Mütoloogia etendab tähtsat osa Delfi Parnassose mäe jalamil,kus asus Apolloni oraakel.Kastaleia oli Apolloni püha allikas;Kephissos tema jõgi.Seda paika peeti maailma keskpunktiks,nii et seda käis vaatamas palju palverändureid nii Kreekast kui välismaalt.Innukate tõeotsijate küsimustele andis vastuse preestrinna,kes langes enne kõnelema hakkamist transsi.Transs arvati tingitud olevat aurudest,mis kerkisid sügavast kaljulõhest,kus asetses oraakli iste,kolmejalgne järi tripood. Apollonit kutsuti deloslaseks tema sünnisaare järgi ja püütialaseks,kuna ta tappis mao Pythoni,kes elas kunagi Parnassose koopas.Tema teine sageli esinev nimi oli Lykios,mida sageli seletatakse tähendusega "huntide jumal","valgusejumal" ja "Lüükia jumal".Sageli kutsutakse teda ka päikesejumalaks,kuna tema nimi Phoibos tähendab säravat ja hiilgavat.Kuid tegelikult on päikesejumalaks Helios.
kuid tõmbas alatute trikkide tõttu enda peale jumalate viha, mis määras ära ka tema poegade Atreuse ja Thyestese saatuse. Oma abielu ja järgnevate vallutustega võidetud uuele kodumaale pani ta nimeks Pelopsi saar, Peloponnesos. Kui tal ei õnnestunud meelitada sõtta arkaadia kuningat Stymphalost, teeskles Pelops rahukavatsust, tappis salakavalalt arkaadlase ning puistas tema puruksraiutud kehaliikmed laiali. Selle eest karistati kogu Kreekat viljatusega, kuni Aiakos palus ühe oraakli korraldusel jumalatelt armu. Tõnis Koit Ajalugu ja arheoloogia Kreeka religioon ja mütoloogia Pelopsi loos tuleb ilusasti välja Vana-Kreeka arusaam kogukondlikust vastutusest. Kuna kuningas käitus ebamoraalselt, said karistada kõik inimesed Kreekas.
oraakel. Kastaleia oli Apolloni püha allikas; Kephissos tema jõgi. Seda paika peeti maailma keskpunktiks, nii et seda käis vaatamas palju palverändureid nii Kreekast kui välismaalt. Ükski teine pühamu ei saanud sellega võistelda. Innukate tõeotsijate küsimustele andis vastused preestrinna, kes langes enne kõnelema hakkamist transsi. Transs arvati tingitud olevat aurudest, mis kerkisid sügavast kaljulõhest, kus asetses oraakli iste, kolmjalgne järi tripood. Delfi Apollon oli heategev võim, otsene sidemees jumalate ja inimeste vahel, kes õpetas inimesi jumalate tahtmist teada saama, näidates neile, kuidas sõlmida taevalistega rahu; samuti oli ta ka puhastaja, kes võis süüdlaselt maha pesta isegi sugulaste vere. Siiski on ka mõningaid müüte, milles teda kujutatakse halastamatuna ja julmana. Temas võitlesid nagu kõigis jumalais kaks alget: ühelt poolt algeline
Oma tegevuse mõtet nägi Sokrates n.ö. vaimses ämmaemandakunstina (maieutika): lasta määratlustel esile tulla (või veenda inimesi oma tunnetuse piiratuses). Tunnetusprotsess on lõputu. Seetõttu sobib Sokratese filosoofia esitamiseks just dialoogi, mitte näit. õpiluuletuse vormi. Sokratese mõisteanalüüs tõi ka eetika uuele tasandile (s.o. hüvesuse mõistmisel ei saa toetuda tavale, mis ei määratle mõisteid). Sokratese hüüdlause oli Delfi oraakli oma: tunneta iseennast! Revolutsiooniline väide: voorus (arete) on teadmine! Siit järgmine Sokratese väide: keegi ei tee kurja meelega, vaid teadmatusest (võltsteadmistest). Kuigi Sokrates ei anna retsepti, kuidas saavutada teadmist ja vältida seega kurja, aitab tema intellektuaalne hoiak teatud mõttes seda siiski vältida: analüüs, kahtlus. Näeme, et Sokratese meetodit äärmusse arendades ei saaks me milleski kindel olla (s.o. olla kompetentne ükskõik mis alal)
Kahjuks oli aristokraatide hulgas palju pederaste. Foiniikia ja Iisrael Kreeka ja mükeene kultuur Arhailised ajajärgud Maddness??????????????? THIS ..... IS ..... SPARTAAAAAAAARRRGG.... Sparta asus Lakoonika maakonnas , Pelaponnesose poolsaarel. Sparta ala asustasid doorlased. Seal linna kui elu keskust ei eksisteerinud.Selle moodustasid väikesed külad. Seal oli 200 000 elanikku. Riigikord ja ühiskond Spartas. Pärimuse järgi oli Lykuros oli käinud Delfi oraakli juures nõu küsimas linna rajamise kohta.Delfi oli jumal Apollonile pühendatud pühamu. Oraakel ütles et ta peab pühendama riigi Apollonile ja alluma talle.Sparta ühiskonnas eristati 3 seisust. Spartiaadid , Perioigid ja heloidid. Spartiaadid olid kodanikud riigis. Neid oli vähe , rohkem oli teiste seisuste esindajaid. Perioidid olid vabad inimesed spartas kellel kodaniku õigust polnud . nende hulgas ka talupojad. Nad tegelesid põllundusega
Najaad kreeka nümfid, kes elasid allikates, tiikides ja järvedes. Oidipuse kompleks poisi armumine oma enda emasse. Kassandra Apollon oli andnud talle ennustamisvõime kuid leidmata talt vastuarmastust, võtnud tema sõnadelt ustavuse. Kassiopeia ta olevat uhkustanud korduvalt, et on merenümfidest ilusam. Nereiidid kaebasid Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saaates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Oraakli käsul otsustati kuningatütar Andromeda Ketosele ohverdada. Penelope truudus ootas 20 aastat Odysseuse naasmist, ettekäändega kosilastele, et ta tahab kududa Laertese surilina. Hiljem lubas abielluda sellega, kes suudab Odysseuse vibu pingule tõmmata. Graiad kolm õde, kellel oli kokku ainult üks silm. Elasid Okeaanose kaugemal kaljupangal. Paan leiutas karjaseflöödi, varitses nümfe ning põhjustas paanilise hirmu ja paanika. Pegasos tiivuline võluhobune
Tiibetis loodususund, mida nimetati bön-usundiks. Selles usundis olid olulised loodusvaimud, ennustajad, ravitsejad, šamaanid. Budism segunes bön-usundiga. Lõplikult kujunes välja 15.saj seoses dalai-laama tiitli tekkimisega. Olulisel kohal on: 1. Esineb kõrgemate laamade austamisne bodhisattvatena. Kõige tähtsam on dalai-laama (tarkuse meri). Järgneb panche-laama jne. Hetkene dalai-laama on 14. Elukoht kuni 1959 oli Potala palee Lhasas. Kui dalai-laama sureb otsitakse oraakli abil poiss, kes usutakse olevat tema taaskehastus. 2. Mungad tähtsal kohal. Tavaliselt üks poeg perekonnast on munk. Mungad tegelevad kloostrites mitmesuguste bioenergeetiliste harjutustega. Selle tulemusel hakkab inimene kiirgama vaimsust tervistavat energiat ja armastust sel määral, et see on tajutav teistelegi. Lihtne harimatu tiibetlane, kellel pole võimalusi selliste harjutustega
demokraatia vahel. Peisistratos: Ateena türann, 561 esimene võimuhaaramine, kolmandal korral kindlustas võimu, valitses 546-527. Rahvameelne, siserahu ja heaolu periood. Lõi Atikas rändkohtud, talupoegadele sooduslaenud. Panathenaia pidustused. Peale surma pojad Hippias ja Hipparchos võimule, viimane tapeti homotüli käigus. Hiljem tähistati türannitapuna. Kleisthenes:Alkmeoniidi soost, Hippiase vastase opositsiooni juht. Ostis ära Delfi oraakli, kes käskis Spartalastel Hippias 510 kukutada. Kleisthenes viis läbi 507 riigireformi, pani aluse demokraatlikule korraldusele. Tegi uued füülid (10), kuhu kuulus deeme nii Ateenast, sisemaalt ja rannikult. Moodustas 500 nõukogu, igal aastal komplekteeriti, 50 liiget igast füülist. Iga füül valis strateegi, kokku 10 - ülemjuhatus. Alus ostrakismile. See süsteem püsis läbi klassikalise perioodi. 13) Kultuur ja vaimuelu arhailisel perioodil
3 raud rauda hakati Vahemeremaades kasutama 9.-8. saj. eKr; kes endale uut metalli ei hankinud, kaotas võitluses ja jäi teistest maha ka tootmises, sest rauast töö- ja sõjariistad olid pronksist riistadest tõhusamad 3 Odüsseia kreeka keeles "Odysseuse lugu"; ülekantud. tähenduses: pikk ning vintsutav eksirännak 4 Paris (ka Alexandros) Trooja kuninga Priamose ja Hekabe kaunis poeg, Hektori vend; vanemad hülgasid vastsündinud Parise, sest oraakli sõnade kohaselt pidi laps tooma linnale õnnetust; Paris kasvas üles karjasena mägedes; hiljem pöördus ta Troojasse vanemate juurde tagasi ning põhjustaski Trooja hukkumise; Paris surmas Achilleuse, kuid suri ise kreeka sõjamehe Philoktetese mürgisest noolest 5 Helena ilusaim ja ihaldatavaim naine, Sparta kuninganna Leda ja Zeusi (peajumal tuli Leda juurde luige kujul)
Mängudevahelisi perioode kutsuti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu VanaKreeka ajaarvamine. 8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses seda nimetati ekeheiriaks. Olümpia pühadesse kohtadesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant. Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi hakati nimetama olümpiamängudeks. Aja jooksul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased
: Täpselt ei ole seda võimalik tuvastada, sest tugineda saab vaid kirjalikele allikaile, mis on säilinud juhuslikult, st, et kõik müüdi versioonid ei ole tõenäoliselt säilinud. Näiteks Sophoklese Oidipuse-versioonis leiduvad varasemas kirjasõnas tundmatud motiivid - katk, silmade väljatorkamine võisid, aga ei pruukinud olla Sophoklese enda fantaasia saadused, ta võis olla need leidnud mõnest vähemlevinud müüdivesrioonist. Müüdist pärinevaks peetakse sfinksi, oraakli ennustust, verepilastust emaga, lapse kõrvaldamist, kaastundlik timukas, hüljatud lapse päästmine, tolle üleskasvatamine kasuvanemate poolt, isa tapu ennustuse tahtmatu täitumine, kangelase langus. 2. Mis toob ,,Kuningas Oidpuse" sündmustikku pöörde? Selgita, miks. Peripeteia - kui saadik Korinthosest teatab, et Oidipus polegi Polybose ja Merope päris poeg. See ajendab Oidipust kutsuma välja karjust ja sellega kaasneb anagnoris, äratundmine, taipamine ehk "silmade avanemine" - O
· Paljud seadusandjad piirasid ka luksust. Riigid Linnriigid võisid moodustada ka koalitsioone. Ioonia linnade liit. Põhja-Kreeka suurvõim kujunes Thessalias, kes kontrollis Thessalia tasandikku (nad olid ratsanikud-aristokraadid) ja mägikülade elanikud olid neist sõltuvuses. Perioikos- see, kes elab ümberringi. Penestai- vaesed, pärisorjad. Thessalia oli väga tugev ratsaväekeskus ja tegid tihti sõjaretki Kesk-Kreekasse, võttes enda kontrolli alla ka Delfi oraakli. Amphiktyonia- ümberringi asutajad, teostasid kontrolli Delfi oraakli üle. Lõuna-Kreeka suurvõim oli Sparta, Lakedaimonis. Riigi eesotsas oli kaks eri suguvõsade esindajat. Nad polnud valitsejad, nad olid pigem pärandava võimuga väejuhid, kelle tegevus oli ka ritualiseeritud. Nende kuningate
oraakel oli öelnud, et see on ainus võimalus Atreusele Thyestese väikeste poegade tapmise eest kätte maksta). Aigisthos maksis kätte oma vendade tapmise eest Agamemnonile kui Atreuse järeltulijale. Agamemnonil ja Klytaimestral oli veel 3 last: tütred Elektra ja Chrysothemis ning poeg Orestes. Viimane oli saadetud sõbra juurde, muidu oleks Aigisthos ta tapnud. Elektra haudus kättemaksu. Orestesel oli valida, kas saada isa reeturiks või ematapjaks. Apolloni oraakli käsul tappis ta ema ja tolle armukese; erinnüsed röövisid talt mõistuse; lõpuks leidis ta lunastuse, paludes Ateenas Athena kuju ees armu. Ta kahetses pattu, erinevalt oma esivanemaist, ning Athena andestas talle. Iphigeneia olevat ohverdamisel ära päästetud Artemis viis ta tauride maale (Tauris) oma templisse preestrinnaks. Neil oli seal komme ohverdada Artemisele iga kreeklane, kes maale sattus. Iphigeneia pidi hukatavaid ette valmistama. Mõne loo järgi ikka veel erinnüstest
Lõpuks saadeti Oidipus Teebast välja ning Antigone läks temaga kaasa, et olla teejuhinks, ning Ismene jäi Teebasse Oidipuse huve kaitsma ja talle uudiseid saatma. Pärast isa lahkumist hakkasid pojad trooni soovima. Etekoles sai trooni, kuigi ta oli noorem ja saati Polyneikese välja. Polyneikes läks Argosesse ja hakkas Teeba vastu vaenutegevust õhutama. Antigone ja Oidipus jõudsid Ateena lähistele. Eal leidsid nad pelgupaiga ja Ateena kuningas Theseus võttis nad hästi vastu. Oraakli enustus muutus armulikumaks ja Ismene tuli neile seda teatama. Nii olid mõlemad tütred Oidipuse kõrval, kui ta suri. Õed jõudsid tagasi Teebasse, kui Polyneikes tuli sõjaväega Teebat ründama. Ründajal oli õigus troonile, sest linna kaitsja ja kuningas oli Eteokles, noorem vendadest. Õed ei suutund kummalegi poolele asuda. Polyneikesega oli kaasas veel kuus ülikut. Niisiis oli seitse ülikut Teeba seitsme värava vastu. Polyneikes ründas just seal, kus Eteokles väravat kaitses
?); siin ei ole ülekantud tähendust, viad ütluse ümberadresseerimine. Metafoor adresseerib ütlust teisele objektile. ,,Johni auto on siga" õgib palju bensiini. Auto siga Semiootiline hermeneutika Hermes Kreeka jumal kaupmeeste jumal ja käskjalg, tõi inimestele jumalate sõnumeid. Jumalad suhtlevad siis, kui nemad tahavad; jumalad räägivad teist keelt, poeesiakeelt. Hermeneutika jumalate sõnumite tõlgendamine; see on filoloogia vanim ala. Läbi Delfi oraakli rääkis Apollo. Arusaamine seisneb tõlgendamises ja see ei ole vähem komplitseeritud kui rääkimine. Jumalate sõnumid hermeneutilised vajavad Hermese abi. Olid hermeetilised teadmised salajased teadmised, mis vajavad interpreteerimist (astroloogia jm). Põhiaineks koolis ei olnud hermeneutilisi aineid. Filosoofilise hermeneutika rajajaks on F. Schleiermacher (1768-1834) ta oli filosoof ja praktiseeriv pastor Saksamaal. 2 probleemi filosoofias:
Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. 8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant. Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi haksti nimetama olümpiamängudeks. Aja joosul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased.
Semiootika Mihhail Lotman SEMIOOTIKA on teadus märkidest ja nende tähendustest, täpsemalt semioosist(peirce järgi interpretatsiooniahel) või kommunikatsioonist, st kuidas mistahes märk kannab kommunikatsioonis osaleja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda kui millegi asemel olevat(nt rahvuslipp kui terve riigi sümbol). Semiootika keskmes on arusaam et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. Varasemalt oli tuntud meditsiinisemiootika kui teadus haiguste sümptomitest, semiootika sarnases tähenduses kasutas seda sõna esimest korda John Locke oma teoses ,,An essay concerning human understanding"(1690) Renessansi ajal semiootika areng peatus. Semiootika uuestisünd 19s, saab kõige aluseks. Areneb eri valdkondades sõltumatult (arengule aitasid kaasa loogika, filosoofia, keeleteadus). 20s algus keel kui märgisüsteem. MÄRGISÜSTEEMI M...
Artistogeiton hiljem ülekuulamise käigus. Kuigi vandenõu ei toonud kaasa türannia lõppu, austasid ateenlased hiljem Harmodiost ja Aristogeitonit siiski türannitapjate ja vabastajatena. Nende kuju püstitati Ateena akropolile. Vandenõu tagajärjel muutus Hippias kõiki kahtlustavaks julmaks valitsejaks. Paljud põgenesid Ateenast ja hakkasid plaanima türannia kukutamist. Hippiase vastaste etteotsa tõusis Alkmeoniidi soost Kleisthenes, kes Delphi oraakli abil leidis türannia vastu liitlase Sparta näol. 510. a. kukutasid spartalased Ateena türannia Hippias põgenes talle kuuluvasse Sigeioni linna Väike-Aasia rannikul ja palus võimu taastamiseks abi pärslastelt. Taas Ateenas võimule tulla tal siiski enam ei õnnestunud. Kleisthenes, kelle kutsel spartalased Ateena asjadesse sekkusid, läks aga peagi oma seniste liitlastega tülli. Spartalased toetasid Ateena sisevõitluses Kleisthenese vastaseid.
kasuahneks pettuseks. Lisaks preestrite illusioonidele ning laadamustkunstnike käteosavusele oli Antiik- Kreekas väga kõrgesti arenenud ennustamine ja tulevikku vaatamine. Suurteks oraakliteks, nagu tuntud Delfi oraakel, olid arvatavasti illusionistid. Nad kas rääkisid ühe häälega ja vastasid teisega või olid nende templitesse peidetud akustilised torud, mille abil mõnes templi kõrvalruumis olev abiline vastas oraakli poolt esitatud küsimustele. Üllataval kombel on aga nii mõnedki oraaklite ennustused äärmiselt täpseks osutunud. 1.2. Keskaeg Keskajal peeti trikke tõelisteks nähtusteks, mis koos füüsika, keemia ja nõiajuttudega ühinesid ühtseks ebateaduseks maagiaks. Tol ajal arvati, et mustkunstnikud on 10 saatana käsilased ja neid kiusati kristliku kiriku poolt taga. Sellele vaatamata ei olnud
eluga. (Paremal pool oleva pildi tegin ise!) · Delphi Apollo (lk 109) roomlastel, Delfi Apollon kreeklastel - päikese- ja valgusejumal, laulu, muusika ja luule kaitsja. Kreeka muistendite järgi asutas Apollon Delfis (Parnassose mäe nõlval) pühamu, kus oraakli kaudu kuulutas inimestele jumalate tahet. · Barbar (lk 116) - metsik, toores, harimatu inimene. · Trikliinium (lk 119) söögituba vanarooma majas. Sõna triclinium tähendab `'kolm aset''. Harilikult seisid söögitoas kolm lamamisaset, kolmest küljest ümber laua.
Palju tähelepanu pöörab niaskujudele, kes on meestega võrdsed. Teda võib pidada kreeka tragöödiale lõpliku kuju andjaks. ,,Oidipus". Eellugu: Laiosel ja Jokastel on keelatud lapsi saada, kuid neil sünnib siiski poeg. Needus ütleb, et poeg tapab oma isa. Karjus peab viima Oidipuse mägedesse, kuid ta viiakse hoopis Korintose kuningriiki kuninga pere lapseks. Ühel peol solvatakse O.t, öeldes, et too pole oma vanemate laps. O. läheb oraakli juurde, kes ütleb, et O. saatuseks on tappa oma isa ja abielluda oma emaga. O lahkub seetõttu ja suunudb Teebasse. Teeristil kohtub ühe seltskonnaga. Tekib tüli ja ta hukkab teadmatult isa ja teised peale ühe. Teeba linna lähedal on tiivuline koletis Sfinks, kes hävitab teekäijaid küsib mõistatust. O vastab õigesti ja päästab linna. Jokaste oli Teebas jäänud leseks ning tänulikult elanikus laulatasid nad. Neil oli 4 last. Teebas on katk
Kujutab inimesi nii, nagu nad peaksid olema. Palju tähelepanu pöörab niaskujudele, kes on meestega võrdsed. Teda võib pidada kreeka tragöödiale lõpliku kuju andjaks. ,,Oidipus". Eellugu: Laiosel ja Jokastel on keelatud lapsi saada, kuid neil sünnib siiski poeg. Needus ütleb, et poeg tapab oma isa. Karjus peab viima Oidipuse mägedesse, kuid ta viiakse hoopis Korintose kuningriiki kuninga pere lapseks. Ühel peol solvatakse O.t, öeldes, et too pole oma vanemate laps. O. läheb oraakli juurde, kes ütleb, et O. saatuseks on tappa oma isa ja abielluda oma emaga. O lahkub seetõttu ja suunudb Teebasse. Teeristil kohtub ühe seltskonnaga. Tekib tüli ja ta hukkab teadmatult isa ja teised peale ühe. Teeba linna lähedal on tiivuline koletis Sfinks, kes hävitab teekäijaid küsib mõistatust. O vastab õigesti ja päästab linna. Jokaste oli Teebas jäänud leseks ning tänulikult elanikus laulatasid nad. Neil oli 4 last. Teebas on katk
ellu. Pygmalion nimetas naise Galateaks ning nende poja Paphuse järgi sai nime (Venuse) Aphrodite lemmiklinn. 11.pilet KULDVILLAKU OTSIMINE Üks Kr kuningas, Athamas oli tüdinenud oma naisest ning abiellus printsess Inoga. Tema esimene naine, Nephele, jäi 2 lapsega maha. Nephele kartis, et Ino tapab tema poja Phrixose, et Ino poeg saaks pärijaks. Ino hävitas kogu seemnevilja ja sel aastal ei saadud saaki. Ino veenis oraakli ütlema, et vili kasvab siis, kui noor prints hukatakse. Inimesed käisid kuningale peale. Nii saigi, kuid kui ohver oli altarile pandud, tormas sinna jäär, kelle vill oli kullast. Jäär haaras poisi ja tema õe ning tormas minema. Jäär oli saadetud Hermese poolt, keda palus laste ema. Kui jäär Euroopat Aasiast lahutavast väinast üle läks, kukkus tüdruk Helle merre. Poiss jõudis Musta mere äärde (siis nimeks Külalislahkuseta meri) Metsik
paitas teda ning kuju ärkas ellu. Pygmalion nimetas naise Galateaks ning nende poja Paphuse järgi sai nime (Venuse) Aphrodite lemmiklinn. 11.pilet KULDVILLAKU OTSIMINE Üks Kr kuningas, Athamas oli tüdinenud oma naisest ning abiellus printsess Inoga. Tema esimene naine, Nephele, jäi 2 lapsega maha. Nephele kartis, et Ino tapab tema poja Phrixose, et Ino poeg saaks pärijaks. Ino hävitas kogu seemnevilja ja sel aastal ei saadud saaki. Ino veenis oraakli ütlema, et vili kasvab siis, kui noor prints hukatakse. Inimesed käisid kuningale peale. Nii saigi, kuid kui ohver oli altarile pandud, tormas sinna jäär, kelle vill oli kullast. Jäär haaras poisi ja tema õe ning tormas minema. Jäär oli saadetud Hermese poolt, keda palus laste ema. Kui jäär Euroopat Aasiast lahutavast väinast üle läks, kukkus tüdruk Helle merre. Poiss jõudis Musta mere äärde (siis nimeks
KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma...
temast saab isa tapja. Imik pääseb ja kasvab üles teise kuninga peres. Oraakel teatab uuesti, et temast saab isa mõrtsukas ja ema mees. Poeg põgeneb kodust, et vältida õnnetust. Teel tapab ta tülitseva Laiose. Ta jõuab Teebasse, mida ahistab Sfinks. Ta lahendab Sfinksi mõistatuse ja see hukkub. Teebalased valivad ta kuningaks ja annavad kuninga lese naiseks. Temast saab õiglane türann. Kuningas sigitab kuningannaga neli last. Valitseja enda tõejanu ja oraakli abiga tuleb intsest ilmsiks. Vapustatud Iokaste poob end üles. Oidipus torkab silmad peast ja läheb piinatuna maapakku, truu tütar Antigone saatjaks. Võimutülis vennad, kelle isa ära needis, tapavad end hiljem lahingus Teeba pärast. Onu Kreon, Iokaste vend, valitseb Teebat. Tema jäikuse tõttu hukkub õetütar Antigone, samuti poeg Hamion ja naine Eurydike. 4. Euripidese maailmavaade ja tema "Hippolytos" Ateenas hakkas populaarseks muutuma sofistide liikumine
KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma...
Kujutab inimesi nii, nagu nad peaksid olema. Palju tähelepanu pöörab niaskujudele, kes on meestega võrdsed. Teda võib pidada kreeka tragöödiale lõpliku kuju andjaks. ,,Oidipus" Eellugu: Laiosel ja Jokastel on keelatud lapsi saada, kuid neil sünnib siiski poeg. Needus ütleb, et poeg tapab oma isa. Karjus peab viima Oidipuse mägedesse, kuid ta viiakse hoopis Korintose kuningriiki kuninga pere lapseks. Ühel peol solvatakse O.-t, öeldes, et too pole oma vanemate laps. O. läheb oraakli juurde, kes ütleb, et O. saatuseks on tappa oma isa ja abielluda oma emaga. O lahkub seetõttu ja suunudb Teebasse. Teeristil kohtub ühe seltskonnaga. Tekib tüli ja ta hukkab teadmatult isa ja teised peale ühe. Teeba linna lähedal on tiivuline koletis Sfinks, kes hävitab teekäijaid küsib mõistatust. O vastab õigesti ja päästab linna. Jokaste oli Teebas jäänud leseks ning tänulikult elanikus laulatasid nad. Neil oli 4 last. Teebas on katk. Rahvas palub O-t päästa linn
elajad), tessaalia duumikala, kus need alad olid kasutasid aristokraatiklud perekonnad, pärisorjuste sõltlasi , pärisvaesed penestai, töösid, ja nad ise olid ratsanik aristokraadid. Tulemus olid see et tessaalia ratsavägi oli tugevaim ja tõhus poliitilisest, hakkasid tegema sõjaretki keskkreekasse ja mõneks ajaks kehtestasid oma hegemoonia keskkreekas.Üks märk oli see et 6 saj algul koondasid oma selja taha kreeka kogukondade keskliidu ja võtsid enda alla Delfi oraakli, moodustati hoolekande kogu amphiktyonia, (ümberaustajad), ning see oli erinevate kogukondade ühendus, mis teostas poliitilist kontrolli Delfi oraakli üle. Lõuna-kreeka suurvõimuks tõusis Sparta, peloponnnose poolsaarel, maakond Lakedaimon/Lakemoonika, nimetati ka lakedaimonlasteks, uskusid ise et on toorused, neil oli kaks kuningat Heraklese järglased, läbi kogu ajaloolise perioodi Sparta riigi eesotsas olid kaks
ettepaneku vastu, aga tema on A. A alistas foiniikia linnad, kõik peale Tyrose, mis kuulutas end sõltumatuks, A ei leppinud sellega pikk piiramine, mis lõppes Tyrose langemisega (332.). Edasi läks A Egiptusesse, kus talle mingit realsitlikku vastupanu ei osutatud. Egiptlastel polnud ei vägesid piisavaid, ega ka mingit soovi Pärsiaga koostööd teha. Himu pärslaste eest sõdida polnud (kuigi oli Pärsia võimu all). A nautis Eg-s olemist. Rajas sinna Alexandria, käis mingi oraakli juures, kes nimetas teda Zeusi pojaks (võib-olla, aga võibolla preester ei osanud hästi kreeka keelt, A tõlgendas nagu tahtis loomulikult seda). Kõik Vahemere idaranniku alad A käes, jätkas sõjaretke Mesopotaamia vastu. Läks kõigepealt Süüriasse ja sealt edasi Mes-sse. Seal toimus viimane suur lahing Dareiose vastu (Assüüria aladel) Gaugamela lahing. See oli I ohtlik lahing A-le, sest oli suurel lagedal väljal ja I korda oli pärslastel võimalik oma
Selleks olid erilised pühad paigad, tihti puudesalud või hiied (alsos), kus leidus ka mõni allikas. Ohverdati ka üksikutele pühadele puudele (nt loorber - Laurus nobilis). Pühades hiites kasvanud puud olid tammed, küpressid, õlipuud, paplid, plaatanid, jalakad ja tihti ka loorberipuud. Hiljem ehitati neisse paikadesse templeid ja muid ehitusi. Näiteks Delfi: püha Parnassuse mägi. Iidne Delfi linn paiknes püha Parnassuse mäe nõlval ning pakkus paika Oraakli jaoks - see oli üks pühamu, kus jumaluselt paluti vastust mingile küsimusele. Oraaklis ennustati tulevikku ning said nõu palverännakute tegijad, kes otsisid elutarkust. See kuiva õhuga ning pinnalähedase mullaga maa andis saaki piiratud heldusega ja inspireeris terrassilise põllumajanduse arendamist, kus terrassidel sai kasvatada viljapuid, viinamarju ning karjatada kitsi. Austati ka langenud kangelaste haudu, mille ümber kasvavad puud olid pühad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
