Romantikud hülgasid ranged klassitsismi vormiskeemid,tekkisid vabas vormis muusikateosed.Romantilises muusikateoses on loogiliselt arenev sündmustik.Romantikute lemmikzanriks on soololaul.Instrumentaalmuusikas tekkis programmiline muusika s.t.helilooja poolt oli antud teosele sõnaline seletus.Ajastu lemmikzanriks oli soololaul.Suure tähelepanu osaliseks said veel instrumentaalsed tantsuzanrid.Tähtsal kohal olid veel sümfoonilised poeemid,ooper,ballett ja operett. Franz Schubert (1797-1828) See Saksa helilooja elas vaid 31 aastaseks,ent jõudis luua üle 50000 muusikateose.Enamuse tema loomingust moodustasid laulud ja klaveripalad.Kuid ta kirjutas veel ka 19 ooperit ja 9 (8) sümfooniat.Tema viimast sümfooniat nimetatakse ....... sümfooniaks.Tuntumad laulutsüklid olid ,,Ilus möldrihüüe" ja ,,Talvine teekond".Tuntumateks soololauludeks aga ,,Metshaldja" ja ,, Ave Maria" .Scuberti elu oli
Teater ja kino Teatri keskus Tallinn. „Estonia“, Draamateater, Tallinna Töölisteater. Tartu Vanemuine. Kuni 1920 keskpaigani impressionism, sümbolism, ekspressionism. Lavastaja Paul Sepp. Vaataja tüdines katsetustest. Publik vähenes. Realistlikkuse ilmumine. Psühholoogiline lähenemine. Kõige kindlam rahvatükk, suur publikumenu. Raudsepa „Mikumärdi“, kõige esitatum näidend. Kitzbergi „Kosjasõit“Juhan Simmi lauludega. Sõnalavastustele lisandusid ooper, operett ja ballett. Eriti hästi läks operetil (juhatas „Estonias“ Alfred Sällik, primadonnaks Milvi Laid). Operett edukas ka Vanemuises- Ida Urbel seal balletiga. Lemmiknäitlejad Paul Pinna, Erna Villmer, Mari Möldre (Toots), Ants Eskola, Liina Reiman. Autoritaarsel ajal pinged, üsna ühiskonnakriitiline teatrielu. 30ndate lõpp oli teatrile loominguliselt kui ka majanduslikukult väga soodne. 1938- Riiklik Lavakunstikool. Kutselised teatrid Viljandis ja Pärnus, poolkutselised Narvas,
Armastatud olid erinevad instrumentaalsed väikevormid nagu soololaul, ooper. Loodi ka palju programmilist muusikat ja iseloomulik joon oli meloodilisus. Orkestrikoosseis muusus ja juurde tulid vaskpuhkpillid ning löökpillid. Teostele võeti ainet muinasjuttudest või legendidest. Armastatud seltskonnatants oli valss. Uued muusikazanrid Sümfooniline poeem Programmiline süit Programmiline sümfoonia Operett Heliloojad Franz Schubert(Austria) tema muusika on romantiliselt tundküllane. Ta on kirjutanud oopereid, missasid, klaveriteoseid, sümfooniaid ja tsüklites laule (,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond") Robert Schumann(Saksamaa) tema teostes põimuvad unistus ja reaalsus, tundepuhangud ja lüürilisus. Tema loomingu kaalukama osa moodustavad programmilised klaveripalad(,,Lastestseenid", ,,Karneval") ja laulud(,,Poeedi armastus", ,,Naise elu ja armastus")
"(2) 7 5. LAVASTAJATÖÖD Alates 1997. aastast töötab Helgi Estonias näitejuhina. (1) Tema mõned näitejuhitööd Estonias: Leonard Bernsteini muusikal "West Side Story" Giacomo Puccini ooperid "Il Tabarro" ja "Gianni Schicchi" Giuseppe Verdi ooper "La Traviata" Giacomo Puccini ooper "Õde Angelica" Aleksandr Dargomõzski ooper "Näkineid" Wolfgang Amadeus Mozarti ooper "Don Giovanni ehk Karistatud patune" Jacques Offenbachi operett "Ilus Helena" Raimo Kangro ooper "Süda" Marguerite Monnot' muusikal "Irma" Jule Styne'i muusikal "Sugar" Giuseppe Verdi ooper "Don Carlos" Modest Mussorgski ooper "Boriss Godunov" Carl Maria von Weberi ooper "Nõidkütt" Tõnu Raadiku muusikal "Vargamäe tõde ja õigus" Tõnis Kaumanni ooper "Mina Napoleon!" (2) 8 KOKKUVÕTE Antud referaat on koostatud näitleja Helgi Sallo elust ja tööst näitleja, laulja ning näitejuhina.
· A. Kunileu noorem vend · Õppis Valga Cimze seminaris · Loominhus kõige tuntum laul ,, Kaunimad laulud" RAHVAKULTUUR 20.SAJ. ALGUL · Tartu o Rahvakultuuri ,,süda" o Eesti Rahva muuseum o Rahvaviiside kogumine o Aleksander Läte ja Rudolf Tobias muusikaelu arendajad o 1906 Vanemiuse uue hoone valmimine o Karl Menningu teatritrupp kutselis teatri sünd Eestis · Tallinn o 1906 kutseline teater ka Estonia Seltsi juurde. Mängukavas operett o 1910 VII üldlaulupidu. Kohaliku loomingu hulk suurenenud. Esmakordselt oli ühendkooride kavas ainult eesti laulud o 1913 uue teatrimaja avamine o 1914 ettepanek Eesti Seltsi juhatusele asutada konservatoorium o 1919 konservatooriumi avamine.
7 Weber ja Schubert. Tolleaegses muusikapildis sai tähtsa koha väljendusrikas ja tundeküllane meloodia. Muusikal oli tihe seos kirjanduse ja kunstiga. Pöörduti fantaasiamaailma, huvituti erinevatest rahvuskultuuridest ning oma maa rahvaloomingust. 19. sajandi algul muutus olulisemaks tekstiga seotud muusika: soololaulud ja ooperid. Tõsise ooperi kõrvale astus peagi meelelahutuslik operett. Instrumentaalmuusikas olid armastatumad lühipalad, orkestrimuusikas programmilised sümfooniad. Uue zanrina ilmus 19. sajandi muusikasse üheosaline programmiline sümfooniline poeem. Programmiline on selline muusika, mille aluseks on kas kirjandusteosest või mujalt võetud süzee (=sisu). Heliteose pealkiri annab meile tavaliselt kõige selgema vihje teose programmi kohta. Muusikas loetakse kogu 19. sajandit romantismi ajastuks. (3) 5. ROMANTISM ARHITEKTUURIS
Pärnumaa Kutsehariduskeskus William Shakespeare Referaat Mary-Heleen Lillemäe LH-11 Pärnu 27.09.2011 Sisukord Elulugu..............................................................................................3-5 Looming.............................................................................................6-9 Kasutatud materjalid..........................................................................10 Elulugu William Shakespeare (23. aprill 1564 3. mai 1616) oli inglise luuletaja ja näitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse s...
William Shakespeare Referaat 1 Sisukord Elulugu..............................................................................................3-5 Looming.............................................................................................6-9 Kasutatud materjalid..........................................................................10 2 Elulugu William Shakespeare (23. aprill 1564 3. mai 1616) oli inglise luuletaja ja näitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse suurkuju. William Shakespeare sündis köösner John Shakespeare'i perekonnas. Shakespeare` ide perekonnas oli kaheksa last, kellest kolm surid juba lapsepõlves. William oli pere kolmas laps ja ühtlasi ka vanim poeg. William Shakespeare õppis kodulinna grammatikakoolis, kus pöörati suurt tähelepanu ladina keelele. Alustati põhitõdede omandamisega, hiljem t...
See asi ei saanud nõndamoodi kaua kesta!" 1930ndatel aastate algul sõitis ta New Yorki tagasi ja hakkas Yorkville'is, saksakeelses linnaosas, lõbustama õllesaali külalisi saksa laulude ja meloodiatega. Esimen kokkupuude muusikateatriga oli Loewe'l 1935. aastal, kui ta ühes show tarbeks kirjutas laulu " See valss sündis Viinis". 1937 aastal valmis ta muusikal "Tervitus kevadele" (Salute to Spring), mis tuli lavale St. Louis's. Tema 1938. aastal New Yorgis esietendunud operett "Tähtis daam" (Great Lady) pidas vastu vaid 17 menuta etendust ning uuesti pöördus kibestunud helilooja restoranipianisti orjatööle tagasi. Ka koostöö Lerneriga polnud algul plaju edukam. Nende esimest tükki "Peo hing"(Lifeof the Party)mängiti 1942. aastal Detroidis küll ühel hooajal, kuid teised 4 teatrid selle vastu hubi ei tundnud. 1943. aastal esietendus Brodway'l nende "Mis siin lahti on ?"(What's up
Romantism (I tund)
Romantism- on 19.sajandi kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund, mis vastandus 18
sajandil valitsenud klassitsismi seaduse & mõistuspärasusele.
Andsid tõuke sellele ajastule : Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-1794)
Napoleoni sõjad (1799-1814)
Sündis rahvusteadvus - hakati huvi tundma rahvamuusika vastu, otsiti rahvuslikku
identiteeti. Heliloojad hakkasid kasutama oma rahvamuusikat.
Sai romantism(romantiline liikumine) alguse saksamaalt & laienes üle kogu
euroopa. Ranged ettekirjutused,mis olid eelmisel ajastul hakkasid tekitama
vastuseisu kunstnikkes , kes tahtsid väljendada eelkõige oma tundeid.
Hakati ülistama tundevabadust. Romantikuid iseloomustas üks lause: Mõistus võib
eksida, tunded ei eksi kunagi. Ajastu kangelased: Said tasakaalutud
tundeinimesed keda iseloomustab elav kujutlusvõima, spontaansus & ülitundlikkus.
Ülim õnn ühele rom. kangelasele on armastus.
Tähtsamad esindajad:
A buklett voldik aaria - üksiklaul ooperis burger - hamburger aasiv - heatahtlikult pilkav busmanid - Lõuna-Aafrikas elav rahvas abiturient - gümnaasiumi lõppklassi õpilane bänd - ansambel absoluutne - täielik büroo kontor adjektiiv - omadussõna D adresseerima - aadressi järgi saatma daalia - ilutaim (jorjen) aduma - mõistma, taipama daam - proua adverb - määrsõna debatt - vaidlus, arutelu agressiivne - ründav, vallutushimuline defekt - viga agu - koidueelne hämarus dekoratsioon - kaunistus, kujundus aimama - ette tundma, vaistlikult arvama demonstratsioon - meeleavaldus; akaatsia - troopiline põõsas või puu väljakutsuv käitumine, selgitav näitamine alasi...
Harmooniat rikastati kromantismidega 3. Rütmika muutus vaheldusrikkamaks 4. Tempode puhul armastati suuri äärmusi 5. Dünaamika on nüansside rikas 6. Huvi vanamuusika vastu 7. Suurenes ilmaliku muusika osatähtsus 8. Huvi rahvamuusika vastu 9. Tähelepanu keskmesse tõusi programmiline muusika 10. Pillid said tänapäevase kuju Zanrid 1. Ooper 2. Soololaul 3. Sümfooniline poeem 4. Kammerlikud väiketeosed klaverile 5. Klaveritranskriptsioonid 6. Operett Ooper 19.sajandil Ooper oli 19.sajandi põhi zanr. Publiku huvi oli tohutu. Ooperi pealinnaks oli Pariis, kus olid kõige paremad tingimused ooperite ettekandmiseks. Ooperite ainestik pärines antiikajaloost ja mütoloogiast. Tunti huvi ajaloo, looduse ja inimtunnete vastu. Oopereid kirjutti tellumustööna. 1. Itaalia ooper. Impressrio osatab teatri, koostab trupi ja tellib ooperi.Itaalias on aasta jooksul kolm hooaega ehk stagione´t, mis kujunesid välja 17.sajandi teisel poolel.
- see tähendab, et teosel on sisu. sisu võib olla võetud kunstist, ajaloo sündmusest ,kirjandus teosest võib juhtuda ka nii ,et autor mõtleb ise süzee välja. romanismiajastu põhizanriks on ooper. tekkisid uued zanrid muusikas : soololaul klaveri saatel, sümfooniline poeem(üheosaline programmiline teos sümfoonia orkestrile), 'sõnadeta laul''(kammerlik väiketeos klaveril), klaveritranskriptsioon(suurteose ümberkirjutus klaveril), operett romantism jaguneb kolmeks vararomantism(1815-1830), kõrgromantism(1830- 1890), hilisromantism(1890-1895). Franz Schubert (1797 - 1828) Austria helilooja . ta oli pärit suurest kooliõpetaja perest, nimelt oli ta oma pere 12. laps. terve pere oli muusikaline. isa oli kuri koolmeister. schubert oli v äga mitmekülgselt andekas, ta mängis väiksena juba viiulit ja klaverit, käis kooris laulmas ja viiuliorkestris oli ta vahepeal ka dirigendi osas
TEATRITEADUSE ALUSED, MÕISTED 1. Theatron – Vana-Kreeka keeles vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid – performing arts – laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat jne Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, teatris edastamiseks mõeldud Lavastus – koostöös kirjaniku, lavastaja, näitlejate, helilooja jne loodud teos, mida esitatakse teatris Etendus – lavastuse ühekordne esitamine, variant Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitlejana kehastatuna, näitleja + tegelane = roll 2. Teatriuurimise perspektiivid (kuidas uuritakse): Ajalooline teatriuurimise perspektiiv – alates Vana-Kreekast, kuidas teater kultuurides välja kasvas, Roomas, Euroopas jne Esteetiline ja teoreetiline teatriuurimise perspektiiv – kunstiküsimused, mis toimub laval, publikus, erinevad vaatepunktid Sotsiaalne ja kultuuriline teatriuurimise perspekt...
Tunde- ja meeleoluvarjundeid anti edasi ootamatute har-moonianihetega. Muusikat lähendati kirjandusele ja kujutavale kunstile. Vaba tundeväljenduse nimel lubasid romantikud endale mitmesuguseid kõrvalekaldumisi traditsioonidest. Selle tulemuseks olid nn. vabas vormis muusikateosed, millel vormiskeem tihti puu-dus ja muusikaliste mõtete kulgu määras helilooja fantaasia. Selle ajastu lemmikanr oli soololaul. Ooperi kõrval omandasid tähtsa koha ballett ja operett. Maalikunst - Ainestiku valimisel pöörduti minevikku, tunti huvi Idamaade ja üldse eksootika vastu, kuid ei jäetud kõrvale ka kaasaja sündmusi. Pearõhk asetati väljendusviisidele - valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Kaalutletud rahule eelistati liikumist, järske kontraste, dramaatilisust ning tunnete ohjeldamatust. Mood - Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, mille kõrval hakkas õigust nõudma pikk-kuub. Põlvpüksid olid jäänud minevikku
luule moraalsed alused) luule peab olema selge,loogiline; kinnitas silbilis-rõhulise värsisüst. Paul Fleming(1609-40) 17saj suurim Sks poeet. Opitzi õpil; käis Tln, armus Elsasse; suhtles Eestis kaupmeestega, kõrg- ja keskkihiga. Draama- arenes kiiremini Ing ja Hisp-s. Draama kuldne sajand kestis 16.s keskpaigast 17.s keskpaigani. Hisp rahvusdraama rajaja oli Lope de Vega. Bteater- mitmekesine temaatika, palju liikumist, uhked dekoratsioonid; tekkis ooper ja operett. Tirso de Molena- teosed annavad edasi tegelaste mõtte ja tundevarjundi; kuulsaim näidend "Sevilla pilkaja ja kivist külaline". Pedro Calderón de la Barca- Eur suurim baroki dramaturg; esindab küpset barokki; ülistab inimese sisemist vabadust; sümbolid, allegooria esipl; peateos "Elu on unenägu". Klassitsism- Tekkis barokile vastukaaluks Pr-l; eksisteeris Eur kultuuris 17.& 18s. Luules hinnati puhtaid riime& ranget vormi. DR. Klassits tragöödia- pidi olema ainult värssteos;
(konkreetse sisuga, mingi süzeeega. Mis on võetud kas kirjandusteosest või kunstist, ajaloo sündmustest või mõtles helilooja selle ise välja. 6. Ajastu põhizanriks on ooper. Uued zanrid mis tekkisid romantismiajastul- soololaul (häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (ühe osaline programmiline teos sümfoonia orkestrile), ,,sõnadeta laul" (väike teos klaverile, nt mendelson armastas neid kirjutada). Klaveritranskriptsioon- suurteoste ümberkirjutus klaverile. Operett (meelelahutus zanr mis on tekkinud koomilise ooperi baasil) Vararomantism 1815-1830. Peale seda kõrgromantism 1830-1890, hilisromantism 1890-1925. Franz Schubert (1797 1828) Laulis kirikukooris ja mängis viiuliorkestris. Oli väga andekas. Schuberti aad ühised koosviibimised, muusika, kirjandusega ja vahel veini ja väljasõitudega. (olemine koos oma sõpradega) Ta noote hakati trükkima sõprade ettekäändel. Materjaalne külg ei lubanud abielluga oma
Pakkumata sügavamat rõõmu, võimaldas see tegevus Verne'il siiski kuidagiviisi ära elada ja ühtlasi millekski tõsisemaks valmistuda. Kõige heatahtlikumaks noore algaja vastu osutus tollal oma kuulsuse tipul olev Alexandre Dumas vanem, kelle asutatud "Ajaloolises Teatris" (Théãtre historique) nägi rambivalgust ka Jules Verne'i esimene ühevaatuslik värsskomöödia "Murtud kõrred" ("Les pailles rompues", 1850), millele järgnes kohe ka operett "Pimesikk" ("Colin-Maillard"). Edu algus XIX sajandi keskpaik oli suurte murrangute aeg. Sotsiaalsed revolutsioonid, üllatavad avastused teaduses ja tehnikas. Sooritati sentsatsioonilisi retki maakera senitundmatuisse paikadesse. Õhupallid tiirutasid taeva all. Elekter tõotas muinasjutulisi väljavaateid. Gigantsed aurulaevad ja usinad auruvedurid muutsid põhjalikult inimeste ettekujutust võimalikust liikumiskiirusest. Ahv osutus inimese sugulaseks
ise kaasa. 1907. aasta sügisel valiti ,,Estonia" esimeheks J. Linnamägi, kes asus energiliselt etteotsa ja päästis teatri, tehes palju ümberkorraldusi. Sealhulgas vä- hendas Paul Pinna töökoormust. Mõne aja pärast hiilgas ta kõikidest teistest staaridest veelgi heledamalt, kõige kõrgemal. Olles ameti poolest teistest kõrgemal, sai ta endale valida osad, mis võimaldasid tal hiilata, osad nagu näiteks kuningas Lear, Napoleon, Ivan Julm jne. Eriti meeldis talle operett, kus ta sai täielikult rakendada oma ülekeevat tem- peramenti ja mängulusti. 11.mail 1908 abiellus Paul Netty Adleriga. Ta oli Nettyt juba ammu teadnud. Pärast mõneaastast tutvust viis Paul Netty ,,Estonia" asjaarmastajate-näitlejate ringkonda. Alguses mängis Netty väikeseid osi, hiljem oli juba tunnustatud näitleja. Aastatel 1907-1912 tutvus Pinna veel Saksa teatrieluga, lüües oma suurepärase osaga laineid; külastas Berliinis Emanuel Reicheri teatrikursusi; andis koos
aastal, vaid kolm päeva enne eesti rahvusliku teatri sündi, avati Aia tänavas, praeguse Vanemuise väikese maja kõrval asuvas pargis Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi suveteater, mis tegutses kuni I maailmasõjani. Kui algul oli teater avatud vaid seltsi liikmetele, siis hiljem kogu linnarahvale. 1870. aastail domineerisid repertuaaris sõnalavastused, peamiselt komöödiad ja jandid, draamaklassikast mägiti Schillerit ja Shakespeare`i. 1880. aastail said publiku lemmikuteks ooper ja operett. Käsitööliste Seltsi suveteater oli nii repertuaari kui mängustiili poolest kohalikele eesti teatritruppidele suureks eeskujuks. Seega ei tekkinud eesti teater tühjale kohale , vaid jätkas Eestis juba juurdunud, peamiselt saksakeelse teatri tegemise ja vaatamise traditsiooni eestlaste või eestimeelsete entusiastide eestvõtmisel eesti keeles. Eesti teatri loomise ajendid ja põhjused Rahvusliku teatri teket tuleks kindlasti vaadelda laiemas sotsiaalses kontekstis, sest siis
Postdramaatilist teatrit iseloomustab: · Teatri väljendusvahendite mitte-hierarhilisus · Simultaansus, paljude märgisüsteemide ja tähendusliinide samaaegne koostoimimine · Mäng märgi tihedusega · Muude väljendusvahendite esiletõus: muusikalisus, visuaalsus, kehalisus · Multimediaalsus (kasutatakse palju tehnoloogilisi vahendeid) 29. Millised on peamised teatrikunsti liigid? 1) Sõnateater ehk sõnalavastusteater ehk draamateater 2) Muusikateater: ooper, operett, muusikal 3) Tantsuteater: klassikaline ballett, modernballett, kaasaegne tantsuteater ehk nüüdistants (postmodernistlik tants) 4) Nukuteater 5) Miim, pantomiim 6) Objektiteater, osavõtuteater, foorumteater jne 30. Nimetage ja defineerige muusikateatri peamised zanrid. Ooper klassikaline muusikateatri zanr. On draamateksti ettekanne ühe või mitme kostüümidesse riietatud laulja poolt koos saateinstrumentidega. Sai alguse 16. Sajandi Itaalias
Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 16 saj ) IV. Barokk ( 17 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed, vanad ehted, pillide jäänused kõik need kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal ei olnud helikunst omaette kunstiliik ta oli tihedalt seotud usundite ja kommetega, tantsude ja mängudega. Muusikale omastati ...
ootas revansi, seanssi, katsuti pulssi, sukkki, monarhi, karsumdi, mäslema, kaslane, linlik, barokne, ruljas. Võõrsõnad Tunnused: 1. Kui sõna algab G,B,D-ga NT: Gloobus, Bassein, Diivan 2. Pikk O järelsilbis NT: operatsioon, autonoomia 3. Võõrhäälik sõnas F,S,Z,Z NT: zilett, zooloog, sokolaad 4. Rõhk järelsilbis NT: ballett, operett, parkett, kalkulatsioon 5. Ülipikk täishäälik järelsilbis NT: evakueerima, kompenseerima, nahaalne Harjutus: Stiihiline ürgjõuline Materiaalne varanduslik Missioon ülesanne Gild keskaegne ametiühendus Psüühiline hingeeluline Almanahh koguteos Kasahhid rahvus Krahh järsk kokkuvarisemine Tsehhid rahvus Psühholoog hingeelumõistja Mahhinatsioon sobing, riugas Trohheus värsijalg Uhhaa kalasupp Niss seinatühe Afiss müürileht
päeval avastas naine, et tunnistada. Tõnu oli on 1986 aastal ootab Tõnult last ning tema ideaal. Lõpuks tuli lavastunud Savoy Ball, see ei jäänud saladuseks Mari ema juurde ja ütles mille nägemata polevat ka Hendrikule. Kord Tõnule: ,,Tõnu, sa ei eestlane eestlane. Veel jõudis kätte traagiline sobi emale enam, mine oli 1986 a. Estonias sündmus, mil Katrin sai ja ära enam tagasi tule! '' operett, kus mängisid teada, et Hendrik suri Sellest päevast peale ei Karisma, Kilgas ja operatsioonilaual (tal oli ole Katrin Karisma uut Krumm esimest korda neeruvähk). Kati sai suhet tahtnud ega kolmekesi koos. alles siis aru, mis ta elus alustanudki. Lõpuks ta ,,Kas Te kahetsete seda, tegelikult toimunud oli ikkagi mõistis, et kui et hakkasite näitlejaks,
Romantikute teoseid võib iseloomustada sõnadega "põgenemine, rändamine". Romantismiajastu heliloojad võtavad zanrid klassitsismist ja töötlevad neid. Romantismiajastu lemmikzanrideks olid soololaul, sümfooniline poeem, sümfoonia, miniatuurid klaverile, ooper(ka juba muusikaline draama). Tänu soololaulu populaarsusele olid sageli laulutaolised isegi romantikute suurteoste üksikud osad ja episoodid. Lavamuusikas omandasid ooperi kõrval tähtsa koha ballett ja operett. Edvard Grieg (1843-1907) Edvard Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Tema kujunemist mõjutasid nii kodumaa kui ka taani rahvusliku kunsti eest võitlevad muusikud, eriti Griegi sõber Nordraak. Nemad ergutasid Griegi huvi rahvamuusika vastu. Grieg oli esimene Põhjamaade helilooja, kes suutis tõsta norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele. Ja Griegi looming avas maailmale Norra rahvamuusika kordumatu omapärase ilu. Grieg oli ka esimesi Euroopa heliloojaid, kelle
2. ARHITEKTUUR a) sakraalarhitektuur - on usuga seotud ehitised. b) profaanarhitektuur - ilmalikud ehitised. c) militaararhitektuur (nende juurde kuulub sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur) 3. TARBEKUNST a) keraamika b) tekstiilikunst c) klaasikunst d) metallehistöö e) nahkehitustöö f) puittehistööd 4. TÖÖSTUSKUNST 5. MUUSIKA a) vokaalmuusika b) instrumentaalmuusika 6.ILUKIRJANDUS e. Belletristika a) lüürika b) eepika c) dramaatika 7. TEATRIKUNST a) näidend b) ooper c) operett d) ballett 8. KOREOGRAAFIA a) rahvatants b) peotants c) estraaditants d) klassikaline tants 9. ESTRAADIKUNST a) muusika b) tants c) sõnakunst d) tsirkus 10. TSIRKUS akrobaadid, klounid, illusionistid, dresseerijad, ekvilibrist, zonglöörid, kunstratsutajad. 11. FOTOKUNST 12. FILMIKUNST a) mängufilm b) multifilm c) dokumentaalfilm 13. TELEVISIOONIKUNST 14. ARVUTIKUNST Kordamisküsimused 1. Milline seos kultuuriga on kunstil? 2. Mida kõike võib sisaldada mõiste kultuur? 3
Romantismi ajastu muusikat iseloomustab väga väljendusrikas ja tundeküllane meloodia. Teostele võeti ainestik tihti muinasjuttudest ja legendidest. Palju kasutati rahvaviise. Armastatud seltskonna tantsuks sai valss. Uued muusikazanrid: 1. Sümfooniline poeem emotsionaalselt pingestatud üheosalin programmiline teos sümfoonia orkestrilt. 2. Programmiline sümfoonia nelja osaline teos sümfoonia orkestrile millel on sõnaline sisuseletus. 3. Operett meelelahutus zanr kus erinevalt ooperist on suur osa sõnal, teemaks on tavaliselt õnneliku lõpuga armastuslugu, kuid ta võib olla ka ajakajaline. 4. Ballett muusikaline lavateos kus teose sisu antakse edasi tantsides. Heliloojad romantikud 1. Niccolo Paganini Itallia (1782-1840) 2. Franz Schubert Austria (1797-1828) 3. Carl Maria von Weber - Saksamaaa (1786-1826) 4. Hector Berlioz - Prantsusmaa (1803-1869) 5
Teatriteaduse alused Tarkust jagas Anneli Saro Draama on verbaalne dialogiseeritud tekst, mis on sobiv etendamiseks teatris. "Draama" kasutamisel "dramaatika" sünonüümina tuleb siiski tähele panna, et esimene käibib ka kitsamas tähenduses, märkides üht näitekirjanduse kolmest klassikalisest anrist (tragöödia - komöödia - draama). Dramatiseering eepilise teose ümbertöötlus näidendiks. Dramaturgiline tekst teistele tekstidele tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos (nt luulekava). Alustekstide suhtes on see tõlgendus. Kuuldemäng lugemiseks/kuulamiseks raadios esitamiseks mõeldud draamateos. Liberto muusikalise lavateose lühike sisukirjeldus Stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jmt loodud teos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ette kandmise ajal. Etendus lavastuse 1x esitus. Retsitatiiv lauldes kõnelemine Parateatraalne eksperiment l...
Romantism Romantism on euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18. saj. lõpus ja 19. saj. esimesel poolel. Sõna "romantism" on tulnud prantsuse keelest. Selle mõistega tähistati 17.-18. saj. kirjanduses rüütliromaani, samuti fantastikal põhinevat kujutluslaadi ja kunstilise väljenduse tundelisust. Koolkondliku mõistena kinnistus "romantism" alles 1830. aaastail. Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. Kunagi varem polnud helilooja asetatud nii kõrgele pjedestaalile helilooja oli kui ülempreester, kes on võimeline tajuma teistpoolsust, milleni tavaline inimene ei jõua. Selline romantiline kunstnikutüüp andis kogu kunstile kõrgema hoiaku. Subjektiivsuse valitsemi...
Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos, kunstiteos või ajaloosündmus. · Ajastu põhizanriks on ooper. · Tekkisid uued zanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline teos sümfooniaorkestrile, see on programmiline ehk sellel on sisu), kammerlikud väiketeosed klaverile (nokturn öömuusika; ballaad; ,,sõnadeta laul"), klaveritranskriptsioon (suurteose ümberkirjutus klaverile) ja operett (meelelahutuszanr, mis tekkinud koomilise ooperi baasil). Rober Schumann ,,Unelm" Franz Schubert (1797-1828) On Austria helilooja, kes sündis paljulapselises peres. Isa oli range koolmeister. Kodus armastati muusikat. Oma isa ja vendade eeskujul hakkas õppima erinevaid pille ja kirjutama ka muusikat. Schubert töötas abiõpetajana mõned aastad, tekkis konflikt isaga. Schubert oli veendunud, et tahtis kirjutada muusikat. Ta kirjutas muusikat erakordse kiirusega
?kodades ning 1917. aastast Berliinis F. Metzneri ateljees. Eestisse ?nnestus tal naasta 1918. aastal. "Pallasega" oli Anton Starkopf seotud, selle loomishetkest ja aastatel 19211923 oli ta ka kooli juhi rollis, tegutsedes direktori aset?itjana. Teatri- ja filmikunst Eestis kujunes teatrielu keskuseks Tallinn.Seal asus kolm t?htsat teatrit, n?iteks Estonia.Estonia laval v?is n?ha nii s?nalavastusi ja operette kui ka oopereid ja ballette. 1907. aastal etendati esimene operett Herv? "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "??maja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett L?o Delibes'i "Copp?lia".Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti balett Eduard Tubina "Kratt" j?udis lavale 1944. aastal.1944. aasta Tallinna pommitamises h?vis Estonia teatri hoone. Maja taastati 1947. aastal. Teisi teatreid oli ka mujal Eesti linnades.Samuti v?isid inimesed k?ia n?
Sõnateater põhineb kirjalikul (draama)kirjanduse tekstil või protsessdramaturgia käigus loodud tekstil või dokumentaalmaterjalil. Fikseeritud tekst puudub. Väljendusvahendid on näitleja kõne ja mäng. Sõnateatri alla kuuluvad rühmatööd ja protsessdramaturgia, dokumentaalteater, improvisatsiooniline teater, laste- ja noorteteater, stand-up komöödia, raadio- ja teleteater. Muusikateater ooper, operett, muusikal. a) Ooper klassikaline, rangelt reglementeeritud muusikateatri zanr. Vanim zanr, mille puhul kasutatakse nüüdisaegseid tehnikaid. Ooperi osad: aaria (ühe laulja suurem muusikapala, väljendab tundeid), retsitatiiv (esitatakse poollauldes, viib tegevust edasi), duetid/koorid/ansamblinumbrid väljendavad tegelastevahelisi suhteid. Ooperis ei kõnelda. Reeglid on välja arenenud konkreetsete teatrite juures. Ooperid on kirjutatud konkreetsele teatrile:
2) Afro-prantsuse muusika b) Louis Armstrong (1901-1971) on Joe Oliveri tunnistanud oma noorpõlve-eeskujuks. apoleon müüs suured valdused inglastele maha kuldrahade eest. Mõned saared jäid nt. Aruba, kus on Püstoliga paugutamise pärast sattus ta parandusmajja, kus talle kornet pihku pisteti. Järgnes periood prantsuse keel. Prantslastel oli ooper ja operett. Ning ka seltskonnatantsu muusika (padespan, kadrill). Chocagos Joe Oliveri orkestris ja abiellumine sama orkestri pianisti Lil Hardiniga. Viimane õpetas See muusika on tekkinud Trinidadis (Antillides). Erinevad rütmid: merenque, calyps, reggae (Bob Armstrongile selgeks noodikirja saladused. Oma esimesed heliplaadid mängis Louis Armstrong Oliveri Marley), ska (paras lõhkumine)
Samuti oli vahel kuulda Radio Luxembourgi, kust lasti välismaist muusikat. Mu ema teabeväljas mängisid olulist rolli ka raamatud. Ta oli sage raamatukogu külastaja. Teda huvitasid maailmaklassika ja kriminullid. Mu ema oli väga tihe teatri- ja kinokülastaja. Teatris vaatas ta ära peaaegu kõik etendused, mida mängiti. Lavastuste kunstiline tase oli üldjuhul kõrge ja meelelahutusvormidest oli teater üks haaravamaid. Näiteks oli ülimenukas Estonias mängitav operett ,,Savoy ball". Lavastustesse põimiti peenelt ka propagandat, kuid kriitikameele olemasolu aitas sellest läbi näha. Kinos näidati põhiliselt filme laiast Nõukogude Liidust. Samuti näidati eesti, india ja Ida-Saksa filme. Nende kvaliteet ja kunstiline väärtus ei olnud sageli kiita, kuid vahepeal sattus sekka ka paremaid palasid. Minu ema teabevälja operatiivne kiht oli võrreldes teiste kihtidega suurim. Väärtused,
kuurortides puhkajate lõbustamiseks. 20 sajandi teise aastakümne alguses mängis ainuüksi Saksamaal ligi 20 000 muusikut salongiorkestrites. Tollal hakkas üha enam nende repertuaaris kohta omama tantsumuusika, kuni restoraniorkestrid muutusidki väikesteks tantsuorkestriteks. Tähtsat osa etendavad levimuusikas laulud ja tantsud kergesisulise muusikateatri lavalt, mis 19 sajandil olid pärit peamiselt laulumängudest, farssidest ja muudest lihtsakoelistest teatritükkidest. Siis tuli operett, mis eriti rikkalikult toitis 20 sajandi alguse levimuusikat, ja muusikal, mis vallutas sajandi teise poole. Kui operett ja muusikal on välja kujunenud selgete tunnusjoontega kerge muusika- teatrite žanriks, siis niisugused lavakunsti žanrid n agu v arietee, revüü, kab aree, m usic- hall, estraad ja tsirkus on omavahel põimuvate elementidega segavormid, mille juured ulatuvad kaugele minevikku. Varietee ja revüü eelkäija on prantsuse rahvalikesse naljamängudesse pikitud laulude
muusikaks. Populaarseteks zanriteks said soololaulud, mis väljendasid ajastu meeleolu, armastust, kannatusi, õukonna intriige jne. Zanriteks said instrumentaalminiatuurid. Eksprompt, rondo, scherzo - muusikalised monumendid varietuurid jne. Populaarsuse võitsid klaveritsüklid ja sümfioonilised poeemid. Edasi kopaneeriti sümfooniaid, oopereid ja soolokontserte. Lavale jõudsid aga uutena balletid ja operetid. Balletis toimub tegevus liikudes orkestri saatel. Operett on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. 19. saj keskel hakati ehitama Euroopas muusikakatreid, kus orkester viidi lavaauku. Heliloojad: F.Schubert (1797-1828) oli austria helilooja. Oma lühikese elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erineva teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Schubert oli sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi
2. ARHITEKTUUR a) sakraalarhitektuur - on usuga seotud ehitised. b) profaanarhitektuur - ilmalikud ehitised. c) militaararhitektuur (nende juurde kuulub sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur) 3. TARBEKUNST a) keraamika b) tekstiilikunst c) klaasikunst d) metallehistöö e) nahkehitustöö f) puittehistööd 4. TÖÖSTUSKUNST e disain 5. MUUSIKA a) vokaalmuusika b) instrumentaalmuusika 6. ILUKIRJANDUS e. Belletristika a) lüürika b) eebika c) dramaatika 7. TEATRIKUNST a) näidend b) ooper c) operett d) ballett 8. KOREOGRAAFIA a) rahvatants b) peotants c) estraaditants d) klassikaline tants 9. ESTRAADIKUNST a) muusika b) tants c) sõnakunst d) tsirkus 10. TSIRKUS akrobaadid, klounid, illusionistid, dresseriad, ekvilibrist, zonglöögrid, kunstratsutajad. 11. FOTOKUNST 12. FILMIKUNST a) mängufilm b) multifilm c) dokumentaalfilm 13. TELEVISIOONIKUNST 14. ARVUTIKUNST Kujutav kunst I-Maalikunst Maalikunsti väljendusvahendiks on värvus
püüti jõuda psühholoogilise joonega operetina. Tuntuim operetisolist oli Milvi Laid. Ballett arenes kõige aeglasemalt ja viletsemalt. Esimene lavastus 1922. aastal. Rahel Olbrei moodustas tantsurühma. Teiseks suureks teatriks oli Vanemuine Tartus. Nüüd jäi Vanemuine oma tegevuses veidi Estonia varju. Lühikest aega oli teatav mõõnaaeg, mil ei suudetud enam endisel tasemel jätkata (peale Männingut). Vanemuine oli ka mitmezanriline teater ooper, operett, sõnalavastus. Operetti lavastati muusikalisest zanrist rohkem. Ooperit ei esitatud regulaarselt. Tallinnas asutati 20-date alguses uus draamateater mille nimi alguses oli Draamastuudio teater. Alguses olid vaid lõpetanud teatriõpilased. Said oma kasutusse praeguse Draamatetri hoone. Draamanäitlejad alustasid seal oma karjääri Aino Talvi, Priit Põldroos jne. Sõnalavastusega tegelevates teatrites 20-datel levis kaasaegne tõlkekirjandus. Mõjutajaks oli saksa impressionism. 30-datel
Enne seda oli vaid üksikuid näiteid. Tegevus pidi toimuma ühe ööpäeva jooksul, ühes kohas ja ühe tegevusliiniga. Vastand(?) äärmiselt liikuv teater, piiranguid pole ajale ja ruumile. Lava ja kujundlikkus oli tinglik, nüüd tuleb rohkem sümboleid. 17.sajandi alguses hakkab sisse tulema järjest rohkem rikkalikke dekoratsioone, muusikat, laulu nim maskimängudeks Inglismaal, kuid oli ka Hispaanias. 17.sajandi jooksul baroki tingimustes hakkavad levima uued zanrid ooper ja operett. Shakespeare'i näidendid. Eesti keelde on tõlgitud täielik kogu Shakespeare'i teoseid. 1959-1975 toimus see tõlkimine ja kokkupanek eesti keelde 31 näidendit. Shakespeare'i "Hamlet" tõlge oli 1910, Ants Oras tõlkis palju tema teoseid. 1946.aastal anti välja (ilma tõlkija nimeta, Nõuka ajal oli Ants Oras paguluses, teda ei võinud mainida) mitmeid (4) Shakespeare'i teoseid. Eestis oli üks kirjastus ja toimetati kõik teosed läbi (mitte nagu tänapäeval), protsess oli põhjalik.
för döden och förgänglighet Gustavianism/nyklassicism – bra relation med kungen, Han levererade politisk propaganda till stöd för kungen och stod för poetisk och musikalisk underhållning vid hovet; hyllningsdikter till Gustav IIIje Svensk vistradition- enkla visor tas upp och omarbetas: melodierna i hans sånger lånade han liksom andra sångförfattare ofta från melodier som var populära i hans samtid. De kom från opera och operett, dansmusik, folkvisor med mera, och arbetade om dem så de passade hans syfte. 1790 kom äntligen Fredmans epistlar ut, med förord av den då omvände Kellgren, med en av visorna. Verket består av 82 visor, som skildrar livet i Stockholm på 1760- och 1770-talen. Det är uppkallat efter Jean Fredman, en försupen urmakare, ”utan ur, verkstad och förlag”. Det andra ordet i titeln, epistel betyder brev och Bellmans tanke var, att Fredmans epistlar
ohtralt kui Wagneril), Wagneri muusikadraama, eriti ta harmoonia mõju. Opéra comique ja drame lyrique mõjutavad teineteist, näit. Bizet "Carmenis" (1875) on jooni mõlemast (lokaalkoloriit, mustlased, tänavapoisid jt. koomilisest ooperist, Carmeni vastandkuju õrn Micaela on iseloomulik pr. Muusikadraamale). Sama iseloomustab Offenbachi viimast teost "Hoffmanni lood" (ametlik zanrimääratlus on ka opéra comique). Opéra comique'ist kasvas 1850. aastatel välja operett, näit. Jacques Offenbachi "Orpheus allilmas" (1858). Teema 15. Itaalia ooper 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel poolel Kordamiseks: Opera seria (tõsine ooper), mis kujunes 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses, vältis koomilisi tegelasi. Koomilised tegelased koondusid samal ajal, 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses, koomilisse zanrisse intermezzo (tõlkes vaheaaeg, vahepala, vahemäng)
supee, turnee; e) abstraktmõiste: renomee -eeri- ld, -iseeri- kr tegusõnaliide: vibreerima, instrueerima, intervjueerima, retsenseerima, rehabiliteerima, kristalliseerima, organiseerima, pastöriseerima, filosofeerima, polemiseerima, teoretiseerima -ess pr a) naisisik: paruness, komtess, poetess, printsess; b) abstraktmõiste: finess -ett pr algselt vähendava tähendusega: klosett, parkett, pakett, omlett, kusett, vagonett, rakett, piruett, bankett, operett, kokett -ia kr ld abstraktmõiste: harmoonia, hierarhia, filoloogia, graatsia, koopia, mateeria, preemia, seeria -iin ld pr a) isik: blondiin, jakobiin, beduiin, kretiin, baleriin; b) aine, materjal: aspiriin, heroiin, steariin, margariin, kofeiin, musliin, dermatiin; c) asi: trampliin, giljotiin, tamburiin, peleriin, limusiin; d) abstraktmõiste: meditsiin, doktriin, distsipliin, rutiin
Shakespeare õigustas noorte loomulikke tundeid ja armastuse vabadust, kuna oli humanist. Komöödia lüürilises pooles on armastajad, naerualused on madalast soost inimesed, nt talupojad esinevad narridena (commedia dell'arte'i mõju). Osa komöödiaid + hilisemad tragöödiad on loodud maskimängu zanris (,,Suveöö unenägu" ja ,,Torm") zanr sai nime värvikate dekoratsioonide ja fantastiliste detailide küllusest. Tegevustik põimiti muusika ja tantsuga. Sellest hakkasid arenema operett ja ooper. Komöödiatega samal ajal kirjutas näidenditsükli ajalookroonikatest, kus toob esile võimuprobleemi. Kujutab Inglismaad hiliskeskajast kuni kaasajani. Sealsed võimu, moraali, individualismi ja vastutuse teemad kanduvad ka tragöödiatesse. Ajalookroonikate kuulsaim tegelane on Falstaff printsi hooldaja ja seltsiline, mitmepalgeline, ei suuda vastu panna kiusatustele, ropendab, liiderdaja. Varasesse loomingusse kuulub 2 tragöödiat: ,,Romeo ja Julia" (vrd keskaja
lavastajate põgenemises eksiili II MS alguses. Kui 1920. algusel võeti kasutusele loosung teatrist kui kui relvast, muutus näitekunst sõdadevahelisel ajal mõnes mõttes sõja jätkamiseks teiste vahenditega. 1920. aastatel oli kultuurielu Berliinis samaaegselt avalik elu. Aktuaalseid probleeme, sündmusi ja skandaale arutati laval, teatris, kohvikutes ja tänavatel. Toimus meelelahutusliku teatri tõus: nt revüü ja operett. Tegutseti nii Brahmi teatris, Reinhardti teatris. 1920. aastatel teatraliseeriti kogu avalikku elu ja ruumi. Tempost sai uue ajastu üks märksõnu. Tempo määras nii meelelahutusteatri kui ka poliitilise teatri. 1920. aastate poliitilist teatrit Saksamaal saab kirjeldada kolmest aspektist: · Teater kasutas rahvalikke mänguvõtteid (laadateater, tsirkus, commedia dell'arte, revüü), sidus nendega didaktilisi või agitaatorlikke elemente ning nalja ja situatsioonikoomikat.
New York. COLLIER, G. L., COLLIER, J. L. 2002. A Study of Timing in Two Louis Armstrong Solos. – Music Perception. Vol. 19, 3. University of California Press, 463–483. COOK, N. 2005. Muusika. Kujutlus. Kultuur. Tallinn: Scripta Musicalia. DALE, R. 1979. The World of Jazz. Birmingham: Basinghall Books Limited. DMITRIEV, N. 1996. Unbending Russias’s saxophones. – Jazz Changes, Vol. 3, 2, 10–11. DOBBINS, B. The Contemporary jazzpianist, Vol. I. New York: Charles Colin. EESTI esimene operett. 1931. – Rahvaleht, 25.07. ELISTO, E. 1949. Keelelisi küsimusi I. Tallinn: Pedagoogiline Kirjandus. ERM, A. 1984. Polkast rokini. Tallinn: Perioodika. ERM, A. 1989. Polkast rokini 2. Tallinn: Perioodika. ERNESAKS, G. 1980. Kutse. Tallinn: Eesti Raamat. ESTNISKA stjärnmusiker här! 1943. – YAM, nov.-dets., 12. GABBARD, K. 1995. Jazz among the discourses. Durham and London: Duke University Press. GILLETT, Ch. 1971. The Sound of the City. London: Sphere Books Limited. GLANZELIUS, I. 1959
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
