Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"optika" - 394 õppematerjali

optika on füüsika osa, mis uurib valguse tekkimist (ehk kiirgumist), levimist ja kadumist (ehk neeldumist). Inimlik ettekujutus valgusest on siiani dualistlik (kahene): kiirgumisel ja neeldumisel käitub valgus nagu osakeste (kvantide) voog, levimisel aga nagu laine (elektromagnetlaine). Elektromagnetlainete skaalal paiknevad sageduse suurenemise (lainepikkuse kahanemise) järjekorras raadiolained, infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus, röntgenikiirgus ja gammakiirgus.

Õppeained

Optika -Tallinna Tehnikaülikool
optika ja elektromagnetlained -Tallinna Tehnikaülikool
thumbnail
105
doc

Füüsika konspekt

1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust ­ leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua...

Füüsika
282 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Iisrael

Iisrael 0-14 aatsased 15-64 aastased 65+ aastased 9,90% 27,90% 62,20% Rahva arv kokku 7353985 6426679 6276883 6116533 0-14 aastat 27,90% 26,10% 26,50% 26,90% mehed 1031629 858246 851415 842885 naised 984230 818690 812095 803864 15-64 aastat 62,20% 64,20% 63,70% 63,20% mehed 2283034 2076649 2010888 1941440 naised 2221301 2046343 1986256 1922512 65 + aastat...

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Laserid

laserteabelevis (ringhäälingus, televisioonis), optoelektroonikas ning arvutitehnikas (seal hulgas suure infomahu ja töökiirusega mäluseadmeis, lugemis- ja trükiseadmeis), lasergrammofonis, -videofonis ja -projektorteleviisoris. Laserit rakendatakse ka visuaalkunstis (seal hulgas vaatemängudes), valve- ja hoiatusseadmeis, kaupluste kassaseadmeis ning treeningu, näiteks lasketreeninguseadmeis. Laserite loomisega on kaasnenud uute teadusalade, näiteks holograafia, mittelineaarse optika ja spektrokronograafia teke ja areng. Arendusjärgus on lasertermotuumareaktor, valgusraal ja laserenergiajaotussüsteem. Laserseadmed on oma l-ta analoogidest (kui need on olemas) enamasti tunduvalt tõhusamad, näiteks võib laserikiir sidekanalina sama ajaga edastada 103-105 korda suuremat teabehulka kui raadiokanal. Laserikiirgus võib põhjustada organismi kahjustusi: paiksed kahjustused meenutavad põletust, silma...

Füüsika
24 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Tehnokeraamika

Nendre liike ja sorte on väga palju. Enam levinumalt kasutatakse näiteks vähemalt 400 sorti terast ja malmi, samapalju värvilismetallide sulameid, üle 200 liigi plaste, 50 keraamilise materjali liiki jne. Tänapäeva automaatfotoaparaat. See on mehhatrooniline seade, milles on ühitatud mehaanika, elektroonika, optika ja infotehnoloogia ning mis sisaldab palju erisuguseid tehnomaterjale Tehnokraamika Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühendite baasil saadud tööriista- ja eriomadustega konstruksioonimaterjale. Sellega eristatakse tehnokeraamika ehituskeraamikast (tellised, põrandaplaadid, drenaazitorud jt) ja tarbekeraamikast (fajanss-, portselan- savinõud jt). Keraamika on vanim konstruktsioonimaterjal (põletatud savist tellised), mida...

Füüsika
54 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Digitaalsed fotokaamerad

TALLINNA MAJANDUSKOOL Infotöötluse osakond Kristi Rüütna Tarkvara arendus DIGITAALSED FOTOKAAMERAD Referaat Juhendaja: Mati Kirikal Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 DIGITAALSED FOTOKAAMERAD ...................................................................................... 4 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................... 14...

Arvutite riistvara alused
41 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Tulevikuteleskoobid ja adaptiivoptika

Põhiargumendiks oli maad ümbritseva atmosfääri segav mõju. Kui pilvisuse segavast faktorist saadi veel kuidagimoodi mööda, sest observatooriume hakati rajama sinna kus aastaringselt on enam vähem selge taevas. Atmosfääri fluktuatsioonidest põhjustatud kujutise laialimäärdumist ei osata enam vältida. Ka kõige paremas kohas ei paistnud tähe kujutis oluliselt parem kui umbes 0,5 kaaresekundit. Atmosfääri fluktuatsioonide mõju aitab hästi kõrvaldada nn adaptiivne optika , mis seisneb selles, et kujutise võbelemist püütakse kompenseerida teleskoobi optilise süsteemi kiire korrigeerimisega. Külma sõja ajal töötasid USA õhujõud välja süsteemi millega võis näha ja eristada Maa ümber tiirlevaid satelliite, paraku jäi see kuni 1990.aastani astronoomidele tundmatuks. Täna plaanitakse kõik suuremad teleskoobid varustada adaptiivse optikaga ning see on tulevikuteleskoopide üks esmane komponent....

Füüsika
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Difraktsioon

Valguse difraktsioon Difraktsioon on lainete kandumine varju piirkonda, lainete paindumine tõkete taha Esineb mitmel kujul- valguslained, helilained, merelained Ilmneb, kui tõkete mõõtmed pole suuremad valguse lainepikkusest Valguse difraktsiooni seletab Huygensi-Fresneli printsiip- igat lainepinna punkti võib vaadelda elementaarlaine allikana, valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumisega. Laine faas näitab laine väärtust- samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist, vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel Difraktsiooni jälgimiseks peavad valguslained olema koherentsed. Koherentsed lained- lained, mis ei muuda aja jooksul oma kuju(laserivalgus) Suurte avade korral on difraktsioon peaaegu märkamatu, sest ava mõõtmete suurenemisel muutuvad difraktsiooniribad kitsamaks ja tihedamaks ning suurest avast tule...

Füüsika
47 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"Füüsika minu elus"

Füüsika on teadus, mis uurib loodust. Tänu füüsikale saame selgitada enda ümber toimuvaid protsesse, kuna enamus, millega tegeleme ongi seotud füüsikaga. See teadus jaguneb omakorda harudeks, kuhu kuuluvad mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika , aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Eelnevalt mainitud valdkonnad ongi mingil määral osa minu elust. Kui ma hakkasin füüsikat õppima, siis see tundus minu jaoks midagi keerulist ning seostasin seda tohutu hulga valemite kasutamisega. Nüüdseks olen seda 3. aastat õppinud ning võin väita, et füüsika ei võrdu ainult valemite arvutamisega, vaid ta on...

Füüsika
71 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ühiskonnaõpetus - poliitika

Jaak Aaviksoo - Kaitseminister Kaitseministeerium Teenistuskäik 1998 ­ 2006 Tartu Ülikooli rektor 12.1996 ­ 5.1998 Tartu Ülikooli eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi juhataja 01.1996 ­ 11.1996 haridusminister 11.1995 ­ 12.1995 kultuuri-ja haridusminister 07.1992 ­ 11.1995 Tartu Ülikooli esimene prorektor 10­11.1995 Tartu Ülikooli eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi juhataja kt alates 1992 Tartu Ülikooli optika ja spektroskoopia professor 1976 -1992 TA Füüsika Instituudi noorem-, vanem- ja juhtteadur Täiendkoolitus 13 1991, 1994, 2001 Pariisi VII ülikool 1991 Osaka ülikool 1987-1988, 1989 Max Plancki Tahkiseuuringute Instituut, Stuttgart 1981 Novosibirski Soojusfüüsika Instituut Võõrkeeled: inglise, vene, saksa keel; rahuldav prantsuse keel...

Ühiskonnaõpetus
103 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Isaac Newtoni referaat

Varajane elu..................................................................................................................3-4 2. Isaac Newton kui matemaatik.......................................................................................4-5 3. Newton ja optika ..............................................................................................................5 4. Gravitatsiooniseadus........................................................................................................6 5. Seadused..........................................................................................................................7 5.1. Mehaanika põhiseadused...

Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Füüsika kokkuvõttev konspekt

1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha...

Füüsika
405 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kulliliste lennusiluett

Linnu ülapool on tumepruun heledamate (kulunud) suleääristega ja kogu alapool näib välioludes üsna tumedana. Noorlind on tumesokolaadpruun, kuldse pealaega, tiivalaigud ja sabatüvik laialt valged. KALAKOTKAS Välitunnused Kalakotkas on Eesti kotkastest väikseim, samas aga eripäraseima väljanägemisega. Hele alapool, tumedad tiivanukid, kirju pea ja mõnevõrra kajakat meenutav lennupilt aitavad teda teistest kotkastest hästi eristada ka ilma optika abita. Siiski tuleb määramisel olla tähelepanelik kalakotkas on esmapilgul väga sarnane suurte kajakatega. Tiibade siruulatus on 145­160 cm, kaal emaslinnul kuni 2 k g, isaslinnul u 1,5 k g. Saagi jälgimiseks kasutab kalakotkas sarnaselt hiireviu, madukotka ja tuuletallajaga paigallendu (rappelendu). Häälitsuseks on kõrgetooniline kiuksumine ­ eriti häälekas on kalakotkas pesaelu häirijate peale pahandades MADUKOTKAS Välitunnused...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Laserid

Laseri abil on võimalik teha isegi neljakandilisi auke. Erinevalt teistest lõiketööriistadest pole laserit vaja teritada ning võimas kiir ei jäta räsitud servasid enga liigselt sulanud metalli tükikesi. Tänapäeval on raske leida füüsikaharu, mille arendamises sel või teisel kombel ei osaleks laserid või vähemasti nendega seotud ideed. Laserite tulekuda astus vana klassikaline, justkui ammu lõplikult valmis teadusharu optika uude ajastusse, sündis mittelineaarne optika. Lasereid kasutatakse veel ka sellistes õppeainetes nagu seda on keemia ja bioloogia. [,,Laserid" lk.12-13 ; Füüsika õpik lk. 90-91] Laserist meelelahutaja Üks väheseid võimalusi laserkiirt oma silmaga näha avaneb inimestel suurte muusikaürituste puhul. Pliiatsijämedused mitmevärvilised valguskiirte kimbud sähvivaid kontsertidel muusikaga ühes taktis kõrgel pealtvaatajate peade kohal. ( joon.5 ) Vaatemängud, kus kasutatakse lasereid, on alati hoolikalt läbi mõeldud...

Füüsika
31 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Optikanähtused

Kõige sagedamini on miraaze kirjeldatud kõrbetes ja meredel. Vaja on, et valgus jõuaks meieni ebaharilikust suunast. Valguskiir liiguks nagu kahe peegli vahel, kus ta korduvalt peegeldudes jõuab mõnikord Maa kõveruse taha. ROHELINE KIIR Nähtus, mis toimub vahetult pärast päikeseloojangut või enne päikesetõusu horisondi kohal. Jälgitav vaid mõne sekundi jooksul. Tekkimise eelduseks on hästi läbipaistev atmosfäär. Punaste päikesekiirte jõudmine vaatlejani on juba horisondiga takistatud, kuid sinakasrohelised on veel nähtavad, sest nende lainepikkus on väiksem ja seetõttu kaarduvad rohkem. TARA Värviline oreool: 1­5 kraadi laiusega värvilised rõngad kuu- või päikeseketta umber. Tekkimise põhjuseks on difraktsioon. Tara tekib, kui kuu või päikese ees on läbipaistvad pilve...

Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Põhikooli Füüsika

Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju. Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu...

Füüsika
85 allalaadimist
thumbnail
27
ppt

EEE 802.x

3 standardid 7 ­ 802.3aq, töös, 10GBASE-LRM 10 Gbit/s Ethernet üle multimoodilise kiudoptilise kaabli ­ 802.3ar, töös, Ummikuhaldus ­ 802.3as, töös, Kaadrite laiendamine Olulisemad standardid 3 802.4 Token-Passing Bus Access Method 802.5 Token Ring Access Method 802.6 määratleb MAN-võrgu (Metropolitan Area Network) 802.7 ­ üldlevi tehnoloogia (Broadcast TAG) 802.8 ­ optika tehnoloogia (Fiber-Optic TAG) 802.9 ­ integreeritud võrk kõne ja andmete edastamiseks Olulisemad standardid 4 802.10 ­ turvalisus ­ Andmeturbestandard kasutamiseks IEEE 802 protokollidel põhinevatele koht- ja linnavõrkudele. Käesoleval ajal selle standardiga tegelemiseks moodustatud töögrupp ei tegutse ning traadita võrkude andmeturbeks on loodud standard IEEE 802.11i....

Arvutivõrgud
19 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Füüsika eksam.

Kulgliikumine. Taustkeha ­ keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem ­ kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass ­ keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid ­ tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor ­ keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmas...

Füüsika
844 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Isaac Newton - referaat

Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat Isaac Newton Nimi Tallinn 2010 Sisukord Lk Sissejuhatus................................................................................................ 2 Newtoni elu ja looming.............................................................................. 3 Isaac Newton 46-aastasena Godfrey Kneller'i portreel.............................. 4 Newtoni filosoofilised vaated..................................................................... 5-8 Kokkuvõte................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus.................................................................................... 10...

Filosoofia
21 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Filmiajalugu

Pärnu Vanalinna Põhikool Uurimustöö Filmiajalugu Hendrik Tamberg Pärnu 2010 Sisukord Sissejuhatus Mina valisin oma uurimustöö teemaks filmiajaloo. Ma valisin selle, sest mulle tundus see väga huvitav ja seal on palju alateemasid, mida uurida. Siin uurimustöös käsitletakse filmi algusaastaid, filmizanritest, näitlejaid ja tuntud filme. Film on juba pikka aega olnud tähtsaim meelelahutus kanal. Enamus televisiooni programme koosneb põhiliselt filmidest. Kinos käiakse iga nädal uusi filme vaatamas. Loodan, et sulle, lugejale, meeldib see uurimustöö. Filmizanrid On olemas palju filme. Tegelikult, on olemas VÄGA palju filme ja need filmid on kõik erinevad. Vahel ma mõtlen, et kuidas saab inimestel olla nii palju ideid erinevate filmide jaoks. Zanrid võimaldasid publikule teada anda, mida filmist oodata, juba enne kui tuled saalis kustusid....

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Isaac Newton

Ta rajas taevamehaanika alused. Tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid. Optika põhiseadused Newton uuris ka optikat . Ta avastas valguse dispersiooni , lahutades valge valguse prisma abil spektriks, põhjendas pikksilma kromaatilise aberratsiooni, uuris valguse difraktsiooni ja interferentsi ning eeldas valguse polarisatsiooni olemasolu. Avaldas korpuskulaarteooria, millele tuginedes konstrueeris kaks peegelteleskoopi. Newton formuleeris neli optika põhiseadust: 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga |kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis....

Füüsika
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun