Oraaklid. Kreeklased palvetasid oma jumalaile koduseil altareil ja templeis. Enamikul pühamuist oli tähtsust ainult selle paiga jaoks, kus nad asetsesid. Kuid mõningaid pühamuid austati kogu Kreekas ja vahel koguni väljaspoolgi. Eriti kuulsad olid need pühamud, kus asusid oraaklid, kes jagasid mitmesuguseid nõuandeid ja ennustasid tulevikku. Selliseks oli näiteks Dodoona oraakel Epeiroses, üks vanemaid Kreekas. Seal asetses mägedes tihedas hiies oja kaldal altar ja võimas tamm. Viimast loeti pühaks ja muistendi järgi võis ta lehtede sahinast kuulda peajumala Zeusi tahet. Mingisugust nõu või ennustust kuulda soovijad tulid selle tamme juurde. Preestrid nagu mõistatasid tema sahinat ja andsid inimestele edasi jumalate näpunäiteid. Veel laiemalt tuntud oli Delfi oraakel. Ta asus Parnassose mäe jalal Fookises (Delfi linnas Kesk- Kreekas)
Otsida, kahelda, leida! Seda, et kõigil meil on ettemääratud saatus, teab ilmselt igaüks. Kuid iseasi on see, kui paljud meist seda usuvad ja tõsiselt võtavad. On suur hulk inimesi, kes peavad saatust lihtsalt üheks osaks ennustamisest ja muust ebausust. Samas, teine osa inimestest aga on kindel, et kõiki elusolendeid saadab kogu elutee jooksul ettemääratud saatus. Saatuse mõjutamise ja muutmise üle on vaieldud kaua ja vaieldakse ilmselt ka edaspidi. Võibolla ongi saatuse ülesandeks jääda alatiseks mõistatuseks. Arvan, et saatus on meile kujundatud kõrgemalt poolt ja seda muuta on väga raske, kui mitte öelda et võimatu. Kõige mõistlikum on elada päev korraga ja leppida infoga, mis on vajalik vaid praguseks eluetapiks. Raamatus ,, Kuningas Oidipus " kandsid sarnast suurt viga nii Oidipus ise, kui ka tema isa Laios- mõlemad olid liiga uudishimulikud. Mehed uurisid ebavajalikult palju oma tulevikku j...
1) Lünktekst Oraakli surm Eesti Ulmeühingu auhind Stalker 1999 Oraakel kartis hu(ll;l)upööra, sest iga järgmine etteaste oli raskem kui eelmine ja nii juba aastaid. Aeg, mi(l;ll) ta kasvavale pingele vastu ei suuda seista ja murdub, oli hirmuäratavalt lähedal vahest ehk mitte veel järgmine kord aga juba õige pea. Ta tajus surma lähedust, tundis selle hin(k;g)eõhku otse kuklas, endal lii(k;g)med jäisest hingusest kangestumas. Vaikse vihkamisega vaatas Oraakel lossiõuel seisvat platvormi: kitsast torni keset suurt lõvip(uu;u)ri. Ebakindlalt kõikuvale platvormile mahtus üks inimene hädavaevu seisma ja sinna pääses ainult mööda allalastavat silda. Kui kindlust külastas mõni rändrüütel, lasti lõvitorni rippsild alla ja Oraakel viidi platvormile. Iga kord, kui Oraakel ennustuse lõpetas ja rüütel mineviku kohta kuuldu õigeks tunnistas, lasti rippsild uuesti alla ning e(nn,n)ustaja võis värisevijalu plat(v;f)ormilt lahkuda
3. loeng (03.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Kreeka klassikaline metafüüsika. Hellenism. Keskaja filosoofia üldiseloomustus) 1. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Vastus: Platon 2. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Vastus: Sokrates püüdles teadmiste poole 3. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: ideed ja nähtused 4. Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates 5.Kuidas seletas Aristoteles oma metafüsi. Põhjuste tagajärgede ahela alguspunkt. C) Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjus. 6. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideedeõpetusse? Vastus: Aristoteles kritiseeris Platonit 4. loeng (10.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Ratsionalism. Empirism. Kant. Valgustus
Templis hoiti jumala kuju.Tavaliselt toimusid rituaalid vabas õhus ja tavainimesed sisenesid templisse harva.Templid olid tavaliselt linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised.Iga üks võis jumalale ohveradad ja oma palve edastada,tähtsaim oli vereohver.Linnriikides toimusid iga aastased usu-pidustused,kust võtsid osa nii mehed kui ka naised,osadest olid ka orjad.Kreeklased uskusid oraakleid ehk need olid paigad ,kus käidi tuleviku kohta endeid saamas. Kuulsaim telfi oraakel ,preestrinna püütja edastas raskesti seostatavaid sõnu värsideks.Kreeklased ei pööranud väga palju rõhku surmajärgsele.Surnute hinged läksid Hadese riiki.Ajajooksul kujunes arvamus, et kui elad vooruslikult ja pidada spets riitusi mõne allilmaga seotud jumaluse auks.Esimesed inimesed sündisid maast või vooliti jumalate poolt maamullast.promethus varastas inimestele tule ja õpetas neile tsivilisatsiooniks tarvilikke oskusi. Kui zeus
Ennustamine ja surmajärgsus Ennustamine • Kreeklased jälgisid jumalate tahte selgitamiseks endeid • Ennustati lindude lennust, ohvritule süttimisest altaril, ohvriloomade siseelunditest jne • Rohkesti on andmeid imetajate, eriti mäletsejaliste sisikonna põhjal ennustamisest Oraaklid • Pühamu, kust käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas • Tuleb ladina keelsest sõnast oraculum – ennustus • Kuulsaim oraakel Delfi oraakel Kesk-Kreekas, kõrge Parnassose mäe kaljusel jalamil • Preestrinna, kelle suu läbi Apollon tuleviku ennustas, oli püütia Delfi Oraakel • Püütia istus templi tagumises ruumis kolmjalgsel kaanetatud vaskkatlal • Aurude mõjul hakkasid püütiad seosetuid sõnu kisendama • Enne tähtsaid ettevõtmisi saadeti esindajad Delfisse nõu küsima • Jumalad saatsid märke, mille tõlgendamine jäi surelike hooleks Delfi Oraakli
Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. Kreeklased tundsid huvi ennustuste vastu, neid käidi uurimas oraaklitelt. Oraakel on pühamu, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas. Dodoona oraakel Epeiroses oli üks vanemaid Kreekas. Seal asetses mägede tihedas hiies oja kaldal võimas tamm ja altar. Tamme loeti pühaks ja muistendi järgi võis ta lehtede sahinast kuulda peajumala Zeusi tahet. Mingisugust nõu või ennustust kuulda soovijad tulid selle tamme juurde. Preestrid nagu mõistatasid tema sahinat ja andsid inimestele edasi jumalate näpunäiteid. Delf Veel laiemalt tuntud oli Delfi oraakel. Ta asus Parnassose mäe jalal Fookises (Delfi linnas Kesk- Kreekas)
rahvaid aga barbariteks. Kreeka ühiskonna moodustasid aristrokaadid. Alguses maaliti kreeka vaase geomeetrilises stiilis,kuid neile ilmusid inimfiguurid. Kujunes välja ka teisi figuure, agu Mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil.Ise arvan et mustad on paremad, kuna need on selgemalt mõistetavad. Kreeka ühiskond oli patriarbaalne. Kreeka jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult. Peajumalaks oli Zeus. Tähtsamad rituaalid olid vereohvrid. Kuulsaim oraakel Kesk-Kreekas oli Delfi oraakel, kõrge Parnossose mäe kaljuse jalamil. Filosoofi ja teaduse tuntumad nimed on Hippokrates, Sokrates, Platon ja Aristoteles, kes on sügava jälje siia maailma jätnud.Tänu Aleksander suurele vallutas Kreeka palju maid ja on siiani tänu sellele kuulus.
Antiikteater oli üles ehitatud sõnade ja kõnele. 7. Mida andis edasi antiikaja näitleja mask? Mask ava tegelase soo, vanuse, sotsiaalse ja majandusliku staatuse. 8. Milline oli kõige hinnatum draamakirjanik antiikajal? 9. Kes oli kuulsaim draamakirjanik antiikajal? Kuulsaim oli Sophokles. 10. Milles seisnes kuningas Oidipuse tragöödia teoses ,,Kuningas Oidipus"? Oraakel ennustab, et Laiose poeg tapab ta. Kui ta poeg sünni, viib ta mägedesse, kus poeg üles kasvab. Oraakel ütleb Oidipuselle, et tal on määratud tapma oma isa ja abielluma oma emaga. 11. Kes oli teadaolevalt ainus naispoeet Vana-Kreekas? Sappho oli ainus naispoeet. 12. Kes oli kuulsamad Vana-Kreeka filosoofid? - Sokrates - Platon - Aristoteles 13. Millal loodi Rooma linn ja milline legend on sellega seotud? Rooma linn loodi 735. a eKr. Legend on selline, et Romulus tappis oma venna ja peale selle tekkis Rooma linn. 14. Kuidas mõjutas vanakreeka kultuur rooma kirjanduse teket? 15
Nemad kontrollisid, et ei toimiks mingeid muutusi kombetaltitustes. Tempel oli üheks jumalate suhtlemise kohaks. Algselt tähendas tempel jumalatele pühendatud kohta, pärast aga hoone. Igas templis oli altar, kuhu ohverdati. Enamasti oli tegemist vereohvriga (ohverdati loom). Üheks enamlevinuimaks ohvriks oli kits. Üks osa loomast põletati koldes. Nad ohverdasid seda, mida endal süüa ei kõlvanud. Teine jumalatega seotud suhtlemispaigaks oli oraakel(ennustaja). Kõige kuulsam oraakel oli Delfi oraakel (oli seotud ) (Apollon). Teine oraakel oli Dodona tammik. (tegelesid tammelehtede müha tõlgendamisega).(Zeus). Kõige kuulsamad usupidustused oli on olümpiamängud(toimusid Olümpias,lõuna kreekas). Olid ka teised suurpidustused- deonüüsiad. Sellest arenes välja kreeka teater. Klassikaline periood Oli 500 -338 eKr. Arenesid välja valitsemiskorrad. Kõik suuremad kultuurisaavutused on pärit sellest aja järgust. Hellenism Oli 338-30 eKr
Oidipus andis vastuseks: inimene. Õiget vastust kuuldes tuli koletisel kuristikupõhja viskuda. Tänutäheks linna vabastamise eest nimetati Oidipus Teeba uueks kuningaks ning kuninganna Iokatesest sai tema kaasa. Nende abielust sündisid ka lapsed. Kuid õnn ei kestnud Teebas pikalt. Peagi laskus linnale uus häda – katk. Saamaks teada, miks on linnale uus needus peale laskunud, saatis kuningas Oidipus tarkadelt aru pärima kuninganna venna Kreoni, kellega koos linna valitseti. Delfi oraakel saatis Oidipusele tagasi järgmise sõnumi : teebalaste seas jalutab kuningas Laiose mõrvar. Alles siis kui mõrvar välja selgitatakse ja linnas pagendatakse , lõpeb katk. Oidipus andis käsu kõigil, kes teavad midagi Laiose mõrvarist oma teadmisi jagada. Ta needis inimest, kelle pärast oli linnale selline häda osaks saanud. Oidipus kutsus oraakli enda juurde, kuid oraakel hoiatas Oidipust, et parem vaikib, kuna tema teadmised toovad häda talle enesele. Oidipus käis
tagajärgedega, mis ei pruugi head olla. Selline tegu puudutab vaid mind.Tegelikult võivad ühe inimese otsused teisi väga rängalt mõjutada. Sophokelese teoses ,, Kuningas Oidipus " tuleb ilmsiks õudne suhe poja ja ema vahel. Oraaklilt kuulnud, et tal on ette nähtud oma isa tappa, lahkub peategelane tõde teadmata oma kasuvanemate juurest. Varem oli Oidipuse isa korda saatnud kuriteo, mille tagajärjel kogu sündmustik sellise pöörde võttis. Kui oraakel poleks Oidipuse pärisisale ennustanud, et tema enda laps ta surma saadab, ei oleks vanemad oma poega tappa tahtnud. Kui oraakel Oidipusele ennustusest ei oleks rääkinud, poleks ta kasuvanemate juurest lahkunudki ja tema isa oleks samuti ellu jäänud. Ka karjus tegi valiku, jättes pisikese Oidipuse ellu. Kui ta oleks poisi tapnud, oleks tõenäoliselt ka kuningas pääsenud. Karjus oli piisavalt heasüdamlik ega suutnud last tappa. Osa edasistest sündmustest on just nimelt karjuse süü
"Kuningas Oidipus" kui saatusetragöödia Sophoklese tragöödiat "Kuningas Oidipust" peetakse kogu maailma draamakirjanduse tippsaavutuseks. Tegemist on saatusetragöödiaga, kus inimesel ei õnnestu oma saatusest pääseda. Saatus on midagi sellist, mis on inimesele kõrgemalt poolt ette määratud ja see otsekui ei sõltuks inimesest endast, ei sõltu tema valikutest ja tegudest. Delfi oraakel on kuulutanud Teeba kuningale Laiosele, et tema poeg tapab ta ning abiellub tema abikaasaga ehk oma emaga. Oidipus sai omakorda oraaklilt hoiatuse, et ta oleks ettevaatlik, sest võib juhtuda, et ta tapab oma isa ja abiellub oma emaga. Mida teevad mõlemad mehed, et oma saatusest pääseda? Laios laseb oma alluval vastsündinud poisslapse tappa. Oidipus lahkub aga oma arvatavate vanemate juurest kavatsusega mitte kunagi tagasi tulla
Oidipus saatuse meelevallas Oidipuse saatus oli tegelikult juba ette määratud. Olenemata sellest, kuidas ta proovis selle vastu võidelda, ootas teda ikkagi õnnetu lõpp. Õigupoolest üritas võidelda juba ka tema isa, kuid saatuse vastu ei saa. Delfi oraakel ennustas Oidipuse isale Kuningas Laiosele, et ta tapetakse ta enda poja poolt ja abiellub tema naisega. Laios soovis et hirmus ettekuulutas tõeks ei saaks. Poja sündides, viis ta lapse ühele oma ustavale karjusele ning palus ta hukata. Karjusel hakkas Oidipusest kahju ning ta viis ta teisele karjasele. Tema viis Oidipuse Korintosele, kus ta kasvas üles teadmises, et nood on tema õiged vanemad. Oidpus elas Korintosel õnnelikku elu. Ühel päeval ennustas Delfi oraakel talle, et
võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Käesoleva loo on Edith Hamilton võtnud Sophoklese samanimelisest näidendist, välja arvatud sfinksi mõsitatud, millele Sophokles vaid kaudselt vihjab. Teeba kuningas Laios kuulus Kadmose järeltulijate kolmandasse põlve. Ta abiellus kauge sugulase Iokastega. Nende valitsemise ajal hakkas Delfi Apolloni oraakel etendama juhtivat osa perekonnaõnnes. Apollon oli tõejumal ja kõik, mida Delfi preestritar kuulutas, pidi sündima, kuid sellest hoolimata, kui oraakel hoiatas Laiost, et too peab surema oma poja käe läbi, otsustas kuningas seda ära hoida sidudes lapse jalad kokku ning jättes ta kõrvalisse mäekurusse, kus abitu olend pidi peagi surema. Laios oli nüüd mureta, kuna oli veendunud, et vähemalt antud juhul võis ta paremini kui jumal tulevikku ette näha
saladuse lahendamisega. Sfinksi mõistatus : Kui naise pea ja lõvi kehaga sfinks küsis Oidipuselt, kes käib algul neljal, hiljem kahel ja lõpuks kolmel jalal, siis teadis Oidipus vastust - inimene. Inimene alustab oma eluteed neljakäpukil, püüeldes uute kõrguste ja ideaalide poole, tõuseb inimene kahele jalale, elufinisis sunnivad kogetud raskused appi võtma toe, kepi. Oidipus otsustas abi paluda oraaklilt. Ja lasi enda juurde toimetada Teiresiase. Oraakel tuli vastu tahtmist lossi. Oidipus uuris ja puuris, mis tol korral juhtus, kui kuningas Laios oma elu kaotas. Tereisias esialgu keeldus vastamast, kuid hiljem pärast Oidipuse suurt pärimist tõdes oraakel, et tal ei jää muud üle, kui vastata. Ja Teresias ütles:"Siis tea: sa enda leiad tapjat otsides.". Oidipus sai maruvihaseks ja kahtlustas, et see on oraakli ja Kreoni ühine sepitsus ning et naisevend tahab talt trooni käest võtta.
inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi (vaagnaluu ja saba). Usuti, et ohvrisuitsu kaudu saavad jumalad annetusest osa. Usupidustustest võtsid terve linna elanikkond, mõnikord ka orjad. Enamasti läksid pidulised rongkäigus pühamusse, kus järgnes ohvritalitus ja pidusöök + pillimängu-, laulu- või spordivõistlused. Oraakel (ld k oraculum ennustus) koht kus jumal õpetusi jagab, käidi ennustust küsimas. Tähtsaim Delfi oraakel Kesk-Kreekas see oli paik, kus müüdi järgi oli Apollon tapnud lohemao püütoni. Kreeklased ei pannud suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma. Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki. Räägiti surnute riiki piiravast allilmajõest, kus paadimees Charon hingi ühe hõbemündi eest üle viib (seetõttu pandi kreeklastele surres hõbemünt suhu).
alates 7 eluaastast elasid poisid eakaaslastega koos rühmades kodust eemal pidid oma elu korraldamisega ise toime tulema Ja tegelseid pideva füüsilise treeninguga 20 aastaselt loeti neid täisväärtuslikeks sõjameesteks ja 30 said neis täieõiguslikud kodanikud 11.kuidas valitseti ateena linnriiki Kõrgeim võimuorgan oli rahvakoosolek,seal valiti igal aastal ametnikud,kelle ülesandeks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu 12.Delfi oraakel Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi. 13.Perikles ja solon 14.thalese ja demokritose õpetus Thalese meelest oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi,mis viitas kõige oleva üha voolavale muutlikusele Demokritose meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest aatomitest 15
Pärast seda üritasid nad teha nii, et ennustatu täide ei läheks. Välja tuli ikkagi nii, et kui Laios oleks oma elu rahulikult edasi elanud, oma lapse ise üles kasvatanud, oleks tema elu palju paremini läinud. Kui keegi näeb suurt vaeva, et teada saada oma saatust ja seda teada saades avastab, et see ei ole sugugi hea, siis ei tasu kohe selle eest ära põgeneda. Näiteks, Laios käis oraakli juures, et teada saada, miks ta lapsi ei saa. Oraakel aga rääkis talle, et ta küll saab lapse, aga see laps tapab ta ja abiellub oma emaga. Laios saigi poja, aga ta otsustas, et kui ta tahab ise elada ja ära hoida oma suguvõsa häbistamise, peab ta oma poja tapma. Teeba kuningas ja kuninganna vigastasid oma last ja andsid ta ära, arvates, et sellega muudavad nad saatust, aga lõpuks läks asi ikka nii nagu oli määratud ja nende poeg Oidipus tappiski oma isa ja abiellus oma emaga ning asi lõppes katastroofiga. Sama juhtus ka Oidipusega
338 eKr makedoonlased vallutasid Kreeka alad. HELLENISM ? 4. Vana-Kreeka usundi iseloomulikud jooned. Panteon (Vana-Kreeka jumalkond) asus Olümpose mäel, antropomorfsed (inimese kujuga jumalad), palju jumalaid, puudus kindel kultus, oma templid. Jumalatega suhtlemine läbi preestrite (valitud, terved, karsked mehed), ohverdamine-põhiline jumalate ausatmise viis(veised, kitsed, lambad, sead), jumalatega suhtlemise templid , oraaklid- Delfi oraakel. Jumalatega suhtlemise viisid: usupidustused, müsteeriumid. Kreeklased panid rõhku hingelisele elule, puudus surmajärgsus. 5. Sparta ja Ateena valitsemise erinevused. Sparta- riik põhines vallutusel, spartiaatide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisemise korraldusega riik, riigi huvid olid esiplaanil ja kodaniku õigused tagaplaanil, suur sisemine satabiilsus, polnud türanniat, eluvaldkondade range reglementeerimine summutas spartalaste loomingulisust, paljud
Püüdes ennustatut vältida, andis Laios karjasele käsu poeg tappa, karjane aga halastas lapsele ning jättis ta ellu. Suureks kasvanuna naasis Oidipus kodumaile. Teel juhuslikult Laiosega kohtudes ei tundnud nad teineteist ning neil tekkis tüli, mille tulemusel Oidipus Laiose tappis. Seejärel jõudis ta Teebasse, mis oma surnud kuningat leinas. Ta abiellus kuninganna Iokastega, kes oli tema ema, ning sai ise Teeba kuningaks. Kui Teebat tabas katk, ütles Delfi oraakel Oidipusele, et Teebas elab Laiose tapja ning kui too välja saadetakse, lõpeb ka katk. Pooleldi juhuse läbi sai Oidipus oma abikaasalt ja emalt teada Laiose surma asjaoludest ning karjaselt oma päritolust. Seepeale torkas ta endal silmad välja ning lahkus maalt. Meeleheites poos Iokaste end üles. * Kuningas Oidipus räägib mehest, kellele oli saatus juba ette määratud. Kuna tema isa Laios oli pattu teinud, määrati tema lapse saatuseks tappa enda isa ja abielluda enda emaga
surid... Niisiis ma saatsin oma abikaasa Iokaste venna Kreoni Delfi oraakli juurde, et Apollonilt tema ennustustarga suu läbi teada saada, miks oli jälle õnnetus linna peale langenud. Kreon läks. Kreoni oodati. Kreon tuli. Mees teatas, et Phoibose sõnade järgi pidi needusest vabanemiseks linnast välja saatma endise kuningas Laiose tapja või tapjad. Polnud veel selge, oli neid üks või mitu. Hakkasin siis kohe pärima, et mida Kreon sellest teab ja mida Phoibos veel rääkis. Oraakel olevad veel öelnud, et Laios oli teel tema enda juurde, kuid kohale aga ei jõudnud. Laiosest ja tema kaaslastest olevat kõik peale ühe karjuse surma saanud. Sain ka veel teada,et ründajaks oli olnud röövlijõuk. Koheselt kuulutasin ka sellest Teeba rahvale ning tegin ka üleskutse, et kui keegi kodanikest peaks olema Laiose tapja, siis ta peab sellest teatama. Tapjat ja ma ei surma, vaid saadan maalt välja. Sama saatuse osaliseks saab ka see, kes tapja isikut varjama või kaitsema peaks
jumalanna Demeter • Viljakuse ja vilja- kasvatuse jumalanna Zeusi lapsed. Athena • Sõjajumalanna • Käsitöö ja tarkuse edendaja Apollon • Valguse- , tõe- ja ennustuskunsti jumal Artemis • Elava looduse kaitsja Aphrodite Eros Hermes Ares • Sõjajumal • Hävingu ja hukatuse tooja Hephaistos • Sepp Dionysos • viinamarja- kasvatuse ja veinivalmistajate jumal saatür Õpik lk 19 lugeda Kreeka tempel Delfi oraakel • Täida tv lk 8-9 õpiku lk 18-20 abil • K: ptk 27 lugeda
*Peloponnesose liit Sparta ja Lõ-Kreeka Dooria poliste liit, liikmed toetasid spartat sõjaliselt *filipikad kõned kunigas Philippos II vastu, millega kutsuti kõiki kreeklasi üles võitlema makedoonlastega Akropol kaljunukile rajatud kindlus, mille jalamil paiknes linn. Seal asusid linna vanimad pühamud agoraa koosoleku ja turuplats Partheon Athenale pühendatud tempel oraakel - paigad kus käidi jumalaltelt tuleviku kohta küsimus, kuid teinekord kutsuti ka nii ennustajat püütia Delfi preestrinna, kes vahendas tulevikuennustusi olümpiamängud suurejoonelised spordi ja usupidustused vanas kreekas mida peeti apolloni mäel müsteerium Rhodose koloss Kaitsejumala päikesejumala Heliose auks püstitatud u 30m kõrge kuju museion vana aja suurim raamatukogu ja teadusasutus, pühendatud apolloni saatjatele 9 muusale
paluda, kuid selleks olid pühamutes ametis ka preestrid ja preestrinnad. Põhiline jumalate austamise viis oligi ohverdamine. Ohverdamise juurde käis alati ka palve. Linnriikides peeti iga-aastaseid usupidustusi, mis koosnesid rongkäigust, ohverdamisest ja vahel ka spordivõistlustest. Neis osales kogu rahvas, sh ka naised ja orjad. Oraaklid olid vanas kreekas ennustajad. Ennustati tähtede, loomade siseelundite jms. järgi. Kuulsaim oraakel oli Delfi oraakel. Kreeklased pidasid oluliseks maist elu. Arvati, et peale surma rännatakse allilma, mida valitseb Hades ja kuhu pääseb üle allilma jõe, tänu paadimees Charon-ile ühe hõberaha eest. Seepärast oli kombeks kadunutele münt suhu panna. Müsteeriumid: Eleusise müsteeriumid: Demeter olevat oma tütre röövist masendatuna valinud peatuspaigaks Atika linna. Seda sündmust tähistati rongkäiguga Ateenast Eleusisesse. Õhtul jätkusid rituaalid vaid
[email protected] 21. sept. 2016. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid (jätkub) Divinatsioon – religioosne ennustamine Oraakel – ennustuspreester paljudes vanades religioonides Vanas Kreekas jumal Apolloni Delfi oraakel Püütia – Delfi oraakli preestrinna Prohvet (kr prophétes ettekuulutaja Vana Testamendi judaismis) Ordaal – jumalakohus. Näited: Keskaja veeproov ja tuleproov. India seisused ja kastid Sanskrit – India kultuurkeeli ühendav kunstlik kirjakeel, mille lõi 2.saj eKr Pānini Brahmaan – (sanskriti brahmana) hinduismis preester, vaimuliku seisuse liige Kast– elukutsepõhine pärandatav inimrühm. Kaste on tuhandeid ja nad jaotuvad 4 seisuse vahel
12 peajumalat: *ZEUS: Kronose ja Rhea poeg; ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas piksenooli. Lind- kotkas; puu- tamm. Tema oraakel asus Dodona tammikus, kus ennustusi loeti tammelehtede sahinast.; *HERA: Zeusi naine ja õde. Abielu, kangelaste ja suurte tegude kaitsja. Väga armukade Zeusi peale. Lind- paabulind; loom-lehm. Tema lemmiklinnaks oli Argos.; *POSEIDON: Zeusi vend. Merede valitseja. Kinkis inimestele esimese hobuse e. maaväristaja viidates merealustele liikumistele.;*HADES: Zeusi vend. Allilma ja aurnute valitseja.; *PALLAS ATHENA: Zeusi tütar (sündis täiskasvanuna ja täies relvis Zeusi peast)
· Igaastased usupidustused sisaldasid ka meelelahutust [võistlused tantsus, spordis, pillimängus] Pühamud ja templiehitus · Linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised · Kõige tähtsam koht: altar [seal toodi ohvreid] · Tempel tähistas linnriigi rikkust · Ehitusel osalemine oli kodanikele kohustuslik Merejumal Poseidoni pühamu tänapäeval Peamised pühamud Oraaklid · Kohad kus käidi jumalatelt nõu küsimas · Kuulsaim Delfi oraakel · Legendi järgi tappis Apollon seal lohemao · Preestrinna sonimist võeti puhta kullana Surmajärgsus · See mis juhtus peale surma polnud primaarne · Hinged läksid allmaailma, Hadese juurde Allmaajõe paadimees Charon.
a) Kreeta periood (Minoiline kultuur, Egeuse kultuur ehk Minose kultuur) [2000-1500 eKr] Kiri: lineaarkiri A (tänapäeval ei osata seda lugeda) b) Mükeene periood [u. 1500-1100 eKr] Kiri: lineaarkiri B u. 1200 a eKr toimus Trooja sõda, sel ajal ilmusid Homerose ,,Ilios" ja ,,Odüsseia" 2) Tume ajajärk [1100-800a eKr] Võetakse kasutusele raud 3) Arhailine ajajärk [800-500a eKr] Kreeka kultuuri taassünd, Kreeka tähestiku sünd Delfi (usukoht), Delfi oraakel Olümpia, algavad olümpiamängud (I toimub 776 eKr) Tekivad linnriigid (polised) [nt: Ateena, Sparta, Teeba] Tekivad Kreeka kolooniad, algab koloniseerimine Itaalias Napoli, Lõuna-Prantsusmaal Marseilles Türgi (Väike-Aasia) Jõuavad Musta mere rannikule Kreeka teaduse sünd, filosoofia Thales (filosoof) 4) Klassikaline periood [500-338(323) eKr] Tekib demokraatia (sünnikoht on Ateena) 5) Hellenismi ajajärk Kreeka tsivilisatsiooni langus (323-30 eKr) Aleksander Suur (336-323 eKr)
Hades(allilm), Ares(sõjajumal), Apollon(valguse, tarkuse, kaunite kunstide jumal), Hephaistos(tuli ja vulkaanid), Athena(linnade kaitse jumal), Artemis(jahijumal), Aphrodite(armastus). Prometheuse lugu-Inimsteaitaja, kes varastas Zeusilt tule ja andis selle inimestele, Zeus aheldas Prometheuse Kaukasuse mäeahelikku, kus kotkas ta maksa nokkis, lõpuks päästis Herakles ta ära. Oraakel-tulevikuennustaja, kuulsaim Delfi oraakel. Müsteerium-salajane jumalateenistus. Tempel-Kreeka pühamu üks osa. Pühendatud jumalale ja näitab ka ta asukohta. Olympos ja olümpiamängud- Peeti Zeusi auks. Osaleda võisid ainult hellenitest mehed. Aladeks olid jooks, odavise, maadlus, viievõistlus. Akropol-müüriga ümbritsetud kõrglinn. Agoraa-turuplats. Philippos II ja Makedoonia: Makedoonia tõuis eriti Philippos II valitsuse ajal, kui ta kasutas ära poliste vastasseisu ja taotles Makedoonia ülemvõimu
needus . III Iokaste põõrdub palvega Lykeiose- kõigi aitaja poole et too aitaks saada oidipusel üle oma masendusest . Siis ilmub saadik Korinthoses oidipuse sünnilinnast ja toob teateid et oidipus on valdjaks Istomosel kuulutatud, kuna hallpea Polybos oli surnud vanadusse. Siis rääkis saatja ka seda juttu Oidipusele, kuid Oidipus ei tahtnud tagasi oma sünnilinna minn kuna kartis ennustust mille oli talle oraakel lugenud- et ta tapab oma isa ja naitub emaga. Siis ütles saadik et see Polybos polnudig tegelikult ta isa vaid ta oli lihtsalt enda kasvatada oidipuse võtnud. Hoopis üks karjane kelle käskijaks olnud Laios leidnud Oidipuse järsa kalju nõlvalt. Jalad kinni seotud millest olnud Oidipusel siia maani armid alles. Oidipus nõudsi et see karjus kes ta leidis koheaid lossi tuleks. IV Veidi aja pärast ilumus käskijate saatel eelnimetatud karjane. Oidipus hakkas küsima ta käest oma
Zeus oli titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata, kuid Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus saadeti, aga Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Ta kartis, et tema lapsed võtavad talt samuti võimu nagu tegi tema. Peajumala sümboliteks oli tamm, teda kujutati kotkana, valitsuskepi ja välgukimbuga. Tema oraakel elas Dodona tammikus. Kujutati ka troonil istumas. Ta armus paljudesse naistesse ja püüdis oma truudusetust naise eest varjata. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Zeus oli trooniv ilmajumal. Ta võis koguda pilvi, lasta sadada ja käsutada välku ja kõue.
nihkusid müsteeriumid * ida ja lääne usuliste arusaamade ühinedes kujunesid uut laadi uskumused, sai alguse jumalate samastamine KUNST: * arhitektuuris said ülekaalu ilmalikud hooned * skulptuuris tõusis huvi keskpunkti inimese välimus ja tunded. Inimest kujutati hooglevalt liikuvana, riided lehvimas, näol emotsioonid 20. Selgita: hellen, barbar, aristokraat, polis, aristokraatlik vabariik, demokraatlik vabariik, türannia, rahvakoosolek, akropol, agoraa, sümpoosion, hetäär, oraakel, hellenismiperiood, hellenistlik kultuur. Hellen kreeklane Barbar mittekreeklane, barbariks kutsusid kreeklased neid inimesi, kes ei osanud kreeka keelt, sest nende jaoks tundusid võõrad keeled kui ühesuguse põrinana. Aristokraat vana aja rikas ja võimukas kodanik, parimate võimu pooldaja. Polis linnriik, mis hõlmas linna ning seda ümbritsevat maa-ala. Aristokraatlik vabariik Vabariik, kus valitses aristokraatlik kord, ehk riigiametites ning võimul olid aristokraadid.
Zeus Grete Käen Zeus Zeus oli peajumal Jumalate ja inimeste isa, taeva-, vihma- ja piksejumal Päästis maailma Kronose ülemvõimu alt ja kukutas ta troonilt Teda kujutati piksenoolte ja tammepärjaga keskeas mehena Zeusi sünd Zeusi vanemad on titaanid Rheia ja Kronos. Kuna Kronos ise oli kastreerinud oma isa, kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal. Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kuid kivi oli kõhus liiga raske ja Kronos oli sunnitud vastu võtma Gaia pakutud rohu, mis ajas ta iiveldama ja ta oksendas välja ka kõik ma varem allaneelatud lapsed. Perekond ja armukesed Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Tema naine Hera aga veetis suurema...
· Siiski templites preestrid · Mõne templi puhul valiti iga aasta ametnikena · Osa pärilik · Ei olnud omaette seisus Jumalateenistus: · Peamine oli ohverdamine veri voolas altarile loom söödi sealsamas jumalatele küpsetati sõrad ja saba · Palve hüüti valju häälega, käed taeva poole Ennustamine: · Lindude lend · Ohvritule süttimine · Ohvrilooma sisikond · Pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta küsimas oraaklid tähendas ka ennustajat · Kuulsaim oraakel oli Apolloni templis Delfis · Oraakel ennustas (teda polnud näha); püütia vahendas · Jutt segane · Võeti tõsiselt Pärast surma: · Nautisid elu · Surm oli meeldiva lõpp · Pärast surma lõputu olesklemine Hadese riigis · Pole väga selget ettekujutust · Maa all 10 · Acheroni jõgi · Paadimees Charon Müsteeriumid: · Laiema avalikkuse eest varjatud jumalateenistused · Pidi olema pühitsusrituaali läbi teinud · Hoiti saladuses
Margaret Atwood 1939 • Margaret Atwood sündis 18. novembril 1939. aastal Ottawas , Kanadas. • Tema vanemad olid Dietoloog ja entomoloog. • Isa ameti tõttu sõitis ta palju ringi ja hakkas regulaaselt koolis käima alles 11-aastaselt. • Kirjutama hakkas ta juba 6-aastaselt ja 16-aastaselt otsustas ta saada • 1961 aastal lõpetas ta Toronto ülikooli Victoria kolledžis bakalaureusekraa diga inglise keeles (cum laude), kõrvalerialadeks filosoofia ja prantsuse keel. • 1962 aastal jätkas ta õpinguid Harwardi ülikooli Radcliffe’i kolledžis. • Peale magistrikraadi saavutamist õppis ta veel kaks aastat doktoriõppes, aga ei lõpetanudki oma tööd inglise metafüüsilise armastusromaani teemal • Ta on õppejõuna töötanud kuues erinevas ülikoolis. Atwood on enim tuntud romaanide poolest ( mille seas on armastus-, ajal...
Räägin teile oma kurva loo... Enne minu sündi kuulis mu isa ennustaja käest, et tema poeg tapab tema ja abiellub tema naisega. Mu isa uskus seda ja loobus minust. Tänu heale karjusele, kes mind päästis, elasin ma oma lapsepõlve Korintose kuningriigis. Ma arvasin oma emaks ja isaks olevat valesi inimesi. Nad ei rääkinud mulle kunagi, kes olid mu tõelised vanemad. Delfi oraakel ennustas mulle: "Sa emaga heitvat ühte ja hõim sest sündivat ja isa, kes kord su soetas, saadad surma sa." Ma uskusin seda ja eemaldusin oma vanematest ja lahkusin kungriigist. Mööda maailma ringi rännates kohtasin ma tundmatuid mehi. Mul tekkis nendega tüli ja ma tapsin ühe neist. Rännakut jätkates jõudsin ma Teeba linna. Sealne linnarahvas leinas oma kuningat, kes oli hiljuti tapetud. Tänu sellele, et ma lähendasin sfinksi koodi ja
sõnad ,,saatus", ,,õnn" ja ,,juhus". Tihti mõtiskleti, et kas tõesti ei saa jumalate poolt määratud saatusest mööda hiilida? Kas me kõik elame jumalate pilli järgi ja kas ainult jumalate tahe on tähtis? Siinkohal toongi võrdlusi Sophoklese teosega "Kuningas Oidipus". Inimesed on tihti püüdnud jumalatelt tulevikku teada saada ja on jälginud kõikvõimalikke endeid. Siinjuures olid oraaklid vahendajateks jumalate ja inimeste vahel. Kuulsaim ennustaja oli Apolloni oraakel Delfis ning seal käidi tihti tähtsamatele probleemidele lahendust otsimas.. Nad edastasid jumalate poolt määratud tulevikku, reegleid ja saatusi. Täpselt nii oli ka Sophoklese teoses. Laios ja ta naine Iokaste ei saanud lapsi. Kuna nad olid kõrgemast soost, ei piirdunud nad teadmatusega ja et selle kohta rohkem teada saada, läks Laios ise Delfi oraakli juurde. Kreeklased uskusidki, et jumalad ja jumalannad kujundavad tulevikku ja mõjutavad elus ja looduses toimuvat
Danae ja kullavihm: Danae oli Argose kuninga Akrisiose tütar. Tema isale ennustas oraakel, et tütar toob ilmale poja, kes tapab oma vanaisa, seetõttu paneb isa tütre vangikongi luku taha. Zeus aga on kavalam. Ta muundab end kullavihmaks ja valab end läbi katuse augu Danae sülle, mistõttu too rasestub. Akrisios laseb tütre koos vastsündinud pojaga kirstu panna ja merele triivima lasta, kuid nad ei saa hukka. Kalamehed päästavad nad ära ja Danae pojast Perseusest saab väga oluline heeros kogu Kreeka mütoloogias. Ka oraakli ennustus läheb
Apollon oli tõejumal ja kõik, mida Delfi preestritar kuulutas, pidi sündima, kuid sellest hoolimata, kui oraakel hoiatas Laiost, et too peab surema oma poja käe läbi, otsustas kuningas seda ära hoida sidudes lapse jalad kokku ning jättes ta kõrvalisse mäekurusse, kus abitu olend pidi peagi surema. Laios oli nüüd mureta, kuna oli veendunud, et vähemalt antud juhul võis ta paremini kui jumal tulevikku ette näha. Kuningas tapeti aastaid hiljem kodust kaugel ja ta ei saanudki teada, et tema surm kinnitas Apolloni tõde
Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Ahhailaste poolel olid muidugi nüüdsed Trooja vaenlased Hera ja Athena. Lisaks neile veel Poseidon, Odysseus, käskjalg Hermes ja sepp Hephaistos. Oraakel ennustas, et ilma Achilleuseta pole neil võimalik Troojat võita ning kavalpea Odysseus meelitaski ta ahhailaste poolele. Menelaose ja ta venna Agamemnoniga liitusid paljud mehed. Enamus olid jalaväelased, kuid ülikud kaarikutel. Trooja poolt olid lisaks Parise kaitsjale Aphroditele veel Apollon jt. Jah, ka jumalad asusid sõtta, kuid nemad olid siiski Olümpose mäe jalamil. Peajumal Zeuz aga püüdis leida kuldset keskteed ning sõjast mitte osa võtta.
ohvreid.Altar paiknes lageda taeva all.Kõigis tähtsamates pühamutes oli ka jumalakoda ehk tempel.Templid olid enamasti linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised.Templis hoiti jumala kuju, väikesel altaril põles jumala koldetuli.Templi sisemus oli vähemoluline kui välimus.Oraaklid:Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased endeid.Kreekas olid ka spetsiaalsed pühamud kus võis nõu küsida jumalatelt.Neid kohti minetati oraakliteks.Kuulsaim Delfi oraakel.Mitte alati ei küündinud inimlik mõistus jumaliku tõeni.Surmajärgsus:Kreeklased ei pannud suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma.Inimese saatus pärast surma ei sõltunud oluliselt tema tegudest eluajal.Hakati ka uskuma seda, et siinpoolses elus elades vooruslikult sai mõjutada surmajärgset saatust.Spordivõistlused: Sport oli üks meelisharrastusi.Kuulusid usupidustuste programmi.Neid peeti enam-vähem kõigis linnriikides.Hinnati ilusat musklis keha.
*hellenid-kreeklased*hellas-kreeka*barbar-mitte kreeklane*raa-koosoleku ja turuplats*kolooniad tekkisid musta ja vahemere ääres.selle tõttu tekkis ka raha ja linnad*KREEKA:1.kreeta-mükeene periood:*knossose loss-puudusid sõjaelemendid- linaarkiri A*mükeene loss(omas müüri)-lineaarkiri B*doorlaste sissetung.*sarnane:lossid ühest ajast ja sisekujundus sama(laod,vannitoad)2.tume ajajärk:*tsivilisatsioon kadus*kiri unustati*rännati maalt välja.3. arhailine periood:*tsivilisatsiooni tunnused*varanduslik kihistumine*riiklus*kiri taastati*kultuuri teke*kolonisatsioon-kaubavahetuseks, põllumaadeks.*linnriikide teke(sparta, ateena)*esimesed olümpiamängud 776 ekr*homeros, ilias ja odüsseia.4.klassikaline periood: *kreeka hiilgeaeg*perikles*ateena demokraatia*peloponnesuse sõda Ateena ja Sparta vahel(Sparta võit)*5.hellenismi periood *SPARTA-*valitsemiskord-2kuningat(seotud ka sõjaväega)*lakoonia ja masseenia maakond*spartiaat-sparta kodanik*perio...
Oidipusel oli raske ja halva saatusega elu? Kas ta põhjustas oma traagilise elu ise või oli keegi teine selles süüdi? Oidipuse tragöödias oli suurelt süüdi tema pärisisa Laios. Laios kuulis oraakli käest, et ta saab poja, kes on talle mõrvariks. Ta ei arvestanud sellega ning kui tal sündis poeg, andis ta käsu poeg tappa. Kuid läks nii, nagu pidi minema. Oidipus tappis Laiose. Laiose vea pärast, kannatasid Oidipus ja tema järglased. Ka Oidipus proovis saatust eirata. Kui oraakel ütles, et ta on mõrvariks oma isale põgenes ta Korinthosest. See, et ta tegi sama vea, mis Laioski, tegi ta elu veel traagilisemaks. Vanasõnagi ütleb: "Nagu isa, nõnda poeg." Neile mõlemale oli saatus määratud. Nad proovisid küll selle eest ära joosta, aga saatuse vastu ei saa. Selle eiramisega läheb elu ainult raskemaks. Oidipus oli oma mõistuselt pime. Ta sai teada, et need, keda ta oma vanemateks pidas, ei olnudki tema pärisisa ja -ema. Ta tahtis teada
[email protected] 31.aug. 2016. Sissejuhatus. Kuidas, millal ja miks tekkis religioon. Mis eristab inimest loomast? (Mitte mõtlemine, sest ka teised kõrgemad loomad mõtlevad - mõtlemine on ülesannete lahendamine) Sotsiaalne mälu, mentaalne võime ajas rännata, oskus luua eesmärgipäraselt tööriistu, püstitada küsimusi ja otsida nendele vastuseid. Religioon on üks võimalikke vastuseid. Religioon algas surnute erilisest kohtlemisest homo neandethalensise poolt ca 100 – 40 tuhat a tagasi. Varajasim matmisviis – surnukeha peitmine ehk laibamatus Ürgaja usundites ei olnud veel jumalaideed. Ilmselt vanim religioonivorm: animatism (lad. animatus - elusolev) – kogu ümbritsev on elus Selle erikuju: preanimism (lad. pre+anima enne hinge) ehk ka surnukeha pidamine elusaks Sanuti vanimad religioonivormid: Animism (lad. anima – hing) – hingeusk Manism (lad. manes – esivanemad) – esivanematekultus Totemism (odžibve-indiaani k. totem) –...
Laios kuuleb seda Delfi oraaklilt; tem abielu Iokaste'ga jääb kaua lastetuks; kui aga tal sünnib poeg Oidipus, ta saadab selle ustava orjaga Kitaironi mägedele, kuhu käsib jätta maimukese surema. Kuid ori halastab lapsele ja annab ta Korintose karjuse hoolde, kes viib ta oma lastetule kuningale Polybos'ele, kus Oidipus kasvab üles Korintose printsina. Saades täisealiseks Oidipusel tekib kahtlus oma päritolu kohta. Delfi oraakel, kelle poole ta pöördub selle asjas, teatab, et tal on määratud tappa oma isa ja abielluda emaga. Oidipus otsustab nüüd Korintose hoopis maha jätta, pidades sealset kuningapaari oma vanemaiks, ja asub teele Teebai suunas. Teekonnal satub ta aga tülli kitsustikus viie saatja seltsis talle vastusõitva raugaga, kelle kutsar nõuab Oidipuselt teelt kõrvalehoidmist. Asi areneb lööminguks,
Kordamine X klass Vana-Kreeka Balkani ps-Ps kuhu tekkisid Kreeka linnriigid. Minoiline kultuur-Kõige varasem kultuut Kreeka ajaloos, Kreeta saarel. Lineaarkiri A-Minoilise kultuui kiri(ei osata) Lineaarkiri B-Mükeene kultuuri kiri(osatakse) Kükloobilised müürid-Võimsad müürid, Mükeene kultuur Tume ajajärk-Kreeka tsivi allakäik(11-8saj) Aristokraat-Rikas ja mõjukas isik Aristokraatia-Rikkamate võim Koloonia-Asumaa 776.eKr-Esimesed OM, kreeklaste ajaarvamise algus Perikles-Ateena tuntum starteeg PhilipposII-Makedoonia kuningas, Kreeka alistaja 338.e.Kr-Chaironeia lahing, Kreeka kaotab sõltumatuse Polis-Linnriik Kodanik-Meessoost, vaba, põliselanik Rahvakoosolek-Kodanike koosolek Faalanks-Sõjarvi Türannia-Hirmuvalitsus Spartiaat-Juhtiv elanikkonna osa Spartas Solon-Seaduste kirjapanija, jagas elanikkonna 4rühma. Demos-Vaba rahvas Demokraatia-rahvavõim Strateeg-sõjaväejuht Akropol-linna keskne, kõrgem kindlustatud...
Vastused 1. Teeba linna oli tabanud katk. 2. Oidipus tappis enda isa Laiose ning sai enda emaga lapsed. Oidipus kandis kahte needust. 3. Kreon naitus Oidipuse õega. Oidipuse arvates oli Teiresias Kreoni tahtel võltsi juttu rääkinud, et Oidipus ongi Laiose tapja. 4. Et Laios saab surma Iokaste ja nende lapse käe läbi. Laios lasi kolmepäevase lapse jalgade liikmekohtadest kinni köita ja laskis heita lane põhja mäestikus. 5. Delfi oraakel ütles Oidipusele, et ta heidab emaga ühte ja sellest sünnib hõim, kes kõige rahva silmis jälk on vaadata ning et Oidipus saadab enda isa surma. 6. Oidipus viibis kolme manatee ristil. Vanker tuli vastu ning seal istus Laios (Oidipuse isa). Vankrijuht ja rauk, kasutades jõudu, üritasid Oidipust teelt tõrjuda. Oidipus sattus raevuhoogu ning tahtis mööduda. Sel hetkel võttis rauk astla pihku ning lõi Oidipust vastu pead
kaudu, peamiselt Platonilt ja ühelt ajaloolaselt Xenophonilt. Sokrates hukati süüdistatuna jumala salgamises ja noorpõlve rikkumises. Mis juhtus tegelikult, oli see, et valitsevale ringkonnale ei meeldinud see, et Sokrates tuletas inimestele koguaeg meelde nende teadmatust ja ei austanud teisi. Sokrates uskus, et surm on hinge kehast vabanemine või mitte millekski muutumine. Sokratest peeti kõige targemaks inimeseks, sest Delfi oraakel olevat niimoodi väitnud. Sokrateselt on palju tsitaate, mis panevad mõtlema. Suurem osa nendest räägib tarkusest kui kõige tähtsamast aspektist kogu elus. Üheks kuulsaimaks tsitaadiks, mida tänapäeval on arvatavasti kuulnud kõik inimesed on: "Ma tean, et ma midagi ei tea". Mõlemad lause pooled räägivad teisele vastu. Öeldakse, et tarkus on jumalikku päritolu. Sokratese ainus eesmärk oli kaaskodanike kõlbeline kasvatamine. See väide
Tagasi Roomasse jõudes võttis Caesar osa paljudest rahvakoosolekutest osa ning teda hakati tundma kui oma jumalat. Kuid Caesar võrdles end Aleksander Suurega ning oli nördinud, et tema sama vanalt polnud nii palju korda saatnud. Caesar üritas võita rahva poolehoidu, ta jagas vaestele leiba, raha ja muid vajalikke asju. Oma poliitilist karjääri algas ta ülempreestri ametist. Siis lõi ta võimu haaramiseks salaliidu, mis hiljem paljastati selle aasta konsuli, oraakel Cicero, poolt. Tema süüdistuskõne senatis on saanud maailmakuulsaks ja mitmeid selle väljendeid kasutatakse tänapäevalgi. Kõige tuntum neist on: "O tempora, o mores", mis tähendab ,,oh aegu, oh kombeid". Caesar määrati Hispaania asevalitsejaks. 60 e. Kr. valiti Caesar konsuliks ja saadeti Galliasse, Põhja-Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale maavalitsejaks. Kümne aasta jooksul vallutas Caesar terve Gallia. Seda tehes põrkas ta kokku ka germaanlastega, kuid nad ei suutnud roomlaste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
