tegevuspaikadest. ESIMESES PEATÜKK Samal ajal , kui Merimee otsis ühte üksikut kohta Andalüüsias , kohtas ta võõrast meest. Merimee giid kahtlustas silmapilkselt , et see mees on ohtlik röövel , kuid Merimeed see ei hirmutanud. Selle asemel , et põgeneda, pakkus Merimee mehele sigareid ja toitu. Natukene aega vesteldes ja üksteisega tutvudes, otsustasid nad koos teele asuda. Ööseks otsustasid mehed minna ööbima ühte algelisse onni moodi majja. Peale sööki heitsid mehed magama . Seejärel aga ajas giid Merimee öösel ülesse ja rääkis talle, et mees,kes nendega koos on, on tuntud röövel nimega don Jose Navarro . Giid otsustab röövlist teatama minna , kuna röövli leidjale oli välja pandud suhteliselt suur vaevatasu. Merimee küll üritab enda giidi ümber rääkida, kuid asjatult . Kohe , kui giid on Merimee juurest lahkunud , ajab Merimee don Jose üles ja hoiatab teda, saabuvate meeste eest
Minu jaoks sümboliseerivad toome helbed lootust. Kui Vidrikuga oli kõik kehvasti läinud, siis langes ka viimane lootuseõis. Lehe varisedes varisesid kokku ka Leena kõik unistused ning rõõm. 4. Inimese vari. 4.1 Too teosest välja detaile, mis vihjavad sellele, et Maret hoolitses võõra inimese eest. 1. Esiteks, kui Maret ohvrini jõudis, küsis ta kohe, kas ohver on tema poeg. Usutavasti vastas mees küsimusele jaatavalt vaid selleks, et abi saada. 2. Kui nad onni ukseni jõudsid, tahtis ´Jakob´edasi minna. Ta püsis vaevalt jalul, kuid sihtis visalt lagedale maanteele. Maret arvas lihtsalt, et pojakesel on mäluga probleeme ning ei teinud sellest suurt numbrit. 3. ´Poeg´ oli suur, ta näis veelgi olevat kasvanud sest saadik, kui kodunt lahkus. 4. ´Jakob´ vaatas raha, mille ühe mehe sõnul oli Maretile ta poeg saatnud, tõmbilt otsa otsekui seda tundmata. 5. Matustel kohtus Maret mehega, kes talle poja antud kukru oli andnud
Luksudes poiss küsis linnult kas ta ei näe kunagi enam oma peret . Lind ei oskanud poissi aidata aga lohutas teda ikkagi . Martin soovis kogu südamest koju tagasi minna ning ta usaldas linnukest ja ta uskus , et ta jõuab ühel päeval vanaema juurde . Ja selle mõttega heitis poiss pikali ja uinus . Kõik loomad olid tema ümber ja imetlesid teda . Siis hommikul ärkas Martin ülesse , kuna vihma hakkas sadama . Martin jooksis oma sõprade järgi . Ja nad hakkasid kõik koos onni ehitama kust vihm läbi ei saa tulla . Nii kui nad said endale maja valmis ja istusid maha ja lõppes vihm . Martin hakkas kõva häälega naerma , kuna poisil oli nii naljakas . Loomad kõik olid õnnelikud kui nad nägid , et Martin naerab ja lõbustasid teda edasi . Saabus õhtu ja Martin heitis magama . Hommikul ärgates ei näinud Martin kedagi . Mitte ühtegi looma ei olnud metsas , Martin kartis hirmsasti ja kõndis mööda metsa ringi . Enam ei olnud mets nii valge vaid oli pime ,
tegevuspaikadest. ESIMESES PEATÜKK Samal ajal , kui Merimee otsis ühte üksikut kohta Andalüüsias , kohtas ta võõrast meest. Merimee giid kahtlustas silmapilkselt , et see mees on ohtlik röövel , kuid Merimeed see ei hirmutanud. Selle asemel , et põgeneda, pakkus Merimee mehele sigareid ja toitu. Natukene aega vesteldes ja üksteisega tutvudes, otsustasid nad koos teele asuda. Ööseks otsustasid mehed minna ööbima ühte algelisse onni moodi majja. Peale sööki heitsid mehed magama . Seejärel aga ajas giid Merimee öösel ülesse ja rääkis talle, et mees,kes nendega koos on, on tuntud röövel nimega don Jose Navarro . Giid otsustab röövlist teatama minna , kuna röövli leidjale oli välja pandud suhteliselt suur vaevatasu. Merimee küll üritab enda giidi ümber rääkida, kuid asjatult . Kohe , kui giid on Merimee juurest lahkunud , ajab Merimee don Jose üles ja hoiatab teda, saabuvate meeste eest
peale teeb. Ehmatuseks olid seal ka tema vanemate nimed ja lõpu poole oli tema enda nimi. Hommikul, kui Joe ärkas, läks ta kohe Thomase juurde ja märkas, et poisil oli väga väsinud ja hirmunud nägu. Joe küsis seepeale: "Mis sul viga on?" Thomas tegi veidi parema näo ja ütles: "Ma tunnen end halvasti ja ei saanud öösel eriti magada." Joe vaatas kurva pilguga Thomast ja lausus: "Mul olid sinuga just täna nii head plaanid ees." Seejärel läks ta nördinult üksi oma onni. Thomasel aga ei tulnud pähegi, et Joe oli eile ju ühe orava maha lasknud ja ta tahab ju ka tema oma märkmikusse üles märkida. Ta mõtles ainult, kuidas enda ja oma vanemate elusid päästa. Veerand tunni pärast tuli Joe tagasi ja tormas ruttu Thomase tuppa. Ta karjus raevunult: "Kus see on?" Thomas oli väga ehmunud ja nähvas Joele vastu: "Tahad oravat ka sisse märkida jah? Ma tean jah kõike ja ei kavatsegi lasta sul seda asja jätkata
arvates, et tulid köstler ja tema abiline. Siis järsku tuli kellamees ja ütles, et uus köstler saatis ta sinna teatamaks, et ta ei saa tulla, kuna on palutud kuskile varem. Tuli välja, et Nipernaadi ja ta sõber on petised ja rahvas sai väga vihaseks. Nipernaadi pääses plehku. Kaks inimest kõnnivad maanteel, 1 tüdruk ja 1 poiss. Mehe nimi on Toomas ja nad kõndisid ta talu poole. Öösel on Nipernaadi üleval ja mõtles, kuhu ta viib selle vaese lapse, et tal pole isegi onni ega sentigi raha. Nipernaadi paadimees Jaanus Roog kuulis teda kannelt mängimas ja tahtis, et Nipernaadi tuleks temaga kaasa ta pruudi juurde, et äkki nendevaheline jutt sujuks paremini. Nad hakkasid ta isa Siimoniga viina jooma. Jaanus Roog läks ära, Nipernaadi jäi veel sinna. Maret tuli koju ja rääkis, et talle Jaanus ei meeldi, et Jaanus ongi see, kes ta isa võrgud lõhub. Roog ähvardas Nipernaadit, talle ei meeldinud, et too ta pruudiga sama katuse all elas. Kaks
ning Niika pidi minema põtru laskma. Selleks, et kütt olla, peab kevadel kindla arvu sooblinahku külla viima, viimasel ajal Niikal ei õnnestunud seda teha ja jahiarendaja Gauk juba ähvardas teda. Niika läks jahile. Puurides olid küll soobli jäljed, kuid nad olid lahti pääsenud. Ta järeldas, et seda tegi inimene. Ühel päeval pani ta püünised puuri lähedale ja Niika püünisesse oli jäänud lõksu naine, kes ei osanud rääkida. Niika viis naise enda onni. ,,Kus ma ta panen? Ületalve ei jäta mingil juhul. Kui ta jalg rada kannatab, viin laanest välja ..." (lk 305) 10 Niika üritab naisega vestelda, kuid tulutult. ,, Ta on põdenud polaarhullust, seda valge vaikuse ja tühjade lumealade tõbe. Paljud meist on sellest valgest kahjutulest läbi käinud...Ning kuulu järgi rohkem naised. Tõve järelkajad on mõnikord rängad... tuleb ette täielikku kõne ja tegevuseunu.." (lk 310) Niika pani naisele nimeks Emili
lõpuks tulid pulmalised ja ülejäänud külarahvas. Kirikust suunduti pruutpaari koju, kus oli toit laual, pidutseti kogu öö, mängiti ja lauldi. 4 15. Miks Getter lahkus pulmaööl talust? Kuhu ta läks? Getter lahkus pulmaööl talust ,sest ta ei tahtnud jääda clemetile ja walborgile teeniaks ning ta läks jacobi onni elama. 16. Miks Marie preili oli huvitatud Clemeti õpetamisest? Marie preili oli huvitatud Clemeti õppimisest, sest ta tahtis ka saada teada mis on Priiuskirjades kirjas ja ta tahtis, et mõni talupoeg oskaks ka saksa keelt ,et aru saada saksa härradest. 17. kirjelda tolle aja mehe ja naise riietust kodus, kirikus. Kodus kandis naine udrukit, mis oli maavillasest lõngast kootud ja peal käis jakk.
peale lainet vee peale said , siis tuli kohe järgmine. Lõpuks jõudis robinson maale, kus ta pikali heitis ja puhkas , pärast puhkepausi liikus ta edasi , et vaadata, kus saarel ööd veeta. Te leidis ühe suure ja jämeda puu, kuhu otsa ta ronis ja lõpux magama jäi. Järgmisel päeval läks Robinson paadiga maale ja võttis sealt kõike vajalikku. Süüa, püssirohtu, riideid ja püstoleid. Kui päev juba läbi hakkas saama, ehitas robinson endale kastidest ja muust sellisest onni, kus öösel olla. Robinson oli juba 13 päeva saarel olnud ja kõike vajalikku laevast ära toonud. Lõpuks hakkas Robinson endale uut eluasemet otsima ja ta leidis ühe koha kalju ääres. Robinson ehitas sinna mitu valli ümber mis võttis kaua aega ja ta magas nüüd võrkkiigel. Pärast tegi Robinson igasugu asju et enda elu mugavamaks teha. Ta tegi endale tulekolde, ning hakkas üles kirjutama märkmeid , et aega arvestada, ning laua ja tooli. Tal oli ka koer ja kaks kassi
nahku ei olnud piisavat, kuid kevadel kadus naine ära. Niika küll otsis teda, kuid ei leidnud. Ta oli väga kurb. Tagasi külla minnes otsustas ta kõik oma asjad ära põletada ja koerad tappa. Nii halvasti siiski ei läinud, kuna tuli Tungalpähkel ja pani talle mõistuse pähe. Ka kütt lasti tal edasi olla, kuna Laima abiellus selle nimel Ramses Gaukiga. Nii siis läks ta järgmisel aastal tagasi laande. See emane karu jälitas teda jätkuvalt ja see meeldis talle, oli nagu ta sõber. Enda onni jõudes oli seal ka Emili. Ta oskas hästi metsas ellu jääda kuna oli kogu aeg niimoodi elanud. Varsti said nad ka lapse. Kellele pandi nimeks Ursula e. Karuke. Kevadel jooksid nad aga samamoodi ära kahekesi, nii et ikka jäi Niika üksi ja läks tagasi külla. Külas oli tal trükimasin ning suvel kirjutaski ta masinaga seda raamatut. Vahepeal oli juttu õnnetalismanist. Niikal pidi see olema suur soobel ning et õnne oli tuli tast teha topis. Niika aga ei lasknud teda maha. Järgmisel
Tuli oli aga kustunud. Ralph jooksis küll mäetippu aga ei jõudnud siiski õigeks ajaks. Lõpuks jõudis Jack oma semudega tippu. Ralph ütles, et lennuk sõitis mööda ja täna Jackile kustus tuli ära. Jack ütles, et liha oli vaja. Ralph väitis, et kui tuli oleks põlenud, oleks lennuk seda märganud ja nad oleksid abi saanud. Jack vabandas ja taaskord võeti Põssalt prillid, et tuld saada. Poisid ehitasid endale onni, saadi hästi läbi, kuni Jack ja Ralphi vahel tekkis probleem. Poisid said endale hõimu. Jacki hõim oli metsik, Ralph jäi aga noortega ning nemad olid rahulikud. Ühel õhtul jäi Simon haigeks ning jooksis kogemata Jacki hõimu territooriumile. Jacki hõim arvas, et tegu on koletisega ning jooksid Simoni poole. Endatehtud odadega, torgati Simon surnuks. Seejärel, varastati Põssa prillid. Ralph läks järgmine päev Põssaga Jacki territooriumile prille tagasi küsima
Kahtlemata oli Toomas Nipernaadil neist kõigist midagi, mõnd rohkem mõnd vähem. Väliselt oli selge, et majanduslikus suhtes oli Nipernaadi üsnagi kehval järjel. Ta kehv riietus, välimus, kiitsakas kehaehitus andsid sellest piisavalt tunnustust. Lisaks tunnistas ta ka ise raamatus, et tal pole ei talu, loomi ega maid. Tuues näiteks tsitaadi raamatust „kuhu viin selle tütarlapse, selle katkiste jalgadega siristaja? Pole mul talu ega ole mul loomi, isegi väikest tibatillukest onni pole mul ning rahagi on läinud viimse sendini.“ Lisaks terve raamatu vältel ei tasunud ta kordagi millegi eest oma (teenitud) rahaga. Kolme venna juures elas ta nende kulul ja jagas neile nende enda raha. Küübi kõrtsis tasus ta parvevedamisrahadega, mis ei kuulunud temale. Raamatu lõpus kui tema tõeline pale päevavalgele tuli maksis ta Siimon Vaale oma naise rahaga. Pidades rikkuseks erinevaid teadmisi, tutvusi, kogemusi oli Nipernaadi kindlasti rikas. Ta
magavad ja Ülgas seletab et haldjaid häirib nende kisa, poisid viivad Hiie külla Johannese ja Magdaleena juurde, Johannes märkab Intsu ja tahab teda maha lüüa ning hirmutab sellega lapsed minema 11. lk99 - Pärtel&Leemet proovivad vaatamata Hiie keelamisele leiba, poisid sunnivad ka Hiiet sööma ja ta hakkab oksele, Leemet tunnistab emale et sõi leiba, Salme on ka leiba proovinud ja ema on ahastuses, Leemet läheb onni taha häda tegema ja vestleb seal Meemega, peale seda läheb tuppa liha sööma 12. lk109 - lapsed saavad jâlle kokku & arutavad eilset leivasöömist, Pärtel&Leemet lähevad leiva pärast tülli, Leemet&Hiie&Ints lähevad Pirre ja Räägu juurde täid imetlema, joonistavad&laulavad, Pärtel kolib ära külla, 13. lk118 - aina rohkem kolib külasse, alles jäid üksikud, Vootele lohutab Leemetit ja räägib tulevikust, Leemet igatseb Pärtelit,
See kotike oli tehtud Põhja Konna nahast. Kord kümne tuhande aasta jooksul ajas Põhja Konn kesta. Sellest nahast pidi valvur lõikama väikese tüki, mille ta oma järglasele kinkis. See oligi võti. Sõrmus aga oli kuulunud ühele raudmehele, see oli niisama raskuseks, et kott ära ei kaoks. Meeme sulges silmad. Ta suri. Leemet kiirustas koju. Ta neelas nahatüki alla ja talle justkui meenus, kus Põhja Konn oli. Ta väljus koduuksest ja leidis onni vastast koopasuu. Ta läks koopasse ja leidiski Põhja Konna, kes sügavalt magas. Miski poleks teda äratanud. Pärast Leemetit pidi ta kaduma, sest keegi ei teadnud, et ta olemas on. Juba praegu oli ta muinasjutuks inimeste suus. Kui lihtne oleks olnud vaenlaste vastu võidelda koos Põhja Konnaga, kui inimesed poleks unustanud ussisõnu. Põhja Konna koopast väljudes võisid sattuda sinna, kuhu ise tahtsid. Seepärast oligi Meeme nii märkamatult ilmunud
Ta oleks tahtnud, et pojastki saaks tuuletark. Möigas näitas Hiiele ja Leemetile oma tuulekogu. See koosnes seina peale pandud sõlmedesse seotud paksematest ja peenematest köitest. Möigas tegi ühe sõlme veidi lahti ja tuba täitis tuuleiil. Ta pani mõned tuuled kotti ja andis Leemetile kaasa. 24. Vanaisa saarele tagasi jõudes ehmusid nad ära. Kaldal seisis Tambeti paat. Hiie tahtis Saaremaale tagasi põgeneda, kuid Leemet pidi vanaisale tuulekoti üle andma. Nad läksid vanaisa onni juurde. Vanaisa Tölp keetis midagi. Tegemist oli Tambetiga. Vanaisa oli mõistnud, et Tambet oli Hiiele järgi tulnud ning tappis Tambeti ära. Ta tundis uhkust Tambeti hiiglasuure pealuu üle. Ta otsustas sellest võidukarika teha, millest joob pärast edukat lahingut raudmeeste vastu. Hiie ei nutnud, sest isa oli ikkagi tahtnud teda tappa. Tölp näitas Leemetile tiibu ja arvas, et puudu on vaid mõnede raudmeeste luud. Hiie oli õnnelik, et võib Leemetiga tagasi koju minna
põletada. See teade aga levis kuninga admirali kõrvadeni, kes noormehe ja naise ära tundis, kui neid vaatama läks ja palus nad vabastada. Palermo kuningas kahetses oma tegu ja vabastas noored, andis neile riided ning lasi nad paari panna. 7. novell Thevatoros(hiljem Pietro) on armunud oma isanda härra Amerigo tütresse Violantesse. Pikemat aega ei näidanud nad teineteisele oma tundeid, aga ühel päeval maalt kodu poole kõndides, kui rahet sadama hakkas, pidid nad minema onni varju ja seal oli vaid üks terve nurk, seega pidid nad lähestikku olema. Seal said nad ka oma tunnetest rääkida ja kogesid armastust ja selle vilju veel hiljemgi, salaja. Naine jäi rasedaks ja üritas seda varjata. Sünnitusega jäi ta Amerigole vahele ja see ähvardas, et naine tõtt räägiks. Naine pidi Pietrole antud lubadust murdma ja rääkiski kõik ära. Pietro viidi nuudihoopide all võlla juurde, ent
talumajades ja üldiselt vaesemates kodudes. Osades Euroopa taludes oli suitsu köök regulaarses kasutuses kuni 20 sajandi keskpaigani. Nendel majadel tihti puudus korsten, oli vaid suitsukate kamina kohal, mis oli valmistatud puidust ning kaetud saviga. Suits tõusis enam-vähem vabalt, soojendades ülakorruse tube ning kaitses puidutööd kahjurite eest. Koloniaal Ameerika köökides valmistasid pioneerid süüa onni nurgas asuva kamina peal. Köögist sai eraldi ruum alles hiljem. Lõunas, kus kliima ja sotsioloogilised tingimused erinesed, oli köök tihti kõrvalhoones, eraldi mõisast, seda samadel põhjustel nagu feodaal köögis keskaja Euroopas. Köögis töötasid orjad ja nende töökoht pidi olema eraldatud meistrite eluruumidest tolle aja sotsiaalsete standardite tõttu. Eraldi "suve köögid" olid samuti levinud suurtes famides põhja pool
Aastal 1121 tunnistas Soissonsi kirikukogu Abélardi hereetikuks ning mõistis tema esimese teoloogilise töö "Tractatus de unitate et trinitate divina" ("Traktaat Jumala ainsusest ja kolmsusest") põletamisele. Abélard määrati elama Püha Medarduse kloostrisse. Elu kloostris muutus aga Abélardi jaoks kannatamatuks ning tal lubati lahkuda. Hilisem elu Eraldatud kohta Nogent-sur-Seine'i lähedale ehitas Pierre Abélard kõrtest ja pilliroost onni ning hakkas eremiidiks. Kui sellest kuuldi, hakkasid Pariisi õpilased Abélardi juurde kogunema ning peagi oli teda ümbritsev maa kaetud telkide ja onnidega. Kui ta uuesti õpetama asus, leidis ta lohutust ja rajas oma Parakleedi (Püha Vaimu) kloostri. Kartes aga taas tagakiusamisi, jättis ta Parakleedi kloostri ning veetis kümme aastat oma elust Saint-Gildas- de-Rhuys'i kloostri eesistujana. Samal ajal sai ta aga Héloise'i määrata uue nunnade asutuse juhiks Parakleedis
Hali õde. Rännak alustati raskelt, algul oli koorem liiga raske, see tehti kergemaks tänu mõnedele headele meestele, ning osteti koeri juurde, kokku oli koeri 14. Samuti tegid nad valearvestusi koerte söögi kohta. Keset teekonda vigastas Dub õlaliigest, ta tapeti, seejärel surid nälga 6 uut koera, peale seda surid Billee ning Koona. Oli kevad, ning nad liikusid jää peal, kuid jää oli nõrk. Vahepeal peatus rakend John Thortoni onni juures, Buck oli väsinud, ning lamas maas, ega tahtnud üles tõusta, Hal hakkas teda peksma, peksma väga kõvasti, John Thorton läks Halile kallale, ja võttis Bucki enda hoolde. Kui rakend jääl sõitma hakkas vajus ta jää alla, mitte keegi ei jäänud ellu... Buck ei olnud seal ainuke koer, seal olid veel Skeet ja Nig. Skeet oli väike emane koer, kes pakkus igaühele armastust, ning lakkus alatasa Bucki haavu. Nig oli ka
Nüüd hakkasid Dick, Harris ja Dingo koos tegutsema. Negro tahtis saada härra Weldonilt lunaraha ja proua Weldon kirjutas talle kirja ja Negro asus teele. Herkules suutis ka proua Weldoni ja Jacki päästa. Peale seda olid nad jälle kõik koos, ainult neegrid osteti ära. Nad leidsid paadi ja hakkasid tagasi sõitma kohta, kus nende laev hukkus. Olles peaaegu kohal, hakkas Dingo haukuma ja ujus paadist kaldale. Kõik teised läksid tema järel. Dingo läks ühte onni, kus olid inimese luud ja seinale oli kirjutatud Samuel Vernon. Nüüd said nad Dingost aru. Koer jooksis onnist välja ja seal oli Negro. Negro tuli nimelt oma rahele järele, mille ta Samuel Vernonilt varastas ja sellega tahtis ta Ameerikasse sõita. Dingo hüppas talle kõrri, aga Negro sai vöölt noa ja tappis Dingo, kuid sai ka ise surma. Siis nad matsid Dingo ja Samueli maha. Õnneks said nad laeva peale, millega jõudsid Ameerikasse. Kuna James W. Weldon
ning Niika pidi minema põtru laskma. Selleks, et kütt olla, peab kevadel kindla arvu sooblinahku külla viima, viimasel ajal Niikal ei õnnestunud seda teha ja jahiarendaja Gauk juba ähvardas teda. Niika läks jahile. Puurides olid küll soobli jäljed, kuid nad olid lahti pääsenud. Ta järeldas, et seda tegi inimene. Ühel päeval pani ta püünised puuri lähedale ja Niika püünisesse oli jäänud lõksu naine, kes ei osanud rääkida. Niika viis naise enda onni. ,,Kus ma ta panen? Ületalve ei jäta mingil juhul. Kui ta jalg rada kannatab, viin laanest välja ..." (lk 305) 10 Niika üritab naisega vestelda, kuid tulutult. ,, Ta on põdenud polaarhullust, seda valge vaikuse ja tühjade lumealade tõbe. Paljud meist on sellest valgest kahjutulest läbi käinud...Ning kuulu järgi rohkem naised. Tõve järelkajad on mõnikord rängad... tuleb ette täielikku kõne ja tegevuseunu.." (lk 310) Niika pani naisele nimeks Emili
Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannesepuugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi 1 pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas. Ta ütles, et peab palgale järele minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud teda
Ta lubas Katil Jaaguga jääda. Jaak ja Kati olid linnas käies oma pulmapäeva juba paika pannud. Nad lubasid Nipernaadil tihti külas käia ja kutsusid teda oma pulma. Nipernaadi juhatas sulasele Moormaale teed oma mõisa ja lubas talle rohkem palka maksta kui Jaak. Moormaa lubas peagi sinna tulla. Nipernaadi lahkus Hansuoja talust. Seeba kuninganna. Sadas lund. Toomas jõudis Sirvastesse ja asus seal propse lodjale laadima. Tema paarimeheks sai Jaanus Roog. Jaanus viis ta Siimon Vaa onni. Siimonil oli tütar Maret. Toomas valetas, et on madrus ja ootab laeva. Ta sai sadamas tööd. Tegi töid kaluri onnis. Jaanus rääkis Siimonile, et ei salli Toomast ja tahab, et too läheks ära ja tema pruudi Mareti rahule jätaks. Toomas rääkis Maretile, et ta tädi Katarina Jee elab Peipsi ääres Mustvee rannas ja tal on uhked laevad, võrgud, lodjad. Toomas oli tõsisemaks muutunud, ei rääkinud palju. Ütles, et ühel päeval peab ta minema, aga tuleb aasta pärast kindlasti tagasi
võimalikult tervislik, sest loodusele ja endile me ilma järelmaksuta kahju teha ei saa. Arukamad ei soovi enam igal juhul odavaimat varianti, vaid panustavad kvaliteedile tehtud vigade eest tuleb reeglina hiljem hakata maksma palju hullemat hingehinda. Pealegi, öko ei ole vaid tare- tareke, vaid võib sobida ka linnakeskkonda. Täitsa palk ja põhumaja Muinasjutupõrsas Niff-Niff, mäletate, tegi põhust onni, mille hunt pikali puhus. Nüüd on mõned täie mõistuse juures olevad inimesedki hakanud ürgsel kombel põhu- ja isegi savimaju püstitama. Need ei kuku ümber, vaid võivad tohterdamata seista mitukümmend aastat ja sooja hoiab põhumaja hästi. Natuurehituse juhatuse esimees Allan Kokkota möönab, et väikefirma põhumajad on siiski suhteliselt alternatiivne ehitusviis käputäiele ökofännidele. "Savimaju me soojapidavuse poolest
Statsionaars psühromeetri konstant on k = 0,0007947, mis vastab tuule kiirusele v = 0,8 m / s. Statsionaarne psühromeeter on lihtne kuid selle tõttu on tal ka olulised puudused: meteoroloogia-onnis võib õhu liikumise kiirus erineda ülalmainitust ja konstant k samuti, temperatuuri langemisel alla 0º C vesi anumas külmub ja batislapp kuivab, mille tõttu psühromeetrit ei saa kasutada Aspiratsiooni ehk Assmann`i psühromeeter. Aspiratsioonpsühromeeter on kompaktne ja ei vaja onni. Psühromeetri skeem on joonisel. Nii "kuiva" kui ka "märja" termomeetri reservuaarid asuvad kaitsetorudes 1 mis veidi kõrgemal ühinevad üheks toruks 2 mille ülemises otsas asub õhupump ehk aspiraator 5 Õhupumba käivitab vedrumehanism või elektrimootor. Töötamisel imetakse õhku aspiraatorisse läbi torude, milles paiknevad termomeetrid ja paisatakse välja aspiraatori külgavade kaudu. Nii tagatakse kindla kiirusega õhuvool ja ühtlasi psühromeetri konstandi
erinevate autorite poolt kirja pandud. Need on eestlase Fr. R. Kreutzwaldi poolt mugandatud ,,Vägev vähk ja täitmatu naine", hispaanlase J. Marti kirjutatud ,,Nõiutud krevett" ja venelase A. Puskini sulest ilmunud ,,Kuldkalake". 9 ,,Nõiutud krevetti", ,,Kuldkalakest" ja ,,Vägevat vähki" võrreldes, teen järelduse, et need muinasjutud on suhteliselt sarnased. Kõikide muinasjuttude lõpud olid sarnased, vanaeit ja vanataat pidid oma onni tagasi minema, aga ,,Kuldkalakese" loo oli lõpp nii, et vanaeit suri vihast ja vanataat külmast. Vanaeitede soovid olid ka üsna samad, eriti ,,Nõiutud krevetis" ja ,,Vägevas vähis", kus mõlemad tahtsid kalu, sealiha, hanepraadi, kooki, saada kuningaks ja kõige lõpuks olla jumal. ,,Kuldkalakeses" olid soovid natukese teised, soove oli vähem ja kõige lõpuks tahtis vanaeit hoopis merevalitsejaks saada.
Sauna ja spa puhastamine Sauna päritolu ja ajalugu Ürgse sauna jälgi võib leida juba kiviajast. Sel ajal kujutas saun onni või koobast, kuhu viidi eelnevalt tules olnud kivid. Siis visati kividele vett ja nii tekkiski sauna niiske ja kuum õhk. Selle leiutajateks peetakse mongolite hõime, kelle kodumaaks oli Sise-Aasia, kuna mongolid olid rändaja rahvas levis see higistamiskümblus ka Jaapanisse, Koreasse ja üle Beringi väina Põhja-Ameerikasse. Kust omakorda levis tava Mehhiko ja Guatemalanini välja, seal leidis higistamiskümblus maajade ja asteekide seas rituaalset otstarvet. Osad mongoli hõimud
Kuningal on külm Mäng kolmes vaatuses, neljas pildis. O SALIS ED : KUNINGAS NARR, Joosep NOORTEENER, Mathias TEENER TOANEITSI VÄEÜLEM KIRJAÜLEM SISEÜLEM VÄLISÜLEM VARAÜLEM PÕLLUÜLEM KARJAÜLEM HÜVEÜLEM ÜLEMPREESTER KARLO ANGELA ISA EMA PEALIK, VALVURID, SÕDURID A e g: olevik K o h t: olematu maa Euroopa taladel Esimene vaatus (Ruumikas neljanurgeline tuba. Keskel suur laud paari tooliga. Teised toolid paremal seina ääres. Laua tagaotsas kõrgend, kus torkab silma midagi aujärje või mahuka tugitooli taolist. Toa kolmest uksest kaks on tagaseinas: üks lauast pahemalt kuningale, teine peagu paremas nurgas teenritele. Kolmas uks, kust tulevad ülemad, asub paremas seinas. Eesriide kerkides laual põleb küünal ja noorteener Mathias tõstab toole laua äärde. Kostab vali koputus paremalt tagaseina ukselt, aga noorteener ei võta seda kuuldavakski. Alles kui ...
ee/documents/main/referaadid/kaslased.htm) 3.2 Metskass Metskassid on suuremad kui kodukassid. Nende suurus on keskmiselt natuke alla 1 meetri ja nad kaaluvad 5-11 kilogrammi. Nende kasukas on väga tihe, et talvel külma ilma üle elada. Metskasse ei ole põhjapoolsetes maades, muidu on neid üle Euroopa. Metskass elab tihedates lehtpuumetsades. Ta sööb hiiri, jänesepoegi või linde, kuigi tal on raskem saada viimaseid kahte kätte. Ta käib jahil tavaliselt öösel. Oma onni ehitab ta tavaliselt puuõõnde, aga ta võib ka endale võeta rebase või mägra poolt maha jäetud uru. Metskassil sünnivad umbes 2-4 poega, kes kaaluvad umbes 40 grammi. Metskassi vaenlased on ilvesed, koerad, hundid jne. Metskass on väljasuremisohus, ja sellepärast on hakatud neid loomaedades paljundama. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaslased.htm) 3.3 Ilves Ilvese nägu on sarnane kassi näoga, aga tal on kõrvad tutiga ja põskedel on habe, ta
Et akna kasutatud seetõttu, et jutt ei aknast ei pääse toaõhu niiskus võimalik suhteliselt täpselt keskkonnamõju sõltub ole savist ehitatud onnist, kus enam välja. Tehakse õigesti, mõõta. Saab kindlaks teha, peamiselt soojuskaostläbi sooja ja elektri saamiseks kui majale ehitatakse mitu kWh elektrit ja mitu akna, on see näitaja väga kasutatakse onni kõrval olevat sundventilatsioon, vastasel tonni kütteõli on kasutatud oluline.Akna U-väärtust (W/ kasvuhoonet, katusele seatud korral koguneb jahedal ajal seadmete käitamiseks ja (m²K)) mõjutavad: päikesepatareid või hoovis klaaspindadele hulganisti ruumide kütmiseks. Kui akna konstruktsioon ja kõrguvat tuulegeneraatorit kondensatsioonivett.
Ta koges koiksuse raputavat ligiolu ning seda, kuidas selles jumalikus ligiolus vallanduvad pisarad ja naer. Tasa astusid ta tallad magiradadel lammaste kannul. Kui tal midagi teha polnud, motles ta valja uue maailma ning elas selle elu vlimase kui rakuga. Kari kosus tema kae all, toved ja metselajad hoidsid eemale ning onnistus puhkas karjuse tegude peal. Talved veetis lambakarjus kulas, kus tal oli vaike savist ja olgedest onn. Sageli kogunes kularahvas ohtuti tema onni juurde ning kuulas karjuse lennukaid lugusid kaugetest maadest ja salaparastest linnadest, uhketest paleedest ja neis valitsevatest vagevatest kuningatest - ja koik lAMBAKARJUS JA AEG imestasid karjuse teadmisi. Kinnisilmi raakis see oma jutte ja keegi ei osanud arvata, et k6ike, millest ta raakis, oli ta t6epoolest oma silmaga nainud, k6ike oma ihuga tundnud. Keegi ei taibanud, et k6ik need kauged
tädi Peipsi äärest.Nipernaadi maksis tüdruku isale oma kuupalga ,et ta saaks seal ööbida ja viibis mitu päeva seal.Esimene lumi tuli maha.Jaanus läks metsa puid raiduma.Ta muutus armukadedaks ,kuna Nipernaadi viibis tüdruku juures.Möödus mitu päeva ja tüdruk vaikselt armus Nipernaadisse. Kord tuli Jaanus Nipernaadi juurde ja teatas ,et tema tädi on teda külastama tulnud ja tiris Nipernaadi koos tüdrukuga endaga kaasa vana kalamehe onni kus Nipernaadi oli viimastel päevadel ööbinud.Kui nipernaadi oli uksest sisse astunud ,siis ta kohmetus.Seal oli tõepoolest üks naine. Tüdruk küsis naise käest ,kes ta on . Naine vastas ,et ta on Nipernaadi seaduslik naine. Tüdruk vaatas Nipernaadile otsa ja sai aru ,et see on tõsi.Nipernaadi palus tüdrukult vabandust ja ütles et teeb kõik et ta andeks annaks. Tüdruk palus mälestuseks tema kannelt.
Lihtsamaks ei teinud teda ka sugugi luulevorm. Mulle tundus jutkui oleks vahel kauni sõnastuse tõttu lause mõte kaduma läinud. Kuid üldiselt oli teos siiski arusaadav. Nagu juba alguses mainisin, ja nagu arvata ka on, keerleb kõik antud teoses ühe isiku, Peer Gyndi, ümber. Raamatu jooksul Peer areneb-kasvab. Või kasvab ikka? Peer Gyndi areng oleks kui mõõnade ja tõusude rada - ühel hetkel ta kahetseb ja üritaks nagu olukorda parandada (ase surivoodil, oma onni ehitades, vana mehena Norrasse tagasi pöördudes), kuid samas järgneb alati sellele arengule mõõn - läheb ta ju pärast ema surma kohe taas reisile, kus saadab taas mõtlematuid tegusid korda. Samamoodi juhtub ka siis, kui Peeri sõbrad Marokos tema laeva ära varastavad. Kaldal kurtes ja üksi kõrbes rännates mõtleb ta suhtelislt kahetsevaid mõtteid, kuid juba järgmisel võimalusel teeb oma vanu trikke edasi. Niisiis tekib mul küsimus, kas Peer Gynt on üldse võimeline arenema
“ Lk 120 - mindi koos koju emaküpsetatud põdra- ja kitseliha sööma, ema ikka sundis takka, et Leemet rohkem sööks ja onust eeskuju võtaks - Pärtel polnud Leemetit vaatama tulnud, kuigi oli seda lubanud, Leemet oli käinud metsaserval isegi piilumas, kuid sõpra ei näinud ta kusagil, ainult Magdaleenat ja Salme sõbrannasid, kes riietusid juba vastavalt külaelanikele, Leemeti ainsaks mängukaaslaseks jäi Ints, sest kuna kõik metsast lahkusid, sulges Tambet oma pere onni, kartes, et see võiks ka neid nakatada, Hiie oli nukker - Leemet ootas ikka veel pikisilmi kohtumist Pärtliga, Ints püüdis teha lohutada külainimeste üle pilkavaid nalju tehes, kuid see ei tõstnud poisi tuju, nad käisid alatihti metsaservas jälgimas külaelu ja Leemet ei andnud ennem alla, kui oma vana sõpra nägi, ta sisistas talle ussisõnu, et ta tähelepanu saada ning Pärtel tuli tema juurde, ta oli muutunud, talle meeldisid
tormas. Nähes 4 musketäri mürgitas Bonacieuxi. Selle tõttu suri Bonacieux d`Artagnani käte vahel, kes just tuppa oli jõudnud. Jõudis ka kohale lord Winter. 34.Athos kohtus öösel mingisuguse mehega. Hommikul said musketärid teada, et Planchet teab teed mismööda mileedi põgenes. Mehed suundusid seda teed mööda mileedile järele(4 musketäri; Planchet; lord Winter; tundmatu[kes kandis maski; kelle oli Athos kaasa kutsunud]). 35.Mehed jõudsid mileedi onni juurde ning algas tema kohtumõistmine. Ta sai karistuseks ühise vastuse-surmanuhtluse. Tundmatu mees oli timukas, kes mileedi õlale liilia oli kõrvetanud. 36.Mileedi palus armu aga siiski viis timukas ta teiselepoole kallast ninga tappis ta. Järgmisel päeval jõudsid musketärid tagasi Pariisi. 37.D`Artagnan ja tema sõbrad kohtasid meest Mueng`ist, d`Artagnan pidi minema kardinali juurde. Ta läks ja sai endale dokumendi mille omanik on musketäride ülemus.
Kõigepealt ta tahtis sõita Hollandi- Tunnelisse, et seal mõne veoki peale saada ja siis järgmise ja järgmise peale, nii olekski ta kuskil läänes, kus on ilus ja päike paistab. Tema põhiliseks eesmärgiks oli, et teda ei tuntaks ja ta ise kedagi ei tunneks. Ta otsustas leida mingisuguse töö bensiini jaamas- ta varustaks autosid bensiini ja õliga. Töölisena mängiks ta kurttumma, et keegi teda ei segaks ja ei hakkaks häirima. Selle raha eest mis ta teenib ehitab ta omale onni ja elab seal elulõpuni. Kurttumma teesklemine oli loomulikult tobedus, aga idee iseenesest meeldis talle ja läände minemisega oli tal tõesti tõsi taga. Kõigepealt tahtis ta aga oma õe Phoebiga jumalaga jätta. Ta läks kooli kus Phoebe õppis, ta oli isegi seal koolis käinud. Holden kirjutas õele kirja ja andis selle vanema daami kätte, et tema kirjakese Phoebe'ile IV b-1 klassi kätte toimetaks.
Sotsiaalse võrgustiku netikett 15 asja, mida ei tohiks kunagi FB-s või mõnes muus taolises võrgustikus teha: 1. Saata kirju FB kontole, selle asemel, et saata otse meiliaadressile 2. Lisada vanad sõbrad ja kohe nad unustada 3. Lisada inimesi, keda sa isegi ei tunne 4. Lisada reisikaaslased sõpradeks (reisi lõpus vahetatakse meili aadresse, sest nii on kombeks, see aga ei tähenda seda, et võiksid nad FB-s lisada ning onni peole kutsuda) 5. Aktsepteerida sõbrakutseid inimestelt, keda sa ei tunne 6. Uuendada oma staatust, kui sa peaksid hoopis haigena voodis olema 7. Kirjutada seinale, selle asemel, et suhelda privaatselt 8. Vigisema oma FB staatuses: kui sul on kellegi kohta midagi öelda, siis ütle sellele inimesele 9. Teised ärritavad staatuse uuendused (,,Juku on...", või laulusõnad) 10. Panna pohmas peaga üles eelmise õhtu raju pilte 11
187 viimane otsekõne). Robert käis vaid korra majas kuid edaspidi ei saanud lahti hirmust ka ise katku nakatuda. Edasi liikudes külast leidsid nad veel palju taolisi maju ja surnuid(lk.189 täppide vahelt). Edasi liikudes leidsid nad kohutava surnuaia(lk.190 täppide vahelt). Rändajad jõudsid linna, mis oli katku tõttu peaaegu tühi, ent sealt leidis Goldmund endale armsama Lene, kes polnud veel nakatunud ja nõustus nendega kaasa minema. Metsast leidsid nad onni, mille tegid enda koduks. Ühel päeval, kui Goldmund toidu jahil oli ja Lene marju korjamas, kuulis Goldmund Lene karjeid, ta jooksis hääle suunas ja nägi ühte meest Lenele kallale tungimas. Kaks meest võitlesid, Goldmund murdis kallaletungija kaela selleläbi ta surmates. Kallaletungija oli Lenet rünnates teda rinnast hammustanud ning seepärast haigestus Lene järgmisel päeval katku. Robert oli sellest suures hirmus ning Goldmund nägi selles võimalust temast vabanemiseks
Karina ehmus ning tahtis, et Marius ta maja juurde tagasi viiks , kuid Marius keeldus ning teatas, et mine ise kuhu poole tahad. Nad jõudsid rääkida veel Kerlist , kes pidi ilmuma alati enne seda kui keegi siit ilmast lahkub. Enne lahkumist surub Karina veel oma kuumad huuled Mariuse suule. Mees lubab, et Karina saab temast veel kuulda. Karina ja Pärt taaskohtuvad . Pärt on vana koera endale võtnud , nimetab teda nüüd Hundiks. Pärt juhatab tüdruku enda ehitatud onni juurde , kus Pärdil on Karinale üllatus. Karina must spordikott. Karina räägib Pärdile kohtumisest Kerliga. (Loe lk 149 -151- miks teda õekeppijaks nimetati). Nad hakkavad koos otsima teed maja juurde kuhu Aap maha jäi. Maja on teisel pool järve ning nad peavad minema ümber järve. Ühel hetkel märkavad nad järvel parve, mida Karina testima läheb, et ehk saab sellega üle järve. Kuid kui Karina parve peal on kaotab ta tasakaalu ning kukub istukile ning samas tuleb laine mis
Vladimir vaevalt maldas veel olla ilma Olgata. Pulmad tulevad. Onegin hakkas jooma, oli väga palju üksi. 5pt Tatjana uskus ennustusi, und, kaardipanekut ja palju muud. Tuli lumi, erinevad märgid. Tatjana kohtab õues Agafoni. Heidab sängi, näeb und: Lagendikul voogab ta ette must kärestik. Sellest viivad üle õrred. Tuul on vinge. Hange taga suur karu, kes hakkab teda taga ajama. Teed pole, jookseb metsa. Jõud saab otsa. Kase alt kahmab karu ta sülle ja viib onni. Kaob. Toas on kollid..ja Onegin. Kõik kuuletuvad talle. Onegin avab ukse, ütleb 'minu'. Tuleb Olga ja Lenski. Onegin ajab nad ära. Läheb noaga Lenskile kallale. Tanja ärkab. (karu, kolin, kont, nõid, osmik, purre, tont) Ballikülalised. Triquet-tamboovlane, teravmeelne poeet. Abieluettepanek Tanjale. Onegin vaikib, kummardab, pilk hell. Onegin kutsub Olga tantsima. Vladimir on armukade. II abieluettepanek? Olga+Jegveni 6pt Lenski jooksis ballilt ära. Onegin rahul ja mõtlik. Olga vaikis
ümarate nurkade näol. Lihtsa maja kivisse valatud vormidest saadi templeid, kui need püstitai püramiidplatvormide tippu, ja paleed, kui need rajati mitmekaupa üksteise kõrvale ümber mitme siseõue ja ühendati galeriidega. Maia eluase tervikuna oli mõeldud suurele perele ja sellesse kuulus enam kui üks struktuur. Nagu tseremoniaalsed keskused, olid ka need ehitised rajatud ümber õue, kus asuval aiamaal kasvatati pipart, viljapuid. Onni põranda alla maeti surnud- täpselt nagu valitsejad maeti kuni hilise järeklassikalise ajajärguni paleede alla. Sageli rajati tähtsama esivanema matusekoha peale pühamu või altar. Templid Maiade templid ehitati tavaliselt asula kõrgemate püramiidide otsa platvormidele. Hieroglüüftekstides kannavad need templid vahel nimetust k´uh nah ehk ,,jumala maja". Hilisel eelklassikalisel perioodil tõrjub astmikvõlv nii-öelda muud katused tagaplaanile.klassikalisel
Olen eluotsani tänulik!" Velsker vihastas ja käratas: ,,Mis sa seletad! T- tolvan..." Jakov vihastas samuti ja läks üleni punaseks, kuid ei öelnud sõnagi, võttis Marfal käe alt kinni ja talutas ta vastuvõtutoast välja. Kui vankrisse istuti, alles siis vaatas Jakov karmilt ka pilkavalt haigla poole ning lausus: ,,Oh teid, pukki seatud artiste! Küllap oleksite rikkale kuppu pannud, aga vaesele inimesele on ühest kaanistki kahju. Juudad!" Koju jõudnud ja onni astunud, seisis Marfa kümmekond minutit, hoides ahjust kinni. Talle paistis, et kui ta kohe pikali heidab, siis hakkab Jakov kahjudest kõnelema ja temaga selle pärast riidlema, et ta lamab ega taha tööd teha. Aga Jakov vahtis tusaselt ja meenutas, et homme on Johannes Ilmutaja, ülehomme Nikolai Imetegija päev, siis aga pühapäev, selle järel esmaspäev- raske päev. Neli päeva ei saa töötada, aga Marfa sureb kindlasti ühel neist päevist; tähendab, kirst tuleb teha täna
marmorkujusse. Aphrodite, heldinud nii skulptuuri ilust kui ka noormehe tunnetest, elustas kuju ja Pygmalion võttis ta naiseks. Lugu Pygmalionist inspireeris G. B. Shaw'd6 samanimelise komöödia kirjutamisel. Hiljem komponeeris F. Loewe7 selle näidendi põhjal muusikali "Minu veetlev leedi". Tuntud on ka Aphrodite armulugu Troojamaa karjuse ANCHISESega. Noormees, karjatanud terve päeva Ida mäe jalamil lambaid, seadis end päikeseloojangul oma onni magama. Just sel hetkel nägi ta enda ees pimestavalt ilusat noort naist, kes anus kaitset teda jälitava Hermese eest. Ega noorukil muud üle jäänudki, kui daamile onnis peavarju pakkuda. Sellest ühendusest sündis AINEIAS (roomlaste Aeneas) üks Trooja sõja kangelastest. Aineiasel õnnestus põlevast Troojast põgeneda ja pika ekslemise järel Itaalia rannikul randuda. Rooma luuletaja Vergilius tegi troojalaste heerosest oma eepose "Aeneis" peategelase. NB! Suurenda pilte!
taasloomise, uue identiteedi andmise kaudu. Samamoodi asjadel. Me võime küsida sellised küsimusi asjade kohta: millised on erinevad staatused, mis on objektil erinevatel eluetappidel ja erinevates kultuurides ja kuidas need staatused realiseeruvad? Kust see asi tuli ja kes selle tegi? Milline on olnud selle asja karjäär ja milline võiks olla selle asja ideaalne karjäär? Mis juhtub selle asjaga vananedes? Näide: onni kasutus Sukude juures Zairis: onni eluiga, kasutused, mida see ütleb inimese kohta. Kapytoff leiab, et kaup/tarbekaup peamine olemus on olla vahetatud teiste asjadega, olles seega universaalne. Traditsiooniliselt on erinevatel asjadel olnud erinevad vahetusringluse süsteemid (Nigeerias subsisteerimisasjad, auasjad, inimene/maa asjad), kuid tung on asjade kaubastumise universaalsuse poole. Ehk vahetada kõike, mida tehnoloogiliselt võimalik (tehnoloogia all peetakse silmas rahasüsteemi).
Õnnista peekrit, mis valmis on üle voolama, et kullana voolaks tast vesi ja kannaks kõikjale su õndsuse helki! Vaata! See peeker tahab jälle saada tühjaks, ja Zarathustra tahab saada jälle inimeseks." Nõnda algas Zarathustra loojak. 2 Zarathustra laskus üksinda mägedelt ja keegi ei tulnud talle vastu. Aga kui ta jõudis metsa, seisis korraga ta ees vanake, kes oli jätnud oma püha onni, et metsast otsida juuri. Ja nõnda kõneles vanake Zarathustrale: ,,Ei ole võõras mulle see rändaja: mõne aasta eest ta läks siit mööda. Zarathustra oli ta nimi; aga ta on teiseks muutunud. Tookord sa kandsid oma tuhka üles mäele: kas nüüd tahad viia oma tuld alla orgudesse? Kas sa ei karda tulesütitaja karistust? Jah, tunnen ära Zarathustra. Selge on ta silm, ja ta huuled ei peida jälkuse jälgi. Kas ta ei käi ehk seepärast nagu tantsides?
Ta hulkus liiga palju lese maja ümber. Siis ütles lesk talle viimaks, et kui ta ei lõpeta seal luusimast, siis tuleb 235 tal vastust anda. Kas ta hull olevat? Aga tema ütles, et tahab näidata, kes on Huck Finni peremees. Ükskord kevadel varitses ta mind ja püüdis mu kinni ja viis mu paadis kolm miili vastuvoolu üles, sõitis seal Illinoisi-poolsele kaldale, kus on suured metsad. Maju seal ei ole, ainult üks vana palkonn nii paksus tihnikus, et keegi seda onni ei leia, kui ta ei tea, kus see on. Ta hoidis mind kogu aja kinni ja mul polnud kordagi võimalust plehku panna.. Elasime ses vanas onnis, ja ta pani ukse alat i lukku ja võtme ööseks pea alla. Tal oli püss -- ma mõtlen, ta oli selle kusagilt varastanud -- ja me käisime kalal ja jahil ning elasime sellest. Alatasa pani ta mu luku taha ja läks kolme miili taha parve juurde, kus oli pood, ning müüs kalu ja jahisaaki viina vastu. Ta tõi viina koju, jõi ennast purju, tegi endale
Härmapunkt on temperatuur, milleni tuleb õhku jahutada, et tekiks küllastus jää suhtes, õhurõhku ja segusuhet muutmata. Psühromeeter koosneb kahest termomeetrist, millest ühe mõõtlekolb hoitakse märjana. Niiskuse väärtus määratakse termomeetrite näitude erinevuse põhjal. Lingpsühromeeter õhuniiskuse mõõtmiseks on vaja ühes käes termomeetrit ringi keerutada. Aspiratsioonpsühromeeter on kompaktne õhuniiskuse mõõteseade, mis ei vaja onni. Töötamisel imetakse õhku aspiraatorisse läbi torude, milles paiknevad termomeetrid, ühte (parempoolset) termomeetrit niisutatakse ja termomeetrite näitude järgi arvutatakse õhuniiskus. Hügromeeter on seade suhtelise õhuniiskuse mõõtmiseks. Juushügromeeter on rasvavabaks töödeldud inimese juus. Suhtelist õhuniiskust mõõdetakse karva pikkuse järgi. Maa on ainuke päikesesüsteemi planeet, kus vesi on kõigis kolmes olekus. Enamus veest, mis
kuigi oli kurb. Ka Salme püsis tol kurval sügisel kodus ja mossitas. L taipas: karud on ju talveunes! Rästikud kutsusid neid enda juurde talvituma. Koopas oli soe ja nad kõik lakkusid ühte kivi, mis maitses magusalt kui mesi ja tekitas kogu talveks mõnusa une. Korraks tõusti üles ainult kivi limpsimiseks. Kevadel sai uni otsa ja ka Vootele oli üleval. Nad läksid põdratagavarasid sööma Vootele onni all olevasse keldrisse. Süües lämbus onu ära ja suri. Luuk kukkus kinni ja L ei pääsenud välja. Ta murdis redelilt kukkudes vasaku käe kahest kohast. Kuna rästiku magasid, ei kuulnud tema appihüüdeid ega sisinaid keegi. Õnneks jätkus liha, aga laip hakkas mädanema ja mürgitas keldri õhku. L kaotas teadvuse ja arvas, et sureb. See hais jäi aga eluajaks talle ninna. Lõpuks kuulis tema sisinat unest ärganud ussikuningas ja rästikud kangutasid luugi lahti. 15.peatükk
Ta oleks tahtnud, et pojastki saaks tuuletark. Möigas näitas Hiiele ja Leemetile oma tuulekogu. See koosnes seina peale pandud sõlmedesse seotud paksematest ja peenematest köitest. Möigas tegi ühe sõlme veidi lahti ja tuba täitis tuuleiil. Ta pani mõned tuuled kotti ja andis Leemetile kaasa. 24. Vanaisa saarele tagasi jõudes ehmusid nad ära. Kaldal seisis Tambeti paat. Hiie tahtis Saaremaale tagasi põgeneda, kuid Leemet pidi vanaisale tuulekoti üle andma. Nad läksid vanaisa onni juurde. Vanaisa Tölp keetis midagi. Tegemist oli Tambetiga. Vanaisa oli mõistnud, et Tambet oli Hiiele järgi tulnud ning tappis Tambeti ära. Ta tundis uhkust Tambeti hiiglasuure pealuu üle. Ta otsustas sellest võidukarika teha, millest joob pärast edukat lahingut raudmeeste vastu. Hiie ei nutnud, sest isa oli ikkagi tahtnud teda tappa.Tölp näitas Leemetile tiibu ja arvas, et puudu on vaid mõnede raudmeeste luud.Hiie oli õnnelik, et võib Leemetiga tagasi koju minna
Ta oleks tahtnud, et pojastki saaks tuuletark. Möigas näitas Hiiele ja Leemetile oma tuulekogu. See koosnes seina peale pandud sõlmedesse seotud paksematest ja peenematest köitest. Möigas tegi ühe sõlme veidi lahti ja tuba täitis tuuleiil. Ta pani mõned tuuled kotti ja andis Leemetile kaasa. 24. Vanaisa saarele tagasi jõudes ehmusid nad ära. Kaldal seisis Tambeti paat. Hiie tahtis Saaremaale tagasi põgeneda, kuid Leemet pidi vanaisale tuulekoti üle andma. Nad läksid vanaisa onni juurde. Vanaisa Tölp keetis midagi. Tegemist oli Tambetiga. Vanaisa oli mõistnud, et Tambet oli Hiiele järgi tulnud ning tappis Tambeti ära. Ta tundis uhkust Tambeti hiiglasuure pealuu üle. Ta otsustas sellest võidukarika teha, millest joob pärast edukat lahingut raudmeeste vastu. Hiie ei nutnud, sest isa oli ikkagi tahtnud teda tappa.Tölp näitas Leemetile tiibu ja arvas, et puudu on vaid mõnede raudmeeste luud.Hiie oli õnnelik, et võib Leemetiga tagasi koju minna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
