.. Nad juhinduvad laulikutest ja rahvalikest uskumustest, taipamata, et paljud on halvad ja ainult vähesed head..." - ,,Rahvahulk ei hooli, isegi mitte asjadest, millele nad otsa komistavad; ka ei suuda nad õppust võtta ehkki arvavad, et võtavad." - ,,Kõik sündmused toimuvad saatuse paratamatusega...Päike ei astu kõrvale oma tee mõõdust; või muidu seadusejumalannad, õigluse teenijannad, kust teda leida." - ,, Loodus armastab peita." - ,,Jumal, kelle oraakel on Delfis, ei ütle, ega varja, vaid annab märku."
Pistad nad suurde klaasvitriini ja jätad rahule." ,,Kuningas Oidipus" Sophokles (496-406 eKr) Vanakreeka. Teos räägib Teeba kuninga Laiose pojast Oidipusest, kelle isale oli ennustatud, et tema poeg tapab ta ning abiellub tema naisega. Püüdes ennustatut vältida, andis Laios karjasele käsu poeg tappa, karjane aga halastas lapsele ning jättis ta ellu. Juhuslikult tapab Oidipus oma isa ning abiellub enese-teadmata oma emaga. Kui Teebat tabas katk, ütles Delfi oraakel Oidipusele, et Teebas elab Laiose tapja ning kui too välja saadetakse, lõpeb ka katk. Pooleldi juhuse läbi sai Oidipus oma abikaasalt ja emalt, Iokastelt, teada Laiose surma asjaoludest ning karjaselt oma päritolust. Seepeale torkas ta endal silmad välja ning lahkus maalt. Meeleheites poos Iokaste end üles. Peategelased: Oidipus, Iokaste, Teiresias, Kreon. Tegevuskoht: Teeba linn. Teose põhiteemad: saatuse
isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allilma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Zeus oli seega taevajumal, kes kontrollis kõue, välku ja vihma. Teda on kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks on tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Hera Jumalannadest ülim, Zeusi õde ja abikaasa, kes, nagu andmaks tunnistust sellest, millesse kreeklased uskusid, oli abielu- ja sünnitusjumalanna. Ka on teda nimetatud taevajumalannaks, abielu ja abielunaiste kaitsjaks. Hera olevat olnud noor ja kaunis, aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi. Hera kiivus ja raev jälitasid tema võistlejaid, Zeusi arvukaid armukesi. Kui
Harpüia-Vastab number 3. Tegu on linnu ja inimese vahepealse olendiga, kellele omistatakse kõiki kurje ja halbu omadusi – nad on kiskjalikud, vägivaldsed, vaenulikud, haisvad ning on peamiselt raipesööjad, kuid vajadusel murravad ka ise ohvri maha. Nende käed on kaetud soomustega ja juuksed kasimata, sassis. Neil on kitkutud soku habe, keha on kaetud sulgedega, jalgade asemel on kotkaküünised ning seljal nahkhiiretiivad. Kimäär-Vastab number 6. Ta on eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu ja keskelt kits. Tihti nimetatakse kimääriks ka mis tahes veidratest komponentidest kokku pandud soerdit sh kujutlust millestki, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Kimääriks nimetatakse ka inimest, kellel on mitme inimese geenid (näiteks lapsel on ema poolt päritud nii ema kui ka ema venna geenid), kusjuures erinevates elundites domineerivad erinevad geenid. Hephaistos-Vastab number 9. Ta on vanakreeka mütoloogias sepatöö, vulkaanilise tegevuse ja tulejumal. ...
Tempel: (ladina sõnast templum) on sakraalehitis ehk pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht (kr.k temenos), hiljem jumaluse hoone (kr.k naos), mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud. Oraakel: ettekuulutaja, ennustaja. Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi. Kes ta on ja millega sai tuntuks? Zeus - ehk Dias ('jumalik kuningas') on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Tähtsat osa
linna, kus juba oli oma taevane valitseja, sulasid nood mõlemad pikapeale kokku üheks jumalaks. Kunagise jumala naine omistati siis Zeusile. Tulemus oli ikkagi ebaõnnestunud ja hilisematele kreeklastele ei meeldinud nood lõputud armuseiklused. Zeus nõudis inimestelt peale ohvrite ka õigeid tegusid. Kreeka vägedele Trooja all öeldakse, et isa Zeus ei abista kunagi valelikke, kes tõotust ei pea. Zeusi rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata; tema lind oli kotkas, tema puu- tamm. Tema oraakel elas Dodona tammikus. Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid.(Hamilton 1975:19) 2.1.Taevane karistus Olid ajad, mil inimesed elasid pingutusteta ja muretult. Kõik õnnetused ja hädad (valu, haigused, väsimus) olid suletud suurde laekasse. Ühel päeval tahtis Zeus inimesi karistada, sest need olid röövinud jumalatelt tule. Ta lõi esimese naise, Pandora. Viimane võttis laekalt kaane ning kõik maailma hädad pääsesid välja. Alles jäi ainult Lootus,
meeltesegaduses. Theseus võttis vaevatud Heraklese oma hoole alla ja viis ta oma kodulinna Ateenasse, kus ta suuremeelselt vastu võeti. Ateenas õppis Herakles Theuselt küll seda, et kangelase kohustus on olla tugev ja vastupidav, kuid talle oli vastuvõetamatu see, et talle andestati oma pere rüvetamine ilma mingisuguse lunastustööta. Tema arvates oleksid pidanud kõik talle needes selja pöörama. Murtud Herakles lahkus Ateenast ning läks nõu küsima Delfi oraaklilt. Oraakel nõustus, et Herakles vajab hingepuhastuseks kohutavat katsumust - vaid see lunastaks veretöö. Oraakel soovitas Heraklese astuda kaheteistkümneks aastaks oma nõbu, Mükeene valitseja Eurystheuse, teenistusse. See pidi tooma valule leevenduse. Erinevad müüdid räägivad ka sellest, et Herakles astus Eurystheuse teenistusse isa, kuna Zeus oli tema verre `sisse kodeerinud' nõude saada Mükeene valitsejaks. Esmasündinud
Ometi võtsid nad poisi hästi vastu ja kuningas Aietes andis oma tütre talle naiseks. Phrixos ohverdas Zeusile tänutäheks ellujäämise eest jäära ja kinkis kuldvillaku kuningas Aietesele. Phrixosel oli lell Iason, kes oli Kreeka riigi õiguslik kuningas, kuid kellelt vennapoeg Pelias riigi oli anastanud. Kui Iason oli meheks sirgunud, otsustas ta tagasi Kreekasse minna, et kurjalt lellepojalt aujärg tagasi nõuda. Peliasele oli aga oraakel ennustanud, et ta sureb sugulase käe läbi ja peab kartma kõiki neid, keda näeb vaid ühe sandaaliga. Ühel päeval ilmuski võõras, kes kandis muidu häid riideid, kuid ainult ühte sandaali. Inimesed ei tundnud teda, kuid imetlesid. Kui Pelias võõrast kuulis, ilmus ta kähku kohale. Ent kui Pelias võõrast ühe sandaaliga nägi, siis ta hirmus. Pelias kõnetas siiski võõrast ja too vastas, et on Iason ja tahab oma riiki ise valitsema hakata
VANAKREEKA KUNST. Ema peitis Zeusi Kreeta saarele koopasse, kus nümf Amaltheia2, kus teda toitis kitsepiimaga. Täiskasvanuna tõukas Zeus isa troonilt ja sundis teda allaneelatud õdesid ja vendi välja oksendama. Ta pagendas Kronose süngesse allmaailma - Tartarosesse3. Mõne aja möödudes kutsus Kronos appi oma vennad titaanid ja peagi algas sõda - titanomahhia4, mis kestis kümme aastat. Võidetud titaanid lasi Zeus aheldada Tartarosesse. Titaan Atlas pidi aga karistuseks selle eest, et ta sõjas valel poolel osales, maailma lääneserval oma õlgadel taevavõlvi kandma. Zeusi esimeseks abikaasaks sai Okeanose tütar METIS. Zeus aga neelas ATHENAT kandva Metise alla, sest vanaema Gaia ennustas, et pärast Athenat sünnitab Metis poja, kellest saab jumalate kuningas. Zeusi teiseks abikaasaks sai tema õde HERA. Nende ühised lapsed olid tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal HEPHAISTOS, sõjajumal ARES jt. Esimese abikaasaga soetatud Athena ...
saama oma poja käe läbi. Laios kuuleb seda Delfi oraaklilt; tem abielu Iokaste'ga jääb kaua lastetuks; kui aga tal sünnib poeg Oidipus, ta saadab selle ustava orjaga Kitaironi mägedele, kuhu käsib jätta maimukese surema. Kuid ori halastab lapsele ja annab ta Korintose karjuse hoolde, kes viib ta oma lastetule kuningale Polybos'ele, kus Oidipus kasvab üles Korintose printsina. Saades täisealiseks Oidipusel tekib kahtlus oma päritolu kohta. Delfi oraakel, kelle poole ta pöördub selle asjas, teatab, et tal on määratud tappa oma isa ja abielluda emaga. Oidipus otsustab nüüd Korintose hoopis maha jätta, pidades sealset kuningapaari oma vanemaiks, ja asub teele Teebai suunas. Teekonnal satub ta aga tülli kitsustikus viie saatja seltsis talle vastusõitva raugaga, kelle kutsar nõuab Oidipuselt teelt kõrvalehoidmist. Asi areneb lööminguks, mille tagajärjel meie noor kangelane surmab rauga ühes ta kaaslastega peale ühe, kes pääseb
Üks suhteliselt kurb armulugu on siiski ka Artemisega seotud, nimelt üks jahimees nägi teda nümfide keskel rüütult jões suplemas, Artemis vihastas väga ning moondas mehe hirveks ja tema enda jahikoerad kiskusid ta puruks. Kõigi aegade kunstike meelisteemaks on olnud Zeusi vahekord Ledaga, kelle juurde Zeus ilmus luigena. Leda tõi ilmale kaks muna, millest hiljem koorusid Helena, Klytaimestra, Kastor ja Polydeukas. Väga huvitav suhe oli Zeusil Danaega. Delfi oraakel oli Danae isale Akrisiosele ennustanud surma lapselapse käe läbi ning seetõttu sulges ta oma tütre maaalusesse kambrisse, kuid Zeus tungis ka sinna kullavihmaks muundudes. Selle sündmuse tagajärjel sündis Danael poeg Perseus. Kui Perseus ilmale tuli käskis isa tütre koos pojaga karpi panna ja merre heita. Nad ujusid nii Seriphose saareni, kus neid päästis tavaline kalur. Siin poiss saigi täisealiseks. Hiljem
kreeklased 5. saj eKr. Kolm ajajärku. Mükeene periood olulised rituaalsed keskused olid lossidel. Kõige tähtsam Knossos. Kaksikkirves poliitiline sümbol. Potnija ehk emand. Arhailine periood rituaale tuli järgida ja jumala solvamine oli keelatud. Kreeka kogukond ehk polis (linnriik). Sokrates mõisteti hukka, sest solvas jumalaid. Ekklesia rahvakoosolek kristlikku kirikut tähistav termin. Tempel ehk jumalakoda. Ohvritoomine oli põhiline rituaal. Oraakel ehk õpetlus. Delfis jumalanna, kelle suu läbi kõneles Apollon. Kreeklaste ettekujutus peale surma: tavapärane Odüsseiast versioon sünge sfäär maa all, jõgi, surnu suhu pandi münt. MESOPOTAAMIA Vanimad tekstid (Sumerite teksid) 3500 eKr. Tsikuraat astmik torn, nö kunstlik mägi. Akkad semiidi linnriik. Võeti üle kiilkiri, usunditest osa, arhidektuur, keeleks sai akkadi keel. Polüteistlik kultusreligioon religioon, kus on palju jumalaid
sellepärast, et ta oli Hera abikaasa Zeusi abieluväline laps) oma naise ja kolm poega ning soovis selle eest endale väärilist karistust. Kõigepealt soovis Herakles end häbi pärast ära tappa, aga ta isa laitis selle plaani maha. Herakles läks isaga Ateenasse, kus Theseus püüdis talle selgitada, et ta oli ajutiselt vastutusvõimetu ja teda ei tule karistada. Heraklesele tundus see ebaõiglasena ja ta tahtis saada karistust. Delfi oraakel soovitas Heraklesel minna Eurystheusi juurde, et sooritada tema antud 10 kangelastegu ilma kõrvalise abita. Kõik need tegi Herakles ära : 1. Nemea lõvi tapmine 2. Lerna hüdra tapmine 3. Keryneia hirve kinni püüdmine 4. Erymanthose metssea kinni püüdmine 5. Augeiase tallide puhastamine 6. Stymphalose lindude tapmine 7. Kreeta sõnni kinni püüdmine 8. Diomedese hobuste ära toomine 9. Hippolyte vöö ära toomine 10
peamised spordialad, olümpiarahu, olümpiavõitjate austamine. Naise olukord abiellumise puhul, monogaamsus. 5. Usk Vana-Kreekas, õp. lk. 121-127 Mõisted antropomorfism ja polüteism. Olümpose mägi ja tähtsmad jumalad: Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Persephone, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes, Aphrodite, Dionysos (mis jumal?). Prometheuse legend, tempel ja selle ülesanded, ohverdamine, Delfi oraakel, surmajärgsus. 6. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus, lk 155-162. Itaalia geograafiline asend ja geograafiliste olude mõju Rooma ajaloole; itaalikud ja latiinid; kreeklaste kultuurilised mõjud. Etruskid (päritolu, asukoht, tegevusalad, elukorraldus, langus): Rooma linn (Tiberi jõgi, Kapitoolium, Ostia sadam, foorum), Rooma linna tekkimine müüdi järgi; Kuningate aeg (selle kestvus, 7 kuningat), kuningas, senat, rahvakoosolek, sugukond-kuuria-triibus (hõim) populus
14. Milliseid meie kooli seintele paigutatud vanakreeka taieste reproduktsioone oskad nimetada? 15. Kas tead inimest, kes on olümpiamängudel võistelnud igal spordialal? 16. Antiikolümpiamängude vanuseks on 1169 aastat. Kui vanad on kaasaegsed olümpiamängud? 17. Mida tähendas sõna olümpiaad antiikaja kreeklastele ja mida see tähendab praegu meile? II PERSEUS Perseuse ema oli DANAE ja isa Zeus ise. Perseuse sünnilugu on järgmine. Et Delfi oraakel oli Argose kuningale AKRISIOSele ennustanud surma lapselapse käe läbi, sulges mees oma tütre Danae maa-alusesse vaskkambrisse. Kuid Zeus tungis läbi õhuakna kullavihmana Danae juurde ja sigitas temaga Perseuse. NB! Suurenda pilte! a) Titian. Danae. Prado, Madrid. b) Rembrandt. Danae. Ermitaaz, Peterburi. Kui Danae lapse ilmale tõi, laskis isa tütre koos pisipojaga kasti panna ja merele saata. Nad
5 efoori e. Ametnikku kes kontrollisid kuninga tegevust. Riigikorraks oli aristrokraatia. Võim oli põlvest põlve spartiaatide käes. Sparta mehe ülesanne oli riiki kaitsta. Poisid kasvasid kuni 7 aastani pere juures. 7 eluaastast läks ta sõjalise väljaõppega kooli. Rõhku pandi sõjalisele treeningule.20 aastaselt asus sõjaväkke. Sparta naised olid sportlikud ja pidid relva käsitlema. Mehed olid pere juures vähe. Küsimused ... 1. kuidas oli seotud sparta riigikord ja templi oraakel. 2. mille poolest erinesid ühiskonnas spartiaakide ,perioitide ja heloitide seisused. 3. põhjende mille poolest oli sparta riigikord aristrokraatlik. 4. mille poolest erines spartas valitsemine demokraatlikust ateenast. 5. iseloomusta spartalaste kasvatust ja milleks see tarvilik oli. 6. mida head ja mida halba tõi sellinne kasvatus endaga kaasa. Klassikaline ajajärk ja Ateena polis. 6-4 saj eKr. Perioodi alguses olid sõjad . Linnriigid sõdivad Pärsialastega
T�htsamates p�hamutes oli jumala koda e. tempel. Suuremate p�hamute juures teenisid jumalaid preestrid ja preestrinnad. T�htsaim rituaal oli vereohver: loomade tapmine altaril. Loomaliha k�psetati ja s��di kohapeal, altar m��riti verega ja sellel s��datud ohvritulel k�psetari inims��giks k�lbmatuid loomade osi. Toimusid iga-aastased usupidustused. J�lgiti endeid. Olid olemas p�hamud, kus v�is jumalatelt n�u k�sida - oraaklid. Esile t�usis Delfi oraakel. Kreeklased uskusid, et algul valitses Maad Taevas ja Maa, hiljem aga vanema p�lvkonna jumalad e. titaanid. *********************************************************************************** AVALIKUD PIDUSTUSED Sport Peeti peaaegu k�igis linnriikides. Sporditi alasti. Ol�mpiam�nge peeti iga nelja a. tagant Zeusi p�hamus Ol�mpias. Osalesid hellenid, naisi ei lubatud. L��rika Kanti ette kangelaslaule. Teater Draamakunst sai alguse Dionysosele p�hendatud koorilauludest
○ Hermes = teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg, hingede juht allmaailmas ○ Aphrodite = ilu, armastuse, viljakuse ja seksuaalsuse jumalanna ○ Dionysus = veini ja viinamarjakasvatuse jumal ● Jumalad käsutasid ja kehastasid loodusjõude ● Jumalate elupaik Olümpose mägi ● Pühame keskpunkt altar ● Templisse sisenesid vaid preestrid ● Vereohver ● Usupidustused ● Delfi oraakel ● Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki ● Spordiväljak koos puhke- ja olmeruumidega = gymnasion ○ Hakati pidama loenguid ja vestlusi -- hariduskeskused ● Olümpiamängud ○ Iga 4a tagant Zeusi pühamus ○ Naistele pääs keelatud ○ Kiirjooks, maadlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus, hobukaarikute võidusõit ○ Ka luule ettekandmine ja võistulaulmine
Kordamine: Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Vihik POLIS-linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maa piirkond. VALITSUSVORMID: a)demokraatlik rahvavõim nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast rahvakoosolekul on valitsemise keskne roll (NT. Ateena demokraatia Periklese ajal) b)aristokraatlik võim on koondatud aritokraatide kätte nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel (NT. Sparta) c)türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta rahulolematute suhtes rakendati terrorit (NT. Peisistrotose ja tema poegade türannia Ateenas KODANIKKOND Kodanikud vaba meessoost põliselanik Kodaniku õigused ja kohustused osaleda poliitikas- käia rahvakoosolekul, hääletada, olla valitud riigiametite...
· Igaüks võis jumalatele ohverdada ja oma palveid esitada. · Tähtsaim rituaal oli vereohver. Loomad tapeti altaril, loomaliha söödi ära, altar määriti verega ja sellele süüdatud ohvritules põletati söögiks kõlbmatud kehatükid. · Iga aasta toimusid ka usupidustused, kus võttis osa terve elanikkond. · Jumalate tahte selgitamiseks järgiti endeid ja küsiti nõu oraakli käest. Eriti kuulus oli Delfi oraakel ehk püütia kelle sõnades ei kaheldud, vaid kui asi õigesti ei läinud usuti, et inimene on jumalate sõnumi lihtsalt valesti tõlgendanud. · Usuti et karistused saadakse kätte juba eluajal või kanduvad need ta järglastele. Surm tähendas elu lõppu ja Hadese riiki minekut. Pidustused, lüürika, teater ja sport. · Aristokraadid kandsid pidevalt hoolt oma vormi eest ja spordi võistlusi peeti igas linnriigis. Võisteldi alasti.
enamasti veis, siga lammas või kits; tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, altar aga määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi, enamasti vaagnaluu ja saba · Oraaklid (ennustuskoht Vana-Kreekas, kus küsijale anti jumala nimel vastuseid), kus jumalate tahet vahendas püütia (ennustaja preestrinna Apolloni templis Delfis); kuulsaim Apolloni oraakel Delfis Jumalatega suhtlemise viisid · Usupidustused, mille eesmärgiks oli kinnitada nii usku kui isamaa-armastust, st et nad olid religioossed ja riiklikud. Tuntuimad olid märtsis toimuvad dionüüsiad pidustused veinijumal Dionysose auks ning ülekreekalised olümpiamängud · Müsteeriumid olid Vana-Kreeka salajane usukultus. Ametlik religioon, mis oli pööratud
KONTROLLTÖÖ: Ajalooperioodid ja ajatelg konspekt Varased tsivilisatsioonid maailmas - lk 24-27, konspekt Tsivilisatsioonid varajased kõrgkultuurid Viljakas poolkuu-linnriigid hakkasid tekkima Mesopotaamia ja Niiluse vahele (oli väga hea põlluharimine Ühed kõige olulisemad varasemad põlluharijate asulad on Jeeriko Palestiinas ja Catal Hüyük Väike-Aasias. Tsivilisatsiooni tekkimise tingimused: 1.üleminek viljevale majandusele ja metalli kasutamine 2.ühiskondlik tööjaotus (ehk mitte kõik ei tegelenud põlluharimise ja karjakasvatusega) ja varanduslik kihistumine 3.riikluse ja valitsejate teke. Et rikkama ülemkihi seast olid esile tõusnud elukutselised valitsejad 4.kirja kasutusele võtmine- aitas kaasa ühiskonna rangemale korrastatusele ja soodustas seega riikluse kujunemist 5.kõrgkultuuri (teaduse ja kirjanduse) teke Vana-Kreeka ülevaade (kaart ja perioodid) - lk 85-89, 96 Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr Kujunes umbe...
Vanaaeg eksam 2020/2021 1) Vanaaja ajaloo allikad – üldiseloomustus 1. Idamaase allikad: Vana Testament, kreeka allikad (Herodotos) ja originaaltekstid: originaaltekstide avastamine ja dešifreerimine: Champollion, Rawlinson. 2. Klassikaline antiik: antiiktekstide säilimine läbi kesk- ja uusaja; raidkirjad, papüüruseleiud. 2) Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal 1. Geograafilised ja looduslikud olud. 2. Tsivilisatsiooni kujunemine: Uruk. 3. Sumeri linnriigid varadünastilisele perioodil: sumeri küsimus; kiilkiri; tähtsamad linnriigid (Uruk, Ur, Kiš, Eridu, Lagaš); linnriikide sotsiaalne ja poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babülo...
(Kool) Antiikaja usund Referaat (õpilase nimi) (klass) Juhendaja õpetaja (õpetaja nimi) Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord........................................................................................................... 2 Sissejuhatus.....................................................................................................3 Müüt: pärimus ja lugu.....................................................................................4 Ürgjumalad.....................................................................................................4 Olümpose jumalad...........................................................................................5 Tempel.............................................................................................
Mõnikord kõneldakse, et ka salapärane jõud, saatus, on temast tugevam.Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid, et oma truudusetust naise eest varjata. Zeus nõudis inimestelt peale ohvrite ka õigeid tegusid. Kreeka vägedele Trooja all öeldakse, et Zeus ei abista kunagi valelikke, kes tõotust ei pea. Tema rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata; tema lind oli kotkas, tema puu tamm. Tema oraakel elas Dodona tammikus. Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid. 2 Hera (Juno) Tema oli Zeusi naine ja õde. Titaanid Okeanos ja Tethys kasvatasid ta üles. Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Kui aga jutt muutub üksikasjalikumaks, selgub, et ta on peamiselt tegevuses nende paljude
Ülejäänud Kreekas oli Herakles kõige kõvem mees. Herakles pidas ennast jumalatega võrdseks. Jumalad vajasid Heraklese abi gigantide vastu võideldes. Herkales kohtles jumalaid nagu teisigi olevusi selles suhtes, et kui näiteks Delfi oraakli preestrinna ei tahtnud talle vastust öelda, siis Herakles haaras kätte kolmjala (preestrinna istus seal) ja ähvardas, et viib selle minema ning asutab oma oraakli. Selliste tülide puhul tavaliselt Zeus sekkus vahele. (See Delfi oraakel oli Apolloni nn pühapaik) Kuigi Herakles vahepeal seal selliseid asju korraldas, siis Apollon austas teda siiski väga ja palus, et preestrinna annaks Heraklesele alati vastused tema küsimustele. Heraklesel oli elu ajal kindel teadmine, et keegi ei võinud temast tugevam olla või teda võita. Ta tegi igasuguseid vägitegusid: kui lained olid liiga mäslevad, siis ähvardas neid nuhelda või kui päike liialt kõrvetas, siis ähvardas teda noolega lasta. Ta astus loodusjõudude vastu
sellepärast, et ta oli Hera abikaasa Zeusi abieluväline laps) oma naise ja kolm poega ning soovis selle eest endale väärilist karistust. Kõigepealt soovis Herakles end häbi pärast ära tappa, aga ta isa laitis selle plaani maha. Herakles läks isaga Ateenasse, kus Theseus püüdis talle selgitada, et ta oli ajutiselt vastutusvõimetu ja teda ei tule karistada. Heraklesele tundus see ebaõiglasena ja ta tahtis saada karistust. Delfi oraakel soovitas Heraklesel minna Eurystheusi juurde, et sooritada tema antud 10 kangelastegu ilma kõrvalise abita. Kõik need tegi Herakles ära : 1. Nemea lõvi tapmine 2. Lerna hüdra tapmine 3. Keryneia hirve kinni püüdmine 4. Erymanthose metssea kinni püüdmine 5. Augeiase tallide puhastamine 6. Stymphalose lindude tapmine 7. Kreeta sõnni kinni püüdmine 8. Diomedese hobuste ära toomine 9. Hippolyte vöö ära toomine 10
neil polnud muud pääsu peale minema lendamise. Nad tegid vahast ja sulgedest endale tiivad, kuid Ikaros lendas päikesele liiga lähedale, ta tiivad sulasid ning ta kukkus end surnuks. Müüt Adriane hõbelõngast Mükeene: kükloobid Daidalos ja Ikarus Minotauruse labürint Kükloob Vanakreeka 6. saj-1.saj eKr Kreeka oli killustatud mitmete väikeste riikide vahel, nt Ateena (Atika) ja Sparta (Lakoonia) Delfi oraakel - vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kust käidi kogu Kreekast ja mujaltki jumal Apollonilt saamas vastusi neid vaevavaile küsimustele Usund Vanakreeka usund oli polüteistlik - mitu jumalat Zeus (Jupiter) - taeva- ja äikesejumal Poseidon (Neptun) - merede ja muude vete, maavärinate ja hobuste jumal Aphrodite (Veenus) - armastuse ja ilu jumalanna Nike (Victoria) - võidujumalanna Ateena (Minerva) - tarkuse, julguse, tsivilisatsiooni jpm jumalanna
Oli tavaline, et küpses eas mees võttis mõne nooruki oma hoole alla ja asus teda õpetama. Tihti ületas see vahekord vaimsuse ja hingelise läheduse ja arenes homoseksuaalseks kiindumuseks. Aristokraatide luule väljendab sageli nende imetlust ja kirge oma noorte sookaaslaste vastu. Samal ajal võis mees olla abielus ning olla suhetes ka mõne hetääriga. Lihtrahva seas ei olnud see levinud ning peeti kohati ka taunitavaks. USK Kreeka jumalad, pühamud, oraakel Jumalad olid antropomorfsed ehk inimese moodi nii välimuselt kui iseloomult. Neid kujutati suure uhke perena. Nende peamine elupaik oli Olümpose mäel. Jumalaid oli väga palju, kuid peajumalaid suutetakse siiski eristada. (Zeus, Hera, Poseidon, Hades jne). Kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures asuvast altarist, kuhu toodi ohvreid. Tempel ja altar olid alati mõnele jumalale pühendatud ning seal asus alati jumala kuju. Jumalaga suhelda võis igaüks, kuid
Minotauros. c. Pasiphae, - Heilose tütar, Minose abikaasa. Puust härg jne. d. Minotauros, e. Daidalos, f. Ariadne, - Minose ja Pasiphae tütar, Andis Theseusele lõngakera, et viimane leiaks tee labürindist välja. Lahkus koos Theseusega Kreetalt, ent viimane jättis magava Ariadne Naxose saarele. Dionysos hoolitses tema eest ning võttis ta naiseks. Naxosel austati teda kui taimestikujumalannat g. Kadmos, - esialgu pidi päästma Europe, ent Delphi oraakel käskis hoopis otsida lehma kuukujulise märgiga küljel, talle järgnema ning asutama linna sinna, kus lehm peatub. Peatus Boiootias. Kadmos tahtis lehma Athenale ohverdada, ent lähedalolevat allikat valvav draakon sõi enamuse ta meestest ära. Viskas draakoni kiviga surnuks, võttis Athena soovitusel korjuselt laibad, külvas maha. Neist kasvasid sõjamehed. Viskas kivi nende sekka. Need läksid kaklema. 5 jäid ellu ja nendest said Teeba ülikute esiisad
2. Hestia (Vesta) kolme esimese õde 3. Hera (Juno) Z naine ja õde 4. Ares (Mars) Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Apollo) ja Aphrodite (Venus) ja Hermes (Mercurius) ja Artemis (Diana) Z lapsed 6. Hephaistos (Vulcanos) H poeg ZEUS JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, Dodona tammikus oraakel. HERA JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia, abistas sünnitajaid. Sümbolid: lehm, paabulind, lemmiklinn Argos POSEIDON NEPTUNUS Merede valitseja, Z järgmine. Naine Amphitrite. Kinkis inimestele esimese hobuse. Sümbolid: kolmhark, hobune, (sõnn) HADES PLUTO Allilma ja surnute valitseja, väärismetallide isand, surmajumal. (Pluton, Dis). Nägematuks tegev kiiver. Naine Persephone
2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Z naine ja õde 4. Ares (Mars) – Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Apollo) ja Aphrodite (Venus) ja Hermes (Mercurius) ja Artemis (Diana) – Z lapsed 6. Hephaistos (Vulcanos) – H poeg ZEUS - JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, Dodona tammikus oraakel. HERA – JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia, abistas sünnitajaid. Sümbolid: lehm, paabulind, lemmiklinn Argos POSEIDON - NEPTUNUS Merede valitseja, Z järgmine. Naine Amphitrite. Kinkis inimestele esimese hobuse. Sümbolid: kolmhark, hobune, (sõnn) HADES - PLUTO Allilma ja surnute valitseja, väärismetallide isand, surmajumal. (Pluton, Dis). Nägematuks tegev kiiver. Naine Persephone.
Iiidsete aegade lood. Maa luuakse Kaosest. Kaos lõi: Jumalaema Maa Tartanose (maa-all) Must öö ja särav päev Maa lõi: Taeva, mäed,mered kõik olid jumalad. Suurim oli Taevas Uranos. Uranos võttis naiseks Maa ja nad said palju lapsi: 3sajakäelist hiiglast (kükloobid) 12 titaani (6 meest, 6 naist) Okeanus laotus üle kogu maa, ta oli kõigi jõgede isa ja tal oli 3000 tütart okeaniidi, kes olid allikate ja ojade haldjad. Üks titaan Hyperion, naisega Thea andsid maailmale veel 3 jumalat, Päikese ,Koidu ja Kuu Kükloobid hiiglaslikud jumalad, kes üksainus silm keset laupa(uranose ja maa lapsed) Kronos Uranoselt võimu võtnud poeg, kellelt hiljem poeg Zeus võimu võitlusega endale sai Rhea kronose naine Themis seadusejumalanna, andis Zeusi käsud surelikele inimestele teada Justitia kaitses õigust, vihkas valskust, kui ta nägi ülekohut, teatas Zeusile ja Zeus mõistis kohut. Olümpia seal olid kaks savip...
jumal, kes nooli kaugele lennutab; samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist. Isegi rohkem kui kõigi nende heade ja meeldivate väärtuste poolest austatakse teda valgusjumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal. Ükski vale sõna ei tule iial üle tema huulte. Apollon oli üheksa muusa juhiks. Mütoloogias etendab tähtsat osa Delfi Parnassose mäe jalamil, kus asus Apolloni oraakel. Kastaleia oli Apolloni püha allikas; Kephissos tema jõgi. Seda paika peeti maailma keskpunktiks, nii et seda käis vaatamas palju palverändureid nii Kreekast kui välismaalt. Ükski teine pühamu ei saanud sellega võistelda. Apollonit kutsuti deloslaseks tema sünnisaare järgi ja püütialaseks, kuna ta tappis mao Pythoni. Tema teine sageli esinev nimi oli Lykios s.t. lüükialane, mida sageli seletatakse tähendusega "huntide jumal", "valgusejumal" ja "Lüükia jumal"
Meri langes Poseidonile, allilm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Tema oli võimsam kui kõik teised taevalised ühtekokku. Ometi polnud ta kõikvõimas ja kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. Zeus nõudis inimestelt peale ohvrite ka õigeid tegusid. Tema rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata; tema lind oli kotkas, tema puu tamm. Tema oraakel elas Doonau tammikus. Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid. 4 Hera ( Juno) Tema oli Zeusi naine ja õde. Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Peamiselt
Nemad koos kuue Zeusi lapsega olidki kaksteist Olümpose jumalat. (Day, Malcolm, 2007. 100 Tegelaskuju Antiikmütoloogiast. Jumalad ja Jumalannad. Quarto Publishing plc. Lehekülg 22) Olümpose jumalate iseloomustus (Kreekas tuntud nimi ning seejärel Roomas tuntud nimi): Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. Hades lad
K-s elas metsik rahvas. Võtsid siiki Prixose lahkelt vastu ja nende kunn andis oma tütre P-le naiseks. Veider see, et P ohverdas sama jäära, kes ta elu päästnud oli Z-le tänutäheks. Väärtusliku kuldvillaku kinkis kunn Aietesele. Pelias Kr kuninga kuri vennapoeg, kes oli riigi anastanud seaduslikult pärijalt Iasonilt. Ta oli samal ajal salaja kindlasse paika saadetud ja meheks sirgununa ilmus vapralt koju tagasi oma kurjalt lellepojalt aujärge nõudma. Võimuhaarajale Peliasele oli oraakel ennustanud, et sureb sugulase käe läbi ja peab kartma kõiki neid, keda näeb vaid 1 sandaaliga. Ühel päeval ilmuski selline mees, ülejäänud välimuses suursugune ja lopsakate kärpimata juustega, mis langesid seljale. Keegi ei teadnud teda ja P-d valdas hirm. Iason vastas, et on naasnud koju ja tõsta au sisse oma perekonna iidsed õigused, et valitseda maad, mille Z andis ta isale. Peavad toimima õigluse seaduse järgi, kus ei tohi kasutada mõõku ega odasid. Pea kogu rikkus, mille
kaunitari lahkumise järel Olümposele kasvatas isa poega üksi; Aphrodite aitas pojal põgeneda põlevast Troojast; ta suundus isa, poja ja poja ammega Itaaliasse (tema naine läks põlevast Troojast põgenemisel kaduma); roomlased pidasid teda oma legendaarseks esiisaks, täpsemalt tema poja Juliuse järgi nime saanud Juliuste suguvõsa esivanemaks; Julius Caesar ja tema kasupoeg Octavianus (hilisem keiser Augustus) kasutasid seda põlvnemislugu oma võimuideoloogia huvides 2 oraakel 1) ennustuskoht, enamasti pühamu, kus ennustusjumal Apollonilt paluti vastust mingile küsimusele 2) ennustuskohast sibüllilt saadud vastus 3) siin: ennustaja, ettekuulutaja; kreeklaste kõige kuulsam oraaklikoht oli Delfi; naisennustaja (nõid), kes oraaklikohas ekstaasi seisundis ennustas oli SIBÜLL; tema segaseid ennustusi seletas lahti vastav tarkade nõukogu 3 Kalypso kreeka mütoloogias nümf, Atlase tütar, kes elas muinasjutulisel Ogygia saarel; ta pidas kinni Odysseust
Damoklese mõõk – ähvardav hädaoht Trooja hobune – sissesahkerdatud pahalane Prometheuse tegevus – heategu inimkonna hüvanguks Ikarose lend – kõrgelt kukkumine hooletuse tõttu Kuldvillak- kullast jääranahk Gordioni sõlm – probleemide pundar Moirad- saatusejumalannad Sireenid- laulvad neitsid merel Skylla ja Charybdis- kaks suurt võrdset ohtu oraakel – ennustuskoht, ennustaja muusad- kunstide kaitsejumalannad, 9 tükki Amatsoonid- meestevihkajad, naissõdalased Eepos, Homerose eeposed: loomise aeg, sarnased jooned, teemad, tegelased, näited. Eepos ehk lugulaul on enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, müütilistest või reaalsetest ajaloosündmustest. Kõige mahukam, olulisem teos rahva kultuuriloos. Homerose eeposed: Ilias ja Odüsseia
prohvetlik nägemus eelseisvast: Varsti, varsti enam keegi õrna roosipuud ei hari. Üle lossi, üle seegi langeb surma tuhkjas vari. /.../ Helin, hanguv kellamalmis, enam Loojani ei lenda. Tüki leiva pärast valmis vend on müüma lihast venda. Karl Ristikivi: "...Paljusid Talviku värsse lugedes tundub, nagu oleks tegemist prohvetiga, kes tulevaid sündmusi juba varakult ette nägi... Talvik polnud mingi prohvet selle sõna müstilises tähenduses, mingi ekstaatiline oraakel. See on vastuolus ta tõelise olemusega, ta intellektuaalsusega, terava, loogilise mõistusega. Kõik need elemendid, mis ta luules esinevad prohvetlike piltidena, olid juba ajas olemas, oli vaja ainult selget pilku, et neid näha, selget mõistust, et neist järeldusi teha. Juhtus nii, et need omadused olid ainult temal, see on kõik..." Sõja-aastail elas Talvik koos Betti Alveriga tagasihoidlikku elu Tartus ja Pühastes. 1945. aasta mais arreteeriti luuletaja alusetult
A) Filosoofia B) Teadus C) Müüdiline D) Teoloogia Lääne metafüüsika rajaja tema ideedeõpetuste järgi. Vastus: Platon Milles seisneb Sokratese põhiline erinevus sofistidest. Vastus: Sokrates püüdles teadmise poole, sofistid õpetasid relativistidena pelgalt vaidlemise kunsti. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: Ideed ja nähtused Olev jaguneb kaheks Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates Sokratese hüüdlause oli Delfi oraakli oma: tunneta iseennast! Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche? Vastus: Pole võimalik leida mõtekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel? Vastus: Tõe korrespondentsiteooria.
aasta läbi soe kliima. Kreeka on kogu maailmas 15. kõige külastatavam riik, sest riigi statistikaameti andmeil külastab igal aastal Hellast üle 15 miljoni turisti. Turism moodustab suure osa riigi majandusest- üle 15% SKP-st. Spetsiaalselt turismi arendamiseks on avatud palju hotelle, loodud töökohti ja turistilõkse, mis on küllastunud kõiksugustest suveniirikauplustest. Kolm kõige olulisemat vaatamisväärsust Kreekas on Ateena Akropol, Delfi oraakel ja kindlasti ka Olümpia. Samuti tasuks veel külastada ka Korfut ja Rhodost. Kasutatud kirjandus Europa. (1995). http://europa.eu/about-eu/countries/member-countries/greece/index_et.htm (22.01.2014). Wikipedia. (2013). http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka (22.01.2014). Miksike. (2005). http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/loodus.htm (22.04.2014) Miksike. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kreeka3.htm (22.04.2014) Wikipedia. (2014). http://en.wikipedia
ning lisaks ühele ennustusele raamatust ,,Oraakli uudishimud". Viimases kirjeldatakse ,,karvaste" (ehk Caesarite ladina keeles tähendab caesar karvast pead) saatust Rooma valitsemisel. Eelviimane värss puudutab ta enda valitsusaega ning Claudius aimab viimase kirjeldatud imperaatori olemust ette. Sellega loob Graves saatusliku atmosfääri, mis annab endast ,,Jumal, Claudiuse" lõpus märku, kui Nero valmistub troonile istuma. Oraakel ütleb Kymes Claudiusele, et 1900 aastat hiljem saab ta ,,selgelt rääkima", mis tähendab, et ta peab oma mälestused salaja kirja panema ning tulevatele põlvedele leidmiseks jätma. Ta otsustab kreeka keeles kirjutada, kuna usub, et see jääb ,,maailma peamiseks kirjanduskeeleks". Seeläbi saab Graves uurida ladinakeelsete sõnade pärinemist (näiteks nimede ,,Livia" ja ,,Caesari" tulenemine). Ladina keelt emakeelena rääkivatele inimestele oleks see küll selge, kuid Claudius
kõigist jumalaist. Apollon oli meister muusikant ja ta lõbustas Olümpost oma kuldsel lüüral mängides. Samuti on ta ilus kuju kreeka poeesias ning on hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab. Apollon on ka tervendaja, kes õpetas esimesena inimestele tohterdamist. Kuid kõige iseloomulikus sõna talle on valgusejumal, kelles pole mingit varju, seega on ta ka tõejumal. Tähtis osa mütoloogias on Delfi Parnassone mäe jalamil, kus asus Apolloni oraakel. Kastaleia oli Apolloni püha allikas ning Kephissos tema jõgi. Seda paika peeti maailma keskpunktiks, seega käis seda kohta külastamas palju palverändureid nii Kreekast kui välismaalt. Innukate tõeotsijate küsimustele andis vastuse preestrinna, kes langes enne kõnelemist transsi. Transs arvati tingitud olevat aurudest, mis kerkisid sügavast kaljulõhest, kus asetses oraakli iste, kolmajalgen järi tripood. Apollonil oli palju teisi nimesid
mägismaa ning ida-madalmaa ühiskonnad oma võimsa religioosse ideoloogiaga. Nad ehitasid kaunistatud kivitempli Chavin de Huantar'isse Peruu Põhja-mägismaal, täites selle kaunilt lõigatud kiviskulptuuride ning suursuguste ikonograafiaga. Raimondi Kivi ja Lanzon'i monoliidi ikonograafia kirjeldab, kuidas nad kummardasid ülevat kassilikku jumalust, mida kujutati stiliseeritud jaaguari pea kujulisena, ning teisi looduslikke vaime. Mõned arheoloogid arvavad, et Chavin de Huantar oli Andi oraakel, keda kontrollis võimas ülempreestrite eliit, mis toetus San Pedro kaktusele ning teistele hallutsinogeenidele, et suhelda üleloomulike jõududega. Teised rivaalitsevad pühamud, nagu näiteks Kunturwasi Cajamarca's või Sechin Casma orus, meelitasid arvatavasti ligi rändajaid ning palverändureid põhjast Ecuadorist ning ka lõunapoolsetest Andidest. Koonusekujuliste spiraalsete kodade ,,kõnetorude" ning
Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust, mille programmi keskne osa oli rongkäik, sellele järgnes suur ohvritalitus, tihti peeti ka mitmesuguseid võistlusi. Kreeklased püüdsid jumalatelt tulevikku teada saada ning jälgisid seetõttu kõikvõimalikke endeid. Olid olemas ka eraldi pühamud, kus käidi jumalailt tuleviku kohta selgust küsimas. Neid paiku (aga ka sealseid ennustajaid) nimetatakse oraakliteks. Kuulsaim oli jumal Apolloni oraakel Delfis Kesk-Kreekas. Kreeklased võtsid oraaklite (eriti Delfi) ennustust väga tõsiselt, nende õigsuses ei kaheldud. Kreeklased pidasid surma kõige meeldiva ja nautimisväärse paratamatuks lõpuks, millele järgneb otsatu olesklemine sünges teispoolsuses Hadese riigis. Kreeklased ei loonud endale surmajärgsusest kuigi selget ettekujutust. Tavaliselt arvati, et surnuteriik asub kuskil sügaval maa all, seal elasid inimesed rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena, aga midagi eriliselt
see toimib. Et kõik ametimehed midagi oskavad, olgu see mõni kunst või oskus, siis selle juurde peab kuuluma ka teadmine sellest, mida nad oskavad. Seda teadmist peavad nad oskama ka teistele, õpipoistele edasi anda. Enamasti aga satuvad ametimehed oma tegevusest aru anda püüdes raskustesse, mis ongi Platoni "sokraatiliste dialoogide" üheks peamiseks teemaks. Arvati, et Sokrates on kõige targem inimene, sest Delfi oraakel olevat nii väitnud. Sokrates arvas, et tema tarkus seisneb selles, et ta teab ja et ta midagi ei tea. Oma julgusega öelda välja oma 6 arvamus ja arutleda pikalt ja põhjalikult elu tähtsatel teemadel, tõmbas ta endale suurt tähelepanu. Oli neid, kes pooldasid teda ning jälgisid ja õppisid temalt või tema käe all. Ülekaalukalt oli ka rahva seas vaenlasi, kes ei nõustunud tema vaatega elule ja soovisid tema kõrvaldamist.
Laios kuuleb seda Delfi oraaklilt; tem abielu Iokaste'ga jääb kaua lastetuks; kui aga tal sünnib poeg Oidipus, ta saadab selle ustava orjaga Kitaironi mägedele, kuhu käsib jätta maimukese surema. Kuid ori halastab lapsele ja annab ta Korintose karjuse hoolde, kes viib ta oma lastetule kuningale Polybos'ele, kus Oidipus kasvab üles Korintose printsina. Saades täisealiseks Oidipusel tekib kahtlus oma päritolu kohta. Delfi oraakel, kelle poole ta pöördub selle asjas, teatab, et tal on määratud tappa oma isa ja abielluda emaga. Oidipus otsustab nüüd Korintose hoopis maha jätta, pidades sealset kuningapaari oma vanemaiks, ja asub teele Teebai suunas. Teekonnal satub ta aga tülli kitsustikus viie saatja seltsis talle vastusõitva raugaga, kelle kutsar nõuab Oidipuselt teelt kõrvalehoidmist. Asi areneb lööminguks, mille tagajärjel meie noor kangelane surmab rauga ühes
Theos- jumal thea- jumalanna theous sebesthai- jumalaid austama theous nomizein- jumalaid austama tava kohaselt ehk riitusi läbi viima eusebia- jumalakartlikkus asebia- jumala mitteaustamine atheos- jumalatu entheos- jumalast täidetus enthusiasmos- jumalast täidetus hieros- püha hieron- pühamu hieros- preeser hierea- preestrinna hagios- püha mantis- õpetaja, see kes pühadust õpetab, ennustaja. Manteion- oraakel hiero-mantis- pühaduseõpetaja Mida kreeklased oma jumalatelt ootasid? Jumalad seisid inimlike normide eest. Selleks, et jumalaid saaks austada, tuli jälgida inimlike norme. Kui seda ei tehtud, järgnes karistus. Karistus tuli enne surma, siipoolsuses. Hiljem lisandus ka nägemus et pärast surma ootab ka mingi karistus. Kreeklastel oli tugev kogukond ja see oli ühistelt vastutav jumala ees. Kui üks liige käitus halvasti, sai karistuse kogu kogukond
konkureerib WODA-NIGA. Jumalaid austati kultuspühadel, mida hõim korraldas perioodiliselt või pärast võidukaid sõdu kindlates kultuspaikades: ohvriloomade tapmine ning ühine eine laulu ja tantsuga. Kultuspaikadeks olid pühad hiied, mäed, ka pühade puude, allikate ning kivide ümbrus. Nende kõrval olid templid puust või metallist puuslikega, hiljem sugesid võõra mõju ajel ka jumalakujud. Jumalate tahet vahendas oraakel. Poliitilised ja kultuslikud ülesanded olid neil ühendatud; eraldi preesterkond puudus. Germaanlased alustasid rahvasterändamist 375 a. Hõime sundisid rändama kliimamuu- tus, elanikkonna juurdekasv ja maanappus. Vähem tähtis polnud ka neid kannustav sõja-ja seiklushimu. Ajendiks olid edasitungivad hunnid, kes kävitasid Musta mere lärse idagootide riigi 375 a. Selle tagajärjel hävis Rooma riigi läänepoolne osa. Selle asemele tekkisid germaanlaste riigid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
