samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt: Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R). Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektritakistuse mõõtühik SI-süsteemis on oom. Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. Alalisvoolu korral nimetatakse juhi poolt põhjustatud elektritakistust täpsemalt oomiliseks takistuseks või ka aktiivtakistuseks. Vahelduvvoolu korral räägitakse näivtakistusest, mille moodustavad aktiivtakistus ja reaktiivtakistus (mahtuvustakistus ja induktiivtakistus). Takistus põhjustab pingelangu. Elektritakistuse R pöördväärtus on elektrijuhtivus G: Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse
Elektritakistus. Juhi takistus. Eritakistus Metallide elektritakistus on põhjustatud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallvõre võnkuvate ioonide vastastikmõju. Juhi elektritakistus ei sõltu pingest juhi otstel ega voolutugevusest juhis. Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus 1 amper. Juhi takistus on määratud tavaliselt kaudsel meetodil. Takistust saab otseselt mõõta oommeetriga. Kui juht asub vooluringis, tuleb mõõtmise ajaks elektrivool katkestada ja juht vooluringist eemaldada. Juhi takistus on võrdeline juhi pikkusega. Juhi takistus on pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga. Juhi takistus sõltub juhi ainest. Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Aine eritakistus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistusega.
Elektriväli 2. Vabad laengukandjad 2. I=U/R Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus on võrdeline selle lõigu otste pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. 3. Emj näitab kõrvaljõudude tööd, mis tehakse ühikulise laengu ümberpaigutamiseks. Voltide mõõdetakse 4. Takistus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline voolutugevusega. Takistus sõltub tihedusest, pikkusest, ristlõike pindalast ja temperatuurist. Mõõdetakse oommeetriga. Mida kõrgem temp, seda suurem takistus. Mida suurem on S, seda suurem takistus. Eritakistus . Mõõtühik 5. Juhtide ühendusviisid a. Jadamisi (; ; ) b. Rööbiti (; ; ) 6. Elektrivoolu töö ja võimsus (). Võimsuse, pinge ja voolutugevuse efektiivväärtused vahelduvvoolu puhul ( ). Elektrienergia mõõtühik 1kWh. F=50Hz 7. Mida kõrgem temp, seda paremini juhib elektrit. Kristalne aine on pooljuht.
Takistus sõltub juhi materjalist ja geomeetrilistest mõõtmetest. Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkusega ja ühikulise ristlõike pindalaga keha takistus. Voolupinget mõõdetakse voltmeetriga, mis ühendatakse vooluringi uuritava osaga rööpselt. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, mis ühendatakse vooluringi järjestikku. Vooluahela takistust mõõdetakse oommeetriga, mille sees on oma vooluallikas. Temp. Muutumisel muutub ka juhi takistus. Kõrgemal temp-l on juhi takistus suurem, põhjuseks on, et kõrgemal temp-l hakkab soojusliikumine el. Suunatud liikumist üha rohkem segama. Tahkes aines võnguvad ioonid oma tasakaaluasendi ümber seda enam, mida kõrgem on temp. Ülijuhtivus-nähtus, kus elavhõbeda eritakistus langeb jahutamisel 4,1 K juures järsult 0-ni. Voolutöö vooluringi osas võrdub voolutugevuse pinge ja töö sooritamiseks kulunud aja
· Mida peenem ja pikem juhe, seda suurem on selle takistus 8) Mida mõõdetakse ampermeetriga, kuidas ühendatakse ja milline ehitus? · Mõõdetakse voolutugevust · Ühendatakse vooluringi järjestikku ehk jadamisi · Ehitus lk 86 9) Mida mõõdetakse voltmeetriga, kuidas ühendatakse ja milline ehitus? · Mõõdetakse pinget · Ühendatakse alati rööbiti mõõdetavaga · Ehitus lk 85 10) Mida mõõdetake Oommeetriga, kuidas ühendatakse ja milline ehitus? · Mõõdetakse takistust · Ühendatakse see ja galvanomeetrit sisaldavasse vooluringi · Ehitust ei tea 11) Kuidas sõltub takistus temperatuurist? · Temperatuuri tõstmisel takistus suureneb 12) Millal avastati ja mida kujutab endast madalatemperatuuriline ülijuhtivus? · Avastati 1911. a · Füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks.
Vooluallikas on seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pikaks ajaks. Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel vooluringis. Vooluallikas teevad tööd välised, mitte mitteelektrilised jõud. Väliste jõudude töö tulemusena muundub vooluallika sees elektrivälja energiaks mingi teist liiki energia. Vooluallikaid liigitatakse selle järgi, millineenergialiik seal elektrivälja energiaks muundub. Pinge füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas. Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. U=A/q U = pinge V, A = elektrivälja töö J, q = elektrilaeng C. Takistus ühik . Juhi takistus on 1 , kui juhi otstele on rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1A. Eritakistus füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektriv...
Kuidas on defineeritud takistuse ühik? · Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus 1 amper. Kuidas määratakse tavaliselt juhi takistus? · Tavaliselt kaudsel meetodil. Mõõdetakse pinge juhi otstel ja ampermeetriga voolutugevus juhis. Takistus arvutatakse, jagades pinge väärtus voolutugevuse väärtusega · Otsesel meetodil- oommeetriga Kuidas töötab oommeeter? · Kujutab endas ampermeetrit, varustatud vooluallikaga. Mõõdetakse voolutugevust, mis tekib juhis selle otstele rakendatud teatud pinge korral. Kuna pinge teada, kantakse mõõteriista skaalale voolutugevuse ühikute asemel takistuse ühikud. Saab mõõta ainult sellise juhi takistust, mis vooluringist eraldatud. · Kui asub vooluringis, siis tuleb mõõtmise ajaks eemaldada sealt! Juhi takistus sõltub: · Juhi pikkusest
1. Millest ja kuidas sõltub voolutugevus ? Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. I= qnSv Voolutugevus = koguaeg ühesugune arv (1,6 * 10 astmel -19C * kontsentratsioon * juhi ristlõike pindala * triivliikumise kiirus. 2. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist? Takistus näitab kui suurt mõju avaldab juht elektrivoolule. Mõõdetakse oommeetriga. Mida pikem on juht(suurem pindala) seda suurem on takistus ning mida väiksem on. Mida kõrgem temperatuur seda suurem takistus. Metallide takistus temepratuuri tõustes suureneb. 3. Mis on ülijuhtivus? Ülijuhtivus on nähtus kus metalli takistus põhimõtteliselt kaob väga madalatel temperatuuridel. 4. Mis on kõrgtemp ülijuht? Kõrgtemp ülijuht on aine millel ülijuhtivus kehtib kõrgemal temperatuuril kui 25K(kelvinit). 5. Ohmi seadus ? + ül
Lahutades esimesest avaldisest teise ja teisendades, saame 2kT1T2 R W = ln 1 [7] T2 - T1 R 2 Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Küsige juhendajalt tööülesanne. 3. Metallist ja pooljuhist katsekehad asetsevad õliga täidetud katseklaasis, mida soojendatakse küttekehaga S. Takistust mõõdetakse arvnäiduga oommeetriga, mida saab lülitiga K ühendada kas metallist või pooljuhist katsekehaga. 4. Lülitage sisse oommeeter ja laske soojeneda ~10 minutit. Lülitage kütte vooluallikas vooluvõrku. Temperatuur hakkab aeglaselt tõusma. Alates algtemperatuurist mõõdke etteantud temperatuurivahemike tagant pooljuhi ja metalli takistus ning kandke tabelisse. 5. Kandke ühele teljestikule R T sõltuvused R=f(T) metalli ja pooljuhi jaoks. Võrrelge saadud graafikuid. 6
elektrijuhi ristlõiget läbinud elektrilaengu Q hulka. Voolutugevuse mõõtühik SI-süsteemis on amper (tähis A). Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, kusjuures ampermeeter ühendatakse vooluringi jadamisi. 1.7 Takistus Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektritakistuse mõõtühik SI-süsteemis on oom. Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. 1.8 Elektrijuht Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Tavaliselt loetakse materjali juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 106 m. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. 1.9 Dielektrik Dielektrik on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla
elektrivoolule, tähiseks R; R=1/k; R=U/I; R=roo*l/S; ühikuks 1 oom (); 1=1V/1A). I=U/R (voolutugevus=pinge/takistus). Metallide elektritakistus on põhjustatud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallvõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust. Juhi elektritakistus ei sõltu pingest juhi otstel ega voolutugevususest juhil. Juhi takistus määratakse tavaliselt kaudsel meetodil (mõõtmistulemustest arvutamisel), otseselt saab takistust mõõta oommeetriga (vooluallikaga varustatud ampermeeter). Kui juht asub vooluringis, tuleb mõõtmiste ajaks elektrivool katkestada ja juht vooluringist eemaldada. Tester on kombineeritud mõõteriist, mis sisaldab voltmeetrit, oommeetrit ja ampermeetrit. Juhi takistus on võrdeline juhi pikkusega (mida pikem on traat, seda suurem on selle takistus), pöördvõrdeline juhi ristlõike pindalaga (mida suurem on traadi ristlõike pindala, seda väiksem on traadi takistus) ning sõltub juhi ainest. Eritakistus on
...................................................................................................17 Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine alalisvoolul...................................................17 Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine vahelduvvoolul.............................................20 Takistuse mõõtmine..............................................................................................................22 Takistuste mõõtmine oommeetriga...................................................................................22 Isolatsioonitakistuse mõõtmine.............................................................................................24 Märkusi isolatsioonitakistuse mõõtmise kohta.................................................................24 Pingestamata elektriseadme isolatsioonitakistuse mõõtmine............................................24 Pingestatud seadme isolatsioonitakistuse mõõtmine..
oleks võimalikult väike ja kogu kasutuase ajal ei muutuks. Patarei kasutamisel vananemine põhjustab sisetakistuse suurenemise. Üha suurenev sisetakistus vähendab toiteallika väljund- voolu ja pinge väärtust. Sarnased (ühe tüübilised) patareid kahjuks alati kõik ei vanane võrdselt. Sisetakistuse praktiline tähtsus, et ta võimaldab valida neist väiksema takistusega ehk parima patarei. Sisetakistus on määratud gabariit mõõtmetega. Patarei sisetakistust otseselt oommeetriga mõõta ei saa kuna pinge patarei klemmidel häirib. Sisetakistus arvutatakse amper- voltmeetri meetodiga. Töö eesmärk: Tundma õppida Ohmi- ja Kirchhoffi seadustega vooluringile. Leida kolme eri tüübilise patarei sisetakistuse maksimaalvõimsus ja kasutegur. Töö käik: 1. Tutvuda tööks vajalike mõõteriistadega, kolme eri tüübiliste patareidega ja märkida üles nende tehnilised andmed. 2. Mõõta voltmeetriga patareide elektromotoorjõudu e. emj E joonis 1.
mõjust. ( R=U/l) * Juhi elektritakistus ei sõltu pingest juhi otstel ega voolutugevusest juhis. * Elektritakistuse ühikuks on 1 oom ja tähisteks 1 (oomega). * Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1 amper. * Juhi takistus määratakse tavaliselt kaudsel meetodil. Takistust saab otseselt mõõta oommeetriga. * Aine eritakistus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ristlõikepindalaga keha takistusega. * Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektrivoolule. * Eritakistuse ühik on 1 * m. Soojusõpetus: * Energia on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd võib keha teha. * Siseenergia on keha koostisosakeste liikumise ja vastasmõju energia.
Asendusfunktsioon Efektiivväärtuse detektor 5 Rikke asukoha määramine liinil Liini parameetrid Alalisvooluga kontrollitakse liini primaarparameetrite vastavust normidele Normeeritavad parameetrid on: juhtmete takistus pikibalanss isolatsioonitakistus mahtuvus Mõõtmised Juhtmete orienteeruvat takistust kontrollitakse oommeetriga või liinitestriga Normeeritavate parameetrite vastavust normidele mõõdetakse alalisvoolu sillaga Isolatsioonitakistuse mõõtmiseks kasutatakse megaoommeetrit Pikibalansi mõõtmine Mõõtmine toimub nn maandatud silmuse meetodil Sillaga ühendatakse 2-juhtmeline liin juhtmetakistustega R1 ja R2, mis moodustavadki maandatud silmuse kuna juhtmete kaugemad otsad on naaber-sõlmes kokku ühendatud ja maandatud
Elektromotoorjõud- on võrdne pingeallika klemmipingega juhul, kui pingeallikas ei ole ühendatud vooluringi. U, V 1V pinge, mille puhul tehakse laengu 1C ümberpaigutamisel tööd 1J. emj allikad: aku, generaator, foto- ja termoelement Mõõdetakse voltmeetriga 3. Elektritakistus- juhtme omadus takistada laengu liikumist mõõtühik SI-süsteemis on oom. R võrdub (roo*l) : S Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. Alalisvoolu korral nimetatakse juhi poolt põhjustatud elektritakistust täpsemalt oomiliseks takistuseks või ka aktiivtakistuseks. Vahelduvvoolu korral räägitakse näivtakistusest, mille moodustavad aktiivtakistus ja reaktiivtakistus 4. Alalisvooluringide seadused: Ohm'i seadus- elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline pingega (U) selle lõigu otstel ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R)
· I on vooluahelat läbiva voolu tugevus · E on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude algebraline summa · R on vooluahelasse ühendatud takistuste summa · R0 on vooluahelasse ühendatud toiteallikate sisetakistuste summa. 18. Takistus Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektritakistuse mõõtühik SI- süsteemis on oom. Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. Alalisvoolu korral nimetatakse juhi poolt põhjustatud elektritakistust täpsemalt oomiliseks takistuseks või ka aktiivtakistuseks. Vahelduvvoolu korral räägitakse näivtakistusest, mille moodustavad aktiivtakistus ja reaktiivtakistus (mahtuvustakistus ja induktiivtakistus). Takistus põhjustab pingelangu. Elektritakistuse R pöördväärtus on elektrijuhtivus G: 19. Eritakistus Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrijuhi võimet
järjestikku kontaktrõngast ja rootori südamiku; 3.3) isolatsioon on korras, kui lamp ei sütti. 4. Ergutusmähise keerdudevaheline lühis 4.1) põhjus: väljundpinge jääb madalaks; 4.2) tekib mähise ülekuumenemisel; 4.3) takistus väheneb ja vool kasvab ning seetõttu kasvab temperatuur; 4.4) eeltoodu rikub vibropingeregulaatori kontakte või kutsub esile väljundtransistori läbilöögi; 4.5) kontrollitakse oommeetriga või pinge ja voolu üheaegse mõõtmisega; 4.6) reostaadi või lambiga piiratakse voolu suurust; 4.7) mõõtmisel ei pea rootorit välja võtma; 4.8) mõõdetav takistus võrdub pinge ja voolu jagatisega; 4.9) takistuse väärtust kontrolli käsiraamatust (G250 = 3,7 oomi). 64. Süüteküünal ja tehnilised näitarvud Isolaator 30 kV 1000 ° C
Seega avaldub laeng voolutugevusekaudu kujul: q=It Üks kulon on laeng mis läbib ühe sekundi jooksul sellist juhi ristlõiget, milles on vool tugevusega üks amper 1C = 1A 1s 67.Takistus ja selle sõltuvus temperatuurist ja juhi mõõtmetest Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektritakistuse mõõtühik SI-süsteemis on oom. Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. Mida suurem on temperatuur, seda tugevam (suurem) on takistus, sest ioonid võnguvad suurema amplituudiga ja takistavad laengukandjate suunatud liikumist. Selle tõttu on metalli eritakistuse muut üldjuhul võrdeline temperatuuri muuduga: δ = δ0 (1 + αt) ,kus α on takistuse temp. tegur, δ0 on eritakistus 0 kraadi juures ja t on temperatuur. 68.Ohmi seadused. Takistuste jada- ja rõõpühendus Ohmi seadus on üks elektrivoolu põhiseadusi
Tegelikku- ses võivad arvud erineda valemis tooduist. Valemis tähistab rdg mõõteriista näitu (reading tähendab inglise keeles näitu) ja digits (inglise keeles numbrid) mõõteriista ekraanil näi- datavate numbrite väikseimait järku (näiteks sajalised). Sõnade reading ja digits asemel kasutatakse ka nende lühendeid (näiteks rdg ja dgts). Vaatlen näitena oommeetrit, mille vea saab leida valemiga (5). Kui oommeetriga mõõde- takse takistust piirkonnal (0−2000) Ω ja oommeetri ekraanil on näit 1578, siis on väikseim ekraanil näidatav järk ühelised. Seega digits=2 Ω ja reading=1578 Ω. Takistuse absoluutne viga ∆ on ∆ = 0,5 % · 1578 Ω + 2 Ω = 10 Ω 3.2 Tehted vigadega Eksperimendis piisab harva vaid mõõdetud suuruse väärtusest, enamasti tuleb katseandmete põhjal midagi arvutada (vähemalt Skinneri konstandi võiks leida)
üldiseloomustus.Tööpõhimõte, konstruktsioon. Skaalad, märgid skaalal. Elektrimõõteriistaks nimetatakse seadet, mille ülesandeks on mingi suuruse võrdlemine mõõtühikuga. Elektrimõõteriistad on tehnilised vahendid, millega teostatakse elektrimõõtmisi. Iga elektrimõõteriistaga võib otseselt mõõta vaid seda elektrilist suurust, milleks ta on konstrueeritud. Nii pole näiteks ampermeetriga võimalik vahetult mõõta pinget vooluringis või oommeetriga mõnesse tarbijasse juhitavat võimsust. Enamik elektrimõõteriistu, näiteks ampermeetrid, voltmeetrid jm. näitavad elektrilise suuruse väärtust mõõtmise hetkel. Selliseid mõõteriistu nimetatakse analoog ehk näidumõõteriistadeks. Mõõteriistu, mis annavad mõõtmistulemuse diagrammi kujul või numbriliselt, nimetatakse registreerivateks mõõteriistadeks ehk meerikuteks. Elektrimõõteriistadega mõõdetakse elektrilisi suurusi voolutugevust, pinget, takistust,
Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). Vahelduvvoolu korral esineb kolme liiki elektritakistust: aktiivtakistus (r), induktiivtakistus (XL) ja mahtuvustakistus (XC). Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektritakistuse mõõtühik SI-süsteemis on oom. Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. Alalisvoolu korral nimetatakse juhi poolt põhjustatud elektritakistust täpsemalt oomiliseks takistuseks või ka aktiivtakistuseks. Vahelduvvoolu korral räägitakse näivtakistusest, mille moodustavad aktiivtakistus ja reaktiivtakistus (mahtuvustakistus ja induktiivtakistus). Takistus põhjustab pingelangu. Elektritakistuse R pöördväärtus on elektrijuhtivus G: Takisti on element mingi soovitava või kindla takistuse tekitamiseks vooluringis. Sellest tulenevalt kasutatakse
tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks). 7. Takistus ja selle sõltuvus temperatuurist ja juhi mõõtmetest Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektritakistuse mõõtühik SI-süsteemis on oom. Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. Mida suurem on temperatuur, seda tugevam (suurem) on takistus, sest ioonid võnguvad suurema amplituudiga ja takistavad laengukandjate suunatud liikumist. Selle tõttu on metalli eritakistuse muut üldjuhul võrdeline temperatuuri muuduga: δ = δ0 (1 + αt) ,kus α on takistuse temp. tegur, δ0 on eritakistus 0 kraadi juures ja t on temperatuur. 8. Kõigepealt tahaksin mainida, et absoluutselt elastsel põrkel ei tule tingimata energia jäävuse seadust arvestada – oletame
2. Vooluringi skeem. ~ 0-5 L1 L2 L3 A ~ 0-60 V L N ~ U=30 V 3. Töökäik Vahetult mõõdetakse elektritakistust oommeetriga. Elektritakistust saab leida ka amper- ja voltmeetri näitude järgi. Takistuse mõõtmise teoreetiliseks aluseks on Ohmi seadus vooluringi osa kohta: U U I = millest R = . R I Koostada vooluring joonisel antud skeemi järgi. Mõõtmiste ja arvutuste tulemused kanda tabelisse. Teha järeldus kogutakistuse ja ühe lambi takistuse leidmise kohta. 4. Tabel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
