5. VÖÖTKOODI LUGEJATE TÖÖPÕHIMÕTE.................... ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND 6. VÖÖTKOODI LUGEJATE TÜÜBID............................... ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND 7. VÖÖTKOODI RAKENDUSED.......................................ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND KASUTATUD KIRJANDUS...............................................ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND Vöötkoodi lugemine Lugemise tehnika Vöötkoodi lugejaid on erinevaid, kuid kõik nad loevad koodi optiliste kiirte peegeldumise erinevuse järgi koodi tumedatelt ja heledatelt triipudelt. Lugeja optilise süsteemi kaheks põhielemendiks on valgusallikas ja tagasipeegeldunud valguse sensor. Valgusallikas suunab valguskiire koodielemendile, millelt tagasipeegeldunud valguskiir suunatakse läätsede abil sensorile. Sensor muundab valguskiired elektrilisteks analoogimpulssideks, mille pikkus sõltub loetud vöötkoodielemendi laiusest ja amplituud elemendi toonist. Seejärel
ja keskkonna puhtusesse. 2002 aasta algusest alates on Eesti Roheline Liikumine koostöös partneritega Rootsist, Taanist, Lätist, Leedust ja Poolast analüüsinud pesupulbreid ja nõudepesuvahendeid, saades informatsiooni pakendilt, küsides lisa tootjatelt (ainult mõned on julgenud lisainfo saata) ja tehes analüüse fosforisisalduse ja üldtoksilisuse kohta. Testimisel on pesupulbrite puhul on arvesse võetud värvainete, optiliste kirgastajate, lõhnaainete, fosfaatide, kompaktsuse ja pakendimärgistuse kriteeriume. Nõudepesuvahendite puhul on arvesse võetud värvainete, lõhnaainete, konservantide, kontsentreerituse, üldtoksilisuse ja pakendimärgistuse kriteeriume. 8.2 Mis on pakendis? Peale majapidamispuhastusvahendite kasutamist, lähevad nendes sisalduvad kemikaalid kanalisatsiooni ja tekitavad looduses probleeme, kuna neil kemikaalidel on omadused, mis teevad nad ohtlikuks inimeste tervisele ja keskkonnale.
Teleskoop. Selle eestvedaja on Euroopa Lõunaobservatoorium ning algus ulatub. 1996. Aastasse. Esimene plaan nägi ette ehitada 100meetrise peapeegliga optiline teleskoop, teisel juhul olnuks peegel 50meetrine. Euro-50 peamised väljatöötajad olid Lundi ülikooli astronoomid. Teleskoobi suuruseks saab olema 42 meetrit ning valmima peaks see 2017-2018. Selline teleskoop on pindala poolest just 30 ja 60meetrise vahepeal. Teisalt ületab see kõikide seni töötavate optiliste teleskoopide peeglite summaarse pindala. Kavandatav 42 meetrise läbimõõduga peapeegel on mosaiikne, segmente 984, iga kuusnurkse segmendi laius on 1,45 meetrit ning paksus 50 mm. Sekundaarpeegel on 6meetrine. Esialgu kaaluti nii kolme kui ka viie peegli süsteemi, kuid nüüdseks on jäetud viie juurde. Kuna teleskoop varustatakse adaptiivse optikaga siis on ülejäänud kolm adaptiivse optika jaoks. Maksumuseks koos esmaste vaatlusinstrumentidega hinnatakse 850-950 miljonit eurot
Retikulospinaalkulgla: algus – sillas ja piklikajus paiknevad retikulaarformatsiooni tuumad. Nagu rubrospinaalkulgla toimib erutavalt painutajalihaste alfa- ja gamma- motoneuronitele ja pidurdavalt sirutajalihaste vastavatele motoneuronitele Ekstrapüramidaalsüsteem Vestibulospinaalkulgla: algus – vestibulaartuum. Toimib erutavalt sirutajalihaste alfa- ja gamma-motoneuronitele ja pidurdavalt painutajalihaste vastavatele motoneuronitele. Tektospinaalkulgla: algus – keskaju optiliste ja akustilise reflekside keskused. Toimuv automaatne reageerimine (pea- ja kereliigutusega) nägemis- ja kuulmisärritustele. Vegetatiivne ehk autonoomne närvisüsteem Sümpaatiline närvisüsteem Silma pupillide laienemine Sitke, veniva sülje eritumine SLS tõus ja südamelihase kontraktsioonide tugevnemine Maonäärmete nõristumine Mao- ja sooleperistaltika nõrgenemine Bronhide valendiku laienemine Parasümpaatiline närvisüsteem Silma pupillide ahenemine
Küljelt vaadatuna määrab värvuse hajunud valgus, mis on tavaliselt sama lainepikkusega kui läbinud valgus, kuid mitte alati. 10.5 Polümeeride ja komposiitide optilised omadused Polümeerides ja komposiitides on tavaliselt kristalsed osad suurema murdumisnäitajaga ja amorfne keskkond väiksema murdumisnäitajaga. Tulemusena suur osa valgusest materjalis hajub (peegeldub ja murdub) ning materjali läbipaistvus väheneb. Selline materjal on valges valguses matt (joon 10-8). 10.6 Optiliste omaduste kasutamine Materjalide optilisi omadusi kasutatakse kõige rohkem pooljuhtmaterjalide korral. Näiteks valmistatakse igasuguseid valgustundlikke andureid, mis on tundlikud erinevas spektri piirkonnas infrapunasest kuni ultravioletse valguseni. Päikesevalgust võib vahetult muuta elektrienergiaks pooljuht-päikeseelementide abil. Nad töötavad põhimõttel, et pooljuhis p-n siirdealas (p juhtivusega ja n juhtivusega alade kokkupuutepiirkond) neeldunud valgus
delokalisatsioonist. Tähtsaimad reakstioonid on halogeenimine, nitreerimine, sulfoonimine, alküülimine ja atsüülimine. Osa asendusrühmi muudavad benseenituuma aktiivsust. 11. Andke süsivesinikule nimetus, kui struktuurivalem on antud. - 12. Kirjutage süsivesiniku struktuurivalem nimetuse järgi. - 13. Tehke kindlaks kahe antud molekuli struktuuri põhjal, kas tegemist on struktuuri-, geomeetriliste või optiliste isomeeridega. - 14. Tooge näide mõne molekuli erinevate konformeeride kohta. Geomeetrilisi isomeere on kerge segi ajada sama molekuli erinevate konformeeridega, so sama molekuli selliste vormidega, mis erinevad ühe (või mitme sõltumatu) üksiksideme ümber toimuva rotatsiooni (pöörde) võrra. 15. Kirjutage isomeersete molekulide struktuurivalemid. - 1 17. Kirjeldage peamisi seaduspärasusi alkaanide füüsikalistes omadustes
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Evelin Tomingas VÕRTSJÄRVE VEE OLUD JA SELLE MIKROSKOOPILINE ELUSTIK Referaat Juhendaja: emeriitprofessor Henn Kukk Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................. lk.3 Vee keemia: *Vee mineraalsus ja ioonkoostis ........................................................... lk.4 *Hapnikureziim ..................................................................................... lk.5 *Orgaanilised ained ............................................................................... lk.5 *Toiteelemendid ..................................................
välja pöörlemine ning rootor säilitab staatori väljas oma suhtelise asendi. Seega eristab sünkroonmootorit alalisvoolumootorist vaid pöördvälja tekitamise põhimõte. Sünkroonmootori pöördväli tekitatakse toitevõrgu või muunduri konstantse sagedusega pingesüsteemiga. Harjadeta alalisvoolumootori pöördväli tekitatakse rootori asendianduri signaali abil juhitava pooljuhtmuunduriga.Rootori asendi määramine otsese mõõtmisega toimub magnetvoo Halli anduritega, optiliste impulssanduritega või resolveritega. Kaudne ehk anduriteta mõõtmine põhineb staatori magnetvoo, mähise induktiivsuse ja voolu rootori asendist sõltuva kõrgsagedusliku pulseerimise mõõtmises, indutseeritud elektromotoorjõu nullväärtuse tuvastamises või mootori pinge kõrgsageduslike harmooniliste komponentide mõõtmises.Alalisvoolumootor on elektrimootor, mis töötab alalisvooluga.Samm-mootor on vahelduvvoolu sünkroonmootor, mille rootor pöörab
valgus. Dispersiooni jälgimiseks tarviliku prisma saame ka ise valmistada, näiteks kaldu vette asetatud peeglist, millele valgust juhtides võime laes saada vikerkaarevärve. Dispersioon on erinevates ainetes erineva suurusega, kuid murdumisnäitajate erinevused nähtava spektripiirkonna ulatuses on küllalt väikesed, mitte üle mõne protsendi. Sellest aga piisab, et valgest valgusest kõik vikerkaarevärvid välja meelitada. Valguse dispersiooniga peab arvestama praktiliselt kõigi optiliste seadmete konstrueerimisel. Näiteks dispersioon läätsedes põhjustab kujutise moonutusiPõhjus on selles, et läätse materjal murrab erineva lainepikkusega valguslaineid erinevalt. Sinise valguse lained murduvad läätses rohkem kui punase valguse lained ja sellepärast on fookus sinise valguse jaoks läätsele lähemal kui punase valguse jaoks. Tulemuseks on kujutise teravuse ja värvuste moonutumine. Seda nähtust nimetatakse kromaatiliseks
EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND HELINA POOM SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: I. Ruus Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 1. Kaamera obskura.....................................................................................................................5 2. Optiline kiirgus, kujutis ja süsteem.........................................................................................6 3. Valge valgus ja valguse allikad..............................................................................................7 4. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon........
pikemalainelisem on valgus, seda vähem ta hajub kolloidlahuses ja vastupidi. Sellepärast ongi meri ja taevas sinised, sest õhk ja meri sisaldavad kolloidosakesi. Seep on rasvhappe sool. Seep on anioonne pindaktiivneaine. Kuidas seep peseb? Õlikihi välispind muutus hüdrofiilseks, seebi sees olles takistavad osakesed õlipleki uuesti kinnitumise. Hüdrofiilne plekk laguneb vees lihtsalt ära. Disperssete süsteenmide (kolloidsüsteemide) optilised omadused. · Optiliste meetmetega on võimalik määrata osakeste suurust ja kuju. · Dispersse faasi murdumisnäitaja erinvkeskkonna omast. · Toimub valguse murdumine, peegeldumine, neeldumine · Kui tegemist tõelise lahusega, siis valgus läbib selle · Kui pimedas ruumis juhtub tundmatule lahusele valgusväli ja kui külje peale pole midagi näha- kolloidlahus · Kui lainepikkus kasvab, seda vähem valgus hajub · Mida lühem lainepikkus, seda rohkem hõljub- opolestsents
– Koosnevad karbonaatsetest kivimitest • S-tüüpi asteroidid – Ni, Fe, magneesiumsilikaadid • M- tüüpi asteroidid – Ni+Fe Komeedid e sabatäht Udused, tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga Päikesesüsteemi väikekehad. koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest METEOORKEHA (meteoroid) – planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha • Meteoorkeha sattudes Maa atmosfääri tekib METEOOR ( väljendub optiliste, akustiliste, elektriliste jms. nähtuste kogumina) • METEORIIT Maale langenud meteoroid 6. Kepleri seadused. a) Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. B)Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. C) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. V: Kepleri (1571-1630) I seadus
veesihtmärke. Valmis tehti ainult üks laev kuna projekti katkestas uus laevaklass- Hamina. Hamina klassi (FAC-fast attack craft, 4tk) raketipaat ostus paremaks ja vahetas välja vananenud Helsinki klassi alused. Uuel laeval on kasutatud tänapäeva tipptehnoloogiat. Laeva ehituseks kasutati alumiiniumit ja tugevdatud süsinikkiudu, kombineeritult on viidud radaripilt miinimumini. Tänapäeva tehniliste ja optiliste vahenditega on võimalik laev siiskiavastada, kuid siis võib avastaja jaoks juba liiga hilja olla. Laeva kere on kaetud kevlariga ja see neelab radarilaineid, lisaks on terase osakaal nii väike, et praktiliselt puudub magnetväli. Mootori väljalaskegaasid on juhitud allapoole veepiiri, et vähendada termopildi suurust. Vajadusel ka kõrgele õhku, et vähendada helisignatuuri, eesmärgiga jääda ka allveelaevadele märkamatuks. Madal süvis
Parksepa Keskkool Kevin V 11a klass NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE uurimistöö Juhendaja: Kalju H Võru 2016 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. NÄHTAMATUD KIIRGUSED, MIS ÜMBRITSEVAD MEID 4 3. TELEFONIST TULEVATE KIIRGUSTE MÕJU 8 4. ELEKTROMAGNETILINE SAASTE 10 5. AUTORI TÄHELEPANEKUD 13 6. UURIMISKÜSIMUSTE VASTUSED 14 7. KOKKUVÕTE 15 8. KASUTATUD ALLIKAD 16 SISSEJUHATUS Meid ümbritsevad paljud nähtamatud kiirgused ning need võivad mõjutada meid. Kuna teema pakkus mulle huvi siis tahtsingi teada millised need mõjud on. Sellisest teemast, kus uuritakse kõiki nähtamatuid kiirgusi pole Parksepa Keskoolis varem tehtud, kuid ...
Helendavate kehade kiirguse analüüs näitas, et kiirguste jaotus sageduse järgi pole kooskõlas valguse lainetusteooriast tulevate seaduspärasustega. Selle fakti seletamiseks oletas saksa füüsik Max Planck (plank), et kehad ei kiirga valgust lainetena, vaid kindlate ja jagamatute energiaportsjonite kaupa mida ta nimetas kvantideks. Valguskvante nimetatakse ka footoniteks. Valguse levimist kirjeldati laine abil, aga kiirgamist ja neeldumist kvantide abil. Kõik see tähendas, et optiliste nähtuste tarvis oli vaja uut teooriat, milles kajastuks nii valguse lainelised kui ka korpuskulaarsed omadused. Uus teooria sai nimeks valguse kvantteooria ja see loodi esialgsel kujul Plancki, Einsteini, Bohri (boor) jt. töödega. Tänapäeval selgitab kvantteooria peale optiliste nähtuste veel hulgaliselt teisi, erinevatesse füüsika valdkondadesse kuuluvaid ilminguid. Kvantteooria tõi esile aine ja välja uusi nähtusi, mis hiljem katsetes avastatigi. 3.5.2
Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56%. Planeedi pind on tumedam isegi basaldist. Visuaalne geomeetriline albeedo on 0,10. Tähesuurus on 1,9. Keskmises vastasseisus on näiv heledus 1,71m. 3 Merkuuri värvus Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Merkuuri pinnavormid Merkuuri pinnavormide üle saab otsustada ainult optiliste, soojuskiirgus- ja raadiokiirgusvaatluste põhjal. Et samu meetodeid on rakendatud ka Kuu ja Maa puhul ning kombineeritud kivimi- ja pinnasenäidistega, on võimalik teha järeldusi Merkuuri kivimite ja pinnase kohta. Kuigi teleskoobis ei paista Merkuuril mingeid pinnavorme (eristatavad on ainult heledad ja tumedad laigud), on kosmosest tehtud fotodelt selgunud, et Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm.
PROOVI VÕTMISE TEHNIKA 1. Mis on sihtpopulatsioon proovi võtmisel? Populatsioon, millele omistatakse mõõtmistulemused. 2. Mis on juhuslik proov? Kõige parema tulemuse annab proovide juhuslik väljavalimine. Juhusliku valiku korral on igal populatsiooni osal võrdne võimalus saada proovis esindatud. 3. Mis on esindusproov? Üksikproov, mis esindab mingi üldise nähtuse või populatsiooni keskmisi omadusi. Ei ole kuidagi võimalik valida sellist proovi juhuslikult või tõestada tema esinduslikkust. Proov esindab tõeliselt midagi ainult siis, kui see defineeritakse eelnevalt kui materjali esindaja. · Õhutemperatuur Tallinnas · Veetemperatuur Pirita rannas · Veeproovid 4. Mis on alamproov? Analüüsiks toodud proovi suurus on tavaliselt palju suurem kui analüüsiks vaja ja seetõttu tuleb proovi suurust laboris veel vähendada. Tuleb jä...
JM1110...JM1200 (mustad). Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent on polümeerid. Mitmekomponentse süstee- mina sisaldavad need põhipolümeerile lisaks mit- meid lisandeid ja abiaineid, mille ülesanne on polümeeride tehnoloogiliste ja talitlusomaduste mitmekesistamine: - füüsikaliste, mehaaniliste või elektriliste omaduste modifitseerimine, - termo- ja valguskindluse suurendamine, - hinna alandamine, - värvuse, läbipaistvuse jt. optiliste omaduste muutmine, - töödeldavuse parandamine. Põhilisteks lisa- ja abiaineteks on täiteained, plastifikaatorid, stabilisaatorid, määrdeained ja värv- ained. Polümeerid kui plastide põhikomponendid on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles makromolekul on ehitatud madalamolekulaarsetest ühenditest monomeeridest, mis on ühendatud keemilise sidemega. Põhjusi, miks plaste kasutatakse on mitmeid:
Järgmine kord on 9. mail 2016. Merkuuri heledus Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56%. Planeedi pind on tumedam isegi basaldist. Visuaalne geomeetriline albeedo on 0,10. Tähesuurus on 1,9. Keskmises vastasseisus on näiv heledus 1,71m. Merkuuri värvus varieerub tumehallist ja kollaseni. Merkuur on tumehalli või kollast värvi. Merkuuri pinnavormid Merkuuri pinnavormide üle saab otsustada ainult optiliste, soojuskiirgus- ja raadiokiirgusvaatluste põhjal. Et samu meetodeid on rakendatud ka Kuu ja Maa puhul ning kombineeritud kivimi- ja pinnasenäidistega, on võimalik teha järeldusi Merkuuri kivimite ja pinnase kohta. Kuigi teleskoobis ei paista Merkuuril mingeid pinnavorme (eristatavad on ainult heledad ja tumedad laigud), on kosmosest tehtud fotodelt selgunud, et Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm.
Telekommunikatsiooni mõiste: Igasugune märkide, signaalide, kirjutatud teksti, piltide ja helide või muu teabe väljasaatmine, ülekanne ja vastuvõtt traat- või kiudoptiliste liinide, raadio- või optiliste süsteemide või mistahes muude elektromagnetiliste süsteemide kaudu (http://vallaste.ee/) Lihtsustatud kommunikatsiooni mudel: Telekommunikatsiooni klassifikatsioon: Telekommunikatsioonivõrgu topoloogiad: Kommunikatsiooni ülesanded:
regulatsioonis. Ajusild asub piklikajust ülal- ja eespool. Ülesandeks reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne. tagaaju Väikeaju paikneb suuraju poolkerade all. Ta koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Keskajus asub automaatsete liigutuste keskus - peaaju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse sealt lihastele automaatsete liigutuste juhtimiseks. keskaju Ka optiliste ja akustiliste orienteerumisreflekside keskused siin (nt pea pööramine ootamatu heli/valguse korral). Tundlikkuskeskus - selle kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev (sensoorne) info ajukoorde. vaheaju Hüpotalamus - kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset NSi (ainevahetust, keha sisetemperatuuri, janu- ja näljatunnet) samuti emotsioone, valu, seksuaalsust, mõnu ja stressi.
Plastide kasutusala laieneb üha. Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent on polümeerid puhtalt või segudena. Mitmekomponentse süsteemina sisaldavad need põhipolümeerile lisaks mitmeid lisandeid ja abiaineid, mille ülesanne on polümeeride tehnoloogiliste ja talitlusomaduste mitmekesistamine: - füüsikaliste, mehaaniliste või elektriliste omaduste modifitseerimine, - termo- ja valguskindluse suurendamine, - hinna alandamine, - värvuse, läbipaistvuse jt. optiliste omadustemuutmine, - töödeldavuse parandamine. Põhilisteks lisa- ja abiaineteks on täiteained, plastifikaatorid, stabilisaatorid, määrdeained ja värvained. Polümeerid Plastid Polümeerid kui plastide põhikomponendid on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles makromolekul on ehitatud madalamolekulaarsetest ühenditest monomeeridest, mis on ühendatud keemilise sidemega. Põhjusi, miks plaste kasutatakse on mitmeid:
all. Päikesekiired langevad madala nurga all ka talvel, kuid väheste päikesepaisteliste ilmade tõttu ei tekita see probleemi. [3] Peegeldused on probleemiks enamasti vaid vanematel tuulikutel läikiva pinnatöötluse tõttu. Kaasaaegsete tuulegeneraatorite valmistamisel kasutatakse selle ära hoidmiseks matte pinnatöötlusmeetodeid. Teoreetiliselt tuuliku, mille rootori diameeter on 45m, varjude ulatus on kuni 4,8 km. Tegelikkuses ei saavuta varjud seoses atmosfääri optiliste takistustega kunagi sellist ulatust. Tänapäeval võetakse arvutustes varjude maksimaalseks ulatuseks tuulikust 2 km kaugeima vaatluspunktini [9] Oluline on märkida, et müra puhul tuleks vahet teha norme ületaval müratasemel ja häiringut/ebameeldivust tekitaval müratasemel. Häiriva mürataseme puhul inimene kuuleb müraallikat, kuid see ei kahjusta tervist. Tavaliselt on liiklusmüra puhul nii päeval kui öösel
saada nagu meie aju; krutitud on tuhandeid roboteid, kuid need jäävad ikka inimesele alla. Aju on imeline, parim arvutusmasin teadaolevas universumis, kuid inimesest ajukasutajat see ei rahulda. Ikka sooviksime osata rohkem ja paremini. Aju töömehhanismide tundmine viitab võimalusele, et saame seda kuidagi muuta. Kui teame biokeemilisi protsesse, mis on aju töö aluseks, siis miks ei saaks neisse sekkuda? Tõepoolest saab – kohvi juues, ajusse elektrivoolu lastes, neuroneid optiliste meetodite abil aktiveerides. Aga see viib mõttele, et ehk on võimalik protsessi ka parandada ning aju ja seega ka inimest paremaks ja tõhusamaks muuta. Kahjuks on saanud igapäevaelus tavapäraseks ka koolitused ja raamatud, mis väidetavalt peaksid aju paremini tööle panema. „Kasutage ka ülejäänud 90 protsenti oma ajust! Pange tööle aju parem ja loov poolkera! Äratage aju salajased võimed!" DVDd,
Optiliseks süsteemiks võivad olla igasugused detailid, kus valguskiir peegeldub või murdub. Meie käsitleme ainult ideaalseid optilisi süsteeme, st. selliseid süsteeme, mis annavad esemest sellega sarnase kujutise. Ideaalse op- tilise süsteemi korral vastab igale eseme punktile ainult üks kujutise punkt. Sellist kujutist nimetatakse stigmaatiliseks ehk punktkujuti- seks. Ideaalsed optilised süsteemid on alati tsentreeritud süsteemid. Optiline süsteem on tsentreeritud, kui optiliste pindade kõverust- sentrid asuvad ühel sirgel, mida nimetatakse optiliseks peateljeks. Geomeetrilise optika kasutab ainult paraksiaalseid kiiri ehk telje- lähedasi kiiri. Need on kiired, mis moodustavad optilise teljega väi- kesi nurki, st nurki, mille korral võime nende siinused ja tangensid lugeda võrdseks nurkade suursutega radiaanides. Eseme kujutiseks nimetatakse mõne optilise seadme (ka silma) poolt tekitatud esemega sarnast pilti. Kujutisi jaotatakse tõelisteks
jälgimiseks. Reaktsiooni tulemusel muutub keskkonna ioonide kontsentratsioon, mis võimaldab seda tüüpi biosensoriga jälgida uurea kontsentratsiooni. NH2CONH2 + 3H2O ureaas 2NH4 + + HCO3 - + OH- Meetodit saab edukalt laiendada kasutades teisi ensüüme ja ensüümikombinatsioone, mis produtseerivad erinevaid ioone näit. amidaasid, dekarboksülaasid, esteraasid, fosfataasid ja nukleaasid. *** Optiliste biosensorite hulka kuuluvad ka mitmesugused ühekordse kasutamisega testribad. Näiteks glükoosi hulga mõõtmiseks veres ja ka uriini analüüsideks. Esimesel juhul on testribale immobiliseeritud ensüümid: glükoosi oksüdaas ja mädarõika peroksidaas koos kromogeeniga (värvust muutva ainega). 10. Bioinformaatika. Proteoom; proteiinide andmepank (Protein Data Pank) Bioinformaatika on suhteliselt uus interdistsiplinaarne teadussuund, mida võib
Füüsikaharu, mis käsitleb optilist kiirgust, selle levimist mitmesugustes keskkondades ja selle ning aine vastastikust mõju, nimetatakse optikaks. Optilise kiirguse põhiline iseärasus väljendub tema laineliskorpuskulaarses dualismis, see tähendab selles, et tal on üheaegselt laine- ja osakeseomadused. Optilise kiirguse laineomadused ilmnevad valguse difraktsiooni, valguse interferentsi, valguse polarisatsiooni jmt nähtuste korral, aga näiteks valgusekiirgumist, fotoefekti ja optiliste spektrite teket on võimalik seletada ainult eeldusel, et optiline kiirgus on elektromagnetkiirguse kvantide footonite voog. Optilise kiirguse laineomadustel põhineb optilise kujutise tekkimine optikariistades, mille lineaarmõõtmed on kiirguse lainepikkusest palju suuremad, kvantomadustel optilise kiirguse toime mitmesugustesse valgustajuritesse, seal hulgas fotomaterjalidesse. Optilist kiirgust liigitatakse tekke, spektraalkoostise, polarisatsiooni, hajumisastme jms järgi.
Newtoni eelne füüsika areng Descartes 31. märts 1596 11. veebruar 1650) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Võttis kasutusele tähtsümbolid.Tundmatud muutujad xyz. Töötas välja analüüsi meetodid. 1631-32: Lahendades Pappuse probleemi, leiutab Descartes algebralise geomeetria. Formuleeris inertsiseaduse. Avastas, et atmosfääri rõhk kahaneb kõrguse kasvades. Tuletas valguse murdumisseaduse.Mis võimaldas täiustada optikariistu. Pani aluse optikale kui eraldi teadusharule. Tõi ausse uuesti füüsika ja matemaatika. Avastas refleksid. Huygens (14. aprill 1629, Haag 8. juuli 1695, Haag) oli madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik. Huygens huvitus eriti loodusteaduste rakenduslikest külgedest ning sai hakkama mitmesuguste leiutistega. Õnnestus saada teleskoobile 98x suurendus. Avastas Orioni udukogu. Määras Marsi pöörlemisperioodi ja seda üsna täpselt. Leiutas pendelkella. Leiutas projektori, mida nimetati algselt imel...
Kümnest osast heeliumist ning ühest osas neoonist koosnevas gaasisegus on võimalik esile kutsuda selline laserefekt, mille tulemusena kiirgub laserivalgust punases lainealas. Et gaasisegu kiirgab piisavalt, siis on seadme kiirgusvõimsus rubiinlaseriga võrreldes palju väiksem, kummatigi on gaaslaseri valmistamine ja ekspluateerimine naeruväärselt odav. Ta valgus on monokromaatiline, kuigi mitte väga hele, ja koherentne väärtuslik abimees mitmete optiliste uurimustööde puhul. Mõõtmetelt üsna tillukesed, nii et neid saab koguni käes hoida. Kemolaserites juhitakse valguse genereerimiseks kokku gaasid, mille reageerides tekivad ergastatud molekulid (näiteks ahelreaktsioonis F+H 2(HF)+H; F+CH4(HF) +CH3; O2+CS(CO)+SO). Reaktsiooni vallandab harilikult valgustamine või elektrilahendus, mis tekitab vabu radikaale. Enamik kemolasereid kiirgab infrapunaalal (2-6 m), nende kasutegur ja võimsus on suured.
kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata (rõngakujuline päikesevarjutus).Viimased Eestis näha olnud päikesevarjutused olid 3. oktoobril 2005, 29. märtsil 2006 ja 1. augustil 2008.Päikesevarjutust ei tohi palja silmaga jälgida. See võib põhjustada nägemiskahjustusi ja isegi pimedaks jäämist. Ka läbi optiliste kaamerate ei tohi päikesevarjutust jälgida.Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti. Täielikule päikesevarjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem.Päikesevarjutused moodustavad tsükli, mida nimetatakse saaroseks. Selle abil on võimalik päikesevarjutusi ennustada. Saarost tunti ja päikesevarjutusi suudeti ennustada juba vanaajal. 13 Kokkuvõte
Bakterite hulka kuuluvaks loevad paljud teadlased ka eraldi rühmana eristama hakatud metabaktereid, keda peetakse vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite (Eubacteria) ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Kujult vôivad bakterid olla väga erinevad: kerajad, pulkjad, niitjad. Looduses esinevad bakterid üksikult, ahelatena vôi kogumikena. Enamik neist on värvusetud. 2. Bakterite ehitus Nende ehitus on kindlaks tehtud enam kui tuhandekordse suurendusega optiliste mikroskoopide ja sajatuhandekordse suurendusega elektronmikroskoopide abil. Rakud kujutavad endast kõige fundamentaalsemaid eluühikuid, mida leidub looduses. Organismis toimub rakkude diferentseerumine selleks, et tekiksid erineva funktsiooniga koed, mille abil organism talitleb. Bakterirakk seevastu eksisteerib iseseisva ühikuna, olles organismina võimeline teostama kõiki eluks vajalikke funktsioone: toitumist ja hingamist; paljunemist ja teatud keskkonna asustamist;
areenidele vastavaid asendajaid arüülrühmadeks. Asendajate paiknemist benseenituumas tähistatakse süstemaatilise nomenklatuuri järgi numbritega, kusjuures nummerdamine toimub sellises järjekorras, et kasutatakse väiksemaid numbreid. Kasutusel on ka vanem nomenklatuur, kus 2. asendit nimetatakse orto- (o-), 3. Asendit meta- (m-) ja 4. asendit para-asendiks (p-). Joonised 13. Tehke kindlaks kahe antud molekuli struktuuri põhjal, kas tegemist on struktuuri-, geomeetriliste või optiliste isomeeridega. Struktuuriisomeeria molekulid koosnevad samadest aatomitest, kuid need aatomid on omavahel erinevalt seotud. Joonis Geomeetrilise isomeeria korral paiknevad aatomid erinevalt kaksiksideme suhtes või on erinev paigutus tsükloalkaanis. Joonis Optilised isomeerid on üksteise peegelpildid ja seetõttu mitteekvivalentsed (nagu vasak ja parem käsi). Joonis (( Molekuli, mis ei ole identne oma peegelpildiga, nimetatakse kiraalseks.
Don Eddy - vaateaknad erinevate asjadega Uued kingad H.Mis Gorevic'i hõbe Maalitakse igapäevaelu - puudub kriitika, ärevus John Salt - natukene kriitikat peegeldub tema teostes Einela laudade peal olevad asjad - river valley vaikelu Robert Cottingham reklaamkirjad, eriti neoonigaa Roxy - Chuck Close - maalib portreesi (tema ja tema sõbrad), väidetavalt haigus, mis paneb teda unustama inimeste nägusid Autoportree - Hiljem eksperimenteeris optiliste illusioonidega Duane Hanson Turistid - täpselt inimese järgi võtab vormi, maalib kujud üle, parukad pähe, päris riided ja aksesuaarid Koduperenaine - võtab igapäeva hetked Michelangelo Pistoletto - sobiks ka neodada juurde Veenus kaltsudega - Eesti hüperrealism - pidi realismi tegema, miks siis mitte juba hüper ? Tartu koolkond, Tallina koonkond Jaan Elken Koidula ja Leineri tn. Nurk - heledused tumedused ja peegeldused on hüperrealistlikud, omamoodi suured maalilised pinnad
Nimetus "skanner" tuleneb ingliskeelsest sõnast scan, mis tähendab "silmi millestki üle libistama, üksikasjalikult vaatlema, täpselt uurima, pilti täppideks lahutama". Kõikidel sellesse kategooriasse kuuluvatel seadmetel on ühesugune tööpõhimõte: nad loevad infot objektide heledus-tumeduse ja värvuse kompamise teel, kasutades ülitundlikke sensoreid. Optiliste lugemisseadmete lihtsaimaks liigiks on infolugejad ainult kindlal viisil normeeritud andmekandjatelt. Sellisel juhul on objektiks näiteks vöötkoodiriba kauba pakendil või masinloetav kiri pangatseki allosas. (vaata järgmist joonist) 34 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Käsi- Kassaskanner
21. Stereopaari sisemine orienteerimine Sisemine orienteerimine toimub aerofotode kassetidesse tsentreerimisega. Selleks on kassetides koordinaattelge märgid. Orienteeerimise alguseks on teada aerofotoaparaadi galibreerimise andmed (X, Y, f k) (kooridnaatide märkide koordinaadid + fookuskaugus). Peale tsentreerimist mõõdetakse kummagi aerofoto koordinaatmärkide koordinaadid (X1, Y1, X2, Y2). Niimoodi saame välja arvutada tegelikud aerofoto koordinaadid ja saame teada optiliste moonutuste suurused. 22.Stereopaari vastastikune orienteerimine Vastastikuseks orienteerimiseks kasutatakse kuut standardselt paigutatud paigutatud punkti või siis kasutatakse varem märgistatud punkte. Need 6 punkti asuvad naaberfotode kattumise tsoonis ja seega on nad ka stereomudeli punktideks. Punktid 1 ja 2 on vastavalt vasakpoolse ja parempoolse aerofoto peapunktid või nende vahetus läheduses asuvad sobivad kontuuripunktid.
Nintendo alustas tegevust 1889 hanafuda mängukaartide tootjana. Nintendo nimi tähendab 'jäta õnn taevale'. Pentax 1919-1939 : Asahi optikatööstuse rajamine ja väljakujunemine. 1919 rajatakse Rajatakse Jaapanis Tokyos Asahi Optical Joint Stock Co. Tänu firma suurepärasele läätsepoleerimise oskusele saab firmast üks juhtivaid Jaapani kaamerate ja optiliste vahendite läätsedega varustajaid. 1923 - Asahi alustab AOCO läätsede tootmist filmitööstuse jaoks, need on esimesed omataolised Jaapanis. 1931 - Algab esimene Jaapani kaamera-palavik, mida toetavad valitsuse poolt spondeeritud programmid. Sellega seoses suunab Asahi oma tootmise eelisjärjekorras just läätsedele.
I osa Taimerakkude kuju ja suurus, taimeraku omapära, taimeraku organellid, Taimerakk rakutuum, plastiidid, vakuool. Rakukest, sellel kujunemine ja modifitseerumise võimalused. Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinaine. Poorid, perforatsioonid ja palasmodesmid. Pigmendid, alkaloidid, glükosiidid ja parkained. Jääkained taimerakus kristallid. Taimeraku keemiline koostis ja selle dünaamika veg. perioodi vältel (vesi, TP, TK, TT, NEA jt.) Taimerakkude kuju ja suurus: · Kõrgemate taimede rakke kuju järgi saab jaotada kaheks parenhüümsed ja prosenhüümsed · Rakkude läbimõõt enamasti 10...100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0.5 meetrini · Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2. Vakuoolid(sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku...
samuti piiratud, juhtivustsoonis asuvatel elektronidel aga potentsiaali barjäär puudub ja nad saavad liikuda kogu kristalli ulatuses. Nivoode energiate vahe juhtivustsoonis on väga väike (10 -17 eV), mistõttu elektriväljas ergastatakse nad kõrgematele vabadele nivoodele, kus nad saavadki liikuda. Seetõttu nimetatakse juhtivustsooni elektrone vabadeks elektronideks. Valentstsoonis olevad augud saavad samuti liikuda kogu kristallis ja neid nimetatakse seetõttu vabadeks aukudeks. Pooljuhi optiliste omaduste seisukohast on oluline vabade elektronide ja vabade aukude energia sõltuvus nende impulsist p (p = mv) (vt joonis 2.3). Minimaalse energia läheduses (juhtivustsooni põhjas) kattub sõltuvus E=f(p) parabooliga. Elektrone on juhtivustsoonis tavaliselt vähe ja nad asuvadki kõvera min lähedal. Samasugune sõltuvus on ka valentstsooni kohta, ainult siin on parabool suunatud allapoole. Kui vaadelda ainult kõverate tipulähedasi osi, on graafik järgmine (joonis 2.4).
Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 1. OPTILISED MEETODID. Optiliste meetodite korral kasutatakse aine võimet mõjutada valguskiirguse omadusi, nagu intensiivsus, sagedus, levimiskiirus, polarisatsioonitasand. Valguskiirgus- elektromagnetkiirguse diapasoon, kuhu kuuluvad ultravioletkiirgus (1-400nm), nähtav kiirgus (400-800nm), infrapunakiirgus (800-1000000nm). Farmatseutilises analüüsis kasutatakse kõige enam vahemikku 190-400 nm. Valge värv on kogu spektri värvuste segu. Sinine, roheline ja punane on põhivärvused ja nendest sünteesitakse kõik värvused. Purpurpunane ja taevassinine on täiendvärvid, millest tinglikult sünteesitakse must värvus. Mida väiksem lainepikkus, seda rohkem energiat. 1.1 REFRAKTOMEETRIA. Valguskiirguse levimise suuna muutumine ehk murdumine ehk refraktsioon on põhjustatud valguse levimiskiiruse muutumisest üleminekul ühest...
Referaat Koostanud: Raido Kurvits Põhimõisted Telekommunikatsioon - Telekommunikatsioon tähendab sidepidamist pikemate vahemaade taha, kui seda otsene kõrvakuulmine või silmanägemine võimaldab. Meile kõigile on tuttavad traditsioonilised traat-telefoniside ja traadita raadio- ning televisioonisaadete edastus. Tänaseks on neile lisandunud side nähtava või nähtamatu (infrapunase) valgusega optiliste sideliinide kaudu. Kodeerimine - Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerimine Moduleerimine on protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimise vaheaegadel saatjast väljakiirguv konstantse väärtusega võimsus on kandevlaine ehk
1. COULOMBI SEADUS Ühe märgilised kehad tõukuvad teineteisest eemale, erimärgilised aga tõmbuvad. Punktlaenguks nim laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvatest kehadest. Jõud, millega üks punktlaeng mõjutab teist, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. q1 q 2 Jõu siht ühtib laenguid läbiva sirge sihiga. Coulombi seadus : f k k-võrdetegur, q1,q2- vastastikuses mõjutuses 2 r ...
kui kasutame DDL loogikat küll on nad vajalikud ka OP loogika kasutamisel. (NB need kaitsedioodid võivad olla ka integraallülituste sees) Impulsi liinides Impulsiliste signaalide kasutamine on kasutamine on küllalt laialdane ja see pärast on vaja teada impulside käitumist liinides kuna signaale saatvad ja vastuvõtvad seadmed paiknevad sageli teineteisest küllalt kaugel ja neid saab ühendada ühtsesse süsteemi ainult liinide abil. Liinid jagunevad elektrilisteks ja optilisteks vaatamata optiliste järjest leienevale levikule jäävad elektrilised teatud valdkondates veel kasutusele pikemaks ajaks liin koosneb kahest juhtmest mille kaudu toimub signaalide edastamine taolist kahejuhtmelist loetakse liiniks sel juhul kui impulside kulgemiskestvus seal on võrreldavad impulside kestvusega. Elektriliinid jagunevad kahejuhtmelisteks ja koaksiaalliinideks. On lihtne ja odav kuid puudusena sobib ta ainult kõrgemate pingete korral sest nõrkade signaalide korral võivad magnetväljad
Kosmoloogia osakond jaguneb Kosmoloogia töörühmaks, galaktikate töörühmaks ja andmeside töörühmaks. Kosmoloogia töörühma uurimisteemad on rikaste galaktikaparvede andmebaasi kogumine, superparvede kataloogi koostamine ja superparvede omaduste ja ruumijaotuse uurimine, galaktikagruppide ja galaktikaparvede ning tumeda aine halode omaduste uurimine erinevas ümbruses, galaktikaparvede ja superparvede ruumjaotuse korrapära uurimine, röntgen- ja optiliste parvede jaotuse uurimine superparvede tühikute võrgustikus, maailmaruumi ehituse modelleerimine eriti suure lahutusega mudelites, korrelatsioonifunktsiooni uurimine, galaktikaparvede jaotuse võimsusspektri ja korrelatsioonifunktsiooni uurimine suurtel skaaladel, struktuuri tekke uurimine Universumis ja parvede võimsusspektri uurimine Press-Schechteri lähenduses, galaktikate
ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm tuumaosakeste vahel; nõrk vm tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i s...
rakendamise võimaluses. Kõrvaloleval pildil on toodud H-silla põhimõtteskeem lülitite näitel. Kui selles skeemis sulgeda kaks diagonaalis asetsevat lülitit, hakkab mootor tööle. Mootori pöörlemissuund sõltub aga sellest, kummas diagonaalis lülitid suletakse. Reaalses H-sillas on lülitite asemel muidugi transistorid, mis on valitud vastavalt mootori voolule ja pingele. Tööstuses kasutamine: 1) Käitlus- ja montaažiliinid. 2) Optiliste andmekandjate (CD, DVD)tootmine. 3) Elektroonikaseadmete tootmine. 4) Pooljuhtelementide tootmine. 5) Mõõte- ja katsemasinad. 6) Tööriistade tootmine ja metallide töötlus. 7) Pakendusmasinad. 8) Tekstiili tootmine. 9) Sünteetiliste materjalide tootmine. 10) Mähkimismasinad 80. Mis on andur? Andur - seadis, mis muundab mõõdetava füüsikalise suuruse ( rõhu, kiiruse vms.) teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda
(aeropittura). Futuristide liikumise katkestas Esimene maailmasõda, mil osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse. Teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ja liitusid äärmuslike massiliikumistega (nt Marinetti Mussolini fasismiga). Tuntumateks autoriteks olid nt Giacomo Balla, kes üritas teostes edasi anda kiirust ja liikumise suunda (Ketiga koera dünaamika), Tegeles valguse muutumise optiliste illusiooni edasiandmisega intensiivselt eredates värviüleminekutes. Umberto Boccioni kujutas ta oma kunstis liikumist (dünaamikat), kiirust ja tehnoloogiat, kujutas teostes tihti inimeste ja loomade ürgset konflikti, teoste perspektiiv oli sageli erinevates kohtades, kuid siiski oli teosel mingisugune keskne teema. Boccioni tegi ka skulptuure, liikuvaid, dünaamilisi (Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis). Luigi Russolo
........ 69 8.9. Valguse neeldumine pooljuhtides (joon. 8.14, 8.15, 8.16)...................................... 70 8.10. Materjali läbipaistvus .......................................................................................... 71 8.11. Materjali värvus ................................................................................................... 72 8.12. Valguse hajumine pooljuhtmaterjalides ja isolaatorites ..................................... 72 8.13. Optiliste omaduste kasutamine .......................................................................... 72 8.13.1. Luminestsents.................................................................................................. 72 8.13.2. Fotojuhtivus ..................................................................................................... 73 6 1. MATERJALIDE TÄHTSUS 1.1. Sissejuhatus
vältel. Samal ajal pole midagi praktilisemat heast teooriast. Näiteks Newtoni omast. Kohe näete. Geomeetriline optika Newtoni järgi on valguskiir sirge. Peegeldumisel ja murdumisel ta muudab suunda, aga see suuna muutus on täpselt arvutatav, kui teame keskkondade optilisi omadusi (murdumisnäitajat). Geomeetriline optika toetub Newtoni teooriale ja lubab (suhteliselt!) lihtsasti arvutada optiliste süsteemide omadusi. Praktilise optika ülesandeks on optiliste riistade konstrueerimine. Ka tänapäeval on 99% optikast seotud lihtsate süsteemide - prillide, binoklite, objektiivide jms. valmistamisega. 94 Kõik need mahuvad ühe nimetuse alla ja see nimetus on tsentreeritud optilised süsteemid. Üldisemas mõttes tähendab see telgsümmeetriat - kõik murdvad-peegeldavad pinnad on pöördpinnad ning nendel on ühine telg.
Need on olemuselt luminestseeruvad värvained, nõrga värvuse käes on nad värvuseta, ultravioletis A (alla 380 nm) nad neelavad kiirgust ja nähtava spektri violetses ning sinises osas (üle 400nm) kiirgavad. Koos kiu kollaka tooniga annavad nad suurepärase valge värvuse. Eespool kirjeldatud meetodite (kemikaalide kasutamine) olemus seisnes selles, et lagundati värvilisi aineid ja eemaldati laguproduktid kiust pleegituslahusesse. Erinevalt pleegitusprotsessist ei kaasne optiliste valgendajate kasutamisega värviliste lisandite lagundamine ega nende eemaldamine kiult. Optilised valgendajad vaid maskeerivad värvaineid. Seetõttu kasutatakse optilisi valgendajaid mitte kui iseseisvaid valgendajaid vaid kui valgusefekti võimendajaid. Valgendus tuleb kangale anda ikkagi suures ulatuses eelneva keemilise, oksüdeeriva pleegitusega. Seetõttu kasutatakse optilisi valgendajaid lisaks tekstiilimaterjalide
lähedase pH väärtusega keskkonnas aga on enamus aminohappeid seisundis, kus molekulis on nii ammoonium- kui karboksülaatrühm. 3. Aminohapete D- ja L- isomeerid: Aminohapete optilisi isomeere tähistatakse kokkuleppeliselt eesliitega L ja D ning nad eristuvad aatomirühmade ruumilise paigutuse alusel ümber α-süsiniku aatomi. Süsiniku aatomit, millega seondub neli erinevat rühma, nimetatakse asümeetriliseks süsiniku aatomiks .Asümeetrilise süsiniku olemasolu on vältimatuks eelduseks optiliste isomeeride tekkele. Kõigi proteinogeensete aminohapete puhul peale glütsiini on optiliste isomeeride olemasolu seega võimalik. Valkude sünteesimiseks kasutatakse kõigis elusorganismides siiski eranitult aminohapete L-isomeere. D-aminohapped on looduses haruldased, nende olemasolu on tuvastatud näiteks bakterite rakumembraanis ja rakusisestes membraanilistes struktuurides. 4. Valkudesse kuuluvate aminohapete klassifikatsioon külgahela struktuuri ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
