Annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla f. Ja keem. Omadused. Kliima- kliimast sõltub murenemise kiirus, milline on murenemise lõppsaadus. Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef- mõjutab mulla soojus- ja veereziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuuivavad kiiremini, põh.poolsed agelasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile. Taimed- taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus. Mullaorganismid- segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda igasuguseid aineid. Aeg- aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Inimtegevus- külmas ja niiskes kliimas taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. 3.) mulla protsessid. Leetumine on protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla
Sõnnikut on põllukultuuride väetamisel kasutatud edukalt sadu aastaid, sest see sisaldab taimedele enam-vähem rahuldavas tasakaalus peamisi toiteelemente: lämmastikku (N), fosfori (P) ja kaaliumi (K). Nii nagu kõigi väetiste puhul, on tarvis siingi kinni pidada väetise kasutamise juhendist. Paraku ei ole ma näinud ühegi sõnnikuhunniku kõrval ei kasutusjuhendit ega ka täpset koostist. Mitmete keemiliste ja füüsikaliste protsesside käigus mineraliseerub orgaaniline aine ja muutub taimele omastatavaks - tegu on olemuselt pikaajalise toimega väetisega. Sõnniku toime püsib mullas 25 aastat. Tänapäeval tuleks tähtsamaks pidada hoopis orgaaniliste väetiste kaudset toimet. Huumusvarude taastootmine tõstab mulla viljakust ja parandab selle struktuuri. Aktiveerub mulla mikroorganismide tegevus, kasvab hooghännaliste, vihmausside, tselluloosi lagundavate bakterite ja seente hulk. Kõige
vesinikside- side, mille moodustab hapniku või lämmastiku aatomiga seotud vesiniku aatom mingi teise hapniku või lämmastiku aatomiga. hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega. hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. radikaal- Radikaal on aatom või aatomite rühm, millel on paaritu arv elektrone. pürolüüs- Aine või materjali lagunemine kõrge temperatuuri toimel. halogeeniühend- Süsinik-halogeen sidet sisaldav orgaaniline ühend. ahelisomeeria- süsinikahela kuju on erinev asendiisomeeria- kordsed sidemed või funktsionaalrühmad paiknevad ühesuguse süsinikahela korral erinevalt. osalaeng- negatiivne või positiivne laeng BETAplus/miinus elektrofiil- elektroniarmastaja, ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter. (tühja orbitaali ja positiivse laenguga) elektrofiilne tsenter- aatom, millel on tühi või osaliselt täitmata orbitaal ning pos laeng või osalaeng.
päikesepaneele kõikjale. Ainsaks takistuseks on asukoht kuna päike paistab ekvaatorile rohkem kui poolustele ja tänu sellele on ekvaatori lähedal kõige kasulikum päikeseenergjat toota. Jaak Oks 10R 25.12.2012 TAASTUVENERGIA Biokütus Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tagajärjel on ökosüsteemis hiljuti moodustunud. Biokütus kuulub taastuvate kütuste hulka.See võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu.Seda toodetakse näiteks küttepuust, õlgedest, heinast ja sõnnikust.Töödeldud biokütused on tuntud biodiislikütusena, bioetanoolina ja puiduhakkena.. Biokütuse toorainet võib saada metsaraie, võsaraie, heinateo, roolõikamisega energiavõsa ja energiaheina, õlitaimede põllumajanduslikul kasvatamisel
raku aineja energiavahetuses energia universaalse talletajana ja ülekandjana. 9.)NADP nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat, makroergiline ühend, mis osaleb fotosünteesis vesiniku aatomite sidujana. 10.)NAD nikotiinamiidadeniindinukleotiid, makroergiline ühend, mis osaleb glükoosi lagundamisel vesiniku aatomite sidujana. 11.)ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. 12.)hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine.Eristataxe valgulisi ja steroidhormoone.Regulatoorseid ained esineb ka teistes organismides. 13.)mikroelemendid organismide normaalsex elutegevusex üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid:Fe,Cu,Zn,Mn,Co,I,Mo,V,Ni,Cr,F,Se,Si,Sn,B,As.Enamasti nimetataxe 16 elementi, kuid eri organismirühmadel on ka mõningaid erinevusi. 14.)makroelemendid organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid: O,C,H,N,P ja S.Tihti paigut.nende hulka ka K,Mg ja Ca. 15
Kunstiajaloo periodiseering 1. Ürgaeg(koopamaalid ~20 000 a tagasi) Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg 2. Mesopotaamia kunst VI at e.m.a. 6. sajand e.m.a 3. Egiptuse kunst 2850 e.m.a 715 e.m.a 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. 4. Egeuse kunst 5000 a tagasi 12. sajand e.m.a. 5. Kreeka kunst I Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks; II Klassikaline ehk õitseaeg - ...
Propaaniga suurendatakse ka taimede kasvukiirust. Selle kasutamisel kasvuhoones tekib nii soojus kui süsinikdioksiid, mis kiirendavad kasvu. Tööstuslikult kasutatakse propaani väga kuumades radiaatorites, abiks lõikamisel, keraamikatoodete tootmisel ning betooni kõvastumisel. Propaan on nii hea kütteväärtusega, et ka kokad eelistavad propaanküttega ahju tavalisele elektriahjule. [6] 1 Kasutatud kirjandus [1] Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia. AS BIT, Tallinn. [2] Katt, N. 2007. Keemia lühikursus. AS BIT, Tallinn. [3] Vikipeedia. Metaan. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Metaan (11.10.2012) [4] Vikipeedia. Etaan. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Etaan (11.10.2012) [5] Robal, M., Tuvikene, R. 2008. Orgaanilise keemia laborijuhend - abistav materjal. [WWW] http://www.tlu.ee/keemia/Org.keemia%20praxid%201011/Org1_Laborijuhendi %20TEOORIA_2010_I%20osa_1_.pdf (11.10.2012)
mõtlemine põhineb seostel, enesekeskne mõtlemine, oskuste omandamisel vajalik kordamine, kõne puudub või on algeline, motoorikahäired, sageli liitpuue. 22. Sügav vaimne alaareng- IQ alla 20, häired sensomotoorses valdkonnas, sõltuvad teisest inimesest, hooldusprogramm, 0-2 aastase inimese vaimse arengu tasemel. 23. Liikumispuue on kaasasündinud või omandatud liikumise puudulikkus või selle puudumine. 24. Psüühikahäire on psüühiliste funktsioonide häiritus 25. Orgaaniline psüühikahäire ühiseks aluseks on kindlalt diagnoositav peaajuhaigus, kahjustus või muu häire mille tagajärjeks on aju düsfunktsioon. 26. Psühhootiliste häirete negatiivsed sümptomid- apaatia, osavõtmatus, passiivsus, sotsiaalne isoleerumine, stereotüüpne mõtlemine, spontaansuse kadumine. 27. Riigi poolt pakutavad hoolekande teenused psüühiliste erivajadustega inimesele- igapäevane toetamine, toetatus elamine, elamine kogukonnas, töötamise
Vastus: Ensüümid on valgud, mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. 6. Miks muudab ainete liialt aeglane lagundamine elu võimatuks? Vastus: Ainete liiga aeglane lagundamine muudab elu võimatuks, sest rakk vajab pidevalt juurde nii energiat kui ka toorainet. 7. Miks on vitamiinid meie toidus hädavajalikud? Vastus: Kuna mõni ensüüm on reaktsioonivõimeline alles siis, kui sellega on liitunud mittevalguline osa, milleks võib olla kas metallioon või mõni orgaaniline molekul. 8. Nimeta toiduainetetööstuses kasutatavaid ensüüme. Vastus: Laapensüüme, maisitärklisest suhkrut lõhustavate ensüümide toimel. 9. Kuidas nimetatakse kiirendavaid aineid? Vastus: Katalüsaatoriteks. 10. Valkude biofunktsioonid. Vastus: *Energeetiline funktsioon, *Ehituslik funktsioon, *Kaitsefunktsioon, *Toksiline funktsioon, *Detoksitatsioon, *Transpordi funktsioon, *Varuaine funktsioon, *Liigutuslik
INDIKAATOR aine, mis muudab värvust lahusele happe või aluse lisamisel MITTEMETALL lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused KEEMILINE REAKTSIOON ainete muundumine teisteks aineteks KEEMILINE NÄHTUS muutus, millega kaasneb keemiline reaktsioon FÜÜSIKALINE NÄHTUS nähtus, mille käigus muutub aine olek või kehakuju ALKAAN süsivesinik, mille molekulides on ainult kovalentsed üksiksidemed ALKOHOL orgaaniline ühend, milles tetraeedriline süsinik on seotud hüdroksüülrühmaga KARBOKSÜÜLHAPE ühend, mis sisaldab karboksüülrühma SAHHARIID elutähtis ühend, mis koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust RASV elutähtis ühend, mis koosneb glütserooli ja pikema ahelaga karboksüülhapete jääkidest VALK elutähtis ühend, mis koosneb aminohapete jääkidest AMINOHAPE keemiline ühend, mis sisaldab funktsionaalsete rühmadena nii amino- kui ka karboksüülrühma
KÜTUSED orgaaniline keemia gümnaasiumile I osa lk. 42 - 52 1. Looduslikud kütused on: kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas, turvas, puit. 2. Tehiskütused on: turbabrikett, koks, bensiin, diisel, kütteõli, genraatorigaas, masuut, petrooleum. 3. Taastuvad kütused on: puit, roog, biogaas, sõnnik, põhk ja muud biokütused. 4. Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid. 5. Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? Need on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. 6. Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi? Need on moodustunud taimede tselluloosist ja ligniinist. 7. Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? CO2, CO, NOx, SOx, HC. 8. Kuidas on omavahel seotud kütuse vesinikusisaldus ja kütteväärtus? Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda suurem kütteväärtus. NAFTA 1. Kuna ja kus rajati esimene naftapuur...
Orgaaniline keemia Areenid ja fenoolid Areenid Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma. Benseenituumas moodustavad 6 süsiniku aatomit rõnga ja neid ühendavad omavahel vaheldumisi üksik ja kaksiksidemeid. Aromaatsed süsivesinikud võivad olla nii monotsüklilised (ehk sisaldavad üht benseenituuma) kui polütsüklilised (ehk sisaldavad mitut benseenituuma). Aromaatseteks ühenditeks nimetatakse ka mõningaid benseenil mittepõhinevaid aineid, kui nad järgivad Hückeli reeglit. Monotsükliliste ainete korral peab nende elektronide arv olema 4+2, kus on naturaalarv. Niisugusi aineid nimetatakse heteroareenideks. Nendes on vähemalt üks süsiniku aatom asendunud võõraatomi, näiteks hapniku, lämmastiku või väävli aatomiga. Kõige lihtsam aromaatne süsivesinik on benseen ja see ka avastati neist esimesena. Selle eraldas ja tuvastas eraldi ainena 1825 Michael ...
Béla Bartók (1881 Lõuna-Ungari 1945 New York) Bartóki helikeel on orgaaniline sulam rahvamuusika lätetest ning modernistlikust kompositsioonitehnikast. Õppis Budapesti muusikaakadeemias 1899-1903. aastal klaverit ja kompositsiooni. Kujunemisajal tähtsamad eeskujud Brahms, Richard Strauss, Debussy. Kogu elu jooksul esines pianistina, oli klaveriprofessor. Suur huvi folkloori vastu, (talupoja-)rahvalaulude kogumisretked algul Ungaris, siis laiemalt Ida-Euroopas (Rumeenia, Bulgaaria) ning ka Türgis ja Alzeerias
jäänuseid, lehti, okkaid); põllul toimub ladestumine peamiselt mulla pindmisse kihti. Bilanss – ladestumise ja kadu suhe. Eristatakse kolme bilansi taset: • Orgaanilise aine sisaldus on tasakaalus • Orgaanilise aine kuhjumine • Orgaanilise aine sisalduse vähenemine Looduslikel kõlvikutel on orgaanilise aine bilanss kogu mullatekkeprotsessi vältel positiivne. 10. Orgaanilise aine muundumised mullas. Orgaaniline aine võib lõpuks laguneda lihtsateks ühenditeks – H2O. CO2 ja mineraalsoolad. Eralduva süsihappegaasi koguse järgi saab hinnata org. aine lagunemise kiirust. Orgaanilise aine lagundamist mineraalseteks aineteks nim. mineralisatsiooniks. Peamised lagundajad – bakteri, seened. 11. Orgaanilise aine lagunemist mõjutavad tegurid • Õhustatusest e. aeratsioonist – aeroobne (kiire lagunemine), anaeroobne
· kui ka elutud maapinna ülemised kobedad kihid. Peale nende sisaldab muld ka elustikku, õhku ja vett. Muld on elusat ja eluta loodust siduv lüli. Muld on maastiku keerukam komponent. Muldade kujunemisel on oluline: · pinnamood, · lähtekivimi, · ala kliima, · veereziim, · elusorganismid, · inimtegevus Mulda ladestub orgaaniline aine mitmel erineval viisil: metsas ladestub orgaaniline aine mulla pinnale (okkad, puutükid, käbid, lehed jm). Vähesel määral ladestub orgaanilist ainet otse mulda surnud juured. Metsakõdu kahjustamisel (hävitamisel, tallamisel) mulla looduslik taastootmine (mullateke) aeglustub või peatub, sest varis ja sellest moodustuv kõdu orgaanilise aine allikana on mullatekkeprotsessi liikumapanevaks jõuks metsas ning puhverdajaks vee ja
orgaanilist ainet, mullaelustik. Inimtegevus: niisutus, kuivendamine, maaharimine, väetamine; kihtide segunemine, huumust tekib juurde. Puhverdusvõime vastupanuvõime välismõjutstele. Mullahorisondid mullakihid, mis on üksteise peale ladestunud; erinevad värvuse, tiheduse, lõimise, tüseduse poolest A huumushorisont: kobe, tume, sisaldab orgaanilist ainet, kõige enam lämmastikku ja süsinikku. AT toorhuumushorisont: tekib liigniiskuse tagajärjel. O orgaaniline kõduhorisont: koosneb eri lagunemisjärgus variseosadest, katab õhukeselt mullapinda. T turvas: palju vet ja orgaanilist ainet, tuhavaene soomuld. B saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont): sisaldab rauda ja on mineraalosakesi. C lähtekivim: mineraalne lähtematerjal. D aluskivim: lähtekivimi all, ei mõjuta mulla teket. E väljauhtehorisont: vaesustunud saviosakesed ja toiteelemendid, heleda värviga. G gleihorisont: sinisavi
Gaasiline lämmastik (N2 ) moodustab -80% atmosfäärist. Lämmastiku üldhulk Maal on ~4 x10 15 tonni = ~80 t/m2 LÄMMASTIKU FIKSEERIMINE · Molekulaarne (gaasiline) N2 Assimileerivad ainult mõned mikroorganismide ja vetikate liigid, sh mulla mikroorganismid (Azotobacter, Klebsiella, Clostridium) liblikõieliste taimede juurte sümbiootiline mikrofloora (Rhizobium) vesikeskkonnas elavad tsüanobakterid · Mineraalne N: NO3-, NH4+ Assimileerivad taimed ja mikroorganismid · Orgaaniline N: valgud, aminohapped, nukleotiidid jt. N-ühendid Assimileerivad loomad NB! Osaliselt seotakse ka metabolismis tekkiv NH4+ (NH3) LÄMMASTIKU FIKSEERIMISEKS ON VAJA · Ensüüme - NITROGENAASID · Redutseerijaid - NADH, NADPH · Energiat ATP VALGUD TÄISVÄÄRTUSLIKUD JA MITTETÄISVÄÄRTUSLIKUD Sisaldavad kõiki 10 asendamatut e. essentsiaalset aminohapet Vai Leu Me Thr Met Lys Phe Trp Arg His NB! NB! Valgud ei ladestu organismis! NH3 (NH4+) ASSIMILEERIMINE
teraviljas 70%, riisis üle 80%). Leib muutub mälumisel magusaks süljes leiduva amülaasi toimel, mis lõhustab tärklise magusamaitseliseks maltoosiks ehk linnasesuhkruks. Tselluloos Tselluloos on -D-glükopüranoosi jääkidest moodustunud polüsahhariid, elementaarlülide arv makromolekulis on 1000-6000. Tselluloosi ehitust kirjeldab valem (C6H10O5)n, kus n on elementaarlülide arv. Looduses on kõige levinum orgaaniline aine Maal üldse. Kõige puhtam looduslik tselluloos on puuvill (90%), okaspuu puidus (45%) Hüdrolüüsub väävelhappe juuresolekul ja moodustab glükoosi. Sellel reaktsioonil põhineb tselluloosi kasutamine lähteainena piirituse (alkoholi) tootmisel. Erinevalt tärklisest reageerib tselluloos tugevate hapetega (näiteks lämmastikhappega) ja moodustab mono-, di-, trinitrotselluloosi. Kitiin lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestas (koosneb
mulla lähtekivimiks. 4.Füüsikalisel murenemisel e. rabenemisel omandab kivim parema õhtustatuse ja veeläbilaskmise toob taimedele ja mikroorganismidele sobiva elukeskkonna. 5.Rabenemisega samal ajal toimub keemiline murenemine e. porsumine. 6.Kliimatingimused ( eelkõige sademete hulk ja temp.) mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas. 9.Mullas on esindatud aine oleku kolm faasi: tahke, vedel, gaasiline. 10.Mulla ruumalast 45% mineraalne aine, 5% orgaaniline aine, 25% vesi, 25% õhk. 11.Mullas lõimise järgi jaotatakse muldi liiv-, savi-, liivsavi ja savimuldadeks. 12.Huumus on mulla orgaanilise aine põhiosa, pruun või must keeruka kooslusega orgaaniliste ühendite kompleks, mis on seotud mulla mineraalosaga. 13.Huumus tekkib taimejäänuste ja mulla mikroobide murendumisel, s.o kui need oksüdeeruvad, liituvad ja lõhestuvad. 14.Mullavesi pärineb enamasti sademetest ja põhjaveest ning osaleb nii kivimite
(H3PO4). On keskmise tugevusega hape. Soolad on fosfaadid. · Fosfaadid on fosforhappe soolad. Kasutatakse fosforväetistes, vee pehmen- damises ja taimekaitsevahendite koostisena. SÜSINIK 1. Üldiseloomustus · Asub IVA rühmas 2. perioodis. Elektronvalem on 2s22p2. · Süsinik on suhteliselt väheaktiivne mittemetall. · Moodustab lõpmatu suurel hulgal orgaanilisi ühendeid => eraldi teadusharu orgaaniline keemia (süsinikühendite keemia). · Oma keerukuse ja orgaaniliste ühendite moodustamise tõttu on ta elu aluseks Maal. Ta on piisavalt keeruline element, et tänu temale saaks eksisteerida elu. · Kõige rohkem allotroope: teemant, grafiit, karbüün, fullereenid jt. 2. Ühendid · Süsinikoksiid (CO) ehk vingugaas värvuseta ja lõhnata väga mürgine gaas. Tekib C mittetäieleikul põlemisel. Väga hea redutseerija (metallide saamisel).
*Fotosüsteem I NADPH2 moodustamine 2) Pimedusstaadium Süsinikuallikaks CO2 , vesinikallikana NADPH2 , Calvini tsükli tulemusena moodustub glükoos , energia saadakse valgusstaadiumis tekkinud ATP molekulidest Fotosünteesi tähtsus: 1) talletub valgusenergia 2) tekib orgaaniline molekul glükoos 3) eraldub hapnik (vee veefotooksüdatsioon) 4) eralduv hapnik on osoonikihi aluseks 5) heterotroofid lagundavad orgaanilisi aineid energiavajaduse täitmiseks 6) tagab süsinikuringe Millist kahte valgusstaadiumi produkti kasutatakse fotosünteesi pimedusstaadiumis? ATP ja NADPH2
ühe aastaga kümme osakest miljardi kohta. Metaani eraldavad peamiselt bakterid, kes hapnikupuuduse tingimustes toituvad orgaanilisest materjalist. Seetõttu eraldub metaan väga erinevatest looduslikest ja tehislikest allikatest, millest enamuse moodustavad viimased. Loodsulike allikate hulka kuuluvad märgalad, termiitide elutegevu ja ookeanid. Inimmõjuriteks on kaevandused ja fossiilsete kütuste põletamine, riisikasvatus (üleujutused riisipõllul toodavad metaani, kuna pinnases leiduv orgaaniline aine laguneb hapnikuvaeguses), prügilad, kus toimub orgaaniliste jäätmete lagunemine hapnikuvaeguses ja karjakasvatus (kariloomad söövad taimi, mis nende kõhus fermenteeruvad, mille tulemusena hingavad loomad välja metaani ja seda sisaldab ka nende sõnnik) . Ülikoolide andmetel paisatakse aastas atmosfääri üle 500 miljoni tonni metaani, millest kolmandiku põhjustab just karjakasvatus. Näiteks Austraalias langeb veiste "süüks" umbes 1618% metaanist, mis sealmail õhku paisatakse
Orgaanilise keemia areng 19.sajandil Orgaaniliseks keemiaks nimetatakse keemia haru, mis käsitleb orgaanilisi ühendeid ja tegeleb nende koostise, ehituse, omaduste, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega. Orgaanilised ühendid tekivad kas organismide elutegevuse käigus (nt. rasvad, valgud) või on tekkinud organismide elutegevuse jääkidest (nt. nafta, kivisüsi). Orgaanilise keemia, kui eraldi teadusharu tekke põhjuseid on mitmeid. Esiteks on süsinikuühendeid väga palju- tänapäeval tuntud ja valmistatud ainetest on umbes 95% süsinikuühendid. Teiseks põhjuseks on süsinikuühendite koostise ja ehituse eripära, millest tulenevad ka orgaaniliste ainete iseloomulikud omadused (madal sulamis- ja keemistemperatuur, ei juhi eriti soojust ega elektrit, oksüdeeruvad kergesti). Kolmandaks põhjuseks on süsinikuühendite seos kogu elava loodusega- ilma nendeta poleks elu võimalik. Orgaaniline keemia on noor teadus, sest iseseisv...
Kõik seened on heterotroofsed organismid(organism,kes saab elutegevuseks vajaliku energia ja orgaanilised ained orgaanilisi ühendeid lagundades). Seened eritavad ümbritsevasse keskkonda ensüüme. Ensüüm on katalüsaator(keemiline või orgaaniline aine), mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist. (võimelised lõhustama orgaanilisi ühendeid valke,rasvu,süsivesikuid ja soodustavad toidu paremat omastamist), mis lagundavad keerulised ühendid lihtsamateks, seene rakukesta läbivateks molekulideks. Nii talitlevad surnud organismidest toituvad seened e. sapotroofid. Peamiselt lagundavad nad taimeorganisme, lagunemisprotsessi tulemusena eraldub mulda lämmastik, mis on taimede kasvuks väga oluline element. Nt
Nafta Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogun...
Nafta- kas maailma kuningas või Achilleuse kand. Kiirelt globaliseeruvas maailmas on majandus ja poliitika üha tihedamalt seotud. Nafta on tänapäevani väga laialdase kasutusalaga (nt. kütus, määrdeained, bituumen). Nafta mõjutab kogu maailma kuna selle kasutusala on väga suur. Kuid kas nafta mõjuvõim on meie õnn või õnnetus? Naftat on pumbatud maapõuest alates 1855. aastast saati, peale seda hakkas arenema kogu naftat puudutav tööstus. Seda seetõttu, et nüüd sai seda genereerida juurde suuremahuliselt. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Nafta hinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Naftat kasutatakse enamasti kütuse- ja keemiatööstustes. Kütusetööstustes rafineeritakse naftast diislit ja bensiini, keemiatööstustes erinevaid kosmeetika tarbeid ja veel palju erinevaid aineid. Kütet nõuavad nii paljud masinad, alustades väike sõidukitest lõpetades suurte sõjamasinate või lennukitega. N...
2 1. TEOREETILINE BAAS 1.1. Pärmseen Pärmiseen on päristuumsed mikroorganismid, mis kuuluvad seeneriiki. Nende paljunemisviisideks on pooldumine või pungumine. 1.2. Hapnikuvajadus Pärmid on võimelised tootma energiat nii hapnikuga kui ka ilma ehk neid kutsutakse anaeroobideks. Aeroobseks keskkonnaks nimetatakse hapniku juuresolul. Pärmi põhiline energiaallikas on keemiline ja oksüdeeritav aine on orgaaniline. Käärimine ehk on teatud tüüpi organismide ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses keskkonnas. (https://et.wikipedia.org/wiki) 1.3. Temperatuurivajadus 3 "Pärmide temperatuuritaluvus on -2 °C kuni +45 °C-ni. Kõige soodsam temperatuur pagaripärmi jaoks on umbes 30 °C." (https://et.wikipedia.org/wiki) Pärmid on võimelised teatud tingimustel taluma külmumist. 1.4
Tuleb teha uus kunst mis on parem, mis teeb inimeste elukeskkonna heaks ja kasvatab neid paremaks inimesteks. Sotsialistlik võrdsus. Tema sõnad ja teod oli erinevad (tapeedifirma kallidus ja masinatöö). Punane maja 1859 on saanud nime punaste telliste järgi, eriline on spst, et muidu kasutati sel ajal dekoratiivkrohvi, aga see on nii-öelda viimistlemata maja. Maja paigutus asendiplaanil oli hästi orgaaniline. Kujundati seest poolt väljapoole. On mõeldud ruumi kasutajale kõige paremini. Ei ole sümmeetriline. On vabalt voolav. Charles Voysey toetus kohalikele materjalidele, oli omas ajas uuendusmees, horisontaalsed aknad ja valge pind. Chicago koolkond (USA 1886-1895) ei saa öelda et tuli üks stiil ja siis järgmine, vaid nad sulavad üksteisele sisse. 20 aastaga 10x elanike arv jnejne. Ameerika tõusis esile just oma tehniliste saavutustega, kui Euroopale tutvustati USA tooteid
üheraskused, vees mitte- või vähelahustuvad. Liitumisreaktsioonid tekivad alkadieenidel vesinikuga, halogeenidega, vesinikhalogeenidega ning ka veega. Alkadieenide kasutatakse loodusliku kautsuki tootmisel. Sellest omakorda toodetakse veekindlaid paate, jalanõusid ja riietusesemeid jne. 15 Kasutatud kirjandus: 1) M. Karelson & A.Tõldsepp Orgaaniline keemia gümnaasiumile. Koolibri, 2007 2) A.Tõldsepp Orgaaniline keemia. Koolibri, 2007 3) A.Tuulmets Orgaaniline keemia gümnaasiumile. Avita, 2002 4) L. Karolin & A.Tuulmets Keemia XI klassile. Koolibri, 1998 5) N. Katt Keemia lühikursus gümnaasiumile. Avita, 2003 6) H. Karik & V.Ratassepp Keemia X klassile. Valgus, 1989 7) H. Karik jt Keemianomenklatuur. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000 8) S. Spauszus Retk orgaanilise keemia maailma. Valgus, 1975 9) H. Karik Üldine keemia
nõrgvette. Jäätmete kokkusurumisel tekib anaeroobne keskkond, mis annab väga sarnaste omadustega nõrgvee erinevatest prügilatest. Keskendudes kõige tavalisemale prügila tüübile, milles on kokku segatud ehitusjäätmed, segaolme- ja tööstusjäätmed, kuid ei ole märkimisväärsetes kogustes kemikaalijäätmeid, võib prügila nõrgvett iseloomustada, kui nelja tüüpi saasteainete vesilahuseid (lahustunud orgaaniline aine, anorgaanilised makrokomponendid, raskemetallid ja muud orgaanilised ühendid. 4 Suurimad potentsiaalsed keskkonnamõjud, mis tulenevad nõrgveest on põhja- ja pinnavee saastumine. Põhjavee saastumise risk on suure tõenäosusega peaaegu kõigis vanemates prügilates, sest enamus prügilaid ehitati siis ilma projekteeritud kraavide ja nõrgvete kogumissüsteemideta.
lähtekivimist. Aktiivsed: Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda ainering, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra ( mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, erinevad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Inimtegevus Inimtegevus võib põhjustada muldade hävimist- · niisutamisega võivad mullad soolduda ning muutuda viljatuks · vale põlluharimine võib muuta mullad viljatuks
Mõjutab mulda kaudselt. 5. Väljauhtehorisont (E) heleda värvusega, vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest. 6. Gleihorisont (G) tekib, kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg. Vesi tihendab mulda ja surub õhu pooridest välja. Esineb tihti savide puhul. 7. Toorhuumuslik horisont (AT) tekib liigniisketes tingimustes ning on iseloomulik gleimuldadele. Orgaanilise aine kuhjumise horisont. 8. Orgaaniline kõduhorisont (O) koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. Katavad õhukese kihina mullapinda. 9. Turvas (T) vee- ja orgaanilise aine rikas (rohkem kui 35%) ning tuhavaene soomulla horisont. Tsonaalsed mullatekke iseärasused. Mullad on seotud kliima ja taimkattega, mistõttu levivad ekvaatorilt pooluste suunas vööndiliselt, olenevalt erinevatest kliimaoludest, temperatuurist ning sademete ja aurumise vahekorrast. Kliimast ja veereziimist sõltuvalt võib mullad jagada:
järgnevale käitlemisele. Stabiliseerimisel peatatakse mudas oleva orgaanilise aine lagunemisprotsess. Stabiliseerimismeetodid on: stabiliseerimine lubja abil (lisatakse lupja nii, et ph tõuseb 11-ni), mädandamine (muda laguneb metaaniks ja süsihappegaasiks), kompostimine (mikroorganismid lagundavad muda aeroobses keskkonnas-huumus) ja aeroobne stabiliseerimine (aereeritakse muda aerotankide sarnastes reservuaarides tingimustel, mille korral kergeltlagunev orgaaniline aine laguneb). Tahendamine toimub mudaväljadel, kus vesi aurub ja läheb läbi aluskihi. Enamasti kasutatakse filterpressi ja tsentrifuugi. Seejärel toimub muda konditsioneerimine kemikaalide abil ( raudkloriid ja lubi). 10. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid täiteainele või tahketele pindadele. Puhastusefekt on seda kõrgem, mida suurem on pindadele moodustunud biokile ja vedeliku vaheline kontaktpind
elementaarkoostise • Organismi elementaarkoostis on tema ehituse ja talitluse aluseks • Elusorganismidest on leitud üle 70 keemilise elemendi • Elusorganismide talitluseks vajalik miinimum on 27 keemilist elementi Põhibioelemendid Põhibioelemendid esinevad biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest moodustuvad biomolekulid; Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S. Nendest elementidest on üles ehitatud biomolekulid (valgud, rasvad, suhkrud, nukleiinhapped) ehk raku orgaaniline aine. Makrobioelemendid Makrobioelemendid esinevad ioonidena, Makrobioelemendid: Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl- KALTSIUM tagab terved luud, hambad, lihased ja närvid. NAATRIUMi on vaja normaalse veevahetuse tagamiseks vere- ja koerakkude vahel, Mikrobioelemendid Minimaalne esinemine inimorganismis on eluks hädavajalik Mikrobioelemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As MÕNI NÄIDE: Vesi Vesi on: – fotosünteesi üks lähteaineid
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Saamismeetodid.......................................................................................................................... 4 Füüsikalised omadused............................................................................................................... 5 Keemilised omadused................................................................................................................. 6 Kasutusalad.................................................................................................................................9 Ohutusnõuded............................
oksüdatsioon, oligosahhariidi teke ühinemine,vitamiinide teke polüsahhariidist Toimumiskoht rakus Tsütoplasmavõrgustikul, Mitokondris kloroplastidel 3.Makroergilised ühendid ja nende ül rakus. ATP molekuli ehitus. Makroergiline ühend-madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. NT: ATP,GTP,CTP,UTP,TTP,NADP,NAD. *energia kasutamine: liikumisprotsessides, assimilatsioonil, ainete transpordil *ATP molekul on ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest adeniin, riboosist, kolmest fosfaatrühmast. 4.Millisel viisil saab ja kasutab energiat autotroofne organism? Heterotroofne org? *Autotroofne- Fotosünteesijad kasut päikeseenergiat
häälepuue häälduspuue lausestruktuuride primitiivsus agrammatism sõnavara vaesus ja kasutamise ebatäpsus 25. Kogeluse ilminguteks on sõnaühendite kordused häälikute venitused kogeleja poolt tahtlikult tekitatud blokid silpide kordused 26. Düsfoonia avaldub järgmiselt: hääl võib olla ebastabiilne ja muutlik hääl on liiga valju või vaikne hääl on liiga kõrge või madal hääl on kähe 27. Düsartria põhjuseks on vale kõne harjumus kõnekeskustes orgaaniline kahjustus ajukoores kõnelihaste puudulik innervatsioon liialt lühike keelekida 28. Hääle põhitooni kvaliteet sõltub eelkõige häälepaelte sulguse tihedusest häälekurdude võngete sümmeetrilisusest häälekurdude sulguse kiirusest ja tugevusest häälekurdude lainete ebaühtlusest 29. Millised tööülesanded eelnevad kõneteraapia kavandamisele kõneteraapia läbiviimine inimese kommunikatsioonivõime hindamine anamneesi kogumine varasema arengu või haigusloo kohta
vastupanu keemilistele mõjutustele. Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk. Leetjad mullad on rohkem levinud Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Kesk-Eesti tasandikul ja Vooremaal. Gleimullad levivad suurte massiividena Lääne-Eestis ja väiksemate aladena üle kogu Eesti, nad on suurima levikuga mullad Eestis. Põhjavesi ulatub siin mulla alumistesse horisontidesse. Ülemises horisondis ei mineraliseeru taimedest mulda jääv orgaaniline aine liigniiskuse tõttu täielikult ja hakkab mulda kogunema. Lääne-Eestis on neile muldadele rajatud palju põldusid, mis korraliku kuivenduse korral on keskmise viljakusega. Põllumajanduses sobivad need mullad kuivendatult eelkõige kultuurrohumaadeks. Gleistunud leetunud liivmullad on huumusilluviaalsed ning kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked. Gleistunud leetunud saviliivmullad liivsavil on nagu gleistunud kahkjad mulladki
Surnud, peaaegu surnud, veel sündimata ja osaliselt elavad eksisteerivad üheaegselt. Me elame laipade, kooma, krüogeenika ja kimääride ajastul.” ( http://stelarc.org ) Tehnoloogia justkui kaotab tingliku piiri eluta ja elusa looduse vahel. Meenub prohvetlik Arnold Svarzeneggeri poolt kehastatud legendaarne Termitaator – pooleldi inimene pooleldi masin – küborg, masin-orgaanika kelles/milles on ühendatud kaks poolust, anorgaaniline ja orgaaniline mis ühilduvad läbi nanotehnoloogia sel viisil et tekib justkui uus liik, meie inimlik osa võtab üle nii mõndagi masinast kui sellega ühineb. Masinlikkus oleks justkui üks tee haavamatusse ja surematusse, võit nõrkuse ja degeneratsiooni üle. Stelarc tegeleb oma töös “Kolmas käsi” (robotkäega perfomance`id aastatest 1980-1998, vt lisa 1.) just inimese ja masina suhte küsimustega, täpsemalt robootika ja proteeside probleemaatikaga. Ka prillid on
Teist filtrit aga ei läbi enam need lained, mis on pööramata, seega nendes kohtades on ekraanil kuvatud mustad laigud. Värviline LCD on ehitatud samal põhimõttel, ainult värvi saamiseks sulatatakse jällegi kokku kolm põhivärvi, seekord neid kõiki erald filtreerides, nagu näha järgneval joonisel: 4.3 OLED kuvar Orgaaniline valgusdiood ehk OLED (inglise keeles organic light-emitting diode) on valgusdiood, milles kiirgavaks elektroluminestsentseks kihiks on orgaaniline ühend, mis kiirgab valgust elektri toimel. See orgaanilise pooljuhi kiht asub kahe elektroodi vahel. Üldjuhul on vähemalt üks elektrood läbipaistev. OLED-e kasutatakse enamasti televiisorite ekraanides, arvutite kuvarites ja sellistes väikestes portatiivsetes seadmetes nagu mobiiltelefonid ja pihuarvutid. Samuti kasutatakse neid valgusallikatena, ent oma varajase arengufaasi tõttu kiirgavad nad tavaliselt vähem valgust pindühiku kohta kui mitteorgaanilised LED-valgustid.
1.Millega tegelevad ökoloogia ja keskkonnaõpetus? - Ökoloogia vaatlusaluseks on mitmesugused seosed looduses nii üleplaneedilises mõttes kui ka kitsamalt, näiteks koduaias või metsas. Ökoloogia on keskkonnakaitse tugiseaduseks. Ökoloogia on õpetus vastasikustest mõjudest. Ökoloogiat on mõjutanud: loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus, meditsiin. Ökoloogia tegeleb 5 organisatsiooni tasemel: organism, populatsioon, elukooslus, ökosüsteem, ökosfäär. - Keskkonnaõpetus tegeleb vee, õhu, maaga ning nedne vaheliste seostega, kuid ka elusorganismide vaheliste seostega. Keskkonnakaitse Meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. 2.Biootilised ja abiootilised keskkonnategurid, näited. Abiootilised tegurid Oleluskeskkond (õhk, vesi muld), kliima (soojus- ja valguskiirgus, sademed). Biootiliste tegurid Avalduva teiste organismide mõjus. Biootilised suhted, suhted...
29. Fotosünteesi 2 lähteainet: Süsihappegaas ja vesi 2 Saadust: Suhkrud ja hapnik 2 toimumise tingimust: Vajab päevavalgust ning taimede varustatust vee ja mineraalainetega 30. Too välja 5 erinevust hingamise ja fotosünteesi protsesside vahel Toimumise koht kloroplast mitokonder Sõltuvus valgusest Sõltub Ei sõltu Protsessi Süsihappegaas ja vesi Orgaanilised ühendid ja hapnik lähteained Protsessi saadused Orgaaniline Süsihappegaas ja vesi ühend(suhkrud) ja hapnik Milline metabolismi Assimilatsioon Dissimilatsioon protsess? 31. GLÜKOLÜÜS TSITRAADITSÜKKEL HINGAMISAHELA REAKTSIOONID Toimumise Päristuumsete rakkude Mitokondri sisemuses Mitokondrite
Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Eesti põlevkivitööstuse tingitud fenoolse reostuse põhjustavad suuremas osas mittelenduvad kahealuselised resortsiinitüüpi fenoolid AOX Adsorbeeritavad halogeenorgaanilised ühendid Aktiivsöel adsorbeeruvates orgaanilistes orgaanilistes ühendites sisalduvat halogeenide hulka iseloomustav suurus; väljendatakse kloori sisaldusena TOC orgaaniline süsinik Orgaanilise süsiniku koguhulk proovis 1.4 Analüüsimeetodi valik 1. Millised on uuritavate komponentide määratavad kontsentratsioonid? 2. Milline täpsus on nõutav? 3. Milline on proovi koostis? Milliseid teisi aineid proovis leidub? 4. Millised on proovi keemilised ja füüsikalised omadused? Kui palju proove tuleb analüüsida? Ei ole olemas ,,universaalset" kriteeriumit meetodi valimiseks! 2 Proovid vid ja proovide võtmine
Elund - kõigi hulkraksete elusolendite keha osa,igaühel on oma kindel ülesanne Elundkond elundid, mis täidavad üht ülesannet Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Komplemantaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel Kude - sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa Makroergiline ühend madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides Monomeer polümeeride koostises olevad pikkad ahelataolised molekulid Nukleotiid nukleiinhappe monomeer Pepiitside kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel Populatsioon samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda Valgu denaturatsioon kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine
Muld-Kordamine 1. Muld. Mulla kujunemine a. Mulla koostis jaguneb kaheks: 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel(mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline(soodes vastupidi)), gaasiline(mullaõhk) 2. Füüsikaline ja keemiline murenemine. a. Murenemine kivimite purunemine temperatuuri, vee ja organismide toimel Murenemis koorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine(vihmametsades suurim) b. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine kivimi lagunemine toimub soojenemise arvel(mägedes ja kõrbetes)(troopiline, lähistroopiline) c. Keemiline murenemine ehk porsumine toimub keemiliste protsesside abil(vihmametsad) (ekvatoriaalne) 3. Mulla tekketegurid. a. Lähtekivim kivim või pinnas, kuhu muld kujuneb(Eestis-moreen) Mõjutab: ...
Sääraste fantastiliste, visionaarsete piltide loomisel jätkab ta Hieronymus Bosch´i suunda. Bruegel on ka geniaalsemaid maastikumaalijaid, päris-maastikumaali kunsti põhjendajaid. Vanematel meistritel oli maastik koostatud üksikutest "motiividest"; Bruegel seevastu näeb ja tunnetab maastikku ühtlase tervikuna. Bruegel on esimene, kes oskas edasi anda oma piltides looduse suurust ja vägevust - neis on kõik viimase võimaluseni loogiline, orgaaniline ja veenev. Bruegel oskab tähele panna ja edasi anda kõiki atmosfäärinähtusi, oskab valguse ja õhu kujutamisel tabada kõige peenemaid nüansse. Horisont on ta töödes tihti väga kõrge. Figuurid, mis ta maastikke elustavad, on sulatatud maastikuga ühtlaseks harmooniliseks tervikuks ja aitavad kaasa maastiku elustamiseks ja meeleolu suurendamiseks. Rahulikkude ja idülliliste maastikkude kõrval on ta loonud ka süngeid ka kurvameelseid,
muudavad raskusjõu mõjul ajapikku oma kuju. Iseloomustab aatomite või molekulide paigutuse korrapärasus ainult väga väikestes piirkondades (kuni 1 nm ulatuses). Amorfses aines võib toimuda väga aeglane molekulide ümberpaiknemine (voolamine), kuid seal on põhiliseks liikumisvormiks võnkumine. Amorfne olek on omane niihästi lihtsaile (näiteks: klaas, sulatatud kvarts) kui ka kõrgmolekulaarseile ühendeile (näiteks: kautshuk, kummi, vaigud, orgaaniline klaas). Amorfseks aineks on ka pigi. Näiteks tasasel alusel seisev pigist kuul vajub ajapikku lamedamaks. Nt PIGI- on amorfne aine, mis koosneb põhiliselt suure molekulkaaluga polütsüklilistest aromaatsetest (mitut benseenituuma sisaldavatest) süsivesinikest. 3 Klaasigraanulid Järvakandi klaasitehases. KLAASID - on ühtlased amorfsed tahked materjalid, mis tavaliselt tekivad sobiva
1.Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu, õlitaoline põlev vedelik helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Kohati tungib nafta ise maapinnale või purskab puuraukudest välja, kuid suure tihedusega ja viskoossusega naftat tuleb maapõuest välja pumbata alates kümnetest meetritest kuni 5-6 km-ni (enamikel juhtudel 1 km-3 km). Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Omadused: Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Naft...
põlemisel, süsiniku ja hapnikuringis tähtsal kohal, fossiilsete kütuste teke(nafta, kivisüsi, maagaas) Etanoolkäärimine- pärmseentes ja mõnedes bakterites hapniku puudumisel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp produktiks on etanool. Hingamisahel- mitokondri sisemembraanides harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oküdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O molekuliseks. Makroergiline ühend- madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Nt ATP; GTP; NAD.
Silikaatvärvi iseloom ja kasutamine Silikaatvärvidele on iseloomulik suur veeauru läbilaskvus, seina sisenenud vesi saab väljuda ainult aurustumise teel. Nagu eelnevalt juba öeldud, võib lubi- ja silikaatvärve kanda ainult mineraalsetele aluspindadele, näiteks uutele ja vanadele krohvpindadele, mida on eelnevalt lubja- või silikaatidepõhiste katteainetega töödeldud. Juhul, kui neid värve soovitakse kanda eelnevalt orgaaniliste värvidega töödeldud pindadele, tuleb orgaaniline värv eemaldada. Ainult sel juhul on tagatud lubi ja silikaatvärvi täielik keemiline reaktsioon ehk nakkumine aluspinnaga. Kui värvieemaldus pole täielikult võimalik, tuleb appi võtta spetsiaalsed krundid, mis muudavad aluspinna happeliseks ja seina pinnas olevad lahustuvad soolad lahustumatuteks ühenditeks. Selle meetodiga peatatakse soolade edasine murenemine ja samas ühtlustatakse aluspinna keemiline koostis ning tagatakse selle reageerimine silikaatvärviga ühtlaselt kogu pinna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
