4. näivad teadmised, mille taga peitub teadmatus Heidab ette, et meetodid on valed, probleemid on pseudoprobleemid,. Mitu inglit mahub ühe nõelapea peale istuma? Kärbes veini. Tuleb tegeleda 4 teadmise valdkonnaga. : 1.piibli eksegees(tekstide seletamine ja tõlgendamine) ja filosoofiliste tekstide tõlgendamine peab toetuma originaaltekstile 2. teaduse vundamendiks on matemaatika, veendunud et mat on kaasasündinud, ainult sellega võimalik näha 3. põhiteaduseks on optika 4. teadmine peab ehituma kogemusele. Mistahsed ütlused peavad olema kinnitatavad kogemusega. Sisemised kogemused võrdväärsed. Teaduse ja religiooni vahel ei saa olla konflikti, erinevad asjad. Tõde lahtub Ju absol teadmises 2. Spinoza ja tema käsitlus Jumalast Juudi päritolu, Hollandis. Elu pühendab tõe otsimisele. Optik, klaasläätsede lihvija. Keegi tahab talle päranduse anda, keeldub, oleks ebaõiglane, saab siiski 500 kuus?. Samas askeetlik. Sksm prof.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTI JA ARVUTIVÕRGUD Gerli Paap Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed Referaat Juhendaja: Mihkel Pärna Pärnu 2011 1 SISUKORD sISUKORD.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3 Tarkvara eriliigid.......................................................................................................................... 4 Serverid....................................................................................................................................... 7 Klientarvutid................................................
mõjutab ka esimest. • Mõju võrdub vastumõjuga. Vastastikmõju käigus toimub aine ja välja ajutine muundumine teineteiseks. • Newtoni III seadus väidab, et kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega, F1 = F2 . Mõju ja vastumõju on võrdsed. • Sir Isaac Newton - Inglise teadlane (1642. - 1727 a.) Töötas välja kehade liikumise seadused, gravitatsiooniõpetuse, optika põhiseadused ja terve rea teooriaid matemaatika alal. Ta avastas, et valge valgus koosneb värvilistest osistest ja tema leiutatud on ka peegelteleskoop. Teda loetakse kõigi aegade suuremate mõttehiiglaste hulka.. • Kiirus ei ole alati ühesugune. • Kui kiirus muutub, siis on tegemist – kiirendusega, mille tähiseks on a • Kiirendus- kiiruse muutumise kiirus ehk näitab kui palju kiirus muutub ajaühikus • Ühik? 2 m/s
1. Sumeri ja Vana-Egiptuse võrdlus: Kirja olemasolu: Sumeris kiilkiri-pilliroost pulgaga kirjutati savitahvlile märke. Sumerite avastuseks ratas. Egiptuses hieroglüüfid e. piltkiri, millega kirjutati valitsejate elulood hauakambri seintele. Geograafiline asend: mõlemas tsivilisatsioonid sünnivad jõgede läheduses, arenevad jõeorgudes, sest ümberringi on kõrb. Egiptuses võrdsustub Niilus jumalaga. Jõed laevatatavad, seetõttu võimalik piirkondade kommunikatsioon. Surnute kultus: arusaam, et eksisteerib teispoolsus. Nn. egiptlase suurim hirm surra väljaspool Egiptust, nagu ei pääseks ta siis teispoolsusesse. Püramiidide rajamine Egiptuses seotud surnutekultusega. Surm ei tähenda nende jaoks elu lõppu vaid selle jätkumist teisel kujul. Kogu surmaga seotud kombestiku põhieesmärgiks oli inimese mina säilitamine. Vähe teada sünni ja pulma kombestikust. 1kohal surm. Usk kõikvõimsasse jumalasse: Jumalad kesksel kohal, sekkuvad aktiivselt inimeste...
HÜDROBIOLOOGIA Fütobentos maailma veekogudes Fütobentos ehk põhjataimestik on veekogu (mere, järve või jõe) põhjas kasvavad organismid. Meres esineb fütobentost ainult litoraal- ja sublitoraalvööndis, järvedes litoraalvööndis ja jõgedes ripaalvööndis. Meres moodustavad suure osa fütobentosest vetikad. Mageveekogudes esineb peale vetikate palju ka kõrgemaid taimi ja samblaid. Suuruse järgi jagatakse fütobentos sageli mikro- ja makrofütobentoseks. Mikrofütobentose moodustavad enamikus veekogu põhjal kasvavad mikroskoopilised vetikad (näiteks räni-, rohevetikad ja tsüanobakterid), makrofütobentose hulka kuulub aga veekogu põhjal kasvavad suuremad taimed, mis silmaga on nähtavad, näiteks puna-, pruunvetikad ja õistaimed.8000 liiki makrovetikaid maailmas.Eufootiline vöönd Primaarprodutsendid on autotroofid, s.t. nad valmistavad orgaanilist ainet anorgaanilistest lähteainetest. Fütobentos ( põhjavetikad ja soontaimed) maailma veekogu...
mõjutab ka esimest. · Mõju võrdub vastumõjuga. Vastastikmõju käigus toimub aine ja välja ajutine muundumine teineteiseks. · Newtoni III seadus väidab, et kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega, F1 = F2 . Mõju ja vastumõju on võrdsed. · Sir Isaac Newton - Inglise teadlane (1642. - 1727 a.) Töötas välja kehade liikumise seadused, gravitatsiooniõpetuse, optika põhiseadused ja terve rea teooriaid matemaatika alal. Ta avastas, et valge valgus koosneb värvilistest osistest ja tema leiutatud on ka peegelteleskoop. Teda loetakse kõigi aegade suuremate mõttehiiglaste hulka.. · Kiirus ei ole alati ühesugune. · Kui kiirus muutub, siis on tegemist kiirendusega, mille tähiseks on a · Kiirendus- kiiruse muutumise kiirus ehk näitab kui palju kiirus muutub ajaühikus · Ühik? 2 m/s
Erakondlik kuuluvus: Eesti Reformierakond 4. Jaak Aaviksoo - Kaitseminister Kaitseministeerium Teenistuskäik 1998 2006 Tartu Ülikooli rektor 12.1996 5.1998 Tartu Ülikooli eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi juhataja 01.1996 11.1996 haridusminister 11.1995 12.1995 kultuuri-ja haridusminister 07.1992 11.1995 Tartu Ülikooli esimene prorektor 1011.1995 Tartu Ülikooli eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi juhataja kt alates 1992 Tartu Ülikooli optika ja spektroskoopia professor 1976 -1992 TA Füüsika Instituudi noorem-, vanem- ja juhtteadur Täiendkoolitus 13 1991, 1994, 2001 Pariisi VII ülikool 1991 Osaka ülikool 1987-1988, 1989 Max Plancki Tahkiseuuringute Instituut, Stuttgart 1981 Novosibirski Soojusfüüsika Instituut Võõrkeeled: inglise, vene, saksa keel; rahuldav prantsuse keel
St nad ei pea anomaaliaid vastunäideteks. Paradigma kuulutatakse kehtetuks üksnes juhul, kui on olemas teda välja vahetav kandidaat. Keskne moment, otsustamishetk tähendab alati samaaegset otsust akstsepteerida teine paradigma ja selle otsusega kaasneb mõlema paradigma võrdlemine loodusega ning teineteisega. Paradigma hülgamine = teaduse enese hülgamisega, sellest loobumisega. Ükski paradigma ei lahenda kunagi kõiki probleeme, kui nad seda teevad (geom optika, siis muutuvad nad tehnika tööriistadeks, lakkavad andmast uurimisülesandeid. Autoriteet, õpikud – paradigma tundmaõppimiseks, mitte tõestused selle kehtivuse kohta Kui anomaalia kutsub esile kriisi, peab ta olema midagi enamat kui lihtsalt anomaalia. Kokkusobivuses loodusega on alati kuskil raskusi Kriis – kui rakendused, mida anomaalia pärsib on erilise praktilise tähtsusega, .. või normaalteaduse areng võib muuta kriisiallikaks anomaalia
4.1 Doppleri efekt 4.4.2 Vavilov-Cherenkovi efekt 8.5 Vaselego-Pendry lääts 8.6 Optiline peitmine 8.7 Transformatsioonioptika 8.8 Näiteid metamaterjalidest 9. Vedelkristallid. Rakendused. 9.1 Sissejuhatus. 9.2 Vedelkristall-kompensaator. 1 SiSSEJUHATUS Valguse ja aine vahelise vastastikmõju uurimisega on inimkond tegelenud juba üle kolme tuhande aasta. Nii vanaks hinnatakse Assüüriast leitud vanimat läätse. Hiljem on optika arengu mootoriks olnud astronoomia ja vajadus optiliste vaatlusseadmete järele. Vaatamata valguse uurimise pikale ajaloole, on tänapäevane teooria kujunenud viimase paarisaja aastaga. Suurima läbimurde tegi 19. sajandil James Clerk Maxwell, kes uurides elektri- ja magnetvälju avastas nendevahelised seosed, mida tänapäeval tuntakse kui Maxwelli võrrandeid. Analüüsides oma võrrandite lahendeid vaakumis,
laserteabelevis (ringhäälingus, televisioonis), optoelektroonikas ning arvutitehnikas (seal hulgas suure infomahu ja töökiirusega mäluseadmeis, lugemis- ja trükiseadmeis), lasergrammofonis, -videofonis ja -projektorteleviisoris. Laserit rakendatakse ka visuaalkunstis (seal hulgas vaatemängudes), valve- ja hoiatusseadmeis, kaupluste kassaseadmeis ning treeningu, näiteks lasketreeninguseadmeis. Laserite loomisega on kaasnenud uute teadusalade, näiteks holograafia, mittelineaarse optika ja spektrokronograafia teke ja areng. Arendusjärgus on lasertermotuumareaktor, valgusraal ja laserenergiajaotussüsteem. Laserseadmed on oma l-ta analoogidest (kui need on olemas) enamasti tunduvalt tõhusamad, näiteks võib laserikiir sidekanalina sama ajaga edastada 103-105 korda suuremat teabehulka kui raadiokanal. Laserikiirgus võib põhjustada organismi kahjustusi: paiksed kahjustused meenutavad põletust, silma
populaarsust koguma. The Audubon Society oli organisatsioon, kes kaitsesid linde ja nende sulgi Ameerika Ühendriikide kaubandusest, samal ajal lindude kaitsmine algas Suurbritannias. Mõiste linnuvaatlus ilmus esimest korda kui seda kasutati Edmund Selous raamatu pealkirjana, mis ilmus välja 1901. aastal. Põhja-Ameerikas oli varem lindude kindlakstegemise võimalus ainult laskmise teel, mis sai võimalikuks ainult tänu optika ja juhendite tekkimisel. Esimene valdkonna juhend USA's oli kirjutatud Florence Bailey poolt, „Linnud läbi ooperi klaasi” (”Birds through an Opera Glass”) 1889.aastal. Esialgu linnuvaatlus oli hobiks paljudes arenenud riikides nagu Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik. Siiski alates 20.sajandi teisel poolel üha rohkem inimesi arengumaades olid pühendunud sellesse tegevusse. Riikidevaheline linnuvaatlus on mänginud
otsevõrdeline kehade massidega ja pöördvõrdeline neid eraldava kauguse ruuduga." Newtoni opika alane uurimistöö ja peegelteleskoobi leiutamine Esialgse laiema kuulsuse tõi Newtonile peegelteleskoobi leiutamine. Tänu sellele võeti ta Salisbury piiskopi dr.Ward´i ettepanekul, aastal 1672 vastu Kuningliku Seltsi (Royal Society) liikmeks. Tuleb silmas pidada, et optika oli ala, mis 17.sajandil paelus nii teadlaste, kui ka laiemate hulkade tähelepanu. Saavutatud edu kihutas Newtoni uuele tööle. Ta valmistas veel teise teleskoobi, mis oli eelmisest tublisti parem. Tehtud teleskoobid äratasid Cambridge´is suurt huvi. Teated Newtoni teleskoopidest ulatusid Londoni Kuningliku Seltsini. Viimane palus Newtonit saata temale see uus leiutis tutvumiseks. Londoniski
Comte positivismi rajaja. Ainuke tõsikindel asi on vahetult tajutavad faktid. Spekulatiivsetes targutustes pole tõde. Positivismi nurgakivi mis tolle aja teadlastele väga meeldis. Saint- Simon'i sekretär ja ka Comte sõber. Kunst on teaduse liitlane (ka kunst toetub tõsikindlatele faktidele compte ja realism), positiivne tunnetusteooria ja realism on sõbrad jee. Tunnetavad maailma. Selle veendumuse võtsid impressionistid kaasa, ja arendasid edasi tutvustasid optika uuringutega (valge valgus on eri lainepikkuste ja värvi valguste segu). Viisid Courbet sõnastatud programmi äärmusteni. Impressionistide sotsiaalne positsioon oli aga veel kehvem kui eelnenutel (Courbet tegi esimese kontrnäituse sest polnud nõus suure näituse zhürii põhimõtetega, oluline see et esimese tegi just realist, ka ta oli hiljem küllaltki tunnustatud) hiljem 20saj astusid paljud grupid esile kontranäitustega.
Siis kandideerisid ühise blokina: Demokraatlik Saksamaa Rahvusrinne. Julgeolekuorganiks oli Stasi. Võrreldes KGB-ga, läks vahel kaugemale. Inimesed võisid hiljem oma toimikuid lugemas käia ja leida lahedalt huvitavaid asju. Oli ülim täpsus ja kord. Algselt sai SDV abi VMN (1949.aastal) raames. Hiljem ei tähendanud see enam NSVL abiandmist, vaid idaploki koostööd ja spetsialiseerumist, millega varustas kogu idaplokki. SDV majanduses oli oluline keemia tööstus, peenmehaanika ja optika. Kuulus ka VLOsse, mis loodi 1955.aastal. Peetakse idaploki kõige jäigemaks: kõiki ettekirjutusi ja nõudmisi järgiti väga jäigalt. Sotsialismileer II Maailm, I Maailma ehk lääneriikide kõrval. Pärast II MS tulid võimule kommunistid Ida-Euroopa riikides. Kommunistidel aitas võimule tulla see, et viibisid kohal NSVL väed ja ühiskonnas valitsevad küllaltki kommunismisõbralikud meeleolud, sest olukord pärast II MS oli vilets ja kommunistide lubadustel oli kandepinda
Alguses räägime looduse ja füüsika vahekorrast ning füüsika uurimismeetoditest (jaotised 1 ja 2). Edasi käsitleme konkreetset materjali, mis peaks aitama kujundada füüsikalist maailmapilti. Ülevaade füüsikalistest nähtustest ja nende seletusest erineb oluliselt traditsioonilisest käsitlusest, kus käsitlus on liigendatud nähtuste järgi ning on jaotatud valdkondadesse nagu Mehaanika, Molekulaarfüüsika, Elekter ja magnetism, Optika jne. Meie oleme nähtused liigendanud mateeriavormide liikumisviiside järgi. Liikumisviise on meie liigituses neli: kulgemine, tiirlemine ja pöörlemine, võnkumine ning lainetamine. Eraldi käsitleme paigalseisu kui liikumise erijuhtu ning mikromaalimas esinevaid liikumisi, kus pole selget vahet eeltoodud liikumiste vahel. Ülevaadet alustame nelja vastastikmõju kirjeldamisega. Siis anname ülevaate jäävusseadustest ja printsiipidest, mis on edasiste seletuste aluseks. Seejärel tutvume
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
seletusi ning ennustavad loodusnähtusi. • Füüsika- Füüsika on loodusteadus, mis eelistatult täppisteaduslike meetoditega uurib loodust ja tekitab looduse kõige üldisemad mudelid. Ülesanded • Millised järgmistest objektidest sobivad füüsika mõistes looduse alla: sipelgas, pilv, päkapikk, tellis, arv neli, auto, mõte, teokarp, unenägu? • Märkige looduse struktuuritasemete skeemil ära astrofüüsika tööpiirkond. Püüdke ära märkida ka optika ehk valgusõpetuse, elektriõpetuse, soojusõpetuse ja mehaanika tööpiirkond. Füüsika ja looduse tunnetusprotsess • Füüsika uurib ja kirjeldab reaalset, olemasolevat loodust. • Füüsika on selle poolest eriline teadus, et tegemist on ühekorraga nii empiirilise kui ka eksaktse teadusega. Füüsika kirjeldab reaalselt olemasolevaid objekte ning nähtusi, saab nende kohta kogemuslikku infot, iseloomustab neid arvude abil ning töötleb andmeid matemaatiliste meetoditega
fr0 ,6 t f t { 4 ,q .6 .(+ ,{ = KONTROLLTOO nr. 5 Nimi: k^r^ivat^ crJ-.'lt nu"u''i{--fi t6'o6 ' VAHELDT]WOOL, LAINED. OPTIKA lvlai 2006 1- l2:-ooru:se takistrNega -costrat.ja drossel, rniile takistus oll 45 oomi jir induktiivsut! 0.1 henrit, on iihendatud -irjestikku vaelduvvooluv6rku sagerlusega50 Ilz nirLg efek. tiivpiDgcga 1lC V. Arvtrtad - kumrnagi vooluriDgi elemendi ooolt. tarviiata, vcimsus- (2) -toonnrr.tjoLooimFieg^, ( 4 m valgrstabruumi keskeleriprtatud lrrrp 'ralgust!8e-
fr0 ,6 t f t { 4 ,q .6 .(+ ,{ = KONTROLLTOO nr. 5 Nimi: k^r^ivat^ crJ-.'lt nu"u''i{--fi t6'o6 ' VAHELDT]WOOL, LAINED. OPTIKA lvlai 2006 1- l2:-ooru:se takistrNega -costrat.ja drossel, rniile takistus oll 45 oomi jir induktiivsut! 0.1 henrit, on iihendatud -irjestikku vaelduvvooluv6rku sagerlusega50 Ilz nirLg efek. tiivpiDgcga 1lC V. Arvtrtad - kumrnagi vooluriDgi elemendi ooolt. tarviiata, vcimsus- (2) -toonnrr.tjoLooimFieg^, ( 4 m valgrstabruumi keskeleriprtatud lrrrp 'ralgust!8e-
Kordamisküsimused 2015/2016 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib i...
Täpsematel mõõtmistel võtta arvesse invar-riba temperatuuriparand. LATID Jaotiste vead. Nõuetekohane kontroll ning kalibreerimine. Tänapäeval on võimalik teha automatiseeritud kontroll iga jaotise pikkuse kohta. · Lati kalle Vesilood või teised meetmed kalde elimineerimiseks (edasi-tagasi kõigutamine). NIVELLIIRID Vajumine pehmes pinnases (kuuma päevaga asfalt ebastabiilne!) või statiivi jalgade kaardumine. Kompensaatorite vead magnetiseerumine) · Parallaks· Optika puudujäägid lugemite võtmisel 66. Pinnanivelleerimise välitööd ruutude meetodil Ehitiste projekteerimisel ja maapinna planeerimisel on tarvis teada täpselt olemasolevat reljeefi ja selleks on võimlik kasutada geomeetrilist nivelleerimist ja mõtteks on määrata hästi paljude maapinna punktide kõrgused ning niimoodi saada täpne ettekujutus reljeefist. Pinna kujutamisel kasutatakse kahte põhimõttelist skeemi: ruutude meetod ja magistraalide meetod.
plagieerimist. Kõigi tööde paberversioonidega on kõigil huvilistel võimalik SA Archimedes Tartu kontoris tutvuda. Tööde teemadest eristus 17 valdkonda, mille alla koolides tehtud uurimistöid võiks kategoriseerida. Kaks viimast ei moodusta klassikalist teadusvaldkonda, vaid on lihtsalt koolides läbiviidavatele uurimistöödele väga iseloomulikud ja seetõttu eraldi välja toodud. FÜÜSIKA, SH MEREFÜÜSIKA, MATERJALITEADUS, OPTIKA JMS JA INSENEERIA SUGEMETEGA TÖÖD (ERINEVATE SEADMETE DISAINIMINE JA/VÕI KONSTRUEERIMINE) Füüsika ja inseneeria ei ole seni olnud kuigi populaarsed valdkonnad koolis uurimiseks, millest on kahju. Tööd selles valdkonnas on üldjuhul ka keskmisest enam süvenemist, huvi ja eelteadmisi nõudvad ja mitmed selle valdkonna töödest on olnud juhendatud ülikoolide teadlaste poolt. Merefüüsikas on väga populaarsed olnud kiirlaeva- ja tuulelainete modelleerimise
Antenni kiire laius püsttasandis on θ. Asugu objekt antennist kaugusel D, punktis C, kõrgusel h2. Raadiolained levivad punktini C nii otse, kui peegelduses veepinnalt. Veepinnalt peegeldunud raadiolainete tee on pikem, seepärast saabuvad nad punkti C erinevas faasis kui otse sinna jõudnud raadiolained. Kui merepind on sile, siis peegeldustegur on 1 ja raadiolained jõuavad punkti C samas faasis ning võimsused summeeruvad: Geomeetrilise optika seaduste järgi peegeldumise faas muutub 180 o ning võnkumised jõuavad punkti C vastandfaasis, mis tähendab, et resulteeriva välja tugevus võrdub nulliga. Samuti on võimalikud kõik vahepealsed juhtumid. Kõik oleneb objekti kaugusest, antenni suunakarakteristiku laiusest püsttasandis ja antenni kõrgusest. Objekti peegeldusomadused Aktiivse raadiolokatsiooni peamiseks omaduseks on kiirgamine objektilt, kui raadiolaine kohtab oma teel keskkonda elektriliste omadustega, mis
ettekujutus ka sellest, milles seisneb teaduslik tegevus (milliseid väärtusi tunnistatakse, kuidas organiseeritakse teadustegevus jne). Selliseid paradigmasid on olnud mitmeid: nt Ptolemaiose astronoomia, Koperniku astronoomia, Aristotelese füüsika, Newtoni füüsika, korpuskulaarne optika, laineoptika. Teadus kujunebki Kuhni arvates välja alles siis, kui mingit reaalsuse valdkonda uurivad inimesed jõuavad mingi ühise paradigmani. Nt optika kui teadus kujunes sellise kriteeriumi järgi välja alles XVII sajandil (Newtoni uurimused), astronoomia aga juba antiikajal (Ptolemaios). Teadlased, kes pooldavad teatud paradigmat, moodustavad teadlaskonna (ingl scientific community). Teadustegevus on Kuhni arvates alati kollektiivne ning seotud konkreetsete inimestega, eks elavad teatud ajastul teatud ühiskonnas. Teaduse arengule avaldavad seejuures mõju nii sotsiaalsed kui ka psühholoogilised tegurid.
Biot’-Savart’-Laplace’i seadus 14.7 Lõpmata pika ja sirge voolujuhtme magnetiline induktsioon. 14.8 Koguvoolu seadus 14.10 Solenoidi magnetväli 14.11 Magnetväli keskkonnas 15. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON 15.1 Faraday katsed. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 15.2 Indukstiooni elektromotoorjõud 15.3 Induktiivsus 15.4 Solenoidi induktiivsuse arvutamine 15.5 Magnetvälja energia 16 GEOMEETRILINE OPTIKA 16.1 Geomeetrilise optika seadused 16.2 Fermat’ printsiip 16.3 Läätsed 16.4 Kujutise konstrueerimine läätsedes. Läätse suurendus, õhukese läätse valem. 16.4 Läätse optiline tugevus. Luup 17 LAINEOPTIKA 17.1 Elektromagnetlaine energia. Poyntingi vektor 17.2 Polariseeritud valgus - 1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine Taustkeha – keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem – kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha.
tekstide lugmist ja muundamist järeltöödeldud märkideks (näiteks tähtedeks), ilma et tekste peaks vaevarikkalt käsitsi töötlema. Skanner muundab algdokumendil analoogkujul oleva info punkthaaval digitaalseteks impulssideks, mida arvuti on suuteline töötlema. Seega on analoogandmeteks algdokumendi kõik pildipunktid, millel teoreetiliselt võib olla lõpmata suur arv värvi- ja ka halltoonastmeid ning punktisuurusi. Skanneri optika ja elektroonika suudab nendest punktidest ainult piiratud arvu muundada digitaalkujule. Needon teatavatele kindlatele punktisuurustele, värvuste-, halltoon- ja heldedusväärtustele defineeritud väärtused. Pärast tuvastus- ja tõlgendamisprotsessi OCR- programmi abil on teksti võimalik kasutada tekstiblokina või dokumendina ja seda sab suvalisel viisil edasi töödelda. Näiteks on võimalik
Ulbricht (kantsler 1946-1971) ja Erich Honecker (kantsler 1971-1989). SSÜPi juhtivat rolli aitas hoida julgeoleku organ STASI. 36 4.2.1 MAJANDUS SDV-s olid tööstusettevõtted, SLV-a tooraine. SDV hakkas toorainet saama NList. 1950 - SDV astus VMNi. Seal toimus sotsialistlik riikide integratsioon. SDV oli teistest sotsialistlik riikidest kõige arenenum. Seal oli kvalifitseeritud tööjõud. SDV spetsialiseerus peenmehaanikale: optika, keemiatööstus jne. Majanduse arengut pidurdas sunnitud odav eksport. Marshali plaanist SDV abi ei võtnud. Põllumajanduses toimus kollektiviseerumine, 1960ndaks aastaks oli selle tase 80%. Juuni 1953 - tööliste streigid ja rahutused kõrgemate töönormide vastu. SDV-d tunnustasid alguses ainult sotsialistlikud riigid. Teisi takistas Halsteini doktriin. 1972 tunnustas SDV-d Kambodzha. 1974 USA. Peale tunnustuse saavutamist hakkas SDV abistama aafrikas tekkinud noori riike. SDV oli üks
cos (a, b) = . gile teisele ühikvektorile. Pro- |a| · |b| jektsiooni leidmine on eriti ka- sulik ehituses ja näiteks füüsi- kas kõiksugu valguse ja optika teemades. 122 13.7. Suunatud lõikude hulk Omadus 13.8 Skalaarkorrutisel on järgmised tehetega seotud omadused: 1. kommutatiivsus a, b = b, a ; 2. distributiivsus a, b+c = a, b + a, c ; 3
4.2. J.W.Goethe elu ja looming ,,Faust" 17451832. Johann Wolfgang sündis Frankfurdis Maini ääres jõuka kodanlase peres ja sai mitmekülgse hariduse. Esimesed kirjanduslikud katsetused, näidendid ja lüürilised luuletused, kuulusid aega, mil ta õppis Leipzigi ülikoolis õigusteadust. Peale ülikooli töötas nati aega advokaadina, tema huvide ring oli pööraselt lai ja hõlmas reaalteadusi (keemia, bioloogia, värvusõpetus, optika, anatoomia). 1775 asus ta Weimari hertsogi riigiteenistusse, sai salanõunikuks ja talle anti aadlitiitel. Peale Itaalia reisi (8688) kirjutas ta luulekogu "Rooma eleegiad" ja näidendid "Iphigneia Taurises" ja "Torquato Tasso". 1791 sai ta Weimari teatri direktoriks, tegutses ka lavastajana. Sõprus Schilleriga sai alguse 1794, kui too Weimarisse kolis. "Götz von Berliching" (1773) näidend tõeliselt elanud mehest, keda ei karistatud talurahvasõja algatuse pärast.
tunda. käsiraamatulikku andmestikku, mida eestikeelses kirjanduses pole või on vähe leida. Tänapäeva automaatfotoaparaat. See on mehhatrooniline seade, milles on ühitatud mehaanika, elektroonika, optika ja infotehnoloogia ning mis sisaldab palju erisuguseid tehnomaterjale -4- 1. MATERJALIÕPETUS Aatomituum Prooton 1.1
Taju- uuringud on tugevasti hälvitatud nägemistaju suunas ja kõik teised taju modaalsused on tunduvalt nõrgemini läbi uuritud. Ka enamus taju seaduspärasusi on tuletatud nägemisest. 2. Taju omadused 2.1. Taju konstantsus Taju konstantsus avaldub kõige ilmekamalt sügavustajuga seoses. Põhiliseks seletamist vajavaks probleemiks on meile tuttavate objektide suuruse minimaalne näiline muutus vaatluse kauguse muutmise korral (geomeetrilise optika seaduspärasuste kohaselt peaksid muutused olema paljukordsed). Käsitletakse ka objektide vormi ja värvikonstantsust. Taju konstantsust püütakse seletada kahe teooriaga: Alateadlike järelduste teooria (H. Helmholtz): Me teeme alateadlikke järeldusi objekti kauguse kohta tema retinaalse (ehk võrkkesta kujutise) suuruse ja sügavustunnuste alusel. Alateadlikud järeldused on elukogemusest õpitud. Ökoloogiline ehk otsese taju teooria (J
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
