(kuni 1941 uus valitsus). Pikk ja kaotusterohke võitlus kreeklaste ja neid toetama tulnud inglaste vastu. Kreeka vallutati. 1940, sept alustas It Libüast rünnakut Egiptuse vastu, kus olid britid. Ei saavutatud edu. 7. dets alustasid britid vastupealetungi, lõid It üksused täielikult puruks, vallutades suure osa Liibüast. Britid ründasid ka teisi Aafrika kolooniaid ja vallutasid need. 1940 alustas Hitler intensiivset allveesõda Atlandi ookeanil, üritades läbi lõigata Ingl varustusteid. Ingl oli sõltuv kaupade sisseveost. 1942. a algul muutus sõda eriti ägedaks, Ingl varustamine oli tõsiselt häiritud. Liitlased ehitasid laevu kiiremini, kui skslased neid hävitada suutsid. Sks salakoodi Enigma murdmine. Lennvägede kasutamine sks vastu. Sks hakkas kandma suuri kaotusi. 1941 saatis Hitler Mussolini palve peale Aafrikasse selleks moodustatud Aafrika korpuse, eesotsas Rommel (Kõrberebane), surusid briti üksused tagasi. Kasutati
Kool 12 R Lennart-Georg Meri Referaat Koostas: 1992. aastal valiti Lennart-Georg Meri Eesti presidendiks. Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president. Aastal 1996 valiti ta ka teiseks ametiajaks tagasi. Ta sai tuntuks teravmeelsete ütluste ja humoorikate tegudega, mis hiljem talletati raamatus "Meie Lennart". Härra Meri on väga austatud ning armastatud just seetõttu, et ta tutvustas Eestit maailmale ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada. Oma referaadi soovisin teha härra Meri'st seetõttu, et minu arvates tegi ta Eesti heaks ääretult palju ning oli väga edukas president ning iga Eestimaa kodanik peaks teadma kes oli Lennart-Georg Meri ning mida ta oma elu jooksul korda saatis. Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ...
73. Mis toimus 1944. a. 6. juunil ? Normandia dessant. 74. Millal lõppes II maailmasõda Euroopas? 8.mai 1945 75. Mis sündmus/linna vallutamine tähistab II maailmasõja lõppu Euroopas? Berliini vallutamine. 76. Millal viskas USA Jaapanis aatompommid? 6,9 august 1945 77. Mis linnadele viskas USA Jaapanis aatompommid? Hiroshima,Nagasaki. 78. Mis kaalutlustel kasutas USA aatompomme Jaapani vastu? Et säästa enda mehi ja et aatompommi katsetada. 79. Millal lõppes II maailmasõda Vaiksel ookeanil? 2.septembril 1945 80. Mida tähendab holokaust? Juutide väärkohtlemine 2.maailmasõja ajal. 81. Mis oli Auschwitz? Koonduslaager. 82. Mida tähendab koonduslaager? Koht,kuhu koondti inimesed keda sooviti hävitada. 83. Mida tähendab vastupanuliikumine? Mitte-ametlik liikumine. 84. Kui palju juute sakslased tapsid II maailmasõja ajal? 6 miljonit. 85. Mille läbi kannatas saksa rahvas II maailmasõja lõpukuudel ja sõja järel? Saksa naisi vägistati massiliselt,linnade pommitamine. 86
esimesel saarelviibimise päeval hakkab sul igav kõige selle keskel. Hea, vaikne, mõnusalt soe või siis ainult pisut liiga vihmane. Laiselda, lõtvunult lõbutseda jah, selleks pakub Papeete küllalt võimalusi. Kuid midagi väga olulist on kadunud, mis oivalise loodusega saare põnevaks paigaks muudaks. Rannabulvari ääres loksusid laguuni vaikselt õõtsuvas vees kümned jahid, väikeseist lootsikuist kuni uhkete kahemastiliste luksuslaevadeni. Reisid ookeanil väikestel alustel üksi, kahekesi või tervete perekondade kaupa on ju viimastel aastatel päris moeasjaks saanud. Eks see ole jällegi üks 20. sajandi tehismaailma eest põgenemise viise. Prantsuse Polüneesia soojad, suhteliselt vaiksed veed, mõõdukad püsivad passaattuuled ja maalilised saared tõmbavad taolisi seiklusteotsijaid rohkesti ligi." 5 Kokkuvõttes on Tahiti tõeline paradiisisaar, mille külastamisest
Lennart Georg Meri Referaat Koostas: Liisa Kivimaa Tartu Katoliku Kool 30.04.2006 Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas. Tema isa oli Eesti diplomaat ja hilisem Shakespeare'i tõlkija Georg Meri. Lennart Meri ema oli Alice - Brigitta Engmann, kellel olid eesti-rootsi juured. Et Lennart Meri isa oli diplomaat ja viibis pidevalt välislähetustel, pidi ka ka tema poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Ta õppis mitmetes Saksamaa ja Prantsusmaa koolides. Sellest tulenes suurelt osalt ka tema hea keelteoskus. Peale Eesti okupeerimist küüditati ka Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element Siberisse. Seal lahutati perekonna pead üle jäänud perest ja viidi kontsentratsioonilaagritesse. Sealt naasesid nad 1946. aastal. Lennart Meri oli vahepeal õppinud mitmetes venekeelsetes koolides, Eestis astus ta aga Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas Lennart M...
Prantsusmaa olukord II ms ajal Prantsusmaa olukord oli ebastabiilne, osa sellest oli okupeeritud (ilmselt Saksamaa poolt) ning osa Saksamaa-sõbralik. Kolmikpakt 27. sept. 1940 Berliinis Saksamaa, Jaapani ja Itaalia vahel sõlmitud liit. Hiljem liitusid Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Horvaatia. Jaapan ründab Pearl Harbouri 7. dets 1941. ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris. Ameeriklased kandsid raskeid kaotusi ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. See oli USAle piisav põhjus kuulutada Jaapanile sõda ning sekkuda teise maailmasõtta. Normandia dessant ja teise rinde avamine 6. juuni. 1944. USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide maabumine Saksmaa poolt okupeeritud Normandiasse. Saksa väejuhatus ei suutnud invasioonile kiirelt reageerida ning suve lõpuks varises Saksa kaitse kokku. Lahingud: STALINGRAD 19. nov. 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi
CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE GÜMNAASIUM Lennart- Georg Meri Referaat Koostaja: Karel Kübar 8b . klass Juhendaja: Tiina Kungla Viljandi 2008 SISUKORD Sisukord.................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................ 3 Elulugu................................................................................... 4 Loominguline tegevus............................................................ 5 Tunnustused, aumärgid, liidud, ühingud............................. 6-7 Perekond................................................................................. 8 Poliitika................................................................
tühistaks.Aga seda ei tehtud ja S kuulutas Vle ja Ple sõja ning tungis kallale Belgiale(neutr.), mis sundis sõtta astuma ka Ing. Sõja algus tekitas vaimustuspuhangu, sõdurid läksid sõtta innustunult, oodates au ja kuulsust. Sõda laienes kiiresti Euroopa piireidest välja ja kaasati ka E riikide asumaad ja liitlased teistest maailmajagudest.(34 riiki). Kõrvale jäi Itaalia. J vallutas Si alad Vaiksel ookeanil. Sõdivate poolte plaanid: s sõjaplaan. Shlieffeni plaan: P kiire purustamine ja siis Vle kallaletung. umbes 4 kuud pidi kestma. P sõjaplaan. Plaan 17: vältida Prant-Preisi sõjas kogetud katastroofi, P-S piirile rajati kindlustuste süsteem(Belgia piirile seda ei tehtus, ja S tuli sealt). Lotringi ja Elsassi hõivamine ning pealetung Sile. I sõjaplaan. puudus, aga oldi valmis P toetama. V sõjaplaan. oli suht nõrgalt ette valmistatud, ründas Ida Preisimaad. AU
terrorist. A-U ja mujal Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi, kuid atendaat A-U troonipärijale polnud siiski sündmus, mis pidanuks viima maailmasõjani. 1.aug 1914 kuulutas Saksamaa Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutrakiteedi rikkumine sundis sõrra astuma Inglismaad. Üksteisega sõdivate riikide arv oli 34. 23.aug 1914 astusid seni väljaspool riidid Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksmaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tungipunktid Hiinas. Türgi sõttaastumisel Saksamaa ja Austria-Ungari poolel 1914.a nov. SÕDIVATE POOLTE PLAANID Saksa Schelieffeni plaan nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vasta. Saksamaa koondas enamus oma jõududest Prantsumaa vasty, eriti läänerinde paremale tiivale , kus väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsumaa tugevastest piirikindlustest mööda marssima Prantsuse Vältida katastroofi nagu Prantsuse-Preisi sõjas
3.sept 1943 maabusid Ameerika ja Briti väed Itaalias. Uus valitsus palus aga liitlastelt vaherahu. Siis sisenesid Saksa väed Itaaliasse ning vabastas Mussolini. Sakslastel õnnestus liitlasvägede liikumine Rooma peale tõkestada, kuid kokkuvõttes olid liitlased oma eesmärgi täitnud- Itaalia oli Teisest maailmasõjast väkja langenud. 32. Midway lahing mis see oli, millal, kuidas mõjutas II MS käiku- Toimud 1942.aasta teisel poolel. See oli merelahing Vaiksel ookeanil. Ameeriklased saavutasid võidu Jaapani laevastiku üle, pöörates sellega jõudude vahekorra enda kasuks. Samm-sammult asusid liitlased jaapanlaste poolt sõja esimesel perioodil hõivatud alasid tagasi vallutama. 33. Kamikaze kes oli?- Kamikaze oli lõhkeainega täidetud lennukiga vastase laevu rammiv lendur. 34. Punaarmee suurpealetung 1944 Narva lahing, Saksamaa purustamine. Mis alad NSV Liit 1944 vallutas. Narva
Tekib äikesepilvede all, kus on väga tugevad tõusvad keeriselised õhuvoolud. 13. Mis on troopiline tsüklon e orkaan? Troopiline tsüklon e orkaan on väikestel laiuskraadidel esinev tugev madalrõhuala, millega kaasnevad tugevad tuuled, vihmad, üleujutused. Enamasti formeeruvad sooja ookeanivee kohal. Troopiliste tsüklonite liikumapanev jõud on õhuniiskuse kondenseerumisel vabanev soojusenergia. Geograafilised nimetused: orkaan - Atlandi ookeanil (Ameerika rannikul), taifuun - Vaiksel ookeanil (Aasia rannikul), troopiline tsüklon - lõunapoolkeral, India ookeanil. Litosfäär, laamtektoonika, vulkaanis, maavärinad Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjeldage laamtektoonikat Atlandi ookeani näitel. Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. Ookeaniliste laamade eemaldumine toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja
Gradientjõud on suunatud madalama rõhu rannikul asenduvad soojema veega, see poole, isobaaridega risti nähtus ei ole nii ilmekas kui troopilisel Vaiksel ookeanil Tuulelained. North Atlantic Oscillation Sõltuvad: Tuule kiirusest 10. Õhumassid. Frondid Ajast, kaua tuul püsivalt ühest suunast puhub Õhumassid, frondid. Vee sügavusest
Töö olukord aga paranes kui tekkisid ametiühingud.Lõuna jäi ka pärast kodusõda lõhestatud piirkonnaks. Reformide ajastu. Presidendiks sai Theodore Roosevelti ja ta tugevdas järelvalvet trustide ja raudteede üle.Kaitses ka loodusvarasi,arendas maaparandust. Muudatused välispoliitikas. Ühendriikide välispoliitika peamine eesmärk oli ülemvõimu kehtestamine läänepoolkeral.Hispaania-Ameerika sõja käigus liideti viimased Hispaania koloniaalvaldused Vaiksel ookeanil. Aktiivsemalt tegutsesid Ühendriigid ka Ameerika mandril sekkudes naaberriikide siseasjadesse. Venemaalt osteti Alaska.
19. saj lõpul uuendused, et piirata monopolide võimu ja korruptsiooni 1901. a sai presidendiks vabariiklane Roosevelt, kes 1) tugevdas riiklikku järelvalvet trustide, raudteede, ravimite, toiduainete jm üle 2) arendas maaparandust; 3) tegutses loodusvarade kaitsmisel MUUDATUSED VÄLISPOLIITIKAS Eesmärk ülemvõimu kehtestamine läänepoolkeral ja Vaikse ookeani piirkonnas HispaaniaAmeerika sõja järel liideti Hispaania kolooniad (nt Filipiinid) Vaiksel ookeanil, mis võimaldas laiendada kaubandust Aasiaga (nt Hiinaga) Ameerika mandril sekkuti rohkem teiste riikide siseasjadesse panamerikanism (Monroe doktriin, dollaridiplomaatia laenud, kapitali paigutamine jm; relvajõu kasutamine) Venemaalt osteti Alaska 1867, 7,2 mln $ Annekteeriti Havai Atlandi ja Vaikse ookeani vahele ehitati läbi Panama maakitsuse kanal
kogu mu senine elu oli vaid ettevalmistus selleks tunniks". Augustis ja septembris kulmineerus õhulahing Britannia pärast. Tundus, et peagi võib alata sakslaste sissetung, kuid õnneks hakkas Berliini pilk mujale pöörduma. Churchill mõistis, et võit saab teoks ainult koostöös USA-ga. 40ndal aastal said alguse USA- Britannia erilised suhted. 1941.aastal 14. augustil kohtusid Churchill ja USA president F. D. Roosevelt Kanada rannikul Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal. Nad avaldasid deklaratsiooni, milles sõnastasid Saksamaa vastase sõja ja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Dokument kandis nime Atlandi harta. Churchilli, Stalini ja Rooseveldi esimene kohtumine leidis aset Teheranis 1943. a novembris. Kaks aastat hiljem veebruaris kohtus nn. Suur kolmik Jaltas, sõjale Euroopas paistis tulevat lõpp. Kolm liidrit leppisid kokku löödud Saksamaa okupeerimises. Saksamaa kapituleerus 8.mail 1945
1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest. 1995. aastal tabas sama saatus Kbe linna, kus purunes 488 222 maja ja hukkus 6427 inimest. Veestik Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavas taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavd maju Vaba aeg Tänapäeva Jaapanis on väga mitmekesiseid vaba aja veetmise võimalusi. Seal võib leida nii Läänes tuntud lõbustusi nagu diskod, ööklubid, restoranid, teatrid, kinod, keeglisaalid, golfiväljakud jne.,
surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa esitas Venemaale ja selle liitlasele Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad. Peagi oli üksteisega sõdivate riikide koguarv 34. Esialgu jäi kõrvale vaid Itaalia. 23.augustil 1914 asutus Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksmaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas. Veel suurem mõju maailmasõja käigule oli Türgi sõttaastumisel Saksamaa ja Austria-Ungari poolel 1914.aasta novembris. Inglismaal tuli hakkata sõdima Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias. Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu.
NSVL Hitleri vastaste leeris nüüdsest 1941aug Atlandi Harta, 1941 juuli Suurbrit ja NSVL kokkulepe ühiseks sõjategevuseks. Juuli1941 22sept 1944 Saksa okupatsioon 1940 17juuni 1941 juuli NSVL I okup. 1941aug. algas Liningradi blokaad, mis kestis 1943a. jaanuarini. Punaarmee taganes. Toimus nn ,'Kurnamissõda''. Nurjus Hitleri välksõja plaan ja rinne stabiliseerus Lening. Moskva, Staling. all ! 7dets. 1941 Pearl Harbor (USA, Jpn) 1942 maiks Jaapani edu Vaiksel Ookeanil. Tipus kuni Austraaliani. 11dets. 1941 kuulutas USA Jaapanile sõja. 13dets. kuulutasid Saksamaa ja tema liitlased v.a. Soome USA'le sõja. 1942 1. jaanuar Üh, Rahvaste dekl. !Tähtsamad lahingud : Moskva (1941sept-1942apr.) (1942 3-4juuni) Midway lahing. Pandi seisma Japside edasitung, aluseks nende kaotusele. Hoogustus allveesõda ! (1942okt-nov) El-Alamein Egiptuses USA, Saksa, Ingl, Itaalia (Rommel)
See aitas väikeriigil omakorda Soomest ja Rootsist nende järgmise rahanduskriisi ajal eristuda. Meie pole pidanud oma raha väärtust alandama. Lõpetuseks euroklubisse pääsemine tähendab Eestile peamiselt, et meist on saanud tugevam ja usaldusväärsem EL-i liikmesriik, riigireiting tõuseb, laenuintressimarginaalid vähenevad ja välisinvestorite usaldus Eesti vastu suureneb. Tõsi, viimasel ajal on eurotsoon hoobi alla sattunud, kuid see torm ookeanil ei peaks meid põnnama panema. Parem ikka olla vaba ja purjetada ookeanil, selmet vene piirivalve kontrolli all kaldapüüki harrastada." (Ajalehe Leht. 2010. Rahareformist ja rahavahetusest. [Online] http://euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/Avaleht/download/AL-eesti.pdf. 03.04.12) Lisa 2. Enn Teimann rahareformist ,,Kõigil üle Eesti rahareformiga tegelenud inimestel oli üheselt õige suhtumine asja :
Ingl. ründasid Itaalia teisigi Aafrika kolooniaid ning vallutasid need. Mussolini palvel tuli Hitleril liitlasele vastu tulla ning moodust. Aafrika korpus. Selle etteotsa määrati Erwin Rommel, kes sai tuntud Kõrberebase all. 1941. märts Rommeli väed surusid Briti üksused tagasi. Briti peamine tugipunkt, Egiptus, sattus ohtlikku olukorda. Sõda merel ja õhus: II MS tulemust mõjutas oluliselt sõjateg. merel ja õhus. 1940. a alustas Hitler intensiivset allveesõda Atlandi ookeanil, üritades läbi lõigata Ingl. varustusteid. Ingl. õnneks polnud Saksamaal allveesõja pidamiseks esialgu piisavalt allveelaevu. Kõige ägedamaks muutus lahing 1942, siis oli Ingl. varustamine tõiselt häiritud. Lõpuks suutsid liitlasväed peale jääda, kuna liitlased suutsid ehitada kaubalaevu kiiremini kui sakslased neid hävitada. Nende vastu õpiti kasut. lennuväge. Sx allveelaevad kandsid suuri kaotusi. 1942.-1943. tähtsaks sai iitlaste õhusõda Sx vastu
1.Vara-Uusaja üldiseloomustus:16.saj- murrangusaj,üleminekusaj,segadustesaj.Vanad põhimõtted jms mõranesid.*uue kapitalistlike majandussuhete teke*uue maailmapildi ja kultuuritüübi teke- renessanss*maadeavastused(Ameerika-Uus Maailm)*usupuhastus e.reformatsioon(katolikku kirikut kritiseeriti) 2. Uue maailmapildi kujunemine: Uut maailmavaadet ja kultuuritüüpi hakati nimetama renessansiks(taassünd). (väljendus kirjanduses, luules, kunstis, poliitikas)- LINNAKULTUUR. Iseloomulikud joones: -ilmalikkus; antiikkultuuri väärtustamine; humanism(väärtustama hakati inimest) Inimesest endast oleneb tema tulevik- Individualism. Ideaalinimene, kelle poole pürgiti- igal alal asjatundja nt. Leonardo da Vinci Humanistid: inimene ja inimlikkus on tähtsaim väärtus; hakati põhjalikult uurima algdokumente; klassikaline ladina keel; kreeka keel ja kreeka kultuur tähtsustus; trükikunsti kasutuselevõtt aitas kaasa humanistide ideede levitamsiele (Johann Guten...
ega vallutustest vaid Napoleonist endast). Napoleoni 100 päeva tähendas seda aega mil ta peale Elba saarelt lpõgenemist valitses kuid siis jälle kukutati. 22. juuni 1815. loobus Napoleon teistkordselt troonist oma poja kasuks. Nüüd saadeti ta Atlandi ookeani lõunaosas asuvale väikesele ja täiesti tühjale saarele. See saar sai nime 21. mail 1501. aastal mil ta avastati ja mil katoliiklased tähistasid püha Helena päeva. Juba oma asendiga ookeanil ja oma kaugusega maismaast garanteeris püha Helena saar, et Napoleoni tagasitulek on võimatu. 15. oktoobril 1815. aastal saabus Napoleon saarele.Algul anti Napoleoni käsutusse mitte just nii mugav suvemaja, hiljem aga avaram maja saare selles osas mida nimetati Longwoodiks. Juba 1819. aastal oli Napoleon üha sagedamini haige. 1820. aastal haigus tugevnes, 1821. aasta algul aga leidis inglise arst Arnotte, kelle Napoleon enda juurde laskis,
kiirusega, lainetuse mõju ei ulatu põhjani. Kui sügavus on < ½ lainepikkusest, kiirus väheneb, lainekõrgus suureneb. Lainehari hakkab murduma kui H/L on > 1/7. Murdlained annavad ära selle energia, mida nad edasi kandsid. Tsunaamid. Põhjuseks on maakoore nihked või maavärinad, ka veealused vulkaanipursked. Lainetuse seisukohalt on tsunami vaid üks pinnalainete liik. Pinnalained on ca 200km pikad ja ainult 1m kõrged. Ookeanil ei ole ohtlikud, tihti märkamatud. Ohus on madalad rannikualad. Vallandub tohutu energia, kui see pikk laine maale murrab. Raske ette hoiatada. Kiirus võib olla 800 km/h, liikumissuund on ettearvamatu. Tsunami on oma nime saanud jaapanikeelsetest sõnadest tsu, mis yähendab sadam ja nami, mis tähendab laine, kokku seega laine sadamas. Mõnikord kujutab tsunaami endasti tüesti vaid ühte lainet, kuid enamasti on tegemist mitmest lainest koosneva rühmaga.
väljapoole suurlinnu ning säilitama kohalikku kultuuri. Samuti tuleks pidada tähtsaks merepärandi hoidmist, toetada merenduskogukondi, sealhulgas sadamalinnu ja traditsiooniliselt kalandustegevusega tegelevaid kogukondi, säilitada nende esemeid ja traditsioonilisi oskusi ning aidata kaasa nendevaheliste sidemete loomisele, oluline on merepärandi hoidmine ning eestlaste kui mererahva identiteedi tugevdamine. Kalandusorganisatsioonid ja komisjonid Atlandi ookeanil Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon NAFO (North-West Atlantic Fisheries Organisation) NAFO tegevus põhineb konventsioonil "Tulevasest mitmepoolsest koostööst kalanduse valdkonnas Atlandi ookeani loodeosas". NAFO peamine eesmärk on rahvusvahelise koostöö ja konsultatsioonide raames kaasa aidata Atlandi ookeani loodeosa eluressursside säilitamisele ning optimaalsele kasutamisele, võttes aluseks teadlaste soovitusi ja uuringuid.
keskkonnasõbralikke kütuseid ja tegeletakse prügi sorteerimisega. Veevarud Õhusaaste Fuji linnas Jaapani veevarud on piisavad, kuna langeb suhteliselt palju sademeid ja suurem osa jõgedest saab oma vee liustikest. Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavas taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavd maju. Kõige pikem jõgi Jaapanis on Shinano (367 km), mis algab Kobushi mäelt ning suubub Jaapani merre. Kuna antud jõel võib esineda üleujutusi, ehitati üleujutuste takistamiseks 1922. aastal kzu Kanal
d) Saksamaa vallutab Balkani poolsaare: · Sakslased läksid appi itaallastele ning alistasid Kreeka ja Jugoslaavia 4. Sõjategevus teistel rinnetel a) Aafrikas: · 1940.a. Itaalia edutu rünnak Briti vägedele Egiptuses · inglaste vasturünnakuga itaallased purustati ning vallutati sealseid Itaalia asumaid · Hitler saatis Mussolinile appi Aafrika korpuse Erwin Rommeli juhtimisel ("Kõrberebane"), kes surusid Briti väed tagasi Egiptusesse b) Sakslaste allveesõda Atlandi ookeanil, et läbi lõigata Inglismaa varustusteid c) 1942.-43.a. omandas suurt tähtsust ka liitlaste õhusõda Saksamaa vastu, kus hukkus palju tsiviilelanikke Sõjasündmused 1941 1944 1. Saksamaa kallaletung NSV Liidule a) Saksamaa ja NSVL suhete halvenemine: · võitlus ülemvõimust Euroopas · ideoloogilised vastuolud (natsism ja kommunism) · mõlemad riigid töötasid välja oma sõjaplaanid vastase kiireks alistamiseks
Augustis ja septembris kulmineerus õhulahing Britannia pärast. Tundus, et peagi võib alata sakslaste sissetung, kuid õnneks hakkas Berliini pilk mujale pöörduma. · Churchill mõistis, et võit saab teoks ainult koostöös USA-ga. 40ndal aastal said alguse USA-Britannia erilised suhted. 1941.a 14. augustil kohtusid Churchill ja USA president F. D. Roosevelt Kanada rannikul Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal. Nad avaldasid deklaratsiooni, milles sõnastasid Saksamaa vastase sõja ja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Dokument kandis nime Atlandi harta. · Churchilli, Stalini ja Rooseveldi esimene kohtumine leidis aset Teheranis 1943. a novembris. Kaks aastat hiljem veebruaris kohtus nn Suur kolmik (vt Pilt nr 4 lk 7) Jaltas, sõjale Euroopas paistis tulevat lõpp. Kolm liidrit leppisid kokku löödud Saksamaa okupeerimises.
II MAAILMASÕDA 1. Rahvasteliit kaotas mõjuvõimu, mis tõi kaasa Venemaa-, Saksamaa, Jaapani ja Itaalia sõjaka poliitika. 2. Eesmärgid 3. Saksamaa Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria/saksa rahvale rohkem eluruumi. 4. Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). 5. Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia Vana-Rooma aegse hiilguse. 6. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Pariisi rahukonverentsi ebaõiglased otsused. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas laenude abil sõjatööstust · Stalin Nõukogude Liidus ...
linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni. Probleemid Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide slaidi teksti laadide redigeerimiseks taifuunide teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavas taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning s tase hävitavad viljasaake ja purustavad maju. Neljas tase Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi
SISUKORD SISUKORD........1 SISSEJUHATUS 1 1.LENNART MERI ELULUGU ............................ 1 1.1 AMETIKOHAD. 3 1.2 RAAMATUD ............................ 3 ...
Vespucci · Amerigo Vespucci jõudis Amazonase jõe suudmesse · Tunnistas esimesena et tegemist on uue maailmajaoga Uus Maailm, Amerigo - Ameerika · Väin Atlandi ookeani ja Vaikse ookeani vahel jäi leidmata. · 1513 avastati, et teisel pool Panama maakitsust on ookean. (Magalhaes 1519-22). Hispaania rahastas I ümbermaailmareisi 5 laeva, üle 200 mehe. Atlandi ookean Brasiilia. Näljamässud. Magalhaesi väin 3 kuud ookeanil, skorbuut Filipiinid Magalhaesi surm - Elcano (1519-1522). I laev 18 mehega naasis reisilt elusana. Nelgi, kaneelilaadung kattis kõik kulud. 17. Mida kaardistati esmakordselt, millised olid maadeavastuste poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised tagajärjed Euroopa riikide ja avastatud maade rahvaste jaoks? TAGAJÄRJED · Uus arusaam maailma geograafiast, ookeanid, mandrid, mereteed. Uus Maailm · Maailmamajanduse kujunemine
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-4. Luugiseade. Luugiseade. Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Vahel loetakse luugiseadet ka lastiseadme osaks, eriti horisontaalse lastitöötlusega laevadel. Luugiseadme osad peavad tagama laeva kohaliku tugevuse ettenähtud töötingimustes. Vajadusel peavad nad kandma tekilasti raskust. Samuti osalevad suured massiivsed luugikaaned koos luugikraedega üldise tugevuse tagamisel. Luugikate puidust luugikaantega. Selline, tänapäevaks vananenud luugikatteviis, eeldab terasest ...
Mandriline ja ookeaniline. Ulatus:M ~80km. O ~10km. Kivimid: M graniitsed. O basaltsed. Kivimikihid: M settekivimid, graniit, basalt. O settekivimid, basalt. Vanus: M 4 miljardit |vana. O kuni 180 miljardit | noorem. Litosfääri laamtektoonika 1912 Wegener mõtles välja laamtektoonika teooria. Laamad- litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamdadeks. Laamade Jaotus- suured- Euraasia laam. Keskmised- Nazca- Austraalia-India laam. Väikesed- Araabia. Mandrilised- ookeanil maakoor(aafrika) Ookeanilised- vaikne ookean. Laamade liikumine- laamade lahknemine- Põhja ameerika<- ->Euraasia(atlandi ookean).Protsessid: ookeaniline keskmäestik, riftorg/magma, vulkaanid(uus ookeaniline maakoor).Kaasnevad:maavärinad, vulkaanid. Ookeaniline ja mandriline laama põrkuvad. Nazca-><-L-Am. Protsessid: ookeaniline sukeldub mandrilise alla. O. Laam hävib.magma-vulkaan, mäestik, süvik, maavärinad. O ja o laam põrkuvad- Vaikne ja Filipiini
Otsustati avada Prantsusmaal II rinnde ning alustada pealetungi. 6.Kuidas kasutas NSV Liit ära Teise maailmasõja algust? 1)NSVL sai oma alasid laiendada ja saata oma väed Baltimaadesse. 2)Sõprusleping Saksamaaga 3)NSVL lootis, et saab Soome alad ka enda alla(talvesõda) 4)Suvesõda 5)Tungisid väed poola aladele. 7.Nimeta kolm sõjasündmust 1942-1943, mis otsustasid murranguliseks. 1)Guadalcandi lahing- USA saavutas edu, millega kaasnes võimu vaiksel ookeanil. 2)Midway langing-Jaapani lüüasaamine USAlt, usa kaalukas võit. 3)Itaalia dessant-hukutati Mussolini(Itaalias). 8.Milles seisned Atlandi harta tähtsus?2p Ükski riik ei tohi ühineda, Lepiti kokku, et ei rajata enam kolooniaid(saksa vastu). 9.Kuidas käitusid sakslased okupeeritud maades?4p 1)hoidsid inimesi hirmu all. 2)juutide hävitamine 3)mobilisatsioon okupeeritud aladel 4)inimesi saadeti Saksamaale töölaagritesse ja tapeti. 5)rassipoliitika. 10.Miks kaotas Saksamaa II maailmasõja
Pelgurand, Supilinn, Punaoja • Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku: - Kohanimi võib sama tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma: Tartu linn=Tartu, Aakre küla=Aakre, Peipsi järv=Peipsi - Tegemist on aadressikoha (s.o tänava, mnt, pst, väljaku vms nimega): Allika tänav, Kollane tänav, Narva maantee, Mere puiestee, Punane väljak, Raekoja plats - Nimetuumaks on käänduv omadus: Vaikne ookean (Vaiksel ookeanil, Vaiksest ookeanist), Kollane jõgi, Suur väin - Tegemist on selge sekundaarnimega, s.o teisest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega: Pärnu jõgi, Kihnu väin, Wrangeli mäed • Lahku kirjutatakse ka kohanime omakorda täpsustav kohanimi: Rõuge Suurjärv, Valguta Mustjärv, Virtsu Vanasadam • Märkus: Anne turg- Anneturu apteek Uus turg- Uueturu tänav Pikk jalg- Pikajala kohvik
SÕNAJALG KIVIS Nikolai Baturin Autorist Sündinud 1936.a. Viljandimaal. Teinud väga erinevaid töid, nagu lukksepp, kütt Siberis jne. Osalenud geoloogilistel ekspeditsioonidel. Avaldanud luulekogud : „Maaalused järved“, „Väljadelt ja väljakutelt“ jt. Luulutustele on omane hea loodusetaju ja elu vastuolude üle mõtisklemine. Osa luuletustest kirjutatud mulgi keeles. Proosateostes kujutab tihti inimesi ürgses looduses: taigas, kõrbes, ookeanil (romaanid „Leiud kajast“, „Karu süda“ jt.) Filmile „Karu süda“ on Nikolai Baturin kirjutanud stsenaariumi. Tema rikkalikus loomingus on ka näidendeid ja kriminaalromaane. Romaan „Sõnajalg kivis“ Romaan ilmus 2006.a. Võib pidada tema suurromaani „Kentaur“ jätkuks. Peategelane on kaptenkomander Nikolas Batrian, kelle mitu sugupõlve esivanemaid olid olnud meremehed. Batrian unistas juba noorelt teenimisest sõjalaeval ja 16-aastaselt õnnestus
Jason-2 jälgib maa- ja merepinda kolme kilomeetri täpsusega ning mõõdab sealt tulevat kiirgust 7 paljudel lainepikkustel. Tiiru ümber Maa teeb satelliit saja minutiga. Mõõtmiste tulemusel on selgunud, et maailmamere pind kerkib aastas keskmiselt 3,4 millimeetrit. Mõnel pool kerkib see rohkem, nt Vaiksel ookeanil, teisal aga hoopis langeb, nt Alaska ümbruse merel. (2) 3.2. Täiustuvad satelliidid EUMETSAT-i kontrollikeskuses, seinad on täis arvutiekraane. Siin jälgitakse ja juhitakse satelliitide tegutsemist ning salvestatakse ja töödeldakse neilt saabuvaid andmeid. Seinal hakkab ainsa arusaadava pildina silma suur maakera kujutis, mille ümber on meteosatelliitide orbiidid.
6 detsembril ründasid venelaste väed tagasi ja sakslased pidid taganema ja maha jätma palju varustust. Hitler käskis oma vägedel seista paigal ja kohata oma vaenlane selle asemel, et Poolasse põgeneda. Tänu sellele raiuti Saksa vägedesse augud, kuid mitte piisavalt suured, et täielikult peatada Saksamaa vägesid. Hitler väed jätkasid Leningradi piiramist ja Ukrainas võitlemist. 8 Sõja algus Vaiksel Ookeanil Sellel ajal, kui Venemaa tundus kaotavat Saksamaale tekkis Jaapanil ja USA'l dilemma. Jaapan tahtis kindlustada oma positsioone Aasias, kuid kartes USA'd ei olnud seda veel teinud. Samas ei olnud nad kindlad, kas Ameerika rahvas oleks valmis sõjaks. Niisiis Jaapan otsustas liikuda kagu-Aasiasse ja selle saartele. Jaapani sõjaplaanid olid sellised: võtta Burma, Malaya ja Filipiinid. Nad lootsid ka luua kaitseliini USA ja Jaapani vahel. Nad olid ka valmis sõjaks USA vastu, kuid nad ei
õnnestunud. Meeskonnad komplekteeriti enamasti seiklejatest. Koos admiraliga, nagu Kolumbust nüüd nimetati, läks Palose sadamast teele ligi 90 meest. Reis algas 3. augustil 1492. Tee, mille Kolumbus valis, asus pidevate idatuulte - passaatide tsoonis. Vee- ja toidupuudust ei jõutud veel tunda, kuid hirm teadmatuse ees oli tugev. Seepärast tuli Kolumbusel mehi ühtelugu kas keelitada või karistada. Mässuni siiski ei läinud. Septembri keskel hakkasid ookeanil ilmnema lähedase maa tundemärgid. Eskaadrile ujusid vastu mageveevetikate puhmad. Raadele istus linde. Kord tõmmati veest koos rohututiga välja jõevähk. Ootavalt vaatasid meremehed vines silmapiiri. Mitu korda teatas kahurilask ees sõitvalt laevalt ekslikult reisi lõppu. Rannaks oli peetud madalat pilvesagarat. Lõpuks, 12. oktoobril, kostis "Pintalt" madruse hüüd: "Maa! Maa!" Taas kõmatas kahur. Uue Maailma rannik paistis vaevu märgatavalt hommikuvines
ta pidas Uus-Guinea lõunarannikut ja kaardistas Carpentaria lahe ning terve Austraalia põhjaranniku. Tema nime kannab meri, mis asub Ida-Austraalia ja Uus-Meremaa vahel. 15. James Cook sündis 27. oktooberil 1728 a.Yorkshire`s, Marton ja suri 14. veebruaril 1779 aastal Hawaiis. Ta oli oli Briti meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja. Ta juhtis kolme ümbermaailmareisi, purjetas esimesena ümber maailma läänest itta ja tegi Vaiksel ookeanil palju avastusi. Ümberreise tegi ta 17681779. Esimest korda nägi Cook merd 15-aastasena. Tal olid head teadmised astronoomiast, topograafiast, hüdrograafiast, navigatsioonist. Cook uuris põhiliselt Vaikse ookeani saari: Hawaii, Uus-Meremaa ja paljusid teisi Polüneesia saari, Põhja-Ameerika rannikut, Austraalia idarannikut jne. Aastail 1760-1767 anti talle ülesanne kaardistada Orleans`i kanal, Hudsoni jõe suue ja Newfoundlandi, Labradori ja Nova Scotia rannikualad
Itaalia alustas sept 1940 rünnakut egiptlaste vastu, mis oli mehitatud briti vägedega. 7. sept 1940 alustasid briti väed vastupealetungi ja itaalia väed löödi täielikult puruks. Britid vallutasid ka teisi itaalia kolooniaid. Aafrikasse saadeti eraldi Aafrika korpus. Selle eesotsas Erwin Rommel (Kõrberebane). 1941 märtsis surusid rommeli väed briti väed tagasi. Sõda merel ja õhus: sõjategevus merel ja õhus mõjutas oluliselt II ms tulemust. 1940 alustas hitler allveesõda Atlandi ookeanil, kui oli prants. sadamad oma võimu alla saanud. Inglismaa varustamine oli häiritud. Liitlasväed jäid lõpuks peale. Murti saksa salakood enigma, nende vastu kasutati lennuväge. 42-43 õhuväed saavutasid ülekaalu saksamaa vastu. Hakati neid puruks pommitama. BALTI RIIKIDE OKUPEERIMINE 1939-1940.SOOME TALVESÕDA.Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel.Poola vallutamise järel koondas NSV Liit oma väed Balti riikide ja Soome vastu,valmistudes talle MSPga lubatud riikide
saatusega, et kogu mu senine elu oli vaid ettevalmistus selleks tunniks". Augustis ja septembris kulmineerus õhulahing Britannia pärast. Tundus, et peagi võib alata sakslaste sissetung, kuid õnneks hakkas Berliini pilk mujale pöörduma. Churchill mõistis, et võit saab teoks ainult koostöös USA-ga. 40ndal aastal said alguse USA-Britannia erilised suhted. 1941. a 14. augustil kohtusid Churchill ja USA president F. D. Roosevelt Kanada rannikul Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal. Nad avaldasid deklaratsiooni, milles sõnastasid Saksamaa vastase sõja ja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Dokument kandis nime Atlandi harta. Churchilli, Stalini ja Rooseveldi esimene kohtumine leidis aset Teheranis 1943. a novembris. Kaks aastat hiljem veebruaris kohtus nn Suur kolmik (vt Pilt nr 4 lk 9) Jaltas, sõjale Euroopas paistis tulevat lõpp. Kolm liidrit leppisid kokku löödud Saksamaa okupeerimises. Saksamaa kapituleerus 8
mägi, mida jaapanlased hüüavad Fuji-san. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas. Veestik Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavas taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavd maju. Kliima Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber
· Pinnase omadused lõhelise pinnase puhul on auramine väike, mida tumedam, seda suurem auramine. Savise puhul suurem auramine Sademete hulka mõjutab: · Kaugus ookeanidest ja meredest ookeani ääres on rohkem · Hoovus soe v külm hoovus mõjutab · Pinnamood mäestikud · Temperatuur Mida suurem on sademete hulk, seda niiskem on õhk ja väiksem auramine. Ekvaatoril on mandri kohal auramine suurem pilvede tõttu, mida on ookeanil rohkem. Troopilises ookeani kohal. · Mandriliustikud · Mäeliustikud Vee viibeaeg Veeringeid on kahte liiki: suur ja väike. Transpiratsioon kui metsalt aurab tagasi Auramist mõjutavad tegurid (selgeks!) · Pinnase omadustest · Taimestik · Õhu ja maapinna niiskus · Temperatuur · Tuule kiirus (näited!) 56678190 Maria telefoninummer Sademed: · Kaugus ookeanidest ja meredest
km, millest üle 11 000 km on teekatteta. Kuna Kenyas on mäed ainult lääneosas, siis see ei mõjuta väga ülejäänud riigi transpordisüsteemi. Riigis on tihe raudtee ja sõiduteede võrgustik ka naaberriikidega, samuti palju sadamaid ning 225 lennujaama. Siseriiklikus transpordisüsteemis on olulisel kohal raudtee ja sõiduteed, rahvusvahelisel kandepinnal on olulisimad veetransport nii India ookeanil kui ka Victoria järvel; naaberriikidega on tähtis rauteevõrgustik ja ülemaailmselt lennujaamad. Bussitransport on muutumas paremaks, asendatakse suuri busse väiksemate ja mugavamate minibussidega. Suurimad rahvusvahelised maanteed (nt: Kairo-Kaplinn) on korras ning asfalteeritud, kuid väiksemad maanteed on korrastamata, enamik on kruusateed ning neid ei parandata. Lennuliiklussüsteem on paranemas, kuigi hetkeolukord on päris masendav. 225 lennujaamast kõigest 15 on
'' Ütles Sten sigar suus,''Oota, kas see on see mis ma arvan seda olevat?'' `'Poolaku kaotatud päevik. Ta lavastas oma surma, täpselt nagu ma seda ütlesin. Ta pidi olema jälil millegile suurele.'' `'Hoiame seda lihtsalt meie kahevahele.'' `'Äitah laenu eest, Härra Poolak''ütles Signe andes Randole püstoli tagasi.''Ma arvan, et mul oleks õigus vaadata seda päevikut, kui me maandume.'' Nad maandusid lähimale saarele ja rentisid laeva. `'Vaata, kui Poolak seilas Vaiksel ookeanil, ta suutis üllatada Hispaania laevastiku. Ta võttis üle nende laevad, võttis kõik nende kaardid, kirjad, päevikud ja ta kirjutas kõik ülesse sellesse päevikusse.'' `'Jajah, nii et see on...'' `'Aga kui ta tagasi Inglismaale jõudis, kuninganna Elisabeth konfiskeeris kõik tema kaardid ja märkmikud, kaasaarvatud selle ja nõudis kogu tema meeskonda vaikima.'' `'Nii, et ma siis...'' `'Näed jah. Poolak leidis midagi sellel reisil. Midagi nii salajast ja väärtuslikku, et nad
alles siis läks pealetungile. Ka Dnepri jõele rajatud nn idavallil ei suutnud Saksa NL vägesid peatada. Vene ülekaal sai järjest selgemaks. Suurim tankisõda Itaalia väljalangemine sõjast Itaalias Kurski lahinguga samaaegseld korraldasid Briti ja USA väed dessandi Sitsiiliasse. Itaallased said lüüa, tagandasid ise Mussolini. Uus valitsus palus vaherahu. Sept 1943 sõlmis Itaalia USA-ga ja Inglismaaga vaherahu. Itaalia oli Teisest maailmasõjast välja langenud. Murrang Vaikselt ookeanil 3-7.06.1942 Midway lahing- Usa haaras initsiatiivi. Sügisel 1944 purustas USA Jaapani laevastiku Leyte merelahingus. Punaarmee suurpealetung idarindel 1944.aastal 1944.a algas idarindel Punaarmee rünnakutega põhjas lõunas. Põhjas murti läbi Leningradi blokaad, Narvas jäi pealetung seisma pooleks aastaks. Suurem edu Ukrainas, jõuti Rumeeniani. 22.juuni- pealetung sakslaste tsentri vastu. Punaarmee tungis Poolasse, liikus varssavi poole. 1.aug alustas Poola vastupaniliikumine ülestõusu
Tkys on suved niisked ja palavad (temperatuur tõuseb 30 kraadini), talved selged ja mitte väga külmad (üldiselt ei lange talvine õhutemperatuur alla 5 °C). Jaapan on sademeterohke maa. Eriti palju sajab suvise vihmaperioodi ajal. Okinawal, saarestiku lõunaosas, algab vihmaperiood juba mai alguses, jõudes Hokkaidle umbes juuli lõpuks. Suuremal osal Honsh saarest algab vihmaperiood enne juuni keskpaika ning kestab umbes kuus nädalat. Lisaks asub Jaapan Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavad taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavad maju. Jaapani geograafiline asend Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on
Vabariigi vahel). - 1960.aasta oli Aafrika aasta - vabanes suurema osa Aafrika kesk- ja idaosa riike. Siis vabanesid ka Kariibi mere maad. - 70-aastate peaprobleemiks sai Portugali kolooniate küsimus - Angoola, Mosambiik, Kap Verde ja Guinea-Bissau - vabanesid alles peale diktatuuri langemist Portugalis 1975.Rodeesia sai iseseisvuse 1980.aastal - nimetati Zimbabweks. - Nüüd on jäänud kolooniatena alles vaid mõned saared, peamiselt Vaiksel ookeanil ja Kariibi meres. Näiteks Hollandi Curacao ja Prantsuse Uus-Kaledoonia jt., mis on üsnagi rahutud ja emamaale probleemiks. Aastail 1945- 1990 tekkis maailmas 98 uut riiki. ÜRO arvestuste kohaselt on 1990.a. järel vaid 17 koloniaalterritooriumi. Blokid ja blokiväline liikumine 1. Blokid (vt. Adamson, kaart lk.119). Tekkivates uutes maades püüdsid oma mõju kehtestada nii lääneriigid kui NL. Analoogiliselt NATO-le loodi:
Meie ümbruses on nende jooksul pidevalt vaheldunud jää pealetungid jää taandumistega ja praegune kõrguste skaala alusnivoo ookeani tase kõikunud paarisaja meetri ulatuses. Hädaldamine viimase saja aasta paarikümnesentimeetrise veetõusu pärast näib sellel taustal lausa kohatuna. Ent sajad miljonid inimesed elavad mere ääres ja nende elamistolemist mõjutavad isegi sentimeetrid. Kõik, kes huvi tunnevad, teavad, et ilma tehakse meile Atlandi ookeanil. Tähtis osa selles töös on Golfi hoovusel ja tema jätkul PõhjaAtlandi hoovusel. Mõlemad kannavad sooja vett polaarjoone taha ja kindlustavad meile suhteliselt mõõduka kliima. Peale Golfi hoovusena alguse saava soojakonveieri on tähtis polaarfront kui eraldusjoon külmade polaarvete ja suhteliselt soojade veemasside vahel. Talved on Euroopas seda pehmemad, mida enam sooja vett liigub hoovusega Arktikasse, et seal jätkata oma ringlust juba süvaveena. Pinnakihist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
