5 · Mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda; · Maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks; · Sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid E. Kahe ookeanilise laama põrkumine KUUMAD TÄPID: · Enamik vulkaane paikneb laamade servaaladel. · Siiski leidub vulkaane ka laamade siseosades nii mandritel kui ookeanides. · Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavustest laamade keskosade alla. · Selliseid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nimetatakse kuumadeks täppideks. · Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. · Kuna maakoor aeglaselt üle kuuma punkti liigub, siis tekib vulkaanide rida kas ookeani põhjas või mandril.
PÕHIKOOLI GEOGRAAFIA MATERJA L 9.KL GEOLOOGIA 1. Sisetuum on tahke, koosneb peamiselt niklist ja rauast, ulatub umbes 5100 kuni 6378 kilomeetri sügavusele. 2. Välistuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. 3. Alumine vahevöö on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele. 4. Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. 5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. 6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimit...
Seetõttu võib allikaist ja allikasoodest leida liike, mis on alpiinse või arktilise levikuga. Taimeliikidest näiteks kollane kivirik või alpi võipätakas. Allikaid on Eestis teada umbes 3000 LÄÄNEMERI... 13 · on ühendatud maailmamerega, kuid kitsad väinad põhjustavad aeglast veevahetust, loodete (tõus ja mõõn) väikest mõju ning rohkete suubuvate jõgede tõttu on vee soolsus madal riimvesi (7 promilli, ookeanides 35 promilli); · kitsa kujuga ja lahtedeks liigestunud, madal (keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m), rannikualadel paiguti suurtel aladel eriti madal; · kihistunud veega (temperatuur ja soolsus); · suhteliselt liigivaene (kihistumine, madal soolsus, vee halb läbipaistvus). Ookeanivesi Läänemerre ei pääse, vaid seguneb Kattegatis Läänemerest tuleva magedama veega. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15
Biogeensed elemendid esinevad kossteemis erinevates keemilistes vormides. Elemendi erinevaid keemilisi vorme kossteemis nimetatakse reservuaariks. Sltuvalt kossteemi tbist erinevad biogeensete elementide reservuaaride suurused (kogused). Aineringe kiirus ja varude suurus 93 % hapnikust ja 99% ssinikust maakeral paikneb setetes. Vhem kui 1 % ssinikust on aktiivses ringluses. Biosfris paikneb ssinik vga ebahtlaselt - suurem osa maismaal. Ssiniku viibeaeg maismaa taimestikus on u. 15-20 a., ookeanides veetaimedes u. 1 kuu. Seega ssiniku (ja hapniku ning vesiniku) -ringe on ookeanis tunduvalt kiirem kui maismaal. 1.1. Ssinikuringe Kiire ssinikuringe: ssiniku sidumine elusainesse toimub Ssiniku peamised reservuaarid fotosnteesi vahendusel. Rohelised taimed snteesivad atmosfris olevast CO2 orgaanilisi hendeid. Osa fotosnteesil seotud ssinikust Reservuaar miljard tonni lheb tagasi atmosfri CO2 -na rakuhingamise kaudu, osa aga taimtoidulistesse organismidesse
Mereteede geograafia Sissejuhatus Mereteede geograafia on üks osa planeet Maa üldisest geograafiast. Alused mereteede geograafiale pandi juba kauges minevikus, kui inimkonnal tekkis vajadus ja võimalus kasutada veeteid oma eluliste probleemide lahendamiseks. Mereteede geograafia kui teadusharu on eelkõige seotud ohutute laevadeteede uurimistega meredel ja ookeanidel, sadamatega, kaubavedudega, klimaatiliste tingimustega jms. Meretransport võtab tänapäeval enda alla enam kui 60% kogu maailma kaubaveost. Kokku on maailmas enam kui 80 tuhat laeva kogumahtuvusega üle 400 miljonit registertonni. Aastas veetakse nendel laevadel maailma eri paikadese laiali rohkem kui 3,5 miljardit tonni erinevat kaupa. Ilmselt hakkas muistne inimene veeteid, eelkõige jõgesid ja järvi, kasutama kohe peale algeliste tööriistade leiutamist. Arvatakse, et puudest kokkuseotud parvi ja ühepuulootsikuid hakati kasutama juba 40 tuhat aastat enne Kristust...
Pilet 6. 1. Vulkanism. Vulkaan - koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: ·Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) ·Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) KILPVULKAANID tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, algab pikkade laava vooludena laiali ja ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiidsest ja eriti graniitsest magmast.
1. Mehaanika 1.1. Mehaaniline liikumine 1.1.1. Liikumise kirjeldamine Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse selle asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes. Jäiga keha liikumist nimetatakse kulgliikumiseks, siis kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Keha, mille mõõtmeid võib antud liikumistigimuste korral mitte arvestada, nimetatakse punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis, nimetatakse taustkehaks. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamiseks valitud alghetk moodustavad koos taustsüsteemi, mille suhtes keha liikumist vaadeldakse. Keha nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha tema asukohaga vaadeldaval ajahetkel. Need punktid, mida liikuv keha (punktmass) läbib, moodustavad alati mingi pideva joo...
Vurri liikumise teooriast aga teame, et ümber kukkumise asemel hakkab selle telg pöörduma vertikaali (planeedi korral orbiidi tasandi normaali) ümber, kusjuures kaldenurk ise ei muutu. Seda liikumist nimetataksegi pretsessiooniks, Maa telg teeb näiteks ühe täistiiru 26 000 aastaga. (Allikad 4, 5, 8, 10) Loodelised jõud tulevad mängu siis, kui pöörlev keha ei ole täiesti jäik. Maal on loodelistest nähtustest tuntud tõusu- ja mõõnalained ookeanides, mille teket seostatakse Kuu külgetõmbega. Kui Maa ei pöörleks, omandaks ookean (ja tõenäoliselt ka Maa ise) mingi 31 tasakaalulise, Kuu suunas välja venitatud kuju (Kuu ise, olles Maa poole pööratud kogu aeg ühe ja sama küljega, ongi selles suunas välja venitatud). Pöörlemise tõttu ei jää aga maapealne "venitus" maapinna suhtes paigale, vaid liigub koos Kuuga
0,01 g = = 0,000357 mol/l = 0,357 mmol/l 28 (täpsemalt: mg-ekv/l) Vee karedust mõõdetakse tiitrimisel EDTA-Na (kompleksoon III, triloon B) lahusega spetsiaalindikaatorite (kromogeenmust, mureksiid jt.) juuresolekul. Loodusliku vee karedus kõigub laiades piirides (mmol/l): 0,1 … 0,2 – tundra ja taiga veekogudes kuni 80 … 100 mineraalvees, meredes, ookeanides Pehme vesi – üldkaredus kuni 2 mmol/l sooli keskmise karedusega – 2 … 10 - “ - kare - üle 10 -“- Vee kareduse vähendamiseks (või eemaldamiseks) on mitmeid meetodeid (nii keemilisi kui füüsikalisi). Kõige radikaalsemad - töötlus ioniitidega - destillatsioon (mõlemad viivad kareduse, s.t. soolade sisalduse praktil. 0-ni)
75. Ökoloogilised püramiidid: arvukuse ja biomassi püramiidid? Selleks, et kujutada kui palju keegi kedagi sööb, kasutatakse ökoloogias püramiide. Arvukuse püramiidis jagatakse organismid troofilistele tasemetele ja väljendatakse igal tasemel olevate isendite arvukust. Sageli pole arvukuse püramiid püramiidi kujuga. Biomassi püramiidi jaoks kasutatakse andmete esitamiseks isendite biomassi. Püramiid on enamasti püramiidikujulised. Erandiks on ookeanides olevate füto- ja zooplanktonite omavaheline suhe, kus zooplanktonite biomass on sageli suurem kui samal ajahetkel elavate fütoplanktonite mass. See on tänu sellele, et fütoplanktonitel on kiire produktsioon. 76. Kuidas on termodünaamika seadused seotud elusloodusega? I seadus: energia ei teki ega kao. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, see ei tulene aga ökosüsteemi seest vaid väljaspoolt(päikeselt). II seadus: iseeneslikel protsessidel
GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemi...
VULKAANID vt ka: www.miksike.ee/documents/main/referaadid/vulkaan.htm tekivad kui rõhu all olev mamgma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale Seisund: A. Kustunud B Suikuvad D. Aktiivsed Esinemine: a) laama äärealal , kui üks laama teise alla sukeldub (Vikse ookeani tulerõngas), b)kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelik) c)mandrite sesealala (Ida-Aafrika) kuuma täpi piirkond d) ookeanides (Vaikses ja Atlandi) Havai Kuuma täpi piirkond Kuumad täpid paiknevad laamaservadest sõltumatult ka laamade sisealadel KIHTVULKAAN KILPVULKAAN Üksteisega vahelduvad Üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava tardunud laava kihid kihid KILPVULKAAN KIHTVULKAAN
mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: 4 · laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas) või kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) · mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis nn kuumad täpid). Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid Tekivad räni- ja gaasidevaesest Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning väikese viskoossusega hästi liikuvast märgatavalt suurema viskoossusega, basaltsest magmast. vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast.
Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: ·Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) ·Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal KIHTVULKAAN KILPVULKAAN Üksteisega vahelduvad Üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava kihid tardunud laava kihid KIHTVULKAANID KILPVULKAANID
Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: ·Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) ·Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal KIHTVULKAAN KILPVULKAAN Üksteisega vahelduvad Üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava kihid tardunud laava kihid KIHTVULKAANID KILPVULKAANID
Läänemeri on palju madalam, kui enamik maailma meredes. See sisaldab 21 547 km³ vett. Valgla pindala on ligi neli korda suurem kui meri ise. Soolsus- jõgede kaudu tuleb Läänemerre aastas keskmiselt 440 km3 magedat vett ning keskmiselt sama palju soolasemat. Soome lahe lääneosas on tiheduse ja soolsuse järgi püsivalt kihistunud. Läänemere vesi on riimvesi (e. soolakas vesi, mille soolsus jääv vahemikku 0,5 -18‰) : Läänemere vee keskmine soolsus on alla 10 ‰, samal ajal kui ookeanides on soolsus umbes 35 ‰. Soolasisaldus on suurim Taani väinades ja väheneb põhjapoole minnes. Soolsus suureneb pinnalt põhja suunas ning mida kaugemale Taani väinadest, seda väiksem on pinna- ja põhjakihi soolsuse erinevus. Läänemere süvikute vesi uueneb vaid Põhjamerest tulevate ebakorrapäraste sissevoolude mõjul. Läänemere lõunaosas on põhjalähedane soolsus ligikaudu 16 ‰, Gotlandi basseinis 10-12.5 ‰ ja Botnia lahe Selkämeres 6.5-7 ‰ .
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine ...
Laamtektoonika põhjuseks on soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale, mis paneb vahevöö konvektiivselt liikuma. See omakorda purustab hapra litosfääri tükkideks e. laamadeks, mis üksteise suhtes liikuma hakkavad. Vahevöö on valdavalt tahke, kuid liigub siiski konvektiivselt (liikumiskiirus on mõni mm kuni mõni cm aastas). Vahevöö ülaosas on veelgi vedelam astenosfäär Nooremad kivimid asuvad ookeanide keskel. Maakoor koos vahevöö ülemise osaga on paksem mandritel, õhem ookeanides riftiahelik e. ookeani keskahelik – mäestike vöönd ookeani keskel; kõrgemad ahelikud Maakera siseehitus: maakoor – õhuke ülemine ja alumine vahevöö – koosneb plasmataolisest kuumast ainest tuum – koosneb plasmataolistest metallidest, mis põhjendab magnetvälja olemasolu litosfäär – koor ja vahevöö ülemine tahke osa astenosfäär – Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev
produktiivsed. · Epilimnion pindmine veekiht, milles vesi suveperioodil tugevasti ja enam- vähem ühtlaselt soojeneb ning talvel jahtub 3-0 kraadini. · Hüpolimnion süvakiht, milles vesi on suvel külmem ja talvel soojem kui epilimnionis. · Matalimnion kahte eelmist eraldav õhuke veekiht, mille piires suvel järsult muutuvad vee temp, gaaside ja biogeenide sisaldus ja omadused. Ookeani soolsuse ja temperatuuri varieerumine. Soolsus ookeanides jaguneb ebavõrdselt. Kõige soolasem 1 km sügavusel on Vahemeres ja Kanaaride piirkonnas. Keskmine soolsus on ekvaatori piirkonnas. Väikseim soolsus on aga Vaikse ookeani põhja- ja lõunaosas. Kõrgeim temperatuur on ekvaatori piirkonnas. Ookeani temperatuur varieerub polaaralalt ekvaatorini -20-30 kraadi. Kõige laiem ja soojem ala on Okeaanias. Biogeograafia simulatsioon (BGSIMweb). · Võimaldab uurida elurikkuse muutust ökoloogilises ja evolutsioonilises ajas.
õhuvoolud), tuulealusel vähe (laskuvad õhuvoolud) o absoluutse kõrguse kasvades langeb temperatuur 1 km - 6°C 11. VEE JAOTUMINE MAAL Vee esinemine vedelal, tahkel ja gaasilisel kujul on vajalikud elu säilitamiseks Maal. Vett, mis on jaotatud meie planeedil nimetatakse hüdrosfääriks. Vee umbkaudne maht Maal on 1 338 000 000 km3. Vesi on atmosfääris väikeste tilgakeste ja jääkristallide kujul pilvedes, udus ja sudus, vedelas olekus meredes, ookeanides, jõgedes, järvedes,tiikides, kanalites ja veehoidlates, tahkel kujul liustikes ja lumes. Vee jaotus Maal: Suurim osa (97%) on ookeanide soolvesi, magevesi moodustab ainult 3% hüdrosfäärist; 99% mageveest paikneb jäämütsides, liustikes ja põhjavetes ning ainult 0,3% pinnaveekogudes. Vee kasutamine: Kõige enam tarbib vett põllumajandus niisutamiseks, s.o. umbes 90% kogu tarbitavast veest. Umbes 7% tarbib tööstus ja 3% olme.
• Füüsika loob temperatuuri mõiste põhjusliku mudeli, mille kohaselt aine molekulid on kaootilises soojusliikumises. • Geograafia vaid nendib, et laamade libisemine põhjustab mandrite triivi, mis omakorda miljonite aastate jooksul muudab Maa geograafilist kaarti. • Füüsika kasutab geograafias olulise loodusnähtuse seletamisel juba põhikoolis õpitud konvektsiooni mudelit, mis kirjeldab nii aine liikumist maakoore all, merevee liikumist ookeanides, õhumasside liikumist atmosfääris kui ka õhu ringkäiku meie tubades. • Füüsikaline põhjuslik seos on kõige üldisem. Põhjuslikkuse liigid • Põhjuslikkust võib füüsikas liigitada mitmeti. Üks võimalus on seda teha, rakendades ruumi ja aja mõisteid. • Ruumiliseks võib nimetada sellist põhjuslikkust, mille korral omavahel põhjuslikult seotud sündmused on korraga vaadeldavad. Võib ka öelda, et
Kloori kasutatakse paljudes tööstuslikes protsessides: plastmasside, solventide, pestitsiidide tootmiseks; pleegitajana paberi- ja tekstiilitööstuses; vee desinfitseerimiseks; broomi tootmiseks lähtudes bromiidist: 2Br-(aq) + Cl2(g) Br2(l) + 2Cl-(aq). Olmeväljundina: paljud plastid, lahustid, taimekaitsevahendid, ravimid. Paberi ja tekstiili töötlemisel. Broom- vähelevinud, looduses esineb hajutatult koos klooriga, sisaldub merevees ja soolajärvedes, ookeanides sisalduvad summaarsed broomivarud on v suured. Saamine: tänapäeval kasut broomi tootmise toorainena peamiselt mere- ja soolajärvede vett, maaaluseid soolveekogumeid ja kaaliumväetiste tootmisel tekkivad soolalahuseid. Neid bromiide sisaldavaid lahuseid kontsentreeritakse, vaba broom saadakse kloori juhtimisel lahusesse: 2Br- + Cl2Br2+2Cl- ja eraldatakse lahusest veearu destillatsioonil või õhu läbipuhumise teel. Broom on korrosiivne, punakaspruun suitsev vedelik
Magneesium looduses maakoores leviku poolest keemilistest elementide seas 7. kohal kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Magneesium on mitme kivimit moodustava mineraali põhikoostisosa. Peale oliviini ja pürokseeni on ta ka amfiboolide, vilkude, talgi, asbestid ja savimineraalide põhikoostisosa. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab 1300 g/t (kuni 1,35 kg) magneesiumiioone Mg2+ ja kuni 0,38% magneesiumkloriidi. Mõne soolajärve vees on kuni 30% magneesiumkloriidi Vihmavees on magneesiumi 1 g/t kuni 50 g/t. Magneesiumi leidub kõigis organismides. Taimede klorofülli koostises oleva
1. Hüdroloogia kui teadus, klassifikatsioon ja seos teiste teadustega. Uurimismeetodid. Hüdroloogia uurib looduslikku vett, selle ringet ja levikut Hüdroloogia on teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri: veeringet, selles kulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Hüdroloogia uurimisobjekt on hüdrosfäär – üks Maa geosfääre, mis hõlmab keemiliselt sidumata vee, s.o ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdroloogia jaguneb ookeani- ja mereteaduseks e okeanoloogiaks (okeanograafiaks) ning sisevete (mandrivete) hüdroloogiaks. Sisevete hüdroloogia jaguneb omakorda jõgede, järvede, soode ja liustike hüdroloogiaks. Seosed teiste teadustega: Palju kasutatakse füüsika seadusi, eriti õpetust soojusest, elektromagnetlainetest, aine ehitusest. On vaja teada: matem, teoreetilist mehaanikat, hüdromehaanikat, geograafiat, astronoomiat. On seotud ka tihedalt: geofüüsika, mere...
jagunemist Magnesium Klorofülli struktuuriosa, mõjutab mitmete ensüümide tööd Raud Hemoglobiini ja mitmete ensüümide struktuuriosa Naatrium Loomade rakuvälistes vedelikes · Mikroelemendid mangaan, tsink, vask, boor, molübdeen, kloor, koobalt. · Vee liigne toitelisus. toitainete sisaldus: oligotroofne - eutroofne. Soolasisaldus · Soolasisaldus ookeanides ca 35 promilli · Soolajärvedes kuni 300 pr. · Läänemeres 5-6 promilli Happelisus · Sademete pH 5,6 · Happelisus oluline nii maismaa- kui ka veeökosüsteemides, mis mõjutab organisme nii otseselt kui ka kaudselt. · Mulla pH alla 3, kahjustuvad taimede juured. · Happelisusest sõltub nii toitainete kui ka mõnede kahjulike ainete lahustuvus. · Madala pH-ga võib mullas olla mürgistes kogustes mangaani ja rauda (lahustub välja kivimist).
tetraadide kaks rakku liituvad omavahel, ülejäänud aga hävivad. Sügooti nimetatakse auksospooriks. Sellest kasvab uus, normaalsete mõõtmetega isend. Ränivetikate elutsükkel möödub diploidses faasis. Väljasurnud ränivetikatest on tekkinud võimsad kivimite lademed. Neid kasutatakse dünamiidi toomisel, heli- ja soojusisolatsiooni materjalina, metallide lihvimiseks, filtrite valmistamiseks. Hk. Pruunvetiktaimed- Phaeophyta. Liike umbes 900. Levinud kogu maailma meredes ja ookeanides, peamiselt rannaäärses madalvees, kuid vahel ka rannast eemal. Bentose oluline koostisosa. Talluse iseloomulik värvus – oliivirohelisest tumepruunini – tuleneb mitmesuguste pigmentide: klorofülli, karatinoidide ja fukoksantiini (pruun) koosesinemisest. Pruunvetikate tallus on paljurakuline. Neil võib jälgida arenguastmeid mikroskoopilistest organismidest kuni hiidorganismideni, mille pikkus ulatub vahel 30-50 meetrini
Erinevate tetraadide kaks rakku liituvad omavahel, ülejäänud aga hävivad. Sügooti nimetatakse auksospooriks. Sellest kasvab uus, normaalsete mõõtmetega isend. Ränivetikate elutsükkel möödub diploidses faasis. Väljasurnud ränivetikatest on tekkinud võimsad kivimite lademed. Neid kasutatakse dünamiidi toomisel, heli- ja soojusisolatsiooni materjalina, metallide lihvimiseks, filtrite valmistamiseks. Hk. Pruunvetiktaimed- Phaeophyta. Liike umbes 900. Levinud kogu maailma meredes ja ookeanides, peamiselt rannaäärses madalvees, kuid vahel ka rannast eemal. Bentose oluline koostisosa. Talluse iseloomulik värvus oliivirohelisest tumepruunini tuleneb mitmesuguste pigmentide: klorofülli, karatinoidide ja fukoksantiini (pruun) koosesinemisest. Pruunvetikate tallus on paljurakuline. Neil 11 võib jälgida arenguastmeid mikroskoopilistest organismidest kuni hiidorganismideni,
Erinevate tetraadide kaks rakku liituvad omavahel, ülejäänud aga hävivad. Sügooti nimetatakse auksospooriks. Sellest kasvab uus, normaalsete mõõtmetega isend. Ränivetikate elutsükkel möödub diploidses faasis. Väljasurnud ränivetikatest on tekkinud võimsad kivimite lademed. Neid kasutatakse dünamiidi toomisel, heli- ja soojusisolatsiooni materjalina, metallide lihvimiseks, filtrite valmistamiseks. Hk. Pruunvetiktaimed- Phaeophyta. Liike umbes 900. Levinud kogu maailma meredes ja ookeanides, peamiselt rannaäärses madalvees, kuid vahel ka rannast eemal. Bentose oluline koostisosa. Talluse iseloomulik värvus oliivirohelisest tumepruunini tuleneb mitmesuguste pigmentide: klorofülli, karatinoidide ja fukoksantiini (pruun) koosesinemisest. Pruunvetikate tallus on paljurakuline. Neil võib jälgida arenguastmeid mikroskoopilistest organismidest kuni hiidorganismideni, mille pikkus ulatub vahel 30-50 meetrini. Madalamal arenguastmel olevate liikide
Üksnes murdosa sellest tuleb mittesoontaimedelt, näiteks ainuraksetelt, sammaldelt ja samblikelt. Maismaataimede primaarproduktsiooni mõjutavad kõige rohkem vee ja valguse olemasolu. Näiteks kõrbetes, kus on vähe vett, ja polaarpiirkondades, kus on vähe valgust, on primaarproduktsioon vähene ja soontaimed võivad täielikult puududa. Veel vajavad taime kasvuks mineraalaineid, teisisõnu mulda. Erinevalt maismaast tekitavad ookeanides peaaegu kogu primaarproduktsiooni vetikad. Ookeanis vabalt hõljuvatest organismidest enamik on ainuraksed ja enamik elatab end fotosünteesiga. Selliste elusolendite kogumit nimetatakse fütop lanktoniks. Arusaadavalt ei ole ookeanis veepuudust. Ookeani suure soojusmahtuvuse tõttu ei ole ka organismide nõuded äärmuslike temperatuuride talumisele nii aktuaalsed kui maismaal, pealegi kaitseb külmaga ookeani pinnale tekkiv merejää jääaluseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
