69 8.9. Valguse neeldumine pooljuhtides (joon. 8.14, 8.15, 8.16)...................................... 70 8.10. Materjali läbipaistvus .......................................................................................... 71 8.11. Materjali värvus ................................................................................................... 72 8.12. Valguse hajumine pooljuhtmaterjalides ja isolaatorites ..................................... 72 8.13. Optiliste omaduste kasutamine .......................................................................... 72 8.13.1. Luminestsents.................................................................................................. 72 8.13.2. Fotojuhtivus ..................................................................................................... 73 6 1. MATERJALIDE TÄHTSUS 1.1. Sissejuhatus...
Peale viimast proovi aga võtan kolvi reaktsiooniseguga vesitermostaadist välja. Katseklaasid proovidega jäetakse täielikuks sademe formeerumiseks 10-15 minutiks seisma. Sel ajal pannakse valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi ning varustatakse need sobivate lehtrite ning filterpaberitega. Proovid filtritakse kuivadesse katseklaasidesse. Filtrile jäänud sade pole vajalik. Filtraadid peavad aga olema täiesti selged. Seejärel määratalse spektrofotomeetril nende optiliste tiheduse väärtused (D280), kasutades 1 cm läbimõõduga kvartskvürette. Katseandmed ja nende töötlus: D0 = 0,733 A D1 = 0,569 A D2 = 0,587 A D3 = 0,644 A Õppejõult saadud kaliibrimisgraafiku alusel saan türosiini kontsentratsiooniks: C0 = ei määranud, kuna mõõtmis tulemus ei sobinud, st 0-proovi optiline tihedus oleks pidanud väiksem olema kui I proovi oma. C1 = 0,091 mg/ml C2 = 0,094 mg/ml C3 = 0,12 mg/ml...
VÖÖTKOODI LUGEJATE TÖÖPÕHIMÕTE.................... ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND 6. VÖÖTKOODI LUGEJATE TÜÜBID............................... ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND 7. VÖÖTKOODI RAKENDUSED.......................................ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND KASUTATUD KIRJANDUS...............................................ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND Vöötkoodi lugemine Lugemise tehnika Vöötkoodi lugejaid on erinevaid, kuid kõik nad loevad koodi optiliste kiirte peegeldumise erinevuse järgi koodi tumedatelt ja heledatelt triipudelt. Lugeja optilise süsteemi kaheks põhielemendiks on valgusallikas ja tagasipeegeldunud valguse sensor. Valgusallikas suunab valguskiire koodielemendile, millelt tagasipeegeldunud valguskiir suunatakse läätsede abil sensorile. Sensor muundab valguskiired elektrilisteks analoogimpulssideks, mille pikkus sõltub loetud vöötkoodielemendi laiusest ja amplituud elemendi toonist. Seejärel...
Flopiketas on maksimaalselt ühekordselt kasutatav andmekandja. Samuti tuleb flopiketas alati enne kasutamist formaatida, sest kui on märgata selle tegevuse puhul vähimatki progleemi, olgu selleks siis kahtlane kääksutamine, on ketas kasutuskõlbmatu..........................................................................................................................6 CD (Compact Disc) ehk laserketas on ketas, mis sisaldab optiliste meetoditega loetavaid digitaalandmeid. Laserplaatidel liigub tänapäeval enamus programme, entsüklopeediaid, andmebaase jm. CD-ketaste lugemiseks peab arvutil olema CD-ROM seade. Ühele laserkettale mahub sama palju infot nagu keskmisele kõvakettale, umbes 600 MB. Lugemine CD-lt on kiirem kui flopidelt. Laserkettalt lugemise kiirus on võrreldav kõvaketta lugemiskiirusega. Info kirjutamine CD-plaadile ei ole aga tavalise CD-ROM-seadmega võimalik...
Tuleb kinni pidada ohutusnõuetest. Laserkiidre vaatamine võib olla ohtlik. Ärge vaadake otse laserikiirde. Veenduge, et laser on suunatud silmadest kas üles-või allapoole (eriti statsionaarsete seadmete puhul). Ärge vaadake laserikiirt ega suunake seda inimestele. Kui tunnete silmades ebameeldivat tunnet (näit. silmade kipitamine), kasutage kaitsevahendeid. Ärge vaadake otse laserikiirde läbi optiliste seadmete. Isegi suhteliselt nõrk laserikiir, näiteks heeliumineoonlaserist, võib põhjustada silmakahjustusi. Suurema võimsusega laserist silma sattunud kiir võib aga õnnetusohvri jäädavalt pimestada. Seepärast tulebki laseritega töötades tingimata ette panna kasutatavale laseritüübile kohaldatud kaitseprillid. Kuigi laserit kasutatakse laialt silmaravis, oskavad seda teha vaid vastava väljaõppega meedikud....
Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata (rõngakujuline päikesevarjutus).Viimased Eestis näha olnud päikesevarjutused olid 3. oktoobril 2005, 29. märtsil 2006 ja 1. augustil 2008.Päikesevarjutust ei tohi palja silmaga jälgida. See võib põhjustada nägemiskahjustusi ja isegi pimedaks jäämist. Ka läbi optiliste kaamerate ei tohi päikesevarjutust jälgida.Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti. Täielikule päikesevarjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem.Päikesevarjutused moodustavad tsükli, mida nimetatakse saaroseks. Selle abil on võimalik päikesevarjutusi ennustada. Saarost tunti ja päikesevarjutusi suudeti ennustada juba vanaajal. 13 Kokkuvõte...
Materjaliproovid tuleb võtta erinevatest kasutuskohtadest ja materjali kõigist kihtidest (nt. mitmekihiline toruisolatsioon). Tolmu tekkimise ning sealhulgas ka kiudude õhkusattumise vältimiseks tuleb materjali enne proovi võtmeis niisutada. Materjaliproov (kuni 50 g) tuleb panna korralikult suletavasse konteinerisse või kilekotti ja markeerida. Asbestikiude materjalis saab identifitseerida neile iseloomuliku kuju, optiliste omaduste ja keemilise koostise põhjal. Laboratooriumis stereomikroskoobi abil eraldatakse materjalist kiud, mis seejärel analüüsitakse. Kui stereomikroskoobi abil materjalis kiude ei leitud, tuleb tulemuse kinnitamiseks materjalist teha ja analüüsida täiendavalt veel 5 preparaati. Asbestiliigi määramiseks kasutatakse tavaliselt polarisatsioonimikroskoopi, kus objekti vaadeldakse polariseeritud valguses, mis võimaldab saada värvusefekte. Polarisatsiooninterferentsi...
Täielikule Päikesevarjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata, sellisel juhul on tegemist rõngakujulise Päikesevarjutusega. NB! Päikesevarjutust ei tohi palja silmaga jälgida. See võib põhjustada nägemiskahjustusi ja isegi pimedaks jäämist. Ka läbi optiliste kaamerate ei tohi päikesevarjutust jälgida. Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. Kui Kuu liigub ümber Maa, võib ta sattuda Päikese valgusest varju, mida heidab Maa. Kuid Kuu tee ei lähe igal tiirul läbi Maa varju. Seega ei ole kuuvarjutust iga kord, kui Kuu liigub ümber Maa, vaid ainult kuni kolm korda aastas. Kui Kuu on täielikult Maa varjus, siis on täielik kuuvarjutus. Kui Kuu on ainult osaliselt varjuga kaetud, siis on tegemist osalise kuuvarjutusega...
Telekommunikatsiooni mõiste: Igasugune märkide, signaalide, kirjutatud teksti, piltide ja helide või muu teabe väljasaatmine, ülekanne ja vastuvõtt traat- või kiudoptiliste liinide, raadio- või optiliste süsteemide või mistahes muude elektromagnetiliste süsteemide kaudu (http://vallaste.ee/) Lihtsustatud kommunikatsiooni mudel: Telekommunikatsiooni klassifikatsioon: Telekommunikatsioonivõrgu topoloogiad: Kommunikatsiooni ülesanded:...
Planeedi pind on tumedam isegi basaldist. Visuaalne geomeetriline albeedo on 0,10. Tähesuurus on 1,9. Keskmises vastasseisus on näiv heledus 1,71m. 3 Merkuuri värvus Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Merkuuri pinnavormid Merkuuri pinnavormide üle saab otsustada ainult optiliste , soojuskiirgus- ja raadiokiirgusvaatluste põhjal. Et samu meetodeid on rakendatud ka Kuu ja Maa puhul ning kombineeritud kivimi- ja pinnasenäidistega, on võimalik teha järeldusi Merkuuri kivimite ja pinnase kohta. Kuigi teleskoobis ei paista Merkuuril mingeid pinnavorme (eristatavad on ainult heledad ja tumedad laigud), on kosmosest tehtud fotodelt selgunud, et Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm....
aastal. Hiiri on kolme tüüpi mehhaaniline, optomehhaaniline ja optiline. Hiire nuppude arv on varieeruv. Tavaliselt on 2-3 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. Hiire ühendusviisid arvutiga on: · ADB-port (tootmisest eemaldatud) · InPort? port (tootmisest eemaldatud) · RC-232C port · PS/2 port · USB port · Infrapuna liides · Bluetooth liides Tänapäevaste optiliste hiirte tähtsaimad tehnilised parameetrid on: 1. Pildi sensori suurus 16*16 kuni 30*30 pixelit 2. Resolutsioon cpi(count per inch) ja dpi(dots per inch) 3. Värskendus sagedus (Hz või võtet sekundis) 4. Pildi kvaliteet (läätse täpsus, valguse värv jne) 5. Pildi töötlus võimsus (Mpixels/sec) 6. Suurim liigutamiskiirus (inches/sec) 7. Suurim kiirendus (g) 8...
aastal. Umbes 600 kilomeetri kõrgusel teeb 12,3 tonnine vaatlusriist tiiru ümber Maa 96 minutiga, objektile suunamise täpsus on tuhandikud kaaresekundid. Esimestest uuringutest selgus uskumatu ja skandaalne järeldus: teleskoobi optikasüsteem ja sellest tulenevalt kujutise kvaliteet oli täiesti kehv. Sellest sai USA kõrgtehnoloogia häbiplekk - kuulsas Perkin Elmeri firmas oli jämedalt eksitud optiliste pindade kontrollimisel ning peeglisüsteem valesti lihvitud. 3 Puudusi oli ka juhtimissüsteemides ja mujalgi. 1993. aasta lõpul haaras kosmosesüstik "Endeavour" HST oma embusse ning astronaudid asusid teda remontima, sealhulgas detaile ja sõlmi asendades. HST sai "nägemist parandava prilliklaasi". Kõrgekvaliteediliste vaatlusteni jõuti niisiis alles ligi nelja-aastase hilinemisega, ent edaspidi on...
Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käeso...
HAAPSALU KUSTEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus 1A kursus Darja Pozdejeva ARVUTIHIIRED Referaat Juhendaja: Marko Kõrv Haapsalu 2007 Haapsalu Kustehariduskeskus Darja Pozdejeva A-1A Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.Arvutihiirte ajalugu...............................................................................................................4 2.ARVUTIHIIRTE TÜÜBID.....................................................................................................5 2.1.Mehaaniline arvutihiir...
Nii ei pea klaviatuurilt käske andma. Leiutajaks on Douglas Engelbart 1963.a. Hiiri on kolme tüüpi: 1. Mehaaniline 2. Optomehaaniline 3. Optiline Hiire nuppude arv on varieeruv. Tavalisim on 2-3 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. Optiliste hiirte tähtsaimad tehnilised parameetrid 1. Pildi sensori suurus 16*16 kuni 30*30 pixelit 2. Resolutsioon cpi(count per inch) ja dpi(dots per inch) 3. Värskendus sagedus (Hz või võtet sekundis) 4. Pildi kvaliteet (läätse täpsus, valguse värv jne) 5. Pildi töötlus võimsus (Mpixels/sec) 6. Suurim liigutamiskiirus (inches/sec) 7. Suurim kiirendus (g) Hiirte evolutsioon Esimene hiire prototüüp valmis 1964. aastal. Laiem avalikkus nägi arvutihi...
sajandil ja prillide leiutamist umbes 1280 Itaalias polnud läätsede kasutus laialt levinud. Arvatakse, et Nicholas Cusast oli esimene, kes avastas 1451. aastal, et nõgusläätsetega saab korrigeerida lühinägelikkust. Abbe siinuse tingimus on Ernst Abbe järgi (1860. aasta paiku) nime saanud optilise süsteemi tingimus, mille korral tekivad teravad kujutised nii optilisel teljel olevatest objektidest kui ka sellest väljas olevatest objektidest. See muutis põhjalikult optiliste instrumentide, näiteks mikroskoopide ehitust ja pani aluse Carl Zeissi kompaniile juhtivale optikaseadmete tootjale. http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/pildid/kvarjut.gif Kuuvarjutus Täielik kuuvarjutus on 21. veebruaril ning seda on võimalik jälgida Eestis. Kuuvarjutus on 16. augustil ning seda ei ole võimalik jälgida Eestis....
Valguse sirgjoonelisel levimisel valgusallikast S peab ekraanil tekkima ketta AB vari CD ; tegelikult tekib ekraanil hele täpp ja selle ümber vahelduvad tumedad ning heledad rõngad. Difraktsioonivõreks nimetatakse üksteisega paralleelsete pilude süsteemi. Praktilisi rakendusi: valguse lahutamist spektriks difraktsioonivõre abil; difraktsiooni nähtus määrab ka optiliste riistade lahutusvõime.Ei ole võimalik eristada objekti punkte, mis asuvad üksteisele lähemal, kui on valguse lainepikkusega määratud mõõde; Röntgeni kiirguse puhul. 47. Valguse dispersioon ja polarisatsioon- Dispersiooniks nimetatakse aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest ( lainepikkusest ). Aine murdumisnäitajat võib defineerida kahel viisil: Üks neist on geomeetriline määratlus, mille järgi aine murdumisnäitaja on valguse langemis- ja...
POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõl...
Tundlikkuskeskus - selle kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev (sensoorne) info ajukoorde. KESKAJU: Keskajus asub automaatsete liigutuste keskus - peaaju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse sealt lihastele automaatsete liigutuste juhtimiseks. Ka optiliste ja akustiliste orienteerumisreflekside keskused siin (nt pea pööramine ootamatu heli/valguse korral). VÄIKEAJU: Kooskõlastab erinevaid liigutusi. Kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne. Asub kuklaosas. SELJAAJU: Seljaaju asub hästi kaitstult lülisamba luulises kanalis. Meie närvisüsteemi tähtsaim juhe. Seljaaju saab teateid temperatuuri-, puute- ja valuaistingute kohta ning juhib need peaajukeskustesse....
Fraktsioonides sisalduva aine kontsentratsiooni ja eluaadi mahu vahelist graafilist sõltuvust nimetatakse kromatogrammiks, antud töös kromatogramm koostatud käsitsi. Kolonnis oli näha kolme värvi(sinine, pruun, kollane), see tähendas, et segus oli 3 erinevat ainet ja need lahutusid üksteisest erineva kiirusega. Fraktsioone tuli kokku 50 ja aega kulus antud töö tegemiseks umbes 3 tundi, koos optiliste tiheduste mõõtmistega. Antud töös nägin, kuidas ainete segu lahutamine sõltub kolonni omadustest, näiteks milline geel seal sees on. Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia praktikum Töö nr 2.2 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil 15.04.09 Maria Simmul 082619 YAGB-21 Juhendaja: Malle Kreen...