Riigi ülesanded ehk funktsioonid: Kujundada oma rahva ühtekuuluvustunne (nt lõimumisega) Kontrollida elu oma territooriumil (nt piirivalve, politsei, seaduste, astutuste abiga) Riigiorganid Parlament- kõrgem seadusandlik võim (Eestis Riigikogu) Ülesanne: seadusloome, rahva esindamine, valitsuse kontrollimine ja tasakaalustamine Valimised: vabad valimised 4.aastaks, proportsionaalne valimiskünnis Struktuur: 101 liiget, koalitsioon (kesk, sots, IRL), opositsioon (reform, vaba, ekre), fraktsioonid (erakonnapõhised liigitused), komisjonid (iga liige peab 1 komisjoni kuuluma), parlamendirühmad, delegatsioonid, ühendused, Riigikogu kantselei Opositsioon- kooslus, kes vastandavad end valitsusele, kes omab võimu Koalitsioon- mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentalistlikus riigis Juhatus: ülesandeks korraldada Riigikogu tööd Riigikogu esimees Erki Nestor; I aseesimees Enn Eesmaa; II aseesimees Kalle Laanet
kandideerida ei saa. Kandideerimisõiguse saamisel on täiendavaks tingimuseks kodakonsus. Eesti kodanikul on õigus saada valituks valla/linna volikogusse alates 18 eluaastast, Riigikogusse alates 21 eluaastast. Ka võivad meie valla/linna volikogusse kandideerida teiste EL maade kodanikud, kelle püsiv elukoht asub vastava omavalitsuse territooriumil. Lk 61 1)Seleta oma sõnadega järgnevaid mõisteid: parlament, istungjärk, opositsioon, fraktsioon, umbusaldushääletus, poolthäälteenamus, koosseisu häälteenamus. Parlament seadusandlik võim. Istungjärkparlamendi tööperiood, mis koosneb istungitest; Riigikogul on tavalisel kaks stungjärku, mida lahutab suvepuhkus. Opositsioonipartei valitsuses mitteesindatud erakond. Fraktsioon ehk saadikurühm erakonna paralamendiesindus. Umbusaldushääletus Koosseisu häälteenamus 3)Millal teeb Riigikogu otsuseid poolthäälteenamusega, millal koosseisu häälteenamusega
Inimõiguste rikkumine Kuigi Pinocheti vabaturumajandusel baseeruv majanduspoliitika osutus edukaks ja viis Tsiili välja katastroofilisest seisust, pööratakse tema puhul tavaliselt alati jutt inimõigustele. Pinochet valitses esimesed aastad karmikäeliselt ja halastamatult. Tema suunitlus oli selgelt antikommunistlik, kõigepealt hakatigi pitsitama kommuniste, sotsialiste ja teisi 4 vasakpoolseid. Poliitiline opositsioon suruti julmalt maha, kinnivõetute jaoks rajati kümneid kinnipidamiskohti ja koonduslaagreid, osa vahistatutest ka tapeti või jäid teadmata kadunuks. Kõige tuntumaks kinnipidamiskohaks oli Santiago rahvusstaadion, mis oli enne riigipööret ja on praegugi riigi tähtsaim jalgpalliväljak. Tunnistajate kinnitusel tapeti seal vahetult pärast 1973. aasta septembripööret umbes 500 inimest. Kuigi süstemaatiliste "teadmata kadumiste",
Maailm kahe maailmasõja vahel 1.Versailles rahuleping: Saksamaa tingimused: · Saksamaa loovutas oma piirialad ja territoorium vähenes kaheksandiku võrra. · Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust · Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared) · Kaotati sõjaväekohustus ja ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, -lennukeid, allveelaevu, tanke ega raskeid kahureid. Armees tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. · Pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Vesailles' rahuleping Saksamaaga-1919 Neist tähtsaim oli Versailles' rahuleping mis lõpetas formaalselt maailmasõja...
Maailm kahe maailmasõja vahel 1.Versailles rahuleping: Saksamaa tingimused: · Saksamaa loovutas oma piirialad ja territoorium vähenes kaheksandiku võrra. · Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust · Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared) · Kaotati sõjaväekohustus ja ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, -lennukeid, allveelaevu, tanke ega raskeid kahureid. Armees tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. · Pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Vesailles' rahuleping Saksamaaga-1919 Neist tähtsaim oli Versailles' rahuleping mis lõpetas formaalselt maailma...
NSVL kätte. 7) Eesti taasiseseisvumiskatse. Sõjakaotused ja tagajärjed. 1944. veeb moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 1937. Aasta põhiseadusele, mille kohaselt pidi peaminister võtma oma õlule presidendi kohustused, kandes seega EV juriidilise järjepidevuse ideed. 1944. A suvel tekkisid Rahvuskomitee ja Uluotsa rühma vahel tihedad sidemed. Pärast seda kui komitee esimeheks sai Otti Tief koondus kogu rahvuslik opositsioon komitee ümber ning kõik olulised vastupanuliikumise rühmad jõudsid ühisele seisukohale. 18. Sep, mil saksamaa taandus määras J.U. ametisse Vabariigi Valitsuse. 20 sept pärastlõunal heisati Pika Hermani torni sinimustvalge lipp. Rahva seas tekitas see vaimustustormi. 21. Sept otsustas valitsus Eestist lahkuda et jätkata võitlust iseseisvuse eest eksiilis. Õhtul ründasid Tallinnat NSVL pommitajad ja hommikul sisenesid tangid.
Kordamine Ühiskonnaõpetus 1. Selgita: Demokraatia valitsemisvorm. Rahvavõim. Otsene demokraatia inimesed saavad otseselt hääletada (rahvahääletus) Esindus demokraatia valitakse esindajad. Monarhia võimu pärandamine. Absoluutne monarhia kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale. Konstitutsiooniline monarhia e. piiratud monarhia. Ainuvalitseja jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga. Vabariik kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Diktatuur üks isik on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autoritaarne diktatuur võim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne diktatuur võim kuulub ainuparteile või sõjaväe juhtkonnale. Täielik kontroll ühiskonna üle. Siirderiik valitsemise vormi või viisi vahetatakse. Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ...
Positiivsus ja rahvuslikkus 1934. aasta pööre tõi kaasa ... kontroll ajalehtede üle; kirjanduses orientatsioon positiivsele elukujutusele ja rahvuslikkusele , sest "riiklik tellimus" tekitas vajaduse sellise kirjanduse järele; Eesti ajaloo kangelasliku külje kujutamine (Mälk, Kivikas); eriliselt eestipärase aine otsimine (Mälgu ja Gailiti rannaromaanid); tööpaatos ja kodumaad ülistavad luuletused; kirjanduses selge opositsioon vaikiva oleku ametlikule positiivsusele (Tammsaare, luulerühmitus Arbujad). Anneli Oidsalu 16 August Mälk (1900 1987) Lagle talu Haabersti linnaosas Taela tänavas on Romaani- ja novellikirjanik, tuntud olnud pärast Eesti taasiseseisvumist Tallinna linna omanduses
EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust (lk182-184) 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja ...
EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust (lk182-184) 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tšehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja ...
kodanikuvabadused on puudulikult või valikuliselt tagatud. 18. Kes on „poliitbroiler“ ja „peibutuspart“? – Poliitbroiler on inimene, kes on ainult poliitikaga tegelenud ja parteikohtadel olnud. Peibutuspart on valimistel osalenud inimene, kes kogus hääli, kuid saadud mandaati ei kasuta. 19. Mõisted: Delegeerima – õigusi, kohustusi jne edasi andma Formaalne – vormiline Korruptsioon – kõlbeline laostumine, pistisepoliitika Opositsioon – vastasrind, vastuseisjad Populism – odav populaarsus Propaganda – poolehoidjaid taotlev selgitustöö Repressioon – surveavaldus, mahasurumine
Avatud ja suletud nimekirjad- iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta. Erinevalt kinnisest nimekirjast on avatud nimekirja kasutamisel suurem võimalus valituks saada sellel kandidaadi, kes kogub rohkem hääli. Avatud nimekirjadega valimisi kasutatakse enamikus maailma riikides. Demokraatia - rahvavõim; poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused Erakond - ideoloogiline poliitiline rühmitis Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, mille korral rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu Koalitsioon - riikide v. parteide vaheline (ajutine) liit ühiste eesmärkide saavutamiseks Korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil; ametiisi...
füsioloogiline (häälikud seostati tööga, keelt käsitleti sotsiaalse reaalsusena). Esimesega iseloomustatakse täishäälikuid, teisega kaashäälikuid. Trubetskoi väidab, et eelnev ei ole oluline ja keeles ei ole häälikuid, vaid kindel arv foneeme. Tänu neile tunneme häälikud ära, nende funktsiooniks on tähenduse eristamine. Selle protseduuri nimeks on diagnostiline kontekst: signifikatiivne (tähenduslik) opositsioon (kahe keeleelemendi vahel, mis erinevad ainult ühe hääliku võrra, nt libahunt ja ribahunt J) ei pruugi mõnes teises keeles üldse esineda (jaapanlased nt ei erista l ja r häälikuid). Seega on meil häälikute puhul lõpmatu variatiivsus, foneemide puhul peetakse aga alati silmas tähendust. Selles mõttes täidab fonoloogia ka semiootilist funktsiooni. Trubetskoi loodud fonoloogilise analüüsi meetodid on strukturalismi tähtsaim metoodika. Samuti toob Saussure teesile (keeles
füsioloogiline (häälikud seostati tööga, keelt käsitleti sotsiaalse reaalsusena). Esimesega iseloomustatakse täishäälikuid, teisega kaashäälikuid. Trubetskoi väidab, et eelnev ei ole oluline ja keeles ei ole häälikuid, vaid kindel arv foneeme. Tänu neile tunneme häälikud ära, nende funktsiooniks on tähenduse eristamine. Selle protseduuri nimeks on diagnostiline kontekst: signifikatiivne (tähenduslik) opositsioon (kahe keeleelemendi vahel, mis erinevad ainult ühe hääliku võrra, nt libahunt ja ribahunt J) ei pruugi mõnes teises keeles üldse esineda (jaapanlased nt ei erista l ja r häälikuid). Seega on meil häälikute puhul lõpmatu variatiivsus, foneemide puhul peetakse aga alati silmas tähendust. Selles mõttes täidab fonoloogia ka semiootilist funktsiooni. Trubetskoi loodud fonoloogilise analüüsi meetodid on strukturalismi tähtsaim metoodika. Samuti toob Saussure teesile (keeles
Eesti kohapealt ma arvan, et meie ministrite voolavus on suhteliselt madal, tavaliselt on ikka üks minister, kes uue valitsuse tulekul määrati ametisse, ka lõpuni välja. Samuti valitsused üritavad püsida oma termi lõpuni, et mitte näida nõrgana ja astuda tagasi. Minu meelest teeb Eesti valitsus siiski suhteliselt head tööd, eriti praegune, kus niigi raskes majanduslikus olukorras on kodanikud väga kriitilised ja opositsioon aldis mahategema. Hoolimata kõigist vaidlustest ja mahategemistest, on Eesti suutnud oma praeguse valitsusega majanduskriisi peaaegu seljatada, me oleme sealt juba välja tulemas. Opositsioon küll sisendab rahvale, et see, mida tehakse on olnud vale ja meie oleksime teinud teisiti, kuid kas siis need teised variandid oleksid meid aidanud. Sellele küsimusele me ei tea vastust. Alati saab kõike paremini teha, kuid inimesed peaksid siiski rahul olema sellega, mis
Lätis laienesid oluliselt presidendi õigused. 1938.a. kehtestati uus konstitutsioon, mis laiendas tema õigusi veelgi. Samal aastal jõudis uus põhiseadus ka Eestisse, millega loodi presidenti ametikoht ning parlament muudeti kahekojaliseks. Uus parlament o Eestis(1938) ja Leedus(1936) loodi uus parlament. Lätis mitte. Parlamendil oli võim vähemtähtsaid seadusi välja töötada, olulisemad seadused anti välja presidendi dekreetidega. Opositsioon o oli küll olemas, kuid jäi suhteliselt tagasihoidlikuks. Ainult Leedus toimusid ülestõusmis katsed, mis küll nurjusid, aga opositsioon säilis. oVähemusrahvused Leedus o juudid, poolakad ja venelased Eestis ja Lätis o venelased, võimukuselt baltisakslased(pärast iseseisvumist lahkusid) o Lubati neile palju, sest oli tähtis, et nad oleksid lojaalsed. Kultuuromavalitsused
aluseks on ideoloogiline ühtekuuluvus ja ühe fraktsiooni saadikud on ühest parteist. Millised fraktsioonid on hetkel esindatud Riigikogus? Millised neist on opositsioonis, millised koalitsioonis? Opositsioonid: Eesti keskerakonna fraktsioon, erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon. Koalitsioonid: IRL fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon. Milliseid ülesandeid täidab Riigikogu opositsioon? Opositsiooni kohuseks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive. Millised on Sinu arvates Riigikogu kõige olulisemad ülesanded (vt ka EV PS § 65)? *võtab vastu seadusi ja otsuseid *valib presidendi vastavalt põhiseadusele *otsustab rahvahääletuse korraldamise *võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande *esindab rahvast Millised on Riigikogu õigused? Sõnasta vähemalt kaks. *rahvahääletuse korraldamine
laiali meeleavaldused, mis nõudsid 1956. aasta revolutsiooni ohvrite rehabiliteerimist. Näitamaks oma orienteeritust Läänele avas Ungari valitsus septembris 1989 piiri Austriaga. Oktoobris 1989 algasid paljudes Ida-Saksamaa linnades meeleavaldused, millel nõuti vastse opositsioonirühmituse Uus Foorum legaliseerimist. 9 nov 1989 tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde. Võimud ei julgenud sekkuda ja sellest murti läbi. Järgnes läbimurre poliitikas: opositsioon legaliseeriti, kommunistliku partei monopol kaotati ning hakkasid ettevalmistused vabadeks valimisteks. 1989 moodustati Tsehhis valitsus, mida kontrollis opositsioon. 1989 viimastel päevadel valiti Tsehhoslovakkia presidendiks Vaclav Havel. Bulgaarias tagandati päev pärast Berliini müüri langemist vana peasekretär Todor Zivkov. Võimule tulid noorema põlve kommunistid, kes kuulutasid jaanuar 1990 välja Bulgaaria demokratiseerimise programmi. 1989
Aastatuhandevahetus NSV Liidu nõrgenemise põhjused: · Stagnatsioon majanduses, vaimuelus, poliitikas · Majanduslik seisak, püsis vaid tänu naftale. Majandusliku efektiivsuse poolest oli võrreldav arenguriigiga · Üha suurenev mahajäävus · Deftsiit muutus püsivaks · Tugevnes dissidentide liikumine Lääneriikide uus strateegia külmas sõjas: · Lääneriikide eksiarvamus · Kommunismivastase võitluse toetamine Kesk- ja Ida-Euroopas · Majanduslik surve · Rõhumine kõrgtehnoloogiale Mõisted: Stagnatsioon - Ühiskonnas ja majanduses edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist* Defitsiit Kaupade puudus* Dissident Teisitimõtleja* Solidaarsus Ametiühingukoondis Poolas* Perestroika - Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus* Glasnost - 1985. aastal Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsovi poolt ellu kutsutud avalikustamispoliitika* Rahvasaadikute Kongress - Nõukogude Li...
Mandri-Euroopa kohtusüsteem *+kohtuniku nimetab ametisse justiitsminister-valik on teadlik ja läbikaalutletud *+kohtunikul peab olema juriidiline kõrgharidus *+võitja ei pea maksma kohtukulusid *--suurem korruptsioonioht *--suurem inimlik eksimisvõimalus *--kohtunik on seadustega väga kindlalt piiratud Anglo-Ameerika kohtusüsteem *--rahvas valib kohtuniku- inimeste valik on mõjutatav *--kohtunikus võib saada inimene, kellel pole õiguslikku haridust *-- kohtuskäimine on väga kallis, ka võitja maksab kulud *+vandekohtunike suur hulk tagab suurema õigluse, otsus on objektiivsem *+kohtunikel on rohkem vabadust, saavad luua ise pretsedente, saavad tuua rohkem inimlikkust sisse 1)Presidentalism: a)Rahvas valib presidendi, parlamendi. b)President nimetab ametisse valitsuse või tagandab. c)President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ül d)Igakord kui valitakse uuus president, siis vahetub ka valitsus. e)Presidenti piiravad seadused, kui t...
Jätkub soojusjaamadest saadava energia tarbimine ja seda tõusvas joones. See tähendab ühtlasi kasvuhoonegaaside emissiooni kasvu. Mitte miski ei suuda seda kahandada. Laiaulatuslikus keskkonnakontekstis on tuumajõu kasulikkuses veendunud paljud valitsused, esmajoones arengumaades. Paljudes industriaalmaades säilitab avaliku sektori arvamus kõhklevat ja vastandlikku hoiakut kasvava tuumaenergia kasutamise suhtes, või isegi selle olemasoleva taseme säilitamise suhtes. Taoline opositsioon ripub kolme faktori otsas: hirm õnnetuste ees, hirm pikaajaliselt säilivate radioaktiivsete jäätmete ees ja hirm, et tuumajõu kasutus aitab kaasa tuumarelvade vohamisele. Paljud maad töötavad pakiliselt selle kallal, et leida kohti või konstrueerida ja komplekteerida kõrgradioaktiivsete jäätmete ladustamise rajatisi. Taolised sügavad maaalused rajatised on kõrgeima keskkonna, geoloogilise ja inimturvalisuse standardiga. Ollakse teadlikud vastutusest,
DEMOKRAATIA riik, kus võimul rahvas · Otsene rahvas osaleb otseselt otsustamises · Esindusdem. otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid Monarhia veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim · Absoluutne e. piiramatu kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik valitav võim, riigipeaks president EESTI PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seadu...
Heaoluriik - Sotsiaalriik, mis garanteerib kodanikele nii poliitilised kui sotsiaalsed õigused. Eesmärk pakkuda ühishüvesid. Peamised tunnused: 1) Ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ja ka rikkamatelt ühiskonna liikmetelt vaesematele. 2) Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks. Teisi tunnuseid: Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Aktiivne kodanikuühiskond Igale indiviidile tasuta hariduse tagamine ........................................................................................................................................................... ............. Heaolureziimid: Sotsiaaldemokraatlik mudel: 1) Sotsiaalhüvitiste jagamine kõigile, olenemata sissetulekust ja sotsiaalsest staatusest 2) Keskne heaolu eest vastutaja on RIIK 3) Õigus saada sotsiaaltoetusi, tasuta haridust ja arstiabi. 4) Kõrged maksud!! 5) Näidisriigid: Rootsi, Taani, Soome Konservatiivne heaolumudel: 1) Orienteeru...
võimalustega. Kogu toodang ja tööriistad ning masinad olid ühisomandid. Kulakud ehk jõukamad talupojad, kes olid jalad alla saanud ning omasid palgatööjõudu ning masinaid hukati. Toimusid mitmed massirepressioonid. Ligikaudu 14miljonit inimest hukkus. Isikukultus, eriti Stalini 50.sünnipäevaga. Toimus ajupesu, üritati jätta mulje, et Stalin ongi hea. Püüti lõplikult hävitada opositsioon ning kõik, kes kuidagi Stalinit ohustasid hukati või saadeti maalt välja. Rivaalideks olid näiteks L.Trotski, N.Buhharin, L.Kamenev, G.Zinovjev jt. Sealhulgas hukati ka kommunistliku partei liikmeid. Rahva jaoks seadustati seadusetus ehk oli kohtuväline karistussüsteem kohtumõistjad ehk kolmikud ehk ,,troikad" kohalik parteisekretär, täitevkomitee esimees, julgeoleku ülem. Kuna kohus puudus, siis puudus rahval ka igasugune õigus kuskile pöörduda
Senaatoriteks olid endised ja ametis olevad magistraadid, kes kujundasid riigi sise- ja välispoliitikat, juhtisid sõjandust ja rahaasju ning esitasid rahvakoosolekule seaduseelnõusid. Keisririik - Vormiliselt oli kõrgeim võim senatil, kuid reaalsuses kontrollis valitses keiser. Pärast Augustuse surma tugevnes senati opositsioon. Selle mahasurumiseks rakendasid Juliuste-Claudiuste dünastia keisrid terrorit 13. Paulus – esimene Rooma piiskop (3 – 67 m.a.j) Platon – vanakreeka filosoof (5-4 saj.) Perikles – Ateena kõige edukam juht, ta kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises (495 – 429 eKr) Homeros- oli vanakreeka pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose autoriks. (8. sajandil eKr) Herodotos- oli kreeka ajaloolane
Eesti sihiks on olnud maksimaalprogramm ehk iseseisvaks saamine, kuid järsku toetasid nii mõnedki hoopis minimaalprogrammi ehk Ida-Euroopa föderatsiooni kuulumist. Eesti rahva olukord oli raske nii majanduslikult kui ka rahva edasikestmise seisukohalt, enam ei olnud kindel, mis eesti rahvast saab. Eestlaste suurimad ohud olid sel hetkel venestamine ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei. Teati, et kui Venemaa intellektuaalne opositsioon ühendab jõud töölisopositsiooniga, siis muutub Nõukogude Liit kategooriliselt. Eesti strateegia oli see, et eestlased peavad astuma parteisse ja töötama end nii kõrgele kohale kui võimalik, sest seal saab vähemalt midagigi Eesti heaks ära teha. Milleks Eesti Vabariik? Mulle, kui mitu generatsiooni nooremale inimesele, tundub see küsimus nii kummaline, miks keegi üldse peaks niisugust küsimust küsima. See tundub mulle kuidagi solvav, kuigi ma ei tea elu ilma Eesti Vabariigita
tegevusele.Loominguliste liitude ühispleeniumil kõlanud nõudmisi toetas ka rahvas. *Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks-EestimaaRahvarinne(ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks) (ERR) oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine. Rahvarinne oli suurim massiliikumine Eestis. 13. aprillil 1988, Eesti Televisiooni õhtuses saates "Mõtleme veel", kui arutati kuidas rakendada kodanike initsiatiivi avaldas Edgar Savisaar mõtte luua perestroika toetuseks legaalne opositsioon, demokraatlik liikumine Rahvarinne. Veel samal ööl loodi Rahvarinde initsiatiivgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon. 1.- 2. oktoobrini peeti Tallinna Linnahallis Rahvarinde asutamiskongress. Oktoobris-novembris koguti Rahvarinde eestvõttel NSV Liidu seaduse eelnõu "Muudatustest ja täiendustest NSV Liidu konstitutsioonis (põhiseaduses)", millega taheti veelgi vähendada liiduvabariikide õigusi, vastu üle 800 000 allkirja. 23. augustil 1989
Parlamentalism- kogu võim parlamendi käes. Rahvas valib parlamendi. Parlament hääletab ametisse valitsuse, kes annab parlamendile aru. Parlament valib presidendi. Riigipea kujutab erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Lisaks nim. president ametisse kõrged ametnikud(diplomaadid, sõjaväe juhtkond, kohtunikud). Riigipea täidab ka tseremoniaalseid kohustusi(kõned, autasustab, võtab vastu välisriikidepoliitikuid). Nt Eesti, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, sveits, Iirimaa Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur, täidab riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse. Senat esindab regionaalseid huve- igast osariigist 2 senaatorit, olenemata osariigi suurusest. Esinduskoda- esindajad valitakse vastavalt rahva arvule osariigis. Kõik 3 võimu (seadusandlik, kohtuvõim, täidesaatev) on täiesti eraldi. Täi...
teravam võitlus aadli ja teiste seisuste vahel. Gustav III: viis läbi riigipöörde; osades küsimustes jäi otsustusõigus Riigipäevale; anti tegevusvabadus kapitalistlikele ettevõtjatele; kehtestati täielik usuvabadus; kaotati trükivabadus; kindlustati seisuslikku korda; alustati uut sõda Venemaaga, mis oli ebaedukas > kuninga vastu astuti välja > opositsioon suruti maha; Riiginõukogu andis Gustav III-le võimutäiuse, lakates ise olemast; kõrgeima kohtuorganina loodi Ülemkohus. 6. USA Iseseisvussõda: 1775-1783. Põhjused: 1) vabadusetahe Inglismaa surus piiranguid peale 2) sõda algas juhusliku relvastatud kokkupõrkega, enam polnud võimalik saavutada rahumeelset kokkupõrget Tulemused: Versailles' rahu 1783, millega Suurbritannia tunnistas endised
Periodiseering:Kuningate aeg roomas(753 510 eKr) etruski kultuuri õitseng, 753 rooma linna asutamine. Varase rooma vabariigi periood (510 265 eKr) 387 gallid vallutasid rooma linna. 265 kogu itaalia oli ühendatud rooma võimu alla. Vahemerel rooma ülemvõimu kujunemine (265 133 eKr) puunia sõjad. 146 kreeka lõplik langemine Rooma võimu alla. Kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk(133 30 eKr).Varane keisririik(30 eKr- 235 pKr) valitsesid keisrid Augustus, Traianus, Marcus Aurelius. Sõdurkeisrite ajajärk(235 284 pKr) pidevad kodusõjad. Germaanlaste ja pärslaste sissetung. Hiline keisririik(284 476 pKr) valitsesid Diocletianus, Constantinus Suur, Julianus. 313 legaliseeriti riskiusk. 330 keisririigi pealinnaks Konstantinoopol, 370 375 hunnide sissetung, 395 jagunes rooma Lääne-Rooma ja Ida- Roomaks. Etruskid olid esimene Apenniini poolsaare rahvas, kes jõudis tsivilisatsiooni tekkeni. Nende hiilgeaeg 8-6 saj eKr. M...
1.4 INIMESTE MITMEKESISED HUVID. LK 20 23 Huvide mitmekesisus ehk pluralism rikastab ühiskonda. Demokraatia idee kohaselt ei tohi riik inimese individuaalsust alla suruda, vaid vastupidi, peab looma tingimused selle arenguks. Ühiskonda, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid nimetatakse pluralistlikuks ühiskonnaks. Ühiskonna või kogukonna liikmete vaimset ühtekuuluvust nimetatakse rahvuse või riigi identiteediks. Tolerantsus sallivus (nii üksikisikute kui ka inimrühmade eriarvamuste ning käitumis ja suhtumisviiside suhtes). Nulltolerants täisleppimatus (eelmise mõiste, tolerantsuse, vastand!) Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid: · tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides · sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled · lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse t...
Valitsemine ja haldamine: Valitsemine ja haldamisega kaasneb tavaliselt 3 olulist probleemi: 1.kes valitseb?, sellele küsimusele saab vastuse valimiste ajal 2.kuidas valitsetakse?, vastuse sellel küsimusele saab põhiseadusest 3.mida otsustatakse? otsuste tegemine on poliitika, mis sõltub võimul olevatest erakondadest või mõjukatest survegruppidest. Huvide vormistamine seadusteks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimene etapp. Selle teine etapp on nedne seaduste ja määruste ellu rakendamine, siin sõltub kõik ametnikest ehk bürokraatiast. Teine etapp ongi avalik haldus. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine: Demokraatia on piiratud põhiseadusega. Need piirangud on: -sisulised piirangud - keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Nt. ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. -protseduurilised piirangud - tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Nt võib valitsus võtta laenu,...
Eesti vabariik Riko Kaspar Madisson Viimsi Keskkool 6A Sisukord 3. Vabadussõda (1918-1920) 5. Saksa okupatsioon (1941-1944) 6. Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (19441953) 7. Suund iseseisvumisele 8. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine 9. Kasutatud materjal Vabadussõda (19181920) 2 Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, mil Punaarmee ründas Narvat, mis eestlaste poolt ümberpiiramisohu tõttu kaks päeva hiljem maha jäeti. Seejärel tungisid Punaarmee üksused nii Narva kui ka Pihkva poolt laial rindel Eestisse. Et Eesti Ajutine Valitsus oli vaevalt ametisse astunud ja sõjaväe loomine oli alles algusjärgus, ei suutnud eestlased tükk aega korralikku vastupanu organiseerida. 1919. aasta jaanuariks olid punaväed vallutanud umbes pool Mandri-Eestist ja asusid Tallinnast vaid 35 kilomeetri kaugusel. Nõukogude vägede poolt oku...
minu arvamuse kohaselt täiesti reaalne mõttekäik, iseenesest on juba kahe inimese omavaheline interaktsioon võitlus väljal kus mõlemad omapooled soovivad domineerivaks jõuks oma arvamust ja tahet ning sellest tulenevalt käib pidev olelusvõitlus oma seisukohtaden nende säilitamise ja nende võimuspektri laiendamise eest. Poliitika on hea näide välja võitlusest on üks riigi nö õigusruum mis on nagu malelaud, ning esinevad koalitsioon ja opositsioon mis on pidevas vastuolus oma väljavaadete ja tõekspidamiste ees, muidugi jagunevad need kaks põhilist jõudu veel eraldi erakondadeks jne. Nõustun ka sellega, et nö ,,Ilu on vaataja silmades". Inimeste ambitsioonid, kultuurilised iseärasused, väärtushinnangud jne. on väga erinevad ning põhjustavad erinevaid eelistusi inimeste kombekuses ja maitse-eelistustes. Näiteks muusika on midagi mis on väga varieeruv oma stiili ja alastiilide poolest ning nende
ja üksikkandidaatide hulgast. Riigikogu liikmed on valitud rahva poolt - seega esindab Riigikogu kogu rahva tahet. Noori ei lubata Riigikokku enne, kui nad saavad 21-aastaseks. Seaduseelnõude väljatöötamiseks on Riigikogus moodustatud 11 alatist komisjoni, millesse kuuluvad kõik Riigikogu liikmed (v.a Riigikogu juhatus).Komisjonide kaudu jõuavad seaduseelnõud istungisaali, kus need läbivad kolm lugemist. Ajutine komisjon tuleb kokku, vaid tetud küsimuste arutamiseks. Opositsioon ja koalitsioon pooldavad riigielu võtmeküsimustes põhimõtteliselt erinevaid lahendusviise. 5. Arnold Rüütel (sündis 10. mail 1928 Saaremaal Laimjala vallas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 20012006. Ta on lõpetanud Jäneda Põllumajandustehnikumi, töö kõrvalt Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal, ta on saanud põllumajandusteaduste kandidaadiks ning kaitses Venemaal põllumajandusdoktori kraadi. 1964
iseseisvussõda alates 20 saj viimasest veerandist. Tänapäeval tähendab see õhukest riiki, kus riik ei sekku majandusse aga tema ülesanne on rajada töökohti. U sajandi vältel asendus 18.saj liberalism sotsiaaldemokraatiaga, millel oli juhtiv positsioon Saksamaal kuid tähtsal kohal oli ka Inglismaa. Saksamaa oli sellel perioodil Euroopa moodsaim maa ja Inglismaa kõrval ka üks demokraatlikumaid. Konservatiivses riigipäevas oli tugev sotsiaaldemokraatlik opositsioon. Venemaal lõppes igasugune kimutustöö olgu ta liberalistlik või kommunistlik siberi sunnitöölaagriga. Maalima majandus Üksikud suurtootjad püüdsid kindlustada endale tooraine leiukohti ja turge ja kehtestada oma tootmismanus monopoolse seisuga. Seega tunnused on monopoolne riigikord; kapitali väljaveo võimalus s.t. teiste maade majanduste sekkumine laenude ja investeeringutega; protektsionism s.t. siseturu kaitseks püüti sulgeda import kaupade kaitseks (saksamaa oli
Riigivalitsemise ja -korralduse vormid, Riigikogu, valitsus & president Demokraatia kui piiratud valitsemine Demokraatlik valitsemine ehk põhiseaduslik ehk konstitutsonalism. Põhiseaduslik kus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Diktatuur on piiramatu võim, aga Demokraatia on piiratud võim. Üldjoonte liigitatakse need piirangud sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. (nt valitsus ei tohi võtta vastu riigieelarvet) Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. (nt võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament). Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Seepärast ei puuduta ka piirangut vaid ühte võimuharu. Pigem seadusandliku ja täidesaatva võimu vastastikusest piiramisest. Kuidas täpselt t...
olevat, kui nad tegelikult olid, kui nad olid joonud Red Bulli viinaga. Nende koordinatsiooni ja reaktsiooniaja tunnetamine ei läinud kokku tegelikkusega, mida näitasid testid. KÜSIMUSED: Kujund: kas ja kuidas me reklaamitava idee märgiks muutsin? Me muutsime reklaamitava idee märgiks energiajoogi. Kuidas me selle peale tulime? Energiajook on tänapäeva trend noorte seas ning sellega võib seonduda tervise probleemidega. Milles väljendub reklaamis sisalduv opositsioon? Energiajook vs elu Põhjendus: Energiajoogi tarvitamine ei anna energiat juurde, vaid aitab ära kasutada organismi juba olemasolevaid energiavarusid. See kurnab organismi ning tekitab hiljem suuremat väsimust. Mille ja miks paigutasime ülesse, alla, vasakule, paremale, keskele, serva ehk milliseid ruumilisi opositsioone võib minu reklaamis eristada? Me paigutasime üles naise autoroolis, mis kajastab eellugu. Alla paigutasime auto avarii koos
2 periood Rootsi aeg 1) Rootsi aeg Eestis Aasta Leping Kelle vahel Maa-ala 1561 ustavusvanne Rootsi ja Eesti Tallinn ja Põhja-Eesti 1583 Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi Põhja-Eesti, Ingerimaal vallutatud linnused 1629 Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Eesti mandriala, Põhja- Läti, Lõuna-Eesti 1645 Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa 1660 Oliiva rahu Rootsi ja Poola Liivimaa ➔ Asustus: 1558-----------1629------------1695------------1698 1558-(250000-300000 inimest) Liivisõja eel. 1629-(120000-140000) Liivisõja järgne jätkusõja järgne periood. 1695-(350000-400000inimest Eestis)- pärast sõja lõppu taastunud/rahuaeg/vahetult enne näljahäda. 1698- ( 1/5 suri nälga) suur näljahäda/halvad ilmastikuolud/hal...
2. tagada riigi välisjulgeolek Valitsuse põhitüübid 1. Enamusvalitsus a) Minimaalse enamusega valitus: moodustatakse väga väikese enamusega, et parlamendi hääletusel oma seisukoht läbi suruda b) Ekstraenamusvalitsus: moodustatakse kahe suure partei poolt, lisatakse 3-4 väikeparteid, et valitsuse kandepind oleks laiem 2. Vähemusvalitsus. Saab eksisteerida vaid siis, kui: a) opositsioon on lagunenud b) on tugevad komisjonid c) väga tugevad survegrupid Kohtusüsteem Demokraatlikes riikides kasutatakse mitmetasandilist kohtusüsteemi. I astme kohtud maakonna - ja linnakohtud + halduskohtud Tegeleb haldus-, tsiviil ja kriminaalasjadega Esitatakse apellatsioon II astme kohtud Ringkonnakohus (3) Tallinn ,Tartu ja Jõhvi Arutusele võetakse edasikaebusi kassatsiooni korras III astme kohus Riigikohus (Tartu)
haridus- ja teadusminister Mailis Reps, välisminister Sven Mikser) Vahetub iga 4 aasta tagant (ideaalis), kui vahetub Riigikogu koosseis (UUS VALITSUS AL 23 NOV 2016) Vabariigi president määrab peaministri kandidaadi ja tema ülesanne on koostada valitsus. Valitsus asub ametisse vande andmisega Riigikogu ees Moodustatakse ministeeriumid - igale ministeeriumile määratakse kindel valdkond Valitsuse vahetus toimus 2016.aasta sügisel, sest opositsioon kogus peaminister Taavi Rõivase vastu umbusaldus allkirju, kuna see jõustus, siis pidi Taavi Rõivas tagasi astuma ja temaga koos ka valitsuse 14 ministrit. Uus peaminister: Jüri Ratas Viimase poole sajandi jooksul on parlamendi roll vähenenud ja valitsuse võim suurenenud, sest valitsusel on tugevam aparaat ja rohkem funktsioone Maailmas on peaministril suurem roll kui presidendil 1 3
Ülemkoda kui regionaalsete huvide esindaja: Regionaalsed esinduskojad tegelevad liidumaid puudutava seadusandlusega. · Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad · Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile ( igast osariigist Senatisse 2 esindajat e senaatorit) Parlament Formaalõiguslik struktuur: parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid Poliitiline struktuur: fraktsioonid, koalitsioon, opositsioon Riigikogu tööd juhib juhatus, mille koosseisus on 1) esimees: Ene Ergma 2) 1. aseesimees: Keit Pentus 3) 2. aseesimees: Jüri Ratas Komisjonid on parlamendi tööorganid. Alalised: tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga. Dubleerivad ministeeriume. Komisjonid töötavad välja vastava seadusandluse. Ministeeriumid viivad selle ellu. Ajutised: moodustatakse lühikeseks ajaks mingi olulise probleemi uurimiseks. Iga parlamendi liige kuulub ühte komisjoni.
Ülemkoda kui regionaalsete huvide esindaja: Regionaalsed esinduskojad tegelevad liidumaid puudutava seadusandlusega. Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile ( igast osariigist Senatisse 2 esindajat e senaatorit) Parlament Formaalõiguslik struktuur: parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid Poliitiline struktuur: fraktsioonid, koalitsioon, opositsioon Riigikogu tööd juhib juhatus, mille koosseisus on 1) esimees: Ene Ergma 2) 1. aseesimees: Keit Pentus 3) 2. aseesimees: Jüri Ratas Komisjonid on parlamendi tööorganid. Alalised: tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga. Dubleerivad ministeeriume. Komisjonid töötavad välja vastava seadusandluse. Ministeeriumid viivad selle ellu. Ajutised: moodustatakse lühikeseks ajaks mingi olulise probleemi uurimiseks. Iga parlamendi liige kuulub ühte komisjoni.
Vana-Rooma Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis. Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike-Aasia, Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan), Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist) ja kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus). Alates 2. sajandist hakkas Rooma riigi territoorium naabe...
Opositsioonilise ,,Tartu vaimu" üheks keskeks kandjaks oli tõusmas noor paljulubav Ilmar Tõnisson (Jaan Tõnissoni poeg), kes aga 1939. Aastal õnnetult surma sai. 1936.aastal algatas riigivanem Päts kolmanda põhiseaduse koostamise. Selleks korraldati kõigepealt rahvahääletus, mis andis Pätsi vastavale kavale ülekaaluka jah-sõna. Seejärel valiti põhiseaduse vastuvõtmiseks spetsiaalne Rahvuskogu, mis tuli kokku 1937. Aastal. Kuna opositsioon valimisi boikoteeris, osutus Rahvuskogu vägagi õksmeelseks ja võttis vastu põhiseaduse, mis vastas riigivanema soovidele. Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus jõustus 1938. aastal. Uus põhiseadus nägi ete tugeva võimuga presidendi, kes pidi valitama otse rahva poolt kuueks aastaks. Nii nagu 1933. Aasta põhiseaduse järgi riigivanemal, nii oli ka presidendil täielik võim valitsuse üle. Riigikogu muudeti kahekojaliseks
Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduste üle. b) talupoegade elukorralduses talupoegadest said üksnes kuninga alamad; riigi kätte läinud mõisate talupojad vabanesid pärisorjusest; talurahva mõisakoormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega; vakuraamatutesse kanti sisse kõik talupoegade kohtustused mõisa vastu; talupojad said õiguse kaevata mõisarentniku peale. 2. Selgitage mõiste aadli opositsioon Aadlike vastuseis reduktsioonile. Liivimaa aadliopositsiooni juht oli J.R.Patkul. Aadlikud kutsusid üles ignoreerima kuninga korraldusi. 3. Milline oli pärusaadli olukord Liivimaa kubermangus pärast reduktsiooni: a) õiguslik seisund - kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Rootsi kuningavõimul õnnestus Liivimaal aadlivõimu selgroog murda ja oma tahe maksma panna. Talupoegadel õigus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Kitsenesid õigused
maksma riigile renti rüütelkonna maapäevad allutati 2) talupoegi ei saadud kindralkuberneri kontrollile. ülemäära eskpluateerida * Eestimaa aadli omavalitsust ( oma huvides ära kasutada) Rootsi võim ei puudutanud 3) eramõisnikud * Kujunes välja aadli (pärusaadlid) viidi tagasi opositsioon lääniõigusele Pärast reduktsiooni hakkas riigimõisate talupoegade olukord paranema: 1) talupojad kuulutati ainult kuninga alamateks 2) talupoegade rõhumise vähendamiseks viidi läbi adramaade revisjon, nende tulemuste põhjal seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoja kohustused mõisa vastu. 3) Talupoegadele anti õigus mõisa rentniku peale kaevata
Ajalugu Eesti Reformierakond asutati 13. novembril 1994. aastal. Sel päeval toimus Tallinnas kaks olulist poliitilist kogunemist: Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDPga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP, olles juba oma varasematel kogunemistel pidanud vajalikuks järjekindlalt uuendusmeelsete jõudude ühendamist Eesti reformikursi jätkamiseks, kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9. detsembril 1994. aastal. Uue erakonna üheks esimeseks tähtsamaks dokumendiks sai Siim Kallase koostatud Kodanike riigi manifest. 1995-1996 8. ja...
Ühiskonna kt 1 Mõisted Ühishüve – Hüved, mis on mõeldud kõigile kasutuseks (haridus, tänavavalgustus, teed) Anarhism – Riigi ja valitsuse kaotamine/puudumine Tööstusühiskond – Tööstuspöörde tagajärjel tekkinud ühiskond, kus suurem osa inimesi töötab tootmisalal Tööstuslik pööre – Üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. Vabrikute suur levik ja linnastumine Agraarühiskond – Külaühiskond, kus enamik inimesi teeb põllutööd Postindustriaalne ühiskond – Ühiskond, kus enamik inimesi töötab teenindussektoris Infoühiskond – Tänapäevane ühiskond, kus maksab oluline info ning selle liikumine Riik – Organiseeritud kogukond (territoorium, rahvas, võim) Vabariik – Valitsevad rahva poolt valitud isikud ning esindavaks isikuks on president Monarhia – Riigivõim, kus riigipeaks saab pärilikul teel (kuningas/kuninganna) Unitaarriik – Kõrgema võimu keskus Föderaalriik – Liitriik, mille haldusüksustel on sam...
2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne, st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve. Autoritaarne riik pole ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
