Keskkonnafüüsika arvestus Mehaanika: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus Staatika – tasakaalus olevad kehad Põhiülesanne: määrata keha asukoht mis tahes ajahetkel. Ühtlase kiirusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, aeg, kiirus Ühtlase kiirendusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, kiirus, aeg, kiirendus Sirgjooneline vabalangemine: Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus ei sõltu keha massist ega suurusest Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus on konstantne: g=9.8 m/s2 Dünaamika: Newtoni 1. seadus: Iga keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju olekut muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga Newtoni 3. sea...
katsed, eeskätt muidugi püüti valmistada odavatest ainetest kulda ja kalliskive. Taoliste katsete käigus uuriti aga ka paljude keemiliste ühendite omadusi ja nii avastatigi muuhulgas hõbedaühendite valgustundlikkus.6 Camera obscura abil said paljud teadlased juba 17. ja 18. sajandil tulemuseks fotokujutisi, kuid enamik neist katsetest lõppes siiski fiaskoga, sest saadud negatiivkujutist ei osatud muuta säilivaks. 18. sajandil tehti tähtsaid avastusi optika valdkonnast, kasutusele võeti erilised klaasisegud ja nii suudeti juba 19. sajandi algusaastatel konstrueerida ja valmistada mitmest läätsest koosnevaid valgusjõulisi ja väheste moonutustega objektiive. Esimese tänaseni säilinud valgusega joonistatud kujutise 7 sai prantslane Joseph Niecephore Niepce aastal 1826. Niepce kasutas valgustundliku elemendina vask- või tinaplaate, mis olid kaetud asfaldi, lavendliõli ja petrooleumi seguga
elektrisignaalina. Tänapäeval on CCD tehnoloogia valdav mitte ainult eetris, vaid ka videorakendustes. Nt faksid, koopiamasinad, skannerid, vöötkoodide lugejad – kõik nad kasutavad CCD- d, et muuta valgusmuster kasulikuks informatsiooniks. Satelliidid kasutavad keskkonna vaatlemiseks, mõõdistamiseks ja seireks samuti CCD kaameraid. 5.Digitaalse kaamerate tüübid (2 OSA OPTIKA –digitaalne toodang) maatrikskaamerad 4 kandilised pildid, formaadi järgi, vaateväljanurga järgi, fookuse järgi (väiksed . ja ribakaamera. 1. Väikese formaadilased kaamerad, mis teevad pilte suuruses 1000*1000 kuni 200*300 pikslit 2. Keskmise formaadiga digitaalsed kaamed 4000*400 pikslit 3. Suure formaadiga kaamerad 6000*6000 6.Piksel kui digitaalse kujutise element. Digifotokaamera sensori piksel on kindlate mõõtetega, objektiivid on fikseeritud
rühmaks. 5. Nimetage 4 kehaehituse tüüpi ja neile vastavad kehamahlad Sangviinikud - veri, koleerikud - kollane sapp, flegmaatikud - lümf, melanhoolikud - must sapp. 6. Nimetage araabia/islami teaduse olulisi suundi · Araablased täiustasid matemaatikat ja astronoomiat (eriti tugev oli instrumentaalne külg, aga ka algebra Indiast). (Makrokosmos) · Araabia arstid tegid juba ka eksperimente (+ katsepäevik). · Keemia (destilleerimine, alkeemia) · Optika · Rakendusbotaanika (lõhnaained, vürtsid jne) 7. Miks (loodus)teadused keskaja Euroopas kiratsesid? Sest oli tugev kiriku mõju. Teadusloomes tähendas see eeskätt toetumist klassikute ja kirikuisade töödele, st uue kogemuse hankimine tagasihoidlik. 8. Nimetage Renessanssi sünni tegureid, mis mõjutasid ka (loodus)teaduste arengut Põhjusi nn Renessanssi (taassünni) väljakujunemiseks on ilmselt palju. Üks neist on Musta
suunatud vastupidiselt kokkuleppelisele positiivsele suunale. Kui on oluline rõhutada mingi suuruse vektoriaalsust, siis on selle suuruse tähis valemis toodud rasvases kirjas (bold). Loodusteadusliku info topoloogia (paiknemisõpetuse) põhiprobleem: millises järjestuses esitatuna on loodusteaduslikud teadmised kõige paremini omandatavad? Senises füüsikaõppes on järjestus eel- kõige ajalooline: mehaanika, soojusõpetus, elekter, optika, mikrofüüsika (nii nagu neid järjest tundma õpiti). Käesolevas aines on topoloogiliselt esmatähtsad olemuslikud seosed nähtuste vahel. Kaasaegse füüsikalise maailmapildi info märksõnaline järjestus käesolevas aines on järgmine: kehad liikumine vastastikmõju aine ja väli atomism spinn. Seejärel vaadeldakse absoluutse kiiruse, laine-osakese dualismi, ning tõenäosuslikkuse printsiipe. Reaalsuse (mateeria) põhivormideks on aine ja väli
Negatiivne pikkus tähendab seda, et vastav vektor on suunatud vastupidiselt kokkuleppelisele positiivsele suunale. Kui on oluline rõhutada mingi suuruse vektoriaalsust, siis on selle suuruse tähis valemis toodud rasvases kirjas (bold). Loodusteadusliku info topoloogia (paiknemisõpetuse) põhiprobleem: millises järjestuses on otstarbekas esitada loodusteaduslikke teadmisi? Senises füüsikaõppes on järjestus eelkõige ajalooline: mehaanika, soojusõpetus, elekter, optika, mikrofüüsika (nii nagu neid järjest tundma õpiti). Käesolevas aines on topoloogiliselt esmatähtsad olemuslikud seosed nähtuste vahel. Kaasaegse füüsikalise maailmapildi info märksõnaline järjestus käesolevas aines on järgmine: kehad liikumine vastastikmõju aine ja väli atomism spinn. Seejärel vaadeldakse absoluutse 4 kiiruse, laine-osakese dualismi, ning tõenäosuslikkuse printsiipe.
Lained on koherentsed kui nende faasivahe jääb konstantseks. Kaks ühesuguse sagedusega lainet on koherentsed. 29 Monokromaatne laine on ühesuguse sagedusega laine (ühevärviline) 54. Difraktsioon Huygens-Fresnelli printsiip. Difraktsiooniks nimetatakse valguse (ja üldse lainetuse) paindumist tõkete taha homogeenses isotroopses keskkonnas. Selle nähtuse korral geomeetrilise optika seaduspärasused ei kehti. Eristatakse Fresneli ja Fraunhoferi difraktsiooni. Esimesel korral langeb tõkkele tavaliselt sfääriline laine ja difraktsioonipilti jälgitakse tõkkele suhteliselt lähedal. Sel juhul liituvad vaatluskohas sfäärilised lained. Fraunhoferi difraktsiooni korral langeb tavaliselt tõkkele (või selles olevale avale) paralleelne kiirtekimp (tasalaine) ja difraktsioonipilti vaadeldakse tõkkest (või avast) suhteliselt kaugel. Sel
“Stiil” Erialade spetsialiseerumine “Ülev” (sublime) – Kanti esteetika Modernistlik arusaam “kunsti progressist Piet Mondrian. Broadway boogie-woogie. 1942-43 Polariseerumine vastandused, mis sisaldasid sageli hinnangulisust: - maskuliinne / feminiinne, intellektuaalne / emotsionaalne, - globaalne / lokaalne, vaimne / materiaalne, - kõrge / madal, modernne/looduslik Georges Seurat, tõi mängu optika, segades värve optiliselt Claude Monet. Impressioon. Päikesetõus. 1872. Impressionistid oli omas ajas shokeerivad. „Impressionist“ kui sõimusõna. Matisse. „Abikaasa portree“. Vabastas värvid realistlikust kujutamisest. Temast said alguse foovid (fauvism, fovism). Värvid ei
Optilist kujutist saab projiteerida ekraanile, filmilindile, fotokatoodile vm. pinnale, nägemistaju aluseks on silma võrkkestal moodustuv optiline kujutis. Optiliste kujutiste teoorias kujutletakse iga eset oma- või peegeldunud valgust kiirgavate punktide kogumina. Kui on teada, kuidas punkti kujutis optikasüsteemis tekib, saab konstrueerida eseme kui punktide kogumi kujutise. Optiline süsteem (peegel, lääts, prisma jne.) transformeerib lainefronti ehk geomeetrilise optika keeles: muudab kiirte levikusuunda. Mingi ese koosneb paljudest elementidest eseme punktidest, millest igaüks kiirgab ruumi sfäärilise laine. Kui optilisele süsteemile langev sfääriline laine transformeerub jälle sfäärilisteks, on meil tegemist ideaalse optilise süsteemiga e. ideaalse süsteemi korral jääb homotsentriline kiirtekimp peale süsteemi läbimist homotsentiliseks. Optilist süsteemi läbinud kiirtekimbu trentrit I nimetatakse punkti S kujutiseks
TALLINNA MAJANDUSKOOL Infotöötluse osakond Kristi Rüütna Tarkvara arendus DIGITAALSED FOTOKAAMERAD Referaat Juhendaja: Mati Kirikal Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 DIGITAALSED FOTOKAAMERAD ...................................................................................... 4 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................... 14 ...
poolt) Harilikult arvestatakse neeldumist ja hajumist koos käsitledes seda kui päikesekiirguse voo nõrgenemist. Atmosfääri massiarv on võrdne atmosfääri optilise massiga. Näitab mitu korda on kaldu langenud kiirte teele sattunud ühikulise ristlõikepindalaga õhusamba mass suurem vertikaalsuunas Maale langenud kiirte teele jäävast ühikulise ristlõikepindalaga õhusamba massist Beeri seadus (ka Bouguer'-Beeri seadus ja Beeri-Lamberti seadus) on empiiriliselt tuletatud optika seadus, mis seob omavahel valguse neeldumise lahuses ja lahuse omadused. Seadus väljendub valemis. A=log10(I0/I) = ε*c*L Bougueri seadus – Sn=S0*p3, kus p on integraalne läbipaistvuskoefitsent 12. Insolatsioon. Summaarne kiirgus. Albeedo. V: Insolatsioon e pealelangev päikesekiirgus on igas Maa punktis määratud pealelangeva kiirguse nurga ja kestvusega (geograafilise laiusega) Insolatsioon- horisontaalsele pinnale langev kiirgusvoog.
aastal 2,5-meetrise peapeegliga Hookeri teleskoop, mis oli järgneva 30 aasta jooksul maailma suurim teleskoop. Aastal 1919 asus Mount Wilsoni observatooriumis tööle Edwin Hubble, kes töötas seal kogu ülejäänud elu. Juunist detsembrini 1926 määras Albert Michelson, Mount Wilsonil, Mount San Antonio tipust peegeldunud valguskiire mõõtmise abil valguse kiiruseks 299 796 km/s. Mount Wilsoni observatooriumis töötanud Horace Babcock oli oma 1953. aastal avaldatud tööga üks adaptiivse optika teerajajaid. Aastal 1984 otsustas Carnegie Institution Mount Wilsoni observatooriumi tegevuse lõpetada ja keskenduda vaatlustele Tšiilis. Aasta hiljem lõpetati vaatlused Hookeri teleskoobiga. Aastal 1986 asutasid observatooriumi jätkamisest huvitatud astronoomid Mount Wilsoni instituudi. Instituut võttis observatooriumi üle 1989. aastal. Aastal 1988 alustas tegevust Berkeley ülikooli kahest 165 cm teleskoobist koosnev infrapunainterferomeeter
kärpimise ja lõhkumise eesmärgiks oli algul Nõukogude tsooni, edaspidise SDV majanduse üha tihedam sidumine NSV Liidu majandusega. SDV territoorium oli suhteliselt toorainevaene, seal arenenud tööstus oli varem tarninud toorme Saksamaa läänepiirkondades. Nüüd orienteerus see ümber Idabloki toorainele. 1950. aastal oli VMN-is SDV tööstuslikult kõige arenenum riik. Ta spetsialiseerus aparaatide ja vagunite valmistamisele, keemiatööstuse, peenmehhaanika ja optika arendamisele. Nendes valdkondades säilitas SDV kohati Lääne töösturiikide taseme. Oma toodangut pidi SDV aga müüma NSV Liidule ja teistele VMN-i maadele maailmaturu tasemest odavamate hindadega. Seegi oli üks põhjus, miks SDV majanduse arengutase jäi madalamaks SLV omast. Rääkimata muidugi sellest, et tema suhtes oleks rakendatud mingit Marshalli plaani laadilist abistamisprogrammi. 17. juuni 1953. Kurss sotsalistliku ühiskonna rajamisele tõotas uusi raskusi.
planeeti ning päikest ühendav sirglõik katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad (Kepleri teine seadus). 1610 Galilei märkab Saturni rõngaid, kuid ei oska neid rõngasteks pidada. 1610 Kepler väidab, tuginedes faktile, et öötaevas on tume, universumi lõplikkust. 1611 Kepler avastab täieliku sisepeegeldumise, väikeste nurkade all langevate kiirte murdumisseaduse ja töötab välja õhukeste läätsede optika. 1613 Galilei näitab päikesel olevate plekkide abil tema pöörlemist. 1614 John Napier avaldab esimese logaritmide tabeli. 1619 Kepler avaldab oma kolmanda seaduse (planeetide tiirlemisperioodi ruudud on võrdelised keskmiste kauguste (päikesest) kuupidega ). 1620 Francis Bacon avaldab teose "Novum Organum", väidab, et loodusseadused tuleb tuletada katsete abil. 1621 Willebrord Snellius avastab, et optiliselt hõredamast tihedamasse
Newton ( 1643-1727 ) Värvusõpetuse edusammud. Grav.jõu avastaja. PRISMAKATSE: kolmetahulist klaasprismat läbides lahutab valge valgus vikerkaarevärvi ribadeks e SPEKTRITEKS.:punane, oranz, kollane, kollakasroheline, helesinine, sinine, violetne. Nim. Värvitoonideks. *Värv on informatsioon- see kiirgab välja signaale. *Värvi abil võite pääseda oma hinge salasoppideni. *Värvi sisse on kätketud kood- seda teavad hästi loomade ja putukate maailma esindajad. *Värvi abil võib lahendada palju probleeme. *Värv kujutab endast tõhustatud valget valgust. Newton- tegi uuesti katse ja nägi, et need kiired olid ühesuunalised. Tõestas, et päikesevalgus on liitvalgus mis koosneb paljudest ühesuunalistest kiirtest.Valguse erinevad kiired värvi ei oma, kuid neil on omadus kutsuda esile silmas värviaistingut. Rajas värvusõp. Kahel alusel: 1) objektiivsel e füüsilisel ( kontrollitav, erapooletu ) 2) Subjektiivsel e psüühilisel ( sõltuv kõigest) Nüüd teame...
Ladina ja kreeka keel - tänapäeval veidi unarusse jäänud Ajalugu - vana ja uuema aja käsitlemine Geograafia - hõlmab kogu maailma maateadust Kunst - maalimine, joonistamine, voolimine, skulptuur Muusika - laulmine, plokkflöödi mängimine, muusika väärtustamine. Võimaluse korral eratunnid ja lisainstrumentide õppimine. Koorilaul ja orkester. Loodusteadused - botaanika, bioloogia, füüsika, keemia, geoloogia, astronoomia, optika, antropoloogia, füsioloogia, toitumine, hügieen, elektroonika. Käsitöö - kudumine, heelgeldamine, tikkimine, nukkude meisterdamine, korvipunumine, puutöö, sepatöö, keraamika, raamatuköitmine. Aiandus - praktiline ja teoreetiline Kehaline kasvatus Eurütmia - Rudolf Steineri poolt väljatöötatud rütmiõpetus Religiooniõpe - mittesektantlik Uurimistöö Esmaabi Kiir- ja masinakiri - need ained kuulusid algsesse õppekavasse, aga nüüd on need kõrvale
Riigi üldiseloomustus Sveitsi lipp Sveitsi vapp 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Poliitiline süsteem: Sveitsi Konföderatsioon · Riigihümn: Sveitsi psalm · Pealinn: Bern (120 600 el.) · Pindala: 41 290 km2 · Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romaani · Rahvaarv: 7,604,467 (Juuli 2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Liidupresident: Doris Leuthard · Liidunõukogu: 7 liiget · Iseseisvus: 1. august 1291 · Rahaühik: Sveitsi frank (CHF) · Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg · Tippdomeen: .ch · Telefonikood: 41 · Riigitähised: CHE, CH · Haldusjaotus: 23 kantonit, neist 3 jagunevad poolkantoniteks, harilikult ...
Pooli induktiivsus on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolutugevuse ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul. ühik henri H Võnkering on vooluring elektromagnetvõnkumiste tekitamiseks. See sisaldab kondendaatorit ja induktiivpooli. Thompsoni valem ütleb, et periood sõltub induktiivusest ja mahtuvusest. T = 2 ruutjuurLC Vahelduvvool on elektri vool, mille tugevus ja suund ajas perioodiliselt muutub. OPTIKA Valgus kui elektromagnetlaine - Elektromagnetlaineks nimetatakse ruumis levivaid võnkumisi. Elektromagnetlainete skaala: Lainefront on pind või joon, mis eraldab keskkonda kuhu liane pole veel levinudsellest keskkonnast, mille laine on läbinud. Lainepikkus on füüsikaline suurus, mis näitab kahe samas võnkefaasis oleva lähima punkti vahelist kaugust. 1 meeter Laine sagedus näitab täisvõngete arvu ajaühikus.
Fotodiood võib töötada koos välise elektrienergia allikaga muundurina või ilma allikata generaatorina. 34.Valguse interferents, difraktsioon, dispersioon ja polarisatsioon. Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. Optikas kasutatakse kolme valguse mudelit: valguskiir, valguslaine, valguskvant. Valguskiir on geomeetrilise optika põhimõiste. Newtoni neli põhiseadust: Valgus levib sirgjooneliselt. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev
EUROAKADEEMIA Kujunduskunsti teaduskond Kerly Aavik IV kursus FOTOGRAAFIA Referaat Õppejõud: Igor Ruus Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Kaamera obskura ................................................................................................................ 4 2. Valgus ................................................................................................................................. 4 2.1 Valge valgus ................................................................................................................ 4 2.2 Optiline kiirgus ............................................................................................................ 5 2.3 Valguse allikad ......
Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine- Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetame sellist liikumist, mille korral (punktmass) sooritab mis tahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Ühtlaselt muutuv liikumine- Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Taustsüsteem- Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmissüsteem. Teepikkus- Kaugust liikumise algpunkti ja lõpppunkti vahel, mida mõõdetakse täpselt mööda trajektoori, nimetatakse teepikkuseks. Nihe- Teepikkus ei sisalda infot sellekohta, kus suunas liikumine toimus. Juhul, kui algus ja lõpppunkti vahel mõõdame kaugust mööda neid ühendavat sirglõiku saame nihke arvväärtuse. Nihet iseloomustab lisaks ka veel suund ja seega teame, mis suunas liikumine toimus. Seega on nihe vektor. Teepikkuse ja nihke arvväärtuse ühikuk...
aspx (5. märts 2008) Sääsk et al= Sääsk, A.; Voolaid, H. 2000. Võnkumised ja lained. Tartu, lk 21. Toastmaster...= Toastmaster Inc. 2003. Microwave owner's manual. http://www.yinyanghome.com/Products/Icebox/Microwave.pdf (5. märts 2008) Ugaste, Ü. 1998. Füüsika gümnaasiumile II. Tallinn: Avita Vollmer et al= Vollmer, M.; Möllmann, K.-P.; Karstädt, D. 2004 Physics Education 39(6). IOP Publishing Ltd Voolaid, H. 2005. Optika: Loengukursuse FKEF.06.039 konspekt loodusteaduste õpetaja eriala üliõpilastele. Tartu, lk 2-3 Yannakou, A. 2008. The safety of microwave ovens. http://www.foodscience.csiro.au/micwave1.htm (21. veebruar 2008) 24 MICROWAVE OVENS. SUMMARY. I have chosen this topic for my work because it has found a lot of reverberation in media lately.
4 madalsageduslained (sagedus alla 10 Hz) 4 12 raadiolained (sagedus 10 ... 10 Hz) optiline kiirgus (sagedus 1012 ... 1017 Hz) röntgenkiirgus (sagedus 1017 ... 1020 Hz) gammakiirgus (sagedus üle 1020 Hz) 76. FOTOMEETRIA PÕHIÜHIKUD- Fotomeetria ehk valgusmõõtmine on optika haru, mis tegeleb nähtavat kiirgust iseloomustavate suuruste mõõtmisega. See tegeleb just inimsilmale nähtava valguse mõõtmisega. Põhiühikud: 1. Valgusallika valgustugevus (cd)- nimetatakse valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. Mõõtühik on 1 kandela (cd). Valgustugevuse definitsioon: Valgusallika valgustugevus antud suunas on valgusallikast lähtuva, antud suunda sisaldavas ruuminurgaelemendis d leviva valgusvoo d ja nimetatud ruuminurgaelemendi jagatis:
Inglismaale sissetungimise plaanid, ja ka Cherbourg'is alustatud tööd jäid soiku. 1813 pöördus ületöötamisest kurnatud Cauchy tagasi Pariisi. Ta oli alles 24-aastane, aga jõudnud juba oma hiilgavate uurimistulemustega võita Prantsusmaa juhtivate matemaatikute tähelepanu, eriti döödega polüedrite ja sümmeetriliste funktsioonide alal. Cauchy tulemused matemaatilises analüüsis jätsid varju tema arvukad artiklid optika ja mehaanika alalt, kuid ei tohi unustada, et ta loos L.H.H. Navier'ga (1785-1836) üks matemaatilise elastsusteooria rajajaid. Kõige rohkem kuulsust tõi Cauchyle kompleksmuutuja funktsioonide teooria ja see, et ta nõudis rangust matemaatilises analüüsis. Kompleksmuutuja funktsioone kasutas juba d'Alembert, kes ühes töös vedelike takistuse kohta (1752) jõudis tulemuseni, mida praegu nimetatakse Cauchy-Riemanni võrranditeks. Kuid Cauchy käes muutus
LABORATOORIUMI Oma raha panid mängu ka Tiit Y TANTAAL-KONDENSAATORITE KOMPLEKT kinniseks linnaks, rahumeelse neodüüni püsimagnetite Vähi ja nõukogu liige Mehis põlevkivitööstuse asemele Ent nioobiumi järele on siiski valmistamisel, tseeriumi optika Pilv, kellest on saamas samuti kerkis uraanimaagi töötlemise piisavalt nõudlust, Silmeti lihvimisel. Silmet Grupi aktsionärid. kombinaat. Saladuskate sellelt haruldaste metallide tsehh Tänavu loodavad omanikud tehaselt hakkas hajuma alles töötab juba täisvõimsusel. Ent maailmaturul on teenida läinud aastal loodud
Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks. Esialgu oli fotograafia eesmärk jäädvustada inimesi ja loodusvaateid tunduvalt lühema ajaga kui seda suutis kunstnik. Arenedes ja täiustudes muutus fotograafia eraldi kunstiliigiks. Samal ajal laienes tunduvalt fotograafia abil lahendavate ülesannete ring. Tänapäeval on fotograafia muutunud näiteks üheks peamiseks teaduslik-tehniliseks informatsiooni hankimise ja talletamise vahendiks. Trükinduses rakendatakse fotograafiat jooniste, fotode jms. reprodutseerimiseks, valguskopeerimisel ja reprograafias jm. dokumentats...
annavad meile meelte andmed, kuid meeled võivad petta (optilised illusioonid, hallutsinatsioonid jt. meelepetted). R.Descartes Descartes loob uue tervikpildi, mis tõukab troonilt aastasadu valitsenud Aristotelese poolt väljatöötatud mõistetesüsteemi, millesse skolastika takerdunud oli. Oli vaja värsket, teistsugust algust ning seda asus looma Descartes, kellest sai uusaja filosoofia rajaja, analüütilise geomeetria edasiarendaja, optika uurija ja mehhaanilise füüsika otsekohene kaitsja.. Mõistuse jõu piire ei tunnistatud oli vaja vaid leida loogiline üldvõti, meetod, mis tagaks tee teadusele. Descartes uskus, et tema oli selle meetodi leidnud Kahtluste puudumine - kõigist kujuteldavatest tingimustest vaba kindlus - see on kriteerium, millega tunnetust tuleb mõõta. Descartes leidis olemasolevatest teadmistest üksnes visandeid. Süstemaatiline kahtluse meetod. - Leidmaks teadmise kaheldamatut alguspunkti,
Ärritas sellega oma kaasõpilasi ja õppejõude. Tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusle. Newton uuris ka optikat. Ta avastas valguse dispersiooni , lahutades valge valguse prisma abil spektriks, põhjendas pikksilma kromaatilise aberratsiooni, uuris valguse difraktsiooni ja interferentsi ning eeldas valguse polarisatsiooni olemasolu. Avaldas korpuskulaarteooria, millele tuginedes konstrueeris kaks peegelteleskoopi. Newton formuleeris neli optika põhiseadust. Kuna korpuskulaarteooria ei seletanud kõike, hakkas tegelema mehhaanikaga. Väitis, et asju peab seletama ilma hüpoteesideta. Natuurfilosoofia mõju füüsika arengule Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof. Arvas, et Maa Päikese süsteem on tekkinud tänu pöörlemisele. Meie Päikesesüsteem on osake Linnutees, mis pöörleb keskmes. Ennustas galaktikate olemasolu.
83-161) oli antiikaja astronoom, matemaatik, optik, astroloog, muusikalise harmoonia õpetuse looja ja geograaf. Ta sündis Ülem-Egiptuses ning elas ja töötas Aleksandrias. Ptolemaiose suurteosteks võib lugeda 13-osalise Almagesti (matemaatika), Geograafia, Optika, Analemma (harmoonia), Planisphaeriumi (astronoomia) ja Tetrabibliosi (astroloogia). Nüüdse maailma teaduse arengule on suurimat mõju avaldanud Almagest ja Geograafia. Ptolemaios on nii tuntud, kuna võttis kokku kogutud teadmised, püstitas uusi teaduslikke hüpoteese ja püüdis neid kõiki ka tõestada. Praegu teatakse Ptolemaiost selle järgi, et ta lõi geotsentrilise maailmapildi, mille järgi Maa seisis maailma tsentrumis paigal ja kõik teised taevakehad koos
suund juhtmes ühtib väljasirutatud sõrmede suunaga, siis näitab kõrvalesirutatud pöial juhtmele mõjuva jõu suunda 8. Pooljuhid ja nende rakendusi. 9. Elektrolüüs; Faraday seadused. 10. Elektrolüüsi kasutamine tehnikas. 11. Siinuselise vahelduvvoolu üldmõisted; R,L,C ahelat läbiv vahelduvvool; Ohmi seadused vahelduvvoolu ahelas 12. Võimsus vahelduvvoolu ahelas; kolmefaasilised ahelad; transformaator. 13. Optika põhiseadused; valguse olemus; valguse parameetrid. Valguse interferents; valguse difraktsioon. Valguse dispersioon ja polarisatsioon. 14. Soojuskiirgus; fotoefekt ja rakendused.
1810 allus torn kroonule, siis raiuti torni sisse trepp, ehitati ülemisse ossa kaks ruumi ning lampide ruum. Seal on põletatud õli, hiljem petrooleumi ja atsetüleeni. 1900 osteti Pariisist ülemaailmselt majakaseadmete näituselt Venemaa meresõjalaevastiku (kellele Kõpu tuletorn tol ajal kuulus) eestvedamisel majakale uus laternaruum koos pöörleva optilise süsteemiga. See primitiivse ehitusega, kuid töökindel süsteem hakkas tööle 1901.aastal. Raskele malmkonstruktsioonile toetuv optika pöörles elavhõbedavannis, mis oli oma suure erikaalu tõttu tugilaagriks. Sellise lahenduse eeliseks oli minimaalne hõõrdetakistus. Kulumine praktiliselt puudus ja süsteem ei vajandud kunagi määrimist. 1941.a. sügisel leidis aset ainus teadaolev rünnak majakale Saksa pommilendurite poolt. Majaka all asunud hoone hävis täielikult, kuid kupli pihta lastud kuulipildujavalang vigastas vaid torniklaase ja optikat. Tuletorni 450.aastapäeval remonditi majakat. 1989-1990
Ajavahemik t s Magnetvoog Wb Magnetinduktsioon B T Pindala S m2 Nurk pinnanormaali ja magnetinduktsiooni vektori vahel o Võnkumiste periood T s Induktiivsus L H Mahtuvus C F IV kursus. Optika Laineoptika Valgus kui elektromagnetlaine on elektromagnetlaine, mida inimese silm aistab. Kiirgumisel ja neeldumisel käitub valgus osakeste voona. Elektromagnetlaine skaala elektromagnetlainete levimisel ja vastastikmõjus on vaja arvestada difraktsiooni, samuti neeldumise sõltuvust lainepikkusest. Elektronmagnetlainete skaalaks nimetatakse elektromagnetlainete järjestust lainepikkuse või sageduse järgi. Lainepikkuse kasvu ja sageduse kahanemise järjestuses kiirgus
Tapa Gümnaasium 2009 Referaat ITAALIA http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Italy_looking_like_the_flag.svg Koostaja: Mirjam Pikki 10.b Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa Gümnaasium 2009 1 SISUKORD: Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 - 3 Sissejuhatus lk 4 Riigi üldiseloomustus lk 5 - 8 Üldandmed lk 5 Geograafiline asend lk 6 Looduslikud tingimused ...
- Piksli suurus suhtes pildipinnaga (resolutsiooniga). - Piksli samm- kahe piksli vaheline kaugus ühe piksli keskmest teise piksli keskmesse (centre-to-centre distance between pixels). - Piksli kuju. - Kas pikslite peal on signaali võimendavad mikroläätsed või mitte. - Kas interpoleerimine toimub või mitte; kui toimub, siis millisel moel. - Muudest aspektidest loeb sensori suurus, optika kvaliteet ja muidugi su enda skill. 8) Mida tähendab nn poolkaader sensor? Miks on see oluline? - Poolkaader sensor on sensor, mille pildipind on väiksem kui 35mm negatiivi suurus ehk väiksem kui 24x36 millimeetrit (35mm filmi ja täiskaader sensori suurus). - See on oluline kahest aspektist- esiteks pead sa pildistamisel arvestama, et
Välja nõrgenemine pöördvõrdeliselt kauguse ruuduga on kvantväljateooria järgi tingitud sellest, et mida suurem on välja tekitavat keha ümbritseva mõttelise sfääri pindala (4 r2), seda väiksem on tõenäosus vaheosakese jõudmiseks sfääri just sellesse punkti. Elektromagnetlainete skaalal paiknevad sageduse suurenemise (lainepikkuse kahanemise) järjekorras raadiolained, infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus, röntgenikiirgus ja gammakiirgus. Optika uurib seda osa elektromagnetlainete skaalast, mille korral tuleb arvestada nii laine- kui ka osakese-omadusi (infra-, nähtav ja ultravalgus ning röntgenikiirgus). Valguse spektraalparameetrid on lainepikkus (vaakumis) , sagedus f (f = c/), spektroskoopiline lainearv k' (k' = 1/, levinuim ühik 1 cm-1) ja kvandi energia h f (ühik 1 eV). Lainepikkus ja kvandi energia on omavahel seotud valemiga (nm) = 1240 / h f (eV).
Neid reegleid tuntakse interferentsivalemite nime all. Suurust, mille võrra erinevad samasse punkti saabuvate lainete poolt läbitud teepikkused, nimetatakse lainete käiguvaheks . Käiguvahe. Nagu võnkumistegi korral, vastab maksimumile laine, mille amplituud on võrdne liidetavate lainete amplituudide summaga, miinimumile aga amplituudide vahe. Ülejäänud punktides on laine amplituud nende kahe äärmuse vahel. 17. Valgus: geomeetriline optika ja fotomeetria. 1)Valgus: Huygensi lained, Newtoni korpusklid ja Maxwelli elektromagnetvõnkumised. 2)Suurused: langemisnurk, peegeldumisnurk, murdumisnurk, fookusekaugus. 3)Kujutise konstrueerimine õhukeses läätses. 4)Fotomeetria: energeetilised ja fotomeetrilised suurused, nende SI-ühikud. Huygens'i printsiip: Laine levimisel on iga lainefrondi punkt laineallikaks; lainefrondi mistahes järgneval ajamomendil saame leida neist punktidest väljuvate keralainete mähispinnana.
Neid reegleid tuntakse interferentsivalemite nime all. Suurust, mille võrra erinevad samasse punkti saabuvate lainete poolt läbitud teepikkused, nimetatakse lainete käiguvaheks . Käiguvahe. Nagu võnkumistegi korral, vastab maksimumile laine, mille amplituud on võrdne liidetavate lainete amplituudide summaga, miinimumile aga amplituudide vahe. Ülejäänud punktides on laine amplituud nende kahe äärmuse vahel. 17. Valgus: geomeetriline optika ja fotomeetria. 1)Valgus: Huygensi lained, Newtoni korpusklid ja Maxwelli elektromagnetvõnkumised. 2)Suurused: langemisnurk, peegeldumisnurk, murdumisnurk, fookusekaugus. 3)Kujutise konstrueerimine õhukeses läätses. 4)Fotomeetria: energeetilised ja fotomeetrilised suurused, nende SI-ühikud. Huygens'i printsiip: Laine levimisel on iga lainefrondi punkt laineallikaks; lainefrondi mistahes järgneval ajamomendil saame leida neist punktidest väljuvate keralainete mähispinnana.
Y ning piki- ja põikparallakse p ja q. Mõõtmised toimuvad kõrge täpsusega: koordinaadid ±0,01mm ja parallaksid kuni ±0,001mm. Stereokomparaatorid on analüütilise fototriangulatsiooni arendamiseks. Kui stereokomparaatori kummagi aerofoto liikumised (xy koordinaadid) tehakse arvuti ja servomootori abil, mida juhib arvuti, ongi tegemist analüütilise stereoseadmega. Aerofotosid vaatleb operaator läbi optika nagu stereoseadmeiski. Ajameid (3) ei juhti mitte operaator, vaid neid võib juhtida programm läbi arvuti ja operaator ainult täpsustab mõõtepunkti asendit. Seejärel arvuti fikseerib punkti koordinaadid ja arvutab töö alguses tehtud orienteerimismõõtmiste alusel vastavad aerofoto koordinaadid ja geodeetilised koordinaadid. Seadme komplekti kuuluvad veel eraldi registreerimis- (salvestus) ja väljundseadmed. Arvutid võivad arvutada nt koordinaate kuni 75 korda sekundis
sellelt peegeldunud kiir ja langemispunktist 3.4 Magnetvälja mõju vooludele ja tõmmatud pinnanormaal paiknevad ühes ja juhtidele samas tasandis. Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga . Füüsikas mõõdetakse langemis- ja peegeldumisnurka alati V OPTIKA pinnanormaali suhtes (mitte pinna enda 1. Fernat printsiip, valguse peegeldumis- suhtes!) ja murdumisseadus Valguse murdumisseadus väidab, et langev Fermat' printsiip Pierre de Fermat esitas kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal oma arvamuse, tuletades selle ühest valguse langemispunktis paiknevad ühes ja põhiomadusest, mille ta ise välja tõi, nimelt samas tasandis
............................................................................................................42 7.9. Elektritakistus..................................................................................................... 43 7.10. Elektrivool vedelikes ja gaasides......................................................................45 7.11. Juhid, pooljuhid, dielektrikud .......................................................................... 46 7.12.Geomeetriline optika..........................................................................................47 7.13.Fotoefekt (välis- ja sise-)................................................................................... 52 8.Tiirlemine ja pöörlemine ............................................................................................54 8.1. Ühtlane ringliikumine......................................................................................... 54 8.2. Pöörlemine .............
mm - need väärtused näitavad ekraani väikseimate füüsiliste komponentide - fosforpunktide - omavahelist kaugust. Printeri puhul mõeldakse resolutsiooni all enamasti seda, kui palju punkte suudab printer ühe tolli pikkusele joonele trükkida. Näiteks printer, mille trükieraldusvõime on 600 dpi, suudab ühele tollile trükkida 600 üksteisest eristatavat punkti. Skänneri puhul kehtib vastupidine põhimõte, kui paljudeks punktideks suudab skänneri optika ühe tolli pikkuse joone eraldada. Tähelepanelik tuleks skänneri valimisel olla terminitega "optiline" ja "interpoleeritud" resolutsioon. Optiline eraldusvõime on see "õige" ehk masina tegelik eraldusvõime, interpoleeritud eraldusvõime tähendab masina võimet lisada skaneeritud materjalist saadud digitaalsele pildile lisapunkte, tuletades lisatavate punktide väärtused naaberpunktide väärtuste põhjal. Seega ei näita interpoleerimine masina suutlikkust ning
Arvutid I eksamiküsimuste vastused Eero Ringmäe mai 2002 õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL Shotky TTL ... ...
Võru Kesklinna Gümnaasium ITAALIA Uurimuslik referaat Steven Parm Juhendaja: Õp Külli Kärson Võru 2009 2 Sisukord Sisukord..................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Riigi üldandmed................................................................................4 1.2 Geograafiline asend...........................................................................5 1.3 Looduslikud tingimused....................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine 2.1 Arengutaseme näitajad......................................................................7 3.Riigi kuulumine majandus organisats.-desse ja rahvus. firmad...........8 4....
1. Mis on mõõtmine? Mõõtmise võrrand. Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. X Mõõtmistulemuseks on suhtarv, mis näitab, mitu korda üks suurus on teisest suurem. Mõõtmise võrrand: A= M Kus: X-füüsikaline suurus, M-mõõtühik, A-mõõtarv. Mõõtmistulemus esitatakse kujul: X=A*M. Antud võrrand on mõõtmise põhivõrrand. 2. Mida nim. otseseks mõõtmiseks? Kaudseks mõõtmiseks? Otseseks mõõtmiseks nimetatakse sellist mõõtmist, mille puhul meid huvitava suuruse väärtus saadakse vahetult mõõtmisvahendi skaalalt. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse suuruse väärtuse hindamist teiste temaga matemaatiliselt sõltuvuses olevate suuruste abil. Teisiti: mõõdetud on mõningad suurused,...
leelismuldmetallide halogeniidsooladest (NaCl, KBr, CsI). Need neelavad väga vähe infrapunakiirgust. Vedelate ainete spektri saab määrata kas vahetult või sobivas lahuses. Kuna ükski lahusti ei ole läbipaistev võivad proovi ja lahusti max-d ja min-d kattuda. Lahustiks on süsiniktetrakloriid CCl4, kloroform CHCl3, diklorometaan CH2Cl2; kasutatakse konts lahuseid. Lahusekiht küvetis on väga õhuke, kuni mm-ni. Kõveti opt.pinnad on valmistatud analoogsest materjalist nagu optika. Enimleevinud meetod on uuritava proovi IR-spektri võrdlemine standardaine spektriga. Aine konts tuleb valida selline et suurima neeldumismax kohal jääks optiline läbitavus vahemikku 5-25%. Saab uuuritava aine tuvastada farmakopöas, avaldatud IP-spektri abil. Spektrofotomeeter tuleb kalibreerida, et vältida vigu. Kontrollimiseks kasutatakse 35µm paksuse polüstüreenkile standardspektrit. Tänapäeval kasutatakse infrapunaspektrofotomeetrites interferentsi. See on saadud mitte otsese
sisaldus türosiini kontsentratsioonina mg /ml või mol /ml (1 mol = 181g = 0,181 mg). 26 9. Mida spektroskoopias mõistetakse neelduvuse (lahuse optilise tiheduse) all ja millised tegurid seda mõjutavad (Beer-Lambert'i seadus)? Valguskiirguse neelduvust (= absorptsiooni = optilist tihedust, tähis A või D) Beeri seadus on empiiriliselt tuletatud optika seadus, mis seob omavahel valguse neeldumise lahuses ja lahuse omadused , I0 -- , l -- , , k -- 10. Oletagem, et teil tuleb valmistada tahkest ensüümipreparaadist 10 ml lahust kontsentratsiooniga 4,5 mg /ml. Kuidas toimite? 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL 1.Millisesse ensüümide klassi kuuluvad GOx ja POx? 27
Esmased on need, mida on mõtet uurida. Objektiivne on see, mis ei tugine sensoorsele – ratsionaalsed objektiivsed kvaliteedid. Galileo jättis välja palju, mis on muutunud psühholoogiaks. Taaselustati materialistlik maailmavaade – jumal kaotas tähtsust ning inimese positsioon muutus küsitavaks. Inimene kui loodusnähtus Isaac Newton (1642-1727) Gravitatsioon ; Integraal- ja diferentsiaalarvutused ;“Jumal oli matemaatik“ ; panustas optika arengusse ; kasutatav metodoloogia (vaatlus – matemaatiline deduktsioon – eksperimenteerimine, nagu Galileol) Materiaalset maailma valitsevad loodusseadused. Jumal on olemas, kuid ta ei sekku maailmas toimuvatesse sündmustesse. Looduses ei ole kohta eesmärkidele – vaid loodusjõud. Occami habemenoaprintsiip. Tuleb tugineda tõenäosusele mitte tõsikindlusele. Klassifikatsioon ei ole seletus. Francis Bacon (1561-1626) Pooldas ainult empiirilist vaatlust kui teadmiste allikat
Arvutid I eksamiküsimuste vastused Eero Ringmäe mai 2002 õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL Shotky TTL ... ...
televisioonis), optoelektroonikas ning arvutitehnikas (seal hulgas suure infomahu ja töökiirusega mäluseadmeis, lugemis- ja trükiseadmeis), lasergrammofonis, -videofonis ja -projektorteleviisoris. Laserit rakendatakse ka visuaalkunstis (seal hulgas vaatemängudes), valve- ja hoiatusseadmeis, kaupluste kassaseadmeis ning treeningu, näiteks lasketreeninguseadmeis. Laserite loomisega on kaasnenud uute teadusalade, näiteks holograafia, mittelineaarse optika ja spektrokronograafia teke ja areng. Arendusjärgus on lasertermotuumareaktor, valgusraal ja laserenergiajaotussüsteem. Laserseadmed on oma l-ta analoogidest (kui need on olemas) enamasti tunduvalt tõhusamad, näiteks võib laserikiir sidekanalina sama ajaga edastada 103-105 korda suuremat teabehulka kui raadiokanal. Laserikiirgus võib põhjustada organismi kahjustusi: paiksed kahjustused meenutavad põletust,
.. 5 Jätkub ??? Cry// Kristel Kiisk 6 Mul olid suured ümmargused prillid . Kõik narrisid mind ..Vaaadake kui kole Anx on ...ta ei meeldi enam kellelegi .. Järgmisel hetkel ma ärkasin.Issand kui jube uni.Ma luban et kui saangi prillid siis ostan endale läätsed !!! Oh jh juba tulebki ema ja me hakkame silmakontrolli poole liikuma. Õnneks ei pea me kuskile kaugele minema sest kohe järgmise tänava nurgal asubki Optika. Sisse minnes esimene asi mida ma näen: Meie kallis klassijuhataja on müüaks hakanud.Irw kas pole.Nh eh juba lähengi taharuumi silmi kontrollima. Ma pean pea panema kuskile armatuuri peale ning vahtima mingit majakest looduses.Vahepeal läheb see uduseks (rõve tunneb tekib). Nii nüüd ongi jõudnud kätte oodatud aeg. Oioi ma pean prillid saama. Issand ei jubal hoidgu. Kui aga sõnan et ei taha prille ja hakkan läätsesid kandma räägitakse pikka ja lai jutt miks ma ei tohi kanda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
