ja 50. laiuskraadi vahel; mandrite kontinentaalsetes osades kitsas või puudub · Vegetatsiooniperiood kestab 6-12 kuud. · Suvehaljaste lehtede varisemine kõrvaldab puude ainevahetusjäägid ja kahandab talvel transpiratsiooniks kuluva vee hulka. Kõik see võimaldab leht- puudel toota orgaanilist ainet kiiremini. · Sademeid langeb 500-1000 mm/a. vihmametsades üle 2000 mm/a. · Muld on tüse, viljakas, mullafauna on aktiivne talv läbi, orgaanika lagunemine toimub mõne aastaga. Erinevus boreaalsetest metsadest. Tähtsamad puude ja imetajate perekonnad erinevates maailmajagudes. · Puud: tamm, pöök, saar, kastan, lepp, kask, pappel, nulg · Loomad: pesukaru, opossum, kaeluskaru, tähnikhirv, amuuri leopard, Parasvöötme vihmametsad. Paiknemine ja iseloomustus. · Suuremad Põhja-Ameerika loodeosas ja Tsiilis. Väikesed alad Sotimaal, Iirimaal, Hispaanias.
Vastandprotsess orgaanilise aine sünteesile on selle lagundamine bakterit ja seent poolt. Metsas toimub ladestumine peamiselt mulla pinnale. Aastas keskmiselt 3..6t/ha okkaid, lehti, alustaimestiku jäänuseid jne. Rohumaataimestikuga aladel ladestub orgaaniline aine peamiselt mulla pindmisse kihti. Orgaanilise aine sisaldus ja varu mullas on pidevalt muutuvad. Samaaegselt toimub orgaanilise aine ladestumine ja ka kadu. Mullaharimise mõju orgaanika ümberpaigutamisele rohkem õhku pääseb ligi. Võimalik eristada kolm orgaanilise aine bilansi taset: tasakaaluline orgaanilise aine sisaldus orgaanilise aine kuhjumine orgaanilise aine sisalduse vähenemine 12. Orgaanilise aine muundumised mullas ja seda mõjutavad tegurid. Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele teguritele Lõpuks võib org.aine laguneda lihtsateks ühenditeks (CO 2, H2O ja mineraalsoolad)
Michelsbergi kultuur sai alguse Rösseni kultuuri hilisest järgust. Hooned nelinurksed, nii maasse süvendatud kui maapealsed. Asulad vahel ümbritsetud kraavi ja muldvalliga. Keskmises külas u 25 maja. Väga oluline oli jaht. Tähtis koht oli tulekivil. U 4300 eKr hakati tegelema tulekivi süvakaevandamisega, ning tulekivi tootmine võttis industriaalsed mõõtmed. Põikteralised nooleotsad, värtnakedrad, ehted, orgaanika. Tulekivist kirved. Need olid ekspordiartikliks, siinseid kirveid on leitud näiteks Lõuna-Saksamaa järveasulatest. Keraamikas domineerisid peekrisarnased savinõud, mis erinevalt Rösseni omadest on täielikult kaunistamata. Nõud tihti sangadega. Matuseid suhteliselt vähe. Maa-alused laibamatused, jalad põlvist kõverdatud. Maeti nii üksikult kui ka mitmekesi. Erilist lugupidamist selles kultuuris surnute vastu ei näidatud.
taimerakkudes suurusjärk Valgusmikroskoobis nähtav sama sisemembraanistik Vähem liigendunud Rohkem liigendunud, ehitusüksuseks krista rhitusüksuseks tülakoid põhipigmendid tsütokroomid Klorofüllid, karotenoid gaasiahetus O2CO2 CO2O2 Suhe orgaanikasse Orgaanika laguneb Orgaanika hulk suureneb põhiülesanne Hingamine raku tasandil fotosüntees Arv rakus 100-1000 100 Arvu mõjutavad tegurid Raku suurus, kokkupuude Koe tüüp, valgustatus, raku hapnikuga, füsiol aktiivsus suurus paljunemine Jagunemine, pungumine, Pooldumine, teke teisest
sobivaid tingimusi. Samas võib lesti leida puhtaimas kodus. Rohkem leidub neid vanades, niisketes, halva ventilatsiooni ja viletsa soojusisolatsiooniga hoonetes ja madalamatel korrustel. Tekitavad mitmesuguseid allergianähte. Koibikulised näiliselt sarnanevad ämblikega, kuid on neist ehituslikult üsna erinevad (väga pikad jalad, palju jalalülisid, ei koo võrku jne). Suudavad süüa tahket toitu: putukad, maismaateod, lagunev orgaanika. Skorpionilised on maismaalülijalgsete kõige ürgsem selts. Tänaseks teada vaid maismaaloomadena, algselt olid mereloomad. Nende hammustus ei ole tervele täiskasvanud inimesele surmav, kuid on valus ja 35 põhjustab paistetust ning valu. Skorpionid toituvad elavatest loomadest. Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed. Teatakse juhtumeid, kus skorpionid on söönud
Porrulauk Mustjuur Seller Redis Kõrvits Nuikapsas Tomat Paprika Rabarber Suvekõrvits Köögiviljade org. väetisega väetamine Sõnnikut hästi kasutavad: Lillkapsas, peakapsas, rooskapsas, seller, porrulauk, kurk, spargel, mädarõigas, rabarber, kõrvits, kartul Sõnnik eelmisel või üleeelmisel aastal: Porgand, petersell, sibul, peet, pastinaak, spinat, kaalikas, salat, aeduba Orgaanika suhtes ükskõiksed: Aedhernes, redis, rõigas, nuikapsas Lehekõdu võib kasutada kõikjal; eriti enne juurvilju. 1. väli 2. väli 3. väli 4. väli uba brokuli peet Haljasväetis seller rooskapsas porgand Järelkultuurid suhkrumais kapsas kartul ** baklazaan lillkapsas redis
e=Vp/Vt = pinnases esinev kogupinge võrdub alati pinnase osakeste poolt vastuvõetava osakeste kaalu või maapinnale mõjuvate koormuste mõjul. Pinnase omadusi (s/d)-1 = n/(1-n). Erimaht v pinnase pooride suhteline hulk: v=1+e = pinge ' ja vee poolt vastuvõetava pinge u summaga - = '+u. Pinnase mõjutavad: terastikuline koostis, teisaldamise viis, pinnase genees. Orgaanika (Vt +Vp)/Vt= s/d. Pinnase tihenemisel on v muutus võrdeline osakeste kaudu pinnas surutakse kokku, suureneb hõõrdejõud terade vahel, sisaldus hlvendab enamasti pinnase mehhaanilisi omadusi (org päritoluga mahumuutusega ja vajumiga. Savidel on diapasoon väga suur, turbal kuni 200- terade vahel mõjuv pinge efektiivpinge. Vee poolt vastuvõetav pinge
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehi...
Aktinomütseedid (aktinobakterid) On olemas mütseel. Seentega sarnane roll looduses: orgaanilise aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne.). Ilmselt lagundavad ka ligniini. Elukeskkond on muld- sobiv elukeskkond, sest et hüüfid tungivad kasvades mullaosakeste vahele, kus lagundavad orgaanikat. Taluvad hästi muutlikke tingimusi (moodustavad paljunemisrakke e. koniite). Hüüfid eritavad eksoensüüme orgaanika lagundamiseks. Need ensüümid adsorbeeruvad mullaosakeste pinnale ja püsivad kaua seal töövõimelisena. Biotehnoloogiliselt väga olulised- suurimad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas. Antibiootikum- relv konkurentsis mullas teiste bakterite ja seentega? Patogeensed liigid (tuberkuloositekitaja Mycobacterium tuberculosis ja difteeriatekitaja Corynebacterium diptheriae). Suured genoomid. Paljudel neist on lineaarsed kromosoomid. Mõnedel on lineaarsed plasmiidid
Spektrofotomeetria lahuse neelduvus mingil kindlal lainepikkusel. . Lahus on küvettis, peale langeb valgus tugevusega I0, läbi tuleb valgus tugevusega I. Neeldumine on A (absorptsioon). Ainete valguse neelamine on sõltuv lainepikkusest, seda iseloomustab neeldumisspekter. Praktikas kasutatakse A =clE. c aine konts, l optilise tee pikkus, E ekstinktsioonikoefitsient, mida suurem, seda paremini aine antud lainepikkusel valgust neelab. Tüüpiline orgaanika E10 4 1/Mcm. Valgud neelavad 280 juures, valk E 280100 000 1/Mcm. Teades seda numbrit, saab määrata puhta valgu kontsentratsiooni. Valkude puhul neelab põhiliselt trüptofaan, seega trüptofaanide hulgast sõltuv. Hea mõõtmispiirkond on A 0,5-1,0, sest kui A=2, siis 1% valgusest tuleb läbi ja 99% neelatakse ära, määramine ja number lähevad ebatäpseks. Alampiir on määratud taustaneeldumisega, sest see pole kunagi 0 küveti seinad neelavad, puhvri komponendid neelavad jne
Majandamise all peetakse siinkohas silmas ühelt poolt kasvupinnase hooldamist ja harimist ning teiselt poolt tallamiskoormust näiteks liiklusvahendite või jalakäijate poolt. Kasvupinnast võib tihendada ka liikluskoormuse või töömasinate poolt tekitatav vibratsioon. Soovitusi kasvupinnaste säästlikuks majandamiseks: Ära hari liiga niisket ega liiga kuiva istutusala! Kasta pikkamisi ning pigem nõrgema veesurvega! Hoolitse kasvupinnase orgaanika eest; sillutamata aladel on see võimalik! Väldi tallamist; eriti ohtlik on liiga niiskete või liiga kuivade kasvupinnaste tallamine. 1.2.2. Kasvupinnase tihedus Et taimejuured leiaksid kasvukohale kinnitumiseks piisavalt tuge, peab kasvupinnas olema piisavalt tihe. Teiselt poolt halvendab liiga tihe kasvupinnas juurestiku veevarustust, gaasivahetust ning soojusrežiimi. Kasvupinnase tahke osa massi ja ruumala suhet nimetatakse kasvupinnase tahke
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
moodustavad neist oma teooriad, kus seletavad ootamatult pinnale kerkinud fakte. Mõned teooriad ei ole nii lihtsalt aimatavad: teised on kindlalt väljatöötatud struktuuriga, sisaldades palju informatsiooni. Areng uurijad ei arvesta mitte igat teooriat, mis seletavad arengut. Tänapäeva inimese areng on uuritav vähemalt 4 rivaalitseva teooria kohaselt. Need on psühhoanalüüs, mehhaanika, orgaanika ja humanism. Kõik nad aitavad kaasa sellel, et paremini mõista inimese arengut. Järgnevalt on esitatud evolutsiooni käiku enam mõjutanud teooriad, nende perspektiivist tulenevalt. Teoreetikud, kes on oma uurimise aluseks võtnud käitumise motiivid on huvitatud psühhoanalüüsist. Nad lähenevad ainele nagu Sigmund Freud ja Erik Erikson.