Ehk siis - kui me nende andmete korral võ tõenäosusega me võime eksida. Page 9 4n Kasutame funktsiooni CHITEST Actual range empiirilised ehk tegelikud andmed Expected range teoreetilised ehk oodatavad Funktsioon leiab olulisuse tõenäosuse p Kui p> siis pole erinevused piisavad, vastu võetakse nullhüpotees p< erinevused on suured, vastu võetakse sisukas hüpotees Olulisuse tõenäosus Olulisuse nivoo p 0,1383 > 0,05 Otsus hüpoteesi kohta Kuna olulisuse tõenäosus on suurem kui olulisuse nivoo, tuleb vastu võtta nullhüpotees. Järelikult kauba meeldivus ei sõltu ostja soost
Säilitades tree- ningute mahu ja treeningukordade arvu ja langetades treeningute intensiivsust, hakkab sportlase töövõime suh- teliselt kiiresti langema. Vastupidisel juhul, hoides töö intensiivsuse kõrgena, võib märkimisväärselt langetada nii mahtu kui ka kordade arvu, ilma et töövõime halveneks 10–15 nädala jooksul. Intensiivsust säilitades ja treenin- gukoormust ülejäänud kahes aspektis langetades tulevad esile võistlusteks ettevalmistavalt perioodilt oodatavad positiivsed nihked. Rõhk langeb treeningute kvaliteedile – tehakse vähe, kuid kõrge kvaliteediga intensiivseid harjutusi ning keskendutakse taastumise kvaliteedile. TREENINGU- JA PUHKEPÄEVADE VAHEKORD Intensiivsuse suhtelise kasvuga peab suurenema puhkepäevade arv, mille jooksul organism saaks võimalikult täieli- kult taastuda. Tüüpiliseks pausiks intensiivsete treeningute vahel on 2–3 päeva. Sõltuvalt spordiala tehnilisest nüan-
b. soovitud parameetrite määratlemine c. protsesside automatiseerimise ja ümberkorraldamise võimaluste määratlemine · Ettevõtte/organisatsiooni protsesside muutmise võimalusi protsessi parendamine (process improvement) - protsessi teostuse kvaliteedi tõstmine. Tegevusi ja nende järjekorda ei muudeta, üritatakse tegevuste kvaliteeti tõsta (vigu vähendada). Muutmise riskid on minimaalsed (ebamäärasus parendatud protsessi suhtes on minimaalne), samas oodatavad kasud on ka väikesed (vähemalt lähiajalises perspektiivis) protsessi ümberkujundamine (process redesign) - protsessi osade (alamprotsesside) muutmine töö tegemise viiside muutmise või automatiseerimisega. Ümberkujundamisega muutub tegevuse teostusviis (käsitsitehtav tegevus muudetakse automatiseerituks tegevust teeb tarkvara ilma inimese vahelesekkumiseta või poolautomatiseerituks inimene teeb tegevust IT toega ehk
8. Tootmisplaan (teenuste osutamise plaan). Näidatakse, kuidas toodetakse ja tegevust korraldatakse. 9. Personaliplaan. Vajalik töötajate arv ning neile esitatavad nõuded. Organisatsiooni struktuur ja alluvusvahekorrad. Konkreetsete töötajate tööülesanded ja vastutus. Kasutatav palgasüsteem. Töötajate täienduskoolitus. 10. Finantsplaan. Võtab kokku äriplaani elluviimisega kaasnevad kulud ning oodatavad tulud. Alustava ettevõtte seisukohast on vaja hinnata stardikapitali vajalikku suurust ja selle allikaid, prognoosida tulusid ja kulusid, rahavooge ja bilanssi. Otstarbekas on välja arvutada ettevõtte tasuvuspunkt – minimaalne läbimüügimaht, mille puhul tulud on kuludega vähemalt võrdsed. 11. Riskide hindamine. On hea, kui ettevõtja teadvustab endale keskkonna ja konkurentsi võimaliku muutumisega kaasnevaid ebakindluse tegureid ning
8. Tootmisplaan (teenuste osutamise plaan). Näidatakse, kuidas toodetakse ja tegevust korraldatakse. 9. Personaliplaan. Vajalik töötajate arv ning neile esitatavad nõuded. Organisatsiooni struktuur ja alluvusvahekorrad. Konkreetsete töötajate tööülesanded ja vastutus. Kasutatav palgasüsteem. Töötajate täienduskoolitus. 10. Finantsplaan. Võtab kokku äriplaani elluviimisega kaasnevad kulud ning oodatavad tulud. Alustava ettevõtte seisukohast on vaja hinnata stardikapitali vajalikku suurust ja selle allikaid, prognoosida tulusid ja kulusid, rahavooge ja bilanssi. Otstarbekas on välja arvutada ettevõtte tasuvuspunkt minimaalne läbimüügimaht, mille puhul tulud on kuludega vähemalt võrdsed. 11. Riskide hindamine. On hea, kui ettevõtja teadvustab endale keskkonna ja konkurentsi võimaliku muutumisega kaasnevaid ebakindluse tegureid ning
kasutatud allikatele on korrektselt viidatud (vt Lisa 3). 6 2 SISSEJUHATUSE JA KOKKUVÕTTE LOOMINE Sissejuhatuses peavad olema kirjeldatud ja põhjendatud: • teema valik; • teema seos õpitava erialaga; • töö eesmärgid: probleemivalik, uurimise ja analüüsimise aspektid, oodatavad tulemused ja nende kasutamine; • uurimismetoodika; • praktilise osa teostamiseks kasutatava tarkvara või programmide valik; • teoreetilised seisukohad, millele autor oma töös toetub; • töö ülesehitus. Kui töö juurde käib praktiline osa, siis tuleb lisada praktilise töö teostamiseks lahendatavad ülesanded ja kirjeldada nende täitmist etappidena. Meeskonnatöö puhul tuua välja iga ülesande täitja(d).
- järelikult ei ole erinevus tulnud lihtsalt juhuslikkusest - võime väita, et meie tunnus ei ole vastava jaotusega - saame võtta alternatiivhüpoteesi (H1) Hüpoteesid hii-ruut-statistiku puhul - H0: tegemist on samasuguse jaotusega - H1: on (statistuiliselt oluline) erinevus võrdlusalusest jaotusest (valitud olulisuse nivool) Hii-ruut.test Sammud hii-ruut-testil 1. pane paika olukord nullhüpoteesi puhul (mudel) 2. arvuta välja oodatavad ja tegelikud sagedused 3. arvuta välja hii-ruut-statistik 4. vaata, kui suur on hii-ruut-statistiku kriteerium v olulisuse tõenäosus 5. tee otsus, kas andmed sobivad mudeliga Nt: aga kas siis on oluline kõrvalekalle, kui haiguspäevadest 25 on esmaspäeval, 30 on reedel ja nädalasisestel päevadel igal 15? Jaotuse võrdlus Sagedamini kui mingi etteantud jaotusega võrdlemist läheb praktilises
4)Eelarve kui analüüsivahend. Eelarvete koostamise abil luuakse alused õigeaegseks eelarvestatud ja tegelike tulemuste analüüsiks 5) Eelarve kui kommunikatsioonivahend. Eelarvestamisel defineerivad omanikud ja tippjuhtkond perioodi eesmärgid nii, et teistel juhtidel ja töötajatel oleks sellele infole juurdepääs. 6)Eelarved controllingu süsteemides. Tegevusperioodi lõpus kasutatakse eelarvet tulemuslikkuse hindamise alusena. 7)Eelarve kui motiveerimisvahend. Kuna eelarveperioodi oodatavad tulemused on detailselt kirjeldatud, siis töötajad teavad, mida neilt oodatakse. See omakorda hoiab kõrget moraali ja motiveerib inimesi eelarvestatud eesmärke saavutama. 8)Eelarved ja töötajate areng. Eelarvestamise demotiveerivat mõju aitab vähendada koolitus. 9)Eelarvestamine ja delegeerimine. Eelarved aitavad juhtkonnal delegeerida tööülesandeid koos konkreetsete näitajatega töötulemuste hindamiseks, sh kooskõlastada konkreetseid eesmärke ja
Investeerida võib nähtavasse kapitali ja n.-ö nähtamatusse kapitali. Vt. joonis 11.3 investeeringute nõuduluskõver. Mida madalam intressimäär, seda suurem on investeeringute nõutav kogus. Nihete ja muutujate omavaheline seos sarnane nagu tavalise nõudluskõvera puhul. Investeeringute determinandid ehk investeeringute mõjutajad nihutavad investeeringute nõudluskõverat kas paremale või vasakule, vastavalt nõudlust kas suurendades või vähendades: *investeeringutest oodatavad tulud *ootused ärikeskkonna suhtes *tehnoloogiliste muutuste ja innovatsioonide ulatus *kapitalikaupade ostmise kulud *valitsuse maksupoliitika *rahvatulu suurenemine *inflatsioon Nominaalne intressimäär antud aastal kehtestatud intressimäär, mis ei arvesta inflatsiooni. Reaalne intressimäär = nominaalne intressimäär (%) inflatsiooni % Vt. joonis 11.4 Planeeritud investeeringud on autonoomsed. Plaanitud investeeringud ei tarvitse võrduda tegelike investeeringutega.
Eestis ja ka mõjal maailmas on ka probleemiks radioaktiivsus. Lubatust kõrgema radionukliidide sisaldusega vett tarbib 184 000 inimest, mis on 14% Eesti elanikkonnast.Tegu on loodusliku nähtusega - radioaktiivsus on vette sattunud kivimitest. Reostus kambrium-vendi vett mõjutanud pole, sest selle eest kaitseb 70 meetri paksune savikiht. Lääne- ja Põhja-Eesti suurematel veehaaretel ning määrati U-238, U-234, Ra-226, Po-210, Pb-210, K-40 ja Ra-228 sisaldust. Aastased oodatavad efektiivdoosid, mis arvestasid inimeste keskmist joogiveetarbimist 2 liitrit päevas, ületasid piirsisaldust 2-7 korda. Määratud efektiivdooside aritmeetiline keskmine tulemus täiskasvanud inimesele oli 0,31 mSv/aastas.Kõrgema efektiivdoosiga vee tarbimine suurendab vähki haigestumise riski, kuid oluline on, kui suur on eri viisidel inimeseni kanduv efektiivdoos kokku. Tõenäosus, et efektiivne doos 1 mSv põhjustab tavalisel inimesel surmaga lõppevat vähki, on 0
2) Eeluuring – projekti erinevate alternatiivsete võimaluste uuring; 3) Teostatavuse uuring – määratletakse kuivõrd kättesaadavad on vajalikud rahalised, ainelised, aja- ja inimressursid ja nende kasutamise üldsummad. Investeeringu teostatavuse hindamisel on vajalik hinnata ja kaardistada järgmised ressursid: 1) Aeg; 2) Inimesed; 3) Kogemused ja kompetentsid; 4) Tehnoloogia. Rahavoogude arvutamine Kapitali eelarvestamisel loevad ainult sellised oodatavad rahavood, mis on tehtavad või saadavad arvestushetke seisuga (põllumajanduses vähemalt kuu kaupa teha esimesel aastal, edaspidi võivad olla pikemad vahed). Rahavoogude jaotus: 1) Esialgne rahavoog – kulutused varade ostmiseks ja töökorda seadmiseks; 2) Juurdekasvuline rahavoog – projekti eluea kestel puhaskasumi kasv läbi käibe suurenemise või kulude (materjali-, tööjõu- ja muude kulude) vähenemise; 3) Lõpetav rahavoog – projekti likvideerimismaksumus.
intervalliga ja kas ka sinu ettevõttele antakse maksete tegemiseks aega. 8.1.3 Tulude ja kulude struktuur ja selle muutused Siia saab tuua oma tulude ja kulude eelarve detailiseeritult 8.2. Laenutaotluse ülevaade 8.2.1 Projekti eesmärk ja maksumus, seadmete loetelu, ehituse eelarve ja maksetingimused Lisage kõik lepingud, pakkumised, eellepingud, seadmete detailne kirjeldus, maksetingimused. 8.2.2 Projekti oodatavad majandustulemused 8.3. Kapitali struktuur 8.3.1 Ettevõtte passiva struktuur Esitage kapitali struktuur võrdlevalt enne finantseerimise algust ja pärast selle lõppu. 8.3.2 Laenude ja liisingute täpsed tingimused Esitage detailne graafik ettevõtte praegustest kohustustest, mis sisaldab iga laenukohta järgnevat infot: laenuandja, esialgne laenusumma, praegune tasumata jääk, laenu intressimäär, igakuine maksmine (põhilaen+intress), maksetähtaeg, kindlustus/laenutagatis. 8.4
võrdne tema tulevaste rahavoogude nüüdisväärtusega, mis on diskonteeritud nende rahavoogude riskitaset peegeldava intressimääraga. Millised alltoodud väited diskonteeritud rahavoogul baseeruvast hindamisest on tõesed või valed eeldades, et kõik muutujad jäävad muutumatuks v.a. need, mis on väites ära märgitud. A. Kui diskontomäär tõuseb, siis hinnatava vara väärtus tõuseb B. Kui oodatavad rahavood suurenevad, siis hinnatava vara väärtus tõuseb C. Kui vara oodatav eluiga pikeneb, siis hinnatava vara väärtus tõuseb D. Kui oodatavate rahavoogude määramatus suureneb, siis hinnatava vara väärtus tõuseb E. Kui hinnatava vara oodatav eluiga on lõpmatus (näit. Ootame, et rahavoog kestab igavesti) siis selle vara oodatav väärtus on lõpmatu 57
Makromajanduspoliitika Õiglane sissetulekute jaotus Võitlus tööpuuduse ja inflatsiooniga Avalik sektor: ühishüvede pakkumine (ühistransport, haridus, tervishoid, meedia jne): maksude kehtestamine, maksude tõstmine ja langetamine. Maksusüsteem ja sotsiaalsüsteem aitavad riigi tulusid jaotada. Fiskaalpoliitika rahapoliitika · Keskkonna kaitsmine · Põlvkondade vahelised koostöö · Elu kvaliteet Finantspoliitika Riik planeerib oodatavad kulutused ja tulud eesmärgiks tagada jätkusuutlikkus. Riik saab eelarvepoliitika kaudu reguleerida majanduse languse faasis (suurendada kulutamist, et tarbimine suureneks ja majandus edeneks), tõusu faasis hoida ära majanduse ülekuumenemist (tõsta maksukoormust ja nii pidurdada liigset tarbimist). Kas riigil on mõttekam sekkuda majandusse langus- või tõusufaasis? Langusfaasis, sest siis hoitakse ära riigi majanduse n-ö põhja käimine ja majanduselu stabiliseeritakse.
Juhtimise alused (5.09-17.10) Seminar: 10.10 Arvestus: 17.10 Iseseisev töö on essee/analüüs/arutelu Iseseisva töö kirjaliku esitamise TA: 3.10 [email protected] Hinne: Arvestus= max 70p Iseseisev töö: max 30p Kodutöö ettekandmine= 10 boonuspunkti Kodutööde ettekandmisel ehk seminaril osalemine= 5 boonuspunkti Kodutöö ülesehitus Font 10p, ca 2lk Pealkiri, nimi Juhtimisalane arutelu/analüüs/essee Tuleks rakendada koolis õpitut, lisada näiteid meid ümbritsevast elust, lugeda valitud teemal lisamaterjale jne. PRAKTILINE TÖÖ Tähtaeg: 03.10.2014 Teemad: Karismaatiline juht Erineva kultuuriga ettevõtted Rahvusvaheline juhtimine- miks teatud riigis mingid mudelid toimivad, mujal mitte, millised on kultuurilised/rahvusvahelised/usulised erinevused Motivatsioonisüsteemid organisatsioonides- Mida peale palga veel inimes...
aga indiviidide otsesel osalemisel otsustusprotsessis sõltuvuskulud üle kriitilise piiri; Ei ole välistatud, et nad isegi soodsaimal juhtumil ületavad tootmiskasu. Indiviidile muutub sel juhul osalemine kulu-, kasu- ja otsustamiskollektiivis mõttetuks. Millal: Üleminek otseselt demokraatialt kaudsele on otstarbekas siis, kui õnnestub parandada suhet kollektiivhüviste tootmiskasukasu ja sõltuvuskulude vahel. Eeldus: esindajate “palkamisega” tõusevad oodatavad väliskulud vähem kui alanevad koalitsioonikulud 61. Esindamiskulu ja selle mõjurid. Esindamiskulu: Puudub, kui on: olemas kollektiivi liikmete selge tahte- väljendus, mida esindada, situatsioon, kus esindajal ei jää muud üle (puudub võimalus viilida). See on ebareaalne piirsituatsioon. 62. Kodanike tahteväljenduse piirid. Eeldab: oma eelistuste teadvustamist (Kollektiivhüvistel üldiselt ex post; läbi konkurentsi osaliselt ex ante; Käivitub õpiprotsess); valimistest
o Kaebuse või ülekohtuga seotud konflikti juhtimine -organisatsioonid saavad tegeleda konfliktidega läbi formaalse vastuseisude / kaebuste lahendamise süsteemi Konflikti lahendamine Konflikti lahendamine toimub läbi viie-astmelise protsessi: o Probleemi identifitseerimine et selgitada välja peamised põhjused selle tekkimiseks. * Juhid peavad välja selgitama arvamused, eeldused, oodatavad tulemused, üksikisikute vajadused ja pakutavad lahendusvariandid. o Probleemile tuleb läheneda kui takistusele, mis tuleb ületada või kui eesmärgile, mis tuleb saavutada. * Ei saa kohe asuda järelduste tegemisele, enne seda tuleb analüüsida probleemi ja aru saada, miks selline situatsioon tekkis. * Kõik sellesse haaratud osapooled peavad aru saama takistustest, mis aitavad lahendada seda probleemi ning mis tuleb saavutada, et need takistused ületataks.
14. Turundusplaani väljatöötamine. Turundusplaan moodustab ühe olulise osa äriplaanist ja selle läbimõeldud tegevus võib anda suure panuse kindlustamaks kasumliku tuleviku. Turundusplaani suurus ja detailide tase avaldab tavaliselt mõju äri eesmärkide saavutamisele. 14. Tegevuskava turustamiseks. 14.1. Milliseid tegevusi teostatakse saavutamaks seatud eesmärke? 14.2. Millistest kaalutlustest lähtuvalt just need tegevused teostatakse? 14.3. Millised on turundustegevuste oodatavad tulemused? 14.4. Milline on tegevuste ajagraafik? 14.5. Kes on tegevuste ja tulemuste eest vastutavad? 4.koolituspäev VII Ettevõtte finantseerimine. Kulud, tulud, finantsprognoosid. Ülesanne nr. 15. Kirjeldage ettevõtte käivitamiseks vajalikku finantseeringut, rahastamise allikaid. 15. Ettevõtte finantseerimine. 15.1. Milline on ettevõtte käivitamiseks vajaliku finantseeringu suurus? 15.2. Milliseid rahastamise allikaid on plaanis kasutada? 15.3
SISUKORD SISSEJUHATUS Töö on koostatud raamatu "Kulla investeerimise põhitõed" alusel, mille autoriks on Michael J. Kosares, kes rohkem kui kolmekümneaastase töökogemuse järel erainvestoritega pani kokku praktilise käsiraamatu. Keskendutakse väga olulistele ja elulistele teemadele, mis aitavad nii tegev- kui noorinvestoritel leida õige tasakaalu oma portfellis. Õppides järjest rohkem mõistma ja nägema enda ümber toimuvat on selgeks saanud, et maailmamajandus on väga kriitilises seisus. Globaliseerumiste tõttu mõjutavad ühe piirkonna probleemid automaatselt ka teisi ning seepärast ei saa elada teadmises, et mind see ei puuduta. Eelnevast tulenevalt on järjest enam hakanud huvitama maailma ajalugu ja taoliste probleemide võimalik varasem esinemine ning toimetulek. Ajaloost tuleb ilmekalt välja mitu majanduskriisi, kus finantsiliselt on ellu jäänud vaid need, kes omasid kulda. Huvi kulda investeerida on püsinud ju...
LOENG 1 1. VALUUTAKURSS, INTRESSIMÄÄRAD JA INFLATSIOON: PÕHISEOSED Valuutakursid, intressimäärad ja inflatsioon on rahvusvaheliste finantsturgude põhinäitajad. Neil on tähtis roll turuosaliste finantsotsuste tegemisel ja turu tasakaalu saavutamisel. Alljärgnevad teooriad seletavad nende seoste olemust: · rahapakkumine ja inflatsioon (Money and Inflation) · Fisheri efekt (The Fisher Effekt, FE) · ostujõu pariteedi teooria (Purchasing Power Parity, PPP) · rahvusvaheline Fisheri efekt (The International Fisher Effect, IFE) · intressimäära pariteedi teooria (The Interest rate Parity, IRP) · õiglase forvard-kursi teooria (The Unbiased Forward Rate, UFR). 1.2. Raha ja inflatsioon (seos 1) Kõikide finantsturu osaliste soov on võimalikult täpselt prognoosida valuutakursi. Rakendatavates matemaatilistes mudelites lähtutakse põhiideest, et valuutakurss on rahaline fenomeen, mis näitab vahetatavate valuutade suhtelist hinda ehk riigi raha vää...
- mõju keskkonnale - tarbimisühiskond agraarühiskond oli kuni 19 saj. Ja nüüd on nüüdisühiskond. Siirdeühiskond Ühiskond milles üks valitsuskord asendub teisega.(üleminek diktatuurilt demokraatiale). Revolutsioon Reform Algatavad dissidendid Algatab valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkod Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg, oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda Rahumeelne Muutuvad võimu- ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks Võim Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on teatud laadi inimsuhe. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutada.
Siirdeühiskond on ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele (näit. Eesti, mis läheb totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse) - revolutsioon reform Algatavad dissidendid Algatav valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg ja oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda rahumeelne Muutuvad võimu ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks Edukas üleminek diktatuurilt demokraatiasse saab toimuda vaid evolutsiooniliselt kõiki eluvaldkondi hõlmavate reformide kaudu. Üleminek algaks demokraatliku põhiseaduse kehtestamisega, järgneksid
§ 6. Õppe korraldamise põhimõtted Õppe korraldamisel lähtuvad riik, koolide pidajad ja koolid järgmistest põhimõtetest: 1) kvaliteetne üldharidus on võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest; KOOLI ÕPPEKORRALDUS Õppekava § 15. Riiklik õppekava (1) Riiklikes õppekavades esitatakse õppe eesmärgid, oodatavad õpitulemused, hindamise tingimused ja kord ning nõuded õppekeskkonnale, õppe ja kasvatuse korraldusele, kooli lõpetamisele ja kooli õppekavale. (2) Põhihariduse standard kehtestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ning lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Üldkeskhariduse standard kehtestatakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas. Põhikooli riikliku õppekava, põhikooli
nõudluse funktsiooni kaheosalisena. Kui liidame äritehingute nõudluse (L1) spekulatiivsele nõudlusele (L2) saame: Md / P = L1(Q) + L2 (r) (9) Lisaks ülalmainitutele on veel üheks raha nõudmise allikaks finantsmotiivid (firmade hooned ja seadmed). Selle tulemusena on raha nõudlus väljendamine muutunud veel keerukamaks, kuna lisanduvad veel oodatavad kasumid. 14 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tasakaalu rahaturul saab määratakse Tasakaal rahaturul nii algebraliselt kui ka graafiliselt. Algebraliselt lahendades peame võrdsustama raha nõudluse raha pakkumisega: Ms / P = Md / P. Kui asendame nüüd slaidil 4 toodud võrrandi
9. Riski arvestavad diskontomäärad Põhineb eeldusel, et investeerijad nõuavad riskantsematelt projektidelt suuremat tulu. Kui mingi projekti riskitase erineb ettevõtte tüüpiliste projektide omast, peab kasutama riski arvestavat diskontomäära. 2 võimalust riski arvestamiseks projektides: 1) kindlustusekvivalendi meetod 2) riski arvestav diskontomäär KINDLUSTUSEKVIVALENT RISKI ARVESTAV DISKONTOMÄÄR · Kohandame oodatavad rahavood · Suurendame vastavalt riskile kooskõlas riskiga väiksemaks, diskonteerimismäära korrutades need kindlustusekvivalendi kordajatega. · Taandame kindlustusekvivalentsed · Taandame rahavood praegusesse rahavood praegusesse hetke hetkesse riskiga kohandatud riskivaba intressimääraga diskonteerimismäära järgi
Müügiplaan, Tootmisplaan, Eelarvestatud lõppvarud, Materjalivajaduse plaan, Materjalikulude eelarve, Tööjõuvajaduse plaan, Tööjõukulude eelarve, Tootmise üldkulude eelarve, Turustuskulude eelarve, Halduskulude eelarve, Arenduskulude eelarve, Eelarvestatud kasumiaruanne (2) koondfinantsplaani- Kapitaalmahutuste eelarve, Kassaplaan, Eelarvestatud rahakäibearuanne, Eelarvestatud bilanss Staatiline ja paindlik eelarve staatilises eelarves esitatakse oodatavad tulud ja kulud ühest kindlast tegevusmahust lähtudes paindlikus eelarves (flexible budget) võetakse arvesse erinevaid tegevusmahtusid ning sellest tulenevaid tulude ja muutuvkulude erinevusi. Paindlikud eelarved põhinevad normatiivkuludel (standard costs).
Inimkommunikatsiooni osadeks on saatja, vastuvõtja, tagasiside ja aeg. Nii mõtlemiseks kui oma mõtete edasiandmiseks kasutavad inimesed sümboleid. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimkommunikatsiooni tähtsuseks on: füüsiline heaolu(nii enda kui ka teiste), enesemääratlus, tööalane kommunikatsioon(suhtlemine töötasandil). Suhtlemine võimaldab meil kontrollida ja juhtida oma keskkonda. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? Arusaamine (teiste inimeste soovide,arvamuste jne mõistmine), meelelahutus, arvamuse mõjutamine(teiste inimeste mõjutamine enda eesmärkide saavutamiseks), paranenud suhted, tegevus. 4. Millised sõnumid on verbaalsed? Informatsiooni edasiandmine teistele ja ka selle vastuvõtmine sõnaliselt, suuliselt ehk keele kaudu. Need võivad olla nii tahtlikud kui ka tahtmatud. Keel koosneb sõnadest ning iga sõna, mille me edasi
● Tootmine, teenindamine - kuidas ettevõte toimib, milliseid ruume, seadmeid, töövahendeid on vaja ● Turundusplaan - kuidas tooteid tarbijale kättesaadavaks teha ● Juhtkond ja personal - kes juhib ettevõtet ja milliseid töötajaid vajatakse ● Finantseerimine - milliseid investeeringuid on vaja, kui palju need maksavad ja millised on rahastamise allikad ● Finantsprognoosid - müügiprognoos; rahavoogude plaan (näidatakse raha oodatavad sissetulekud ja väljaminekud); kasumiplaan ja plaaniline bilanss ● Riskide hindamie - millised on ettevõtte nõrgad küljed ja ohud, kuidas neid kõrvaldada 70. Ärieetika on eetikavaldkond, mis reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktiolukordades. Eetilise konflikti äri vallas põhjustab eelkõige vastuolu osapoolte vajadustes ja ootustes: kasusaamise eesmärgil algatatud tegevus mõjutab paratamatult mitmeid huvigruppe nii positiivselt kui ka negatiivselt
Turundusplaani väljatöötamine. Turundusplaan moodustab ühe olulise osa äriplaanist ja selle läbimõeldud tegevus võib anda suure panuse kindlustamaks kasumliku tuleviku. Turundusplaani suurus ja detailide tase avaldab tavaliselt mõju äri eesmärkide saavutamisele. 14. Tegevuskava turustamiseks. 14.1. Milliseid tegevusi teostatakse saavutamaks seatud eesmärke? 14.2. Millistest kaalutlustest lähtuvalt just need tegevused teostatakse? 14.3. Millised on turundustegevuste oodatavad tulemused? 14.4. Milline on tegevuste ajagraafik? 14.5. Kes on tegevuste ja tulemuste eest vastutavad? 9 VII Ettevõtte finantseerimine. Kulud, tulud, finantsprognoosid. Kirjeldage ettevõtte käivitamiseks vajalikku finantseeringut, rahastamise allikaid. 15. Ettevõtte finantseerimine. 15.1. Milline on ettevõtte käivitamiseks vajaliku finantseeringu suurus? 15.2
Põhjuseks on muutused majandustsüklites. Inflatsiooni muutudes muutub ka reaalne tulunorm. 9) Riski arvestavad diskontomäärad Põhineb eeldusel, et investeerijad nõuavad riskantsematelt projektidelt suuremat tulu. Kui mingi projekti riskitase erineb ettevõtte tüüpiliste projektide omast, peab kasutama riski arvestavat diskontomäära. Kaks võimalust riski arvestamiseks projektides: kindlustusekvivalendi meetod, riski arvestav diskontomäär Kindlustusekvivalent - *Kohandame oodatavad rahavood kooskõlas riskiga väiksemaks, korrutades need kindlustusekvivalendi kordajatega. *Taandame kindlustusekvivalentsed rahavood praegusesse hetke riskivaba intressimääraga. * Kasutama NPV otsustamise kriteeriumit, kus tulunormi asemel on tõkkenormiks riskivaba intressimäär. Riski arvestav diskontomäär - *Suurendame vastavalt riskile diskonteerimismäära. *Taandame rahavood praegusesse hetkesse riskiga kohandatud diskonteerimismäära järgi.
on eneserefleksioon, kuid reflekteerida saab ka teiste tegevust, reaktsioone sellele ning tulemusi ja tagajärgi. Vaatlus, kogemine ja järelduste tegemine eeltoodu alusel. Sissevaade ja tagasiside kõrvalpositsioonilt. Riiklik järelevalve - järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel kooli asukohajärgne maavanem. Riiklik õppekava - kavas esitatakse õppe eesmärgid, oodatavad õpitulemused, hindamise tingimused ja kord ning nõuded õppekeskkonnale, õppe ja kasvatuse korraldusele, kooli lõpetamisele ja kooli õppekavale. Sallivus - tolerantsus - nõuab, et suhtuksime inimestesse lugupidavalt kui isikutesse isegi siis, kui me nende valikuid heaks ei kiida. Sisehindamine - pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja kooli tegevuse tugevused ning
potentsiaal. Nullbaasiga eelarvestamine- kõik näitajad eelarvestatakse nullbaasist lähtuvalt. Kõik varasemad kulud ja tulud jäetakse arvesse võtmata, see tähendab iga tegevuse või ressursi esialgne eelarve on null. Plussid: loob analüüsiva ja uuendustele suunatud suhtumise; aitab selgitada ettevõtte reserve. Miinused: töömahukas, kulukas. Eelarvestamises on 2 lähenemist: Staatiline eelarvestamine-kõik oodatavad tulud ja kulud esitatakse kindlast tegevusmahust lähtudes. Paindlik eelarvestamine- võetakse arvesse ühelt poolt kulude mõjutatavust ja teiselt poolt erinevusi tegevusmahtudes. Ettevõttesisene aruandlus- vajalik eelkõige tervikliku pildi saamises majandustulemuste kujunemisel üksikute allüksuste tulemuste kaudu, tähtsad on asjaolud: Majandustulemuste esitamise ja analüüsi aluseks on ühtne planeerimis- ja aruandlussüsteem
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Milline roll on teretamisel kommunikatsioonis? *esmamulje loomine 4. Milline roll on hüvastijätmisel kommunikatsioonis? 5. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? *arusaamine *meelelahutus *arvamuse mõjutamine *paranenud suhted *tegevus 6. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 7. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 8. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni kanalid? 9. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel
Betooni paigaldamisjärgse hoolduse all mõeldakse tegevusi, mis on suunatud sellele, et tagada värske betooni kivinemiseks vajalik niiskusreiim ja temperatuur, et betoon saavutaks kivinemisel soovitud omadused. Kuna kõige kiiremad protsessid leiavad aset kivinemise algstaadiumis, on oluline tagada kivinemiseks soodsad tingimused just siis. Sel perioodil on betoon kõige tundlikum igasugustele mõjudele, mis võivad rikkuda tema struktuuri ja mistõttu kannatavad betooni kõik oodatavad omadused tugevus, veepidavus, külmakindlus jne. Igati tuleb vältida betooni kuivamist ja järske temperatuuri muutusi. Mõõdukas plusstemperatuur soodustab reaktsioonide kulgu ja kivinemist. Vee aurumine betooni pinnalt kutsub esile betooni kokkutõmbumise ehk mahukahanemise. Vee aurumise kiirus betooni pinnalt on sõltuvuses betoonipinna temperatuurist, keskkonna suhtelisest õhuniiskusest ja tuule kiirusest. Mida
Turundusstrateegiate mõju turundusmarginaalile. MacDonalds Turunduse strateegilise planeerimise protsess (McDonald 1995): 1. I etapp Eesmärkide püstitamine a. Missioon b. Tegevuseesmärgid 2. II etapp hetkeolukorra analüüs c. Turundusaudit d. SWOT-analüüs e. Eeldused 3. III etapp Strateegia formuleerimine f. Oodatavad tulemused g. Turunduseesmärgid ja strateegiad h. Alternatiivsed strateegiad 4. IV etapp Ressursside planeerimine ja kontroll MÕÕTMINE JA ANALÜÜS i. Eelarve j. Elluviimise analüüs Esiteks ettevõte missioon Turundus strateegiate mõju turundusmarginaalile: Mida pikem on strateegia, seda suurem mõju. TURUNDUSMARGINAAL= [Turumaht * turuosa * (käive muutuvkulu kliendi kohta)] turunduskulu 1
hargnemistel. V(G) annab haruadekvaatsete testide arvu. Tsüklite testimine- testimisel võib eristada testimist mingi testimiskriteeriumi või – meetodi põhjal. Esimesel juhul koostatakse vajalikke teste valitud meetodite või kriteeriumite põhjal. 25. Andmepõhine testimine, testimine juhuslike andmetega, lisatud vead Andmepõhine testimine- sisendandmed tekitatakse programmi tekstis antud andmestruktuuride alusel. Testi oodatavad väljundid võetakse ülesande püstitusest. Testimine juhuslike andmetega- testimisel kasutatakse sisendandmetena juhuslikke andmeid. Juhuslikult valitud sisendandmed ei taga enamasti piisavat testikatet, kuid juhuslikke andmeid on lihtne automaatselt genereerida. Lisatud vead- ülesanne on prognoosida süsteemi jäänud vigu. Selleks lisab sõltumatu isik süsteemile juhuslikke vigu. Testimise käigus avastatakse nii lisatud kui ka tegelikke vigu
meetodite puhul NPV arvutamisel kasutatakse diskontomäärana (sisuliselt ka projekti rahavoogude re-investeerimismäärana) IRR puhul minimaalne nõutav tulumäär. 19. Iseloomustage kompromissi ning finantshierarhia teooriad ettevõtte kapitali struktuuri kujunemisel Kompromissiteooria: Võime lisada ettevõtte nn pankrotikulud D/E suurenemisega kasvab ka pankroti tõenäosus Seega suurenevad ka oodatavad pankroti kulud 9 Seega, teatavast D/E tasemest alates tekib tasakaal lisanduva intressikilbi positiivse väärtuse ning oodatavate pankrotikulude vahel. Sellest punktist alates hakkab ettevõtte väärtus kahanema, kui võõrkapitali osakaal veelgi kasvab Otsesed pankrotikulud kohtukulud, halduri tasu ja vajalikud kulutused jms Kaudsed pankrotikulud näiteks juhtkonna suur tähelepanu
aasta pärast?"; ,,millised tegevused aitavad neid eesmärke saavutada?"". Või sellise definitsioonina: ,,omavahel seotud tegevuste kogum, mille eesmärk on ettevõtte pikaajalise heaolu ja tugevuse saavutamine pannes paika, millises suunas organisatsioon liigub ja miks". Infosüsteemi strateegia mõiste Defineerib ettevõtte vajaduse või "nõudmise" info ja infotehnoloogiliste süsteemide järele, et toetada ettevõtte üleüldist strateegiat. Defineeritakse oodatavad kasud ja muudatused, mis on vajalikud nende kasude saamiseks võttes arvesse ressursi- ja infotehnoloogilised piirangud. Defineeritakse ja prioriseeritakse investeeringud, mis on vajalikud nö "ideaalse" rakendussüsteemide terviku (portfelli) saavutamiseks infosüsteemi arhitektuuri elluviimiseks. IT strateegia mõiste IT strateegiat saab defineerida järgnevalt: ,,põhimõtted, arengusuunad ja strateegilised tegevuskavad, kuidas ettevõte
Maksu- ja rahapoliitika. Valitsus koostab igaks aastaks riigieelarve. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarvest rääkides mõeldakse tavaliselt nn keskvalitsuse eelarvet, mis ei sisalda kohalike omavalitsuste eelarveid. Kui need sisse arvestada, siis räägitakse valitsussektori eelarvest. Riigieelarve võib olla kas tasakaalus või defitsiitne. Peamiselt saab riik tulu maksudest. Eelarvel on kaks poolt: Kuludepool kõik oodatavad riiklikud väljaminekud. Ettenägemata kulude katteks jäetakse reservsumma - Eestis valitsuse reservfond 1% eelarvest Tuludepool - eeldatavad laekumised riigieelarvesse, mis peamiselt kujunevad maksudest. Kuna tulude laekumist on raske väga täpselt planeerida, võetakse aeg-ajalt vastu lisaeelarveid. Põhilised laekumised käibemaksust ja sotsiaalmaksust. Eelarve- ja maksupoliitika ehk fiskaalpoliitika ei kuulu mitte panga, vaid valitsuse pädevusse. Peamised maksusüsteemid:
arenguetappidel; tagama personali kompetentside arengu organisatsioonile vajalikus suunas; osalema kompetentside hindamise ja tasustamise süsteemide väljatöötamises ja arendamises. Ülalpool tutvustati lühidalt personali osa kaasaegsetes organisatsiooni- ja juhtimislähenemistes ning 24 arendus-, koolitus- või personalijuhilt oodatavad tööd nende rakendamisel. Järgnevas osas keskendutakse personali arendustegevuse tähendusel ja sisul. 1.1 Organisatsiooni arengukava ja personali arendamine 1.2.1 Organisatsiooni pikaajalise arengu aluseid Organisatsiooni arengukava on tähtsaim dokument organisatsiooni tuleviku kindlustamise seisukohalt. See on teabekogum, mis määrab organisatsiooni edasise arengusuuna ja selle täitmiseks vajalikud tingimused pikemaks perioodiks. Arengukava annab vastuse küsimusele MIDA TEHA.
INIMKOMMUNIKATSIOON 1.Mis on inimkommunikatsioon?nimkommunikatsioon on: võime luua ja kasutada sümboleid,ühise arusaamise loomine inimeste vahel. 2.Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?Tähtsus on et annab meile füüsilise heaolu, aitab meil end määratleda(ühiskonnas, sõprade seas jne) ning tähtis on ka tööalane kommunikatsioon. 3.Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema. 4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed
oodatav väärtus nende võimalike tulemuste tõenäosustega kaalutud summaga: E [ X ] = x i pi i , kus xi võimalikud tulemused ja pi vastavad esinemistõenäosused. RISKIVÄLTIV: eelistab kindlat summat mängule ka juhul, kui oodatav väärtus on võrdne, sest mäng sisaldab riski RISKINEUTRAALNE: kindel summa ja mäng on tema jaoks võrdväärsed, kui nende oodatav väärtus on võrdne RISKIARMASTAV: eelistab mängu kindlale summale ka juhul, kui oodatavad väärtused on võrdsed, sest mäng sisaldab riski. Isiku riskieelistus sõltub üldjuhul konkreetsest riskisituatsioonist ehk võib eri olukordades erinev olla. HEIDUTUSE MUDEL: Tagamaks riskineutraalse isiku jaoks piisavat heidutust, peab õiguskaitsesüsteemiga loodav oodatav karistus ületama majandusliku kasu keskkonnareeglite rikkumisest (nt puhastussüsteemide või keskkonnasäästlikuma tehnoloogiaga seotud kulude vältimine, tulud illegaalsest
Pere eelarve Kõik tarbijad, kui nad käituvad ratsionaalselt soovivad saada võimalikult palju rahuldust. Soovides saada maksimaalset kasulikkust koostab tarbija ostukaupade eelarve selliselt, et oleks võimalik suurendada oma rahulolu st. et tarbitavate kaupade iga ühik annaks suure kasulikkuse. Muidugi tuleb öelda, et indiviidi või perekonna rahaline planerimine sisaldab 5 etappi: 1) kindlaks tuleb määrata oma momendi vara ning oodatavad tulud ja kulud 2) selgeks tuleb teha oma pika-ja lühiajalised eesmärgid 3) koostada tuleb kava nende eesmärkide saavutamiseks 4) kulutuste ja investeeringute otsus tuleb teha oma vajadustest lähtudes 5) hinnata tuleb plaani täitumise edukust Eesmärkide realiseerimseks, vara säilitamiseks ja suurendamiseks vajame tulusid; neid tuleb alati realistlikult hinnata. Samal ajal tuleb arvestada, et aasta- aastalt tõuseb mingil määral töötasu, kuid samas tuleb arvestada ka
Segmenteerimisalused: Kliendi omadused: Geograafilised (regioon, linna suurus, turu tihedus) Demograafilised (vanus, sugu, perekonnaseis, perekonna suurus, religioon) Sotsiaal-majanduslikud (haridus, amet, sissetulek, sotsiaalne klass) Isiksuse ja hoiakute tunnused (iseloomuomadused, motiivid, elustiil) Ostusituatsiooni tunnused: Ostukäitumine (ostu sagedus, ostja staatus (püsi- vs juhuklient), ostu suurus) Oodatavad kasud (toote omadused, vajadused) Teadlikkus ja kavatsused (valmisolek ostuks, brändi tundmine) Ostusituatsioon/tingimused (ostu liik, kaupluse liik) Strateegia valik Kontsentreerumisstrateegia korral suunab ettevõte kõik oma ressursid ühe segmendi vajaduste rahuldamisele, luues spetsiaalse turundusmeetmestiku. Võimalused: aitab limiteeritud ressurssidega ettevõtetel paremini
Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demokraatlikega. Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. REVOLUTSIOON REFORM Algatavad dissidendid Algatav valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg ja oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda Rahumeelne Muutuvad võimu ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted ei muutu Millest alustada demokraatia ülesehitamist: 1. demokraatia eelduste loomine 2. demokraatliku põhiseaduse kehtestamine 3. vabade valimiste kehtestamine 4. demokraatia juurdumine kõigis eluvaldkondades Siirdeühiskonna probleemid: - Reformide ebaühtlane tempo
Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demokraatlikega. Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. REVOLUTSIOON REFORM Algatavad dissidendid Algatav valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg ja oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda Rahumeelne Muutuvad võimu ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted ei muutu Millest alustada demokraatia ülesehitamist: 1. demokraatia eelduste loomine 2. demokraatliku põhiseaduse kehtestamine 3. vabade valimiste kehtestamine 4. demokraatia juurdumine kõigis eluvaldkondades Siirdeühiskonna probleemid: - Reformide ebaühtlane tempo
Seega kapitali struktuuri juhtimise valikud ei ole antud juhul olulised – ettevõtte väärtust (seega ka aktsionäride rikkust) need ei mõjuta. 43. Kompromissi ning finantshierarhia teooriad (välise finantseerimise preemia) kapitali struktuuri kujunemisel Kompromissiteooria: Võime lisada ettevõtte nn pankrotikulud D/E suurenemisega kasvab ka pankroti tõenäosus Seega suurenevad ka oodatavad pankroti kulud 9 Seega, teatavast D/E tasemest alates tekib tasakaal lisanduva intressikilbi positiivse väärtuse ning oodatavate pankrotikulude vahel. Sellest punktist alates hakkab ettevõtte väärtus kahanema, kui võõrkapitali osakaal veelgi kasvab Otsesed pankrotikulud – kohtukulud, halduri tasu ja vajalikud kulutused jms
Seega kapitali struktuuri juhtimise valikud ei ole antud juhul olulised ettevõtte väärtust (seega ka aktsionäride rikkust) need ei mõjuta. 42. Kompromissi ning finantshierarhia teooriad kapitali struktuuri kujunemisel Kompromissiteooria: Võime lisada ettevõtte nn pankrotikulud D/E suurenemisega kasvab ka pankroti tõenäosus 13 Seega suurenevad ka oodatavad pankroti kulud Seega, teatavast D/E tasemest alates tekib tasakaal lisanduva intressikilbi positiivse väärtuse ning oodatavate pankrotikulude vahel. Sellest punktist alates hakkab ettevõtte väärtus kahanema, kui võõrkapitali osakaal veelgi kasvab Otsesed pankrotikulud kohtukulud, halduri tasu ja vajalikud kulutused jms Kaudsed pankrotikulud näiteks juhtkonna suur tähelepanu pankroti vältimisele mitte keskendumine põhitegevusele jpm
vahikohustusi täitma, sealhulgas ka selles, et öösel nende nägemine on pimedusega adapteerunud. Vahti asuv ohvitser ise ei tohi vahti üle võtta kuni ta silmad ei ole täielikult adapteerunud valgustusega ja kuni ta pole endale selgeks teinud: (a) kapteni püsikäskude ja spetsiaalsete laeva juhtimist puudutavate ; juhiste sisu; (b) laeva asukoha, kursi, kiiruse ja süvise; (c) tegutsevad ja oodatavad tõusunähtused, hoovuse, ilma ja nähtavuse seisundi ning kõigi nende faktorite mõju laeva kursile ja kiirusele; (d) ümbritseva navigatsioonilise olukorra, seal hulgas järgmised, kuid mitte ainult need, asjaolud: (i) kogu vahi jooksul kasutatava ja võimalikult vaja mineva navigatsioonilise ja päästesisseseade töökorras olemine; (ii) vurr- ja magnetkompasside õiendid;
See on töö aluseks kõikidele aineõpetajatele. Õpetaja töökava: Dokument, mis määratleb õpetaja töökorralduse riikliku ja kooli õppekava realiseerimiseks antud kooli tingimustes õpetatavate klasside ja ajaühikute (õppeaasta, õppeveerand, õppenädal) lõikes koos kasutatava õppevara põhivahendite loeteluga. · aine · klass · ajalis-temaatiline plaan · teemad, alateemad, põhiterminid (põhivara) · meetodid, oodatavad tulemused, hinnete kaal(mis hinne kui palju määrab veerandihinnet) · läbivate teemade käsitlemine · õppevara (õpikud, tv) ja lisavahendid · hindamine ja kontroll · järeltööde tegemise kava, millal, kuidas hindan, mitu korda võib teha. Individuaalne õppekava: Õppesisu ja selle omandamise korraldust iseloomustav dokument erivajadustega õpilas(t)ele, tavaliselt eristamiseks õpitegevuste ja sisu korraldust üksikutele õpilastele koolis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
