valitsejaid enne 20.sajandit. Tundis hästi pühakirja ning kirjutas ka vaimulikke tekste ja vaimulikku muusikat. Asutas Moskvas trükikoja ja soosis trükikunsti arengut. Stefan Batory- a. 1576 kuni surmani Poola kuningas. Stefan oli oskuslik diplomaat. Edukas sõjamees ja sundis venelased Liivimaalt lahkuma. Jam Zapolski vaherahuga sai Stefan enda kätte kogu Vana-Liivimaa lõunaosa,millest hiljem kujunes Liivimaa kubermang. Gotthard Kettler- Liivi ordumeister 1559-1562 ja Kuramaa hertsog.Umbes 20-aastasena otsustas ta lahkuda Liivimaale, astudes Liivi ordusse ja oli edaspidi mitmes ametis. Hertsog Magnus- Liivimaa kuningas 1570-1577. Magnus püüdis väga erinevate vahenditega saavutada võimalikult suurt võimu. Liivi sõja järel kuulusid talle venelaste valduses olnud Karksi ja Põltsamaa linnused. 15.Millal toimus talurahva sõda? 1560,1582,1583
Tugevnesid Moskva suurvürstiriik ja Poola, kes soovisid saada endale kaubandustulusid. Sõja alustas Moskva, kes püüdis ära kasutada Vana-Liivimaa nõrkust ja teiste lähimate riikide (Taani, Soome, Poola) omavahelisi lahkhelisid. 1558 venelased tungivad Tartusse ja rüüstavad Lõuna-Eesti külasid, piiratakse sisse Narva ordulinnus, peale seda alistatakse lõplikult Tartu. 1559 orduriik annab end Poola kaitse alla, uus ordumeister Gotthard Kettler; Saare-Lääne ja Kuramaa alad müüakse Taanile. 1560 Härgmäe lahing, orduriik saab lüüa, Viljandi ordulinnus langeb venelaste kätte. Talurahva ülestõus. Tallinn taotles Rootsi abi. 1561 Tallinn ja Harju-Viru vasallid annavad Rootsile ustavusvande, saabuvad Rootsi väed. Vilniuses sõlmitakse orduriigi ja Poola vahel leping, millega orduriik ja Riia peapiiskopkond alistub täielikult Poola kuningale Sigismund II Augustile
oli Paide ordulinnus, kus valitses Järva foogt. Saksa abipalved jõudsid sinna nii Harjust kui Läänemaalt, foogt teatas ordumeistrile Dreilebenile, kes parajasti võitles Pihkva piiril venelastega, mille ta katkestas koheselt. Tekkis võimalus sekkuda Põhja-Eesti asjadesse esinedes sakslaste kaitsejana. Eestlaste juhid läksid läbirääkimistele Paidesse. 1343.a 4. Mai kohtumisel saabusid 4 kuningat 3 sõjasulasega eestlaste poolt, ordu poolt oli ordumeister kaaskonnaga.+ tallinna piiskop, kes kaitses Taani huve. Eestlaste esindus tapeti. Ordu hakkas liikuma Tallinna suunas, suurem lahing toimus Kanaveres Rabas oli palju langejaid mõlemal poolel. 14.veb jõuti 7km kaugusele Tallinnast. Sõjamäe kõrgendikul taandusid eestlased soisele alale, kus oli ordu rüütlitel raskusi. Ei antud alla ja taheti oma liidrite surma eest kättemaksu. Kohe algul langes 3K eestlast. Orduvägi asus Tallinna
Rootsi ja Vene vürsti poole, kust lubati abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänlased , kes alustasid Haapsalu piirama.Taani ja Saare-Lääne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi teha ja seetõttu pöörduti abipalvega Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard von Dreileben oli sel ajal Pihkvas , pöördus aga otsekohe tagasi ja kutsus eestlased Paide linnusesse selgitusi andma. Ordumeister käsitles aga kuningaid kui kurjategijaid, puhkes relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. 1343 aasta juulis puhkes ka ülestõus Saaremaal , kus ettevõtmiseks oli Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. Harjulased ei olnud lõplikult alla andnud. Saksa ordul õnnestus Mandri-Eesti lõpuks alistada tänu Preisimaalt tulnud abiväega. Saarlased purustati lõplikuls 1344 ja 1345. Karistuseks pidid nad ehitama uue ordulinnuse . Saare-Lääne piiskop kindlustas oma valdused Kuresaare linnusega
Tallinna piiskop ei omanud ilmalikku võimu, talle kuulus vaid paar linnust ja mõisa. Ruhnu saar kuulus keskaja lõpul Kuramaa piiskopi (nii ilmalike kui ka vaimulike) valduste alla, varasemal ajal oli selle poliitiline kuuluvus tõenäoliselt täpsemalt määratlemata. Kuramaa, Saare-Lääne ja Tartu piiskopid allusid kiriklikult Riia peapiiskopile, Tallinna piiskop aga Lundi peapiiskopile. Liivimaa piiskopid ja ka Liivimaa ordumeister olid keskaja lõpuks Saksa-Rooma riigivürstid, alludes ametlikult seega keisri ülemvõimule. Piiskoppide ja ka Riia peapiiskopi vaimulikuks isandaks oli Rooma paavst, kellele allus ka ordu. 1346. aastal müüs Taani pärast pikki läbirääkimisi, mida kiirendas oluliselt Jüriöö ülestõus, Põhja-Eesti Saksa ordule, kes järgmisel aastal andis need valitseda oma Liivimaa harule. Lõplikult omandas Liivi ordu selle küll alles 1525. aastal, kuid ka kuni selle ajani teostas reaalset
Keskaeg pöördepunkt eestlaste elus? Eesti keskajaks võib pidada perioodi 13. sajandi algusest 16. sajandi teise pooleni, teisisõnu ristiusustamise algusest Liivi sõjani. See on ajavahemik, mida Lääne-Euroopas ajaloos käsitletakse kõrg- ja hiliskeskajana. Alates 13. sajandi algusest kajastub Eesti ajalugu järjekindlalt kirjalikes allikates. Eestlaste ellu sekkusid mitmed aspektid: katolik kirik ja kindlad feodaalsuhted, mille kombeid tõid Eestisse välismaised kolonistid. Arenguruum laienes ning tihedased võõrvõimud tõid endaga kaasa palju probleeme aga ka mõistlikke lahendusi. Võrreldes mitmete teiste Läänemere-ümbruse maadega jõudis ristiusk Eestisse suhteliselt hilja. Piirkonna hiline kristlik hõlvamine tulenes sellest, et maa ei pakkunud majanduslikus mõttes kuigi palju huvi. Oli küll Väina jõgi, mida mööda liikusid kaupmehed Venemaalt Lääne-Euroopasse ning tagurpidi. See oli oluliselt mõistlikum laevatee kui...
Poolas uus kuningas, alustas ulatuslikku pealetungi venelastele, tahtis vallutada Moskva. Pihkvas 1582 Venemaa ja Poola vaherahu, venemaa andis vallutatud linnused Poolale. Pljussa vaherahu 1583, Venemaa jättis Rootsile Põhja-Eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik 1595. Täyssinä rahuga tunnustas Venemaa Rootsi valdusi Põhja-Eestis, Rootsi loobus Ingerimaa valdustest. Isikud: Ivan Julm Vene tsaar Sigismund II August Poola kuningas Gotthard Kettler Liivimaa orduriigi ordumeister Hertsog Magnus Liivimaa kuningas Ivo Schenkenberg Liivimaa hannibal, väesalkadega vallutajast käsitööline Stefan Batory Poola kuningas vol 2 Põhjasõda (1700-1721) Miks? Saada tagasi Rootsi poolt vallutatud alad. Kes? Rootsi vs. Poola-Vene-Taani Narva lahing-tähtsus ja mis toimus? Piirati sisse Narva, ei olnud venelastele edukas (nälg, halvakvaliteediline sõjatehnika jne.) Lumetorm puhus venelastele vastu, rootslased alistasid venelased
Keskaeg Eestis 13.saj algus-16.saj teine pool Muistne vabadusvõitlus Saksa piiskopid: Meinhord- Theodorichiga püüti Eestit ristiusustada Berthold-liivlastega tülid, langes Albert- 1201.a Riia linn, Maarjamaa( alistatud maa pühendati Neitsi Maarjale) 1202.a Mõõgavendade ordu- ordumeister, rüütelvennad, preestervennad jne. 1208.a Sissetung Eestisse Ugandi- põh.: röövisid saksa kaupmehi, Otepää linnus süüdati Ugalased võtsid appi sakalased ja tungisid latgalite maale( nii algas m. Vabadusvõitlus) 1210.a Võnnu piiramine Mõõgavendade tähtsaim tugipunkt piirasid linnuse, põgenensid Ümera lahing-võit 1211.a Viljandi piiramine kasutati sakslaste poolt kiviheitemasinat vaherahu, lubati ära ristida
kerge saak *Venemaa huvi Eesti sadamate ja kaubaliinide vastu *Venemaa poolt välja mõeldud „Tartumaks“ 43Kuidas hinnata Moskva suurvürstiriigi olukorda ja suhteid Liivimaaga enne sõda? Venemaal oli hea aeg kuna oli lõpetanud sõjad teiste riikidega kuna Liivimaa ei olnud suuteline vastu võitlema. Ivan IV Julm – Esimene Vene tsaar keda loetakse Vene suurriigi loojaks, üks julmemaid valitsejaid ajaloos Gotthard Kettler – Liivi Ordumeister Hertsog Magnus- Taani kuninga vend kes astus Venemaa teenistusse, juhtis eestis vene vägesi, kuid ei suutnud vallutada Tallinnat. 44Nimeta riike mis osalesid Liivi sõjas ja kes neist kutsuti? Rootsi;Taani;Venemaa;Poola. Rzeczpospolita- Mõlema rahva vabariik Opritšnina- Moskva Suurvürstiriigi haldusvorm Jesuiidid- Katoliiliku kiriku mungaordu liikmed Gustav II Adolf- Rootsi võimu kuulsamaid väejuhte ajaloos 43Mis olid Liivi sõja tagajärjed Eestimaale?
piirajad võtsid vastu Valjala linnuse meeste rahupakkumise. Sinna tulid kokku ka teiste Saaremaa kihelkondade vanemad , kes lasid ennast ristida . Nõnda pidime meie eestlased lõpuks tunnistama ristiusku ja läänest tulnute tugevust. Reformatsioon e. Usuvahetus 16. sajandi esimese poole olulisemateks märksõnadeks Liivimaa ajaloos on kirikuelus reformatsioon, välispoliitikas suhted venelastega ning sisepoliitikas ordumeister Wolter von Plettenbergi tegevus.16. sajandi algul hakkas katoliku kiriku siseelus ilmnema raskusi. Hiliskeskaegse usuelu tõusulaine harjal üritati luua uusi kiriklikke institutsioone, millel polnud aga märkimisväärseid tulemusi. 1520. aasta paiku alustati dominiiklaste kloostri rajamist Narva, rajamistööd aga viibisid niipalju, et reformatsiooni tõttu ei saanud klooster õieti kunagi tegutsema hakata. Sajandi esimesel kümnendil oli päevakorras ka frantsisklaste
-ristimine , laulatamine , matmine , usu tõdede õpetamine,pihi kuulamine Usupuhastus 16.saj oli preestreid kes olid rumalad , ahned ja omakasupüüdlikud. 16.saj tekkis kaks vastas seisu katoliku kirikuga 1) Ilmalik valitsejad tahtsida saada kiriku maid ja rikkusi.2)Vaimulik 31.okt 1517 algatas M.Luther usupuhastuse. Usupuhstuse ideed jõudsid Eestisse kiiresti 1523 tulid Tartusse Lutheri õpilased. Uusi ideid toetasid linnarahvas , osa talupoegi ja osa mõisnike. Vastu olid ordumeister , piiskopid , kloostrid. 16.01.2013 Vene-Liivi sõda 1558-1583 1570-ndad 1570.a aug Magnus piiras Tallinnat-7kuud ebaõnnestunult sai abi Ivan 4.lt ja vallutas Karksi ja Paide. 1575-76 Vallutas Magnus peaaegu kogu Eesti ala . Rootsi kätte jäid Tallinn ja Hiiumaa Põhjasõda 1700-1721 Põhjused: -Rootsi liigne tugevus -Naaberriigid Taani , Saksi , Pool ja Vene soovisid kärpida Rootsi ülemvõimu ja saada tema valdusi. Olukord enne sõda: Vene-Poola lähenemine 17
Liivimaa haru 2. Riia piiskopkond 3. Tartu piiskopkond 4. Saare-Lääne piiskopkond 5. Kuramaa piiskopkond *Riia peapiiskop, kellele allusid piiskopid, oli sel ajal tähtsaim. *1397Danzigi kongress-Jõuti kompromissini. Saksa odu ja piiskoppide vahel. Piiskopid pidid kuuluma liivi ordusse, piiskoppe ei sunnitud minema enam sõjaretkedele. *XIV- Hansaliit(Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi) *1420- Maapäevad: Valgas või Volmaris(Valmieras) *Osalesid: - vaimulikud eesotsas Riia peapiisk. ordumeister koos käskmikega vasallkonnad ja linnad *Arutati välis-ja majanduspoliitilisi küsimusi ning klaariti omavahelisi tülisid. 14. saj lõpul ristiusustati Leedu. Krevo Unioon-14.saj teisel poolel, Leedu ja Poola vahel .Nõuni ordurüütlite lahkumist läänemere äärestKalmari Unioon-Taani, Rootsi, Norra vahel, sama eesm.. *1410- Grünwaldi lahing- Poola ja Leedu ühisväed vs. Preisimaa orduharusai lüüa. Domeen-talupoegade haritav maavaldus Lään-
idaosas Kuramaa Läti lääneosas Kuramaa piiskop Miitavi Piiskopkond Taani valdus e. Põhja- Eesti Taani kuningas oli Harju-Viru, Eestimaa alad Eestimaa hertsog, Tallinn esindas asehaldur Liivi orduriik Algul Riia, Ordumeister siis Võnnu Tartu piiskopkond Tartu piiskop Tartu Saare- Lääne Saare Lääne Algul Vana-Pärnu, Piiskop piiskop siis Haapsalu 2. Läänikorralduse kujunemine Taani kuningas ja Läänistasid maid Vajasid oma valduste piiskopid rohkem Kaitseks rohkem lääni-
1)keskajal: Saare-lääne piiskopkond, Taani alad, Ordu alad, Tartu piiskopkond. Peale Jüriöö ülestõusu müüs Taanimaa oma alad ordule. Peale Liivi säda jagunesid Eesti alad 3 kuninga vahel : Rootsi(põhja eesti), Poola(lõunaeesti) ja Taani(saaremaa). 1645- ndaks aastaks olid terve eesti rootsi valduses. 2) Valiti õige moment (23. aprill 1343), Leiti head liitlased ( rootslased ja venelased), vastuhakuks plaaniti tallinna piiramist ja vallutamist, ettevalmistused läksid hästi 3) Padise kloostri vallutamine, Nelja kuninga mõrvamine, Ordu pealetung,Sõjamäe lahing. Saarlaste ülestõusu ja ordu lõplik võit. 4) 13.sajand: laialdaselt karistati talupeogi, feodaalid arvestasid nende õigustega vähem kui enne Jüriöö Ülestõusu. 16.sajand: kuna turustamisvõimalused suurenesid, kasvas ka feodaalide huvi teraviljasaakide suurendamise vastu. Tõsteti ka talurahva koormust. . Mõisinikud nõudsid rohkem raha. 16.sajandi alguses mindi üle loonusrendilt raharen...
Ordu leidis, et tema on kõige suurem vaimuliku esindaja Vana-Liivimaal. Tüli tõi kaasa Danzigi kongressi 1397 aastal. See määras ja muutis palju.Oli oluline, sest pandi paika võimusuhted. Ordu võim vähenes.(Oli üleüldine Saksa ordu, mis jagunes harudeks. Siinne ordu oli Saksa ordu Liivimaa haru.) Saksa ordut juhtis sellel ajal kõrgmeister, kes Danzigi kongressi ajal oli Konrad von Jungingen. Sisusliselt ka meie Liivi ordu tähtsaim liige, ordumeister allus temale. Saksa ordu ja Jungingen ise vähendasid Liivi ordu võimu. ''Jungingeni armukiri''- Harju Viru vasallid, ekkele Taani aladel oli maad läänistatud ja neil olid suhteliselt suured privileegid Taani aladel, sest Taani kuningas oli kaugel ja seadustest vaadati mööda. Ordu ajal ei olnud see enam võimalik. Selliste privileegide kärpimise vastu olid vasallid ja Danzigi kongressil võtsid nad sõna ja armukirja näol andis Jungingen neile privileegid. Vasallidel
Üleminek muinasajast keskaega. Talurahva olukord 1. Feodaalsete riikide teke Vana-Liivimaal. Osata kanda kaardile nii riike kui maahärrade residentse. Pärast vallutusi tekkis Vana-Liivimaal 6 feodaalriiki, neist Eestis asus 4. Sellega oli kujunenud feodaalne killustatud ja alanud keskaeg. a) Taani kuning Eestimaa hertsogkond, maahärraks Taani kuningas, residents Tallinnas. b) Liivi orduriik, maahärraks ordumeister, residents algul Riias, hiljem Võnnus. c) Tartu piiskopkond, maahärraks piiskop, residents Tartus. d) Saare-Lääne piiskopkond, maahärraks piiskop, residents algul Lihula, edasi Vana- Pärnu, siis Haapsalu. 2. Seisused ja maapäevad. 15.sajandi 20.aastail hakati korraldama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid kas Valgas või Volmaris, esindatud oli neli seisust: 1. Vaimulikud, eesotsas Riia peapiiskopiga 2
Liivi sõja eeldused: Liivimaa killustatus, Liivimaa soodne asend(tänu kaubandusele rikas piirkond). Läänemerel ülemvõimu taotlevate riikide muutumine tugeva keskvõimuga riikideks Sõjategevus 1558-1561: Vene vägede luure ja rüüsteretk Liivimaale 1558a algul mille käigus laastati Ugandi, Järva ja Viru maakonnad. Vene vägede vallutused 1558: Mais vallutati Narva(Liivimaa orduriik andis end Poola kaitse alla, Valiti uus ordumeister G.Kettler). Juulis vallutati Tartu(tartu piiskopiriik lakkas eksisteerimast). Saare-Lääne piiskopkond läks 1559 Taanile. Taani sai kuramaa piiskopkonna. 1560 härgmäe lahing ordu ja vene vägede vahel, mille ordu kaotas. Augusti vallutasid venelased Viljandi. Algas eesti talupoegade ülestõus. Liivi sõja lõpp: Poola ja Rootsi eesmärk oli saada tagasi valdused venemaa käest. Poola(S.Batoryga) tungis tartu ja sealt edasi venemaale. Rootsi eesotsas Gardie'ga tungis
aastal. Siis olid võimul vasallid ja piiskopid. Vasallid ja piiskopid elasid linna ja talupojad maal. Talupoegade elu maal oli poole raskem ja keerulisem kui vasallide ja piiskoppide elu linna. Kuna talupojad pidid koguaeg raskeid töid tegema. Keskaegse orduriigi valdused sirutusid katkematult Leedu piirist kui Soome laheni. Tähtsamateks tugipunktideks olid Viljandi ja Tallinn. Orduriik jagunes väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid foogid ja komtuurid. Liivi ordut juhtis ordumeister. Tähtsamaks Vana -Liivimaa maahärraks oli Riia piiskop. Riia peapiiskopile, nagu ka teistele piiskoppidele, kuulus teatavatel aladel nii vaimulik kui ilmalik võim ja seal oli ta täieõiguslik vürst. Neid alasid nimetati tema stiftiks. Piiskoppide vaimulikku võimkonda nimetati diötseesiks ja kogu Vana-Liivimaa jagunes eri piiskoppide diötseeside vahel. Kuna linn ja linnakultuur etendasid feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli,
pidasid? Vt. lisamaterjal! -Tähtsaima jutustuse autor on eesti soost ajaloojutustaja Balthasar Russow (Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja). -Johann Renner, ordu sõjakroonik, oli Vana-Liivimaa lõpuaastatel jurist ja notar ordu alamate, Järva foogti ja Pärnu komtuuri teenistuses. Koostas faktikirjelduse Liivimaa sisevaenustest ning orduvendade ennastsalgavast võitlusest aastail 1556–61. -Kolmanda sõjakroonika autor on ordumeister Salomon Henningi (hilisem Kuramaa hertsog ja nõuniku sekretär) töö. 2. Selgitage 3 Liivi sõja põhjust! 1) Mõju tugevdamine, maa-alade laiendamine 2) 3. Toetudes lisamaterjalile, selgitage Liivi sõja ajend! 4. Millal ja kuidas likvideeriti Tartu piiskopkond? Pärast Narva vallutamist asusid Vene väed Tartut piirama. Juulis 1558 langes piiskopkonna pealinn Tartu venelaste kätte. 5. Millal ja kuidas likvideeriti Saare-Lääne piiskopkond? 6
piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalased, kes asusid Haapsalut piirama. Et ei Taani ega Saare- Lääne piiskop suutnud maa aitseks midagi ette võtta, pöördusid kohalikud sakslased abipalvega Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard vor Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse selgitusi andma. Need ilmusidki koos Tallinna piiskopiga läbirääkimistele. Ordumeister käsitles aga kuningaid kui kurjategijaid, puhkes relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. Seejärel ületasid orduväed Taani valduste piiri ning purustasid lahingutega Kämbla külas, Kanaveres ja viimaks 14.mail Tallinna all harjulaste maleva. Läänemaal ordu vägedele suuremat vastuapanu ei ostutatud. Kuigi Jüriöö ülestõus ebaõnnestus, olid sellel kaugeleulatuvad tagajärjed. Mässu summutamisel oli P-Eesti peremeheks saanud ordu
sõdida. Teiseks olid preestervennad, neil oli valge mantel ainult ristiga. Nemad pidasid vaimulikke talitusi. Kolmandaks olid teenijavennad, neil olid lihtsalt pruunid või mustad rüüd. Nad olid kõige madalamad, neid oli kõige rohkem ja nende hulka kuulusid kannupoisid, relvasepad, kokad jt. ametimehed. Ordujuhiks oli ordumeister. Ordul on tema ajaloo jooksul olnud kaks meistrit- Wenno ja Wolquin. 3 Wenno oli ordumeister 1204-1209 ja Wolquin 1209-1236. Wolquin sai meistriks peale seda, kui orduvend Wickbert oli Wenno Riia ordulinnuses tapnud. Valitsusküsimusi arutati läbi ordu Maapäeval, kuhu kutsuti kokku foogtid ja komtuurid. 1208.a. alustati sõda eestlastega, mis oli tingitud ka sellest, et Eesti asus vahetult ordu valduste naabruses. Alistati Sakala ja Kesk-Eesti väikemaakonnad, aastast 1227 Rävala, Harju-, Järva- ja Virumaa ning hiljem osa Saaremaast.
sajandi esimesel poolel esile ka Rootsi, mis koos Vasade dnastia vimuletulekuga oli vabanenud Taani hegemooniast ja vtnud riiklikult omaks luterluse. Juba 14. sajandist oli Rootsi lemvimu all ka Eesti phjanaaber Soome. Vana-Liivimaal (tnapeva Eesti ja Phja-Lti ala) seevastu psis 16. sajandi keskpaigani juba 13. sajandist pritud killustatus viieks omavahel pidevalt vaenutsevaks vikeriigiks (Liivi ordu ning Riia, Tartu, Saare-Lne ja Kuramaa piiskopi valdused). Samal ajal nudis ordumeister Wolter von Plettenbergi, Vana-Liivimaa tugevaima riikliku moodustise Liivi orduriigi viimase vljapaistva juhi poolt 16. sajandi algul Moskvaga saavutatud rahu silitamine arvestatava sjalise ju olemasolu. Ent prast Plettenbergi surma 1535. aastal ei kerkinud enam esile tugevat poliitilist autoriteeti, kes suutnuks kohalikke sjajude organiseerida ning ordu ja piiskoppide omavahelisi hrumisi vaos hoida. Lisaks poliitilisele killustatusele nrgestas Liivimaa hiskonda usuline lhenemine 1520
Suuremate vägede ja relvastusega vastased, liitlaste puudumine. Suured kaotused eestlaste poolel. Venemaa lubas aidata, kui ei tulnud appi. Ristisõdijate taga oli terve euroopa, ning Eestimaa ei suutnud vastu pidada Maaisand ja läänimehed · Kogu maa jagunes maaisanda domeenideks · Läänivaldused jagatud vasallidele Vana-Liivimaa valitsemine õ lk 71-74 1) Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Liivi ordu 2) Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik võimukandja? Ordumeister 3) Selgita, milles seisned rõivastustüli? Valge rüü vahetati mustaga ja Ordu nägi selles on autoriteedi õõnestamist. 4) Mis otsused tehti 1397. a Danzingi kongressil? Edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Liivi ordu liige. Ordu ei saanud enam nõuda piiskopkondade osalemist sõjategevuses. 5) Mis seisused olid esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Arutati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tulisi, määrati
Maltal on turismi tase püsinud stabiilne.Malta võiks olla tõeline maiuspala heraldikahuvilisele, seda just tänu kuulsusrikka Malta ordu pärandile. Johanniitide ordu asutati 11. sajandil Jeruusalemmas ning selle põhitegevuseks sai Pühale Maale suunduvate palverändurite turvamine. Peagi kolis ordu Küprosele, siis Rhodosele ja lõpuks Maltale. Ordu saavutas Vahemere piirkonnas erakordse mõjuvõimu 16. sajandil. Ühe tähtsündmusena lõi väiksearvuline ordurüütlite ja maltalaste vägi ordumeister Jean de La Valette'i juhtimisel 1565. aastal tagasi hiigelsuure Ottomani laevastiku rünnaku. Kliima:Aasta keskmine temperatuur küündib 19 plusskraadini.Juulis on keskmine temperatuur 25 soojakraadi ja jaanuaris 12 kraadi. Taimestik:Pinnavee nappuse töttu on taimestik kidur ja kuivalembene. Puud, põõsad, mitte rohi ilmestavad siinset haljust.
Tegelased · Lembitu - Sakala maavanem, Meelise isa · Meelis Lembitu poeg, nimi ristitud Bernhardiks · Ordumeister Volkiiin · Huldo - Saarlaste peavanem · Matteus -Munk Dünamünde kloostrist · Otu Preester · Borhard von Wildeshausen - Oldenburgi krahv · Rotmar & Teoderik - Liivimaa piiskopi vennad · Johannes Strik - Piiskoplik preester · Olop - Tingsrydi maavürst · Sigurd - Olopi poeg · Astrid - Sigurdi tütar · Valdemar II Taani kuningas · Andreas - Peapiiskop · Vitslav - Lääneslaavlaste vürst
1240-1480 mongolite ülemvõim Venemaal 1220- rootslased vallutavad Lihula linnuse. 1242 aprill- Jäälahing Peipsi järvel, Mõõgavendade ordu ja venelaste vahel 1240- Neeva lahing, venelased panid seisma rootslaste sissetungi Venemaale Neeva jõe suudme alal. 1227-1560 keskaeg eestis(orduaeg) 23 aprill 1343-1345 jüriöö ülestõus 6. Mis sündmusega ja kuidas on järgnevad isikud seotud? Burchard von Dreileben- Liivimaa ordumeister, kes kutsus eestlaste 4 kuningat Paide linnusesse, kus nad tapeti, edasi võitlus Tallinnas. Eduard Bornhöhe- kirjutas ,,Tasuja", kus kirjeldab Jüriöö ülestõusu. Bartholomaus Hoeneke- kroonika kirjutaja, kes kirjeldas Jüriöö ülestõusu sündmusi(Liivimaa noorem riimkroonika). 7. Kuidas on jüriöö ülestõusuga seotud Haapsalu, Turu, Tallinn, Saaremaa?
Milline oli Venemaa, Taani, Rootsi, Poola ja talupoegade roll Liivi sõjas? 16. sajandi keskpaiku kerkis päevakorda terav küsimus, kellele kuulub ülemvõim Läänemerel. Selle eest hakkasid võitlema tugeva valitsemiskorraldustega suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu. Baltimaades õõnestasid keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeister ja Tartu piiskopikond tasuma niinimetatud Tartu maksu. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa 1558. aastal sellel ettekäändel algatada sõja. Venemaa eesmärgiks sõjas oli hõivata endale Vana-Liivima tähtsamad sadamad, kaubalinnad ja seeläbi saavutada ligipääs Läänemerele. 1558. aastal vallutasid Vene väed Tartu piiskopkonna ning viimane piiskop ja osa elanikkonnast küüditati Venemaale. 1559. aasta alguses alustasid
vallutamine ristisõdijate poolt) kuni 1561. või 1562. aastateni, mil Vana- Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. 1346. aastal müüs Taani pärast pikki läbirääkimisi, mida kiirendas oluliselt Jüriöö ülestõus, Põhja-Eesti Saksa ordule, kes järgmisel aastal andis need valitseda oma Liivimaa harule. Lõplikult omandas Liivi ordu selle küll alles 1525. aastal, kuid ka kuni selle ajani teostas reaalset valitsusvõimu seal Liivi ordumeister.1347. aasta järel oli Eesti alal seega kolm valitsejat: Liivi ordu, Saare-Lääne piiskop ja Tartu piiskop. Eesti Linnad: Oluline roll keskajal oli suurtel Liivimaa linnadel, mida oli kolm: Tallinn, Tartu ja Riia. Eesti alal oli lisaks kahele esimesele veel seitse väiksemat linna: Viljandi, Paide, Haapsalu, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Narva ja Rakvere. Linnalaadse staatusega oli 13. sajandil ka Lihula, mida hiljem mainiti
türkised kohalikes keeltes. 14. russowi kroonika eesti 16.saj. eriti liivi sõja üks tähtsamaid allikaid 15. liivisõja põhjus:Vana-liivimaa on nõrgenenud. Ajand-tartu maksu maksmatta jätmine. 16. liivisõja tulem:vana-liivimaa lakkas olemast. Lepingud-venemaa ja poola leping L- eesti läheb poola alla. Vene-rootsi,P-eesti rootsi alla, saaremaa taani alla. 17. m.luther-saksa kristlik munk,reformatsiooni eest vedaja. Kettler-liivimaa viimane ordumeister. Hertsog magnus-saare,lääne,kuramaa piiskop. Russow-kirj russowi kroonika. Batory- asutas jesutiitide kolleegimi. P.de.Gadie-rootsi väejuht. 18. 1238-stansby leping, eesti läks taanile. 1343-jüriöö ülestõus 1346-põhja-eesti saksa ordule 1525-esimene eesti keelne raamat 1535-anti välja vanraad koenelli katekismus 1558-algas liivi sõda 1582-esimene adramaarevisioon 1583-lõppes liivi sõda 1628- 1645-taani-rootsi rahu
saj. Kujunes välja mõisatevõrk. 3.Keskaegse Liivimaa omavahelised suhted. Maapäev. -eestlased korraldasid pidevalt vastuhakke võõrvõimude vastu, sest õigused vähenesid. Ordu ja taani vahel olid tülid. Liivi ordu ja liivimaa piiskopi vahel, liivi ordu tahtis piiskoppe oma võimu alla. Alates 1420ndatest hakati pidama maapäevi. Neid peeti kokkulepete sõlmimiseks, maksude kehtesttamiseks, privileegide kandmine. Seal osalesid kõikide seisuste esindajad, Riia peapiiskop ja ordumeister. 4.Jüriöö ülestõus, põhjused ja tagajärjed. -1343-1345 Toimus nö võimuvõitlus Riia peapiiskopi ja ordu vahel. Pidev võitlus riia linna pärast. Ordu soovis endale Põhja-eestit. Peamiselt tahtsid eestlased olla peremehed oma maal. eestlaste elu taanlaste ja sakslaste all oli raske. Tagajärjeks müüs Taani kuningas Põhja-Eesti sakslastele. Talupoegade elu halvenes veelgi. 5. Linnused -Keskajal kaeti Liivimaa tiheda linnuste võrgustikuga.Umbes kolmandik liivimaa linnustest
Nende töö kandis vilja seda enam,et juba eelnevalt oli Tallinna kodanikkond piiskopi,dominiiklaste ja tuntumate katoliku preestrite vastu vaenulikult meelestatud.Kui linnades levis protestantlus kiiresti ja tekkis jõuline liikumine munkade ja katolik preestrite vastu,siis maa-aadel astus veel 1525.aastal viimaste kaitseks välja.Seda tingis aadli üldine vanameelsus,aga ka vasalkondade ja linnade ebasõbralik vahekord.Kõige visamateks katoliku kiriku kaitsjateks jäid ordumeister Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld.Plettenberg püüdis ikka veel säilitada maal rahu,ka siis,kui Riia linn ütles lahti alluvusest peapiiskopile.Tallinna raele kirjutas ordumeister karmis toonis manitsuskirja,mille ettelugemine vallandas linnas suured korratused,mida hakati nimetada pildirüüsteks.400-500 liikmeline sakslastest ja eestlastest märatsev rahvahulk tungis 1524.aata 14.septembri
piiskopkond. Maa kaitsega tegeles palgasõjavägi, olid suures halduspiirkonnad, ametkonnad (mis jagunesid veel omakorda vakusteks, mille keskusteks ametimõisad, tulud tulid maksudest ja kohtupidamine oli vasallide käes. Maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks ja läänivaldusteks. Maapäev regulaarsed Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamised. Toimusid enamasti Valgas. Kokkukutsujateks olid kas Liivimaa ordumeister või Riia peapiiskop. Esindatud oli neli kuuriat ehk seisuslikku gruppi: vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga, ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja linnad. Arutati tähtsamaid küsimusi ning lahendati tülisid. Ei kujunenud välja Liivimaad ühendavaks institutsiooniks kuna otsuste jõustumiseks oli vaja kõigi seisuste nõusolekut, kuid osapoolte huvid ei pruukinud alati ühtida. Välissuhetes oli kõige ohtlikum Saksa ordu. Idas piirnesid saksa ordu ja tartu piiskopi
kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma.Kinnitas talurahvaseadused Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus B. von Dreiben-Liivim ordumeister,kes lasi 1343a 4.mail kutsuda Paidesse läbirääkimistele 4Eesti kunni ja siis tappis nad B. Hoeneke- Kroonik, kes viibis kuningate tapmise juures, edastas nähtut moonutatult ja õigustas Ordu käitumist. B. Notke-Lübecki meister, kelle loominguks on kappaltar Pühavaimu kirikus, Tema suurejoonelisem maal on ,,Surmatants". B.Russow-Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas alamsaksa keeles ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. B.G
ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud. Nii tulid edasi ka kirjad Läänemaalt, mis olid sama sisu. Sellest kirjutas foogt ruttu ordumeistrile."Eestlaste vastuhakkamise siirdumine Läänemaale oli juba osaliselt puudutamas ka ordu alasid, sest piiskoplik Läänemaa oli tavakohaselt nagu kõik piiskoplikud alad ka ordu maakaitse all. Peale selle osa valdusi Läänemaal kuulus otseseltki ordule. Ordumeister ise aga viibis sel ajal sõjas venelaste vastu ja oli parajasti Irboskat piiramas.Renneri kroonika kirjutab sündmustest nii: ,,Meister saatis kohe ühe orduvenna, kes keelt oskas, eestlaste juurde ja laskis teda öelda, et see suur tapmine, mis nad on korda saatnud, on talle teatavaks saanud; nüüd tahab ta pühapäeval, peale püha ristipäeva (4. mai) tulla Paidesse, sinna peavad nad ka oma saatkonna läkitama, ta tahtvat järele vaadata, mis põhjused neil on selleks äralangemiseks, ja
Kuressaare Ametikool Ärikoolituse osakond Jaana Lind Eestlaste muistne vabadusvõitlus Referaat Juhendaja: õp Heli Kopter Kuressaare 2004 Sisukord Ristisõdade algus Liivimaal 3 Viljandi langemine 4 Madisepäeva lahing 5 Jüriöö ülestõus 1343-1344 6 Kasutatud kirjandus 7 Ristisõdade algus Liivimaal XII ja XIII sajandil asusid vöitlushimulised rüütlid ja vürstid söjaretkedele, vallutades enda kätte järkjärgult Läänemere lõunakalda. Sakslased tungisid ida poole, sest nende rahvaarv kasvas. Sakslased otsisid endale ka uusi kaubaturge. Läänemeri pakkus neile häid võimalusi kaubitsemiseks. Põhja-Saksamaale tekkis rida tähtsaid kaubalinnu. Linnad sõlmisid omavahel kuulsa "Hansa lepingu" ja võtsid kogu Läänemere oma võimusesse. Lääne poolt ilmuvad sakslased kujutasid endast ohtu eestlastele. Sakslased olid eestlastest üle nii sõjakunstis kui ka hariduses. Peagi järgnesid kaupmeestele Liivi aladele ka vaimulikkud Rooma paavsti ja Saksamaa...
Kiivrid olid algelised. Kiivrid katsid kogu näo. Käed polnud kaitstud. Sõjariistad paremad. Riigi(valduse Pealinn Valitseja Millised muinasmaakonnad nimetus) kuulusid? Saare-Lääne Lihula Läänemaa ja Saaremaa piiskopkond kindlus Liivi ordu Võnnu Liivi Ordumeister Harjumaa, Alempois, Sakala ja Mõhu Tartu piiskopkond Tartu Tartu piiskop Soopoolitse, Jogentagana, Nurmekund ja Ugandi Taani kuninga Tallinn Taani kuningas Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Eestimaa hertsogkond Virumaa INIMESED
läbiviimiseks. 6. kirikukümnis- kirikumaks, umbes 1/10 saagist 7. sakrament- ristimine ja armulaud 8. Martin Luther ja reformatsioon 1517- algatas usupuhastuse Saksamaal Wittenbergis 9. kuidas ja millal toimus usupuhastus Eesti alal?- 1523 jõudis usutunnistuse kuulutamine Saksamaalt Riia kaudu Tallinna. Pärast pildirüüsteid hakkasid enamik Eesti linnu minema uude usu toetajate leeri. 10. Wolter von Plettenberg- ordumeister ja kõige visam katoliku kiriku kaitsja 11. pildirüüste- korratused, mille vallandasid ordumeistri karmis toonis manitsuskirjad Tallina raele 12. Melchior Hoffmann- populaarne jutlustaja, kellega koos läks mitmesajaline inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeeskonna vastu lahingusse 1525 aastal. 13. Simon Wanradt- Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse 14. Johann Koell- pühavaimu kiriku jutlustaja, kes tõlkis luterliku katekismuse eesti keelde
Jogentagana Tegelased: piiskop Hiltinus, piiskop Fulco, munk Nicolaus Keskaeg 13.saj - 1558 Tegelased: piiskop Meinhard, Üksküla piiskop Berthold, hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, frantsisklased), naiskloostrid; Reformatsioon 1517 Wittenbergis, Liivimaal 1523(Martin Luther); 1524 pildirüüste; Wanradti ja Koelli luterlik katekismus 1535, Hansa Liidu kõrgaeg Aastaarvud: 1208 jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale Sõjad: Ümera lahing 1210, Madisepäeva lahing 21.sept. 1217, Jüriöö
huvides.kuningas Frederik 2 pidas salaja läbirääkimisi mitme vana-liivimaa feodaal riigi ostmiseks.sügisel omandas ta Saare-Lääne ja hiljem kuramaa piiskopkonna ja loovutas need oma 19 aastasele vennale Hertsog Magnusele,et endale saada Põhja saksamaad ja seda ta ka sai. Vana-liivimaa lõpp 1560 1560 tungisid taas vene väed eestisse,rünnati Härgmäel oomuli mõisa ja hävitati see oli vana-liivimaa viimane välilahing,seejärel piirati sisse viljandi kaitset juhtis endine ordumeister Fürstenberg. palgata palgasõdurid hakkasid aga mässama ja avasid venelastele väravad.kõik palgasõdurid kes sattusid Kettleri kätte poodi ülesse.venelaste lahkudes puhes lääne ja harjumaal eesti talupoegade ülestõues.kunginaks valiti sepp ,piirasid sisse koluvere lossi otsidest liitu tallinnaga.ülestõus suruti veriselt maha,talupoegade kuningas kisti hertsog mangunuse käsul neljaks.tänu mässumeelsetle talupoegadele oli esimesel aastal sõja liidrid venelased
11. Meinhardi ja Bertholdi tegevus; Meinhard hakkas ristiusku levitama Väina jõe suudmes olevate liivlaste piirkonnas. 1186. aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ehitati kirik ja kivilinnus. Kivilinnust pakuti liivlastele varjupaigaks. Mõned liivlased lasid ennast ristida. 1191. aastal läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale arvatavasti misjonitööd tegema. Liivlasetele sai peagi selgeks sakslaste plaanid ja nad pesid endid ristiusust puhtaks. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. 13. Rüütlite esimene sissetung eestisse; 1208. aastal algas võitlus Eestimaa pärast. Juhuslikud kokkupõrked olid taanlastega ja sakslastega varem, aga õige sõda algas Ugandis sihipäraselt. Kroonikas mainitakse seda kui vahejuhtumit. Ugandlased olid varastanult Venemaale rännanud sakslastelt kaupa ja sellega nõuti tagasimaksmist. Latgalid õhutasid j...
pühavaimu kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija, hans susi tallinna linnakooli õpilane, vaimuliku kirjanduse tõlkija, hermen rode tuntud 15. saj teise poole lübecki maalija, kes on niguliste tiibaltari autor, bernt notke tuntud maalija, kelle loodud on teos surmatants, mickhael sittow eesti kuulsaim keskaegne maalikinstnik, kes sündis tallinnas, melchoir hoffmann saksamaalt pärit kasuksepp, kes oli pildirüüste juht, burchard von dreilebem jüriöö ülestõusu aegne ordumeister, linnad linnaõigus dokument, millega asula muutus linnaks ning sai suuremad õigused, kinnitati lübecki või riia poolt, hansalinnad tallin, tartu, viljandi, uus pärnu, keskaja linnad tallinn, rakvere, narva, tartu, viljandi, uus pärnu, paide, vana pärnu, haapsalu, kauplemine väljä peamiselt teravilja, lina, kanepiheie, puit, paekivi ja sises soola, vein, õlu, vürtsid, maarahvas õigused:
- 18. Sajandil 14. - 18. Sajandite jooksul kuulus Eesti nii Vene, Poola, Rootsi kui ka Saksa võimu alla. Tänu sellele Eesti killustati ja valitsejad valmistasid siin oma muudatusi ning muutsid kohalike elanike elu täielikult. Arutluses annan ülevaate olukorrast Eestis sajandite kaupa. 14.-15. Sajandil kuulus Eesti sakslastele, ning maa oli täielikult killustatud. 1346. Aastaks sai tugevaimaks ja kõige suuremaks Vana-Liivimaa Saksa ordu Liivimaa haru. Võimu tipus seisis Liivi ordumeister. Paavst pani ametisse piiskopid ja maaisandad. Piiskopkondi oli tollel ajal neli. Nendeks olid: Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa piiskopkond ja Riia peapiiskopkond. Maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks, kuhu olid rajatud eramõisad. 14. Sajandil olid väga tähtsal kohal linnad ja läänimehed. Oluline roll oli ka kolmel Liivimaa linnal: Tartus, Tallinnal ja ka Riial. Peamisteks kaubalinnadeks said Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Narva
1. Maahärra-keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja Saksa-Rooma riigis 2. Liivi ordu-katoliku rüütliordu,Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. 3. Ordumeister (maameister)- tähtsaim isik Liivi ordus 4. Maamarssal- Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht 5. Kapiitel-orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi. 6. Rüütelvennad-Liivi ordu poliitiliselt valitsevad ametnikud 7. Preestervennad-vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks 8. Diötsees-piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. 9
1. Variant - Liivi sõda: 22 jaanuar 1558 Wolter von plettenberg(1494-1535) liivi ordu ordumeister, tajus vene ohtu. 1502 tungis ta Oma vägedega pihkvasse, suurem lahing oli smolino järve ääres kus venelased sunniti taand Ivangorodi linnus 1492. sõlmiti vaherahu ja seda pikendati juhul kui kastakse tartu maks. Seda võib pidada sõja ettekäändeks. 1558 jaanuar algas sõda, tungiti tartu piiskopkonda. Seda võis pidada niisama hirmutusretkeks. 1558 kevadel alustasid vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks hõivamiseks. Aprill- narva piiramine, suur kahju,
september 1217. Vjatsko-1223 Tartusse saabunud vürst 200 mehega, kellele oli lubatud valitsusvõim Tartus ja kõigis teistes maakondades, mille suudab alistada. Suri Tartut kaitstes. KESKAEG- 1227-1558 Modena Wilhelm- Paavsti saadik, kes moodustas Viru-, Järva- ja Läänemaast Rooma paavstile allutatu vaheriigi. Itaalia vaimulik ja diplomaat, tegeles põhliselt tülide ja probleemide lahendamisega ning kristlike struktuuride loomisega Liivi-,ja Preisimaal. Burchard von Dreiben- Liivimaa ordumeister, kes lasi 1343 4 mail kutsuda Paidesse läbirääkimistele 4 Eesti kunni ja siis tappis nad. Bartholomäus Hoeneke- Kroonik, kes viibis kuningate tapmise juures, edastas nähtut moonutatult ja õigustas Ordu käitumist. Vesse-oli saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu ajal.Saarlased alustasid ülestõusu 1343. aasta teisel poolel.Tema juhtimisel vallutasid nad Pöide linnuse ning kihutasid sakslased Saaremaalt välja.1344. aasta alguseni oli Saaremaa iseseisev, kuni orduväed saarlased alistasid
legaati: Modena Wilhelm ja Alna Baldwin, moodustada vaheriiki Viru, Järva ja Läänemaast, mis pidi alluma otse paavstile. Sellega püüdis paavst vahele astuda Ordu ja Taani tülile, kuigi tulemuseta. 13. sajandil kujunesid Vana-Liivimaa väikeriigid, mida juhtisid maahärrad: 1 1. Taani kuningas - "Eestimaa Hertsog" 2. Tartu piiskop 3. Saare-Lääne piiskop 4. Ordumeister LIIVI ORDU Liivi ordu oli Saksa ehk Deutoni ordu üks alam ordusid. Kõige tugevam eesti väikeriikidest. Pindala, umbes 16'000 km, jagunes foogtkondadeks ja kontuurkondadeks. Nende eesotsas olid vastavalt foogtid ja kontuurid. Keskusteks olid linnused. Need haldusüksused jagunesid omakorda väiksemateks ametkondadeks, millede keskused olid mõisad. Keskus oli Riia linnas. Hiljem Võnnus ehk Cesis'es. Ordu linnad olid eestis:
sakslastele, kes 1233. a. röövkäigu tegid Novgorodimaale (kuni Tessovo'ni). Venelased piirasid siis Tartu lossi, vangistasid ja tapsid ühes ,,paganatega" vastristituid, rüüstasid Kärkna kloostrit (Hildebrand, Livonica ..., 1887 nr. 21, 25. 28). Kui Mõõgavendade ordu meister Volquin Saule juures 1236. a. leedulastelt rängasti lüüa sai ja langes ühes teiste ordurüütlitega, tegid saarlased enese vabaks (ka kurelased ja semgallid asusid vastupanekule). Alles 1241. a. teeb ordumeister saarlastega uue lepingu (U. B. 169). Kestis ainult mõned aastad ja saarlased on jälle vabaduse eest võitlemas. Uuesti tehakse nendega leping, esmalt ordumeister Andrease poolt (1248-1253) ja siis ordumeister Anno poolt a. 1255 (U. B. 285). Durbeni lahingus 1260. a. leedulastega otsustavad kurelased ja ühes nendega eestlased lahingust mitte osa võtta, et sakslaste alt vabaks saada. Nad lahkuvad sõjaväljalt, sakslaste katastroofiline
eestlasest õiguseleidja - hirsnik. Keskaegne haldusjaotus Keskaegset Eestit ja Lätit kutsutakse Vana Liivimaaks. Vana Liivimaal kujunes välja kuus väikeriiki: 1) Liivi orduriik - kõige mõjuvõimsam. Mõõgavendade ordu sai 1236. aastal Saule lahingus lüüa, väga paljud ordu liikmed tapeti ning järelejäänud orduvennad ühendati Saksa orduga. Liivimaal hakkas tegutsema Saksa ordu Liivimaa haru. Liivi orduriiki juhtis ordumeister ja algselt Liivi orduriigi keskus asus Riias, aga üsna peatselt viidi keskus üle Võnnusse. 2) Eestimaa hertsogkond - Taani kuninga alad, aga ta ei viibinud ise kohal, teda esindas asehaldur. Selle keskus paiknes Tallinnas. *pärast Jüriöö ülestõusu, 1346, müüs Taani kuningas oma alad Liivi Ordule. 3) Riia peapiiskopkond - seda juhtis Riia peapiiskop. Keskus oli Riia. 4) Tartu piiskopkond - juhiks tartu piiskop, see oli ainult tartus
munk Theuderich, järglaseks Berthold, kelle järglaseks Albertseotud eestlastega, temast sai vallutussõja peamine organiseerija ja juht) · 1201.a. rajati Riia linn, maa pühendati Neitsi Maarjale, Eesti ja Läti ala hakati nimetama Maarjamaaks, Riiast sai järgneva vallutussõja peamine tugipunkt · 1202.a. rajati Mõõgavendade Ordu e. Kristuse Sõjateenistuse Vennad, juhiks oli ordumeister, kõige tähtsamad rüütelvennadülesanne oli sõdimine, tugev sõjaline jõud · 1208ndaks aastataks olid kõik Eesti alad hõivatud Eesti Muistne Vabadusvõitlus 1208 esimene rüüsteretk Ugandisse, sõja algus; võitlus Eestimaa pärast, sakslasi toetasid ja õhutasid latgalid; Otepää linnus süüdati põlema 1210 - 2 suuremat retke: Võnnu piiramine eestlaste vasturetk, hakati piirama, sest see oli Mõõgavendade Ordu üks
Põhjasõda (1700-1721). 1699 kujunes Rootsi vastane koalitsioon, kuhu kuulusid Poola, Taani, Venemaa. 1700 Narva lahing- rootslastel suur edu, õnn pöördus venelaste poole alates 1709. Aastast. 1710 langes venelaste kätte Pärnu, Tallinn. Sõda lõppes 1721 Uusikaupungi rahuga: Ingeri-. Eesti,- Liivimaa liideti Vene riigiga. Ivan Neljas- Moskva suurvürst, kes kinnitas hertsog Magnuse ameti välja, juhatas Moskva vägesid alates 1572, vallutas suurema osa Mandri-Eestist. Gotthard Kettler- ordumeister, kui ordu andis end Poola alluvusse, Kuramaa esimene hertsog. Hertsog Magnus- Taani hertsog, oli Saaremaa asevalitseja. Alguses vene alluvuses, hiljem Poola teenistuses. Ivo Schenkenberg- Tallinna käsitööline, kes omas väesalka, kelle retked ulatusid Tartuni. Russow- kroonika kirjutaja, kirjutas Liivi sõjast. Sigismund Teine August- Poola kuningas, kelle võimu alla läks Liivimaa viimane iseseisev riik- Riia peapiiskopkond ja ordu, kinnitas kohaliku aadli privileegid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
