Himalia, Lysithea, Elara, Ananke, Carme, Pasiphae ja Sinope. Nendest suurim on Ganymede (läbimõõt 5262 km) ja kõige väiksem Leda (läbimõõt 15 km). Neli suuremat on Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto ,mida avastas Galileo Galilei 1610 aastal.Neid saab vaadelda tavalise prismabinokliga.Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Need on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid. Io, Europa, Ganymedes ja Callisto on mõõtmetelt samas suurusjärgus mis Maa Kuugi ja tiirlevad ümber Jupiteri tema ekvatoriaaltasandil. Juba binoklis on nad märgata heledate täppidena kahel pool planeeti. Liiguvad nad iga tiiru ajal üle Jupiteri ketta, möödudes
vastassuunas. Teise kaaslase, Neireisi orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist on muutuv. Kuu- ja päikesevarjutus Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu Päikese, kuuvarjutuse ajal katab aga Maa vari Kuu. Varjutuse tingimuseks on vaja, et Päike, Kuu ja Maa sattuks ühele joonele. Kui sagedasti selline sündmus aset leiab, sõltub taevakehade liikumisest ning taevakehade mõõtmetest ning omavahelisest kaugusest. Kuu ja Maa orbiidid on väikese nurga all. Varjutus on võimalik vaid siis, kui Kuu asub praktiliselt ekliptikal joonel, mis kujutab Päikese liikumist tähistaevas. Kuu tee taevas kulgeb ekliptika lähedal ja lõikab seda kahes punktis, mida nimetatakse Kuu orbiidi sõlmedeks. Sõlmed jagunevad kaheks: tõususõlmeks, nimetatakse punkti, kus Kuu tee ületab ekliptika, liikudes lõunast põhja. Veerusõlmeks nimetatakse punkti, kus Kuu tee ületab ekliptika, liikudes põhjast lõunasse. Sõlmi
Suured maadeavastused Christoph Kolumbus. Esimesel reisil avastas Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Teise reisi käigus avastas Väikesed Antillid, Puerto Rico ning Jamaica. Kolmanda ekspeditsiooniga jõudis ta Venezuela rannikule. Mõtles, et äkki oli leidnud uue mandri. Tordesillase leping 1494. aastal sõlmitud leping, mille järgsel kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluvad hispaanlastele, idapoolsed aga porguallastele. Piir fikseeriti vaid Atlandil. Vasco da Gama jõudis Indiasse 1498. Amerigo Vespucci Brasiilia ekspeditsioonid, sai aru, et oli leidnud uue mandri Uus Maailm. Fernao de Magalhaes 1519. alustati ekspeditsiooni, 1522. jõuti tagasi ümbermaailmareisilt. Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima. Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus vähenes, võimsamaks said Atlandi ookeani äärsed sadamalinnad. Tekkisid kauba- ja fondibörs. +hindade revolutsioon. Humanism ja reness...
Asteroidid liigitatakse põhiliselt kolme gruppi: süsinikasteroidid, mis on kõige levinumad ja kivisöest tumedamad, kiviasteroidid, 6 mis on suhteliselt heledad ja peegeldavad valgust ja metallilised asteroidid, mis koosnevad peamiselt rauast ja niklist ja on pärit ilmselt mingi suurema keha sisemusest. Tuntakse ka mitmeid asteroidide perekondi, näiteks Ateenlased ja Apollod, millel on Maa orbiidiga ristuvad orbiidid ja mis võivad meie planeedile ohtlikuks osutuda. Arvatakse, et asteroidi plahvatusega praeguse Mehhiko kohal surid välja dinosaurused ja hävisid paljud liigid. 3.2. Komeedid. Komeedid on väikesed Päikesesüsteemi kehad, mis koosnevad jää, kivi ja tolmu segust. Arvatakse, et nad tekkisid Päikesesüsteemi kaugemates äärealades ja on säilitanud selle algseid koostisosi üsna puhtal kujul. Komeeti võib võrrelda pisut tolmuse, määrdunud
o absoluutne o Relatiivne · Vastuvõtja liikumine: o Staatiline o Kinemaatiline · Mõõtmisandmete kasutamine: o Koodi pseudokaugused o Faasi mõõtmised 24. Tooge välja peamised erinevused GPS ja GALILEO süsteemi vahel. 1998. otsustati EL luua koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) oma navigatsioonisüsteem Galileo, mis hakkab koosnema 30 navigatsiooni satelliidist. 23 616 km kõrgusel tiirlevate satelliitide orbiidid on 56 kraadise kaldega ekvaatori suhtes, mis lubab kasutamist isegi põhjalaiusel 75 kraadi. Samuti pakub Galileo oluliselt täpsemat asukohainfot (GPS asukohamääramise täpsus 7-3 m, Galileo 1-0,5 m). Praeguseks on kokku lepitud, et GPS ja Galileo süsteemid kasutavad ühiseid lainesagedusi. Hetkel kasutuses olev GPS-süsteem koosneb 24 satelliidist, mis tiirlevad oma orbiitidel maapinnast umbes 20 000 kilomeetri kõrgusel. Nende tööd jälgivad ja korrigeerivad pidevalt 5
Mehaanika Mehaaniline liikumine ühtlane sirgjooneline liikumine - Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektooriks on sirge ja keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed teepikkused. ühtlaselt muutuv liikumine - Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. taustsüsteem - Taustsüsteem on mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. teepikkus - Trajektoor, mille keha läbib teatud ajavahemiku jooksul. nihe - Sirglõik, mis ühendab keha liikumise algusasukohta lõppasukohaga. hetkkiirus Keha kiirus teatud ajahetkel. kiirendus Näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. liikumise suhtelisus Keha liikumine sõltub taustsüsteemi valikust. Ei ole olemas absoluutselt liikumatut taustsüsteemi. Seega mehaaniline liikumine on alati suhteline. liikumisvõrrand Võrrand, mis kirje...
kool autor Planeetide kaaslased Referaat Juhendaja: .................. koht, aasta 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................2 REGULAR SATELLITES......................................................................................................................3 IRREGULAR SATELLITES..................................................................................................................4 MINOR PLANET MOONS...................................................................................................................5 PÄIKESESÜSTEEMI PLANEETIDE KAASLASED........................................................................6 Kuu................................
Viimase 40 aastaga on taevas Antarktika ja Euroopa kohal kaheksa kilomeetri võrra allapoole tulnud. Briti Antarktika-uuringute teadlaste arvates põhjustab atmosfääri ülakihtide kokkutõmbumise jahtumine, mille tekitab kasvuhooneefekt. Kui järgmisel sajandil süsihappegaasi hulk atmosfääris kahekordistub, tuleb ilmaruumi serv meile veel 20 kilomeetri võrra lähemale. Atmosfääri kokkutõmbumine võib endaga kaasa tuua ennustamatuid tulemusi. Satelliitide orbiidid hakkavad muutuma. Kosmosesaast rändab atmosfääris kauem, enne kui ära põleb. Teadlased hoiatavad, et kui kasvuhoonegaasid atmosfääris jätkuvalt kogunevad, kiirendab stratosfääri külmemaks muutumine osooni lõhustumist ja seega ka arktilise osooniaugu suurenemist. Nüüdseks on avastatud, et 50 kuni 90 kilomeetrini ulatuv mesosfäär on viimase 30 aasta jooksul jahtunud kiirusega üks kraad aastas. See on kümme korda kiiremini, kui eeldati. Põhjus on lihtne
350. Nad võivad Maad tabada või sellest lähedalt mööduda. Astronoomiaalases kirjanduses on väiteid, et 100-meetriseid ja suuremaid ohtlikke asteroide võib olla kuni 300 000. Lisanduvad ohtlikud komeedid, mida on küll kergem avastada ja purustada. Tõsi küll, kui me kõigi nende orbiite täpselt teaksime, selguks arvatavasti, et tegelikult on ohtlikke asteroide üksnes mõnikümmend või mõnisada. Teisest küljest, juhuslike häirituste tõttu võivad orbiidid ka muutuda. 1997 XF11 2002 NT7 2003 QQ47 2004 AS1 4179 Toutatis Maast möödunud asteroidid 2004 FH 2003 SQ222 1996 JA1 1566 Ikarus Järgmine asteroidi kokkupõrge maaga Me ei tea, millal vapustab Maad järgmine kosmiline katastroof. Kõige tõenäolisemalt ei hukku lähemate aastatuhandete jooksul kosmilises katastroofis keegi. Kuid valvsust ei tohi kaotada, õigemini, valvsust alles tuleb hakata tõstma. Kuna kosmiline oht on peaaegu tajumatu, on seda siiani põhiliselt eiratud
o Asteroidid Suur lünk Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel köitis samuti planeediotsijate tähelepanu. Siin tuli edu kiiremini -- esimene pisiplaneet Ceres avastati 1801. a., järgneva 50 aastaga leiti neid veel viis ning praeguseks on teada juba tuhandeid asteroide. Suuruselt jäävad nad alla ka planeetide kaaslastele, tuhande kilomeetrise lähedale küünib vaid Ceres (931 km); rohkem kui sada kilomeetrit on läbimõõt 250 asteroidil. Kujult on nad enamasti ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massi. Nagu jooniselt näha, tiirleb enamik asteroide Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Et asteroide on palju ja et nad võivad üksteisele läheneda, on võimalikud ka orbiitide muutused. See tähendab aga
Maa ruhma planeedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss (alates Paikesest). Nende mootmed, massid ja tihedused on vorreldavad. Samuti iseloomustab neid vaike kaaslaste arv ja aeglane poorlemine. Hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun (alates Paikesest). Neile on iseloomulik suur mass, suured mootmed, aga vaike tihedus. Hiidplaneedid poorlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. Asteroidid ehk vaikeplaneedid tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel ning nende orbiidid on tihti valja venitatud. Nende labimoot ulatub monest kilomeetrist ligi tuhande kilomeetrini ning paljud neist on korraparatu kujuga. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega. Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad, mille tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest. Nende saba moodustub Paikese laheduses aurustumise tottu ja on seal suuremate mootmetega. Paikesetuule tottu on saba alati suunatud Paikesest eemale
(Allikad 3, 8, 10 ) Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. (Allikad 3, 8, 10 ) Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad järgmised väited: *Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. *Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. *Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. *Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. *Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. (Allikad 3, 4, 8, 10 ) Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt lugedes) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti
külastanud Voyager 1 ja Voyager 2 ning Ulysses. Kosmoseaparaat Galileo tiirles 8 aastat ümber Jupiteri ning pakkus senini kõige täpsemat infot nii Jupiterist kui selle suurematest kaaslastest. Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat lo, Europa, Ganymedese ja Kallisto. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandis suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut (võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest). Saturnil on 2007 aasta seisuga 60 kuud lisaks 3 kinnitamata kuud. Enamus neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit ja 15 sekundit
Ka Theva peaks olema koostiselt sarnane Amaltheiale, ta albeedo on ainult natukene suurem. Jupiteri välimised kuud võib orbiidi raadiuse järgi jagada kahte gruppi. Planeedile ligema välisgrupi kuud -- Leda, Himalia, Lysitheia ja Elara -- tiirlevad nagu sisemised kuudki 6 Jupiteri pöörlemise suunas. Kaugeim kuude grupp, kuhu kuuluvad Ananke, Carme, Pasiphae ja Sinope, tiirleb aga vastassuunas. Kõikide välimiste kuude orbiidid on tugevasti elliptilised ning orbiitide tasandid on paar-kolmkümmend kraadi Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes kaldu. Jupiteri kaugeimate kuude orbiitide raadiused on täitsa võrreldavad Merkuuri orbiidi raadiusega; veelkord tekib tunne, et Jupiteri süsteem on Päikesesüsteem paar suurusjärku vähendatud mõõtmetega. Neli suurt kuud 1610. aasta jaanuaris Galilei avastatud Jupiteri suured kuud näitasid, et ka mõni teine planeet peale Maa võib omada kaaslasi
Kuumus tekitatakse aeglase planeedi gravitatsiooniline surve poolt. Pilvedes on temperatuur -140 °C · Jupiteril on 16 teadaolevat kaaslast, neli suuremat Galileo kuud - Io, Europa, Ganymedese ja Callisto ja 12 väiksemat. Vikipeedia andmetel on Jupiteril 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud, nende hulgas ka neli suuremat, mis tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. 5. Saturn · Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. · Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Kuigi Saturn oma läbimõõdult ainult umbes 20% Jupiterist väiksem, moodustab ta mass vaid ligikaudu 1/3 Jupiteri omast ehk umbes 95 maa massi. Saturni keskmine tihedus ligikaudu 0,687 g/cm³
Asteroidide orbiit, erinevalt planeetide omast fikseeritud ei ole see, mis tähendab, et kui asteroid sattub mõnele planeedile lähedale, võib see külgetõmbe mõjul selle enda külge tõmmata ning asteroid võib muuta ka oma esijalgset orbiiti. Pilt 3. Asteroid. On arvatud, et nad tekkisid kunagi seal tiirelnud planeetide purunemisel. Suuruselt on nad väiksemad kui planeetide kaaslastele. Kujult on nad aga enamasti ebakorrapärased, nende orbiidid on tavaliselt ringikujulised ja ekliptika on tasandis. Kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Vaid ,,Ceres"(931) küündib sinnamaani. Vaid 250 asteroidil on läbimõõt rohkem kui sada kilomeetrit. Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massi. 3...9 aastaga teevad nad tiiru ümber päikese. Asteroididel on ka peegeldusvõime. Tavaliselt eristatakse tumedaid ja heledaid, mille parameeter on vastavalt 3 ja 15%. Suure
püüdes seletada häireid Uraani liikumises temas kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Mõõtmetelt on lähedane Uraanile. Neptuuni kaugus päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil. Neptuunil on 2 kaaslast: Triton ja Nereis. Neptuunil on ka 3 nõrka rõngast. 9. Päikesesüsteemi väikekehad. Komeedid. Asteroidid. Meteoorid. Meteoriidid. Asteroidid Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Kujult on nad enamasti ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, aga esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massi. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Et asteroide on palju ja et nad võivad üksteisele läheneda, on võimalikud ka orbiitide muutused. See tähendab aga reaalset ohtu, et mõni neist väikeplaneetidest Maaga kokku põrkab. Maad ohustada võivad objektid on kõik arvel ja nende orbiite kontrollitakse pidevalt.
Keemiline koostis: vesinik (70%), heelium (28%). Leitud on ka jälgi vähemalt 70 raskemast elemendist. Päikesesüsteemi kuulub Üheksa suurt planeeti, Mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, Sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), Planeetide kaaslased Teadmata koguses meteoorset ainet, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti -- langeva tähe. Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Pluuto See on süsteem! Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas.
Taevasse projekteerituna tähendab see, et tähtede suhtes läänest itta liikuv Marss mingil hetkel peatub ja alustab seejärel liikumist vastassuunas. Kui Maa on Marsist möödunud, taastub ka endine liikumissuund. Planeet joonistab taevas silmuse. Marsi vaatlemise seisukohalt pole liikumissuund oluline. Märksa tähtsam on, et möödumise hetkel on Maa ja Marsi vaheline kaugus minimaalne ning Marss sel ajal täisfaasis. Soodsaimal juhul, kui vastasseis toimub seal, kus Maa ja Marsi orbiidid lähestikku, on Marss Maast kõigest 60 miljoni kilomeetri kaugusel ja tema heledus on suurem kõigi teiste tähtede ja planeetide omast, Veenus välja arvatud. Marsi näiv läbimõõt ulatub 25 kaaresekundini ja 150-kordse suurendusega on näha polaarmütsid, "mered", eriti hea ilma korral ka "kanalid". Kannatlik vaatleja võib juba ühe öö jooksul märgata ka Marsi pöörlemist. Keskmise või kehva vastasseisu ajal on Marss pea poole kaugemal ning meie tingimustes raskesti vaadeldav
Opritšnina raames korraldati mitmelpool äärmiselt veriseid pogromme, kus hukati tuhandeid inimesi, sealhulgas ka Novgorodis, Pihkvas ja Narvas. Mis sellise valimatu tapmise taga oli, pole siiamaani selge. Ivan kaotas ka talupoegade liikumisvabaduse ja tekitas niimoodi pärisorjuse. 61. §39 nimeta teadlasi ning selgita nende olulisemaid seisukohti. Mikolai Kopernik- heliotsentriline maailmapildi loomine, Johannes Kepler-näitas, et planeetide orbiidid on ellipsi kujulised, Giordio Bruno-loodus ja Jumal on üks, universum pole lõplik ega suletud. Ei tunnistanud Jumala kolmainsust. Paracelsus-arstiteaduse rajaja. Haigusi põhjustavad organismis toimuvad keemilised protsessid. Andreas Vesalius-teadusliku anatoomia rajaja.
Päikesesüsteem Päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooni väljaga. Meie Päikesesüsteemi keskmeks on Päike. Päikesesüsteem on osa Galaktikast, mille läbimõõt on u 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte. Orbiit on väga lähedane ringjoonele. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Päikesesüsteemi kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. (Need olid tekkinud tähtede plahvatuses). Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid
natukene suurem. 8 Jupiteri välimised kuud võib orbiidi raadiuse järgi jagada kahte gruppi. Planeedile ligema välisgrupi kuud -- Leda, Himalia, Lysitheia ja Elara -- tiirlevad nagu sisemised kuudki Jupiteri pöörlemise suunas. Kaugeim kuude grupp, kuhu kuuluvad Ananke, Carme, Pasiphae ja Sinope, tiirleb aga vastassuunas. Kõikide välimiste kuude orbiidid on tugevasti elliptilised ning orbiitide tasandid on paar- kolmkümmend kraadi Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes kaldu. Jupiteri kaugeimate kuude orbiitide raadiused on täitsa võrreldavad Merkuuri orbiidi raadiusega; veelkord tekib tunne, et Jupiteri süsteem on Päikesesüsteem paar suurusjärku vähendatud mõõtmetega. 2.1NELI SUURT KAASLAST 1610. aasta jaanuaris Galilei avastatud Jupiteri suured kuud näitasid, et ka mõni teine planeet peale Maa võib omada kaaslasi
· Asteroidid: 0.0000002% · Meteoriidid: 0.0000001% · Planeetide vaheline keskkond (tolm, gaasid, erinevad energiad): 0.0000001% (6) Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad järgmised väited: · Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. · Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. · Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. · Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. · Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. · Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. (7)
Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi pilvest. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed. Tänaseni ei ole päris selge, millised häiritused põhjustavad komeetide liikumist Öpiku-Oorti komeedipilvest Päikesesüsteemi siseosadesse. Asteroid Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Selle üle, mis on asteroidid, komeedid ja planeetide kaaslased ("kuud"), vaieldakse.
Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. "Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad järgmised väited: Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas.
1. Diferentsiaalvõrrandi üld- ja erilahend. Väärtus ja raja ülesanne Def 1.1 Võrrandit, milles osalevad sõltumatu muutuja, tundmatu funktsioon ja selle tuletised nim diferentsiaalvõrrandiks. (1.1) F(x, y(), y'(), ...)=0 Kui otsitav funktsioon y sõltub ainult ühest muutujast, siis seda nim harilikuks diferentsiaalvõrrandiks. Kui otsitav funktsioon sõltub mitmest muutujast, siis on tegemist osatuletistega diferentsiaalvõrranditega. Kõrgema järguga tuletis dif.võr määrab ära selle võrrandi järgu. Esimest järku dif võrrand on (1.2) Def 1.2 N-järku dif.võr (1.1) üldlahendiks nim n-parameetrilist lähtuvat funktsioonide parve või peret, mis muudab võrrandi samasuseks sõltumata parameetrite väärtustest. (1.3) Dif.võr lahendamist nim selle võrrandi integreerimiseks ja selle lahendid integraaliks, lahendi graafikut nim integraaljooneks. Kui n-järku võrrandile lisada n-algtingimust: (1.4) Siis saame algväärtuseks ülesande (1.1). esimest järku...
võisid eristuda metallidest nende erinevate tiheduste tõttu ja eksperimendid näitavad et metallilised osakesed liituvad omavahel kergemini kui silikaatsed, magnetilised omadused võisid soodustada metalliliste osakeste (Fe, Ni) omavahel liitumist). Maa ja Jupiteri tüüpi planeetide eristumine - päikesele lähedamal asuvad planeedid, formeerusid erinevates tingimustes planeetidest millede orbiidid asusid päikesest kaugemal. See väljendub nende planeetide koostises. Maa tüüpi planeedid on tunduvalt väiksemad ja "kivisemad" Päikesekiirgusest tuleneva kuumuse mõjul toimus kergesti lenduvate elementide nagu H, He, vesi jt. eemaldumine ja raskete elementide ning nende ühendite kontsentreerumine (Fe, Ni, Mg, Al). Kergesti lenduvad elemendid kanti Päikesesüsteemi äärealadele. Esimeseks
*Merkuur *Marss *Uraan *Veenus *Jupiter *Neptuun *Maa *Saturn *Pluuto Planeetide kaaslased taevakehad, mis tiirlevad ümber planeedi. 8 Asteroidid ehk väikeplaneedid, tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, orbiidid on välja venitatud, kujult korrapäratud. Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad. Meteoorkehad: Meteoriidid on väikesed Maale landenud asteroidid, muutub boliidiks e tulekeraks. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel, suurus hernest piljardikuulini, radiant punkt, kust meteoriid näib väljuvat. Maa liikumine Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese. Päikesevarjutus Kuu paikneb Maa ja Päikese vahel.
taevakeha, kusjuures taevakeha, mille ümber tiirlemine toimub, loetakse teise suhtes primaarseks (Päike planeetide suhtes, Maa Kuu suhtes jne). Suurest hulgast päikesesüsteemi taevakehadest kasutab meresõiduastronoomia vaid Päikest, Kuud ja nelja planeeti Veenust, Marssi, Jupiteri ja Saturni. Neid nelja võib seetõttu nimetada "navigatsiooniplaneetideks". Joonisel 25 on kujutatud meile lähemate planeetide ja ühe komeedi tiirlemisorbiite. Navigatsiooniplaneetide orbiidid on Maa orbiidiga enam- 25 vähem samas tasandis, nende kaugused Päikesest aga erinevad suuresti. Maalt vaadatuna liiguvad päikesesüsteemi taevakehad taevasfääril samade seaduspärasuste järgi kui kõik teised, ainult nad rnuudavad oma koordinaate hoopis kiiremini, kui kinnistähed. Juba iidsetel aegadel märgati Päikese näiva aastaringse liikumise
vaatleja kogu aeg ainult üht Kuu poolkera (Kuu 1990: 244, 245). 5.4. Jupiteri kaaslased Jupiteril on 16 teadaolevat kaaslast, neli suuremat Galileo kuud ja 12 väiksemat. Jupiter aeglustab vähehaaval kiirust vastavalt loodete takistusele, mida tekitavad Galilei kuud. Samuti muudab sama loodete jõud kuude orbiite, väga aeglaselt sundides neid eemalduma Jupiterist. Io, Europa ja Ganymedes on lukustunud kokku loodete jõu poolt 1:2:4 orbitaalse resonantsiga ja nende orbiidid arenevad koos. Jupiteri kaaslased (Joonis 10.) on nimetatud teiste kujude järgi Zeusi elus (Jupiter.www). Joonis 9. Kuu faasid (Kuu faasid.www). Joonis10. Jupiteri kaaslased (Jupiteri kaaslased.www). 5.5. Taevased udulaigud Taevased udulaigud (Joonis 11.) sattusid teravama tähelepanu alla alles pärast teleskoobi leiutamist, kui Galileil õnnestus lahutada tähtedeks Sõime täheparv. 1610. aastal lahutas ta neljakümneks nõrgaks täheks ka Plejaadide täheparve ning mitmed teised
tiirlevad väiksemad taevakehad. Planeedid Päikesesüsteemi kuuluvad taevakehad (9 tk) *Merkuur *Marss *Uraan *Veenus *Jupiter *Neptuun *Maa *Saturn *Pluuto Planeetide kaaslased taevakehad, mis tiirlevad ümber planeedi. Asteroidid ehk väikeplaneedid, tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, orbiidid on välja venitatud, kujult korrapäratud. Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad. Meteoorkehad: Meteoriidid on väikesed Maale landenud asteroidid, muutub boliidiks e tulekeraks. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel, suurus hernest piljardikuulini, radiant punkt, kust meteoriid näib väljuvat. Maa liikumine Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese. Päikesevarjutus Kuu paikneb Maa ja Päikese vahel.
Selles peatükis tulebki neist juttu. ASTEROIDID Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel (vt. Joonist), olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. Suuruselt on asteroidid väiksemad kui planeetide kaaslased kuid nad on Maa tüüpi planeetide sarnased. Asteroidi nimetus tuleneb kreeka keelest ja tähendab tähesarnast. Kujult on asteroidid ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega. Asteroidide kogumass on 0,1 Maa massi. Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. METEORIIDID Meteoriitideks nimetatakse neid kehasid siis, kui mõni neist on piisavalt suur selleks, et atmosfääris mitte täielikult aurustuda. Et "taevakivitükikesest" saaks meteoriit peab see
välja. Virmalised tek laetud osakeste tungimisel Maa atm alakihtidesse. Planeedid Päikesesüsteemi kuuluvad taevakehad (9 tk) *Merkuur *Veenus *Maa *Marss *Jupiter *Saturn *Uraan *Neptuun *Pluu Planeetide kaaslased taevakehad, mis tiirlevad ümber planeedi (N: Kuu) 24 Asteroidid e väikeplaneedid, tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, orbiidid on välja venitatud, kujult korrapäratud. Meteoriidid on väikesed Maale landenud asteroidid, muutub boliidiks e tulekeraks. Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel, suurus hernest piljardikuulini, radiant punkt, kust meteoriid näib väljuvat. Päikesevarjutus Kuu paikneb Maa ja Päikese vahel Kuuvarjutus Kuu asub Maa varjukoonuses
kütust ehk vesinikku.Kõige tähtsam omadus, mille poolest peajada tähed üksteisest erinevad on mass. Kõige väiksemate tähtede mass on veidi alla kümnendiku Päikese massist. Väikesed tähed on suhteliselt magala temperatuuriga, punased ja haruldaselt pikaealised, sest põletavad oma kütust säästlikult. ( 1.) Päikesesüsteemi väikekehad Asteroidid Rohkem kui sada kilomeetrit on läbimõõt 250 asteroidil. Kujult on nad enamasti ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised, esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massi. ( 2.) Tähesarnasena paistvate asteroidede läbimõõtu, erinevalt planeetidest pole võimalik teleskoobist otseselt näha ega mõõta. Seda on võimalik teha näiteks fotomeetrilisel teel. ( 3.) Komeedid Komeedid ilmuvad enamasti ootamatult paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna,
Kui Päikese ja Kuu loodejõud mõjuvad üksteise suhtes Maakerale risti (poolkuu ajal), siis on looded väiksemad ning sellisel juhul kutsutakse loodeid kvadratuurseteks loodeteks Loodelisel hõõrdumisel on kaks efekti: 1) see aeglustab pidevalt Maa pöörlemist, st Maa ööpäev läheb aegamisi pikemaks; 2) see paneb Kuud Maast aegamisi eemale liikuma. 5.Päikesesüsteemi ehitus ja karakteristikud. kõikide planeetide orbiidid on peaaegu ringikujulised ning asuvad samas tasandis; kõik planeedid liiguvad oma orbiidil samas suunas Maa põhjanabalt vaadatuna vastupäeva; enamik planeete pöörleb samas suunas kui nad tiirlevad (Maa põhjanabalt vaadatuna vastupäeva) ning planeetide pöörlemistelje kalle on suhteliselt väike. Ka Päike pöörleb samas suunas, kui tiirlevad planeedid selle ümber; enamike Päikesesüsteemide planeetide suuremate kuude liikumises ilmnevad
N-tüüpi pooljuhis on Fermi nivoo nihutatud keelutsooni ülaossa ja tema täpne positsioon sõltub temperatuurist ja doonori konsentratsioonist. 11.Mis on faas? 12.Analüüsige puhta aine faasidiagrammi. 5 1.Defineerige materjalide tehnoloogia mõiste? Materjalide tehnoloogia kasutab ära materjaliteaduse fakte ja kavandab nende järgi vastavate omadusega materjale. 2.Kirjeldage Bohri mudelit aatomi ehitusele? Bohri mudel annab lihtsustatud pildi vesiniku aatomi ehitusest. Elektronide orbiidid ei ole ringikujulised(nagu eeldab Bohri mudel) vaid ellipsikujulised, ja vastavalt Heisendbergi määramatuse printsiibile ei ole võimalik määrata samal hetkel elektroni asukohta ja liikumismomenti. 3.Mis on ioonilise sideme aluseks? Ioonilise sideme aluseks on tugeva kulonilised jõud nende erinimeliste laetud ioonide vahel. 4.Miks on grafiit pehme? Grafiit on pehme kuna süsiniku aatomid on seotud tasapinnaliselt ja side üksikute tsapindade vahel on nõrk. 5
Mikolaj Kopernik - suur mõju oli maadeavastustel, mis näitasid kogemuslikult, et maa on kerakujuline. Kopernik tuli mõttele, et univerismi kekpunkt on päike, maa aga tavaline planeet, mis tiirleb ümber päikese.Ühtlasi näitas kopernik, et maa ja teised planeedid pöörlevad ka ümber oma telje. Oli sündinud heliotsentrilise maailmasüsteemi teooria. Koperniku õpetust põhjendas ja täiendas Johannes Kepler, uusaja astronoom, kes näitas, et planeetide orbiidid on ellipsikujulised. Koperniku tööd maailma kui süsteemi uurimisel ja seletamisel viis edasi Giardano Bruni. Tema vaadates oli kesksel kohal loodusfilosoofia. Ta lähtus looduse üldise hingestatuse kujutlusest. Mitmes kirjutises astsus Giordano Bruno välja ristiusu põhitõdede vastu. 1600 langetati surmaotsus, 8 veebruari varahommikul põletati ta tõrvikute valgel Roomas Lillede väljakul. Arstiteadus: Paracelsus ja Vesalius - Euroopa arstiteaduse taasrajajaks on peetud Paracelsust
Päikesesüsteemi väikekehad 12. Asteroidid Asteroidid e. väikeplaneetid on mõnest mm kuni sadade km diameetriga (suurim Ceres - 913 km) tahked ebakorrapärase kujuga, valdavalt Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevad kehad (~100 000), mis moodustavad nn. asteroidide vöö. Suurem osa asteroide tiirleb ringikujulistel, harvem ka ellipsilaadsetel orbiitidel, mis on lähedased Päikese ekliptika tasandile. Elliptilistel orbiitidel tiirlevate asteroidide orbiidid võivad ulatuda Maa orbiidi sisse ning on seega kokkupõrkeohtlikud. Erinevalt planeetidest ei ole asteroidide orbiit fikseeritud, st. kui asteroid satub mõnele planeedile liialt lähedale võib see viimase külgetõmbejõu toimel muuta oma esialgset orbiiti või koguni langeda planeedile. Asteroidide kogumass ulatub vaid 0,1% Maa massist ning nende päritoluks on oletatud kui oletatava kunagise Marsi ja Jupiterivahelise planeedi Phaethoni lagunemisel tekkinud tükke.
Tahkete osakeste ning gaaside eristumine (raskemad tahked osakesed langesid kergemini protopäikese lähedastele ketastele, nad ei ioniseeru nii kergelt kui gaasilised ja ei ole seega mõjutatavad elektromagnetiliste jõudude poolt), fraktsioneerumist võis põhjustada erinevate osakeste erinev liitumisvõime. Maa ja Jupiteri tüüpi planeetide eristumine - päikesele lähedamal asuvad planeedid formeerusid erinevates tingimustes planeetidest, millede orbiidid asusid Päikesest kaugemal. See väljendub nende planeetide koostises. Maa tüüpi planeedid on tunduvalt väiksemad ja "kivisemad". Päikesekiirgusest tuleneva kuumuse mõjul toimus kergesti lenduvate elementide nagu H, He, vesi jt. eemaldumine ja raskete elementide ning nende ühendite kontsentreerumine (Fe, Ni, Mg, Al). Kergesti lenduvad elemendid kanti Päikesesüsteemi äärealadele. Esimeseks planeediks kus oli võimalik selliste kergestilenduvate ja kergete elementide
See teooria, mida on täiendatud temperatuuri (soojusenergia) sissetoomisega, ongi tänapäeva kosmoloogia alus. 8.2. ÜLESEHITUS JA STRUKTUUR Päikesesüsteemi põhiliseks komponendiks on selle keskmes asuv Päike (peajada täht spektriklassiga G2), mis moodustab 99,86% kogu seni teada oleva 1süsteemi massist. Ülejäänud massist (0,14%) moodustavad hiidplaneedid 99%. Enamik suuri objekte tiirl1evad ümber Päikese peaaegu samal tasapinnal Maaga. Kui planeetide orbiidid on väga ekliptilised, siis komeedid ja Kuiperi vöö objektid tiirlevad tunduvalt suurema nurga all. Kõik planeedid ja enamik teisi objekte tiirlevad samas suunas ümber Päikese nagu Päike pöörleb ümber oma telje (vastupäeva, kui vaadata ülevalt alla Päikese põhjapoolusele). Vastavalt Kepleri seadustele tiirleb iga keha mööda ellipsi, mille ühes fookuses on Päike. Kehad, mis asuvad Päikesele ligemal, liiguvad kiiremini, sest Päikese gravitatsioon mõjutab
Ühesuguste termodünaamiliste ja keemiliste omadustega. 12.Analüüsige puhta aine faasidiagrammi. Seda iseloomustab Clausiuse-Clapeyroni võrrand: 5 pilet 1.Defineerige materjalide tehnoloogia mõiste?Materjalide tehnoloogia kasutab ära materjaliteaduse fakte ja kavandab nende järgi vastavate omadusega materjale 2.kirjeldage Bohri mudelit aatomi ehitusele? Bohri mudel annab lihtsustatud pildi vesiniku aatomi ehitusest.Elektronide orbiidid ei ole ringikujulised(nagu eeldab Bohri mudel) vaid ellipsikujulised, vastavalt Heisendbergi määramatuse printsiibile ei ole võimalik määrata sama hetkel elektrorni asukohta ja liikumismomenti. 3.Mis on ioonilise sideme aluseks?ioonilise sideme aluseks on tugevad kulonilised jõud nende erinimeliste laetud ioonide 4.Miks on grafiit pehme?Grafiit on pehme kuna süsiniku aatomid on seotud tasapinnaliselt ja side üksikute tasapindade vahel on nõrk 5
komeeti "sabatähte", planeetide kaaslasi, meteoorset ainet "tolmu". Teiste taevakehade mass kokku on tühine võrreldes Päikese massiga, moodustades sellest ca 0,3 protsenti. Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad järgmised väited: 1. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised, elliptilisus ulatub mõne protsendini (va. Pluuto). 2. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. 3. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. 4. Planeedid jagunevad kahte gruppi: Päikesele lähemal väikesed ja tihedad planeedid ja kaugemal suured ja väikese tihedusega planeedid. Päikesesüsteemi eeskujuks võttes on loodud ka planetaarne aatomimudel
Tihedus 1,1 g/cm3. Planeet keralaadse kuju omamiseks küllaldase massiga taevakeha, mis tiirleb puhastunud orbiidill ümber tähe. Teoreetiliselt 1028 kg > planeedi mass > 1019 kg. Üle selle piiri asuvas kehas algavad termotuumareaktsioonid, moodustub täht. Alla selle piiri kaaluvas kehas ei toimu aine ülssulamist ja ei moodustu geosfääre. Planeedid tiirlevad ümber päikese ekliptika tasandil. Asteroidid ebakorrapärase kujuga marsi ja jupiteri vahel tiirlevad kehad. Asteroidide orbiidid pole puhastunud ega fikseeritud, mistõttu võib esineda kokkupõrkeid ka planeetidega. Suuremate planeetidega liitunud planetesimaalide prügi. Komeedid pikaks venitatud orbiitidega päikesesüsteemide kehad, mis päikese lähedale sattudes paistavad sabatähtedena. (hõre aurustunud ioniseeritud süsinikoksiid) 1 Meteoor - planetaarne aines, mis põleb atmosfääri langedes ära
temperatuur ja kuskil 12-15 kilomeetri sügavusel, kus õhurõhk ulatub 2-3 atmosfäärini, algavad jääkristallidest koosnevad pilved. [3;6] 6.3 Jupiteri kuud. Jupiteri rõngad. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Callisto avastas Galileo Galilei 1610, neid võib näha tavalise prismabinokliga. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Need on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida leitakse tulevikus suure tõenäosusega veelgi. Planeetide kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastatud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. Ekvaatori tasandis ümbritseb Jupiteri Maalt nähtamatu rõngaste süsteem
elektromagnetlainete kiirus vaakumis. Looduses on pandud tähele, et kõik objektid (nii makro- kui ka mikrotasandil) püüavad alati asetuda kõige väiksema energiaga olekusse. Näiteks veerev keha jõuab lõpuks kõige madalama kohani maapinnal. Kõik kuhjad on alt laiemad, kui ülalt, sest enamus selle objekte püüavad asetuda maapinnale võimalikult lähemale, kus potentsiaalne energia on minimaalne. Analoogiliselt käituvad ka elektronid aatomis täites kõigepealt tuumale kõige lähemad orbiidid, kus nende energia on kõige väiksem. Seda omadust nimetataksegi energia miinimumi printsiibiks. Kuid tänapäeval me teame, et kõik elektronid ei saa asetuda ainult lähimale orbiidile, sest mikromaailmas kehtib veel ka teine oluline printsiip, mida nimetatakse tõrjutus- ehk Pauli keeluprintsiibiks. Selle kohaselt ei tohi samas süsteemis olla kahte täpselt ühesugust elementaarosakest. Järelikult saab aatomi kõige madalamal energiatasemel olla vaid kaks vastupidiste spinnidega elektroni
Mikroosakese liikumishulga ja koordinaadi samanimelisi komponente ei saa korraga määrata kuitahes täpselt. 281. Mis oli Bohri aatominudeli põhiline puudus? Bohri aatomimudeli ülesehitus on suhteliselt pealiskaudne. Seetõttu see ei ole täielik aatomimudel ning ei suuda seletada paljusid väiksemaid aatomi koostises olevadi struktuure. 282. Mille poolest erineb kvantmehaaniline aatomi mudel Bohri mudelist? Bohri mudeli järgi on elektronil kindlad orbiidid, mida mööda ta liikuda võib. Kvantmehaanika ütleb, et mistahes elektron paikneb mistahes kaugusel tuumast, teatud tõenäosusega. Seal, kus Bohri mudeli järgi orbiit, on kvantmehaanilise järgi lihtsalt suurim võimalus elektroni leida. 283. Mis on Schrödingeri võrrandi lahendiks? MAKROOBJEKTI olek antud hetkel on defineeritud välistingimustega ja kõikide sellele objektile iseloomulikkude FÜÜSIKALISTE SUURUSTE VÄÄRTUSTE KOMPLEKSIGA. Schr
kristallvõret ja struktuur muutub. Kristallilisest ehitusest tulenevalt võime oletada aine elektronid võivad olla seotud kristall võrega. Täpselt võib see olla seotud sellega, et pooljuhtidega on kovalentsed sidemed. Teatavasti on stabiilse struktuuri jaoks on vaja väliskihti 8 elektroni. Pooljuhtidel on neid 4. Kovalentse sideme korral, aga laenatakse vastastiku elektrone nii, et tekivad 8-le elektroonilised orbiidid. (1. joonis. 8-elektroniline orbiit) Kristallstruktuuris paiknevad elektronid võnguvad, kus juures võnkumiste amplituud sõltub temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on võnkumiste amplituud ja seda suurem on elktronide energia. Sellise energia tõusu tulemusel võivad osa elektrone oma kohalt lahkuda ja käituvad edaspidi sõltuvalt mõjuvale elektri väljale (nad saavad laengukandjateks). Struktuurist lahkunud elektroni
aeg kui ka aine. Kuna aeg saab alguse Suurest Paugust, ei saa me esitada küsimust „mis oli enne seda?“ 8) UNIVERSUMI ARENGUMUDELID Erinevad teadlased, ja mitte ainult astrofüüsikud, on juba aastasadu püüdnud Päikesesüsteemi tekkimist kirjeldada. Olgu siinkohal toodud neist vaid mõned täpsemad või efektsemad. Päikesesüsteemi mudel Millistele küsimustele peab vastama Päikesesüsteemi mudel? Miks asuvad planeetide orbiidid (peaaegu) ühes tasandis, mis ühtib Päikese ekvatoriaal-tasandiga? Miks kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese ühes suunas, mis ühtib Päikese pöörlemissuunaga? Miks moodustavad planeedid koos oma kaaslastega Päikesesüsteemi sarnaseid süsteeme? Miks moodustab Päike ca 99,9% süsteemi massist, kuid süsteemi liikumishulgast ca 98% langeb planeetide arvele
(näit. soojusenergiat) Kui elektron vahetab orbiiti - langeb kõrgema energiatasemega orbiidilt madalama tasemega orbiidile - kiirgub valgusena üks kvantenergiat (eraldub üks footon). 1. DeBroglie hüpotees Lainelised omadused ei ole omased ainult footonitele, vaid kõikidele elementaarosakestele. Elektronil on ka lainelised omadused, kusjuures lainepikkus on määratud liikuva osakese massi ja kiirusega. Et laine ei sumbuks - orbiidid peavad olema kindlate läbimõõtudega, mis on määratud elektroni massi ja kiirusega. 2. Schrödingeri mudel (1926 kirjeldab mikroosakese liikumist (ka laine võrrand)) Schrödingeri võrrandis sisalduvad osakese omadused (mass, m) ja lainelised omadused (lainefunktsioon, y-psii ) E H- Hamiltoni operaator H annab eeskirja süsteemi üldenergia arvutamiseks, E on energia konkreetne väärtus.
tunduvalt kiirem ja kvaliteetsem. Satelliitside üheks osaks on sidesatelliidid, mis töötavad retranslaatoritena (sisuliselt peegeldavad Maa pealt saadetud signaale Maale tagasi). Võimaldab edastada suuri andmemahte pikkade vahemaade taha. Tänapäeval on satelliitside kasutusel põhiliselt ringhäälingus (satelliittelevisioon) ja navigatsioonis. Kuna sagedustel alla 30 MHz on ionosfäär peegeldava toimega, siis satelliitsides tuleb kasutada sagedusi, mis on üle 30 MHz. Satelliitide orbiidid jaotatakse nende kõrguse järgi maapinnast kolme suurde gruppi: · Low Earth orbiit (LEO) asub maapinnast 200-300 km kõrgusel. Ühe ööpäeva jooksul teevad LEO orbiidil olevad satelliidid 14-16 tiiru ümber maakera. LEO orbiidi eeliseks on väike viide Maa ja satelliidi vahelises sides, üle poolte kõikidest satelliitidest tiirlevad just LEO orbiidil. · Medium Earth orbiit (MEO) asub maapinnast umbes 1000-2000 km kõrgusel ja seda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
