OSMOOS on molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsentratsiooniga kekskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga keskkonda ENSÜÜM on valk, reguleerib rakkudes toimuvate reaktsioonide kiirust RETSEPTOR- on ärrituste vastuvõtja 8.Nimeta aineid, mis satuvad rakku difusiooni teel. Hapnik ja süsinikdioksiid(süsihappegaas) 9.Milline mehhanism tagab selle, et hapnik liigub inimese kopsualveoolidest kapillaaridesse? difusioon Rakuorganellid lk. 80-85. 1.Defineeri ORGANELL Organ on mingisugune organismi osa, organell on raku osa. 2.Milline rakuorganell leidub kõikides elusrakkudes? Mille poolest on selle organelli ehitus kõigist teistest erinev? Ribosoomid esinevad kõikides rakkudes; Nende ehituses pole membraane 3.Millest koosnevad ribosoomid, kus neid leidub, mis on nende ülesandeks? Valkude süntees toimub neis, koosnevad suuremast ja väiksemast osast, nende koostises on ribosoomi Rna ja valgud, ribosoome ei leidu vaid küpsetes erütrotsüütides 4
Organell Ehitus Ülesanne Tsütoplasma Poolvedel aine, peamine koostisosa on vesi, Seob kõik rakuorganellid sisaldab hulgaliselt madalmolekulaarseid org. ühtseks tervikuks. ühendeid, lisaks biopolümeerid, ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid, regulatoorained ja lahustunud gaasid. Rakutuum Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Reguleerib kõiki rakus Nendes paiknevad poorid, tuuma sees karüo- toimuvad protsesse. plasma, milles DNA ja RNA, lisaks madalmo- lekulaarsed ühendid. Tuumas on üks või mitu tuumakest. Enamasti ümara kujuga kui kuju ja suurus võib varieeruda. Rakumemb- Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Membraan eraldab raku sise- raan ...
SAMBLIKUD Samblikud pole taimed. Kuuluvad seeneriiki. On liitorganismid, mille moodustavad seeneniidid ja üherakulised vetikad, mis paiknevad kihtidena. Võivad paljuneda vegetatiivselt, võivad ka suguliselt paljuneda. Samblikke uurivad lihhenoloogid. (Harilik seinakorp, pikk habesamblik, islandi käokõrv, harilik põdrasamblik, alpi põdrasamblik) Harilik seinakorp Pikk habesamblik Islandi käokõrv harilik põdrasamblik Alpi põdrasamblik SAMBLAD Samblad on taimed. Sammaldel on lehed ja vars, mida samblikel pole. Samblad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Aitavad palju kaasa selleks, et metsades oleks muld viljakas. (Karusammal, palusammal, harilik laanik, harilik lehviksammal) Karusammal Palusammal harilik laanik Harilik lehviksammal EESTI KAKUD 1)Karvasjalg-kakk; 2)Sooräts; 3)Kõrvukräts; 4)Händkakk; 5)Värbkakk; 6)kassikakk; 7)Kodukakk Karvasjalg-kakk Sooräts...
vajadusele. Keerukas organiseerituse tase – Molekulaarne, rakuline, isendiline,liigiline, ökosüsteemne ja biosfäärne tasand, kus elusorganismi erinevad osad on vastastikulises koostöös. Kindel eluiga Eluslooduse organiseerituse tasemed suuruse järjekorras + igaühe kohta konkreetsed näited. Organiseerituse tasemed (alustades väiksemast): Molekul – Biomolekulid, lipiidid, valgud, sahhariidid Organell – Mitokonder, ribosoom, lüsosoom Rakk – Eukarüoot, prokarüoot Kude – Loomakude( närvi-, side-, epiteel- ja lihaskude. Taimekude(tugi-, juht-, katte-, põhikude) Elund – Looma elundid(kopsud, aju, süda, jne), Taime elundid(õis, vars, leht, juur, vili? Elundkond – Seedeelundkond Organism – Imetaja, lind, kala Populatsioon – Kadrioru oravad, Peipsi kilud Liik – Pruunkaru, valgejänes, harilik mänd Kooslus – Mets, järv, meri
*võimaldab osoonikihi teket *osaleb aineringluses *Vähendab kasvuhoone efekti fotosünteesi ajal RAKU HINGAMISE (AEROOBNE GLÜKOL.) JA FOTOSÜNTEESI VÕRDLUS OMADUSED FOTOSÜNTEES RAKU HINGAMINE 1.Lähtained H O , CO Glükoos, O 2. Saadused O , Glükoos CO , H O 3. Energia Neelab Vabaneb 4. Organell Kloroplast Mitokonder 5. Organismid Taim, Vetikas Loomad,seened,inimesed AEROOBSE GLÜKOLÜÜSI JOONIS Glükoos GLÜKOLÜÜS TSITRAADITSÜKKEL HINGAMISAHELA REAKTSIOONID
Loomaraku organellid Organell Ehitus Ülesanne Suurus/arv Ribosoom Ümmargune struktuur, Valkude sünteesimine. Ühes rakus võib olla mis koosneb rRNA-st ja miljoneid ribosoome. valkudest. ( membraan puudub. ) Mitokonder Pikliku kujuga ning neil Rakkude varustamine Ühes rakus on sadu on oma ribosoomid, energiaga. mitokondreid. ( Mida DNA ja RNA rohkem energiat rakk molekulid. Mitokondri vajab seda rohkem ümber on 2 membraani: mitokondreid on.) sile välismembraan ja sisesopistunud sisemembraan. Tsütoplasma- Membraanidest KP...
XI klassi töö – biomolekulid 1. Mille alusel eristatakse elus ja eluta loodust? Reasta eluslooduse organiseerituse tasemed. Elus ja eluta loodust eristatakse koostise (näiteks biomolekulid esinevad ainult elusorganismides) ning erinevate tunnuste alusel. Elusorganismidel on kindlad elu tunnused näiteks biomolekulide teke, aine- ja energiavahetus, paljunemine ja areng jne. Eluslooduse organiseerituse tasemed: Aatom - molekul - organell - rakk - kude - elund - elundkond - organism - liik - populatsioon - ökosüsteem - biosfäär 2. Milline element on orgaaniliste ühendite koostises tähtsaim? Orgaaniliste ühendite koostises on kõige olulisem element süsinik, sest orgaanilised ühendid on süsinikku sisaldavad ühendid. 3. Mis on süsivesikud ja mis on nende peamine roll eluslooduses? Süsivesikud on biomolekulid (orgaanilised ained), mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust
Kordamine bioloogia tööks 1. Elu omadused! o Rakuline ehitus o Aine ja energiavahetus o Võime paljuneda o Kõik elusorganismid sisaldavad biomolekule o Reageerimine ärritustele o Säilitavad stabiilset sisekeskkonda o Arenemine 2. Eluslooduse organiseeritud tasemed! o Molekul esmane organiseerituse tase (NT: valk) o Organell erineva kuju ja ehitusega raku osa (NT: ribosoom) o Rakk NT: munarakk, o Kude ühesuguse talitluse, ehituse ja tekkega rakud koos vaheainega (NT: lihaskude) o Organ kindla ülesande, ehituse ja asendiga organismi osa (NT: kops) o Organsüsteem ühesuguse talitlusega organite kogum (NT: hingamiselundkond), o Isend ehk organism ainuraksetel kattub isendi ja raku tase (NT: inimene)
omakorda moodustavad lihasraku skeleti. · Vibur tsütoskeleti osa, viburid on kõigi loomade permidel ja paljudel ainuraksetel. Tsentrosoom · On tuuma juures, puudub taimerakkudes · Loomarakkudes · Koosneb kahest tsentrioolist, mille ehitusmaterjaliks on mikrotuublid. · Tsentrosoomist lähtuvad kääviniidid tõmbuvad raku jagunemisel ajal kromosoome lahku. Endoplasmaatiline retiikulum (ER) · Organell mis esineb kõigis eukarüootsetes (päristuumsetes) rakkudes · Jaguneb kolmeks: siledapinnaline ER ja karedapinnaline ER ja Golgi kompleks · Struktuur moodustavad ühekordse membraaringa ümbritsetud vesiikulid, tsisternid ja tuubulid. Koos moodustavad võrgustiku. Endosoomid ja lüsosoomid. Sütoplasmavõrgustik · Karedapinnaline ER paiknevad ribosoomid, mis osalevad valgussünteesil. · Siledapinnaline ER Koosneb harunevatest torukestest ka nende laienditest, kuid
Viburid tsütoskeleti üks osa. Viburid koosnevad mikrotuubulitest (torujad, moodustavad spiraalse moodustise). Vibur koosneb üheksast paarist ringjalt paiknevatest tuubulitest ja 10. Paar on keskel. Vibur kinnitub raku sisse basaalkeha abil, mille ehitus sarnaneb tsentrosoomi tsentriooliga. Ülesanne: paneb raku liikuma Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist, mis paiknevad üksteise suhtes risti. Ülesandeks kääviniitide moodustamine raku jagunemise ajal. See organell iseloomulik vaid loomarakkudele. Tsentriool koosneb 27 mikrotuubulist, mis paiknevad üheksa kolmikuna. Raku tuum ja tuumake. Rakku ümbritseb kahekihiline membraan, milles on poorid. Raku tuum on nähtav ainult interfaasi ajal. Raku elutsükkel: Interfaas periood kahe pooldumise (mitoosi) vahel. ... Kromatiinaine lahti keerdunud kromosoomid. Karüoplasma raku tuuma poolvedel sisu, mille sees on kromatiinaine ja milles saab eraldada tuumakesi.
· Ülesandeks on liikumine: a) amöboidne e kulendite abil (nt Trypanosoma); b) virvituskile e unduleeriva membraani abil. Kokkuvõte: · Membraanid on eri segamakromolekulide omavahel seostunud kompleksid (nt glükolipiidid). Nad on asümmeetrilise ehitusega, välisrakkude sisepind eri koostisega dünaamilise struktuuriga (kõik komponendid paigutuvad pidevalt ümber). 4.2. Rakutuum Tuum on kõigile eukarüootidele iseloomulik organell v.a küpsed erütrotsüüdid. Hõlmab ca 10% raku kogu ruumalast, sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev DNA. Tuum on rakukeskne komponent, mis juhib kogu raku elutegevust. Võib eristada 2 funktsiooni: 1. Reproduktiivne päriliku info säilitamine ja edasi andmine; 2. Vegetatiivne raku elutalitluse juhtumine ja selle realiseerimine toimub ensüümide abil. Enamikes rakkudes täidab üks tuum mõlemat funktsiooni. Erandiks on kingloom, kellel on 2 tuuma,
Ülesandeks on liikumine: a) amöboidne e kulendite abil (nt Trypanosoma); b) virvituskile e unduleeriva membraani abil. Kokkuvõte: Membraanid on eri segamakromolekulide omavahel seostunud kompleksid (nt glükolipiidid). Nad on asümmeetrilise ehitusega, välisrakkude sisepind eri koostisega dünaamilise struktuuriga (kõik komponendid paigutuvad pidevalt ümber). 4.2. Rakutuum Tuum on kõigile eukarüootidele iseloomulik organell v.a küpsed erütrotsüüdid. Hõlmab ca 10% raku kogu ruumalast, sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev DNA. Tuum on rakukeskne komponent, mis juhib kogu raku elutegevust. Võib eristada 2 funktsiooni: 1. Reproduktiivne päriliku info säilitamine ja edasi andmine; 2. Vegetatiivne raku elutalitluse juhtumine ja selle realiseerimine toimub ensüümide abil. Enamikes rakkudes täidab üks tuum mõlemat funktsiooni. Erandiks on kingloom, kellel on 2 tuuma,
Päristuumrakk.- vast. Raku tuuma esin jaot org 2 rühma: eel(prokarüoodid)- ja päristuumsed(taime- seene- loomariik. Rakk- rakumemb, tsütoplasm, organell, tuum- regul raku elutegevust. Tsütoplasm - vesi(60- 90%), selles on lah paljud org ja anorgained( tasakaalus Ph). Sisald: aminohap, nukleotiide,mono- ja oligosahh, organi happeid, esind kõik biopolüeerid, polüsahh, valgud, nukleiinhapp. Ül:seob kõik rakuorganellid tervikuks, toitainete laiali kandmine, jääka eritumis koht, sisal pigmente. Rakutuum - ümbris koos 2 membraanist, milles pooride kaudu toimub ainevah tuuma sisemusse ja välja.
· rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. · ribosoomid neis sünteesitakse valgud. · tsütoplasmavõrgustik mööda selle kanaleid liiguvad ained, kanalite pinnal sünteesitakse mitmesuguseid ühendeid. · Golgi kompleks selles sorteeritakse rakus sünteesitud valgud. · mitokonder varustab rakku energiaga. · rakukest annab taimerakule tugevuse ja kuju. · vakuool vee ja selles lahustunud ainete mahuti. · kloroplast selles toimub fotosüntees. · organell tsütoplasmas paiknevad erineva talituse ja ehitusega raku osad. · kromosoomid sisaldavad pärilikkusainet, asuvad tuumas ·
Rakuteooria põhiseisukohad: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk on elussüsteemi elemntaarüksus. 3. Kõikide organismide rakud on sarnasedehituse,keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. 4. Tütarrakude moodustamine toimub emarakus jagunemise(mitoosi) teel. 5. Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas. 6. Hulkrakuses organismis sarnase ehituse ja talitusga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Tuumsed: 1. Prokarüroodid ehk eeltummsed- puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle, memraanseid struktuure(baktereid). 2. Eukarüoodid ehk päristuumsed tuum on olemas, ainu-ja hulkraksed. Rakkude kuju on väga erinev(looma,taime,seenerakud) Mõisted loomarakk Golgi kompleks- toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Osaleb rakumembraani moodustamisel. Rakumembraan- ümbritseb, piiritseb rakku. Säilitab raku kuju.hoiab ära tsütoplasma ...
MÕISTED: anatoomia-teadus,mis uurib organismi ehitust bioloogia-teadus, mis uurib elu biosfäär-kõik organismid, kes elavad Maal elundkond-kindlat ülesannet täitev organite kogu etoloogia-teadusharu, mis uurib loomade käitumist humoraalne regulatsioon-organismi olundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel füsioloogia-teadus organite, organsüsteemise või isendite ehitust hiroloogia-teadus, mis uurib kudesid isend-terviklikku süsteemi moodustav üksus kude-ühesuguse talituse ja ehitusega rakkude kogum liik-moodustavad sarnased isendid, kes võivad ristudes anda viljakaid järglasi loodusteadus-teadusliku fakti üldistus, mis võimaldab samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendamisel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talistluste regulatsioon organ-kindlat ül. täitev kudede kogum organell-kindlat ülesannet täitev rakuosa populatsioon-organismile järgnev eluslooduse organiseer...
Algloomades seedevakuoolid, osomregulatoorsed vakuoolid (liigse vee ja ioonide eemaldamine). Rakukest taime ja seenerakkudel on , loomarakkudest ainult munarakkudel. Taimerakkude rakukestad kestad kõigil taimerakkudel, v.a. sugurakkude teatud arengujärgud. Ülesande : kaitse mehaaniliste mõjutuste eest, ainevahetuse tagamine väliskeskkonna naaberrakkudega, rakkudele kuju andmine Tsütoplasmavõrgustik organell, kõigis päristuumsetes rakkudes. Jaguneb kolmeks - siledapinnaline, karedapinnaline ja Golgi kompleks. Karedapinnaline ensüümide süntees, ainete transport, uute membraanide, vakuoolide ja mõnede organellide moodustumine. Siledapinnaline eeterlike õlide ,valkude jt ainete transpordil ja moodustumisel Golgi kompleks valkude ja lipiide töötlemine, spetsiaalsetes vesiikulitesse pakkimine ning seejärel lõppkohtadesse saatmine. Eralduvad lüsosoomid, mis on
RAKU EHITUS Kordamine 1. Teada mõisteid: Eukarüoot ehk päristuumsed on organismid, kelle rakud on päristuumset tüüpi. Prokarüoot- on eeltuumne rakk. Organell- on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga Kude -ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude ja rakuvaheaine kogum fagotsüntoos- on õgirakkude toimimine organismi kaitsjana pinotsütoos- Vedelike aktiivne omandamine ümbritsevast keskkonnast teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. osmoos- on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani difusioon- aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda[ kromosoom-koosneb DNA-s ja valkudest geen- kromosoonis olev DNA lõik, mis sisaldab infot ühe valgu või RNA molekuli sünteesimiseks turgor- on taimeraku siserõhk hüüf ehk seeneniit- on seene tallust mo...
rakutsükli käigus 12. Oska võrrelda loomarakku taimerakku ja seenerakku omavahel. Oska sõnastada nii sarnasusi kui ka erinevusi. 13. Tea seente ja bakterite ehitust ning nende tähtsust looduses. 14. Tea mõisteid: sümbioos, patogeen, plastiid, hüüf, mütseel, liitorganism. Sümbioos-organismidevahline vastastikku kasulik koostöö Patogeen- haigusetekitaja Plastiid- taimede organell, milles toodetakse ja säilitatakse taimerakule vajalikke aineid Hüüf-pikkadest torujatest rakkudestmoodustunud mikroskoopiline seeneniit Mütseel- seeneniidistik liitorganism
- Organsüsteem e elundkond (seedeelundkond jne) Organ (juur, vars, leht, õis, vili) Organ (kops, süda, silmad jne) Kude (katte-, tugi-, juht-, põhikude) Kude (epiteel-, närvi-, side-, lihaskude) Rakk Organell Molekul RIIK Loomad HÕIMKOND Keelikloomad KLASS Imetajad SELTS Kiskjalised (taimtoidulised, primaadid) SUGUKOND Kaslased (inimlased) PEREKOND Kass (inimene)
Esinevad loomarakus Esinevad taimerakus Neis toimub rakuhingamine Neis toimub fotosüntees TOPELTMEMBRAAN ESINEVAD EUKARÜOOTSES RAKUS NENDES ON DNA VÄIKSEMAD KUI TUUM Küsimused kordamislehelt Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära). 1. Molekul esmane organiseerituse tase (nt. valk), uurivad molekulaargeneetika ja molekulaarbioloogia 2. Organell erineva kuju ja ehitusega raku osa (nt. ribosoom), uurivad tsütoloogia ja geneetika 3. Rakk nt. munarakk, uurivad tsütoloogia ja geneetika 4. Kude ühesuguse talitluse, ehituse ja tekkega rakud koos vaheainega (nt. lihaskude), uurib histoloogia 5. Organ kindla ülesande, ehituse ja asendiga organismi osa (nt. kops), uurivad anatoomia ja füsioloogia 6. Organsüsteem ühesuguse talitlusega organite kogum (nt. hingamiselundkond), uurivad anatoomia ja füsioloogia. NB
Sünapsid-närvir. kokkupuutekohad, kus ärritus antakse edasi ühelt rakult teisele. Tsütoplasmavõrgustik- reguleerib ainete liikumist, ümbritseb rakutuuma.Torukeste süsteem. Karedapinnaline- võrgustiku pinnale on kinnistunud ribosoomid. Valkude süntees riosoomides. Sünteesitud valkude kogumine ja transport. Siledapinnaline- süsivesikute ja lipiidide süntees.Sünteesitud süsivesikute ja lipiidide kogumine ja trans. Ribosoom- organell, kus sünteesitakse valke, membraan puudub. Koosneb rRNA-st ja valgu molekulist. Mitokonder- Varustab rakku energiaga. Ümbritseb 2 membraani.välismembraan sile, sisemine krobeline. Lüsosoom- toimub ainete lagundamine, sisaldab mitmesuguseid lõhustavaid ensüüme, nende abil suudab rakk fagotsütoosi käigus lõhustada ka suuri võõraid aineosakesi. Golgi kompleks- Valgu süntees. Toimub ainete sorteerimine ja pakkimine.osaled rakumembraani ja taimerakkude kesta moodustamisel
2) Toimub rakuhingamine, st. glükoosi reageerimine hapnikuga 3) Mitokondrite arv sõltub raku energia vajadusest(lihasrakk) 17. Tsütoskelett 1) Raku tugi ja liikumissüsteem 2) Toestab rakku 3) Liigutab rakku ja raku osi 4) Osaleb fagotsütoosil 5) Erineva jämedusega valgulised niidikesed 6) Vöötlihasrakk paiknevad müofibrillid, muudavad kuju närvi impulsi toimel. 18. Tsentrosoom 1) On loomarakul iseloomulik organell 2) Osaleb raku jagunemisel 3) Koosneb kahest tsentrioolist
- Glükogeeni-piimhappe süsteem (varustab organismi lühikese aja jooksul energiaga, vajamata lisahapnikku. Lagundatakse anaeroobselt glükogeen ning tekib piimhape. 1,5min näiteks 400m jooks) - Aeroobne hingamine (üle 2minuti, võimaldab mitu tundi pingutada, kuid lihaste pingutus ei ole sama intensiivne) Fotosüntees - protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse valgusenergia abil orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige suhkruteks. Kloroplast - organell, kus toimub fotosüntees (taimed ja vetikad) *membraanides toimub fotosüntees tsütoplasmas (bakterid) - peamine pigment klorofüll (kasutab punases ja violetses lainepikkustel olevat valgust ja peegeldab rohelise pigmendi tagasi mida meie näeme oma silmaga) - sobib vaid nähtav valgus - karotenoidid (punased kollased, oranzid, pruunid pigmendid) *kui klorofülli molekulid on lagunenud näemegi sügisel just neid toone
TSÜTOPLASMA tsütoplasma polüsahhariidide molekulid (rakumembraani välispinnal) Nimeta ka mida pildil on kujutatud. Raku plasmamembraan glükolipiid alfa-heeliks proteiin alfa-heeliks proteiini hüdrofoobne osa oligosahhariidi külgharu Kas pildil on organell või inklusioon? Nimeta! Kirjelda tema talitlust. Organell kindlale f-nle spetsialiseerunud str. rakus. tsentriool Mitokondrid, ER, Golgi, lüsosoomid, peroksisoomid, ribos. tsütoskelett, tsentriool *Tsentriool
Eukarüoodid Allikas: Vikipeedia Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi. Eukarüoodid on oma nime saanud selle järgi, et neil asub geneetiline informatsioon (kromosoomidena) rakutuumas, mis on membraaniga ümbritsetud organell. Eukarüootide kõige olulisemaks tunnuseks ongi membraansete organellide olemasolu rakus, mis võimaldab biokeemilised reaktsioonid ruumiliselt eraldada. Nendeks organellideks on endoplasmaatiline retiikulum ja rakutuum (nende membraanid on omavahel ühenduses), mitokondrid (mõnel eukarüoodil need puuduvad või on taandarenenud), kloroplastid (paljudel puuduvad), Golgi kompleks, lüsosoomid ja peroksüsoomid.
, * " Hellus " sisaldab Eeestis pateeritud Lactobacilllus fermentum ME-3 , mis hävitab düsenteerima , salmonelllooosi ja ateroskleroosi . aterosklerooos - veresoonte lupjumine . 3. Patogeenid - haigustekitajad - neid on väga vähe . KONTROLLTÖÖ : 25.11 KT 7.T Taimerakk , seened , bakterid . Küsimustele vastata . lk 68 , 72, 76 ,80 1. 4. ta on ümbritsetud kahe membraaniga . Membraanidest koosnev taimeraku organell , mis siladab kollaseid ja punaseid pigmente . Plastiiidi ( kolroplastide ehitus ) : * loroplastid * kromoplastid *leukoplastid 5 . putukad näevad paremini , nad naevad lilli nt : tulpe , sinililled. 6. sisaldavad mitmesuguseid varuaineid , ja sarnanevad üsosoomidega , koosneb membraaniga ümbritsetud põiekesest . Esineb näitseks rohutirtsudel , tarakandisel ja lutikatel . 7. taimede siserõhk , see tekib 8.turgor langeb ja selle tulemusena taim närbub. lk 72 4
keskkonnaga ökosüsteemi Ökoloogia- teadusharu, mis uurib organismi ja keskkonna vahelisi seoseid, aga ka organismide omavahelisi suhteid Biosfäär- kogu Maad ümbritsev elu sisaldav kiht, suurim ökosüsteem 5. Järgnevalt on tabelisse koondatud kõik eluslooduse organiseerituse tasemed ja näited nende kohta. MOLEKUL (valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped) ORGANELL (ribosoom, lüsosoom, mitokonder, Golgi kompleks jne.) RAKK (lihasrakk, erütrotsüüt, närvirakk ehk neuron, naharakk) KUDE Taimedel: (katte-, juht-, tugi- ja põhikude) Loomadel: (epiteel-, side-, lihas- ja närvikude) ORGAN e ELUND Taimedel: (juur, vars, leht, õis, vili, okas) Loomadel: (neerud, kopsud, magu jne.) ISEND Taimedel: elundkond puudub, Loomadel (seede-, hingamis-, ehitus- ja sigimiselundkond) Nt kala
vere ja veekaotuse puhul. Kasutatakse ka mitmete süstimiseks mõeldud pulbriliste ravimite lahustamiseks. Füüsikaline evolutsioon - universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate tähtede ja planeedisüsteemide areng. Gaasivahetus - kudede varustamine hapnikuga ja rakuhingamisel tekkinud süsihappegaasi eemaldamine organismist. Gaasivakuool - membraaniga ümbritsetud põieke, mis sisaldab gaase. Organell mis esineb mõnedes (vees elavates) bakterites. Gameet - organismi sugurakk. Eristatakse kahte tüüpi gameete: munarakud ja seemnerakud (spermid). Gastrula (karikloode) - enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamatel loomadel), või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). Geen - DNA lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geenifond - liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide (alleelide) kogum.
moodustunud lamedate pakkimine. põiekeste või tsisternide kogum, mida ümbritsevad membraaniga kaetud vesiikulid. Lüsosoomid Membraaniga ümbritsetud Lagundab ja seedib hüdrolüütilisi ensüüme sisaldav organell. Tsütoskelett Moodustub kolmest Raku tugi ja valgulisest filamendist. liikumissüsteem. Annab kuju. Tsentrosoom Koosneb kahest üksteise Vajalik raku jagunemiseks. suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist.
Biotõrjeüht liiki isendite vähendamine teise liigi kaasabil Eukarüootorganism, mida iseloomustab rakutuuma ja mebraansete organellide esinemine Homoloogiline kromosoomkromosoomid mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene Hüüfühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Mükotoksiinmõndade seente poolt toodetud mürkaine Mütseelseeneniidistik Plasmiidväike DNA rõngasmolekul Plastiidmembraanidest koosnev kasvuks vajalik taimeraku organell Spoorbakterite kogub mis võimaldab üle elada ebasobivad elutingimused Tsütoloogiabioloogia haru mis uurib raku ehitust ja talitlust Turgor raku siserõhk
mitokonder rakukest tuum ................... ...Loomarakk..... ...Taimerakk... 4. Nimeta rakuorganellid, mida on järgnevalt kirjeldatud. 8 p Kirjeldus Organell ribosoomid A. Esinevad rakus vabalt või kinnituvad tsütoplasma võrgustiku membraanidele, kus nad sünteesivad valke. lüsosoomid B. Põietaolised organellid, mis on ümbritsetud ühe membraaniga. Sisaldavad ensüüme, mis lagundavad rakustruktuure ja orgaanilisi molekule. rakumembraan C. Ainete liikumine rakku ja rakust välja. tsütoplasma D
Transpordivalgud Ei vajata täiendavat energiat ega tanspordivalke 10.Võrdle. Fagotsütoos/Pinatsütoos. Fagotsütoos Pinatsütoos Tahke aineosakese neeldumine rakku Vedelikus lahustunud aineosakeste neeldumine rakku Selle puhul rakumembraan sopistub sisse ja aine haaratakse tsütoplasmasse 11.Võrdle. Organell Ehitus Ül KARE ER Koosneb membraanidest, mis Kindlustavad ainete rakusisese mood kanaleid ja tisternikesi. liikumise. Valgusüntees, mis On ühenduses toimub ribosoomidel. tuumamembraanidega. Membraanidele kinnituvad ribosoomid
16. Teooria teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus 17. Tsütoloogia (rakuteadus) bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust 18. Ökoloogia bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi VALE/ÕIGE 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. (VALE) Bioloogia uurimisobjektid on pärit elusloodusest. 2. Molekulide esinemine on elu tunnus. (VALE) Biomolekulide esinemine on elu tunnus. 3. Organell on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. (VALE) Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. (ÕIGE) 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest. (VALE) Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende aine- ja energiavahetusest. 6. Hüpotees on teaduslikult kontrollitud oletus. (VALE) Teaduslik fakt on teaduslikult kontrollitud oletus. 7
kääviniite Tagab kromosoomide võrdse lahknemise Ainevahe- Taim-autotroof, tustüüp teised heterotroofid SR- Seenerakk TR- Taimerakk LR- Loomarakk LR; TR;SR- X näitab kas organell paikneb konkreetsest rakus. Tunnus DNA RNA Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Lämmastikalus Adeniin Adeniin Guaniin Guaniin Tsütosiin Tsütosiin Tümiin Uratsiil Sahhariid desoksüriboos Riboos
esindajad ei ristu 2. Liigi määratlemine toimub paljude tunnuste abil ( sise-välisehitus,-talitluste eripära jne ) 3. Liik on üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid Mis on ökosüsteemi tase: 1. Ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid moodustavad koos ümbritseva eluta keskkonnaga ökosüsteemi ( järv, jõgi, tiik ). 2. Ökosüsteem on ise reguleeriv süsteem Eluslooduse organiseerituse tasemed: 1. Molekul ( organell ) 2. Rakk ( kude,- organ,- organsüsteem ) 3. Organism ( populatsioon ) 4. Liik 5. Ökosüsteem Biosfäär on kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. Seega on eluslooduse peamised organiseerituse tasemed : molekulaarne,- rakuline ,- organismiline,- liigiline ja ökosüsteeme Teaduslikud uurimismeetodid: 1. Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused , mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi 2
taime maapealsetes osades. Fotosünteesimisel tegib gükoos, mis transporditakse teistesse taime osadesse. Kromoplastid sisaldavad karotenoide, mis annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks. Leokoplastid on värvusetud ja nad säilitavad varuaineid. Leokoplaste jaotatakse omakorda vastavalt sisaldisele elaioplastideks, amüloplastideks ja proteinoplastideks. Loomarakk Loomarakus on tsentriool, mis on silidrikujuline organell. See koosneb üheksast mikrotuubli filamendist moodustunud kolmikust. Loomarakus on kaks risti asetsevat tsentriooli. Ripsmetega varustatud rakkudes on nad basaalkehaks, kust ripsmed välja kasvavad. Raku ripsmed on viburi taolised organellid, mis katavad loomarakku ridadena ehk leineetidena. Nende korrapärane liikumine tagab raku liikumise. Oraalsed ripsmed, mis paiknevad raku suu juured tegelevad ka saagi neelamisega. Loomarakus on ka mikrotuublid, mis on tsütoskeleti komponendid
bakterirakkudes? Endoplasmaatiline retiikulum 23. Ühe hapniku molekuli vabanemisega toimunud vee fotooksüdatsioonil vabaneb tülakoidide luumenisse 4 prootonit 24. Et transportida hapniku molekuli tekkimisega toimunud vee fotooksüdatsioonil vabanenud elektronid fotosünteetilises ETA-s NADP-le, on vaja 8 kvanti 25. Millise aminohappe asendus LDL retseptori järjestuse Tyr-X-X-Q Q positsioonis mõjutab LDL sisenemist? Phe 26. Milline organell osaleb membraanide lipiidide sünteesis? Siledapinnaline ER 27. Milline raku loetletud komponentidest ei ole otseselt seotud sünteesi või sekretsiooniga? Lüsosoomid 28. Milline järgnevalt nimetatud asjaoludest põhjustab kõikide makromolekulide tüüpide akumuleerumist lüsosoomides? H+ATP-aasi inaktiveerumine lüsosoomide membraanis 29. Kui müosiin II hüdrolüüsib 5ATP molekuli liikudes piki aktiini ahelat, siis kui kaugele ta piki
BIOLOOGIA 1 1.1 Elu omadused · Mis on elu? Mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada Valgud töötavad selle nimel. (Põhiosa moodustavad valgud, praktiliselt kõik reaktsioonid toimuvad ensüümide (valkude) osalusel). Valkude töös seisneb elu. Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. · Bioloogia on teadus, mis uurib elu · Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. · Biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksis, millel on kõik elu omadused. · Ükski organism ei saa väliskeskkonnast otse rakkude ülesehituseks sobivaid valke, lipiide või sahhariide, need tuleb kõigil ise sünteesida. neuro (närvisüsteem) humoraalne > annavad käsu hormoonidele Elu iseloomu...
Geneetilise koodi omadused: * universaalne (kehtib kogu elusloodusele) * sünonüümne (ühele aminohappele võib vastata mitu koodonit) * ühetähenduslikkus (ühele koodonile vastab vaid üks aminohape) * mittekattuv (mitte ükski nukleotiid ei saa olla korraga kahes kõrvutises koodonis) Esimeseks koodoniks alati AUG initsiaatorkoodon. Translatsioon. = valgu tootmine * toimub ribosoomis (ribosoom 2-osaline organell, mille vahele liigub mRNA) * aminohapete transpordiks tRNA, mille päises paikneb antikoodon (vastandkoodon) ja sabas aminohape * ribosoomi sisse mahub korraga 2 koodonit mRNAd * peab toimuma tRNA antikoodoni ja mRNA seostumine * vale koodon lahkub * aminohapete vahel tekivad ribosoomis peptiidsidemed, katkeb side antikoodoni ja aminohappe vahel * kui see tehtud, nihkub ribosoom paremale, tühjale kohale
21. Märgi numbritega rakuosade nimetused! Mis rakk on A ja mis rakk B A: Taimerakk B: Loomarakk 1) Rakukest 2) Rakumembraan 3) Mitokonder 4) Vakuool 5) Golgi kompleks 6) Tsütoplasma 7) Rakumembraan 8) Tuumake 9) Rakutuum 10) Ribosoomid 11) Tsütoplasmavõrgustik 12) Kloroplast 13) Lüsosoomid 14) Plastiid 22. Leia sobivad vasted rakuorganell - ülesanne! Kirjuta esimese tulba organelli kõrvale sobilik täht teisest tulbast. Raku organell Ülesanne c)kontrollib raku elutegevust 1.rakutuum 2.siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik a)süsivesikute ja rasvade süntees 3.karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik d)valkude süntees f)energia tootmine 4.mitokondrid 5.ribosoomid b)valkude süntees 6
Nimeta pildil olevaid rakke ja nende ülesandeid Missugustest rakkudest moodustub pildil kujutatud elund? Kuidas nim. membraanitranspordi protsessi, mille abil sisenevad rakkudesse kapillaaridest suured molekulid? Iseloomusta joonisel olevat kudet (rakud, vaheaine, ülesanne) Näita noolega ja nimeta missugused biomolekulid on pildil oleva organelli koostises. Nmeta ka, mida pildil on kujutatud. Kas pildil on organell või inklusioon? Nimeta! Kirjelda tema talitlust. (kõigi kolme pildi kohta: ribosoom, lüsosoom, tsentriool) Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud Nimeta joonisel olevad struktuurid koed ja rakud Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud Nimeta mikrotuubulite ül? (2p) Millel põhineb närvikiu talitlus (selgita) (2p) Nahk täidab kaitsefunktsiooni, sest tema kihtides sisalduvad…(nim ja selgita) (3p) Missuguseid kiude esineb pärisnaha sidekoes (2p)
7) toimub aminohapete süntees ja glükoosi lagundamine organellid organellid- eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud membraaniga (nt mitokondrit, kloroplastid, rakutuum) prokarüootidel organellid puuduvad või on neid väga vähe organoidid on lihtsama ehitusega kui organellid. Organoid- raku tsütoplasmas olevad spetsidiseeritud talitlusega osad, mis pole rakutaolise ehitusega (ripse, vibur, vakuoolid, ribosoomid jt) Raku tuum Raku tuum-eukarüootse raku tsütoplasmas asuv organell Ül: 1) juhib kogu raku elutegevust 2) Kanda edasi pärilikku infot kromosoomided asuva DNA abi 3) Seal toimub DNA replikatsioon e süntees Raku tuuma siseaine koosneb karüoplasmast , mis koosneb DNA-st , valkudest, RNA'st Kromosoomid: Asuvad rakutuumas Arv ja kuju on liigi tunnus (inimestel 46kromosoomi, ehk 23paari) Rakumembraan Fagotsitoos- tahkete ainete omastamine selisel viisil Pinotsütoos- vedelike omastamine samal viisil
Ribosoomid koosnevad rRNA-st ja valgu molekulidest. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Ribosoomides toimub valkude süntees. Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikke nim polüsoomideks. Lüsosoomid on ühekorde membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustakse mitmesuguseid aineid. Telolüsosoomid ehk transportlüsosoomid Primaarne- just eraldunud Sekundaarne- toimub juba mingi süntees Golgi kompleks on membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Mitokondrite põhiülesanne on rakkude varustamine energiaga. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paikenvast silindrilisest tsentrioolist (kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest). 3. Taimerakk
Bioloogia kordamine Loom- ja taimeraku ehitus Rakuteooria kujunemine · Valdav osa rakkudest on mikroskoopilised · Rakuteadus e. Tsütoloogia (uurib rakkude ehitust ja talitust) · Kõik organismid on rakulise ehitusega · Iga rakk saab alguse üksnes olemasoleva raku jagunemise teel · Raku uurimiseks kasutatakse mikroskoopi Rakkude mitmekesisus · Elusloodus jaotub eelkõige kaheks suuremaks rühmaks: üherakulised ja hulkraksed organismid · Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel · Bakterid on oma väliskujult erinevad(ümarad, pulkjad, kruvikujulised, võivad olla ripsmetega kui ka viburitega) · Hulkraksete kuju ja ehitus sõltub sellest, millisest koest nad pärinevad · Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende ta...
puudub membraan. Tuumake moodustub tuumakese organisaatorpiirkonna (NOR) ümber, see on koht kromosoomis, mis sisaldab rRNA e ribosomaalse RNA geene. NOR-id paiknevad kromosoomi lühikeste õlgade otstes. Tuumakese peamiseks ülesandeks on rRNA süntees ja ribosoomi subühikute moodustamine. 13. Mõisted kromosoom, kromatiid, kromatiin. Nende vahelised seosed. Kromosoom - eukarüootse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element, niitjas nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. Kromatiid - – ühest DNA molekulist koosnev päristuumse raku kromosoom. Kromantiin - rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid (DNA koos valkudega). 14. Kromosoomi ehitus. Homoloogilised kromosoomid. Tuumas sisalduv DNA on tihedalt kokku pakitud histoonide abil ja moodustab kromosoomi. Homoloogilised kromosoomid on liigi kromosoomikomplekti mingi kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide kromosoomistikus
*vibur koosneb 9 paarist ringjalt paiknevatest tuubulitest ja kümnes paar on keskel. * vibur kinnitub raku sisse basaalkeha abil, mille ehitus sarnaneb tsentrosoomi tsentriooliga. Tsentrosoom -koosneb kahest tsentrioolist, mis paiknevad teineteise suhtes risti ja mille ülesandeks on kääviniitide (Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, siis tsütoplasmas olevad tuubulid lagunevad laiali ning agregeeruvad uuesti, moodustades kääviniidistiku.) moodustamine raku jagunemise ajal. See organell on omane vaid loomrakkudel. Tsentriool koosneb 27 mikrotuubulist, mis paiknevad 9 kolmikuna. RAKUTUUM Raku tuuma ümbritseb kahekihiline membraan, milles on poorid, mille kaudu toimub ainevahetus. Raku tuum on nähtav ainult interfaasi ajal. Interfaas- periood kahe mitoosi (e. raku jagunemise) vahel. Aktiivselt tegutsemise aeg. Mitoos-jagunemine Interfaasi ajal on tuumas eristatav lahtikeerdunud kromosoomidest kromatiinaine, mis aub karüloplasmas
Mitokonder - topeltmembraanid, DNA rõngas, ülesanne - raku varustamineenergiaga, HTP(adenosiintrifosfaat) süntees (energiarikas ühend) Tsentrosoom - kaks üksteise suhtes risti paiknevat silindrilist tsenhiooli - ülesanne käävniitide moodustamine (niitjad valgulised moodustised) Tsütoskelett - koosneb mikrotuubulitest ja fibrillidest - ühendab erinevaid rakuorganelle ning annab rakule väliskuju organell eri talitlusega rakuosa , mis on ümbritsetud sisemembraaniga (mitokonder, plastiidid) organoid spetsialiseeritud talitlusega raku osa (viburid, ribosoomid) Taimeraku ehituslikud iseärasused 13 - Rakukest koosneb tselluloosist, ligniinist või bektiidist. - Kestades palju poore, mille kaudu toimub ainevahetus. - Naaberrakud ühendatud tsütoplasma väätide kaudu. Ülesanne - Kaitseb , annab kindla kuju ja tugevuse
kaksikkihist ja valkudest. Ülesanded: *Kaitseb rakku *Seob organellid tervikuks *ühendab rakud kudedeks *Reguleerib ainete transporti rakku ja rakust välja Aktiivne ainete transport lbi rakumembraani *Vajab lisaenergiat (ATP) *Vajab transportvalke Passiivne ainete transport läbi rakumembraani *Valgulised kanalid *Ei vaja tiendavat energiat *Passiivse transpordi viisiks on difusioon. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) on membraanse ehitusega organell, kus toimub ainete rakusisene liikumine. Eristatakse karedapinnalist- ning siledapinnalist tstoplasmavrgustikku ning Golgi kompleksi. Siledapinnaline ER ER pinnal paiknevad ensüümid, mille abil toimub varuainete (lipiidid, glükogeen) ja hormoonide süntees. Karedapinnaline ER ER pinnal paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees. Golgi kompleks Ülesanded: *Ainete töötlemine, pakkimine *Lüsosoomide moodustumine *Membraani- ja kesta moodustumine Lüsosoom Membraansed põiekesed
26 hüdrofoobne aine aine, mis "kardab" vett 27 hormoon loomorganismide sisesekretsiooninärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. (eristatakse valgulisi ja steroidhormoone) 28 ateroskleroos veresoonte lupjumine, ahenemine 29 peptiidside kovalentne sida valgu ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel 30 ribosoom eel- ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. (ribosoomides toimub valgu süntees) 31 denaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine (säilib valgu esimest järksu struktuur) 32 renaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastuine (denaturatsiooni pöördprotsess) 33 ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk 34 vitamin bioaktiivse toimega madalmolekulaarne orgaaniline aine (vajalikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
