Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. 12. septembril 1504 väljus Haiitil olevast sadamast karavell. Christoph Kolumbus pöördus sellel Hispaaniasse tagasi. Ka see, Kolumbuse viimne reis osutus raskeks. Mitu nädalat möllas ookeanil torm. Karavell kaotas ühe masti ja osa purjesid. Kitsas ja madalas kajutis, mis sai ainult illuminaatorist tuhmi valgust, lamas kois rauk. Kolumbus peaaegu ei tõusnudki enam, ta nägemine oli vilets ja teda piinas reuma. 7. novembril läks kuulus meresõitja Hispaanias maale. Ta viimased eluaastad möödusid viletsuses. Kolumbus suri 20. mail 1506 Valladolidi linnas.Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm
1961. Ta tõestas, et inimene võib väga hästi elada reisi üle ookeani ilma kaasa võetud söögi ja joogita. Ta otsustas kontrollida oma teooriad ise, et säästa hiljem tuhandete merehädaliste elud, mis kaotatakse merel. Oma reisi alustamiseks sai ta inspiratsiooni Thor Heyerdhalilt, kes tõestas, et võimatu on läbida maailm niivõrd karmi dieediga. ÜMBERMAAILMA REIS 19. oktoobril 1952 alustas Bombard oma reisi üle Atlandi ookeani. Ta oli sõitnud ka varem Atlandi ookeanil. Esialgne plaan oli purjetada üle Atlandi ookeani koos sõbraga, kelleks oli inglise purjetaja Jack Palmer, kellega ta oli sõitnud just enne Monacost Menorcasse (25. mai 11. juuni), kuid koostöö Jackiga ebaõnnestus. Bombard sõitis oma l'Hérétique nimelise kummipaadiga, mis oli ainult 4,5 meetrit pikk, võttes kaasa ainult sekstandi ja raadiosaatja. Sekstant on mõõteriist mida tavaliselt kasutatakse objekti kõrguse mõõtmiseks horisondist.
lähenesid Pariisile. + Kaukaasias, Egiptuses, kujunes välja Sakslaste edasitung peatati Austria-Ungari Lähis-Idas. Sõttaastunud positsioonisõda septembris Marne`i /marn/ Jaapan vallutas Saksamaa lahinguga. Venemaa alustas asumaid Vaiksel ookeanil. Sakslaste pealetung peatati, pealetungi, et kergendada Kujunes rinne välksõja plaan purunes, prantslaste olukorda. Kui Balkani ps-l: kujunes positsioonisõda. Saksamaa läänerinde Austria-Ungari Serbia. kaotuse järel väed siia
Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool Ookianid Referaat Maria Kruusma 2013.a Atlandi ookean Atlandi ookean on maakera suuruselt teine ookean. Vaikse ookeaniga võrreldes on Atlandi ookean madalam, suur osa ookeani pindalast on 3000-6000 meetri sügavune. Suurim sügavus - 8742 meetrit - on mõõdetud Puerto Rico süvikus. Atlandi ookeani keskosas kulgeb põhjast lõunasse S-tähe kujuline Kesk-Atlandi mäestik. Mõlemal pool mäestikku asuvad sügavad nõod. Atlandi oookean ulatub kõikidesse soojusvöötmetesse, mistõttu sealne kliima on väga mitmekesine. Atlandi ookean on elustiku poolest vaesem kui Vaikne ookean. Ometi on siin rikkalikke kalavarusid. Rohkesti püütakse turska ja heeringat. Atlandi ookean on rikas maavaradel.Otsingumeeskond teatas , et on leidnud osa 2009. Aastal ookeani kukkunud...
g) Koonduslaager- Tapeti 11milj inimest, kellest 5-6milj olid juudid h) lend-lease´i leping- USA Varustas FRA, NSV ja GB sõjatehnikaga i) Barbarossa plaan (nord mitte süd)- Hitler tegi välksõja plaan, saksa armee 3 gruppi (Nord Leningrad) ( Mitte Moskva) ( Süd Odessa) j) Leningradi blokaad- 1941-1944 kestis Leningradi blokaad (saksa väed piirasid ümber) k) Pearl Harbour- 1941.7dets ründab jaapani lennuvägi vaiksel ookeanil hawaii saarestikus USA laevastikubaasi. l) Operatsioon Overlord (D-päev)- Teise rinde avamine, normandia dessant, maabusid USA, FRA, GB väed. m) 4D: demilitariseerimine, demonteerimine, demokratiseerimine, denatsifitseerima- Demilitariseerimine maa-ala kus on sõjaväe tegevus keelatud; demonteerimine Lammutamine/lahtivõtt; demokratiseerimine Demokraatlikuks muutmine; denatsifitseerimine Natsismi kaotamine, eemaldamine
Abipalvega saatis ta ustava ohvitseri Haiitile. Indiaanlastest sõudjatega pärismaalaste piroogis läbis ta nelja päevaga 200 kilomeetrit ja viis Kolumbuse kirja kubernerile. Kuberner ei sallinud Kolumbust. Tal kulus terve aasta, et maadeuurijatele kaks laeva appi saata. 12. septembril 1504 väljus Haiitil olevast sadamast karavell. Christoph Kolumbus pöördus sellel Hispaaniasse tagasi. Ka see, Kolumbuse viimne reis osutus raskeks. Mitu nädalat möllas ookeanil torm. Kitsas ja madalas kajutis, mis sai ainult illuminaatorist tuhmi valgust, lamas kois rauk. Kolumbus peaaegu ei tõusnudki enam, ta nägemine oli vilets ja teda piinas reuma. 7. novembril läks kuulus meresõitja Hispaanias maale. Ta viimased eluaastad möödusid viletsuses. Kolumbus suri 20. mail 1506 Valladolidi linnas. Isegi Kolumbuse põrmul seisid ees reisid üle ookeani. Algul viidi Kolumbuse surnukeha Haiitile, 350 aastat hiljem aga reisis ta tagasi.
aastal.Ookean oli vaikne, puhus taganttuul. Nii purjetasid laevad üle ühe kuu, kuid oodatud maad ei paistnud kusagil. Lõppesid mageda vee varud ja toiduained. Väsinud ja piinatud pikast merereisist, tahtsid madrused ülestõusu organiseerida ja Kolumbusega arveid õiendada. Kuid 12. oktoobri varahommikul 1492. aastal nägi vahimadrus maad. Rõõm oli piiritu. Tollele anti nimeks San Salvador, mis meie keeli oleks Püha Päästja. Eks saar tõepoolest päästiski vaesed mehed kuudepikkusest ookeanil loksumisest. Tollel reisil avastas Kolumbus veel Kuuba ja Haiiti saared. Oma esimesel reisil avastas Kolumbus palju saari Antilli ja Bahama saarestikus. Ta nimetas need kõik koos Lääne-Indiaks. Üldse sooritas Kolumbus Uue Maailma rannikule neli reisi. Kuni oma elu lõpuni oligi ta veendunud, et Ameerika on India Sellest tulenes ka Uue Maailma elanike ekslik nimetamine indiaanlasteks. Kolmanda reisi ajal 1498. aasta augustis jõudis Kolumbus Orinoco jõe suudmesse (Lõuna-Ameerika põhjaosas)
KOKKU LAHKU Täiendsõna ainsuse nimetavad Täiendsõna ainsuse omastavas käändes või lühenenud (inimelu) näitab kuuluvust (ema silm) Täiendsõna ainsuse omastavas Hulka või kogu väljendava ühendi näitab liiki või laadi (emakeel) eesosa on liitsõna (paekivi hunnik) Ühend väljendab hulka või kogu Täiend kuulub täiendi juurde (kivihunnik) (selle koera kuut) Täiend kuulud põhisõna juurde Mitmuse omastavas käändes olev (see koerakuut) täiendsõna tavaliselt lahku (õpetajate tuba) Mitmuse omastavas olev Tavaliselt omasud-, arv- ja täiendsõna on kahelsilbiline või asesõna nimisõnast lahku (noor tekib omaette tähendusega ühend mees) (lasteaed) Omadus-, arv- ja asesõna Tavaliselt omadussõna teistest kirjutatakse nimisõnaga kokku sõnadest lahk...
11.USA sõttaastumine Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias. Nende plaanide vastu oli aga USA ning 7. detsembril 1941 ründas Jaapan Hawaii saarestikus asuvat Pearl Harbori mereväebaasi, mis viis Ameerika Ühendriikide astumiseni Teise maailmasõtta. Rünnaku tulemusel muutsid jaapanlased minimaalsete kaotustega võitlusvõimetuks seitse Ameerika Ühendriikide Vaiksel ookeanil asunud kaheksast lahingulaevast. 8. detsembril 1941 kuulutasid Ameerika Ühendriigid Jaapanile ametlikult sõja. 12.Saksamaa kapituleerumine Saksamaa vallutati mõlemalt poolt. Sakslaste vastupanu Punaarmeele oli palju tugevam kui lääneriikide vastu. Päris sõja lõpus eelistati alistumist Lääneriikidele mitte Punaarmeele. 2.mail ja Saksamaa kapituleerus 8.mail. 30. aprillil oli Hitler sooritanud enesetapu. Euroopas oli sellega sõda lõppenud. 13
Seni olid need sidekanalid olnud Genova kaupmeeste kontrolli all. Nüüd hakkasid kaubad liikuma peamiselt Aleksandria kaudu, ent sellel suunal valitses Veneetsia. Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed asusid otsima kontakte Pürenee poolsaare riikidega. Hispaania ja portugali meresõitjad olid tänu poolsaare kauaaegsele araabia asustusele saanud tutvuda araablaste geograafia ja matemaatikaga, ka olid nad hakanud ehitama uusi kaugsõidulaevu karavelle, millega võis sõita ookeanil. Hispaaniat ja Portugali ajendas uusi maid otsima ka sisepoliitiline põhjus: seoses rekonkista lõppemise, Pürenee riikide iseseisvuse kindlustumise ja nende keskvõimu tugevnemisega olid paljud sõdimisest elatunud vaesed väikeaadlikud jäänud tegevuseta. Nii oli kõnealustes maades tekkinud seiklus ja kasuhimuline ühiskonnakiht, kellele tuli leida rakendust. Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima. Uute maade vallutamisele
· Jõudis seekord Kesk-Ameerika rannikule ning uuris Kariibi mere väiksemaid saari. Käis ka üle vaatamas hispaanlaste võimu alla alistatud Kuubat ja Haiitit. · Hoolimata oma reisidest jäi Kolumbus elu lõpuni veendumusele, et jõudis Indiasse. Kolumbuse ekspeditsiooni tulemused · Lisaks paljude saarte avastamisele Kariibi meres ning Lõuna- ja Kesk-Ameerika ranniku uurimist tõid Kolumbuse ekspeditsioonid endaga kaasa teadmise, et Atlandi ookeanil valitsevad lõuna pool kirdepassaadid, mis võimaldavad kiiresti reisida läände ning kirdepassaatidest põhja pool valitsevad läänekaarte tuuled, mis aitavad kiiresti Euroopasse tagasi suunduda. · 1494. aastal jaotas Rooma paavst Aleksander VI Tordesillase lepinguga kahe rivaalitseva koloniaalsuurvõimu Portugali ja Hispaania vahel ära kogu maailma. Lepingu kohaselt kuulusid kõik avastatud ja avastatavad alad 46° lp
Rahvaarv: 127 066 000 Rahvastiku tihedus: 337 in/km² Pealinn: Tokyo Ajavöönd: +9 GMT Jaapani veevarud on piisavad, kuna langeb suhteliselt palju sademeid ja suurem osa jõgedest saab oma vee liustikest. Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavas taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavd maju. Kõige pikem jõgi Jaapanis on Shinano (367 km), mis algab Kobushi mäelt ning suubub Jaapani merre. Kuna antud jõel võib esineda üleujutusi, ehitati üleujutuste takistamiseks 1922. aastal kzu Kanal
Pika ribana katab see ligi 966km põhjast-lõunasse. Lisaks Atacama kõrbele on maailmas veel vaid kaks samavõrd pikka ja kitsast kõrberiba, mõlemad samuti rannikukõrbed Namiibias ja California poolsaarel. 3. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Atacama kõrb on maailma kõige kuivem kõrb, keskmiselt sajab aastas alla 15 millimeetri. Näib otse mõistusevastane, et lausa ookeani rannal võib janusse surra. Ometi on see nii. Vaiksel ookeanil on nendel laiuskraadidel püsiv kõrgrõhkkond ning sealt lähtuvad tuuled toovad endaga kaasa kuiva ja sooja õhu. Idast kaitseb Atacama kõrbet Atlandi ookeanilt lähtuva niiskuse eest Andide kõrgmäestik, kus kõik pilved end lume näol tühjendavad. Kõrbe südames on kohti, kus pole sadanud nii kaua, kustpeale inimene ilmavaatlusi kirja pannud on. Andidest alguse saavad San Pedro ja mõned väiksemad jõekesed jäävad siin mägede vahel
1940.a suveks oli Suurbritannia jäänud ainsaks iseseisvaks võitlejaks Euroopas Saksamaa vastu. Saksamaa püüdlused: Plaanis teha meredessandi Suurbritanniasse, mis kukkus läbi. Ründas Briti asumaid Põhja-Aafrikas, mis ei õnnestunud. Saksa lennukid alustasid Inglismaa linnade ägedaid pommitamisi. 1940.a sügisel ründas Saksamaa koos Itaaliaga Kreekat ja vallutas Jugoslaavia Atlandi harta Atlandi harta oli 14.augustil 1941 aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. Atlandi harta oli tõhus propagandarelv Saksamaa vastu peetavas sõjas. Samas aktiivset sõjategevust Saksamaa vastu ei kuni 1940
õppima Tallinna Toomkooli ja seejärel Kroonlinna Kadetikorpusesse. Lõpetanud kooli 1788, viis teenistus ta juba samal aastal Vene-Rootsi sõtta (17881790). Aastail 17931799 täiendas ta end Inglismaal ning viibis merereisidel Atlandi, India ja Vaiksel ookeanil. Eelkõige sai Krusenstern tuntuks enda ümbermaailmareisiga, sest just tema eestvedamisel sai teoks esimene Vene ümbermaailmareis purjelaevadel Nadezda ja Neva. Viimase komandör oli kaptenleitnant Juri Lisjanski (17731837). 7. augustil 1803
BALKANI POOLSAAR Hitler pööras peale Poola vallutamist tähelepanu itta. Oktoobris 1940 alustas Itaalia sõda Kreeka vastu, Itaalia lüüasaamise tõttu oli Hitler sunnitud sekkuma. Saksamaaga liitusid Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Jugoslaavia. 6.aprillil 1940 algas rünnak. Aprilli lõpuks oli Kreeka vallutatud. Hitler asus taotlema võimu vahemeres. Selleks tuli vallutada Malta ja Kreeta. Kreeta suudeti vallutada, kuid Maltat mitte. 1940 alustas Hitler allveesõda Atlandi ookeanil, eesmärk oli läbi lõigata Inglismaa varustusteid. Sakslastel oli tõhus taktika, kuid puudus piisavalt allveelaevu. Inglased suutsid peale jääda: ehitasid kaubalaevu kiiremini kui neid hävitati, murdsid läbi sakslaste salakoodi Enigma, õppisid allveelaevade vastu kasutama lennuväge. BAASIDE LEPING Erinevalt teistest riikidest ei kuulutanud Eesti mobilatsiooni lisaprotokollist kuuldes, rõhutades hoopis erapooletust. NSV Liit blokeeris Eesti merelt. Eesti saatis Moskvasse K. Selteri
Saksamaa kallaletung Poolale tuli paljudele Lääneriikidele üllatusena ja tänu sakslaste tugevale armeele jõuti kiiresti vallutada Poola, seejärel Taani, Norra, Belgia, Holland ja ka enamus Prantsusmaast. Koos Itaalia abiga hõivati ka Balkani poolsaar. Saksamaa algne rünnak Venemaa vastu oli ka väga kiire ja edukas. Peaaegu terve Euroopa oli Saksamaa võimu all. Sakslaste liitlased jaapanlased olid saavutanud ülemvõimu Vaiksel ookeanil ja edukalt hävitanud USA ühe mereväebaasi. Kuid teljeriikide kiire edu lõppes vaid mõne pöördepunktiga ja just nendest punktidest ma nüüd täpsemalt räägingi. Esimene suurem tagasilöök sakslastele oli 1941. aastal Moskva all. Punaarmee kandis tohutuid kaotusi, tundus, et Barbarossa plaan õnnestub täielikult, kuid siis, selle asemel, et kohe Moskva vallutada, saatis Hitler osa oma vägedest hoopis Kiievi
Teise maailmasõja murrangulised hetked Käesolevas arutluses käsitleme nelja tähtsamat murrangu hetke II maailmasõjas, milleks valisin Stalingradi lahingu, El-Alameni lahingu, Midway lahingu ning Normandia dessandi. Kõik need sündmused toimusid 1942-1944 ning muutsid maailmasõja käikku. 1942. aastal oli enamik Stalingraadist sakslaste kontrolli all, punaväe kätte olid jäänud vaid väikene kaldariba Volga ääres. Samal ajal oli Punaarmee lõpetamas ettevalmistusi suuremaks rünnakuks, mis suunati eeskätt sakslaste tiibadel asuvate madalama võitlusvõimuga Rumeenia ja Ungari üksuste oihta. Saksa luure informeeris Hitleri vastase kavatsusest, kuid oma peavastase nime kandva linna vallutamisest vaimustusse sattunud Hitler ignoreeris hoiatust. 19. novemril 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradis põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid sisse saksa 6. armee. Hitler ei lasknud üksustel piiramisrõngast välja mudr...
Aastaaegade vaheldumine, maismaa ja mere ebaühtlane jaotumine, suured mäeahelikud, maakera pöörlemine. Mussoonid tuuled, mida põhjustab nii mandrite kui ka ookeanide erinev soojenemine ja jahtumine, puhuvad suvel ja talvel vastupidistest ilmakaartest. Ainult Aasias. Talvel maismaal K. Suvel M. Sest ookean jahtub aeglaselt. 30' tulevad alla, 60' üles, 90' alla. 0-M, 30'-K, 60'-M, 90'-K K t' muutub palju, sademed vähe M t' muutub vähe, sademeid palju El nino vaiksel ookeanil, mis muudab ilmastiku kõrvalekaldumist kogu maakeral. Esineb ebareg. Püsivate tuulte suunamuutus. Õhumassid on suuremõõtmelised ja sarnaste omadustega alumise õhukihi osad, mis on kujunenud välja ühesuguse aluspinna kohal. Nende t' ja niiskusolud on ühesugused igas horisontaalsuunas samal kõrgusel. mE-niiske ja kuum mT-niiske ja kuum cT-kuiv ja kuum cP-kuiv, suvel soe, talvel väga külm mP-niiske, talvel soe, suvel jahe cA-arktiline külm ja kuiv
Ta nägi neil saartel tõusmas suitsu, millega yahgani indiaanlased oma hütte kütsid ja üksteist hoiatasid, et mingi võõras on saabunud. Nii andis Magalhaes sellele maale nimeks Tierra del Humo ehk suitsumaa. Keerukast Ameerika ja Tulemaa vahelisest väinast läbisõit võttis aega üle kuu ning sealt jõuti välja alles 1520. aasta novembri lõpul. Viimaks avanes ees peegelsile ookean. Magalhaes nimetas selle Vaikseks ookeaniks. Tegelikult on see kõige tormisem ookean maal. Ookeanil tegi Magalhaes märkimisväärse tähelepaneku - ta nägi taevas lisaks Linnuteele kaht umbes sama heledusega pilve. Logiraamatu sissekande järgi nimetataksegi neid Magalhaes'i pilvedeks. Juba esimene teleskoobivaatlus näitas, et needki koosnevad nõrkadest tähtedest. Tee Indiasse muutus üha raskemaks. Hukkus üks laev, teine aga põgenes kodumaale ühes rikkalike toiduvarudega. Sellele vaatamata otsustas Magalhaes teekonda jätkata. Reis üle ookeani kujunes oodatust palju pikemaks
inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest. 1995. aastal tabas sama saatus Kbe linna, kus purunes 488 222 maja ja hukkus 6427 inimest. Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavas taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavd maju. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan · http://en.wikipedia.org/wiki/Geography_of_Japan#Climate · http://miksike.ee/documents/main/referaadid/jaapan.htm · http://www.google.ee/images? hl=ru&source=imghp&biw=1020&bih=579&q=jaapan+kliima
Kaupmehed Järva-Jaani Gümnaasium Rando Palli ja Raido Selge 7.klass Vara-ja hiliskeskaja kaupmees Kaupmehed toimetasid inimestele nõutud kaupu kätte, hankides neid sageli väga kaugetest maadest. Varakeskaja kaupmees oli rändur, kes liikus ühest paigast teise.Keskaja kaupmeest iseloomustas eriline riskijulgus ja valmidus. Kaupmeestest endast said ka röövlid.Varakeskajal käisid kauplemine ja röövimine käsikäes. Vara-ja hiliskeskaja kaupmees Uute kaupade otsingul võeti ette ohtlikke merereise. Eriti 14. ja 15.sajandi reisid ja meresõidud andsid tõuke kartograafia ehk kaarditeaduse arengule. Hiliskeskajal sai suurkaupmehest peaasjalikult kontoris istuja. Äri ajas ta agentide vahendusel ja kirja teel. Seetõttu jäid nad kõrvale 15.- 16.sajandi suurtest maade- avastusest Atlandi ookeanil. Kaupmehe ettevalmistus ja oskused Kaubandusega tegelemine nõudis head ettevalmistust ja haridust.Kaupmehe peaminne voorus e...
ongi Eesti tugevaim toiduainetööstuse allharu. 38 protsenti Eesti piimatoodetest veetakse välja. Piimatoodangu mahult ühel elaniku kohta on Eesti aga Euroopas koguni viiendal kohal. Piimatööstus annab koos lihatööstusega poole Eesti toiduainetööstustus toodangust. Eesti lihatoodetest eksporditakse 18 protsenti. Eesti Piim Kala Eesti kalatööstus paikneb peamiselt sartel ja põhjaranniku asulates. Nõukogude ajal käisid Eesti kalurid põhiliselt Atlandi ookeanil, nüüd aga on kalamüük koondunud Läänemerele. 2012. aastal moodustas Läänemerest püütud kala 79 protsenti kogu kalasaagist, siseveekogude osa oli 3 protsenti . Läänemerest püütakse eelkõige räime ja kilu Euroopa toiduainetööstus Euroopa üks suurim tööstusharusid on toiduainetööstus, mis andis 2011. aastal 15 protsenti kogu Euroopa Liidu töötleva tööstuse toodangust. Samuti on toiduainetööstuses hõivatud suur osa Euroopa Lidu tööjõust 15 protsenti
poole liikudes. Jaapan on sademeterohke maa. Eriti palju sajab suvise vihmaperioodi ajal. Peasaartest põhjapoolseimal, Hokkaid saarel on talved lumerohked, temperatuur jääb vahemikku -5 kuni -10 °C . Suved on Hokkaidl pehmed, õhutemperatuur kõigub 20 °C ümber. Jaapani lõunaosa saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, enamasti üle 30 °C, ja ka talvel ei lange temperatuur tavaliselt alla 15 °C. Lisaks asub Jaapan Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavad taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavad maju. Samuti on Jaapanis palju maavärinaid. Hankiv majandus Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks.
parandamise eest 3)neegrite ja migrantide olukord. 5)monopolide teke 6)Ametiühingud töölisliikumise esindjatena 7)väga edukas progressistide liikumine 7)nõuti sotsiaalseid reforme, tagatisi ja trustide vastaseid seaduseid. 8)traditsiooniliste väärtuste austamine 8) presidendi suur mõjuvõim (Woodrow Wilson) 9)siirdumine maailma poliitikasse. 10) avatud uksed, võrdsed võimalused 11) Tekib konkurents Jaapaniga Vaiksel Ookeanil. Jaapan 35 aastaga suudeti rajada kaasaegne tööstus, raudteed, pangad, turumajanduslikud suhted, riiklik aparaat, moodne sõjavägi ja isegi laevastik. Jaapan tõestas oma sõjalist võimsust Vene- Jaapani sõjas 1907-1905, saades endale tugipunkti Hiinas. Turumajanduse ja euroopallike valitsemisvormide areng hakkasid õünestama traditsioonilisi ühiskonna alustugesid. Venemaa 20.sajandi algul. 20.sajandi algul oli Venemaal absoluutne monarhia. Kõrgeim võim kkuulus Nikolai II. Tollel
Juulist peale 4 pommirünnakud aina sagenesid. Sama jõhkrat taktikat rakendasid liitlased Saksamaal: Dresden muudeti varemetelinnaks ainsa ööga, hukkus 135 000 tavainimest. Jaapanlaste vastupanu Õhurünnakutega Jaapanile kaasnes ka USA maajõudude edu. Okinawa vallutati juunis lahinguga, mis maksis elu 50 000 ameeriklasele ja 100 000 jaapanlasele. USA kevadtalvisele edule Vaiksel ookeanil sekundeerisid liitlasvaed Lääne- ja Ida-Euroopas, üha enam ahistades varisemas Saksamaad, mille piiramisrõngas väed osutasid 1944.-1945. aastate lõpplahinguis meeleheitlikku vastupanu. Kuigi Ühendriigid edastasid võidujooksus aatomipommile sakslasi, oli Saksamaa neist ees reaktiivlennukite ja rakettide loomises. Reaktiivlennuk Messerschmitt 262 tegi esimese lennu 1942 ja Vergeltungswaffen (kättemaksurelvad), raketid VI ja V2 tabasid Londonit 1944. aastast peale
5. laiendas enda piire tunduvalt sõjalise jõu abil tabatud rindepiirkonnas. (nt. Tuulepealse Maa Teise maailmasõja käigus. Leo Solba jt.) 6. korduv kallaletung ja ultimaatumite esitamine 4. Oli reaalne oht riigi langemiseks Soomele 5. piirati 900 päeva Leningradi 7. Tungis Mandzuuriasse 6. saatis sõdurid ,,iga hinna eest" sõtta 13. Sõda Vaiksel ookeanil Sõda Vaiksel ookeanil algas detsembris 1941, pärast seda, kui Jaapani lennukid sooritasid ootamatu rünnaku USA mereväebaasile Pearl Harboris Hawaii saartel. Hukkus üle 2400 ameerika sõduri ja 18 suuremat sõjalaeva hävitati. Samal päeval tungisid Jaapani väed ka Taisse, järgmisel päeval kuulutas USA kongress Jaapanile sõja. Kamikazed enesetapuvõitlejad. Rammisid ameeriklaste laevu lõhkeaineid täis lennukitega. Kiiresti hõivasid jaapanlased mitmed Ida-Aasia riigid (sh
iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.11. sajandil (nn viikingiaeg). Kõige põnevam ja väljakujunenum oli germaani kultuur Põhjamaades, kus see sai kõige kauem rahulikult areneda. Kuna siinseid elanikke, kes tegelesid 8.-10. saj. meresõidu, röövretkede ja ka rahuliku kauplemisega hakati nimetama viikingiteks, võime seda kultuurinähtust tinglikult nimetada ka viikingikultuuriks. Selle suurim saavutus oli viikingilaev, mis oli kasutatav nii sõitmiseks igalpool (Norra fjordidel, ookeanil jne). Laeva vorm on väga praktiline, kuid samas esteetiliselt mõjuv. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. *Ruunikiri
“ Kuid ometi ei rahuldanud see Napoleonit . Napoleon rajas 16 Prantsusmaa kontrolli all olevat Saksa riigist Reini Liidu mida ta ise juhtis. Napoleoni eesmärgisk oli Inglismaa vallutada Saksamaa abiga, kuid põrus. Euroopa vanade riikide valitsejatele ei sobinud Napoleoni plaanid. Seejärel püüdis Napoleon Inglismaad majanduslikult survestada ning kuulutas välja majandus-ehk kontinentaalblokaadi. Piirates sellega Euroopast kõik sadamad Põhja -ja Läänemerel, Atlandi ookeanil ning Vahemerel. Euroopa kontinedi sulgemine Inglismaa suhtes sai talle kinnisideeks. Selle tagajärjel mõjutas see ka Prantsusmaa majandust. Hakkas arenema salakaubandus Inglismaaga. Kuna Napoleon oli võitlushimuline ning vallutused pakkusid talle rahuldust,siis proovis ta ka Ida-Euroopat vallutada. Algas sõjategvus Venemaa ja Prantsusmaa vahel mis lõppes võiduga, mille järel palus Venemaa rahu sõlmimist. Napoleon uskus, et saavutas ammuse eesmärgi-püsiva liidu Venemaaga
kehval järjel. Põhjused: · NSVL tahtis oma võimu laiendada · Poola sõjalise liidu leping Ing ja Pr-iga · Ülejäänud Euro ei olnud rahul, et 2 riiki hakkavad seda valitsema · Sm tahtis oma võimu laiendada, H isiklikud võimu ambitsioonid · Sm tahtis IMS kaotatud alasid tagasi võita. Sm püüded alistada SB: S sõjaväeline juhtkond lootis Ing alistada meredessandi abil SB vastu alustati õhusõda Sakslased ründasid Atlandi ookeanil Briti kaubalaevu 1. september 1939- 2. september 1945 Algas: Austria ansluss (13. märts 1938), MRP (sõlmiti 23. august 1939) Komiterni vastane pakt. Teljeriigid (Sm, It, Jp), Liit sõlmiti 27. sept 1940 Liitlased (SB, NSVL, Pr, USA) Atlandi harta sõlmiti 14. august 1941 Ühinenud rahvaste esimene leping 1942, asutamine 1945 II MS lõppes Jaapani kapituleerimisega. Sündmused: Algas Sm kallaletungiga Poolasse 1.09.39 1940. okupeeris Punaarmee Balti riigid. 1941
vallutamine võib maksma minna üle miljoni inimelu, otsustasid nad Jaapani uue pommi abil laistuma sundida. 4. Millal lõppes II maailmasõda Vaiksel ookeanil? 8. September 1951, kui võitja riigid sõlmisid Jaapaniga rahu lepingu San franciscos. 5. Milliste tulemustega oleks sinu arvates lõppenud II maailmasõda, kui sakslased oleksid vallutatud aladel humaanselt käitunud? Minu arvamus on et teine maailmasõda oleks lõppenud täpselt samamoodi, kui ta lõppes, kuna sakslased keeldusid õigemini hitler keeldus sõjas kasutamast muud rahvast peale ,,puhta aaria rassi" inimesi
Erich van Manstein - Saksa kindral-feldmarssal, lõuna armeedegrupi ülemjuhataja Friedrich Paulus - Saksa kindral-feldmarssal, stalingradi vallutaja Erwin Rommel - Saksa kindral-feldmarssal, kõrberebane, Saksa Põhje Aafrika operatsioonide juht Isoroku Yamamoto - Jaapani laevastiku ülemjuhataja, pearl harbori rünnaku korraldaja Kes otsustasid sõja Lääneriikide poolel Douglas MacArthur - Liitlasvägede ülemjuhataja vaiksel ookeanil Charles de Gaulle - Prantsuse vastupanuliikumise juht Dwight Eisenhower - Liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas Bernard Montgomery - Briti vägede ülemjuhataja Põhja-Aafrikas Georgi Zukov - NSVL marssal, juhtis põhimõtteliselt kogu idarinnet Algus - Poola Saksamaa ei kuulutanud sõda, vaid ründas. > 1.09.1939 Inglismaa-Prantsusmaa käsivad tagasi tõmmata > 3.09.1939 kuulutasid sõja Saksamaale >Istumissõna ehk Sitzkrieg Poola langes kahe nädalaga > Idast alustas rünnakut ka NSVL
................................... 6 4.6 Sakslaste lüüasaamine Aafrikas.................................................................................................... 6 4.7 Kurski kaar................................................................................................................................... 6 4.8 Itaalia väljalangemine sõjast......................................................................................................... 6 4.9 Murrang Vaiksel ookeanil ............................................................................................................ 6 4.10 Punaarmee suurpealetung idarindel 1944.a................................................................................ 6 4.11 Normandia dessant ..................................................................................................................... 7 5. Maailm sõjas................................................................................................
1941. aasta okupatsioon /1941 septembrist 1944. aasta oktoobrini oli Eesti okupeeritud Eestis Saksamaa poolt ning (peale Viru Ingeri, mis jäi sõjaväe haldusse) liidetud Ida maa-ala Riigikomissariaadi koosseisu kui Eesti kindralkomissariaat. 08/14 Atlandi harta Atlandi harta oli 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal /1941 Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm.
Kompensatsioonihoovus- ära voolava vee kompen- seerimiseks tekkinud ajutine hoovus. Hoovuste tähtsus: planktoni transport(org. aine edasikandjad). Hoovuste kohal puhuvad tuuled kannavad sooja või külma maismaale. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades sealset kliimat. Külmad hoovused jahutavad soojade merede vett ja rannikute kliimat. Ajuvesi veetaseme tõus veekogus tuulte mõjul. El Nino( ilmastikunähtus vaiksel ookeanil, kus ookeanivee ringkäik perioodiliselt muutub ja põhjustab seeläbi erakorralilis loodusnähtusi) põhjuseks on Vaikse ookeani veemasside tavalisest suurem soojenemine. El Nino põhjustab maailma eri paigus tugevat vihmasadu või äärmist kuivust, mis võivad omakorda tuua kaasa mudalaviine või metsatulekahjusid. Ajurand veetase kõige kõrgem.Rand maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab (veetase ei tõuse pidevalt). Randla Rand +Rannak
aasta 22.juunil Nõukogude Liidu aladele.Algas sõda, mida Venemaal nim. Suureks Isamaasõjaks. Saksamaa hõivas suure osa NSV Liidu Euroopa osast ning jõudsid ka peaöeinna Moskva ning Leningradi lähistele, kuid vallutada neid ei suutnud. 1941.a lõpul toimus Moskva all võimas lahing, millega Punaarmee sundis sakslasi NSV Liidu pealinna alt taganema. Jalta konverentsil 1945 kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. 6.SÕDA VAIKSEL OOKEANIL Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks Kaug-Ida. Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta kapituleerimisega. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapomme,mis heideti kahele Jaapani linnale: Hiroshimale ja Nagasakile. 260 000 inimest sai surma ja Jaapani vastupanu oli murtud. 02.sept 1945 allkirjastasid Jaapani ja USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. 7.TEISE MS LÕPP Teine Maailmasõda lõppes ametlikult, kui 02.09
juuli Hitler andis Hitler alustab hõivab Taani ja ründab Sissetungi Kreekasse oodates kiiret alustab Egiptuses Liibüast käsu purustada intensiivset Norrat (alustas võitu rünnakut brittide vastu Luftwaffega allveesõda Antlandi vastupanu, mis kestis 7. dets Britid alustavad Suurbritannia , kuid ookeanil, mis kestab juuni keskpaigani) vastupealetungi, lüües see ei toonud edu maailmasõja lõpuni 10. mai Saksa väed Itaalia väed täielikult alustavad pealtungi puruks Prantsusmaale ja Suurbritanniasse läbi Belgia ja Hollandi. 14. juuni Saksa väed sisenevad Pariisi 28
(Näiteks Babüloonia Gilgameshi eeposes kirjeldab tegelane Enkidu surma järgmiselt: "On üks maja, mille inimesed istuvad pimeduses, tolm on nende toit ja savi nende liha, nad on riietunud nagu linnud, kes on ennast tiibadega katnud, nad ei näe valgust, nad istuvad pimeduses. Ma sisenesin tolmu majja ja ma nägin Maa kuningaid, nende kroone ära pandult...." 1.Muutus filosoofias: Thales pakkus välja teooria, et maavärinad on põhjustatud kosmilise ookeani lainetest, mis raputavad ookeanil hõljuvat maad.) Müüt lubab mitmeid seletusi, kus seletused võivad olla teineteisele vastukäivad. (Näiteks egiptuse päikesejumal R', kes on samaaegselt nii inimene purjepaadis, kotkas taevalaotustes, kui ka põrnikas veeretamas sõnnikukuuli, mis samaaegse toimimisega võiks põhjustada paraja segaduse. Varaseimate Kreeka filosoofide mõtted olid väga süsteemsed ja sidusad.) Müüdid on sageli moraalselt mitmepoolsed: jumalad ja kangelased ei tee alati õigeid
Nõukogude liit ründas Soomet. Lõppes Moskva rahulepinguga. 1939-1940. 2) Baaside ajastu NL sõjaväelased elasid eraldi sõjaväebaasides, kust senisel elanikkonnal tuli lahkuda. Nad üritasid hoiduda kokkupõrgetest vene sõjaväelastega. 3) Okupatsioon võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega. 4) Atlandi harta - 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Atlandi ookeanil Franklin D. Roosevelti ja peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. 5) Küüditamine Inimeste vägivaldne ümberpaigutamine. Eestist küüditati üle 30 000 inimese Nõukogude okupatsiooni ajal Siberisse. 6) Juuniküüditamine - Juuniküüditamine algas 14. juunil 1941. a. Selle käigus
üksused puruks, vallutades suure osa Liibüast. Liikusid edasi 650 km, võtsid 130000 vangi ja kaotasid alla tuhande mehe. Hilter saatis liitlastele Aafrika korpuse, mida juhtis Erwin Rommel. 1941 alustasid Rommeli väed vasturünnakut ja surusid Briti üksused tagasi. Rommeli tehnika oli tungida tankidega sügavale vastase tagalasse ja tekitada seal paanikat. Erwin Rommel Sõda merel ja õhus 1940 alustas Hitler allveesõda Atlandi ookeanil, üritades läbi lõigata kaupade sisseveost sõtluva Inglismaa varustusteid. Allveelaevu oli vähe, aga taktika tõhus. Edu oli 1942. aasta algul, kuid püsivat edu ei suudetud saavutada. Inglased ehitasid kaubalaevu kiiremini, kui sakslased suutsid neid hävitada ja kasutasid nende vastu ka lennuväge. Allveesõda jätkus maailmasõja lõpuni, aga inglasi see ei ohustanud. 1942-1943 suurenes ka õhusõja tähtsus Saksamaa vastu kui oli
Teisel reisil avastas ta Domica jt. väikeseid Antillide saari,Puerto Rico ning Jamaica. Koos admiraliga, nagu Kolumbust nüüd nimetati, läks Palose sadamast teele ligi 90 meest. Reis algas 3. augustil 1492. Tee, mille Kolumbus valis, asus pidevate idatuulte - passaatide tsoonis. Vee- ja toidupuudust ei jõutud veel tunda, kuid hirm teadmatuse ees oli tugev. Seepärast tuli Kolumbusel mehi ühtelugu kas keelitada või karistada. Mässuni siiski ei läinud. Septembri keskel hakkasid ookeanil ilmnema lähedase maa tundemärgid. Eskaadrile ujusid vastu mageveevetikate puhmad. Raadele istus linde. Kord tõmmati veest koos rohututiga välja jõevähk. Kolmandal reisil alles ta astus esimest korda Ameerika maismaale.Kolumbus uskus elu lõpuni ,et jõudis Indiasse ja veel tänapäevani nimetatakse tema avastatud saarestikku Lääne- Indiaks.Kolumbuse avastused on maailmaajalooliselt tähtsad nii geograaafilistekujutluste laienemise;keskaegse maailmavaate
Lennart Meri Martin Promen 9.klass LennartGeorg Meri Ø Sündis 29. märtsil Click to edit Master text styles 1929 Tallinnas Second level Third level Fourth level Ø Tema vanemad olid Fifth level Eesti diplomaat ja tõlkija Georg Meri ning AliceBrigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured. Võsu kool 9. klass Martin Promen 2011 2 1941 Aastal 1941 küüditati Meri perekond Eestist Siberisse. Ø Kaheteistaastase...
Lennart Meri Marlen Ulrika Elisabet Kakkori 12B Kes ta oli? Eesti kirjanik filmirezissöör diplomaat poliitik Aastatel 1992-2001 Eesti Vabariigi president Elulugu Lennart Meri on sündinud 29. märtsil 1929 Tallinnas Aastal 1941 küüditati perekond Siberisse, Eestisse naasid 1946 Eestis astus ta Tartu Ülikooli, lõpetas 1953. aastal ajaloo eriala Lennart Meri leidis tööd Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina Aastal 1959 kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu "Kobrade ja karakurtide jälgedes" Tema film "Linnutee tuuled" sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali 1988. aastal asutas Lennart Meri Eesti Instituudi 12. aprillil 1990 nimetas rahvarinde liider Edgar Savisaar Lennart Meri välisministriks ning Lennart Meri moodustas välisministeeriumi Lennart Meri pidi esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel - CSCE konverentsidel, Läänemere maade Nõukogu asutamiskonvere...
Ta leiutas masina mis pesi tema eest nõusid. http://en.wikipedia.org/wiki/Josephine_Cochrane 12. Kes on Mark Zuckerberg? Ta lõi Facebooki. http://et.wikipedia.org/wiki/Mark_Zuckerberg 13. Mis nime kandis interneti eelkäija? ARPANet. http://forte.delfi.ee/news/digi/interneti-eelkaija-arpanet-on-hauast-tousnud? id=60391770 14. Mis asi on vaaderpass? See on ehituses kasutatav vesilood. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vaaderpass2 15. 15. Aprill 1912 uppus Atlandi ookeanil oma aja maailma suurim ja luksuslikem laev Titanic. Hoolimata halvast ilmateatest ja teadaolevast jäämägede ohust jätkas laev sõitu täiskiirusel. Mis on põhjus, miks kiirust ei vähendatud ning mida peetakse siiani Titanicu hukkumise üheks peamiseks põhjuseks? Nad nägid jäämäge nende ees, kuid ei arvestanud sellega, et veepinnal on väga väike osa jäämäest.
gruppide osalemist poliitilises elus 11. MRP- mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. 12. Atlandi Harta- 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. 13. Holokaust- käsitleb juutide vastu toime pandud genotsiidi Eestis Teise maailmasõja ajal. 14
ideedele, sealhulgas kartograafia, navigatsiooni ja laevaehituse arengule. Laevaehituses etendas kõige tähtsamat osa karaki ja seejärgi karavelli(kolmenurkne nn ’’ladina puri’’ võimaldas sõita igasuguse tuulega, karavelliga tuli toime ka väike meeskond ja seal oli piisavalt suur trümm) leiutamine. Need laevad ühendasid traditsioonilisi euroopa ja araabia konstruktsioonielemente ning olid esimesed laevad, millega sai Atlandi ookeanil suhteliselt turvaliselt sõita. Maadeavastuste esimene etapp oli seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Juba keskaja lõpul olid portugallased hõivanud Maroko rannikualad Aafrikas ja vahetanud seal kaupu araablastega. Portugali printsi Henrique Meresõitja eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse. Juba XV sajandi esimesel poolel jõudsid portugallased Bojadori neemeni, sealt kaugemale ei julgenud nad pikka aega minna.
Sest türgi hakkas valitsema musta mere ja süüria kaubateid . Nüüd hakkasid kaubad liikuma peamiselt Aleksandria kaudu , kuid sellel suunal valitses Veneetsia. Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed asusid otsima kontakte pürenee poolsaare riikidega . Hispaania ja Portugali meresõitjad olid tänu poolsaare kauaaegsele araabia asustusele saanud tutvuda araablaste geograafia ja matemaatikaga, ka olid nad hakanud ehitama uusi kaugsõidulaevu ehk karavelle , millega võis sõita ookeanil . 2)Portugali meremeeste uurimisobjektiks oli eriti Aafrika , sest nad oletasid et Aafrikas leidub kulda . Suuri uurimusretki meretaguse kulla otsimiseks soosis kuninga vend Henrique , teadmishimuline kaupmees , kes sai hüüdnimeks meresõitja . Portugallased võtsid nüüdsest oma sõitude põhisihiks leida meretee Indiasse . Aastail 1486-1487 jõudis Bartolomeu Diaz aafrika lõunatippu , Hea lootuse neemeni ja
Tallinna Prantsuse Lütseum Yann Martel ,,Pii elu" Raamatu analüüs Tähe-Kai Tillo 10. a Tallinn 2012 Valisin meile ette antud Bookeri preemia pälvinud raamatute nimekirjast Yann Marteli romaani ,,Pii elu". Raamat sai tunnustatud aastal 2002. Lähemalt autorist. Y. Martel on 1963-ndal aastal sündinud Kanadalane , kuid kogu lapsepõlve veetis Hispaanias. Juba väiksest saadik huvitas teda väga reisimine ning ta on käinud väga paljudes kohtades alustades Alaskaga ning lõpetades Indiaga. Lisaks Indiale on ta elanud ka Iraagis ja Türgis, hetkel võib teda leida Montrealist Kanadas. Ülikoolis õppis ta filosoofi...
Novembirs 1942 läksid briti väed El-Alameini all pealetungile ning paiskasid Rommeli üksused tagasi, surudes saksa Itaalia väed tuneesiasse; mais 1943 lahingud põhja-aafrikas lõppesid; Kurski kaar 5.juulil 1943 nn kurski kaarel alanud pealetungi käigus suutsid sakslased esialgu küll edasi liikuda, kuid kandsid seejuures suuri kaotusi; Itaalia väljalangemine sõjast USA ja Briti väed korraladasid dessandi Sitsiiliasse ja maabusid seejärel 3.sep 1943 itaalias Murrang Vaiksel ookeanil Midway saarestiku lähedal saavutasid ameeriklased võidu Jaapani laevastiku üle; 1944 aasta sügisel alustasid ameeriklased filipiinide vabastamist; Leyte merelahing; Punaarmee suurpealetung idarindel 1944.aastal Põhjas murti läbi lening. Blokaad; suuremat edu saavutas punaarmee ukrainas; 22.juunil 1944 algas nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu.sakslastel tuli taganeda eestist,leedust ja suuremast osast lätist ning
..................................... 4 PUHKUSEPAKETT ........................................................................................................................... 6 Ekskursioonid Tenerifel:.................................................................................................................... 6 Lanzarote saar................................................................................................................................. 7 Lõbusõit ookeanil "Lina" jahiga..................................................................................................... 7 Ekskursioon Masca kuristikku ja Teide rahvusparki....................................................................... 7 Teide rahvuspargi külastus............................................................................................................. 8 Miks just minu pakett?...............................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
