1 1. Magnetväli vaakumis. amperi seadus 2. elektrimahtuvus 3. pooljuhtmaterjali el juhtivus 4. optika põhiseaduses 5. valguse polarisatsioon 1. Paigalseisva laengu korral magnetvälja ei täheldata. Magnetväli tekib koos liikuvate laengute ehk el. vooluga. Magnetvälja põhiomadus: ta mõjutab välja asetatud liikuvaid laenguid ehk el. voolu jõuga. El. vool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle vastuvõtja. Amperi: juhile mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetvälja suhtes ja magnetvälja
OPTOMETRISTI NÕUANDED KLIENDILE OP1 Nägemise uurimise alused Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 SISUKORD Sissejuhatus Optometristi külastamine Prilliraamide valimine Üldised nõuanded Nõustamine patoloogilistel teemadel Nõuanded prillide hoolduse kohta Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Optometristi igapäevaseks ülesandeks on kliendi nõustamine nägemise teemadel Klient ootab, et tema muredesse suhtutakse põhjalikult ja siiralt Teemad: raamide valimine, prillide ja kontaktläätsede hooldus, kontrolli vajaduse selgitamine, kontrolli läbiviimise seletamine, nägemishäired, silmahaigused, eluviis, toitumine jpm. OPTOMETRISTI KÜLASTAMINE Halvenenud nägemine Sõltub vanusest Lapsed iga kuue kuu tagant Vanemad inimesed ca iga 12 kuu tagant (oluline võimalike haiguste varajaseks avastamiseks) PRILLIRAAMIDE VALIMINE Optometrist on abiks ka raami prilliraami valiku...
a. Elektri ja magnetvälja võnkumised toimuvad ainult ühes tasandis polariseerutud valgus b. Mitme valguslaine liitumine interferents c. Kk murdumisnäitaja sõltuvus valguse sagedusest dispersioon d. Valguslainete paindumine tõkete taha difraktsioon 4. Levides punktist A punkti B, valib valgus tee, mille läbimiseks kulunud aeg/teepikkus on minimaalne 5. Footoni energia on võrdeline/pöördvõrdeline valguse sagedusega 6. Millise optika haru korral pole oluline valguse levimisviis, vaid ainult levimissuund? a. Geomeetriline optika b. Laineoptika c. Kvantoptika 7. Tasapeeglis tekkiv kujutis on a. Näiv kujutis b. Tegelik kujutis tegelik kujutis tekib seal, kuhu jõuab valgusenergia, st valguskiirte lõikepunktis. Näiv kujutis tekib valguskiirte PIKENDUSTE lõikepunktis 8. Joonisel on toodud langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal. Milline nurk
kukuvad alati alla, mitte ülesse. Nende küsimuste vastuseid otsides jõudis ta järeldusele, et Maal peab olema mingi külgetõmbejõud ja ta nimetas selle raskusjõuks. Optika Ta uuris ka optikat ja ta formuleeris optika neli põhiseadust: 1. Valgus levib sirgjooneliselt 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valguspeegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim Teine tase
Isaac Newton Tegi:Veronika Korotajeva 8.a Õpetaja:Alina Deretsinskaja Isaac Newton • Ta sündis 4. jaanuaril 1643. aastal • Suri 31. märtsil 1727. aastal • Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tol ajal, kui teoloogia,loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. • Ta õppis 1661–1665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669–1701 selle ülikooli professor. • 1672. aastast oli Newton Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. • Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. Mehaanika põhiseadused • Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks: • Newtoni 1. seadus. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda...
Isaac Newton ja Albert Einstein olid mõlemad ülemaailmselt kuulsad filosoofid. Tänu neile said inimesed palju asju teada ja targemaks. Isaac Newton sündis 4. Jaanuar 1943 Inglismaal. Newton oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom ja alkeemik. Seeaeg kui nende kõigi vahel veel mingeid erinevusi polnud, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis Cambridge'i ülikoolis ja hiljem oli sellesama ülikooli professoriks. Newton mõtles välja mehaanika põhiseadused ja optika põhiseadused. Mehaanika: 1. Seadus: iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt niikaua kuni mitte mingi teine jõud seda olekut ei muuda. Näide: auto sõidab ühtlaselt sirgel maanteel, taevast kukub alla meteoriit, täpselt auto peale, auto liikumine seiskus. 2. Seadus: Joostes maanteel on kiirendus võrdeline kehale mõjuva jõuga ja vastupidine keha massiga. 3. Seadus: Kaks keha mõjuvad teineteisele võrdse ja vastupidise jõuga
(loodusseaduste formuleeringud) rajanevad matemaatikal.Antiikajal võidi nimetada füüsikaks kogu loodusteadust (vanakreeka sõna physis tähendab 'loodust'), iseseisvaks teaduseks sai ta alles 16.17. sajandil. Tähtis ajajärk füüsika arengus oli 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Siis loodi kvantteooria ja relatiivsusteooria tänapäeva füüsikalise maailmapildi alused. Füüsika harude seas on mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria (üldrelatiivsusteooria). Füüsika ja teiste loodusteaduste piirialadele on tekkinud astrofüüsika, geofüüsika ja teisi teadusharusid.Füüsika on väga tihedalt seotud teiste loodusteadustega, eriti keemiaga, mis uurib molekule ja keemilisi ühendeid, mis molekulid suurtes kogustes esinedes moodustavad.
Avaldas korpuskulaarteooria, millele tuginedes konstrueeris kaks peegelteleskoopi. Legendi järgi, olevat Newton istunud õunapuu all, kui talle äkki õun pähe kukkus. See ajendas teda mõtlema, et miks asjad kukkuvad alati alla, mitte ülesse. Nendele küsimustele vastuseid otsides, jõudis ta järeldusele, et Maal peab olema mingi külgetõmbejõud ja nimetas selle jõu raskusjõuks. Newton formuleeris neli optika põhiseadust: Valgus levib sirgjooneliselt. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruums nii, nagu poleks teisi olemas. Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis . Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja
SPORTLASKMINE Jaanika Üprus Klassikalised harjutused Kaarrada ehk skeet Kaevikrada ehk trap Paariskaevikrada ehk double trap Varustus Relv, laskemoon, sobiv optika Relvapuhastusvahendid ning relvakohver Kõrvaklapid Õige riietus, laskurikinnas Võistlused Palju erinevaid võistluseid erinevatele vanuseastmetele http://www.ejsl.ee/index.asp?action=0&type=100002&id=325 Olümpiamängud Miks mina valisin? Perekonnas on jahimehi Teema tundus huvitav Selle kohta oli piisavalt informatsiooni TÄNAN KUULAMAST!
tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid. Optika põhiseadused. Ta avastas valguse dispersiooni, lahutades valge valguse prisma abil spektiks, põhjendas pikksilma kromaatilise aberratsiooni, uuris valguse difraktsiooni ja interferentsi ning eeldas valguse polaristasiooni olemasolu. Newton avaldas korpuskulaarteooria, millele tuginedes konstueeris kaks peegelteleskoopi. 9 Newton formuleeris optika neli põhiseadust : 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud : iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3.Valguse peelgeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkt tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4.Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub, kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis
Värvusaisting Värvusaistingud Värvusaistingud on subjektiivsed. Aistingud on erinevad. Tekkemehhanism on lõplikult lahendamata. Silmas 3 pigmenti. Kõrvalekaldumised normaalsest värvunägemisest. Värvipimedus Täielik värvipimedus: must, valge, hall Osaline värvipimedus: (Daltonism) ei suudeta eristada punast ja rohelist värvust. J.Dalton 1974. a. Värvipimedust tehakse kindlaks kindlate tabelite abil. Valgusaistingu mõju oleneb suuresti lainepikkusest Kujundid värvipimeduse diagnoosimiseks Silma värvitundlikkus Kõige tugavama aistingu annab roheline valgus. Väheneb punases kui voiletses piirkonnas. Loomade silmade valgustundlikkus asub samas lainepikkuste vahemikus kui inimeselgi. Putukad ei näe punast valgust. Inimsilma valgustundlikkuse v olenevus valguse lainepikkusest Kasutatud materjal Henn Voolaid ,,Füüsika X...
paigutada. Põhiargumendiks oli maad ümbritseva atmosfääri segav mõju. Kui pilvisuse segavast faktorist saadi veel kuidagimoodi mööda, sest observatooriume hakati rajama sinna kus aastaringselt on enam vähem selge taevas. Atmosfääri fluktuatsioonidest põhjustatud kujutise laialimäärdumist ei osata enam vältida. Ka kõige paremas kohas ei paistnud tähe kujutis oluliselt parem kui umbes 0,5 kaaresekundit. Atmosfääri fluktuatsioonide mõju aitab hästi kõrvaldada nn adaptiivne optika, mis seisneb selles, et kujutise võbelemist püütakse kompenseerida teleskoobi optilise süsteemi kiire korrigeerimisega. Külma sõja ajal töötasid USA õhujõud välja süsteemi millega võis näha ja eristada Maa ümber tiirlevaid satelliite, paraku jäi see kuni 1990.aastani astronoomidele tundmatuks. Täna plaanitakse kõik suuremad teleskoobid varustada adaptiivse optikaga ning see on tulevikuteleskoopide üks esmane komponent.
JOHANNES KEPLER C.K JA K.R JOHANNES KEPLER • 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg • Saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof KEPLERI SEADUSED • planeetide liikumise seadused • esitatud raamatutes "Astronomia nova", "Harmonices Mundi" ja õpikus "Koperniku astronoomia kokkuvõte“ • Isaac Newtoni ülemaailmse gravitatsiooniteooria üks aluseid UURIMUSTÖÖD • “Kosmograafiline müsteerium” • “Uuest tähest Maokandja jalas” • “Astronomia nova” • “Harmonices mundi” • Uuris kombinatoorikat, geomeetrilist optimeerimist ja loodusnähtusi (nt. lumehelbeid) • defineeris antipr -ismad MUUD TÖÖD • tegi põhjapanevat tööd optika alal • aitas legitimeerida avastusi, mille tegi teleskoobi abil tema kaasaegne Galileo Galilei • üks integraalide arvutamise arvutusmeetod nimetatud tema järgi Kepleri vaadireegliks • Oma sissejuhatusega logaritmarvutusse aitas kaasa selle arvutusviisi l...
ISAAC NEWTON Referaat Õpilane: Tallinn 2011 Sisukord 1. Varajane elu..................................................................................................................3-4 2. Isaac Newton kui matemaatik.......................................................................................4-5 3. Newton ja optika..............................................................................................................5 4. Gravitatsiooniseadus........................................................................................................6 5. Seadused..........................................................................................................................7 5.1. Mehaanika põhiseadused.......................................................................................
vallas. Antiikõpetlaste huvi ei küündinud kaugemale paigalpüsivate või üksteist suhteliselt muutumatu jõuga mõjutavate kehade juurest. Nüüd tõusis päevakorda liikuvate kehade küsimus. Uut hoogu sai seoses kuuli lennu jälgimisega impulsside teooria. Erinevalt antiikmehaanikast sõltus uus mehaanika matemaatikast, aidates ühtaegu kaasa selle edenemisele. Uus mehaanika oli kvantitatiivne ja arvudes väljendatav. Optika Silmahaiguste uurimine oli tähtsamaid harusid araablaste arstiteaduses. Silmahaigused kõrbes ja troopikas väga levinud. Silmaoperatsioonid tõstsid huvi silma ehituse vastu. Araablased huvitusid dioptrikast - valguse murdumisest läbipaistvas kehas. Silmalääts juhatas tee kristallist (beryllus Brillen) või klaasist läätsede kasutuselevõtmiseks lugemisel. Ibn al- Haithami (Alhazeni) "Optika" (umbes 1038) sai aluseks keskaja optikale. Jäi ületamatuks kuni 17. saj
Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist takistavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud. Newtoni 2. seadus Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni 3. seadus Kaks keha mõjuvad teineteistele võrdvastupidise jõuga. Seega mehhaanikas mõjuvad jõud alati paarikaupa. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil peab tingimata leiduma mingi teine keha, millele mõjub samasugune, kuid vastupidine jõud. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal. Ta avastas valguse dispersiooni (1666), lahutas valge valguse prisma abil spektriks, põhjendas pikksilma kromaatilist aberratsiooni, uuris valguse difraktsiooni ja interferentsi ning oletas esimesena valguse polarisatsiooni olemasolu. Sõnastas 1675 valguse korpuskulaarteooria, kuid pidas ühtlasi võimalikuks eetri olemasolu ja oletas, et valguseosakesed võivad tekitada eetris perioodilisi häiritusi. Perioodid, mis ta arvutas
peegeldunud valgust vaatame). Õhukeste kilede interferents on nähtus, kus kile ülemiselt ja alumiselt pinnalt peegelduv valgus interfereerub. Peegeldunud valguses näeme seda valgust, kus peegeldunud valguse käiguvahele mahub täisarv lainepikkusi. Erinevatest nurkadest vaadates on käiguvahe erinev ja seetõttu näeme erinevaid värve. Punasel valgusel on suurim lainepikkus. Sinisel valgusel vähim lainepikkus. 6. Selgita võimalikult täpselt, milles seisneb optika ,,selgendamine". Kuidas valguse interferentsi kasutades saavutatakse, et teatud lainepikkusega valgus läätse pinnale langedes ei peegeldu sealt tagasi, vaid läbib läätse? Millest lähtuvalt valitakse see lainepikkus ja sellest tulenevalt läätse pinnale kantud kile paksus ja materjal? Optika selgendamine on peegelduskadude vähendamiseks optilises süsteemis, kasutades selleks kiles toimuvat valguse interferentsi ehk
matemaatik, arst ja kanoonik O Pani aluse heliotsentrilisele maailmasüsteemile Õpingud O 1491-1495 Krakowi Ülikool (õigusteadus, usuteadus, astronoomia) O 1501-1503 Padova Ülikool (meditsiin, matemaatika) O 1503 sai Ferrara Ülikoolist kirikuõiguse doktori kraadi Pildid Johannes Kepler O Sündis 27.detsember 1571 Weil der Stadt’is O Suri 15.november 1630 Regensburg’is O Saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof O Tegi tööd optika alal ning aitas ligimiteerida avastusi Õpingud O 1584 Adelbergi Kloostrikool O Lõpetas grammatikakooli ja ladinakooli O 1586 Maulbronni Evangeelne Seminar O 1589 Tübingeni Ülikool (teoloogia) O Õppis Ptolemaiose- ja Koperniku maailmasüsteemi Kepleri seadused O Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike O Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad O Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende
Carl Friedrich Gauss Carl Friedrich Gauss elas 30 April 1777 23 February 1855. Ta oli Saksa matemaatik ja teadlane. Ta aitas oluliselt kaasa paljudes valdkondades, sealhulgas arvutiteooria, statistika, anals, geomeetria, geodeesia, elektrostaatika, astronoomia ja optika. Ta nitas les eeldusi matemaatikaga tegelemiseks juba varajases nooruses. Kolmandal eluaastal parandas ta isa arvutusi kui viimane arvutas tliste ndalapalga suurust. Koolis avastas ta 9-aastaselt iseseisvalt aritmeetilise jada summa valemi tisarvude 1 kuni 100 liitmiseks. Ta ppis Braunschweigis ja Gttingenis. Kui Gauss oli 14 aastane, esitleti teda Braunschweigi hertsogile, kes poisi andekusest vaimustus ning teda ka pikka aega rahaliselt toetas
Valguse difraktsioon Difraktsioon on lainete kandumine varju piirkonda, lainete paindumine tõkete taha Esineb mitmel kujul- valguslained, helilained, merelained Ilmneb, kui tõkete mõõtmed pole suuremad valguse lainepikkusest Valguse difraktsiooni seletab Huygensi-Fresneli printsiip- igat lainepinna punkti võib vaadelda elementaarlaine allikana, valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumisega. Laine faas näitab laine väärtust- samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist, vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel Difraktsiooni jälgimiseks peavad valguslained olema koherentsed. Koherentsed lained- lained, mis ei muuda aja jooksul oma kuju(laserivalgus) Suurte avade korral on difraktsioon peaaegu märkamatu, sest ava mõõtmete suurenemisel muutuvad difraktsiooniribad kitsamaks ja tihedamaks ning suurest avast tule...
Newtoni seadused Füüsika 10 klass Antsla Gümnaasium Isaac Newton · Inglise teadlane · 1642. 1727 a · Töötas välja kehade liikumise seadused, gravitatsiooniõpetuse, optika põhiseadused ja terve rea teooriaid matemaatika alal. · avastas, et valge valgus koosneb värvilistest osistest · leiutas peegelteleskoobi · Newtoni I seadus keha on paigal või liigub kiirenduseta, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni esimene seadus Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlselt ja sirgjooneliselt;
n- pooljuhid(elektronjuhtivus) p-pooljuhid(aukjuhtivus) 4. Aineid, milles elektrivool tekitab keemilisi muutusi nimetatakse elektrolüütideks. 1)galvanoplastika 2)galvanosteegia 3)elektrometallurgia 4)elektrolüütiline poleerimine 5) elektrolüütkondekad 6)keemilised vooluallikad*patareid*akumulaatorid*pliiakud, leelisakud*kütuse element 5. Difraktsiooniks nim geomeetrilise optika seaduspärasustest kõrvalekaldumise nähtust valguse levimisel, mis on tingitud valgusele ettejäävatest tõketest. Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis difraktsioon on nõrk. Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete interfereerumise tulemusena määratakse lainefrondi iga uus asend. Lainefrondi punktidest väljunud laineid nim. sekundaarlaineteks. Paarisarvu
1 D f Läätse optiline tugevus: (dpt) 1 1 1 f k a Läätse valem: f läätse fookuskaugus k - kujutise kaugus läätsest a - eseme kaugus läätsest D - läätse optiline tugevus Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Kiirete sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisn. ja peegeldumisn. on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja
Nivelliir: 4 LEICA NA700 Series, NA720 Professionaalne optiline nivelliir on loodud kasutamiseks ehitusplatsil. Seda saab kiiresti üles seada, on väga täpne ning hinna- kvaliteedi suhe on hea. Leica NA720 on vastupidav: kerge mahakukkumine, vette kukkumine, raskemehhanismide vibratsioon ei takista selle tööd. NA700-l on oma klassi parim ja valgusjõulisem optika, mis võimaldab teha tööd täpselt ja seda isegi videvikus. NA720 on täpne ja usaldusväärne. Tehnilised NA724 andmed Täpsus 1 km edasi-tagasi 2.5 mm käigu peale Üksikmõõtmine Tähise kaugus 1.5 mm 30m Kompensaator Kompenseerimise < 0.5" täpsus Tööulatus ± 15' Keskond Löögikindlus ISO 9022-33-5 Vastupidavus veele IP57 ja tolmule Temperatuuri Vahemik - Töötamisel -20° to +50°C
Venemaa Ott ja Raido Paiknemine Naaberriigid Lääne naabrid: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome Lõunas asuvad naabrid: Hiina, Mongoolia, Kasahstan Valitsemine Aastatel 1917-1991 oli Venemaa nimeks Venemaa Nõukogude Liit. Võimul oli Vladimir Lenin Pärast seda astus võimule ja uueks riigi nimeks sai Venemaa Föderatsioon. Võimule sai Boriss Jeltsini Valitsemine: Praegu Praegu on võimul Vladimir Putin. Sport Venemaa tuntumad olümpiamedalistid: Alexander Popov Alexander Karelin Sergey Chepikov Maria Sharapova Majandus SKP jaotumine Tööjõu jaotumine sektoritesse sektoritesse (2010) (2011) Osakaa Osakaa Sektor Sektor l l Põllumajand Põllumajand 9,8% 4,2%...
matemaatik ja natuurfilosoof. Ta oli Koperniku maailmasüsteemi pooldaja ning uusaja astronoom, kes näitas, et planeetide orbiidid (tiirlemisteed) on ellipsikujulised. Tal oli ka Kuu liikumise jõuteooria- Maa on jõud, millega ta Kuud liikuma paneb. See sai gravitatsiooniteooria eelkäijaks tema hilisemale uurimustööle planeetide liikumise alal. Selles oli esindatud ka kuuvarjutuse mõõtmise uus meetod. Kepleri teost ,,Astronoomia optiline osa" peetakse tänapäeva optika aluseks, kuigi sealt puudub valguse murdumise seadus. Teoses kirjeldas ta muuhulgas peegeldumist lame- ja kõverpeeglitelt, läätseta kaamerate põhimõtteid ning optika astronoomilisi järelmeid. Kepleri planeetide liikumise kolm seadust ehk Kepleri seadus: 1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. 3
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Martti Toim Teostatud: Õpperühm: AAAB21 Kaitstud: Töö nr. 14 (optika) OT MALUSI SEADUS Töö eesmärk: Töövahendid: Malusi seaduse katseline Optiline pink,2 polaroidi, fotoelement , kontrollimine. mikroampermeeter , valgusallikas diafragmaga Skeem O P A F Töö käik 1. Asetage valgusallikas , polaroidid ja fotoelement optilisele pingile 2. lülitage lap sisse ja kontrollige ,kas valgus langeb polaroidide ja fotoelemendi keskkohta. Kui ei ,siis saavutage see detailide kõrguse ja valguskiirte suuna muutmisega. 3. reguleerige polaroidide polarisatsioonitasandid t...
................................................................................10 2 Sissejuhatus füüsikasse Mis on füüsika? Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes. See on täppisteadus, mille nii füüsikalised katsed kui ka teooria rajanevad matemaatikal. Füüsika jaguneb harudeks: mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Füüsika on väga tihedalt seotud teiste loodusteadustega, eriti keemiaga, mis uurib molekule ja keemilisi ühendeid, mis molekulid suurtes kogustes esinedes moodustavad. Keemia toetub paljudele füüsika harudele, sealhulgas kvantmehhaanikale, termodünaamikale ja elektromagnetismile. Keemianähtused on siiski piisavalt mitmekesised ja keerukas, et lugeda keemiat füüsikast
Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist takistavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud. Newtoni 2. seadus Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. F=ma Newtoni 3. seadus Kaks keha mõjuvad teineteistele võrdvastupidise jõuga. Seega mehhaanikas mõjuvad jõud alati paarikaupa. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil peab tingimata leiduma mingi teine keha, millele mõjub samasugune, kuid vastupidine jõud. F=-F Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal. Ta avastas valguse dispersiooni (1666), lahutas valge valguse prisma abil spektriks, põhjendas pikksilma kromaatilist aberratsiooni, uuris valguse difraktsiooni ja interferentsi ning oletas esimesena valguse polarisatsiooni olemasolu. Sõnastas 1675 valguse korpuskulaarteooria, kuid pidas ühtlasi võimalikuks eetri olemasolu ja oletas, et valguseosakesed võivad tekitada eetris perioodilisi häiritusi. Perioodid, mis ta arvutas interferentsinähtuste põhjal, on
1. Magnetväli vaakumis. amperi seadus 2. elektrimahtuvus 3. pooljuhtmaterjali el juhtivus 4. optika põhiseaduses 5. valguse polarisatsioon 1. Paigalseisva laengu korral magnetvälja ei täheldata. Magnetväli tekib koos liikuvate laengute ehk el. vooluga. Magnetväljapõhiomadus: ta mõjutab välja asetatud liikuvaid laenguid ehk el. voolu jõuga. El. vool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle vastuvõtja. Amperi: juhile mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetvälja suhtes ja magnetvälja tugevusest. F=k1Bilsina B-induktsioon(tesla) 2
märtsil 1879. a Naissaarel. Tema isa Carl Constantin oli ametilt loots. Peres oli kokku viis last. 1889.aastal Bernhardi isa suri ja ema Maria Helene Christine jäi üksi nelja last kasvatama. Hiljem abiellus ta uuesti Bernhardi onu Fransiga, kes lastele kasuisaks sai. Bernhardi vennapoja Erik Schmidti kirjapandud mälestuste kohaselt oli Bernhard omaette hoidev laps, kes armastas paljude asjade üle juurelda. Varajases nooruses hakkas avalduma ka tema leiduritalent, eriti optika ja astronoomia valdkonnas. Poisid uurisid tähti igal selgel ööl ja õppisid ära tähtkujud. Ükskord nägid nad lendtähte üle taeva sööstmas ning Bernhardil tekkis mõte proovida neid ise järele teha. Nad hakkasid hõõguvat sütt läbi mantelkorstna loopima. Isetehtud lendtähtede lennutamine lõppes aga suure tulekahjuga, sest majal oli õlgkatus. Varsti nähti teda kirvega jääst läätse tahumas. Nii ei saanud aga lääts siledaks ning Bernhard
· Tugevdati relvajõude · Riigi elatustase langes kõvasti · Ametlikuks valitesejaks oli keiser, kuid tegelikult võim kuulus sõjaväe kõrgeimale juhtkonnale · Astudes välja Rahvasteliidust rikkusid nad oma võimaluse olla võitjate poolel · Sattus USA okupatsiooni alla Majandus · Suur majanduskasv · Piirati selliste tööstusharude arengut mis nõudsid palju toorainet ja energiat · Asuti eelisarendama elektroonika ja optika ja muude täppiseadmete ja aparaatide tootmist · Jaapan on üks maailma tähtsamaid teaduse -ja tehnikakeskusi · Tooted on kuulsad üle maailma · Edusammude taga on range kord ja pngelina töö · Majanduse kiiret arengut soodustab ka see, et Jaapan ei ole pidanud tegema suuri kaitsekulutusi. Suhted teiste riikidega · Pärast II maailmasõda arendas Jaapan välissuhteid USA ja teiste Aasia riikidega.
Polmeerid jaotatakse struktuuri alusel - termoplastsed - termoreaktiivsed elastomeerid #- polmeetide valmistamise kigus liidetakse monomeetri ketiks vi vrguks st. polmeriseeritakse Misted - Polmeer- hetaolistest llidest (monomeeridest) koosnev suure molekulmassiga aine - Plastmass- koosneb polmeerist ja erinevatest side- ja abiainetest. Head kljed Odavad CH2=CH-CH3+CH2=CH-CH3+CH2=CH-CH3 POLMERISATSIOON. Termoplastsed polmeerid : - molekulide ahelad on vga pikad ja psivad koos fsikaliste judude mjul. - temperatuuri mjul vivad ahelad ksteise suhtes liikuda - vimaldab sulatada ja tdelda neid mitmeid kordi - Puudub kindel sulamistemperatuur . On sulamispiirid sulamispiiride vahemikus on vimalik plastikuid vnta, keerata, keevitada 50kraadi on pehmenemis vahemiks , ehk sulamis piir, sel ajal on vimalik plastiukud vnata TERMOREAKTIIVSED POLMEERID : - molekulide ahelad on lhikesed ja omavahel seotud piksidemetega. - Sulade...
09.16) Lorents, A. (2016). Nägemismeel. http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?MEELEELUNDID:N%C4GEMISMEEL (25.09.16) Burnie, D. 1995: 68. Lühientsüklopeedia „Inimkeha“ Koolibri 2002. (toim). Eesti Entsüklopeedia. (2006). Nägemine. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/n%C3%A4gemine3 (16.09.16) Kirsman, E. (2016). Nägemine. Värvid. Õpikus: Füüsika põhivara. https://opik.kirsman.ee/pohikool/8klass/nagemine/ (25.09.16) Norman Optika. „Sinist valgust blokeerivad prilliklaasid.“ (2014). http://www.normanoptika.ee/et/blogi/sinist-valgust-blokeerivad-prilliklaasid/ (16.09.2016) Optiline Grupp. „Sinise valguse mõju silmadele ja silmade kaitsmine selle kahjuliku osa vastu“ http://www.optiline.ee/crizal-prevencia/ Kuiva silma sündroom. (2016). Eesti Nägemistervisekeskus. http://www.silmatervis.ee/?page_id=249 (19.09.16) AMD – Maakula degeneratsioon. (2016). Eesti Nägemistervisekeskus.
James Watti, James Prescott Joulei ja Isaac Newtoni OSA TEADUSES ANTS JOOSEP VIRKUS 7A James Watt James Watt oli soti insener, kes leiutas uut tüüpi aurumasina, mis pani aluse tööstuslikule pöördele 18. Sajandil. Ta oli õppinud tööriistameister, kellele toodi parandada Thomas Newcomani valmistatud aurumasin. Watt uuris aurumasinat ja leidis, et aurujõu kasutamine oli hea idee, aga mitte kõige tõhusam - jõud oli väike, aga kütusekulu suur. Watt tegeles järgmised 10 aastat selle aurumasina täiustamisega ja valmistaski märksa effektiivsema aurumasina. Söekaevandustes ei pidanud inimesed enam sütt kottidega maa peale tassima, sest selle töö tegi nüüd Elas aastatst 1736 - 1819 ära ajam, mille pani käima Watti aurumasin. Tema auks on saanud nime võimsuse mõõtühik vatt. https://et.wikipedia.org/wiki/James_Watt Isaac Newton Isa...
tungida. Laseri abil on võimalik teha isegi neljakandilisi auke. Erinevalt teistest lõiketööriistadest pole laserit vaja teritada ning võimas kiir ei jäta räsitud servasid enga liigselt sulanud metalli tükikesi. Tänapäeval on raske leida füüsikaharu, mille arendamises sel või teisel kombel ei osaleks laserid või vähemasti nendega seotud ideed. Laserite tulekuda astus vana klassikaline, justkui ammu lõplikult valmis teadusharu optika uude ajastusse, sündis mittelineaarne optika. Lasereid kasutatakse veel ka sellistes õppeainetes nagu seda on keemia ja bioloogia. [,,Laserid" lk.12-13 ; Füüsika õpik lk. 90-91] Laserist meelelahutaja Üks väheseid võimalusi laserkiirt oma silmaga näha avaneb inimestel suurte muusikaürituste puhul. Pliiatsijämedused mitmevärvilised valguskiirte kimbud sähvivaid kontsertidel muusikaga ühes taktis kõrgel pealtvaatajate peade kohal. ( joon.5 ) Vaatemängud, kus kasutatakse lasereid, on alati hoolikalt läbi mõeldud
Millega tegeleb kvantfüüsika/optika? Valgusnähtuste seletamisega, mida laineteooria ei seleta.FOTOEFEKT elektronide ,,väljalöömine" ainest valguse toimel.Millal tekib fotoefekt? Valgus vabastab metallist elektrone. Footoni energia võrdub Plancki konstandi (h=6,6x Jxs) ja sageduse (f) korrutisega. E=hfFotoelektronide kiirus sõltub rakendatud pingest. FOOTON valguse kvant PUNAPIIR fotoefekti ei tekita punane valgus. / Suurim lainepikkus mille puhul veel fotoefekt tekib.Fotoefekti valem Plancki konstandi (h=6,6x Jxs) ja sagedus (f) on võrdeline väljumistöö (A) ja massi (m) kiiruse ruudu ( ) poolkorrutisega. Fotoefekti kasutus detailide loendamine, konveierites, metroos, kino, fotograafia, TV, automaatika. Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviis...
11. Kuidas nimetatakse keha osakeste vastastikuse asendi muutust? a) deformatsioon b) kontsentratsioon c) atraktsioon d) difusioon 124. Kuidas nimetatakse soojuse levimist vedelikus või gaasis? a) ablatsiooniks b) konvektsiooniks c) diskussiooniks d) aniooniks 13. Milline neist ei olnud Isaac Newtoni tegevusala? a) füüsika b) astronoomia c) alkeemia d) keemia 14. Kellena sai tuntuks Ernest Rutherford? a) tuumafüüsika isana b) röntgenkiirte leiutajana c) magnetvälja avastajana d) optika kuningana 15. Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega - mis nime kannab see seadus? a) Ohm'i seadus b) Joule'i-Lenzi seadus c) Newton'i seadus d) Ampère'i seadus Kasutatud kirjandus http://www.fyysika.ee/fyysika/avaleht http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht 9. klassi füüsika õpik
(loodusseaduste formuleeringud) rajanevad matemaatikal.Antiikajal võidi nimetada füüsikaks kogu loodusteadust (vanakreeka sõna physis tähendab 'loodust'), iseseisvaks teaduseks sai ta alles 16.17. sajandil. Tähtis ajajärk füüsika arengus oli 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Siis loodi kvantteooria ja relatiivsusteooria tänapäeva füüsikalise maailmapildi alused.Füüsika harude seas on mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria (üldrelatiivsusteooria).Füüsika ja teiste loodusteaduste piirialadele on tekkinud astrofüüsika, geofüüsika ja teisi teadusharusid. Füüsika on väga tihedalt seotud teiste loodusteadustega, eriti keemiaga, mis uurib molekule ja keemilisi ühendeid, mis molekulid suurtes kogustes esinedes moodustavad. Keemia toetub paljudele füüsika harudele, sealhulgas
Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud. 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. 3. seadus: Kaks keha mõjuvad teineteistele võrdvastupidise jõuga. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil peab tingimata leiduma mingi teine keha, millele mõjub samasugune, kuid vastupidine jõud. 8 4 Optika põhiseadust: Newton sõnastas ka 4 optika põhiseadust: 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda),
Paradigma on eelkõige teooria, millest lähtutakse teatud valdkonna nähtuste käsitlemisel ning ettekujutus ka sellest, milles seisneb teaduslik tegevus (milliseid väärtusi tunnistatakse, kuidas organiseeritakse teadustegevus jne). Selliseid paradigmasid on olnud mitmeid: nt Ptolemaiose astronoomia, Koperniku astronoomia, Aristotelese füüsika, Newtoni füüsika, korpuskulaarne optika, laineoptika. Teadlased, kes pooldavad teatud paradigmat, moodustavad teadlaskonna (ingl scientific community). Kui teadlased on omaks võtnud teatud paradigma, siis seda etappi teaduse arengus võib Kuhni arvates nimetada normaalteaduse (ingl normal science) perioodiks. Teadlaste ülesandeks on siis töö tunnustatud paradigma raames: faktilise materjali süstematiseerimine, eksperimentide läbiviimine jne. Jälgides seda tööd, võiks Kuhni arvates öelda, et teadlased püüavad loodust n-ö
09.16) Lorents, A. (2016). Nägemismeel. http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?MEELEELUNDID:N%C4GEMISMEEL (25.09.16) Burnie, D. 1995: 68. Lühientsüklopeedia „Inimkeha“ Koolibri 2002. (toim). Eesti Entsüklopeedia. (2006). Nägemine. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/n%C3%A4gemine3 (16.09.16) Kirsman, E. (2016). Nägemine. Värvid. Õpikus: Füüsika põhivara. https://opik.kirsman.ee/pohikool/8klass/nagemine/ (25.09.16) Norman Optika. „Sinist valgust blokeerivad prilliklaasid.“ (2014). http://www.normanoptika.ee/et/blogi/sinist-valgust-blokeerivad-prilliklaasid/ (16.09.2016) Optiline Grupp. „Sinise valguse mõju silmadele ja silmade kaitsmine selle kahjuliku osa vastu“ http://www.optiline.ee/crizal-prevencia/ Kuiva silma sündroom. (2016). Eesti Nägemistervisekeskus. http://www.silmatervis.ee/?page_id=249 (19.09.16) AMD – Maakula degeneratsioon. (2016). Eesti Nägemistervisekeskus.
Andmed Gaasiline, lõhnatu, värvusetu, maitsetu Iseloomulikud oksüdatsiooniastmed: II, IV, VI, VII Reageerib hästi fluoriga (F) 54 elektroni ja prootonit, 77 neutronit Sulamistemperatuur: -111,0°C Keemistemperatuur: -108,1°C Aatommass: 131,29 Leidumine atmosfääris: 0.0000087% 2)8)18)18)8) Struktuur: Kasutusalad Valgustus ja optika: - Gaaslahenduslambid - Laserid Meditsiin: - Anesteesia (narkoos) - Neuroprotektor - Doping (WADA poolt lisatud keelatud ainete nimekirja) - Röntgen Mujal: - Mullkamber (kiirete laetud osakeste registeerimiseks) Isotoobid Isotoop:aine aatomi tüüp, mis erineb teisest massiarvu poolest, järjenumber ehk aatomnumber on sama (erinevad ainult neutronite arvu põhjal) Ksenoonil on kokku 37 isotoopi (110Xe-147Xe) Neist 9 on stabiilised isotoobid ehk püsivad
Newtoni 2.seadus- Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni 3.seadus- Kaks keha mõjuvad teineteistele võrdvastupidise jõuga. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil peab tingimata leiduma mingi teine keha, millele mõjub samasugune, kuid jõud. OPTIKA PÕHISEDUSED Newton uuris ka optikat. Ta avastas valguse dispersiooni, lahutades valge valguse prisma abil spektriks. Nii ta mõtles välja ka välja neli optika põhisedused. 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis.
Kvant optika nähtused - valguse levimisega ja valguse ning aine (v elementaarosakeste) vastastikmõjuga seotud nähtused, mida on võimalik mõista vaid valguse korpuskulaarse olemuse alusel. Fotoefekt elektronide väljumine ainest valguse toimel. Seda seletatakse footoni neelamisega elektroni poolt, mille tulemusena elektroni energia suureneb sedavõrd, et suudab ainest väljuda. Töö mis kulub elektroni välja löömiseks ainest nimetatakse väljumistööks. Mis toimub? Süsteem: Vaakumis kapslis, kus ei hõlju ühtegi elektrit juhtivat osakest, asetsevad 2 metallist plaati (anood ja katood). Need on ühendatud galvaanomeetriga (voolu tugevuse fikseerimiseks) ja voolu elemendiga (pinge I ...
Neist levinuimad: · Hall LÄÄTSEDE · Pruun TOONID · Kollane · Hall-roosa gradient · Transitions - Drivewear Audova. T. (2004). Polaroidid. http:// www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Polaroidid.htm (23.10.2012) Vaarandi. B. (2011) Päikeseprillide valik. http://prillid.wordpress.com/2011/05/09/paikeseprillide-valik / (25.10.2012) KASUTATU Rand.R. (2009). Füüsikalise optika D kordamisküsimused. KIRJANDUS http://powerhead.planet.ee/studie/mag/fysopt.pdf (03.11.2012) Juurikas.J. (2012). Filmid läbi 3D prillide. http://aerutajajuurikas.wordpress.com/2012/02/07/filmid-labi-3d-prillide / (03.11.2012) Eagle Vision. Prilliläätsede materjalid. http://www.eagle-vision.ee/prillilaeaetsede-materjalid (24.10.2012) Eagle Vision. Polariseerivad prilliläätsed ehk polaroidid.
juhtimisel. Võistlejate pakutud lahendusi hindasid põhikohtunikku: PhD Erik Puura, MSc Aigar Vaigu, MSc Rein Kuresoo. Sõltuvalt saate teemast vahetus üks põhikohtunikust aegajalt külalishindajaga. Saadet juhtisid Marta Piigli ja Jüri Muttika. Finaalis Jan Erik Past ja Juhan Koppel. Võitis Juhan Koppel 10 000 stipendiumi Kohtunikud Heli Lukner Tartu ülikooli, füüsikalise optika vanemteadur; Max Plancki valgusteaduse instituudi järeldoktorant. Aigar Vaigu EttevõtteTeadusmosaiik juhataja, ,,Rakett 69" teadustoimetuse liige ning ülesannete koostaja. Riin Tamm Doktorant, Tartu Ülikooli Molekulaar ja Rakubioloogia Instituut Teadur, Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu. Mart Noormaa Tartu Ülikool füüsika instituudi dotsent, loodus ja tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaan, õppimise ja õpetamise arenduskeskuse
Johannes Kepleri (1571-1630) uurimustel ja tema sõnastatud seadustel. Nende seaduste põhjal, mis olid lihtsad matemaatilised tõed, sõnastas Newton gravitatsiooniseaduse: "Kaks keha tõmbuvad vastastikku neid ühendava sirge sihis, kusjuures tõmbetungi tugevus on otsevõrdeline kehade massidega ja pöördvõrdeline neid eraldava kauguse ruuduga." Legendi kohaselt avastas Newton gravitatsiooniseaduse õunapuu all istudes, kui talle üks õun pähe kukkus. Newton tegelas ka optika alase uurimustööga. Esialgse laiema kuulsuse tõi Newtonile peegelteleskoobi leiutamine. Tänu sellele võeti ta Salisbury piiskopi dr.Ward´i ettepanekul, aastal 1672 vastu Kuningliku Seltsi liikmeks. Tuleb silmas pidada, et optika oli ala, mis 17.sajandil paelus nii teadlaste, kui ka laiemate hulkade tähelepanu. Saavutatud edu kihutas Newtoni uuele tööle. Ta valmistas veel teise teleskoobi, mis oli eelmisest tublisti parem. Tehtud teleskoobid äratasid Cambridge´is suurt huvi. Teated
Läätsed Lääts on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgusläätseks. Kumerlääts on keskelt paksem, nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast. Kumerlääts koondab valgust, nõguslääts hajutab valgust. Läätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus ja optiline tugevus. Läätsesid kasutatakse nägemishäirete korrektsiooniks, näiteks lühinägelikkuse, kaugelenägelikkuse, presbüoopia (vananemisest tingitud nägemise langus) ja astigmatismi korrektsiooniks. Enamik läätsedest on rangelt telgsümmeetrilised, prillide läätsed on ainult ligikaudselt sümmeetrilised. Nad on vormitud, et mahtuda umbes ovaalsesse, mitte ringikujulisse raami; optilised tsentrid asuvad silmamunade kohal; nende kumerus ei pruugi olla telgsümmeetriline, et korrigeerida astigmatismi. Päikeseprillid on valmistatud selleks, et nõrgendada valgust ilma seda murdmata. Selliseid läätsesid,...
arenes võimsalt. Jaapan hakkas muutuma majanduslikuks suurriigiks Korea sõja ajal, kui ta varustas USA-d sõjavarustusega. 1960.aastate lõpuks tõusis Jaapan USA ja NSVL järel tööstustoodangu mahu poolest kolmandale kohale maailmas. Umbes kolmekümne aastaga suurenes tööstustoodang 24 korda, see tähendab 1980 aastate keskpaigas. Ka Jaapani majanduskasv oli kiirem, kui teistes arenenud riikides. Hakati arendama teaduse saavutustel põhinevaid alasid, s.o elektroonika, optika ja teiste täppisseadmete ja aparaatide tootmist. Sellist kiiret arengut hakati nimetama Jaapani majandusimeks. Tänu sellisele majandusimele on Jaapan tänapäeval rikas ja õitsev maa, üks maailma tähtsamaid teaduse- ja tehnikakeskusi. Seal toodetakse suurosa maailma merelaevadest, autodest, elektroonikast. Kõrge kvaliteet ja taskukohane hind on muutnud Jaapani kuulsaks kogu maailmas. Jaapanit peetakse kõige Euroopalikumaks Aasia riigiks, sest seal kujunes välja pärast Teist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
