euroopas ja kõige suurem eestis Saadjärve voorestik. Väikevoortel on lubjakividest tuumik. Suurvoored koosnevad pudetatest setetest. Sinna peale rajatakse põlde. MOREENITASANDIKUD:liustikutekkeline, tasase või lainja pinnaga, palju on Kõrg-Eestis, Pandivere ja Sakala kõrgustikul.ümber on veekogud.OTSAMOREENID:mandrijää liikumisel kuhjusid liustiku serva ees vahepeal väljasulanud pudetatest materjalidest piklikud vallid. Vaivara Sinimäed, Kirde-Eestis ja Lääne-Saarema kõrgustik. OOSID:jää sulamisvee setetest kuhjevormid ehk vallseljakud on liivast, kruusast, veeristidest järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, moodustavad 10 km pikkusi oosiahelikke. Põhja-Eesti Kõrvemaal, Pandivere kõrgustiku nõlvadel, Kirde-Eesti tuntuim Iisaku-Illuka oosistik. MÕHNAD:kruusast, liivast künkad, paiknevad rühmiti, moodustavad mõhnastikke. Kõrvemaal, Männikvälja, Kurtna Alutagusel. *Eesti pinnavorme jaotatakse: 1.õhukese
hiljem arusaamatusi klaarida); telkida ning lõket süüdata tohib vaid selleks ette nähtud kohtades. 2 Neeruti maastikukaitseala http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=193 Neeruti Maastikukaitseala asub Lääne - Virumaal Kadrina ja Saksi vallas. Kaitseala moodustati 1957.a. 1999.a. korrigeeriti selle välispiiri. Neeruti - oosid ja mõhnad. Kaitseala jaguneb viieks sihtkaitsevööndiks (313 ha) - Sinijärve, Kiisa, Hobujärve, Juuru ja Karuaugu ja üheks piiranguvööndiks (959 ha). Neeruti lähedal sündis 1803.a. Fr. R. Kreutzwald. Neeruti mäed: Pistamägi, Tammemägi, Unimägi, Vallgeristimägi, Nuuskaugumägi, Kure- söödimägi, Mustakatkumägi, Paatermägi, Rebaste mägi, Vesiaugumägi, Ämmamägi, Ussimägi, Emumägi. 4 järve ja kümmekond järvikut, mis suve jooksul enamasti kuivaks jäävad
) kuhjusid liustiku serva ees vahepeal väljasulanud pudedast materjalist piklikud vallid - otsamoreenid. Tuntumad otsamoreenid on Vaivara Sinimäed Kirde-Eestis ning Lääne-Saaremaa kõrgustik. Ka liustiku sulamisvesi tekitas kuhje- ja kulutuspinnavorme; kulutusvormidest on tähtsaimad jääsulamisvee äravooluorud, milles paikneb palju järvi (Urvaste ja Kooraste järved Otepää kõrgustikui, Rõuge järved Haanja kõrgustikul). Jää sulamisvee setetest tekkinud kuhjepinnavormid on oosid ja mõhnad. Oosid ehk vallseljakud on enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke. Suurem osa neist paikneb Põhja-Eestis Kõrvemaal ja Pandivere kõrgustiku nõlvadel (Paunküla, Uljaste, NeerutiPorkuni, Rakvere, Aegviidu-Nelijärve jmt), Kirde-Eesti tuntuim on Iisaku-Illuka oosistik.
Karusaar Arktikas ning koos nendega on Norra pindala 387 266 km. Lisaks loevad norralased oma territooriumiks Bouvet' ja Peeter I saart ning kuninganna Maudi maad Antarktikas. Suurema osa Norramaa pinnast katavad mäed kuulus Skadinaavia mäestik. Siin on vähe Alpidele ja Kaukasusele omaseid kõrgeid, järsunõlvalisi tippe, iseloomulikumad on peaaegu tasase harjaga mäed, nn tundrud ja lamedad hiiglaslike vallide taolised mäeseljandikud oosid. Mäed jõuavad mõnel pool, eriti läänes, lausa mereni ja langevad sellesse kohati mitmesajameetrise seinana. Mõnikord jääb mägede ja merede vahele siiski rannikumadalikku, mis paaris kohas Oslo lähemas ümbruses ja sealt edasi Rootsi piiri poole, samuti Trondheimi lähistel moodustab suuremaid, suhteliselt tasasemaid ja meie vooremaad meenutavaid alasid. Need piirkonnad on ammustest aegadest olnud Norra põllumajanduslikumad ja tihedama asustusega alad, Trondheim ja Oslo aga
Maavarad Brigita Park 9.B Mida nimetatakse maavaradeks? Vaatamata Eesti väikesele pindalale, on Eesti maapõu maavarade poolest rikas. Maavaradeks peetakse maapõuerikkusi, mida on otstarbekas kaevandada ja kasutada. Eesti maavarad on nt: põlevkivi, mineraalvesi, lubjakivi ja dolomiit, ravimuda, savi, turvas, fosforiit, liiv ja kruus. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Maavarade varud... Tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maarete varudelt suhteliselt rikas. Eesti peamiste maavarade ajalugu Need on seotud pealiskorra erivanuseliste settekivimite ja neid katvate pudedate setetega. Neist vanimate kivimitega s...
a) - kulutusvormid (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) b) - kuhjevormid (oosid, sandurid, glf. mõhnad, glf. deltad) Limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pinnavormid a - kulutusvormid (jääpaisjärve abrasioonitasandikud, -nõlvad ja -astangud) b - kuhjevormid (jääpaisjärve akumulatsioonitasandikud, rannavallid, lgl mõhnad) c - kulutus-kuhjevormid (jääpaisjärvede abrasiooni-akumulatsiooni tasandikud) 3. Kuidas on tekkinud ja mille poolest erinevad oosid ja voored? harioosid - ristlõikes kitsad, suhteliselt kõrged, terava laega; kujunenud kitsastes jääalustes tunnelites lavaoosid - platookujulised oosid - laiad, tasase laega. Nende ooside ristlõikes näeme, et glatsiofluviaalsete setete kihid jälgivad (on sellega paralleelsed) oosi lage. Need oosid on kujunenud mandrijääs paiknevates avatud lõhedes. komeetoosid ka ooskuhik - nagu nimigi viitab on tegemist piklik ovaalsete asümmeetriliste pinnavormidega.
EESTI MAASTIKU TEADUSE AJALOOST 20.saj alguses eestikeelse ylikooli loomisega kutsuti Tartu Ylikooli mitmetest riikidest teadlasi, kes koolitasid meie oma teaduskonda. Eesti maastikurajoonide uurimisega tegeles Soome-Rootsi teadlane Johannes Gabriel Grano. Tema ajast on senini kasutusel nimestused vooremaa, K6rvemaa, Palumaa. 1960-1990 oli kasutusel Endel Varepi maastikuline rajoneering. 1996 avaldati m6nede t2iendustega Varepi rajoneeringule uus kaart Ivar Aroldi rajoneeringuga. Arold muutis: *Maarsikurajoonide nimetusi (Nt. Kagu-Eesti lavamaa asendati Ugandi lavamaaga, Kirde-Eesti lavamaa asemel Viru lavamaa) *Muutis ka m6ne maastikurajooni piire (nt. Alutaguse rajooniga liitis Endla J2rve n6o) Moodustas endisest P2rnu madalikust uued maastikurajoonid. 1)Soomaa 2)Liivi lahe rannikumadaliku 3)Metsepole madaliku 4)P6hjaosa liitis L22ne-Eesti madalikuga. P6HJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED *Geograafiline asend Rannikumadalik...
muutub see teraline lumi järk-järgult jääks. Tekkinud jää liigub väga aeglaselt allapoole. Liustikud võivad olla kilomeetreid ja kümneid kilomeetreid pikad. Mida suurem on liustik, seda kiiremini ta liigub. Keskmiselt liustike liikumise kiirus on 1-2 meetrit ööpäevas. 13. Too näiteid liustikutekkelistest pinnavormidest. Liustikutekkelised Liustiku sulamisvee tekkelised • Voored • Oosid • Moreenkünkad • Mõhnad • Moreentasandikud • Sandurid • Otsamoreenid 14. Tunne piltidel, joonistel ja kaartidel ära fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja laugrannik. 15. Jõega seotud MÕISTED!!!! SISEVEED - maismaal asuvad veed. JÕGI - pikk ja kitsas looduslik vooluveekogu. JÄRV- veega täidetud looduslik nõgu, millel puudub ühendus ookeaniga
Saare idaosas esinevad tasased liigniisked alad, kus on soodsad eeldused soostunud muldade tekkeks ja arenemiseks. Pinnakattes domineerivad liivad, mis sageli on toitainevaesed. Ida-Vormsi tasandike mullastikust erineb oluliselt ooside mullastik, kus domineerivad kamarkarbonaatmullad. Mullastikuliselt on Vormsi tüüpiline antud mullastiku valdkonna alale. Veidi ebatüüpiliseks võib lugeda saare keskosa leedemuldade esinemist, kuid selle põhjustajaks on geoloogilised moodustised oosid. Vallseljak ehk oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Taimkate Praeguseks on umbes 34% saarest kaetud metsaga. Suuremad metsaalad jäävad saare keskossa. Ülekaalus on kuusk, kohati mänd. Vormsi ala on mandrile liiga lähedal ja saar on liiga noor, et pakkuda tõelisi haruldusi. Orhideede rohkuse poolest on saar kolmandal kohal Eestis
veekogude muda ehk meremuda. 7.Eesti madalikud-46%:Põhja-Eesti madalik, Lääne-Eesti madalik, Läänesaarte madalik, Peipsi rannikumadalik, Võrtsjärve madalik 8.Eesti kõrgustikud-Haanja-Suur Munamägi,Otepää-Kuutsemägu,Karula-Torni mägi,Sakala- Rutumägi,Pandivere-Emumägi 9.Eesti lavamaad 37%: Harju, Viru, Ugandi, Palumaa, Irboska, Kesk-Eesti lavatasandik 10.Eesti pinnamoodi kujundavad tegurid: 11. Mandrijää tekkelised pinnavormid: voored, oosid, otsamoreen, moreentasandik, mõhnad, sandurid, moreenikünkad 12.Meretekkelised pinnavormid: tasandikud, pangad, masääred, rannaastangud, vallid, rannabarrid 13.Vooluveetekkelised pinnavormid:lammord, kanjonorg, sälkorg, moldorg 14.Tuuletekkelised pinnavormid: luited 15.Põjavee tekkelised pinnavormid:salajõed, kurisoo, karstiväljad 16.Raskusjõu tekkelised pinnavormid: rusukuhik 17.Inimtekkelised pinnavormid:terrikoonid ehk ahelrainemäed, tuhamäed, prügimäed, suusamäed 18
• Kuhjevormid • Moreentasandikud (pinnakatteks moreen) • Otsamoreenid (survelised ja puistelised) • Moreenkünkad • Kulutus-kuhje-vormid • Voored (moreensed ja aluspõhjalise tuumikuga Glatsiofluviaalsed pinnavormid • Kulutusvormid • Jääsulamisvee uuristus- ja äravoolu orud (ürgorud, mattunud orud) • Kuhjevormid • Oosid (kujunevad mandrijää lõhedes) • Sandurid (kujunevad liustikuserva ees) • Glatsiofluviaalsed mõhnad • Glatsiofluviaalsed deltad
Valguse levik 50...200m Lainetus max 400m Tõus ja mõõn Hoovussed Mudahoovused Jää Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise Firn, liustikujää Lumepiir Jää liigub raskusjõu mõjul Glatsiaalsed setted: 3..7 mahuprotsent moreeni liustikus. Materjal transporditakse: jää sees, all ja küljel ning peal Voored vooremaa, türi voorestikud Otsmoreen Künklik moreenalad Oosid setted Mõhnad Viirsavi Sood Soo on liigniiske ala, kus turbakihi Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% rabad. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. Hästi lagunenud turvas, kütteturvad Rabad ehk kõrgsood on soode arengu aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu
pinnavormide kohta. Liustikud on võimsad pinnamoe kujundajad. Need kulutavad ületatavat aluspinda ja nii tekivad kulutuspinnavormid, nt jääkündenõod ja silekaljud. Aluspinnast lahti rebitud kivimimaterjal liigub liustiku sees kaugele eemale, kus see lõpuks sorteerimata kujul välja sulab, tekib liustikusete ehk moreen. Sõltuvalt sellest, kuidas liustik moreeni maastikule laotab, tekivad erinevad kuhjepinnavormid, nt oosid ja mõhnad. Ka Eesti pinnakatte ja pinnamoe on peamiselt kujundanud viimase jääaja mandriliustik. Põhimõisted: maailmameri- katkematu veeväli, mis hõlmab kõiki ookeane ja katab maakera pinnast 71% tõus – maailmamere loodete põhjustatud keskmisest kõrgem veeseis mõõn – maailmamere loodete põhjustatud keskmisest madalam veeseis šelf ehk mandrilava – maailmamere poolt üle ujutatud mandrilise maakoore osa
* Murenemine, mis jaotub omakorda keemiliseks murenemiseks ehk porsumiseks ja füüsikaliseks murenemiseks ehk rebenemiseks. Murenemine on kivimeid purustavate protsesside kogum. * Denudatsioon ehk kulutus on murenemisproduktide ümberpaigutumine ja vahetu kivimite lõhkumine selle käigus. Näiteks Soome skäärrannik koosneb mandrijää poolt kulutatud aluspõhjalistest kivimitest. * Akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine. Kuhjevormid on näiteks moreenist koosnevad oosid. Moreen on murenemisproduktiks, mida on mandrijää poolt edasi kantud. 4.vulkaanid Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa või mõne muu taevakeha pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Tüübid: Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõhevulkaanide korral toimub
Tavaliselt on need kuplid jalamilt mõõdetuna 10–25 m kõrged. Kõige kõrgem Karula tipp on Lüllemäe kuplistikus asuv Tornimägi(137 meetrit üle merepinna), mille tornist saab selgema ülevaate ümbritsevast maastikust. Kõrgustiku lõunatipus olev Silla oosmõhnastik on samuti geoloogiliselt väga huvitav ala -tõenäoliselt on see suurima pinnavormide arvuga paik Eestis ja positiivsete pinnavormide arv ulatub kuni 50-ni 1 ruutkilomeetril. Sealsed oosid vahelduvad mõhnadega, künniste ja seljakute vahelisel alal levivad sood (30–40% pindalast). Olulise osa Karula kõrgustikust moodustavad küngastevahelised nõod, mis on soostunud või kuhu on tekkinud veekogud. Karula järved on eriilmelised -maastiku mosaiiksuse tõttu leidub seal nii heledaveelisi kui ka pruune järvi, milles elutsevad erinevad kooslused. Tänu järvede suurele hulgale ja mitmekesisusele leiab sealt nii häid kalapüügikohti kui ka ujumiskohti, kuna
mis on ühtlasema, liigastamata rännikuäärega. Koola poolsaarest lõuna poole jääv raniku ala on aga jälle rohkem liigestatud, kuid tagasihoidlikumalt kui Lääne rannik. Kogu reljeef on tugevalt kulutatud jääliustike poolt, kunagised teravad mäetipud on tänaseks malalaks lihvitud. Jää poolt on tekitatud ka fjordrannik ning rohked järved sisemaal. (Suur Maailma Atlas) Jääaja kulutus ja kuhjetöid on näha kõikjal: ära kantud pinnas, moreeni vallid, oosid, mõhnasikud ja voored. (Ratcliffe, 2006) 3. GEOLOOGIA Fennoskandia ja sh Lapimaa kivimid on moodustunud kas Maa sügavuses magma kristalliseerumise käigus või maapinnal vulkaanidest väljavoolanud laava tahkumisel, või siis ka merepõhja settinud savi, liiva või muudest setetest. (Eklund, 2007) Lapimaa asub Fennoskanida kilbil. Sõna kilp annab märku, et aluskord paljandub maapinnal või on kaetud õhukese settekivimite kihiga. Enamik pealikorrast on aegade jooksul kulunud
Mereliustikud liiguvad tavaliselt mäestikuliustikest aeglasemalt, kuid sageli esineb kuni 1200 m edasi liikuvaid liustikukeeli, näiteks Ida- Antarktikas. Quarayaq’i liustik Gröönimaal liigub praegu edasi koguni meeter tunnis. 28) Peamised liustikutekkelised ja liustiku sulamisveetekkelised (glatsiofluviaalsed ja glatsiolakustrilised) setted ja pinnavormid: otamoreenid, moreenitasandikud, voored, mõhnad, oosid, saarkõrgustikud, glatsiofluviaalsed deltad ja sandurid. viirsavid ja nende kujunemine. Vallilaadseteks või seljakulisteks moreenist koosnevateks jääkuhjevormideks on otsamoreenid. Need on kuhjunud liustiku serval kunagise jääserva lähedastes vööndites Moreenist koosnevaks kuhjeliseks pinnavormiks on liivsavise või saviliivase pinnakattega moreentasandik. Moreentasandike pind on enamasti lainjas, kusjuures suhtelised kõrgused nende piires ulatuvad harva üle 10 meetri.
Sakala kõrgustikul asuvad kaitsealad Sakala kõrgustikul paikneb 36 kaitseala ja need hõlmavad kõrgustikust 24%. Kõige suurem kaitseala on pärandkultuurmaistutega Loodi Looduspark (3462ha), mis hõlmab nii orustikke kui ka nendevahelisi madalaid küngastikke Viljandist lõuna pool. Loodusparki kuuluvad Viljandi-Raudna ürgoru kirde-edelasihiline lõik (Viljandi lossipargiga) ja sellesse suubuv Sinialliku org (5,6ha järv, allikad ja oosid, millest ühel on olnud linnamägi) ja kuni 23 meetri kõrgune liivakivist kaljujärsakuga Loodi Põrguorg. Viimasest põhja pool kasvab Loodi Püstmäel 1820. a külvatud lehisepuistu. Looduspargi idaosas asuvad metsased mõhnastikud: Polli mäed ja Holstre mäed ning nende kirdepiirile jääv Nõmme liivak. Kõige loodepoolsema osa moodustab Heimtali mõisapark ja liigirikas ürgseilmeline mets. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 224
19.Jõgede geoloogilise tegevusega seotud geoloogilised protsessid: Jõed on oluline geoloogiline välisjõud, uuristades maapinda ja kandes maismaa kulutamisel tekkinud murendit siseveekogudesse ja ookeani. Erosioon-tahkete osakeste ja lahustunud komponentide eemaldamine algsest kivimkehadest. Põhjaerosioon-süvendamine, küljeerosioon-laiendamine. Alluviaalsed setted. 20.Jää geoloogiline tegevus: Jää tegevuse tagajärjel moodustuvad voored, otsmoreen, künklik moreenala, oosid, mõhnad ja viirsavi. Kulutav, transportiv ja kuhjav tegevus. Liustiku sulamisvee geoloogiline tegevus. Oruliustike puhul domineerib jää kulutav tegevus. Kulutus toimub vaid aktiivse liustiku puhul. Liustike tegevus soodustab erineva kaldega nõlvaosade kujunemist. Liikudes üle aluspinna haarab liustik kaasa murendmaterjali ning lihvib ja silub aluspinda, tekitades kas positiivseid või negatiivseid pinnavorme. 21.Mis on põhjavesi? Maakoore ülemise osa kivimite poorides ja lõhedes
Kiirde-edela ja loode-kagusuunalised lõhed. Kurutamine -eksogeensed - maa välisenergia mõjul tekkinud -glatsiaalsed - mandrijää või liustik kulutav kuhjav tegevus -liustikud Eesti peamised pinnavormid on tekkinud mandrijää liikumise tagajärjel. Mäestikke meil ei ole, sest need mis on neid ei saa mäestikeks nimetada. 6. Mandrijäätekkelised ja mandrijää sulavete tekkelised pinnavormid Kulutusvormid: Paetasandikud Paevoored Kulutusnõod Kuhjevormid: Moreentasandikud oosid Moreenkünkad mõhnad Moreen seljakud sandurid Kulutus-kuhjevormid: Voored (tuumikvoor, moreenvoor) Kulutusvormid: Paetasandikud – valdavalt mandriliustiku kulutusel tekkinud tasandikud. Põhja-, Loode-ja Lääne-Eestis Kulutusvormid: Jääkriimud Kaljuvoor on enamasti munaja kujuga seljak (Kirbla, Lihula, Vilsandi). Kulutusnõod on ovaalse põhijoonisega enam-vähem suletud nõod, mida jääon liikudes süvendanud.
Eesti aluskorra ja alupõhja kivimid on kallutatud põhja-lõuna suunas. See on üldine v.a. pinnakate. Aluskord öeldakse, et see on kristalliline, nendeks on siis graniit, gneiss, kvartsiit. 24. Sufisioon. Devoni liivakivide alumisel, füüsikaline väljakanne, moodustavad voolukoridori. Lõuna-Eestis. 25. Mis on oos? Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Oosid koosnevad valdavalt segakihilisest liivast ning kruusast. Pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitmete kilomeetriteni. Maailma pikimad oosid, koos katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3...200 meetrit. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka
Eesti aluskorra ja alupõhja kivimid on kallutatud põhja-lõuna suunas.See on üldine v.a. pinnakate.Aluskord-öeldakse et see on kristalliline,nendeks on siis graniit,gneiss,kvartsiit. *Sufisioon Devoni liivakivide alumisel,füüsikaline väljakanne,moodustavad voolukoridori.Lõuna-Eestis *(7) Mis on oos? Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Oosid koosnevad valdavalt segakihilisest liivast ning kruusast. Pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitmete kilomeetriteni. Maailma pikimad oosid, koos katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3...200 meetrit. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline
Suuremad mõhnastikud jäävad Vooremaa ja Kagu-E lavamaa siirdealale. Sakala kõrgustik – jäälahkmeala kulutuskõrgustik (aluspõhjaline kõrgustik, st õhuke pinnakate ja suht. lihtne geoloogiline ehitus), ürgorgudega liigestatud lavakõrgustik, st et pinnamoes domineerivad devoni liivakividesse ulatuvatest ürgorgudest liigestatud lavajad nõrgalt lainjad ja mitmes kohas väikeste voortega moreentasandikud. Sakala kõrgustiku oosid paiknevad sageli ürgorgudes. Künklikum on kõrgustiku lõunaosa, kus asuvad ka kõrgustiku kõrgeimad mäed Rutu mägi – 146 m ja Kärstna mägi – 136 m. Suurimad kõrgustevahed tulenevadki mitte mägede, vaid ürgorgude olemasolust. Sügavaimad ürgorud on nt Tänassilma-Viljandi-Raudna, Auksi-Võistre-Karula. Pandivere kõrgustik – jäälahkmeala kulutuskõrgustik (aluspõhjaline kõrgustik, õhuke pinnakate ja suht. lihtne geoloogiline ehitus)
Jääjärvede tühjaksjooksmisel või kuivamisel tekkisid väga tasase pinnamoega jääjärvetasandikud, mis on nüüd enamasti liigniisked ja vajavad selleks, et seal põldu harida või tootlikku metsa kasvatada, kuivendamist. Osa neist soostus ja muutus sootasandikeks. C) Vahetult jääserva ette veega kantud kruusad ja liivad moodustasid peale ümbritseva jää sulamist ümbrusest kõrgemad vallilaadsed kõrgendikud oosid (marginaalne oos), näiteks Rakvere Vallimägi. Radiaalsed oosid tekkisid liustiku servaga risti olevates jäälõhedes (vt joonis Kuidas on tekkinud Neeruti mäed?). D) Lääne- ja Põhja-Eestis jäid suured alad peale liustikujää sulamist algul jääjärvede, siis mere alla. Maakerke tulemusel ja mere taganemisel on alad olnud mere rannavööndiks, kus on toimunud rannavallide ja terrasside teke. Täna võime näha Läänemere erinevate
Biokeemia SÜSIVESIKUD Et enamiku antud aineklassi esindajaid saab vaadelda süsiniku hüdraatidena üldvalemiga Cn(H2O)m, võeti kasutusele üldmõiste "süsivesik". Esimesena tegi seda Tartu Ülikooli professor C.Schmid 1844.aastal ja see ongi nüüdisajal rahvusvaheliselt üldtunnustatud nimetus. Süsivesik ei võrdu mõistega "suhkur". Viimane on kokkuleppeline käibetermin, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi, aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta. Seega on suhkur koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest- sünonüümtermin on sahhariidid (täpsemalt kõiki magusamaitselisi, veeslahustuvaid lihtsaid süsivesikuid, eeskätt mono- ja disahhariide) Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie orga...
Lisaks ka maareformi teostamine, maade hindamine, maakasutuse korraldamine jms. 4)Miks on rändrahne Põhja-Eestis rohkem kui Lõuna-Eestis? Mandrijää poolt Skandinaaviast Eestisse kantud rändrahnud sulasid seal jääst välja. 4)Kus pumbatakse Eestis mineraalvett? Värskas, Iklas, Häädemeestel ja Kärdlas. 5)Mille poolest erinevad voored oosidest? Voored on leivapätsikujulised künnised, mis on tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. Oosid ehk vallseljakud on jää sulamisvee setetest tekkinud kuhjepinnavormid, mis koosnevad enamasti liivast, kruusast vüi veerisest. 5)Kuidas tekivad maasääred? Maasäär on kuhjevorm, mis on tekkinud setete kuhjumisel vee voolu tõttu (veest väljas). 5)Kuidas on tekkinud voored? Voorud on tekkinud enamasti liustiku all serva läheduses jää voolimisel. Liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. 5)Kuidas tekivad soodid?
---------------- ------- --------------------- VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE Uurimuslik töö Juhendaja : ---------------- -------------------- SISUKORD Aluskord............................................................................................................................3 Pealiskord..........................................................................................................................4 Pinnakate....................................................................................
ja kitsad voored. Palju ürgorgusid. Eesti reljeefi on mõjutanud palju geoloogilisi protsesse, näiteks: ajutised vooluvete tegevused (vee- erosioon), alaliste vooluvete tegevused (sälkorud, orulammid ja terrass), põhjavee geoloogiline toime (karstid), mere geoloogiline tegevus (rannavallid, luited), tuule geoloogiline tegevus (korrosioon, tuulekulutused, tuulesetted, liivaluited) ja kõige suurem roll on olnud jää geoloogilisel tegevusel (kuplid, kühmud, voored, jääpaisjärved, mõhnad, oosid, sandurid) 5) MULLA MINERAALOSA, TÄHTSUS, MEHAANILINE KOOSTIS. FRAKTSIOONIDE SUURUSED. KATSINSKI SÜSTEEM. OMADUSED SÕRMEPROOVIL. KORESE JAOTAMINE SUURUSE JA KUJU JÄRGI, TÄHISTAMINE. TURBA LAGUNEMISASTE SÕRMEPROOVIL. Mulla mineraalosa 80-90% mulla massist: mulla mehhaaniline koostis e. lõimis struktuur mineraalained Mulla tähtsus: muld varustab meid toit, biomass, toorained mulla kvaliteedist sõltub toidu ja vee kvaliteet!!
ja kitsad voored. Palju ürgorgusid. Eesti reljeefi on mõjutanud palju geoloogilisi protsesse, näiteks: ajutised vooluvete tegevused (vee-erosioon), alaliste vooluvete tegevused (sälkorud, orulammid ja terrass), põhjavee geoloogiline toime (karstid), mere geoloogiline tegevus (rannavallid, luited), tuule geoloogiline tegevus (korrosioon, tuulekulutused, tuulesetted, liivaluited) ja kõige suurem roll on olnud jää geoloogilisel tegevusel (kuplid, kühmud, voored, jääpaisjärved, mõhnad, oosid, sandurid) 5) MULLA MINERAALOSA, TÄHTSUS, MEHAANILINE KOOSTIS. FRAKTSIOONIDE SUURUSED. KATŠINSKI SÜSTEEM. OMADUSED SÕR- MEPROOVIL. KORESE JAOTAMINE SUURUSE JA KUJU JÄRGI, TÄHIS- TAMINE. TURBA LAGUNEMISASTE SÕRMEPROOVIL. Mulla mineraalosa 80-90% mulla massist: mulla mehhaaniline koostis e. lõimis struktuur mineraalained Mulla tähtsus: muld varustab meid – toit, biomass, toorained mulla kvaliteedist sõltub toidu ja vee kvaliteet!!
11 Kaitsealale jääb kaks servamoodustiste vööndid: Aegviidu-Paukjärve ning Kulli- Koitjärve. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? Ürgsed sood, silmapiirini ulatuvad metsad, inimtühjad loodusmaastikud see on Kõrvemaa. Kõrvemaale annavadki näo metsad ja sood. Suure sooderohke tasandiku muudavad vaheldusrikkamaks väikevoored, oosid, mõhnastikud, otsmoreenid ning metsajõed ja järved. Esindatud on nii oosid, mõhnad kui pealt tasased lavad. Oma suurte kõrguskontrastide tõttu on siinset piirkonda ka "Eesti Sveitsiks" kutsutud. Oosid ulatuvad kuni 100 m kõrguseni, nõlvad on järsud, kohati kuni 40 kraadi. Poole kaitseala pindalast moodustavad sood, peamiselt rabad. Neist suurimad on Koitjärve raba, Kõnnu Suurso ja Võhma raba. Metsadest domineerivad okasmetsad. Omapärane on inimtekkeline (sõjaväe
Mandriliustikud liiguvad radiaalselt jäätumiskeskmest servaala poole. 16. Kuidas tekivad ookeanis triivivad jäämäed? Mis piirkonnas on neid rohkesti? Need on tekkinud liustiku küljest lahti murdes. Neid on peamiselt Atlandi ookeani põhjaosas ja Antarktise ümbruses 17. Kuidas on mandrijää kujundanud Eesti pinnamoodi? Nimeta mandrijäätekkelisi pinnavorme Eesti ala on pidevalt kerkinud peale eelmist jääaega 13 000 a tagasi. Voored, oosid, mõhnad, liivikud, kulutusnõod, paetasandikud, moreentasandikud, -künkad ja -seljakud 18. Ülesanded töölehelt! Mõisted: rannik - rannaga piirnev maismaa ja madalaveeline mere osa rannanõlv - maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas rannavall - rannajoonega paralleelsed ja sellest kõrgemal paiknevad kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid
värvuselt punakastpruun. · Moreenis olevad juhträndkivimid aitavad meil täpsustada liustiku liikumissuundi. · Moreenid on Eestis peamine ehitusalus ja viljakate muldade lähtekivim Liustikujõetekkelised setted · Kuhjatud mandrijää sulamisvete poolt. · Koostis võib olla väga erinev, erinevalt moreenist (millest nad on sulamisvete poolt välja uhutud) on koostisosad ümarmad. · Liustikujõe setetest koosnevad nt oosid (ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist), ka sandurid (lauskjas, kergelt kaldu deltakujuline liiva- ja kruusakuhjatis ehk väljauhtetasandik). Nende kõrgus võib olla 10-15 meetrit (oosid) ja väga järskude nõlvadega. Jääjärvetekkelised setted · Need on liustikusisesed ja liustikuservaesised.
otsamoreenideks. Alla 15m aga pikkus kohati kümneid km. Survelised kokkulükatud väga erinevatest setetest Kuhjelised moodustunud jää sulamise ja juurdetuleku tasakaalu olukorrast 9. Jäätekkeliste ja jääsulamisvee tekkeliste pinnavotmide levikuala. Jagunevad oma olemuselt kahte suurde gruppi 1. Liustikujõetekkelised kuhjevormid ja kulutusvormid 2. Jääjärvetekkelised Valdavalt liustikuvälised ja kuhjevormid. Oosid ehk vallseljakud On kujunenud liustiku avalõhedes ning koosneb mandrijää sulamisvee setteist. On vallikujuline pinnavorm, mis on tekkinud voolava vee kuhjaval toimel liustiku sees, ees, peal või all. Olemuselt on järsunõlvalised, kus teravaharjalised vallid võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi ahelikke. Eeestis on need kuni 35m kõrgused ning 6080m laiused. Oosid jagunevad: Pikioosid mandrijää liikumise suunas. Kitsad ja moodustavad oosiahelikke.
karbonaadivaene liivsavimoreen või saviliiv. Põhjavesi enamasti sügavamal kui 2 m. Puudest domineerib kuusk. Põõsarinne hõre kuni keskmise tihedusega (nt. mage sõstar, paakspuu, lodjapuu). Puhmarinne puudub või on katkendlik, rohurinne madal. Samblarinne pidev, keskmise ohtrusega. Levinud valdavalt Kagu- ja Lõuna-Eestis. 1.4.2. sinilille kkt.- reljeefiks lainjad moreentasandikud, oosid, lähtekivimiks karbonaatne moreen või rähkmoreen. Kohati võib läbi kuivada. Puurindes domineerib kuusk, põõsarinne hõre kuni keskmiselt tihe (sarapuu, kuslapuu, mage sõstar, näsiniin). Rohurinne küllaltki liigirikas, arvukalt kaltsifiilseid8 liike. Samblarinne katkendlik, esindatud tüüpilised metsasamblad, nt laanik, arusammal. 1.5
loodudel leidub arvukalt muinasasustusele ja põlluharimisele viitavaid kivikangruid, kultusekive, muinaspõlde ning linnamägede asemeid. Lahemaa Rahvuspargi lõunapoolne osa ulatub Kõrvemaa metsade ja soodeni.Tegu on jääpaisjärvetasandikku, mis on tekkinud viimase jäätumise lõpul suures jääsulamisveekogus, koosneb valdavalt liivast ja viirsavist ning on suures osas soostunud.Lisaks soodele ilmestavad maastiku ka veel mõhnastikud ja oosid. Tuntumad neist on Tapa-Pikasaare, Ohepalu-Viitna ning Pühamäe-Kemba oosideahelikud. Et tutvustada Lahemaa Rahvuspargi mitmekülgset ning ilusat loodust,on loodud mitmed loodus ja kultuuriloolised õpperajad. Rannikumadaliku maastikega saab tutvuda Käsmu ja Majakivi looduse õpperajal. Rannaküladest ning nende ümbrusest annab hea ülevaate Altja õpperada. Siin asub ka Eesti ainus vabaõhu-geoloogiamuuseum, kus on eksponeeritud peamised meil rändrahnudena esinevad kivimitüübid
orientatsioonis on suuri erinevusi. [4] 5 6. Perajärve mõhnastik- on eristatud omaette maastikuüksusena suurte mõhnade tõttu. Suurmõhnasid on küll ainult kolm, kuid nad kujutavad endast liitpinnavorme, olles liigestatud arvukate nõgudega, millest suuremad ja sügavamad on soostunud. [4] 7. Silla oosmõhnastik- suur üleminekuvöönd kuplistikult lõunapoolsetele sandurtasandikele. Rööpselt paiknevad oosid vahelduvad mõhnadega, mis koosnevad peamiselt liivadest ja kruusadest. [4] 8. Apja soostik- kujunenud liustiku mitme suure jääpanga lamedate sulamisnõgude kohale. Soostiku põhjapiir on rahvuspargi piirialal olev Koobassaare otsamoreen, mis kujutab endast 3–4 km pikkust marginaalset künnist tugevasti lainja pinnaga. [4] 9. Ähijärve tasandik- Karula suuremad järved on kujunenud kunagiste suurte jääpankade sulamisnõgude kohale. Maastikuliselt on Ähijärve lähiümbrus muutlik
Valdavalt paralleelse asetusega madalate ooside (kõrgus umbes 10 m) pinnavormide orientatsioonis on suuri erinevusi. [4] 6. Perajärve mõhnastik- on eristatud omaette maastikuüksusena suurte mõhnade tõttu. Suurmõhnasid on küll ainult kolm, kuid nad kujutavad endast liitpinnavorme, olles liigestatud arvukate nõgudega, millest suuremad ja sügavamad on soostunud. [4] 7. Silla oosmõhnastik- suur üleminekuvöönd kuplistikult lõunapoolsetele sandurtasandikele. Rööpselt paiknevad oosid vahelduvad mõhnadega, mis koosnevad peamiselt liivadest ja kruusadest. [4] 5 8. Apja soostik- kujunenud liustiku mitme suure jääpanga lamedate sulamisnõgude kohale. Soostiku põhjapiir on rahvuspargi piirialal olev Koobassaare otsamoreen, mis kujutab endast 34 km pikkust marginaalset künnist tugevasti lainja pinnaga. [4] 9. Ähijärve tasandik- Karula suuremad järved on kujunenud kunagiste suurte jääpankade sulamisnõgude kohale
erisoojus; veekogudel- suur soojusjuhtivus, intensiivne segunemine, intensiivsem auramine, suurem erisoojus. Mandriline maakoor ja mandriline maakoor- Põrkuvad ja nii on tekkinud näiteks Himaalaja mäestik. Suure rõhu all liiguvad kaks maakoort üksteise peale ja kurduvad mäestikeks. Sealsetse piirkondades on maavärinaid aga vulkaanipurskeid seal ei esine, kuna maakoor on liiga paks, et magma suudaks maapinnale tungida. Mandriliustike poolt kujundatud pinnavormid voored, oosid, mõhnad, sandurid, fulvioglatsiline delta, moreentasandik, moreenküngas, rannavall. Mereline läänerannikukliima kliimat kujundavad mP, läänetuuled, aktiivne tsüklonaalne tegevus. Sademeid on palju (üle 1000mm) aastaringselt maksimumiga talvel, talved pehmed (mõned miinuskraadid). Mesosfäär ca kuni 40-50km. Moreenküngas, rannavallid moreenist Moreentaasandik on valdavalt moreenist koosnevad lainjad tasased moreeniga kaetud pinnavormid. Mullageograafia- muldade levikut ja
Hõlmab Põhja ja KirdeEesti lavamaad, mille vahele jääb Kõrvemaa. Iseloomulikuks on paekõrgendikud, mis lõppevad lõunakagu suunaliste astangutega. Nende vahele jäävad nõod (jõeorud, nt. Pirita). Pinnakate õhuke, esineb karste, domineerivad loopealsed mullad. 2. Pae ja moreenitasandike maastik: Hõlmab ulatusliku ala LääneEestis ja Hiiumaa ja Saaremaa idaosad. Pinnakate õhuke, tavalised pinnavormid on rannavallid, luited ja oosid. Madalamatel aladel domineerivad soostunud alad. Muldadest lisandub eelmisele rähkmullad, soolakulised rannamullad. 3. Lainjas moreen(tasandike) maastik: Hõlmab Pandivere ja Jõhvi ning suure osa Sakala kõrgustikust ning enamuse KaguEesti lavamaast. Eelmisest kõrgem, leidub voorjaid moodustisi. Pinnkatteks on peamiselt saviliiv (põhjaosas) ning savikas moreen (lõunapool).
liustikujõe deltasse tekkinud liivast ja kruusast koosnev tasane pinnavorm 12. Mis on mõhn? mandrijää sulamisel tekkinud liivast ja kruusast koosnev ümar küngas Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Liustiku kulutav ja kuhjav tegevus. Iseloomulikud pinnavormid ja nende paiknemise iseärasused. 2. Võrdle glatsiofluviaalseid (e jääjõetekkelisi) ja limnoglatsiaalseid (e jääjärvetekkelisi) pinnavorme (teke, siseehitus, näited). 3. Kuidas on tekkinud ja mille poolest erinevad oosid ja voored? Oos pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis tekkinud liustiku peal. Ose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse Voored on ovalse põhikuju radikaalkünnised ja -seljakud, mis koosnevad valdavalt moreenidest ning on kujunenud aktiivse liustiku kulutaval ja kuhjaval tegevusel. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Eksamitöös on 15 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks, mille koostisosad e maastikukomponendid (kliima, reljeef, taimkate, veestik jne) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Looduslik maastik kujuneb viie peamise komponendi mõjul, mis on üksteisega tihedalt seotud: maa, vesi, õhumass, taimestik ja elusloodus. Kõige enam mõjutavad maastike ümberkujundamist põllumajanduse, metsanduse, tööstuse ja maavarade kaevandamise tehnoloogiate ning transpordi, infrastruktuuri, turismi ning puhkemajanduse areng. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Erineva suurusega pinnavavormidel kujunenud geosüsteeme vaadeldakse maastikuliste üksuste hierarhias jär...
areng. Areng on pidev, setteid tuleb juurde. Rannaala võib muutuda laineliseks. Tekivad neemikute vahele. Liiv liigub vabalt (nt Läti, Leedu suured liivarannad). Lahe pärades, kus setted on pidama jäänud. Murrutusvool paiskab setteid, klibu materjali randa.Valdav osa Eesti liivarandadest kujuneb ja areneb vanade liivavormide (peamiselt mattunud orud, fluviglatsiaalsed moodustised nagu oosid, sandurid jt.) setete ümberkujundamise, ümbersetitamise tulemusena (vanad mattunud orud). Mõnede väheulatuslike liivarandade esinemine kiviste neemikute vahelisel alal on enamasti seotud mingi varasema liivase kuhjevormi (oos, vallseljak jt.) esinemisega samas piirkonnas ja nii võivadki kujuneda nn taskurannad, mille piires liival pole ,,väljapääsu", nad on lainetuse tegevusele vastupidavad
Iseloomulikud pinnavormid ja nende paiknemise iseärasused. Liustik kulutab mäestiku külgi ja viib järsunõlvaliste reljeefivormide kujunemiseni (alpiinne reljeef). Liustike kuhjelised pinnavormid: moreen – sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni. 2. Võrdle glatsiofluviaalseid (e jääjõetekkelisi) ja limnoglatsiaalseid (e jääjärvetekkelisi) pinnavorme (teke, siseehitus, näited). 3. Kuidas on tekkinud ja mille poolest erinevad oosid ja voored? Voored on mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad. Oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualustes tavaliselt pikilõhedes voolavate jõgede surveliste sulamisvete poolt. Koosnevad jämedamast liivast ja kruusast. 4. Kuidas on tekkinud mõhnad?
suured jääpangad. Neid on rohkesti Atlandi põhjaosa jäämägedest 90% on pärit Gröönimaad katvast jääkilbist. 17. Kuidas on mandrijää kujundanud Eesti pinnamoodi? Nimeta mandrijäätekkelisi pinnavorme Mandrijääst välja sulanud moreenikiht katab Eestit peaaegu täielikult, rändrahnud. Tekitas voorestikke. Kesk-Eesti lainjas tasane maastik on tingitud mandrijää ühtlase kiirusega taganemisest. Mandrijäätekkelised pinnavormid on veel: oosid ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Sandur on pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis, liustiku servamoodustis. Sandur on enamasti lai ja kergelt lame. Söll on katlakujuline suletud lohk maapinnas. Mõhn on liustikujõesetetest koosnev positiivne pinnavorm. 18. Ülesanded töölehelt!
Eoolsete setete tunnused: hästi sorteeritud, ümardatud materjal, peene kuni keskteraline materjal. Löss- peeneteraline pehme, poorne sete, levib jäätumisalast väljaspool (Hiina, Ukraina), osadel puhkudel seostatakse tuule geoloogilise tegevusega, lössi Eestis ei esine. Korrasioon-tuule ihuv tegevus 18. Mis on oos? Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Oosid koosnevad valdavalt segakihilisest liivast ning kruusast. Pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitmete kilomeetriteni. Maailma pikimad oosid, koos katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3...200 meetrit. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline
olnud suhteliselt tasane. Neid leidub Põhja-Eesti lavamaadel, Pandivere ja Sakala kõrgustikul. Kunagine liustikuserv on liikudes enda ette kujundanud piklikke vallitaolisi pinnavorme - otsamoreene, mis on Eestis üsna tavalised, nt Vaivara Sinimäed, Palivere. Mõhnad on liivast ja kruusast, ka veeristest ja mudast koosnev pinnavorm, liustike liikumisest tekkinud rühmiti paiknevad künkad. Selliseid näeme näiteks Viitnal, Kurtnas jm. Oosid ehk vallseljakud on kitsad järsuservalised kruusast, liivast või veerisest koosnevad vallid. Need tekkisid liustikualuste sulamisvete settimisel voolusängidesse. Ooside pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitme kilomeetrini. Oosidega maastikud leiame näiteks Neerutis, Aegviidu-Nelijärvel jm. Sandurid on lauged liiva- või kruusakuhjatised, mis on laiad ja enamasti veidi lamedad. Sandurid tekkisid sängita voolanud sulamisvees settinud materjalidest. Suurim sanduriala on
Eesti loodus- ja majandusgeograafia kordamisküsimused 1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti jääb vahemikku 57°30´ ja 59°40´ põhjalaiust ning 21°45´ja 28°15´ idapikkust. Eesti asub Euraasia mandri loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Kahest küljest ümbritsevad teda Läänemere osad: põhjast Soome laht, läänest ja edelast Väinameri ja Riia laht. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas e. Suurtel laiuskraadidel, on meil välja kujunenud neli oluliselt erinevat aastaaega. Suvel on päeva pikkus maksimaalselt 18 tundi, talvel on lühima päeva pikkus ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg ma...
PÕHIKOOLI GEOGRAAFIA MATERJA L 9.KL GEOLOOGIA 1. Sisetuum on tahke, koosneb peamiselt niklist ja rauast, ulatub umbes 5100 kuni 6378 kilomeetri sügavusele. 2. Välistuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. 3. Alumine vahevöö on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele. 4. Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. 5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. 6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimit...
välisjõudude tegevuse tagajärjel. Maa välisjõud on: a) vooluvesi: jõed uuristavad oma sängi ja kuhjavad suudmealale delta. b) meri: kulutab (pankrannik), kannab edasi ja kuhjab (rannavallid). c) tuul: tegutseb lagedatel aladel, kulutades tekivad seenkaljud, kuhjates luited. d) liustikud: mäestikuliustikud on kulutanud u-kujulisi ruhiorge; mandriliustikud on kulutanud silekaljud Soomes; kuhjanud moreentasandikud, oosid, voored, mõhnad, otasmoreenid, sandurid Eesti alale jne e) kosmosetekkelised on meteoriidikraatrid, nt Kaali järv; g) inimtekkelised on karjäärid, teetammid, tuhamäed, aheraine mäed, linnamäed jne 2. Turismimajandus. Maailma tuntumad turismipiirkonnad ning turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele. Turismi areng on seotud transpordi arenguga ja sellega, kui inimestel tekkis vaba raha ja vaba aega. Seega saab turismist rääkida alles 20. sajandil
Mis ülesannet täidab ,,Eesti ürglooduse raamat"? Millised objektide rühmad on kirjutatud ,,Eesti ürglooduse raamatusse"? ,,Eesti ürglooduse raamat" ülesandeks on anda üleriigiline ülevaade eluta looduse tähelepanuväärsetest objektidest. Andmebaasi koostamisel on aluseks võetud järgmine eluta looduse objektide klassifikatsioon: · Aluspõhjalised paljandid ja koopad · Pinnavormid: liustikutekkelised (voored, otsamoreenid, oosid, mõhnad, söllid), vooluveetekkelised (orud, joad), rannikumoodustised ( rannavallid, astangud, pangad, luited), mattunud orgaanilised setted · Põhjaveega seotud objektid: karstivormid, allikad, soolad, järved · Rändrahnud ja kivikülvid · Spetsiifilised objektid: meteoriidikraatrid, tektoonikanähtused, ravimuda leiukohad jt. 133. Kuidas tagada rändrahnude ja kivikülvide kaitse