5. Vakantsetele kohtadele kandidaatide valikul kasutatakse rangeid ja kõigile ühesuguseid kriteeriume. Tänapäeval seostub bürokraatia valitsusega ja ebaefektiivsusega. Weber'i algkontseptsioon oli tegelikult just efektiivsuse mudel , milles igal töötajal olid kindlad tööülesanded ja vastutusala. Olid olemas reeglid ja korraldused, mistõttu töötajad teadsid täpselt , mida neilt oodati ja kuidas käsitleda erinevaid situatsioone. "Õige" inimene valiti vastavalt kogemustele ja võimetele ning igat töötajat treeniti täitma oma tööülesandeid efektiivsemalt. Kahjuks oli Weber'I bürokraatia väga mitteisikuline ja seisnes põhiliselt kirjaliku kommunikatsiooni abil korra säilitamisel. Ilmselt selline lähenemine ei toimi tänapäeva organisatsioonides. Kuid Weber'I põhiseisukohad leiavad kasutamist keskmise suurusega ja suurtes organisatsioonides.
eripära. 1978. aastal asendati Käbin üdini Moskva-meelse ja peaaegu umbkeelse Karl Vainoga. Tema võimuletulekuga algas Eesti NSV-s uus venestusaeg. Eriti aktiivseks muutus vene keele propaganda, mis saavutas haripunkti 1980. aastate esimesel poolel. Aastatel 1944-1953 oli Eestis peamiseks vastupanuvormiks aktiivne relvavõitlus metsavendlus. Metsavennad tegutsesid üle kogu Eesti, aktiivsemalt siiski Pärnu-, Viru- ja Võrumaal. Samal ajal oodati ja loodeti alusetult, et lääneriigid soovivad taastada Eesti iseseisvust ning tõkestada Nõukogude Liidu ülemvõimu tugevnemist Ida-Euroopas. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväge, miilitsaüksusi ja julgeolekuorganeid. Selline ,,sõda pärast sõda" oli mõlemale poolele ohvriterohke. Metsavendade vastupanu nõrgestas oluliselt 1949. aasta suurküüditamine: ööl vastu 26. märtsi alanud operatsiooniga saadeti Eestist Siberisse üle 20 700 inimese
eripära. 1978. aastal asendati Käbin üdini Moskva-meelse ja peaaegu umbkeelse Karl Vainoga. Tema võimuletulekuga algas Eesti NSV-s uus venestusaeg. Eriti aktiivseks muutus vene keele propaganda, mis saavutas haripunkti 1980. aastate esimesel poolel. Aastatel 1944-1953 oli Eestis peamiseks vastupanuvormiks aktiivne relvavõitlus – metsavendlus. Metsavennad tegutsesid üle kogu Eesti, aktiivsemalt siiski Pärnu-, Viru- ja Võrumaal. Samal ajal oodati ja loodeti alusetult, et lääneriigid soovivad taastada Eesti iseseisvust ning tõkestada Nõukogude Liidu ülemvõimu tugevnemist Ida-Euroopas. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväge, miilitsaüksusi ja julgeolekuorganeid. Selline „sõda pärast sõda“ oli mõlemale poolele ohvriterohke. Metsavendade vastupanu nõrgestas oluliselt 1949. aasta suurküüditamine: ööl vastu 26. märtsi alanud operatsiooniga saadeti Eestist Siberisse üle 20 700 inimese
3. UURINGU METOODIKA Käes olevas uurimuses on kasutatud avatud vastustega küsitlust. Küsitlus koosneb 9st küsimusest ning on avatud vastustega (Vaata LISA 1). Uurimusele vastamine oli vabatahtlik ja vastajatele tagati anonüümsus. Küsimused 1.-3. avavad harrastusspordi ja sportlase tähenduse Eesti ratsaspordis. 4.-6. on keskendunud harrastajate isikliku arengu potentsiaalile ning treenerite motiveeritusele. Küsimustes 7.-9. oodati arvamust võistluste ning nende korraldamise kohta. Küsitlus viidi läbi üle Eesti atesteeritud ratsatreenerite seas. Valim põhines www.tuleratsutama.com-st saadud treenerite nimekirjast, kust oli võimalik saada treenerite kontaktid maakondade järgi, kus nad tegutsevad. Atesteeritud treenerite arv kooskõlastati www.ratsaliit.ee nimistule suunatud internetileheküljele www.spordiregister.ee. Hetkel on Eestis treenereid, kes omavad treenerikutse tunnistust,
eripära. 1978. aastal asendati Käbin üdini Moskva-meelse ja peaaegu umbkeelse Karl Vainoga. Tema võimuletulekuga algas Eesti NSV-s uus venestusaeg. Eriti aktiivseks muutus vene keele propaganda, mis saavutas haripunkti 1980. aastate esimesel poolel. Aastatel 1944-1953 oli Eestis peamiseks vastupanuvormiks aktiivne relvavõitlus metsavendlus. Metsavennad tegutsesid üle kogu Eesti, aktiivsemalt siiski Pärnu-, Viru- ja Võrumaal. Samal ajal oodati ja loodeti alusetult, et lääneriigid soovivad taastada Eesti iseseisvust ning tõkestada Nõukogude Liidu ülemvõimu tugevnemist Ida-Euroopas. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväge, miilitsaüksusi ja julgeolekuorganeid. Selline ,,sõda pärast sõda" oli mõlemale poolele ohvriterohke. Metsavendade vastupanu nõrgestas oluliselt 1949. aasta suurküüditamine: ööl vastu 26. märtsi alanud operatsiooniga saadeti Eestist Siberisse üle 20 700 inimese
võrreldes 0,6protsendise langusega kolmandas kvartalis, vahendas BBC. 2008. aasta näitajate põhjal vähenes majandus 1,8 protsenti 2007. aastaga võrreldes. Majandust tabab ametlik langus, kui SKP jääb kahes järjestikuses kvartalis miinusesse. IV kvartalis näitas SKP eelnenud kvartaliga võrreldes suurimat langust pärast 1980. aastat. Kogu 2008. aasta majanduskasvuks tuli 0,7 protsenti, mis on kõige kehvem näitaja pärast 1992. aastat. Analüütikute prognooside järgi oodati 1,2protsendist langust kolmanda kvartaliga võrreldes ja 1,4protsendist kukkumist 2007. aasta viimase kvartaliga võrreldes. Prognoositust hullem olukord majanduses kukutas naelsterlingi 24 aasta madalaimale tasemele USA dollari suhtes 1,3612 USD/GBP. Peaminister Gordon Brown lubas täna, et valitsus teeb võitluses majanduskriisiga kõik endastoleneva. Euroopa Komisjoni vaheprognoosi järgi kukub Briti majandus 2009. aastal 2,8 protsenti ehk enim pärast 1946. aastat.
Tallinna vaatepunktist täiesti õiguslikult. Moskva suurvürsti seisukoht oli, et oma alamate üle saab kohut mõista ainult tema ise. Tallinnas hukati Vene kaupmehi, sest üks hukatu oli Tallinnas levitanud valeraha ja teine oli tabatu märapilastamisel. Tallinna hukkamise lugu ei seleta kogu südnmustikku päris hästi, sest asjad olid juhtunud juba varem. Seletatud kaubahoovi sulegmist ka sellega, et keisri ja suurvürsti vahelised läbirääkimised luhtusid. Tulemuseks see, et oodati ja kardeti sõda, kui vene sõjaväelased liikusid Novgorodis, siis liikusid teated, et nad on kohe tegemas sissetungi Liivimaale - sellest peale Vene oht saab reaalseks poliitiliseks teguriks Liivimaa poliitikas. 1501-1501 II Vene-Liivimaa sõda. Liivimaa liitlaseks Leedu kuningas, sõlmiti ühise sõjategevuse kokkulepe, aga ühine sõjategevus luhtus, sest Leedu kuningas suri, Pihkva piiramine ebaõnnestus. 1502 sügisel Smolina järve ääres toimus lahing
riiki. Seal elatakse tegelikult paremini, kus pärisorjus on kaotatud. Euroopa retk oli väga suureks kogemuseks. See avas silmad Euroopa elule kui ka Vm sisemisele elule; samuti avas see silmad oma rahva suhtes. Venelased ei olnud enam rumal rahvamass, nemad olid just ajaloo tegijad. Pärast tagasitulekut Vm asutasid nooremad ohvitserid opositsioonilisi ringe Päästeliit, Heategevusliit jne. Algselt oodati Al I käiku loodeti, et lubadused saavad täidetud. Al andis konstitutsiooni Poolale. See oli lootusekiir ka Vm jaoks. Hakati pidama plaane, kuidas muuta sotsiaalne poliitiline kord Vm-l. Üks oli pärisorjuse kaotamine. Sellega ei saadud enam leppida. Isevalitsus tuli ka kukutada. Vm võis jääda monarhiaks, aga see pidi olema konstitutsiooniline monarhia. Al hindas üle nende võimalusi. Al I surm (1825) provotseeris ülestõusu. 14. detsembril samal aastal korraldasid
Vares. - Käbin ja tema meeskond – 1950-1978. - K. Vaino – 1978-1988. EKP juht. Sai ootamatult juhiks seetõttu, et Käbinit käsitleti juhina, kes mõtleb rohkem liiduvabariigi kui Moskva huvidele. Lisaks oli Käbin toonud enda lähikonda inimesed, kelle populaarsus ühiskonnas tuntav: Arnold Green, Vaino Väljas, Edgar Tõnurist. Käbin suunati presiidiumi esimeheks ja Vainost sai parteijuht. Vaino hakkas usinalt teostama poliitikat, mida talt oodati. Kui Käbin proovis arvestada ka Eesti oludega, siis Vaino jaoks prioriteetsed Moskva korraldused. 2. sekretär: 1982-1985 – A. Kudrjavtsev; 1985-1990 – G. Aljošin Meeskond: R. Ristlaan (partei ideoloogiasekretär), B. Saul (ENSV valitsusjuht), A. Rüütel - V. Väljas – 1988-1990. 2. sekretär: 1985-1990 – G. Aljošin Meeskond: I Toome, M. Titma, A. Rüütel, E. –A. Sillari Vastuseisud 1944-1978:
oli naeruväärne kuidas Johannes lapsega rääkis ja tema lalinale vastas, Leemetile meeldis aga pojaga vabalt mängida ja ülemeelik olla - kündmistööd Leemetile raskuseid ei valmistanud, küll aga ärritasid teda teiste poiste rohked ja arutlevad jutud hobusesõnnikust, arutati mis maa hobusega on tegu jmt - ühel hetkel jooksis aga Leemeti poole kisaga üks tüdruk, kes teatas, et Katariinat on rästik nõelanud ja muidugi oodati Leemetilt seda, mida oli ta kunagi oma naisega teinud, Leemetile oli vastumeelne rästiku tagas kutsumine, sest kartis metsaolevuste arvamust endast, kuid tegi seda siiski - tüdrukut salvanud rästikuks isutus Ints, kes oli seda meelega teinud, et Leemetit näha ja taga juttu rääkida, Ints imes mürgi välja ja nad jäid tüdruku lahkudes omavahel jutustama, Ints rääkis Leemeti perest ja vanaks jäänud inimahvidest, ühtäkki hakkas Leemet metsa nii
enesemääramist. Hugo kirjutab järgmisena ,,Marion del Orne" - antimonarhistlik, näidend Louis XIII'st, keda on näidatud nõrga ja tahtejõuetu valitsejana, Richelieu on kurjus ise. Marion on näidatud võluva ja süpaatsena, headuse kehastus. Tegevus on ajastuväline. Väliselt klassikonflikt, tegelikult hea ja kurja põrkumine. See näidend keelustatakse. Kui ta hakkab kirjutama oma järgmist näidendit ja hakkab seda lavale tooma - ,,Hernan" - kinnised lavaproovid, oodati midagi vapustavad, klassitsistid käisid luuramas ja ukseaugust piilumas. Kõik oli väga salapärane. Nii romantikud kui ka klassitsistid valmistusid tõsiseks lahinguks. 1830. aasta veebruaris esietendus, sellel esietendusel valitses metsik segadus, erisuundade esindajad astusid käsikähmlusesse. Hernani esietendusele lisandus reaalne revolutsioon juuli kuus justkui poliitilise protsessi esile manamine nagu teatris. ,,Hernan" on dramaturgiliselt üsna kehv näidend
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud eri...
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliikla...
muutuvad stsenaariumid. Esimene Maailmasõda · Ohvrite arvult suurim sõjaline konflikt. 25-28 miljoni ümber · 73,5 miljonit meest mobiliseeriti (üle 100 000 eestlase). · 28. juunil 1914 tappis Bosnia serblaste terroristlikusse ühingusse kuuluv Gavrilo Princip Sarajevos Austria ertshertsogi Franz Ferdinandi koos abikaasaga. · 23. juulil 1914 esitas Austria-Ungari ultimaatumi Serbiale. Enne seda tehti kindlaks Saksamaa toetus kavandatavatele meetmetele. Oodati ära ka Prantsuse-Vene tippkohtumise möödumine. Aega anti 48 tundi. Serbia nõustus ultimaatumiga · 28. juulil 1914 kuulutas Austria Serbiale sõja. · 29. juulil mobiliseeris Venemaa oma Austria piiriäärsed väed. · 31. juulil üldmobilisatsioon Venemaal ja Austrias. Saksamaa vastas ultimaatumiga ja kuulutas välja sõjaseisukorra. · 1. augustil kuulutati välja üldmobilisatsioon Prantsusmaal. Saksamaa kuulutas Venemaale sõja. · 3
apostlid(kr.k.apostolos-saadik).Tähtsamad: Peetrus(Jeesuse jünger,pani aluse kristlikule kogudusele,esimene Rooma piiskop) ja Paulus(pöördus ristiusku pärast Jeesuse surma ning oli mõjukaim levitaja,rõhutas et kristlus on kõigile rahvastele). 1 ja 2saj vahetuseks oli Rooma impeeriumis 5%kristlased. Kogudus valis enda seast juhi-piiskopi(kr.k.episkopos-järelevaataja) või presbüteri(kr.k.presbyteros.vanem). Tavaliselt oli selleks jõukam koguduse liige,koosviibimiste maja peremees. Oodati maailma lõppu, et igavene elu pärast surma juba tuleks. Pühakirja kujunemine. Kuna maailmalõppu ei tulnud, hakati kirjutama Vana Testamenti. Kirjutati mitmeid lugusid Jeesuse elust ja õpetusest ehk evangeeliumist(kr.k.euangelion-rõõmusõnum)-1saj. Evangeeliumidele lisati apostlite kirjad ja teod, lisati ka Johannese ilmutusraamat(viimse kohtupäeva ja saatana kirjeldus). Kõiki kokku nimetati Uueks Testamendiks. 2 testamenti kokku pannes saadi pühakiri Piibel(biblos.raamat kr
kunstikriitikuga. 1. Kunstielamus: Kaks vormi: 1)et kunstiga lävimine oleks elamuslikum. 2)et elamus oleks "õige" (on ta siis parem või mitte). "Õige kunstielamuse allikaks on ikka teos ise, kus maali formaat, iga pintslitõmme ja värvilaik loovad erilise atmosfääri, mida ei vahenda ükski trükipilt." Aino Kartna (1991). 2. Hindamiseks / tõlgendamiseks: "Vanasti oli kombeks, et enne arvustama hakkamist loeti arvustatav raamat läbi, kuulati ära heliteose esiettekanne ja oodati ära, kuni kunstnik maali näitusele esitas. Praegu võtab [---] kritiseerida (ja hinnata!) poolelioleva ehitise arhitektuuri [---], misjuures kriitik pole ka projekti vastu huvi tundnud." Karin Hallas-Murula (2005). 3. Kriitika mõistmiseks: "Märkigem, et kriitiline selgitus soodustab mõistmist, kuid ei asenda retsipiendi vahetut taju ega interpretatsiooni. Järelikult väljub kriitika peaülesanne puhta
a. asutas Kordeljääride Klubi; samal aastal valiti Pariisi linnavalitsusse (Pariisi Kommuun); nov. 1791 linnavalitsuse prokurör; 9. aug. 1792 viis läbi linnavalitsuse erakorralise koosoleku; varahommikul andis käsu alustada Tuilereis' palee vallutamist; selle eest pälvis justiitsministri portfelli zirondiinide valitsuses; 2. sept. tapatalgutele vaatas läbi sõrmede, kuigi saanuks neid justiitsministrina peatada; Konvendis istus koos montanjaaridega (justiitsministrina oodati tema liitumist zirondiinidega); peale kindral Dumouriez reetmist oli ainus minister, kes säilitas oma portfelli ka jakobiinlikus valitsuses; alguses pooldas Terrorit kui ajutist abinõu, kuid ajapikku asus selle liialdusi avalikult kritiseerima; teda hoiatati, et Saint-Just valmistab tema vastu Konvendis sõna võtma, kuid ta keeldus põgenemast; giljotineeriti märtsis 1794; tema viimane lause "Robespierre, sa järgned mulle!" osutus prohvetlikuks;
Tema eesmärgiks oli reformida kirikut, tõrjuda sealt välja Vana Testamendi tekstid. Samuti kärpis ta Pühakirja, pidades oluliseks vaid Luuka evangeeliumit ja Pauluse kirjade korpust. Markioni eetika oli range, tema arvates ei olnud apokalüpsise ootus põhjendatud ning vagad koguduseliikmed pidid teostama rahuriigi juba selles maailmas. Rangus iseloomustab ka montanistide liikumist, mis tegutses Väike-Aasias, Pepuzas, millest pidi kujunema uus Jeruusalemm. Erinevalt markionistidest oodati aga maailma lõppu, tähtsustati prohveteid kui märke lõpuaegade saabumisest. Tuntud on Montanuse naisprohvetid Maximilla ja Priscilla. Tähtsustati karismaatilisust ja peeti end ülejäänud kristlaskonnast paremaks. 4. Kristluse tõus Rooma riigis 3. ja 4. sajandil. Diocletianuse restauratsioon. Constantinuse tõus keisriks ja valitsemisperiood. Julianus Apostata. Kolmanda sajandi esimene pool (aastad 220-240) oli kristlusele suure tõusu aeg,
õpingute- ja töövalikutes. Seda eelkõige tänu omandatud uuele keelele, vahetusriigis tekkinud sidemetele ja vahetusperekonnale. 65,7 % vastajatest tõdesid, et vahetusaasta mõjutusel tekkis neil mõni uus huvi, hobi või elukutse eelistus. Rahvusvahelises plaanis on tööelus vahetusaasta abiks olnud 31% vastajatest, kuna soovitud töö saadi just seoses vahetusaastaga (tänu kontaktidele või tööturul kõrgelt hinnatud väliskogemusele). Uurimistöö tõi ka välja, et vahetusaastalt oodati kõige enam uue keele omandamist, uute kontaktide loomist ja kohaliku kultuuri tundma õppimist. Kultuurivahetus Kultuurivahetusprogramm annab õpilasele võimaluse elada ja õppida enda poolt valitud riigis, tutvuda selle riigi kultuuri, inimeste ning nende elustiiliga, õppida kohalikus koolis, omandada kohalik keel ja saada uusi teadmisi. Kultuurivahetusorganisatsioonid Eestis: YFU - MTÜ YFU Eesti (Youth For Understanding) pakub 14–18 aastastele noortele
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
VÕRDLEV ÕIGUSSÜSTEEMIDE AJALUGU TARTU ÜLIKOOL 1. LÜHIKOKKUVÕTE SISSEJUHATAVAST LOENGUST Skeem 1 keskaegse Euroopa õigusüsteem Islami õigus Kanooniline õigus Heebrea õigus Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus (rahvaõigus) Ilmalikud õigussüsteemid ___________ Õigusteadus (rooma õigus) Feodaal- Manoriaal- Linna- Kuninga- Kaubandus- Õigus Õigus Õigus Õigus Õigus Skeem 2 kaasaja suuremad õigussüsteemid Islami õigus Heebrea õigus Kanooniline õigus Hindu õigus 1 Rooma-Katoliku kirik Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus ...
reeglina väga patriarhaalsete (meeste poolt domineeritud) varaste ühiskondadega oli Egiptuse naiste positsioon nii perekonnaskui ka ühiskonnas tervikuna küllalt kõrge. Jumalad Egiptlaste ellusuhtumine oli sügavalt religioosne: maailma üldist korraldust mõistsid ja mõtestasid nad müütide ja religiooni läbi. Religioossete tõekspidamiste täpsem sõnastamine ja tähtsamate jumalate eest hoolitsemine oli aga preestrite ülesanne ning jumalailt oodati eelkõige vaarao ning temas kehastunud riigivõimu kinnitamist. Lihrahvale ja tema hingevajadustele pööras ametlik religioon vähe tähelepanu. Nii tunnemegi me Egiptuse religiooni ja maailmapilti eelkõige preesterkonna pilgu läbi. Lihtrahva uskumistest teme me kaunis vähe. Egiptlased austasid väga paljusid jumalaid. Ühes tekstis on neid loetletud 740, kuid pole kahtlust, et see loetelu võinuks olla veelgi pikem. Mitmed neist kehastasid loodusnähtusi,
teooria ja empiiria ei lähe kokku, mingi oluline aspekt on teoreetiliselt jäänud puudulikult seletatuks. Iseloomulik “A” ja “B” hinnatavatele BA-töödele – Mõlema kombinatsioon - “A” ja “B” BA-tööd Näide - Rahvakogu • “C” ja “D” BA-töö uurimisprobleemi lahtikirjutus: – Rahvakogu kokkutulemine aprillis 2013 pälvis laialdast tähelepanu. Üritust kajastasid kõik meediavälianded. Rahvakogust oodati lahendusi erakondade rahastamise ja poliitikamaastiku suletuse probleemidele. Mõlemad küsimused on saanud Eesti demokraatia arengus olulisteks takistusteks ning lisaks sellele oli Rahvakogu esmakordne katse Eestis arutlevat demokraatiat järgi proovida praktikas. Tänu sellele, et antud ettevõtmine oli Eesti demokraatia arengus nii ainulaadne ja sellega üritati lahendada mitmeid Eesti demokraatia valukohti ongi oluline seda teemat uurida
Teisalt on võimatu tõmmata selget piiri kreeka ja võõramaiste jumalate vahele. Kreeklased tavatsesid mõnigi kord võõramaiseid jumalaid omaks võtta, neid seejuures vahel ka enda omadega samastades. Jumalad käsutasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. Ent samavõrd seisid nad ühiskondlike väärtuste ja moraali kaitsel. Osa jumalaist kandis hoolt mõne konkreetse inimliku tegevusvaldkonna, olgu siis põlluharimise, sõjapidamise või käsitöö eest. Paljudelt jumalatelt oodati viljakuse edendamist, seda nii taime- ja loomakasvu kui ka inimeste sündivuse osas. Kõik võisid jagada surelikele edu ja hukatust. Kuid usuti, et nad ei tee seda juhuslikult, vaid vastavalt inimeste käitumisele. Ühelt poolt tuli austada jumalaid, neist lugupidavalt kõneldes ja tuues neile kohaseid ohvreid, ent teisalt ka hoiduda ülekohtust kaasinimeste vastu. Ülekohus oli jumalatest seatud korra rikkumine ja seega jumalateotus, mis tõi kaasa taevaste kättemaksu.
Emiirid üritasid tegutseda/valitseda iseseisvalt ning mitte alluda kaliifile. Kaks piirkonda, mis üritasid tegutseda iseseisvalt: Hispaania emiir (Cordobas) ja Põhja- Aafrika emiir. Selle hiigelriigi elanikke ühendas Islamiusk ja araabia keel (Koraani tuli lugeda araabia keeles). Kalifaadi territoorimil elas aga palju erinevate uskudega rahvaid. "Raamaturahvastel" (juutidel ja kristlastel) lasti oma usku edasi tunnistada ja oma usukombeid täita. "Mitte-raamaturahvastelt" oodati islamiusku pööramist. Osa kristlastest ja juutidest vahetasid aga usku, sest teiseusulised pidid makse maksma ja siis nad ei pidanud seda maksu maksma. Lisaks vahetati veel usku, et saaks riigivalitsemise juures karjääri teha. Haridus Õpetati Koraani lugema ja tundma. Kool, kus Koraani lugema ja tundma õpiti kandis nimetust mektebe. Algharidus oli Koraani tundmine, kirjutamine, aritmeetika ja luule (teoseid õpiti pähe). Õppimine seisnes selles, et toimus sõna-sõnaline pähetuupimine
45 Vainola, Allan. 2011. Inventuur. Tallinn, Eesti Ajalehed, lk 13. 46 Trubetsky 2009, lk 111. 47 Trubetsky 2009, lk 97. 12 kärssas, laval midagi ei kuulnud, valitses totaalne kaos, aga lõppkokkuvõttes jäime rahule. Teisi eriti ei mäleta, sest isegi oma ego enda sisse mahutamisega oli suur tegu.48 Ajastu hinge annab kujukalt edasi see, kuidas juba kontserti eel korjas miilits bussipeatusest punkareid ära, lisaks oodati ka kontserdi järel majast väljuvaid noori uste ees, et nad seejärel kohe minema toimetada (pääsemiseks ronisid mõned punkarid maja tagaküljel asuvatest akendest välja ning said jooksu). Nii Vennaskond kui Velikije Luki kuulutati kohe kontserdi järel keelatud bändideks ning koolides käidi KGB-st näitamas bändimeeste pilte ja rääkimas, et tegu on „pahade poiste, fašistide ja narkomaanidega“. Loomulikult mõjus selline
Teisalt on võimatu tõmmata selget piiri kreeka ja võõramaiste jumalate vahele. Kreeklased tavatsesid mõnigi kord võõramaiseid jumalaid omaks võtta, neid seejuures vahel ka enda omadega samastades. Jumalad käsutasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. Ent samavõrd seisid nad ühiskondlike väärtuste ja moraali kaitsel. Osa jumalaist kandis hoolt mõne konkreetse inimliku tegevusvaldkonna, olgu siis põlluharimise, sõjapidamise või käsitöö eest. Paljudelt jumalatelt oodati viljakuse edendamist, seda nii taime- ja loomakasvu kui ka inimeste sündivuse osas. Kõik võisid jagada surelikele edu ja hukatust. Kuid usuti, et nad ei tee seda juhuslikult, vaid vastavalt inimeste käitumisele. Ühelt poolt tuli austada jumalaid, neist lugupidavalt kõneldes ja tuues neile kohaseid ohvreid, ent teisalt ka hoiduda ülekohtust kaasinimeste vastu. Ülekohus oli jumalatest seatud korra rikkumine ja seega jumalateotus, mis tõi kaasa taevaste kättemaksu.
a. asutas Kordeljääride Klubi; samal aastal valiti Pariisi linnavalitsusse (Pariisi Kommuun); nov. 1791 linnavalitsuse prokurör; 9. aug. 1792 viis läbi linnavalitsuse erakorralise koosoleku; varahommikul andis käsu alustada Tuilereis’ palee vallutamist; selle eest pälvis justiitsministri portfelli žirondiinide valitsuses; 2. sept. tapatalgutele vaatas läbi sõrmede, kuigi saanuks neid justiitsministrina peatada; Konvendis istus koos montanjaaridega (justiitsministrina oodati tema liitumist žirondiinidega); peale kindral Dumouriez reetmist oli ainus minister, kes säilitas oma portfelli ka jakobiinlikus valitsuses; alguses pooldas Terrorit kui ajutist abinõu, kuid ajapikku asus selle liialdusi avalikult kritiseerima; teda hoiatati, et Saint-Just valmistab tema vastu Konvendis sõna võtma, kuid ta keeldus põgenemast; giljotineeriti märtsis 1794; tema viimane lause “Robespierre, sa järgned mulle!” osutus prohvetlikuks;
visatakse). Uurijad said aru, et see on tahtlikult rõhutatud aspekt, mis on nende mõtlemist näitav ja mõtlemises oluline. Kõndimise tähtsus tuleb välja ka muinasjuttudes ja lugudes. Keeleteadlased on avastanud, et nende keeles on palju liikumist rõhutavat, mis on nende kultuurile iseloomulik, ainuomane. Avastati, et neile tegelikult jalutada või kõndida ei meeldi; olid hobused, autod, oodati kasvõi pikka aega, et ei peaks kõndima seega on vastuolu reaalses elus ei ole palju kõndimist. Liikumine ja kõndimine on nende traditsioonilises mõttes (rahvapärimuses) tugevasti sees. Avastati veel, et väga vähe on suuri plaane inimeste nägudest üksikud (lühikesed). Filmitegijad avastasid, et sellised kaadrid (suur plaan näost) on inimese mõtlemisest. Oli selge, et ei tahetud nägu filmida. Nende aksepteeritavas kultuurilises käitumises
Kreeklaste riigid olid poliitiliselt võimasmad ja hellenite tehnoloogia ning teadus arenenum, kui kunagi varem. Ka ühiskonna kultuuri järjepidevus varasemaga on muudatustest hoolimata vaieldamatu. Ühiskond ja Riiklus. Aleksander Suure sõjaretk vallandas kreeklaste, vähemal määral ka makedoonlaste, ulatusliku väljarände idamaadesse. Algul stimuleeris seda eriti väeteenistus, kuhu nii Aleksandri retke kui ka diadohhide sõdade ajal oodati Kreekast ja Makedooniast pidevat täiendust. Kuid sõjameestele järgnesid kaupmehed, käsitöölised ja muud õnneotsijad. Diadohhid ning nende järeltulijad jätkasid Aleksander Suure algatatud linnade rajamist vallutatud aladel, millega kujundati Vahemere rannikult Kesk-Aasia ja Induseni ulatuv kreeka asunduste võrgustik. Kuid kreeklasi asus massiliselt ka paljudesse vanadesse idamaa linnadesse. Kõige selle tulemuseks oli Vahemere rannikuala süvenev helleniseerumine 3. sajandi jooksul
LEEVENDADA SOTSIAALSETE TEENUSTE JA VÄLJAMAKSETE ABIL TURURISKIDE MÕJU INIMESTE TOIMETULEKULE. Heaoluriigid tekkisid kahe ühiskonnamuutuse tõttu: · Tööstusrevolutsioon tegi valitsevaks vabrikutöö, mistõttu muutus leibkonnamudel, üksi jäid vanurid ja lapsed, kes vajasid riigi abi varem, agraarühiskonnas kandsid sotisaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse kkohustusi kirik, perekond ja kogukond, nüüd oodati seda riigilit. · Kodanlikud revolutsioonid, mille tulemusel kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid, kujunes kodanikuühiskond. Heaoluriik hakkas kujunema 19. saj lõpus 20. sajani alguses. Riik püüab parandada inimeste toimetulekuvõimalusi, sekkub sel eesmärgil majandusse, tulude jaotamisse. Riik pakub teenuseid (haridus, tervishoid, toetused). Heaoluriik täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele nagu seadusloome,
Tulemuseks Rahvarinde absoluutne valimisvõit (396 kohta paremäärmuslaste ja konservatiivsete 236 vastu). Sotsdemokraatidest sai suurim partei. Radikaalid kaotasid, kommunistid said kohti juurde. Tulemuseks: sotside ja radikaalide rahvarindevalitsus. Kommunistide kannapööre: nad keeldusid Moskva käsul minemast ,,kodanlik- revisionistlikku" valitsusse. Surve avaldamine väljastpoolt. Inimestel olid valitsuse suhtes suured ootused ja lootused: oodati sotsiaalseid reforme ja klassilõhede tasandamist. Eesmärgiks solidaarsus. I Rahvarinde valitsus (1936-37): peaminister sotsialist Leon Blum (kominterni vastane lahke idealist), kes soovis ühendada ühiskondliku õigluse ja liberaalse majanduse. Sotsialistid said veel majandus- ja sotsiaalministrite portfellid. Reformid: valitsuse esimeste otsuste hulka kuulus fasistlike liigade
poliitvangide kohest vabastamist. Politsei ja sõjavägi tõmmati veel tagasi. Kubermangu jõududega kokkuleppel lasti ka poliitvangid vabaks. Vabastatute hulgas oli ka Aleksander Kesküla, kes hakkas kohe ülestõusu organiseerima. Kubermangu valitsusega jätkusid läbirääkimised, selle tulemusena saadeti Peterburgi 16.10 hommikul telegramm. Rahvas kogunes Lausmanni heinamaale Kalamajas, keskpäeva paiku koguneti selle asemele Uuele Turule (Estonia ja Draamateatri juures). Miiting jätkus, oodati töölisvanemate naasmist. Sinna lähedale rivistusid vene sõdurid, kuid nende ilmumisele ei pööratud tähelepanu seni, kuni sõdurid avasid tule. 94 inimest hukkus, üle 200 haavatu. Selle sündmuse jäljed jäid rahva teadvusesse veel aastakümneteks. 17.10 avaldas keiser Nikolai II oma manifesti, milles tuldi streikijate nõudmistele vastu, streik Eestis olis 26.10ks lõppenud. Enne seda , 20.10, toimusid 16.10 hukkunute matused, osalejaid ca 40 000. Rongkäik algas uuelt turult, mindi
räägiti sellest (laulupeo kiitmisel ei oldud seal küll nii üksmeelsed, paljud ei olnud rahul Hurda kõnega, käsitleti kui rahvuslikku liialdust), teated levisid ka Soome. 62 Täiesti eitava positsiooni võttis vene ajakirjandus, tegi seda maha, jõudis järeldusele, et tegemist on suure baltisaksa ettevõtmisega, mis on suunatud vene valitsuse vastu. Seega vastukaja laulupeole oli palju ulatuslikum kui oodati, see aitab aga rahvusliku liikumise elavdamisele kaasa. Kaua aega käsitleti laulupidu kui rahvuseks laulmise pidu, hiljem on öeldud, et tegemist on ilmselge liialdusega. On öeldud ka seda, et 1869. aasta laulupidu toob kaasa ka teatava joovastuse, impulsi. Laulupeo-järgne aeg mõne aasta jooksul, seda on nimetatud ka rahvusliku liikumise mesinädalateks. Laulupidu ja mesinädalad ilmes see, et selle toel paljudes kohtades seltsielu elavneb.
Neostalinismi tõus- Hruštšov kasutas oma huvides ära Stalini vaenamist, oli ühiskonnale suures osas vastuvõetmatu. Kui 1965 toimus Kremlis pidulik koosolek, mis oli pühendatud Suurele Isamaasõjale ja kui Brežnev seal kõnes nimetas Stalini nime positiivses valguses, siis saal oli sillas, ovatsioonid ei tahtnud lõppeda. Näitab, et neostalinismi tagasituleku pinnas oli ühiskonnas väga tugevalt olemas. Pärast Brežnevi kõnet oodati selgelt, et ta kohe ütleb, et Hruštšov Stalini hukka mõistmisel tegi väga suuri vigu. Brežnev seda siiski ei teinud. Väga oskuslik käitumine- ise polnud üdini stalinist ega ka ei pooldanud seda, et Stalin tuleks täielikult rehabiliteerida. Tema hoiak hoidis ära kiire Stalini püünele tagasi toomise, mis ühiskonna terviku arengu koha pealt oli väga hea. Ka mõõdukas hoiak tõi
- summa sümbol (jagatis summeeritakse üle kõikide fenotüübiklasside). Näitena 2-testi kasutamise kohta on esitatud hobuste värvustunnuste lahknemissuhete kontroll nn "palomiino" värvusega hobuste (geenivalem Dd) ristamisel (palomiinod on helekõrvid, valge laka ja sabaga, kuni kuldpruunid või kreemikad). Palomiino värvusega heterosügootsete isendite ristamisel saadi 83 varssa, kellest 17 olid albiinod (DD), 45 palomiinod (Dd) ja 21 helekõrvid (dd). Teoreetiliselt oodati 20,75 albiinot, 41,50 palomiinot ja 20,75 helekõrbi (lahknemissuhte 1:2:1). 14. Rakutuum raku keskel paiknev, enamasti sfääriline tsütoloogilistes värvides intensiivsemalt värvuv moodustis. Tsütoplasma raku tuuma ja välismembraani vahelist ruumi täitev kolloidjas sültjas mass. Kromosoomid tuumakromatiini kondenseerumise tagajärjel moodustuvad niitjad , hiljem pulkjad või kepikesekujulised ise produtseeruvad moodustised rakus.
Pärast valimisi leiti, et täiendavat võimuorganisatsiooni ei ole Eestis tarvis. 1947 ja 1948 valimised olid kõige olulisemad. 1947 - Eesti NSV Ülemnõukogu valimised - osalusprotsent 99,33%, 1951. a 99,89%, 1980. aastal 99,99%. Liiduvabariikide protsendid pandi juba paar nädalat enne valimisi Moskvas paika. Ka need üksikud, teatud vastahääletunud toodi personaalselt välja, kui oli teada, kes ei hääletanud nii nagu vaja oli. Kokkuvõttes oodati, et neid eksesse ja võimalikke rünnakuid metsavendade poolt tuleb rohkem. Moksvale oli see kinnituseks, et Nõukogude võimusüsteem on end kindlustanud. 1948 - kohalike nõukogude valimised "Eestimaa Kommunistliku Partei nomenklatuur..."- teos, mida võiks lugeda! 27.03.12 Moskva kontrollimehhanismid · eraldi järelvalveinistitutsioonide loomine (ÜK(b) KK Eesti Büroo) - loodi 1944. aasta lõpus Moskvas. Sellist Büroo loomist ei näinud ette mitte mingisugune partei normdokument
perekonda orjana. Perekonna juurde kuulus ka vabaks lastud ori. Pater familias ei olnud nende omanik, vaid patroon, ka klientide patroon. Sigitatud või adopteeritud poeg lahkus perekonna juurest eraldi elama, allus juriidiliselt isale kuni isa surmani. Ta ise ei olnud pater familias, vaid ühe pater familiase poeg. Pidi isa käest luba küsima, et mingi otsus läbi viia. Isatapp oli sagedane, oodati isa surma. Poeg sai pater familiaseks juhul, kui isa andis ta vabaks või kui isa suri. Järeltulijaid said koheselt pater familiaseks. Kui keegi saab pater familiaseks, ei ole tal sidet oma õdede ja vendadega, pidi moodustama uue pere. Abielu iseenesest on eraasi ja eratoiming. Naine pidi juriidiliselt olema kellegi eestkoste all. Abiellumine toimus ilma abielutseremooniata, juriidilist akti ei toiminud, pidi olema ainult tunnistaja, usuti sõnast, selle kohta ei valetatud. Vabariigi ajal
Paat tuli merre lükata alati pära ees. Vanu paate enamasti ei põletatud, vaid lasti ära kõduneda, paadijäänuseid peeti pühaks. Kalavõrkude kudumist soovitati alustada talvel noorel kuul hommikupoole ööd neljapäeval või laupäeval, mitte kunagi esmaspäeval, teisipäeval või reedel. Hea oli alustada võrgu kudumist ajal, mil toimus pühapäevane jumalateenistus (mõnikord viidi tükike võrgu alget sinna kaasa). Kudumise ajal oodati esimeseks külaliseks head inimest, ebasoovitava isiku puhul visati alustatu ahju ja alustati uuesti. Võrku, milles pidi olema paaritu arv silmi, suitsutati kadakasuitsuga. Kui võrk ei püüdnud, lõigati mõnest naabri edukamast võrgust niidikesi või terveid silmi, millega suitsutati oma võrku. Pahade vaimude peletamiseks tulistati rippuvate võrkude suunas soola või mõnd muud rohtu, seda ei tohtinud keegi pealt vaadata
GENOTSIID mõrvatakse suur hulk teatud etnilise grupi liikmeid. Indiviid/grupp riik Vägivald poliitilise süsteemi vastu võib pärineda erinevatest allikatest. Võib olla tegemist ühekordse ülestõusuga olemasoleva korra vastu/mässude seeriaga , mille eesmärgiks on hävitada valitsev reziim. Rahutus ja mäss kui poliitilised, sotsiaalsed, majanduslikud tingimused muutuvad väljakannatamatuteks võrreldes sellega, mida oodati. Rahutus on juhuslikud ja organiseerimata, hõõgub ning suvalise juhtumi järel võib paiskuda. Mäss on rahutuse perioodilisem, hõlmavam ning rohkem inimesi kaasavam jätk. Nõutakse olukorra lahendamist ning selleks on vahel ka seotud opositsioon. Vägivald eraldumiseks tugeva rahvusliku identiteediga grupid püüavad saavutada suuremat autonoomsust, iseseisvust. Kui grupp on väike, ressursse vähe terroriaktid poliitilise süsteemi konkreetsete
kehtestati, isegi USA poolt, kes seda tegelikult eriti teha ei tahtnud. Ka mitmed suured rahvusvahelised firmad lõpetasid mõneks ajaks enda tegevuse LAV-is. See viis siseolukorra jällegi labiilsuseni ja 1988. a osales 2 miljonit töölist üleriiklikes streikides. Vastuseks sellele algasid repressioonid ning keelustati mitmete organisatsioonide tegevus. 1989. a sai Botha aga insuldi ning lahkub poliitikast. Riigi uueks presidendiks sai Frederik de Klerk, kes oli Rahvusparti liige – temalt oodati apartheidirežiimi jätkamist, aga ta alustas suuremate reformidega kui Botha. Teda on ka hüütud Lõuna-Aafrika Gorbatšoviks. Koheselt vabastati Nelson Mandela, seejärel tühistati viimased kolm apartheidipoliitika alusseadust: 1913. a maakasutusseadus ja kaks 1950. a seadust. Lubati ka varem keelustatud parteide tegevus ning napilt paari aastaga sai apartheidirežiim likvideeritud. Aktiveerusid nii valged kui mustanahalised äärmuslased ning riigis oli enne 1994
aastal vaherahuga, kus Tartu kaotas kõige rohkem. 1460. aastate lõpp - Liivimaa ordu ja Novgorodi lähenemine. Novgorod lootis saada endale liitlast Moskva suurvürsti vastu, kuid sellest midagi ei tulnud välja. 1478. aastal allutas Moskva suurvürst Novgorodi lõplikult - Ivan III väed laastasid Liivimaa piirialasid. Toimusid vastastikused ähvardamised, kaupmeeste vangistamised, millega kaasnesid sõjaettevalmistused. 1492. aastal rajati Ivangorodi linnuse. 1490. aastatel - Oodati Liivimaal Moskva vägede sissetungi. Plettenberg maapäeval üritas läbi suruda reformi, mis nägi ette üldist maksu palgasõdurite ülalhoidmiseks. Otsiti abi hansalinnadest, keisrilt ja paavstilt. Sõda Venemaaga 15011502- 1501. aastal sõlmisid Liivimaa ordu ja Leedu sõjalise liidu. Plettenberg tungis üle piiri, rüüstas Pihkvamaal. Leedu abivägi jäi tulemata, sest suurvürst Aleksandrile avanes ootamatult võimalus saada Poola troonile ja väljus konfliktist
Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada...
osakondadesse, osa jäid kirjade osakonnale toimetada, osa jäid avaldamata. Kirjasid arvestati väga rangelt öeldi, et toimetusele tulnud kiri ei ole erakiri, vaid dokument. Ka anonüümsed kirjad loeti läbi. Kui mõnda kirja ei avaldatud, siis pidi see minema arhiivi koos ärakirjaga vastusest kirjakirjutajale. Autorisaladuse rikkumist võis kvalifitseerida ka kriminaalkuriteona. Kirjade osakond pidi jälgima kirjade liikumist toimetuses, pärast nende avaldamist oodati vastuseid ka vastavatelt instantsidelt. Kirjade osakonda peeti noorele ajakirjanikule väga vajalikuks praktikaks, et ta saaks aimu toimetuse tööst. Väljaannete nimel töötasid korrespondendid ja erikorrespondendid. Nemad pidid olema väljaande esindajad kohapeal, kes pidid looma toimetusevälise aktiivi. Temalt oodati kirjasaatjate kokkutulekute organiseerimist. Kirjutama pidi ta kõigest. Teadmistelt nõuti niisiis omamoodi entsüklopeedilisi oskusi.
" ütlesin uhkelt. See kleit oli väga-väga kena. Olid kenad pikad varrukad, aga ülevalt küljelt lahti lõigatud. Ülemine osa oli pitsist, alumisest osast oli kitsas, aga alt läks laiemaks. Loori mul ei olnud, kuna ma abiellusin ju teist korda. Ma olin nii õnnelik, et oleks äärepealt sellest lõhki läinud. "Aeg on minna!" kõlas Katariina lõbus hääl. "Ma tulen!" hõikasin kõrvarõngaid kõrva pannes. Ma võtsin oma lillekimbu ja läksin kööki. Seal juba oodati mind. "Auto on ees," ütles autojuht. "Sa oled väga kena!" ütles Katariina elavlevalt. "Aitäh!" ütlesin õrnalt. Ma astusin välja, hoides oma kleidiserva üleval, et see ei määrduks. Kui ma pulmamajja jõudsin ja autost välja astusin, tuli suur plaksutamiskoor ja hõisked vallandusid inimeste suudest. Ma astusin suurde valgesse majja. Minu isameheks oli Andrese isa. Kui meid oli paari pandud, siis viidi meid mere platoole, kus meilt võeti allkirjad
seotud äriühingu juhtorganite liikmetele või töötajatele) Et optsiooni omanikul on tulevikus võimalus saada aktsiaid Enron: Ameerika üks väga suur energiafirma (hävis päevadega jättes tänavatele tuhandeid inimesi ja jättis rahata tuhandeid aktsionäre kahjum 65miljardit probleemi); Juhatus hoidis informatsiooni pankroti kohta kinni oodati optsiooni tähtaega ja juhatus müüs oma aktsiad turul maha mõni päev hiljem tuli pankrot avalikuks; 2006. a. kirjutati raamatupidamisseadusse sisse täiendavad reeglid optsioonide märkimise kohta Koondumine: (kasutatakse ka konkurentsiõiguses) Ühingud lähevad kokku: ühinemine Konkurentsiõiguse juures räägitakse ka muust koondumisest; oluline on
labajalavalss, masurka, padespaan. Mustjalas oli au sees oma kohalik rongitants. Kadripäev Vanasti, kui kadrid perest peresse käisid, ei jäetud pererahvale head karjaõnne soovimata. Kadrid tulid õhtusel ajal enne kadripäeva. Kuid mõnel pool oli kombeks käia ka päeva ajal. Peipsiäärses Kodavere kihelkonnas jõudsid koolilapsed veel 50 aasta eest hommikul enne kooliminekut mitmes peres ära käia. Maskeeringut ei olnud ja ega tuppa ka ei mindud, oodati, et perenaine ise uksele vastu tuleb. Mis ühel niisuguse kombetäitmise puhul koolis juhtus, seda meenutati järgmiselt. Jõuluaeg Pikad ja pimedad õhtud on täis valguse ootust. Aeg kokkuvõtteid teha ja tulevikule mõelda. Endeline aeg, jõuluvalguse aeg. Taluperesse tulid jõulud Põlluharimise ja karjakasvatusega seotud jõulukombestik oli märksa mitmekülgsem ja rikkalikum kui nüüdisaegne inimestevahelisi suhteid esile toov jõulukombestik. Aasta kõige pimedamat aega
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
