Mängiti põhiliselt kergemat ja saksa ning itaalia repertuaare. Nendega liitus Stassov (kunstikriitik, laia silmaringiga, rääkis ajaloost, arvustas kirjandust, muusikat, ajalugu, poliitikat). Kirjanikud: Puskin, Belinski, Hetzen, Dobroljubov (andsid välja kirjandust, mis tsaarile ei meeldinud). 1860. a. liitus nendega Nikolai Rimski-Korsakov (17-a.), õppis merekoolis. Hiljem liitus 29-aastane keemia prof. Aleksndr Borodin. Armastatud zanrid. Suurim tähelepanu vokaalmuusikal: I ooper (et rahvas saaks aru sõnadest) II instrumentaallooming (pandi juurde sõnaline programmseletus) Aleksander Dargomõzski (1813 -1869). Jääb Glinkale alla nii loomingult, tasemelt kui mahult. Looming 1820 - 40 (demokraatlik liikumine (türannide kukutamine)). Loomingu teemad: kriitiline realism, sotsiaalne ebavõrdsus (peegeldas ühiskonda). D.jutustab klasside vastuoludest (rikkad, vaesed). Need on elu poolt alandatud ja solvatud inimesed vastandades
Kantaadid loodi ühele või mitmele solistile ja instrumentaalansamblile. 8) Oratoorium lk. 95 Ulatuslik kontsertteos, mille sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Libreto itaalia või ladinakeelne. Keskseks solistiks jutustaja, teised solistid kehastavad tegelasi. Esimene oratoorium oli Roomas. 9) Oratooriumi alaliik – passioon lk. 97 Tekst põhineb Uuel Testamendil. Suur tähtsus on kooril, kes laulab hulga tegelaste või nimetu rahvahulga repliike. 10) Ooper Ooperi eelkäijad lk. 98 - vanakreeka tragöödiad - keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid - renessansi õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad Firenze „Camerata“ – kes sinna kuulusid, milline seos on ooperi sünniga? lk. 98 Vanakreeka kultuurist huvitatud haritlased. Nendelt ooperi idee – panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse, et suurendada draama emotsionaalset mõju.
Ütles lahti kõikidest eeskujudest, püüdes leida saksa ooperile originaalset teed. Hakkas püüdlema teksti ja muusika ühtsuse poole Vältis kaasaega, sest kadunud oli inimlikkus. Inimese asemel oli kodanik, kes on rikutud poliitika ja raha poolt. Seetõttu ei saa olla kaasaja kunst tõde. Tuli pöörduda minevikku ja sümbolite kaudu kujutada kaasaja tõde.Hakkas kaotama aariavormi, mille asemele tõi pika, tihedalt läbikomponeeritud monoloogivormi. 1843.aastal esietendus ooper "Lendav Hollandlane" Esietendus ei leidnud publiku poolehoidu.Tema rütm ja muusika olid liiga uudsed. Kriitikud ja lauljad suhtusid ooperisse armutult. Alles tulevik tõi kuulsust ja au. 1845. aastal esietendus ooper "Tannhäuser" Valmis aastal 1844. lnspiratsiooni sai Waitburgi lossist möödudes. Ooper on särav, tegevusterohke, efektsem ja teatraalsem kui "Lendav Hollandlane" 3. LOOMINGUPERIOOD 1854-1882 1864. aastal sekkub Wagneri ellu Baieri kuningas Ludwig II. Ludwig oli
Kondserdi arvutus Mina käisin 25.septembril Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit ,,Maskiball", mis oli kolmes vaatuses ja itaalia keeles. Ooper esietendus 17. veebruaril 1859, Roomas (Teatro Apollo) Antonio Somma libretole kirjutatud ooper räägib kirest, armastusest, poliitilistest intriigidest ja elu keerdkäikudest. Oli pingeline aeg, kuningavõimu taheti kukutada. Kuningas Gustav III oli armunud oma parima sõbra ja peaministri naisesse Ameliasse, naine osutas talle ka vastuarmastust. Naine soovis aga oma mehele truuks jääda ja läks nõia juurde, et see tema lubamatud tunded kininga vastu ära võtaks. Segastel asjaoludel Amelia suri. Too sama nõid ennustas kuningale, et ta tapetakse maskipallil ning seda teeb ta sõber
*laulutsüklid ,,Surma laulud ja tantsud", ,,Lastenurk" PJOTR TSAIKOVSKI (1840-1893) *Sündis Votkinskis *50-59 õppis Peterburi õigusteadus koolis *samal ajal õppis ka klaverit *65 lõpetas Peterburi Konservatooriumi *Moskva konservatooriumi (tn. Tsaikovski kons.) õppejõud (teoreetik ) *77 abiellus *Cambridge ülikooli audoktori nimetus LOOMING *10 ooper *6 sümfooniat *3 balletti ,,Luikede järv", ,,Pähklipureja", ,,Uinuv Kaunitar" *klaverikontsert ,,Esimene klaverikontsert" * ooper ,,Jevgeni Onegin", ,,Padaemand" *klaveri väikevormid (etüüd, prelüüd, menuett, valss) SERGEI RAHMANINOV (1873-1943) *Vene helilooja *Sündis Novgorodi kubermangus mõisniku peres *Moskva konservatoorium *ooper "Aleko" lõputööks *Moskva Suure Teatri direktor *klaveriõpetaja *esines piantistina *1917 revolutsiooni ajal läks 25.aastaks Ameerikasse LOOMING *klaverimuusika *Vene romansid (Am.)*2 klaverikontserti *3 sümfooniat ,,Rapsoodia Paganini teemale" ALEKSANDER SKRJABIN (1872-1915)
barokkiajastu tõi selle asemele pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ja sageli äärmusliku tundelisuse. 2. Monoodia- ühehäälne meloodia 3. Polüfoonia- mitmehäälsus muusikas, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega 4. Aaria- soololaul või duett, mida esitati lauto või pilliansambli saatel 5. Retsitatiiv- kõnelaul 6. Avamäng- lavateost või vok- sümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos; ka iseseisev orkestriteos 7. Mis on ooper? Millistest osadest koosneb? Ooper- muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, tants, näitekunst ja kujutav kunst. Ooper algab instrumentaalse vahemänguga. Tegevus liigendatakse vaatusteks, mis jagunevad piltideks, need omakorda stseenideks. Vaatuste vahel on intermezzo’d ehk instrumentaalsed vahemängud. 8. Võrdle kantaati, oratooriumi ja passiooni. kantaat - mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile ,
Retsensioon Paide 2011 2011 aasta kolmandal veebruaril käisin mina esimest korda ooperit vaatamas. Minu jaoks oli see väga huvitav ja põnev elamus. Nüüd, mil ma seda retsensiooni kirjutan on ooperist juba mõni aeg möödunud, aga siiamaani on mul kõik veel väga hästi meeles. Olen tänulik oma muusika õpetajale Malle Nööbile, kes sellise võimaluse mulle andis. Ooper mida vaatamas käisin oli Giuseppe Verdi maailmakuulus ,,La traviata". Ooper jaguneb 3 vaatuseks. Ooperi algtekst päineb selliselt kirjanikult nagu Alexandre Dumas noorema ja baseerub romaanil "La dame aux Camélias", mis avaldati aastal 1848. Esimeses vaatuses on tegu 19.sajandi Pariisiga. Violetta, kes on äsja paranenud raskest kopsuhaigusest korraldab selle auks uhke balli. Taas ümbritsevad teda mehed. Alfredo räägib naisele oma kirglikust armastusest Violettale, kes selle küll esialgu tagasi lükkab kuid tõdeb hiljem, et ta on esimest korda elus armunud.
Nagu menuetti, nii ka valssi kasutasid heliloojad oma mitmeosaliste instrumentaalteoste osade karakterina Luuakse palju väikepalu ja kammermuusikat, neid tarbitakse moodiläinud muusikaõhtutel salongides, kuhu suuri esituskoosseise ei mahu, sageli kohal vaid klaver - klaveri tähtsus kasvab veel. Jätkuvalt luuakse kõigis tuntud instrumentaalteoste liikides kontserte, sümfooniaid, sonaate, instrumentaalansambleid, süite (nüüd sagedamini lavamuusikast) Vokaalmuusikas uueneb ooper. Luuakse uus zanr operett Luuakse missasid, reekvieme, passioone, oratooriumeid, kantaate. Ballett saavutab klassikalise kuju. Paljud rahvad olid vabanenud võõrvallutajatest tekkis huvi oma maa vastu hakatakse looma rahvuslikku kunsti/muusikat, tekivad heliloojate rahvuslikud koolkonnad, kes toetuvad loomingus oma maa rahvamuusika intonatsioonidele. FRANZ SCHUBERT 1797-1828 Austria helilooja. Sündis Viini eeslinnas Schuberti loominguline tegevus kluges koos Beethoveniga. Beeth
- Zanri tuntumad esindajad on: - Johannes Brahms - Franz Schubert - Hector Berlioz Sümfooniazanri muutused Franz Schubert ,,Lõpetamata sümfoonia'' Johannes Brahms. Sümfoonia nr 4 e-moll, I osa. Hector Berlioz ,,Fantastiline sümfoonia'' Ooperizanri areng - 19. sajandi esimesel poolel oli suur ooper, mille keskuseks oli Pariisi Ooper. - Pariisis tegutses ka teater Koomiline Ooper. - 19. sajandi keskel tuli põhjalike ooperiuuendustega välja 19. sajandi üks märgilisema tähtsusega heliloojaid Richard Wagner Giuseppe Verdi - Ooperikuningaks, kuna ta valitses 19. sajandil sealset muusikamaastikku tervelt viiskümmend aastat. Richard Wagner - Tal on 26 ooperit
Uudse helikeele tõttu ei olnud Berlioz oma kodumaal eriti hinnatud ei helilooja ega ka pedagoogina pidi leppima raamatukoguhoidja ametiga Elatusraha tuli juurde teenida muusika-ajakirjanikuna Kontsertreisid Saksamaal, Austrias ja Venemaal Suri 1869.aastal haigusesse 1830.a.valmis Berlioz´i esimene suurteos "Fantastiline sümfoonia" Rooma preemia kantaadi eest "Sardanapali viimne öö" Preemia võimaldas kolmeaastast enesetäiendamist Roomas Naases Pariisi 1832.aastal Tuntumad teosed 1826 ooper "Les francs-juges" 1837 ooper "Benvenuto Cellini" 1858 ooper "Troojalased" 1837 "Reekviem" 1839 sümfoonia "ROMEO JA JULIA" Aitäh! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Looming: kirjutas mitmes zanris (orkestriteosed, klaverimuusika, laulud) kuid pärusmaax sai ooper(u.30 tk). eeskujudex Charles Gounod,L.Delibres,C.Saint-Saens,J.Massenet.tema muusika kandis edasi Prantsuse ooperi traditsioone,suurimax saavutusex "Carmen"(esietendus 1875 Pariisi Opera Comique'is.Guiseppe Verdi(1813-1901)12 aastaselt Busseto peakiriku organisti õpilaseks,1839 lavastati Milanos La Scalas ooper "Oberon",1842 "Nabucco" tõi üleeuroopalise kuulsuse,1870 abiellus soprani Guiseppina Strepponiga . Looming:ooperite eripäraks on meloodiarikkus(bel canto stiil),jõuline rütmika,meeldejäävad motiivid,lõpetatud muusikalised numbrid ning laulja hääle vokaalne valitsemine orkestri üle,psühholoogilised nüansid joonistuvad välja meloodialiinis,ooperite kulminatsioonis on suured
klahvpillidele. Ooper Ooperis on ühendatud kirjandus (libreto), kujutav kunst (lavakujundus, kostüümid), tants ja muusika Ooperi muusikalised numbrid: Solist esitab aariat, retsitatiivi (kõnelaul, viib sündmustikku edasi) Ansambel esitab ansamblit (nt. Kvartett esitab kvartetti) Koor esitab koori Orkester esitab avamängu, vahemänge ( intermezzo, ritornell) Ooperit, kus kõik muusikalised numbrid on lõpetatud tervikud, nimetatakse numbriooperiks. Opera seria – tõsine ooper Opera buffa – koomiline ooper Soolohääle liigid on: koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt, kontraalt, kontratenor, tenor, bariton, bass (madalaim bass on bass-oktavist) Ooperi idee sündis 16.saj lõpul Firenzes, antiikkultuurist huvitatud haritlaste ringis. Esimestes ooperites toetuti Vana-Kreeka tragöödiale. Olulisim oli tekst. Laulmisstiil oli kõnelähedane ja peale soololaulu rakendati madrigalilaadseid koore. Laulu saatis väike saateansambel.
kolmele koorile ja sünfooniaorkestrile. Orff oli siis veel üsna tunduvalt Debussy mõju all. 1920.aastatel süvenes helilooja 16-17. sajandi helimeistrite teoste uurimisse. Tema eilise tähelepanu osalaliseks sai Monteverdi looming. Varajases barokkmuusikas leidis helilooja oma loomefantaasiale tuge aastakümneks. Tuntumad ja tähtsamad teosed : " Carmina burana " - Lavaline kantaat " Catulli carmina " - Lavaline kantaat " Aphrodite triumf " - Lavaline kantaat " Antigone " - ooper " Türann Oidipus " - ooper " Prometheuses " - ooper
Viimased eluaastad Elu lõpuaastatel tegeles ta mitme oma ooperi ümbertöötamise ja parandamisega. 1897. aastal valmis Verdi viimane töö "Stabat Mater". See oli viimane osa neljast vaimulikust teosest koosnevast tsüklist ("Quattro Pezzi Sacri"). 21. jaanuaril 1901 sai Verdi Milamos hotellis viibides insuldi. Tema seisund järjest halvenes ning ta suri 27. jaanuaril . "Nabucco" on Giuseppe Verdi kolmas ooper. Ooper "Nabucco" tegi Verdi kuulsaks kogu Itaalias. Teose analüüs Meloodia-ebaühtlane, kõikuv. Helitugevus- kohati läheb väga valjuks aga muidu ühtlaselt talutav. Seda esitab sümfooniaorkester Oma arvamus Selline muusika stiil ei kuulu minu lemmikute hulka, aga muidu mõni koht oli isegi talutav. Üritused La traviata (G.Verdi ooper) 25.05.2012 - 09.06.2013 Rahvusooper Estonia, Tallinn Eesti
muusikakeskusesse, kus ta esines keiserlikule perekonnale . Juba siis- muidugi teadmatult poisile endale ja kõigile juuresviibinuilegi- toimus otsekui mingi kahevõitlus väikese kuuleka poisikese ja imperaatori vahel . Seistes otse klavessiini kõrval, andis valitseja lapsele ühe raske ülesande teise järel . Väike Wolfgang tuli kõigega hiilgavalt toime. Oma esimese tellitud täiemõõdulise ooperi " La finta semplice" kirjutas Mozart kaheteistaastasena. Ooper kirjutati Viini õukonnateatri tellimusel, kui see jäi lavastamata kohalike muusikute intriigide tõttu, kes nägid Wolfgangis ohtliku võistlejat. Isegi, kui teada, et Mozarti viiulisonaate trükiti Pariisis juba siis, kui Wolfgang polnud veel kaheksa- aastanegi ja tema esimesi sümfooniaid esitati Londonis, kui poiss oli alles kümnene, paneb hämmastama fakt, et kaheteistaastane noormees oli suuteline kirjutama juba enam kui 500-leheküljelise ooperipartituuri .
"Roosid lõunast", "Jefreitor Jõmm", "Uksed", "Muinaslood muusikas", "Helgi" jt.) ja telelavastustes ("Toeplitzi järve saladus", "Puldanportfell", "Provintslanna", "Surm käib ümber Diana", "Kunksmoor", "Hortensia ütles: P...sse!" jt.). 6 - näitejuhina Alates 1997. aastast töötab Helgi Estonias näitejuhina. Tema mõned näitejuhitööd Estonias: Leonard Bernsteini muusikal "West Side Story" Giacomo Puccini ooperid "Il Tabarro" ja "Gianni Schicchi" Giuseppe Verdi ooper "La Traviata" Giacomo Puccini ooper "Õde Angelica" Aleksandr Dargomõzski ooper "Näkineid" Wolfgang Amadeus Mozarti ooper "Don Giovanni ehk Karistatud patune" Jacques Offenbachi operett "Ilus Helena" Raimo Kangro ooper "Süda" 7 - tunnustus 1975.aastal omistati Helgi Sallole Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus, 1983.aastal tunnistati ta Georg Otsa nimelise preemia vääriliseks, 1989.aastast on ta ENSV rahvakunstnik, 1994.aastal sai ta Eesti Televisiooni auhinna "Volli", 1996
ülesehitusega teoseid, kuulajateks ja tarbijateks sai aadel ja laiem kuulajaskond, tekkisid muusikaühingud, arenes nooditrükindus, ajakirjandus ja hakati välja andma muusikaõpikuid. Muusiku koht ühiskonnas: Tellijaks kõrgkodanlus, muusik ei pidanud olema õukonnateenistuses, tekkisid muusikaühingud, mis hakkasid kaitsma heliloojate huve. Muusikainstrumendid: klaver Klassitsismi ajastu opperi zanrid: · Opera buffa e koomiline ooper koomilise sisuga, tegelased madalast seisusest, laululised aariad, temaatika: kajastab olustikku. NT: Giovanni Battista Pergolesi ,,Teenija-käskijanna", Mozart ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni", Haydn ,,Elu kuu peal" · Opera seria itaalia tõsine ooper, vältis seoseid igapäevaelu ja reaalsete inimestega, tegelased pärit kreeka-rooma mütoloogiast või kaugest ajaloost, temaatika: ajalugu
Haydn kõrval oli teine suur nn. orkestrimuusikalooja, kokku kirjutanud 50 sümfooniat. K. Wolfgang Amadeus Mozart. Sümfoonia nr 40 g-moll, I osa Oli Nokia telfonides mingisugune helin Alguses rahulik, lõpus läheb elavamaks Lisaks sümfooniatele kirjutas instrumentaalkontserte. Kirjutand kammermuusikat, tuntuim ,,Väike öömuusika" K.(I osa) Balletti tantsitakse selle muusika järgi Rahulik, ilus, lihtne KODUNE ÜLESANNE. ,,Võluflööt" ooper . võtad A4 lehe ja uurid ooperitest 1. Ruudustik, kes on tegelased? 2. Kus? Tegevuskoht 3. Mis uhtub? Sündmustiku pidepunktid, lühidalt 4. Millal? Tegevusaeg ja kestvus(nt. 18. Sajand, Itaalia väikelinn, poole aasta sündmused) 5. Miks? Autori eesmärk, mida autor üritab edasi öelda 6. Kuidas lõppeb? Lõpplahendus ,,Ooperiraamat noortele" Arnold Werner-Jensen Imbi Kull ,,Valmik ooperi süzeesid" 19. APRILL!!!!! + RETSENSIOON KUULAMINE. Ooper ,,Figaro pulm"
· Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus. · Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik. · Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika (muusika, millel on sisu). Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos, kunstiteos või ajaloosündmus. · Ajastu põhizanriks on ooper. · Tekkisid uued zanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline teos sümfooniaorkestrile, see on programmiline ehk sellel on sisu), kammerlikud väiketeosed klaverile (nokturn öömuusika; ballaad; ,,sõnadeta laul"), klaveritranskriptsioon (suurteose ümberkirjutus klaverile) ja operett (meelelahutuszanr, mis tekkinud koomilise ooperi baasil). Rober Schumann ,,Unelm" Franz Schubert (1797-1828)
BAROKK (1600-1750) · Teksti tähtsuse tõus · Afekti õpetus ratsionaalne õpetus inimese tundeseisundeist · "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ja kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi" (René Descartes). · 1600 suhteliselt järsk stiilimurrang (uued zanrid ooper, oratoorium, Caccini "Uus muusika") · Muusikaline barokkstiil pärit Itaaliast · Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata · Raske rääkida ühtsest barokkstiilist, igal maal omad eripärad Uue stiili kujunemine · 1600 paiku uued zanrid, eelkõige ooper, solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika ning orkestrimuusika võidukäik
tähtsamat tegelast. Lugu oli küll Tuhkatriinu muinasjutt, kuid üsna oluliselt moonutatud. Põhimõtteliselt oli Tuhkatriinu endiselt vaena kolmas õde, keda sunniti kodus kõike tegema ning kellele ei antud mingeid õigusi. Kui ma õigesti mäletan, siis muinasjutus oli Tuhkatriinut aitavaks tegeleaseks tema ristiema vaim, ooperis oli selleks tegelaseks aga hoopis printsi Mentor. Tuhkatriinus on laulmine nagu unistamine, kogu ooper ongi Tuhkatriinu väike unistus. Tema laulu lõppedes,jõuab lõpule ka tema unistus. Seinte nihkumine ja mööbli seest välja hüppavad tegelased olid väga müstilised. Naljakad ,,möödarääkimised", väikesed arusaamatused ja otsesed konfliktid tegelastevahel moodustasid hea lavastuse, mis hetkekski ei lubanud tähelepanul hajuda. Konserdil oli koik hästi korraldatud ja halbu külgi selles väga ei leidunutki.Kõige
Barokk 17. saj – 18. saj esimene pool ÜLDISELOOMUSTUS Muusika kui emotsionaalne mõjutusvahend, rahutu, peegeldas konflikte ühiskonnas. Instrumentaalmuusika populaarsuse kasv, pillide tormiline areng, orkestrimuusika buum, kujunes välja barokkorkester. Muusika muutus rõhutatult tonaalseks. MUUSIKA KOHT ÜHISKONNAS Muusika muutus kuulamisobjektiks, kontserdid publikule. Tekkis professionaalsete muusikute klass, muusikud töötasid õukonnakapellides ja kirikukapellides (kirik kontserdipaigana) ning ooperiteatrites. Ooperi teke. ÜHEHÄÄLSUS VÕI MITMEHÄÄLSUS Polüfoonilise mitmehäälsuse kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus. MUUSIKAINSTRUMENDID Täiustati keelpille, tähtsaimaks soolopilliks sai viiul. Konstrueeriti fagott, võeti kasutusele haamerklaver. Populaarsed ka oboe ja plokkflööt. UUED ŽANRID JA VORMID Ooper Esimene ooper: “Orpheus” Orpheuse aaria – C. Monteverdi Oratoorium (messias) – mitmeosaline teos solistid...
ooperiteatri muusikadirektori ametikohale. Wagner oli 1836. aastal ka abielusse heitnud, aga laskis end 1861. a. jälle lahutada. Ent ka siine tegevus ei tõotanud rahulolematule ja terava kriitikaga noormehele head. Teatri lauljad ja orkestrandid avaldasid peagi pikkade proovide ja dirigendi detailidesse tungiva põhjalikkuse pärastrahulolematust. Riia perioodi (1837-1839) tähtsamaks saavutuseks oli Suure ooperi eeskujudest lähtuva "Rienzi" loomiseks idee leidmine. Lõplikult valmis ooper alles 1840. aastal. 1839. aastal lahkus Wagner saladuskatte all Riiast. Teda jäi taga leinama hulk võlausaldajaid. 5 Wagner Pariisis 1839-1842 Riiast siirdus helilooja ühel väikesel kaubalaeval Londoni. Merel tabas põgenikku torm. Tuli ette võtta hädamaandumine ühes Norra sadamas. Mereromantika ja
väljenduslikkusele. Süit- Mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest. Sonaat- Sonaaditsükli alusel loodud teos ühele või kahele pillile. 4-osaline. Võib olla erandeid viiuli samalaadsete vormide puhul, kus on klaverisaade. Oratoorium- Vaimuliku sisuga vokaal-instrumentaalne suurteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile. Näiteks Haydni ,,Tobia tagasitulek", Mozarti ,,Kahetsev Taavet" ja Beethoveni ,, Kristus õlimäel" Opera buffa Koomilise sisuga ooper, koomilised tegelased. Tegelased on madalast seisusest, käitumine ja lihtsakoelised armastusstseenid rõhutavad kontrastina teose peakonflikti ülevust. Aristokraatlikule ooperile vastanduv mängulaad. Ilmalikud ja reaalsed teemad. Näiteks Giovanni Battista Pengolesi ,,Teenia-käskijanna". Opera seria- Valitses 18. sajandi alguses Euroopas. Itaalia tõsine ooper. Zanri väljapaistvaim helilooja Händel. Näide Gay ja Pepuschi ,,Kerjuse ooper", mis pani aluse inglise laulumängule.
Tormise ooperit ,,Luigelend". See oli ühtlasi Pärnu Kontserdimaja ja Pärnu Linnaorkestri ühiselt avatud ,,külma hooaja" avakontsert. Pärnu Linnaorkester on juba 14 aastat tegutsenud aastaringselt, seetõttu nad jagavadki oma hooaja tinglikult külmaks ja soojaks ehk siis traditsiooniline, külm, hooaeg septembrist maini, millele järgneb läbi suve kestev soe hooaeg. Kammerooper ,,Luigelend" on esimene omataoline Eesti muusikaloos. See on helilooja Veljo Tormise ainuke ooper ning seda loetakse 60ndate aastate ooperiliteratuuri üheks olulisemaks teoseks. Mitte keegi ei oska öelda, miks see aastakümneid varjusurmas on olnud. Ooperi esitas Pärnu linnaorkester Jüri Alperteni dirigeerimisel, solistid olid Helen Lokuta (sopran), Oliver Kuusik (tenor), Rene Soom (bariton) ja Maris Liloson, kaasa tegid segakoor Endla Naiskoor, lavastaja oli Hardi Volmer. Ooperi eel oli õhkkond Kontserdimajas pidulik.Üllatuslikult oli valdav osa publikust
*tekkis madrigal, 13.saj ühehäälne, 16.saj 4-5häälne. Laul kajastas õrnu tundeid, loodust. Tekkisid vamulikud hümnid ja 16.saj protsestantlik koraal. *uus helikeel, homofoon, kus 1 hääl oli tähtis- tekkis mazoori ja minoori tekkega ning pingelises juhttooni 7.astmega. Uued vormid muusikas: 1. missa (vokaalinstrumentaalne suurvorm, jumalateenistustel kanti ette) 2. reekviem (vok.inst. suurteos, mille kaudu mälestati surnuid) 3. passion (vok.inst. suurteos, Kristuse kannatused) 4. ooper (muusikaline lavateos, kus ainult lauldakse) 5. ballett (muusikaline lavateos, kus ainult tantsitakse) Tähtsmad heliloojad: ORALDUS LASSUS ~2000 teost, rõõmsameelne muusika, julged kõlavärvid. GIOVANNI PIERLUIGI DA PALESTRINA 100madrigali, 200motetti, ülevus, sügavus Barokk ebakorrapärane pärl *kohtusid vana ja uus ühiskond, väimulik ja ilmalik koorilaul, vokaal ja instrum.muusika, polüfoonilise muusika kõrgpunkt. *ülistati kangelaslikkust, liikumishoogu ja esinduslikkust.
ühingud. Tellijateks olid kõrkodanlus. Muusik ei pidanud enam olema õukonna teenistuses. 5. Mitmehäälne muusika klassitsismi ajastul: Homofiilne mitmehäälsus. 6. Instrumendid: Klaver, klavesiin. Pillid saavad tänapäevase välimuse. 7. Klassitsismi ajastu ooperi zanrid: Opera seria dramaatiline, väärtuste konflikt (tunded), ajalugu, julmus, salakavalus. NT: Gay ja Pepuschi ,,Kerjusooper". Opera buffa koomiline ooper, laulumäng, temaatika naeruvääristamine, laululised aariad, ansambli ja koori numbrid, olustikuline koomilise sisuga ooper. NT: Pergoles ,,Teenija käskjanna", W.A.Mozart ,,Figaro Pulm" Saksa Singspiel laulumäng, sündis 18. Sajandi keskel, tekkis iInglise ballaad-ooperi ja Prantsuse koomilise ooperi eeskujul. Enim mängitud Austrias. NT: W.A.Mozart ,,Haaremi rööv", ,,Võluflööt". 8. Ooperireform ja Gluck:
RICHARD WAGNER GIUSEPPE VERDI SARNASUS 22. mai 1813 13. veebruar 1883 10. oktoober 1813 27. jaanuar 1901 Juhtiv zanr oli ooper Sündis Leipzigis Sündis Roncoles Reisisid palju Kodumaa oli Saksamaa Kodumaa oli Itaalia Sündisid 1813. aastal Õppis Dresdeni Kreuzschules ja Leipzigi Ta ei saanud sisse Milano Kirjutasid libretosid ülikoolis konservatooriumisse, õpinguid alustas V.
kõik, mis on tõeline, on kodune musitseerimine; afektiõpetus; avalik kontserdielu; ilus; renessanss taassünd; monoodia; Glucki ooperireform; ilmalik rüütlikultuur; trükikunst 15 sajand; ooper (firenze camerata); klassikalise sümf ork burdoon, parafoonia, teaduse tähtsustamine; muusikakeskusteks kujunemine heterofoonia; keskseks Madalmaad; õukonnad Guido Arezzost; tertsid ja sekstid trubaduurid
haamerklaver. Tavaline ansambel: barokktrio. Orkestrimuusika buum (esinesid igal pool). Bar.triost kasvas välja bar.orkester. Võitis populaarsust homof.mitmehäälsus. Vok.muus. kasvas teksti osatähtsus. Muusika muutus rõhutatult tonaalseks. UUED ZANRID Ooper: 1.op.JacopoPeri"Daphne"(1597). Eelkäijad: vanakr.trag., keskaegsed liturg.dr.ja müst.,renes.õukonnaetendused,madrigali- komöödiad. Esimene ooperiteater-TeatroSanCassiano Veneetsias. Mitu koolkonda: Veneetsia ooper, Napoli ooper. Mõlemas ajaloo ja mütoloogiaaineline süzee. Nap.ooperis suurem rõhk muusikal, väiksem osa vaatemängul. Ideaal: bel canto (kaunis laul). Tekkisid tõsine (opera seria) ja koomiline ooper (opera buffa). Oratoorium: sünnipaik:rooma. Nimetus sõnast oratorio (palvesaal). Eelkäija: liturgiline dr. O-s puudub lavaline tegevus, sisu vaid muus. vah.-ga. Keskseks tegelaseks jutustaja. Keel it. või ld. keelne. Koor on väga tähtis. Sümb. rahvast. Passioon on O
Richard Wagner: Saksa, sündis Leipzigis. Varajane huvi kirjanduse ja teatri vastu, proovis näidendeid kirjutada. Õppis muusikat Leipzigi ülikoolis, loomingus Beethoveni,Mozarti,Weberi mõjud. Kirjutas esimese ooperi ja libreto ning ooper kujunes tema loomingus juhtivaks. Töötas koormeistrina Würtzburgis, muusikadirektorina Magdeburgis, 2 a kapellmeistrina Riias,kus dirigeeris oopereid ja sümfooniakontserte. Veetis aega Londonis,Pariisis,Berliinis. Töötas Dresdeni ooperiteatri kapellmeistrina, põgenes Liszti abiga Zürichisse,kus elas 10 a. avaldas seal esseesid. Unistas ideaalsest ooperimajast ja 1876 avati spets.tema ooperite esitamiseks Festspielhaus. Pärast surma orgunnis naine festivale. Oli
1862 rajati Peterburi Konservatoorium 1866 rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857) 10-aastaselt hakkas mängima klaverit ja viiulit 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis 1824-1828 töötas riigiametnikuna 1837-1839 õukonnas laulukapelli juht Vene klassikalise koolkonna rajaja Loomingus kasutas rahvuslikkust LOOMING Ooperid: - Ajalooline "Ivan Sussanin" (1836) - Muinasjutuline "Ruslan ja Ludmilla" (1842) 1836. a esietendus ooper "Ivan Sussanin" - Peterburi uue ooperimaja avamine Orkestriteosed: Romansid: - "Kamaarinskaja" - "Ma meenutan üht - "Valss-fantaasia" kaunist hetke" - "Öö Madridis" - "Lõoke" - "Aragonia Jota" DARGOMÕZSKI (1813-1869) Vene helilooja Jääb Glinkale alla nii loomingult, tasemelt kui ka mahult Jutustab klasside vastuoludest Uued laululiigid: - Satiiriline laul (nalja, kritiseerivad) - Stseenid elust (pildikesed) LOOMING Teemad: - Kriitiline realism
1866 – rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857) 10-aastaselt hakkas mängima klaverit ja viiulit 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis 1824-1828 töötas riigiametnikuna 1837-1839 õukonnas laulukapelli juht Vene klassikalise koolkonna rajaja Loomingus kasutas rahvuslikkust LOOMING Ooperid: - Ajalooline “Ivan Sussanin” (1836) - Muinasjutuline “Ruslan ja Ludmilla” (1842) 1836. a esietendus ooper “Ivan Sussanin” - Peterburi uue ooperimaja avamine Orkestriteosed: Romansid: - “Kamaarinskaja” - “Ma meenutan üht - “Valss-fantaasia” kaunist hetke” - “Öö Madridis” - “Lõoke” - “Aragonia Jota” ALEKSANDR DARGOMÕŽSKI Vene helilooja (1813-1869) Jääb Glinkale alla nii loomingult, tasemelt kui ka mahult Jutustab klasside vastuoludest Uued laululiigid: - Satiiriline laul (nalja, kritiseerivad)
· V. Tormis ,,Kevade" ,,Indrek" ,,Suvi" · U. Naissoo ,,Juhuslik kohtumine" ,,Armastus ja Iha" ,,Viimne reliikvia" · E. Tamberg ,,Mis juhtus Andres Lapateusega" · A. Pärt kirjutas muusikat rohkem kui 50 filmile ja lavastusele · 1960-1970 üheks viljakamaks filmimuusika loojaks Eestis. · 1974 ,,Värvilised unenäod" ,,Gerry" ,,Hadorkovsky" (2011) Lavamuusika · Ooperi- ja balletilooming (1960-90) · Eugen Kapp (1908-1996) rahvusromantiline ooper ,,Tasuleegid" (1945) sisuks Jüriöö ülestõus · Rahvamuusika intonatsioonidega ballett ,,Kalevipoeg" 1948 · G. Ernesaks (1908-1993) muusika kõlapilt rahvuslik-romantiline · Tuntuim ooper ,,Tormide rand" 1949 · Koostöös Juhan Smuuliga ,,Pühajärv" · Eino Tamberg (1930-2010) tuntumad lavateosed on neoklassitsistlik romantiliste sugemetega ooper · ,,Cyrano de bergerac" 1976 ja ekspressionistlikult pingeline ballett ,,Joanna Tentata" 1971
Mis väljendus ka filmis küllaltki selgelt. Kui Beethoven Saksamaalt Viini kolis, kogus ta kuulsust ennekõike kui virtuoosne kontsertpianist. Beethoveni elu ja loomingu võib jagada nelja perioodi: Esiteks kujunemisperiood. Teiseks varane looming, kus elas vabakunstnikuna Viinis. Omandas teadmisi nii Haydni kui ka Salieri juures. 1795. a hakkas märkama oma kuulmisvaegust. Kolmandaks loomingu kõrgaeg, kus tähtsamateks teosteks oli oratoorium ,,Kristus Õlimäel", 3. sümfoonia, ooper ,,Fidelio". Neljandaks hiline looming, kus põdes loomingukriisi, pärast venna surma hooldas vennapoega, kes tegelikult oli Ludwigu enda lihane poeg. Jõudis oma kuulsuse haripunkti. Majanduslikult oli edukas. Ludwig van Beethoven ja Mozart olid võrdlemisi sarnased imelapsed, kes alustasid varakult muusikakarjääri. Beethoveni loomeprotsess oli aeglane ja vähem mahukas kui Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Mõlemad suurmeistrid on meile jätnud palju oma loomingut
-18.saj II poolel hakati klassitsimi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. -Armastati eriti suuri orkestriteoseid(sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid(sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdvaks sai ilmalik muusika ja homofoonia.- Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. -Tarbjateks: aadel ja kodanlus e keskklass -Vormid ja zanrid: sonaat, sümfoonia, avamäng, keelpillkvartett, ooper, soolo kontsertid -orkestri koosseid: keelpillid, puupuhkpillid, vask puhkpillid, klaver vahetab välja klavessiini. Ekspositsioon-sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad kahe erinimelise heli samakõlalisus repriis-heliteose algmaterjali kordav vormiosa sonaat-3 osaline sonaaditsükkel mida esitab soolopill või saatega soolopill -Muutused kammermuusikas: improviseeritud saateharmooniat asendati klaveeriduoga koos mõne meloodiapilliga.
hilisromantikutel palju tundeid) *harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad *teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus (heliloojad kasutasid vormiskeeme, idee jäi paika) Atonaalne kindla helistikuga muusika Polütonaalsus mitmehelilisus Polürütmia rütmide paljusus MK: ,,Kuningas Oidiphus" ooper-oratoorium, Stravinski; klaverisonaat nr. 13 (1924) Stravinski. Balletid: ,,Tulilend", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõduri lugu", ,,Petruska", ,,Bulcinella"; ooper ,,Elupõletaja tähelend"; Impressionism on 19.sajandi lõpu (70.-ndate) vool, mis sai alguse Prantsuse maalikunstist (Impressioon ,,Tõusev päike" Monet). Monetil oli ka mõttekaaslasi (Renoir, Manet jne). Muusikas oli impressionism 19.sajandi viimasel lõpuveerandilkeskendub hetkelisele nautimisele, orkestrimuusika tähtsal kohal, detailid, nüansid. Meloodia asendub akordikaga. Meloodia on liikuv, voolav. Huviobjektid idamaine (pentatoonika- Jaapani ja Jaava mõju)
BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL) 1660-1750 Barokk - ebatavaline, kirg, ülepaisutatud, liialdav. Eu riikides valitses monarhia, seega absolutism. Kodusõjad:30 a'ne sõda (1618-1648). Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskus Rooma (paavst oli seal). Tähelepanu oli emotsioonidel ja tunnetel. Barokk oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloomuliku meloodia saadet tähistab mõiste : b asso continuo-katkematu bass, generaalbass e nummerdatud bass (pause pole). Mängitakse pilli:1)bassipill (tšello, viola da g...
BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL) 1660-1750 Barokk - ebatavaline, kirg, ülepaisutatud, liialdav. Eu riikides valitses monarhia, seega absolutism. Kodusõjad:30 a'ne sõda (1618-1648). Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskus Rooma (paavst oli seal). Tähelepanu oli emotsioonidel ja tunnetel. Barokk oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloomuliku meloodia saadet tähistab mõiste : b asso continuo-katkematu bass, generaalbass e nummerdatud bass (pause pole). Mängitakse pilli:1)bassipill (tšello, viola da g...
Mozarti ringreisid jäid nüüd harvemaks, rohkem aega jäi heliloominguks. 70.ndatel aastatel komponeeris ta suurema osa oma vaimulikest teostest (missad, motetid, kirikusonaadid) ta lõi ka sümfooniaid mis olid jõulise ja dramaatilise iseloomuga. ( Roomas, on müüt, et Mozart osales Allergi's Misere esinemises. Ta tahtis noote saada, kuid kui keegi ei nõustunud talle neid andma ning ta kirjutas muusika peast.1770 oli Mozarti esimene peamine ooper, Milanos. 1772 määrati kontsertmeisteriks orkestris Archbishopis Salzburgis ). 1777 1778.a. tegi Mozart reisi koos emaga Saksamaale Manheimi, seal armus ta 16 aastasse lauljasse Aloysia Webberisse. Isa käsul pidi M. siirduma kiiresti edasi Pariisi. Reis oli Mozarti jaoks raske. 3.juulil suri ta ema. Talle tulnud ühtegi head tööpakkumist ega tellimust, samuti lõppes suhe Aloysia'ga. Tagasipöördumine Salzburgi oli Mozarti jaoks
19. augustil Tartus ja 20. augustil Tallinnas jõuab oma esimese uusaegse ettekandeni Eestis tänavuse juubilari Johann Valentin Mederi ooper "Kindlameelne Argenia" (Tal linn 1680), Põhja-Euroopa muusikaloo väga kaalukas meistriteos. Hiljaaegu ilmus nostalgiahõngulisel plaa dil muusikat Hermanni lauleldusest "Uku ja Vanemuine", mida esitleti naljaga pooleks esimese eesti ooperina. Tõsimeelsemad otsivad seda algust hoopis hilisemast ajast, Evald Aava kandist, ja tõdemus annab taas toitu me kultuurilisele alaväärsustundele läheb veel tükk aega, kuni me ooperilugu sajandipikkuseks saab.
Kirjutati ansamblile, orkestrile, soolopillile. Eelkäijaks oli 16. Sajandi pavana ja gagliarda. Saksamaal kinnistus täntsusüidi 4-osaline süiditsükkel: Allemande- aeglane Saksa tants, 4-osalises taktimõõdus Courante- kiire Prantsuse tants, 3-osalises taktimõõdus Sarabande- aeglane pidulik Hispaania tants, 3- osalises taktimõõdus Gigue- väga kiire Soti hüppetants, 6/8 või 9/8 taktimõõdus. Ooper Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödia, liturgiline draama, õukonna ballett, maskietendused. Sünnimaa on Itaalia. 1. Ooper oli ,,Daphne". 1597. Etendas seda Firenzes krahv Jacopo Corsi majas. 1. Suur ooperihelilooja oli Claudia Monteverdi (1567-1643) ,,orpheus" oli esimene suur viie vaatuseline tõeliselt terviklik ja muusikaliselt rikka väljenduslaadiga. 1. Ooperiteater avati 1637. Veneetsias, selle nimi oli Teatro San Cassiano.
ebakorrapärane, lopergune pärl 16 sajandi lõpp.18. sajandi I pool Muusikas tähtis inimlik, maine aspekt, õpetus inimese tundeseisundist Afektiõpetus "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi." Renè Descartes Rubens Riik, see olen mina! Ludvig XIV Uued zanrid ooper orkestrimuusika Barokk instrumentaalmuusika vokaalmuusika Barokk Barokk "OH" või laskuv noot tähendas ohet Teatraalne Kiriklik Kammerstiil stiil Sooloaariad;duetid; stiil Varane ooper Teosed soolopillidele polüfooniline
10 aastat. Sel majanduslikult väga raskel perioodil päästis teda näljasurmast vaid Ferenc Liszti toetus. 1863. a toimunud edukas reis Venemaale aitas Wagneri majanduslikult jalule. Aasta hiljem kutsus Baieri kuningas- kirglik muusikahuviline Ludwig II helilooja Müncheni. Wagneri kunsti imetlejad välimaal asutasid ,,Wagneri seltsi", mis kogus terves maailmas raha uuendusliku ooperiateatri ehitamiseks. Teater valmis 1876. a Bayreuthis. Wagneri olulisemad uuendused: Ideaalne ooper = muusikaline draama - lühikesed, lihtsad, kergelt mällu sööbivad viisilõigud, mis isel. ooperi üksikuid tegelasi või isegi tegevustiku seisukohalt tähtsaid esemeid. Juhtmotiivid - tõid sündmustiku arengu otseselt muusikasse. Loobus esimesena numbriooperist - ta ehitas ooperi üles katkematult areneva muusikaga stseenidele. Tema novatuurlikud ooperid sarnanevad tohutute smf teostega. Laulja hääl on siin nagu juhtivaks instrumendiks orkestris.
Richard Wagner 1)Maa: Saksamaa. oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane 2) teosed: ooper "Tristan ja Isolde", ooperitetraloogia ,,Nibelungi sõrmus", ooper "Haldjad".3)Tähtsus: Ooperi uuendaja, saksa romantilise ooperi looja, tema teostele on isel juhtmotiivid. Fryderyk Chopin 1)Maa: Poola. Chopin oli poola helilooja ja pianist. 2) teosed: enamasti klaveripalad. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks.tähts teosed -"Minutivalss", "24 prelüüdi", "Nokturn".3)Tähtsus: Oli esimene helilooja, kes hakkas kirjutama eraldi ballade ja skertsosid. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad, neid ta kasutaski oma teostes.
mille ülesandeks oli tolle aegsete meloodiate ja laulude kogumine ja kokku panemine. Hiinasse tuli palju uut muusikat KeskAasiast. Enamasti on Hiina muusika ühehäälne, mis toetub enamasti viieastmelisele helilaadile pentatoonikale. Hiina muusika on arenenud koos teatriga. Hiina rahvamuusika: http://www.youtube.com/watch?v=7okLGfDULmI Teater Teater arenes Hiinas 30002000 aastal e.Kr. rahvalauludest ja rahvatantsudest. Pekingi ooper on üks kolmest põhilisest teatri liigist maailmas. Pekingi ooper maailma kõige täiuslikum ooper. Pekingi ooperi sünniks peetakse 1790. aastat. Hiina rahvuspillid Erhu Helinäide: http://www.youtube.com/watch Gahu Helinäide: http://www.youtube.com/watch Sheng Helinäide: http://www.youtube.com/watch Vaatamisväärsused Suur Hiina müür Pekingi palee Lama tempel Kastutatud kirjandus www.youtube.com www.wikipedia.org http://www.hot
KLASSITSISM *tekkisid esimesed muusikaühingud Londonis,Pariisis,Berliinis,viinis *Klassitsismi ajal tuli keskhariduse asemel kõrgharidus *sümfoonia- 4 osaline instrumentaalteos *koomiline ooper- näitlejad teevad nalja *ooper seeria- mütoloogilise ja ajaloolise sisuga *avamäng- sissejuhatus(ooperisse) *sanatiin- 3 osaline instrumentaalteos, Klementi, Scarlati PUHKPILLID: *flööt *oboe *klarnet *fagott KEELPILLID: *Viiul *vioola *kontrabass *tsello
partituurist hämmastavaid kokkulangevusi sureva inimese kardiogrammi graafikaga. 13. Missuguse vene heliloojaga on seotud järgmine lõik: Mihhail Glinka looming on poeetiliselt programmiline, eriti armastab ta muinasjutulisi teemasid, leidub ka kaugete maade eksootilisi kõlavärve ning meisterlikke sümfoonilisi meremaalinguid. Ta on kirjutanud 15 ooperit ja ka instrumentaalteoseid. 14. Kelle teos , missugusse zanrisse kuulub (klaveritsükkel, ooper, ballett, sümf.muusika, laulutsükkel) Pildid näituselt- Modest Mussorgski klaveripala Ruslan ja Ludmilla- Aleksandr Puskini poeem Jevgeni Onegin- Pjotr Tsaikovski ooper Surma laulud ja tantsud- Modest Mussorgski soololaulude tsükkel Boriss Godunov Seherezade- Nikolai Rimski süid Ivan Sussanin- Mihhail Glinka Näkineid Uinuv kaunitar- Pjotr Tsaikovski ballett Vürst Igor- Aleksandr Bodorini helilooming Hovanstsina- Modest Mussorgski alustas, Nikolai Rimski lõpetas teose Klaverikontsert nr
Taani-Muusika on idülliline. Looduses pole suuri kontraste nii ka muusikas. Fantastika on helge ja õilis. Väga tugevad saksa mõjud. Taani kunst muusika on väga vana. Kopenhaageni õukonnas oli muusika elu alati kõrgel järjel ja on teada et 1612 aastaloli õukonnas palgal üle 30 laulja ja üle 30 pillimängija pluss veel 16 trompetisti. 1689 aastal lavastati esimene ooper. Välismaalaste tulv oli nii suur et oma muusikat ei olegi. 19 sajandi kuulsamad mehed olid Johhan Peeter Hartmann ja Nils Willhelm Gade. Norra -Loodus on karm külm meri kosed kaljud. Kõige karmima kliimaga. Muusikas on palju kurje vaime ja olendeid. Alates trollidest. Hingelt tundub norrakas lüürik olevat. Vaene aga uhke rahvas kuni 20 sajandini. Tal puudus sajandeid iseseisvus. 14 saj alates oli sõltuv taanist. Keel oli taani, rõivas oli taani.
Tallinna Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Giuseppe Verdi ,,Maskiball" Antonio Somma libreto Eugene Scribe'i näidendi ,,Gustav III ehk maskiball" ainetel XXX XXX 11A Tallinn 2010 Käisin teisipäeval 18. mail 2010 kell 19.00 Rahvusooperis Estonia vaatamas Giuseppe Verdi romantilist ooperit ,,Maskiball". ,,Maskiball" on klassikaline ooper, mis kuulub koos ooperitega ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Aida" ja ,,La Traviata'ga" Giuseppe Verdi tuntumate teoste hulka, kinnitades Verdi olulist kohta ooperimaalima ajaloos. Verdi ooperid said tuntuks juba suurmeistri eluajal ning need on väga populaarsed ka 21.sajandil. Tema kui romantismiajastu helilooja jaoks olid olulised tunded nagu armastus ja armukadedus, ustavus ja pettumus, unistused ja kaotusevalu. 150
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
