Maavärinaid võivad põhjustada ka teised asjad: - vulkaanide pursked - suurte koobaste sissevarisemised - inim tegevused, näiteks pommiplahvatused, lõhketööd jms - suurte meteoriitide langemine maapinnale, lumelaviin jms Neid piirkondi, kus esinevad sageli maavärinad nimetatakse seismoloogiliselt aktiivseteks piirkondadeks. Seal peavad inimesed olema alati valmis uueks katastroofiks. Veealused maavärinad ehk merevärinad tekivad seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Maavärinad merede põhjas, nn merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid, mida nimetatakse tsunamiteks. Aasta jooksul registreeritakse täpsete mõõteriistade abil umbes 80 000 maavärinat. Valdav osa on väga nõrga jõuga: inimene märkab 6000 maavärinat, purustavaid on umbes 140. Suuri katastroofe põhjustavad vaid üksikud maavärinad juhul, kui need toimuvad asulate ja linnade lähedal....
Välja pakutud turvaline tase 10 E/MSY
15
16Mis on väljasuremise võlg?
Tulevane liikide kadu inimeste praeguse tegevuse tõttu ehk liikide hulk, mis praeguste olude
püsimisel mingi aja jooksul välja sureb
17
18Mis on 4 põhilist väljasuremise põhjust?
J.Diamond 1989 Evil quartet - saatanlik nelik
· Ületarvitamine. Kalandus, tänapäeval on tähtis just meredes ja ookeanides . Klaasangerjas- kiire
kahanemine.
· Elupaikade kadumine.Amuuri leopard.
· Võõrliigid. Punane ja hall orav Inglismaal.
Teine neid eristav tunnus on see, et hammasvaaladel on üks hingamisava, kuid kiusvaaladel kaks. Hoolimata sellest, et ühtki vaalaliiki pole veel päriselt hävitatud, on küttimine, kalapüünised ja merede reostamine viinud paljude liikide arvukuse väga madalale. Suurim vaalaperekond on delfiinid. Nad tunnevad end hästi kõikides ookeanides ,välja arvatud külmad Arktika ja Antarktika veed. Enamikul 26 liigist on sarnane kehakuju, kuid mõnel puudub selgelt eristatav terav ninamik ehk nokis ning kahel liigil puudub seljauim. Sinivaal Sinivaal on imetaja. Ta kuulub seltsi vaalalised, sugukonda vaguvaalalised ning perekond ja liik on Balaenoptera musculus. Sinivaal on maailma suurim loom. Ta toitub planktonist. Need on kõige väiksemad ookeanis elavad olendid...
4)Mikromastaap vesipüksid, konvektiivsed rakud, termikud Õhu liikumist põhjustab 2 jõudu: 1)õhurõhu gradientjõud 2)raskusjõud Ülejäänud jõud mõjutavad liikumist(tsentrifugiaaljõud, hõõrdejõud, coriolise jõud) ??17.Atmosfääri üldine tsirkulatsioon(õhuringlus). 1-3 rakuline mudel. ?? 18. Vesi katab 71% maakera pinnast . magevesi moodustab sellest vaid ligi 2,6%. 75% sellest on seotud jääliustikes(mis üldmahust 1,65%). Enamik maakera veest (umbes 94,2%) on ookeanides Veeringe on olemas väike ja suur veeringe . Suure veeringe moodustavad okean-atmosfäär- maismaa-ookean (hüdroloogiline tsükkel).Väikese veeringe moodustavad ookean- atmosfäär-ookean 19. Kondeseerumine veeauru minek üle vedelasse olekusse. On olemas homogeene ja heterogeene kondenseerumine. Aurumine on vedeliku üleminek gaasilisse faasi. 20. Õhuniiskuse karakteristikud suurused, mille abil iseloomustatakse õhu veeauru sisaldust....
Tegelikult ei ole need kaks nähtust seotud. Tänapäeval nimetatakse seismilisi ookeanilaineid tsunamideks (jaapani keeles "sadama lained"). Tsunamide all mõistetakse tavaliselt väga kõrgete laineharjadega ookeanilainete seeriaid, mis läbivad pikki distantse. Tegelikult võivad tsunamid tekkida ka järvedes. Ookeanides võib tsunamide kiirus ulatuda üle 800 km/h. Tsunami lainete kõrgus kallaste läheduses on keskmiselt 9 meetrit, kuid kõrgeimad võivad ulatuda ka 30 meetrini. Miks tekivad ja mis vormis esinevad Tsunamid tekivad põhiliselt tektooniliselt tekkinud maavärinatest, mille tugevus on suurem kui 6,5 palli ja fokaalkaugus madalam kui 50 km. Siiski ei ole kõik veealused maavärinad tsunamide tekitajad. See sõltub mereveesamba liikumise iseloomust ja ulatusest....
· Lahustub paremini külmas ja magedas vees · Anaeroobsetes (täiesti hapnikuvabades) tingimustes saavad eksisteerida vaid väga vähesed organismid · Oluline on hapniku osa ka mullas Toiteelemendid · Looduses olemas 92 keemilist elementi · Organismid kasutavad 40 elementi · Põhielemendid: O,S,H,N,Ca,P,Cl,S,K,Na,Mg,I,Fe · C ja H on olemas kõikides elusorganismides, O enamikes Soolasisaldus · Veekeskkonnas 0 30% · Ookeanides 3,5% · Läänemeres 0,2 1,5 · Nii suure kui ka väikese soolasisalduse puhul peavad organismid säilitama rakusisesed tingimused · Osmoos - molekulid liiguvad läbi membraani lahjemast lahusest kangemasse Happelisus ehk pH · Sõltub vedelikus sisalduvate vesinikioonide rohkusest · Neutraalse lahuse pH=7 · Happelise lahuse pH on alla 7 · Aluselise lahuse pH on üle 7 · Loodusliku sademevee normaalne pH on 4,6 - 5,6...
maailmameri-on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. rannavall- rannajoonega paralleelselt ja sellest kõrgemal paiknev mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud. rannabarr- kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis reeglina veepinnast allpool. maasäär- meres või suurjärve setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- seljakulaadne pinnavorm madalas vees (poolsaare tipus, jõesuudmes jne. vooluhulk- vee hulk,mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis 1m3/s. valgla- territoorium,kus vesi jõe kaudu ära voolab. Infilttratsioon- sademete maase imbumine ja põhjavee teke. filtratsioon-vee liikumine läbi kivimkihtide. tulvavesi- veetaseme juhuslik järsk tõus. järskrannik- veekogu sügavneb kiiresti, lained j...
Globaalökoloogias käsitlusel olevad probleemid Globaalne soojenemine Globaalökoloogia käsitleb probleeme, mis on ohuks terve Maailma loodusele, mitte ei ohusta ainult kohalikku ökosüsteemi või inimkogukonda. Tänapäeval tuntuim probleem ja väidetavalt kõige ohtlikum neist kasvuhonegaasid, mida me oma tegevustega iga päeva atmosfääri paiskame. Need gaasid soodustavad väidetavalt globaalset soojenemist, ehk Maa keskmise temperatuuri tõusu maal ja ookeanides , mida teadlased märkasid esimest korda alates 20-nenda sajandi keskpaigast. Sellest ajast saati on tõusnud maa keskmine temperatuur umbes 0.75´C ning usutakse, et selline trend jätkub ka tulevikus. Kasvuhoonegaasid on iseenesest vaid gaasid, mis ei lase päikeseenergial Maapealt lahkuda ja ilma milleta oleks elu tegelikult võimatu, sest kui kõik see energia Maalt lahkuks, oleks ilm igasuguse elu jaoks siin planeedil liiga külm...
Kõige tugevamad maavärinad toimuvad maakoorelaamade piiride lähedal.Maavärinaid on ka ookeani põhjas.Enamasti tekivad nad hiidlaine,mida nimetatakse tsunamiks ja mis liigub kiiresti ranniku poole.Ookeani keskel pole laine eriti kõrge.Rannikule lähenedes ta kasvab ning võib ulatuda kuni 76 m kõrguseni.Maavärinad ,mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest,toimuvad peaaegu alati mägede läheduses.Veealused maavärinad tekivad seal,kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid.Maavärinate peamised alad asetsevad teatud kindlates vööndites.Maavärinaid põhjustavad lihkeid ja murranguid maakoore suurtes osades.Maakoor koosneb mitmest hiiglasuurest kivimiplokist ehk laamast.Laamad liiguvad väga aeglaselt ja hõõruvad üksteise servi.Aeg-ajalt jäävad laamade ääred üksteise külge kinni ja nad ei saa liikuda,sellest tekib rõhk.Kui laamad jõnkshaaval üksteise peale nihkuvad,panevad nad sel kohal maa tugevalt värisema...
veepinna kallakus (äravooluhoovused) Vee liikumise suuna järgi jaotatakse hoovusi konvektiivseteks (vertikaalseiks) ja advektiivsteks horisontaalseiks). Järvedes on kõige levinumaks hoovuste liigiks tuulehoovused. Maa pöörlemise (Coriolise jõu) tõttu ei lange tuule suund ja vee liikumise suund kokku. Samal põhjusel uuristavad jõed enam oma paremat kallast. Põhja poolkeral kaldub vee liikumine tuule suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Ookeanides liiguvad hoovused antitsüklonaalselt - põhja poolkeral päripäeva ja lõuna poolkeral vastupäeva. Mandrite kohal, kus õhk soojeneb enam, on suveti valdavad tõusvad õhuvoolud ja tsüklonaalne tegevus. Vastavalt sellele on sisemeredes ja järvedes valdavad tsüklonaalsed hoovuste süsteemid. Püsiva ühesuunalise tuule korral kandub soe pinnavesi järve ühte otsa. Vastusena tekib kompensatsioonivool, mis kihistunud järves kulgeb piki termokliini ja kihistumata järves mööda põhja....
Vulkaane esineb: ·Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) 3 ·Mandrite sisealadel (Ida-Aafrikas kontinentaalse rifti piirkonnas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal Aktiivne vulkaan pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega purskav vulkaan Kustunud vulkaan Inimajaloo vältel mitte pursanud vulkaan KIHTVULKAAN KILPVULKAAN Üksteisega vahelduvad Üksteisega vahelduvad...
"nööbikestega". Järgnevalt suruvad mantli lihased vee jõuliselt läbi pea alumisel küljel paikneva lehtri ava välja. Väljapaiskuv veejuga lükkab looma edasi tagumine ots ees. Peajalgsed elavad ainult ookeanilise soolsusega meredes, kus vee soolasisaldus ei lange alla 33 promilli. Seetõttu ei leidu seepiaid ja kalmaare Mustas meres, kus soolsus on ligi 2 korda madalam kui ookeanides . Ka Läänemeres ei ole peajalgsetele sobivaid tingimusi. Peajalgsete "soolaarmastus" on tingitud sellest, et väiksem üleslüke magedas vees sunniks ujupõieta loomi kulutama liiga palju energiat põhjavajumise vältimiseks. Peajalgsed on toitumise kaudu seotud paljude ookeanielanikega. Kõik peajalgsed on röövloomad, kes toituvad peamiselt kaladest, karpidest, vähkidest ja ka väiksematest suguvendadest. Nad on ühed mere kõige agressiivsemad loomad...
-Am laam Vaikse o. laam San Andrease murrang Mis on "kuumad täpid"? http://www.gi.ee/geomoodulid/ · Enamik vulkaane paikneb laamade servaaladel. · Siiski leidub vulkaane ka laamade siseosades nii mandritel kui ookeanides . · Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavustest laamade keskosade alla. · Selliseid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nimetatakse kuumadeks täppideks. · Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. · Kuna maakoor aeglaselt üle kuuma punkti liigub, siis tekib vulkaanide rida kas ookeani põhjas või mandril. · Sellise tekkega on näiteks Hawaii saared Vaikses...
· Kliimat kujundavad tegurid on: päikeselt saadav kiirgushulk, valitsevad õhumassid ja õhuringlus, maismaa ja mere erinev soojenemine, soojad ja külmad hoovused, koha kõrgus merepinnast, pinnamood. · Kui on külm õhk, ning laskuvad õhuvoolud, siis tekib kõrgrõhuala. · Kui on soe õhk, ning tõusvad õhuvoolud, siis tekib madalrõhuala. Hoovus on ookeanides liikuv vee mass, tuul paneb liikuma nad ühes suunas. · Hoovused panevad liikuma passaadid · Soe hoovus on see, mis on ümberolevast veest soojem · Külm hoovus on ümberolevast veest külmem. · Ekvaatorilt hakkavad liikuma soojad hoovused · Poolustelt külmad hoovused · Soe hoovus toob kaasa sooja ja niiske kliima · Külm hoovus toob kaasa külma ja kuiva kliima...
jagunemist Magnesium Klorofülli struktuuriosa, mõjutab mitmete ensüümide tööd Raud Hemoglobiini ja mitmete ensüümide struktuuriosa Naatrium Loomade rakuvälistes vedelikes · Mikroelemendid mangaan, tsink, vask, boor, molübdeen, kloor, koobalt. · Vee liigne toitelisus. toitainete sisaldus: oligotroofne - eutroofne. Soolasisaldus · Soolasisaldus ookeanides ca 35 promilli · Soolajärvedes kuni 300 pr. · Läänemeres 5-6 promilli Happelisus · Sademete pH 5,6 · Happelisus oluline nii maismaa- kui ka veeökosüsteemides, mis mõjutab organisme nii otseselt kui ka kaudselt. · Mulla pH alla 3, kahjustuvad taimede juured. · Happelisusest sõltub nii toitainete kui ka mõnede kahjulike ainete lahustuvus. · Madala pH-ga võib mullas olla mürgistes kogustes mangaani ja rauda (lahustub välja kivimist)....
Rahvastiku edasisel suurenemisel inimese kohta tulev vee hulk muidugi väheneb, eriti seal, kus kasutada olevad veevarud on territoriaalselt ja ajaliselt piiratud. Mida aeg edasi seda rohkemates maades tuntakse veepuudust, mistõttu tuleb rakendada erilisi tööstuslike veevõtuviise ja piirata veevarude kasutamist, et tarbeveeta ei jääks üha suurenev elanikkond. Vesi katab 71% maakera pinnast. Sellest suurem osa asub ookeanides , magevesi moodustab vaid ligi 2,6 %. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest ja suurem osa sellest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil inimesele kättesaamatu. Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel vajab keskmiselt 1400 aastat. Põhjavee kvaliteet on enamasti hea, nii et seda saab otse tarbida. Põhjavesi on...
Valgus vee all ja lest · Osa valgusi ei jõua veekogu põhja. · UV kiirgus jõuab kuni 2m sügavusele, põhja aga ei jõua. · UV tekitab mutatsioone. · Vee all on nähtavus suhteliselt halb. Suvel on nähtavus meredes 2-3 m, sügisel võib olla kuni 10m. Ookeanides võib nähtavus ulatuda 100meetrini, Vahemeres on nähtavus 10-20m. · Värvide peegeldumine vees: vee alla jõudnud valguse hulk sõltub valguskiire ja veepinna nurgast. Kui see on 90 kraadi, peegeldub valgust tagasi kõige vähem. Mida väiksema nurga all päikese kiired veepinnale paistavad, seda rohkem valgust vee alla jõuab. · Värvide neeldumine vees: vees sumbub kõige kiiremini punane värv ja kõige vähem sinine...
Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravoolualad jaotuvad: 1)perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse ning ühendus maailmamerega puudub. Vesi jaotub maal: Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% · Veebilanss - kõigi vee juurde- ja äravoolu liikide ning vee akumulatsiooni mahuline iseloomustus mingi maa-ala (näiteks, vesikonna, soo, mandri) kohta mingis ajavahemikus (ööpäevas, aastas). · Veebilanss annab ettekujunduse maa-ala või muu veevarudest. · Mandrite veebilansi iseloomustab põhiline s...
Nt. Hawaii saared, täpselt seletada ei osata. Vulkaani kuju ja purske iseloom sõltuvad magma (laava) omadustest. Kuju järgi liigitatakse: I. Kihtvulkaan kasvab kõrgusesse. Laava on räni- ja gaasiderohke, pursked lühiajalised, kuid järsud. Laava võib tarduda ka lõõris (tekib kork), gaaside kogunemisel kork purustatakse. Nim. ka happeline e. graniitne laava. II. Kilpvulkaan pigem lame, esineb rohkem ookeanides . Laava voolab rahulikult, aeglaselt, aga pidevalt. Laava ise on aluseline e. basaltne. Suuri purskeid ei ole, räni- ja gaasidevaene. Liigitus purskesageduse järgi: 1. aktiivsed Etna, Kljutsi 2. kustunud vulkaanid (inimajaloo jooksul ei ole pursanud) Elbrus, Kilimanjaro 3. seiskuvad vulkaanid (purskavad kindlate vaheaegade tagant, vahepeal seiskuvad) MILLISED NÄHTUSED KAASNEVAD VULKAANIDEGA? 1...
Ta tihedus on normaaltingimustel 1,74 g/cm3 ning ta sulab temperatuuril 650 Celsiuse järgi. Peendispergeeritud magneesium süttib õhu käes hõlpsasti ja põleb heleda leegiga temperatuuril umbes 2500 K (2200 °C). Magneesiumituld ei saa kustutada ei vee ega süsihappegaasiga, kuna ta põleb (oksüdeerub) nendes keskkondades edasi, taandades vastavalt vesiniku ja süsiniku. Keemiliselt on ta küllaltki aktiivne. Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 24, 25 ja 26. Magneesiumi leidub näiteks maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7. kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab lausa kuni 1,35 kg magneesiumi. Magneesiumi avastas 1808. aastal Humphry Davy Edinburghis. Ta oli inglise keemik ,...