesta moodustamises. Mitokondrid kujult ümar või lapik, ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukalt kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. Organelli sisemuses leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. Mitokondri DNA sisaldab geneetilist informatsiooni organellile vajalike RNA ja valkude sünteesiks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Neid viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Selleks vajavad mitokondrid hapnikku, protsessi käigus eraldub süsihappegaas. Koos sellega vabaneb energia, mis osaliselt kasutatakse
72. Kuidas lüsosoomi madal pH tagab tsütosooli komponentide kaitse hüdrolaaside eest lüsosoomi lõhkemisel? Lüsosoomid sisaldavad ~50 erinevat hüdrolaasi, mille ph optimum on 4.5-5. ph 7 juures on nad inaktiivsed. Seega kui lüsosoomidest hüdrolaasid vabanevadki tsütosooli, on nad seal inaktiivsed. 73. Nimetage ja kirjeldage endotsütoosi variante Endotsütoos- rakumembraani teatud osa sopistub sisse koos väliskeskkonna materjaliga ja moodustab uue membraaniga ümbritsetud organelli, endosoomi pinotsütoos- rakumembraan ebaspetsiifiliselt ümbritseb väliskeskkonnas paikneva vesilahuse osa retseptorseoseline selektiivne endotsütoos- rakumbembraanis paikneva retseptoriga seostub väliskeskkonna teatud aine (ligand), tekib ligand-retseptor kompleks, mis assimileeritakse, moodustub transportvesiikul 74. Mis on transtsütoos? Protsess, mille käigus membraani ühel küljel moodustunud endotsütootilised vesiikulid
T-rakud toimivad lokaalselt infektsiooni kohas ning seostuvad peptiidi esitleva rakuga vahetult T-rakkude retseptori kaudu. Rakuvälise valgulise antigeeni töötlemine ja esitlemine abistaja-T-rakkudele või tsütotoksilistele T-lümfotsüütidele. Tsütotoksilistele T-lümf:Viirus siseneb endotsütoosi teel, viiruse RNA ja valk põgeneb tsütosooli, rna replitseerub ja transleerub. Valgud lagundatakse protesoomides ning transporditakse läbi ABC transporteri ER luumenisse, Organelli pinnal on MHCI ja beeta 2- mikroglobuliinid, millegavalkseondub ja transporditakse Golgi kompleksi ja sealt raku pinnale, kus tsütotoksiline T-raku retseptor kinnitub MHCI klassi molekulile. T-helperitele: Antigeen valk siseneb endotsütoosi teel, MHCII muutumatu ahel suunab ta Golgi kompleksist endosoomi. Antigeeni valk laguneb ja ka muutumatu ahel asendub antigeeni valguga. MHCII valgu kompleks transporditakse plasmamembraani T-helper rakkudele.
Vanemorganismid pärandavad oma tunnuseid järglastele. 9. Evolutsioneerumine. Aja jooksul elutingimustega kohanemine- kaelkirjaku pikk kael. 10. Keerukas ehitus. Vt evolutsiooni! Eluslooduse organiseeritus Eluslooduse tasandid . Molekulaarne tasand. Biomolekulid- valgud, rasvad, süsivesikud, nukleiinhapped. Elu tunnused puuduvad. Molekulaarbioloogia- valgusüntees ja pärilikkuse molekulaarsed alused. Organelli tasand. Organellid- raku osad, millel on kindel ehitus ja ülesanne. (Mitokonder-rakuhingamine; tsütoskelett-raku toestus ja liikumine). Enamus elutunnuseid puuduvad. Rakubioloogia-rakkude ehitus ja talitus. 4 Raku tasand. I, kus on olemas kõik elutunnused. Koe tasand. Ühesuguse ehituse ja talitusega rakud moodustavad
Mida kitsam on teadusharu, seda kitsam on ka tema uurimisobjekt. Eespool nimetatud tasemest hõlmavad need aga loomulikult väga väikese osa. Näi- teks teadlased uurivad enamasti ühte liiki, mitte aga kõiki Maal esinevaid liike korraga. Näiteks uuritakse leemurite ökoloogiat. Kuid just ökoloogia teadusharud ongi spetsialiseerinud mingite kindlate liikide uurimiseks. Kuid teadusharu uurimisobjektiks võib olla isegi ka molekulaarsel tasemel ühe organelli mõnede biokeemiliste reaktsioonide või struktuuride uurimine. Uurimusob- jekt on aga üheks küljeks teaduse tegemisel. Teiseks küljeks on aga teaduslik uurimismeetod. Igal teadusharul on ainult talle iseloomulikud uurimismeetodid. Näiteks rakke on võimalik uurida ainult mikroskoopia meetoditega. Kuid sinna hulka kuuluvad ka sellised meetodid, mis on veelgi kitsamalt piiritletud. Näiteks preparaadi vaatlemise meetodid või selle tegemise meetodid.
Mida kitsam on teadusharu, seda kitsam on ka tema uurimisobjekt. Eespool nimetatud tasemest hõlmavad need aga loomulikult väga väikese osa. Näi- teks teadlased uurivad enamasti ühte liiki, mitte aga kõiki Maal esinevaid liike korraga. Näiteks uuritakse leemurite ökoloogiat. Kuid just ökoloogia teadusharud ongi spetsialiseerinud mingite kindlate liikide uurimiseks. Kuid teadusharu uurimisobjektiks võib olla isegi ka molekulaarsel tasemel ühe organelli mõnede biokeemiliste reaktsioonide või struktuuride uurimine. Uurimusob- jekt on aga üheks küljeks teaduse tegemisel. Teiseks küljeks on aga teaduslik uurimismeetod. Igal teadusharul on ainult talle iseloomulikud uurimismeetodid. Näiteks rakke on võimalik uurida ainult mikroskoopia meetoditega. Kuid sinna hulka kuuluvad ka sellised meetodid, mis on veelgi kitsamalt piiritletud. Näiteks preparaadi vaatlemise meetodid või selle tegemise meetodid.
Mida kitsam on teadusharu, seda kitsam on ka tema uurimisobjekt. Eespool nimetatud tasemest hõlmavad need aga loomulikult väga väikese osa. Näi- teks teadlased uurivad enamasti ühte liiki, mitte aga kõiki Maal esinevaid liike korraga. Näiteks uuritakse leemurite ökoloogiat. Kuid just ökoloogia teadusharud ongi spetsialiseerinud mingite kindlate liikide uurimiseks. Kuid teadusharu uurimisobjektiks võib olla isegi ka molekulaarsel tasemel ühe organelli mõnede biokeemiliste reaktsioonide või struktuuride uurimine. Uurimusob- jekt on aga üheks küljeks teaduse tegemisel. Teiseks küljeks on aga teaduslik uurimismeetod. Igal teadusharul on ainult talle iseloomulikud uurimismeetodid. Näiteks rakke on võimalik uurida ainult mikroskoopia meetoditega. Kuid sinna hulka kuuluvad ka sellised meetodid, mis on veelgi kitsamalt piiritletud. Näiteks preparaadi vaatlemise meetodid või selle tegemise meetodid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
