miksokoobi. Seda näeb ainult südamega. Näiteks kui nähakse modelli, kes on kohutavalt ilus, kuid väga vinguva ja nõudliku iseloomuga, ei oleks ta absoluutselt hea sõber. Inimestel loeb peamiselt sisemine ilu, just see mida silmadega ei näe. Selle abil leitakse endale sõbrad ja armastus. Just need on elus kõige tähtsamad. Ilu peitub vaataja silmades. See kõik oleneb tema mõtlemisviisist. Ta näeb metsas samblasse kasvanud onnikest. Ta mõtleb, et kui nõme: kellele seda onni siin metsas vaja on. Siin ei ole ju midagi teha. Ei ole poodi ega palliplatsi onni lähedal. See on täiesti mõttetu. Nüüd näeb onni väga rõõmsameelse iseloomuga inimene. Ta vaatab onni ja mõtleb, et kui mõnus onnike. Väike ja armas, vaikses kohas , kus keegi segamas ei käi. Mõnus oleks siis oma parima sõbraga aega viita justkui mitte midagi tehes. Inimesed on erinevad, nii seest kui väljast. Väga raske on leida kahte inimest, kes on täpselt samasugused
Jan, Villu olid ehitanud parve, Villu suri siis ära. Jan elas metsa ääres ja Silver mõnisada m kaugemal. Jani ja silveril olid Kaja. Silver joonistas plaani puumaja jaoks ja Jan mõtles, kust puid saada. Rain pidi panema sinised riided ja läks sööma. Rain leidis laua, kuhu minna ja rääkis KAARLIGA JUTTU, EHK KIVIPEAGA. Kivipea rääkis, miks ta tuli vanglasse, siis läks minema. Rain läks voodi juurde ja ta nägi tee pakki, ta pani selle kappi.Jan ja Silver käisid metsas otsimas head onni ehitamis kohta, aga siis nad näevad lindu. Nad leidsid hea koha, seal oli 3 puud ja nad nägid hallikat lindu. Lind liikus poiste suunas. See lind pidi järvest kalu püüdma ja konni ka sööma. Haigur lamas muru peal. Poisid otsustasid ta ära matta.Rainil oli õudne vanglas. Keegi ei olnud teda külastanud. Rain oli koristaja noortevanglas. Rainile ei meeldinud noorte vanglas, kuna kõik mõnitasid teda. Rain pidi koguaeg koristama. Näpp selgitas talle, et mis on
Dovre-vana talt parema silma välja võtta ja vasema kõõrdi vaatama panna. Peer pole nõus ja tahab lahkuda. Trollid hakkavad Peeri taga ajama ja hammustavad teda. Kõlavad kirikukellad, trollid põgenevad ja koda langeb kokku. Peer on pimedas ja kuuleb endaga häält rääkimas. See on Kõvera ja hoiab Peeri vangis. Kõlavad kirikukellad ja Peer pääseb. Peer Gynt magab Åse karjuseonni kõrval. Ta kohtab Solveigi ja Helgat, kuid nad põgenevad. Peer Gynt on omale onni ehitanud, sest kohus võttis talt kogu päranduse ja onni ära. Solveig tuleb Peeri juurde elama, on oma vanemad ja õe maha jätnud. Peer läheb puid tooma ja kohtab eite, kes on tegelikult seesama rohelises kleidis tüdruk. Eidel on kaasa Peeri poeg. Eit tahab, et Peer Solveigi maha jätaks ja temaga abielluks. Peer läheb koju tagasi ja näeb, et Åse on suremas. Jutustab emale, kuidas nad Sooria-Mooria lossi lähevad. Ema sureb.
rannas tonnide kaupa. Siiski oli suvi täies hoos ja ta mõistis, et liivalossi ehitamine läheb kiirelt ja ei nõua palju aega. Seega otsustas ta võimalikult kaua pidutseda, ülbitseda ja Rates ringi luusida. Nif- Nif mängis terveid päevi rannas palli ja piilus ilusaid seatüdrukuid. Mängur Nuf-Nuf otsustas ehitada maja samuti randa - Kakumäe randa. Tema otsustas oma onnikese ehitada pilliroost. Nuf-Nuf mõistis samuti, et pillirooga ehitamine läheb kiirelt, ta otsustas, et ehitab onni hiljem ja teenib seni veidike rikkust pokkerit ja ruletti mängides. Teda võis näha vaid kasiinodes, kus ta kaarte piilus ja abi jaoks taeva poole vaatas. Vastupidiselt Nif-Nifile ja Nuf-Nufile, otsustas Naf-Naf kohe maja ehitama hakata. Ehituskohaks valis ta kesklinna. Ta käis Ehituse ABC poes ja ostis sealt kõik vajalikud tööriistad ja otsustas maja laduda kividest. Naf-Nafil läks maja ehitamisega kaua aega ja ta nägi selle jaoks palju vaeva. Maja tuli väga ilus, suur ja vastupidav.
,,Vaene Liisa" Tegelased: Liisa, ema, Ergio Liisa oli iseloomult väga sõbralik, rõõmus, tema ilu oli kirjaledamatu. Liisa elas koos oma emaga. Ema oli vanuses 60. Tema isa suri, kui ta oli 15 aastane. Neil oli enne seda suur talupidamine. Pärast isa surma, ei suutnud nad emaga seda enam üleval pidada ja nad olid sunnitud andma oma maa rendile. Ise kolisid nad väikesesse onni. Selle onni ääres oli väike tiik ja suur tamm. Liisale meeldis igal hommikul nautida loodust ja nautis seda suure rõõmuga. Ta oli väga õnnelik inimene, kuniks ta pidi ühel päeval minema linna müüma lilli. Ühel uulitsal sattus tema teele mõisahärra, kes oli silmipimestavalt ilus ja hell. Ta ostis Liisa käest kõik lilled ära. Liisa küsis lillede eest 5 kopikat, härra tahtis maksta 1 rubla. Liisa ei võtnud seda vastu. Härra päris, kus neiu elab.....Ja seejärel läksid nad oma teed
"Kas see minu soove ka täidab?", küsis ükssarvik. "Milleks sul soove vaja, sa oled ükssarvik uhkest kuningriigist, sul on ju kõik olemas!", nähvas siil. "Tegelikult, ei ole ma kuskilt uhkest kuningriigist, kuna minu vanemad surid, visati mind kuningriigist välja kuna minust pole enam kasu!", kurvastas Leila. "Ahsoo, vat kui kahju, äkki saan midagi su heaks teha?", küsis siil. " Ühte sõpra oleks küll vaja, seda rasket talve ma üksi üle ei ela, tuleb hakata onni ehitama!", ütles Leila. Selle jutu peale, krapsas siil aga kohe püsti ja hakkas tööle, Leila samuti. Esimese nädala möödudes olid juba esimesed märgid onni valmimisest. Läks mööda teine nädal, siis kolmas ja ühe kuu möödudes oligi onn valmis koos terve talve toiduvarudega. Leila oli väga õnnelik ning vastutasuks, et siilike teda aitas lubas ta tal terve talve tema juures elada. Järgmisel hommikul tegi siil kohutava avastuse, tema õnnekivi oli varastatud! Siil oli
Esimese öö veetis ta lageda taeva alla ja siis ei teadnud ta sellest saarest veel midagi. Teisel päeval nägi ta, et nende laev on veel sealsamas saare lähedal madalikul kinni. Ta imestas, et laev oli nii hästi vastu pidanud. Ta ujus laeva juurde ja võttis sealt kaasa kõik asjad, mida võiks vaja minna. Ta pidi käima laeval mitu korda ja alles hiljem sai ta aru, et oli väga õigesti teinud, sest paari päeva pärast oli laev kadunud. Crusoe ehitas endale laeva purjest onni, kus ta elama hakkas. Kuna ta ei teadnud, kes sellel saarel talle ohtlikud on, siis ehitas ta onni ümber tugeva ja kõrge tara. Sellest sai üle vaid redeliga. Tema onn asus kalju ääres, kuid ühe maavärina ajal varises see kalju veidi ja Crusoe hakkas kartma, et järgmine kord võib ta juba ise varingu alla jääda ja surma saada. Et seda ei juhtuks, otsis ta endale uue elupaiga jaoks kohta. Ta leidis selle koha ja ehitas sinna teise onni. Ta
See oli Crusoe, kes uhuti asustamata saarele. Esimse veetis ta lageda taeva alla ja siis ei teadnud ta sellest saarest veel midagi. Teisel peval ngi ta, et nende laev on veel sealsamas saare lhedal madalikul kinni. Ta imestas, et laev oli nii hsti vastu pidanud. Ta ujus laeva juurde ja vttis sealt kaasa kik asjad, mida viks vaja minna. Ta pidi kima laeval mitu korda ja alles hiljem sai ta aru, et oli vga igesti teinud, sest paari peva prast oli laev kadunud. Crusoe ehitas endale laeva purjest onni, kus ta elama hakkas. Kuna ta ei teadnud, kes sellel saarel talle ohtlikud on, siis ehitas ta onni mber tugeva ja krge tara. Sellest sai le vaid redeliga. Tema onn asus kalju res, kuid he maavrina ajal varises see kalju veidi ja Crusoe hakkas kartma, et jrgmine kord vib ta juba ise varingu alla jda ja surma saada. Et seda ei juhtuks, otsis ta endale uue elupaiga jaoks kohta. Ta leidis selle koha ja ehitas sinna teise onni. Ta mbritses ka selle taraga ja hakkas seda suvemajaks kutsuma
Crusoe ehitas endale laeva purjest onni, kus ta elama hakkas. Kuna ta ei teadnud, kes sellel saarel talle ohtlikud on, siis ehitas ta onni ümber tugeva ja kõrge tara. Sellest sai üle vaid redeliga. Tema onn asus kalju ääres, kuid ühe maavärina ajal varises see kalju veidi ja Crusoe hakkas kartma, et järgmine kord võib ta juba ise varingu alla jääda ja surma saada. Et seda ei juhtuks, otsis ta endale uue elupaiga jaoks kohta. Ta leidis selle koha ja ehitas sinna teise onni. Ta ümbritses ka selle taraga ja hakkas seda suvemajaks kutsuma. Crusoel oli küll veel püssirohtu, mille abil ta endale süüa hankis, aga ta muretses, et mis saab siis, kui püssirohi otsa saab. Selle jaoks otsis piisavalt suure maalapi ja ehitas sinna tara ümber. Ta hakkas seal kitsekarja pidama ja sai sealt alati süüa, kui tal oli vaja. Kari kasvas jõudsasti ja tal ei olnudki enam vaja metsas kitse taga ajada. Kord, kui ta käis saart uurimas, leidis ta suure viinamarjasalu
surmahirmus ronisid kõik mehed paatidesse. Neid oli 11 kuid ellu jäi vaid üks Robinson, kelle lained randa uhtusid. Oma esimese öö uues kodus veetis ta lageda taeva all. Teisel päeval märkas ta nende laeva, mis oli madalikul kinni ja üsna hästi vastu pidanud. Ta ujus sinna ja korjas kokku kõik vähegi vajaminevad asjad. Ta käis vrakil veel mitmeid kordi ja sai päästa kõik, mida vähegi kanda suutis. Paari päeva pärast oli laev kadunud. Ta ehitas laeva purjedest onni ning selle ümber vaenlaste kaitseks tara, kuna tal ei olnud aimugi, kas saarel on kiskjaid. Tema uus kodu asus kalju ääres, kuid mõne aja pärast see varises ja ta asus otsima ohutumat elupaika. Leidnud sobiva koha, ehitas ta uue onni, mis sai samuti taraga ümbritsetud. Tal oli küll toidu püüdmiseks püssirohtu, kuid tark mees mõtles ette ja leidis hea viisi, kuidas peale laskemoona lõppemist ka söönuks saada. Ta ehitas aia ja püüdis kinni kitsed, keda ta seal kasvatama hakkas
kõik mehed paatidesse. Neid oli 11 kuid ellu jäi vaid üks Robinson, kelle lained randa uhtusid. Oma esimese öö uues kodus veetis ta lageda taeva all. Teisel päeval märkas ta nende laeva, mis oli madalikul kinni ja üsna hästi vastu pidanud. Ta ujus sinna ja korjas kokku kõik vähegi vajaminevad asjad. Ta käis vrakil veel mitmeid kordi ja sai päästa kõik, mida vähegi kanda suutis. Paari päeva pärast oli laev kadunud. Ta ehitas laeva purjedest onni ning selle ümber vaenlaste kaitseks tara, kuna tal ei olnud aimugi, kas saarel on kiskjaid. Tema uus kodu asus kalju ääres, kuid mõne aja pärast see varises ja ta asus otsima ohutumat elupaika. Leidnud sobiva koha, ehitas ta uue onni, mis sai samuti taraga ümbritsetud. Tal oli küll toidu püüdmiseks püssirohtu, kuid tark mees mõtles ette ja leidis hea viisi, kuidas peale laskemoona lõppemist ka söönuks saada. Ta ehitas aia ja püüdis kinni kitsed, keda ta seal kasvatama hakkas
samas vähendab igasugust liikumist pidevalt. Seetõttu tuleks inimestel hakata oma mugavustsoonist kas või pisut välja astuma. Viimasel ajal saab vähest liikumist tähendada just laste seas. Miljonid arvutimängud, naljakad youtube-i videod ning palju muud huvitavat naelutavad lapsed tundideks arvuti taha, kus erilist liikumist ei toimu. Selle tulemusena võib märgata laste seas ka üha kasvavat ülekaalulisust. Kuhu on jäänud tüdrukute keksumängud ning poiste onni ehitamine. Kui neid mänge isegi mängitakse, siis enamasti virtuaalsel teel. Siin kohal võiksid mängu tulla vanemad, kes utsitaksid oma lapsi veetma rohkem aega värskes õhus ning tutvustaksid neile huvitavaid tegevusi, eemal arvutiekraanist. Nagu öeldakse on terves kehas terve vaim ning kuidas muud moodi saada tervet keha kui liigutades. Kui inimesed saaks jagu oma pahadest harjumustest ning astuksid loodud mugavustsoonist välja, luues nende asemele tervislikud ja energiat andvad tavad
laanemetsi, kuna seal leidub temale sobivat toitu, näiteks jänesekapsas. Laanemetsade võib kohata ka hunte, rebaseid ja ilveseid. Kokkuvõte: Mina puutusin kokku laanemetaga alles hiljuti, kui otsisin loomade söötmis kohta, kuhu jahimehed panevad loomadele toitu ja selle kõrval on puu otsas üks onn, millest on hea vaade söötmis kohale ning onnis olevalt voodi, kui ma sellest kuulsin, siis otsustasin minna kohe samal päeval seda otsima. Ma otsisin kaua ja asjatult kuna ma leidnud onni ega söötmis kohta, kuid ma nägin jänest. Koju jõudes oli ema murest murtud ja oli kuri. Ma olin ära ikka päris tükk aega. See mets, kus ma käisin oli laanemets. Elu on seiklus!
neil edukas aga ajal mil, Jack jahil oli, sõitisin lennuk mööda. Tuli oli aga kustunud. Ralph jooksis küll mäetippu aga ei jõudnud siiski õigeks ajaks. Lõpuks jõudis Jack oma semudega tippu. Ralph ütles, et lennuk sõitis mööda ja täna Jackile kustus tuli ära. Jack ütles, et liha oli vaja. Ralph väitis, et kui tuli oleks põlenud, oleks lennuk seda märganud ja nad oleksid abi saanud. Jack vabandas ja taaskord võeti Põssalt prillid, et tuld saada. Poisid ehitasid endale onni, saadi hästi läbi, kuni Jack ja Ralphi vahel tekkis probleem. Poisid said endale hõimu. Jacki hõim oli metsik, Ralph jäi aga noortega ning nemad olid rahulikud. Ühel õhtul jäi Simon haigeks ning jooksis kogemata Jacki hõimu territooriumile. Jacki hõim arvas, et tegu on koletisega ning jooksid Simoni poole. Endatehtud odadega, torgati Simon surnuks. Seejärel, varastati Põssa prillid. Ralph läks järgmine päev Põssaga Jacki territooriumile prille tagasi küsima
Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas. Ta ütles, et peab palgale järele minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud teda. Järgmisel päeval Habahannes uuris, miks parvepoiss Kudisiimu hurtsikus on
kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas. Ta ütles, et peab palgale järele minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud teda. Järgmisel päeval Habahannes uuris, miks parvepoiss Kudisiimu hurtsikus on
Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas. Ta ütles, et peab palgale järele minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud teda. Järgmisel päeval Habahannes uuris, miks parvepoiss Kudisiimu hurtsikus on.
Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas. Ta ütles, et peab palgale järele minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud teda. Järgmisel päeval Habahannes uuris, miks parvepoiss Kudisiimu hurtsikus on
Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas. Ta ütles, et peab palgale järele minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud teda. Järgmisel päeval Habahannes uuris, miks parvepoiss Kudisiimu hurtsikus on
Kui Getteri isa suri, läksid nad mõlemad Skalluse tallu elama. Clemeti esimene hülgejahile minek Kuna Clemet oli veel poisike, siis ei tahtnud keegi teda endaga hülgejahile. Christian võttis ta oma nn.rühma. Ta jäeti üksi hülgeema püüdma, teised läksid teisi hülgeid otsima. Ta sai selle hülgeema kätte. Kui teised tagasi tulid, siis nad imestasid, et ta tõesti oligi selle kätte saanud. Jakob läheb Skalluse tallu elama Clemet läks Jackobi metsa onni ja palus, et ta tuleks koos tema ja Getteriga Skalluse tallu elama. Väga pika aja möödudes oli Jacob otsustanud, et ta läheb nende juurde. Ta võttis kaasa oma härja ja teised loomad. Christiani lapse ristsed Clemet, Getter ja Jacob läksid kõik koos sinna. Clemet ei pööranud Getterile üldse selle peo jooksul tähelepanu. Getter oli Preili Marie peale armukade, sest Clemet tantsis temaga, mitte Getteriga.
eluaastast. Kuna ajaga on kujunenud, et seda teenust kasutavad pigem välisturistid on nemad sihtgrupiks kujunenud. Keskkonnasõbralikkusele ja loodushoidlikkusele pole teenuse kirjelduses otseselt viidatud aga kuna tegemist on elektrita puuonniga, milles on kuivkäimla võib seda loodushoidlikuks pidada. Kohale saamise alla on märgitud, et tuleb kohale tulla autoga aga arvestades, et onnid mahutavad 6-10 inimest oleks keskkonnasõbralikum organiseerida bussiteenust. Onni täpsemat asukohta nende kodulehel pole, on öeldud vaid, et see asub Alutaguse metsas. Seega saab oletada, et see asub Alutaguse looduskaitsealal. Saab öelda, et nad järgivad seadusi, kuna pakuvad teenust ainult karuvaatlus hooajal. Nende eesmärk ainult loomavaatlus ning seega ei häirita looma elu. Seda, et arvestatakse hügieeni nõudmistega näitab välikäimla olemasolu. Samuti on arvesse võetud ohutust, kuna vaatlus toimub siiski onnist.
FRIEDEBERT TUGLAS ,,INIMESE VARI" Maret Jakob Metsavaht Metsavahi naine Mees Arst Jakob läks sõjaväkke, peale seda sõtta. Kokku oli ära 7 aastat. Ema Maret nägi õudusunenägusi. Kohtas üht mees, kes teadis Jakobi, nad olid koos haigemajas olnud. Jakob saatis temaga oma emale kukru, kus oli oma ja võõramaa raha. Oma raha paberist, võõras kullast. Maret ärkas jälle mitu korda unest, läks jõe juurde, kust leidis eest oma poja. Viis poja onni. Poeg olid haige, haavatud sealt, kust riided polnud katki ja riided olid augulised sealt kust keha polnud haavatud. Ta oli mürgi pommi plahvatuse kätte jäänud. Nägu oli must. Jakob sonis, otsis vahel oma pampu, kukrut ja riideid. Üles ärgates käskil emal tema sonimistest mitte välja teha. Maret ei tahtnud hetkekski poja juurest lahkuda, kuid käis siiski vahepeal inimesi üle jõe venega sõidutamas. Ta kurtis teistele pojaga juhtunut, kuid ei
valib omale kosilase. Vennad läksid siis järgmisel hommikul Venla juurde, ning moor pühkis kohe kosilaste unistused. Moor seletas, et ta teenib endale ülalpidamist kanakasvatuse ja marjakorjamisega. Suved ja Sügised kookab ta usinalt kännulisil raisemail, maasika- ja palukakinkudel, kookab ning higistab ühes tütre Venlaga. Vennad ei olnud sellega aga päri ja lahkusid peale seda. Kõndides eemale viskasid nad rusikasuuruse kivi vastu onni ust ning moor tuli välja ja hakkas räuskama ja vanduma. Vendadel oli tekkinud suur vimm ja viha moori peale. Raamatus oleks konflikti lahenduseks vast see, et saame teada sellest, et Juhani kosis lõpuks Venlat, ligi 10. aastat hiljem sellest, kui vennad läksid Impivaara laande.
teda. Autor, kes kujutab ennast Onegini sõbrana tutvub temaga. Vladimir Lenski tutvus Oneginiga. Onegin ei meeldinud inimestele tema taktitundelisuse tõttu. Tatjana armus Oneginisse. Kirjutas Oneginile kirja. Vahepeal räägib Onegini päeva tegemistest. Tatjana räägib ainult njanjale oma suurest armastusest, mis teda iga päevaga aina kahvatumaks teeb. Tatjana näeb und, kus ta jookseb karu eest ja kui ta ära väsib, siis võtab karu ta sülle ja viib Onegini onni. Tatjana otsib unenäole seletust. Lenski saadab Oneginile duellikutse. Lenski sureb duellil. Olga on Lenski unustanud ja abiellub. Tatjana viiakse Moskva pruuditurule.Onegin saabub tagasi ja Tatjana võtab teda vastu väga külmalt.
asuvad raamaturiiuli taga ja ta kogemata ütles välja. Kalle ja Anders läksid ruttu proffessori majja ja nuputasid välja millise raamaturiiuli taga skeemid on ja võtsid need ja läksid. Nicke oli Rasmusega lahke tegi talle laevukesi ja vibusid. Kord palus Eva- Lotta luba suplema minna ja Rasmus moosis Nicke ära. Kui olid ära supelnud läksid nad põõsa taha riidesse panema ja siis panid nad metsa jooksu, neid otsiti aga ei leitud. Metsas kohtasid nad Kallet ja Andersit ja läksid nende onni sööma ja jooma, Kalle oli kodust süüa kaasa võtnud. Nad olid valmis juba põgenema aga nad saadi viimasel hetkel kätte. Kui kõik olid toas luku taga mõtlesid nad välja plaani et kui Nicke süüa tuleb tooma siis peksavad nad teda ja Kalle paneb plehku ja kutsub politsei. Nii nad tegidki. Rasmus pani ukse ka lukku ja viskas võtme aknast välja selle võtme leidis Kalle ja sai peagi pihta et see on toavõti. Kalle puges maja vundamendi alla peitu ja
Rigoletto Züsee alus on Hugo draama ,,kuningas lõbutseb". Rigoletto on monarhi (hertsog Duke) narr. Groteskne välimus, karistamatu oma elukutse tõttu saab kõike öelda. Elab lossi kõrval jõekese juures. Seal ka salajas ta 18a tütar Gilda. Monarh läheb siis üliõpilasena uksele ja palub juua. Käsib teenritel tüdruku kinni võtta ja lossi tuua. Andis aega ja võrgutas.Tundis uusi tundeid. Mõne aja ärast selgub et nad oid armunud. Rigoletto otsustas oma ülemuse tappa. Meelitas Duke onni ja laseb palgamõrtsukal tappa. Tappis esimese tulija , Gilda , ja ajas kotti. Rigoletoo näeb naastes kotti ja avastades sisu jätkab ise. Rigoletto tapab ballil duke ja paari päeva pärast hukatakse. Traviata Dumasi ,, kameelia daam" põhjal. Jutustab kõrgest soost mehe armastusest alama neiu vastu. See purustatakse julmalt. Ooper kutsus esile skandaali väheste dekoratsioonide tõttu. Aida Lavalejõudmine on triumf. Telliti suessi kanali avapidustusteks 1871. Viib antiikegiptusesse,
õed-vennad ei tohtinud hääletada, kuid järsku astus vana karu Baloo välja ja hääletas tema poolt, kuna oli vaja kaks häält, siis tuli ka must panter Bagheera ja maksis Mowgli eest noore surnud härjaga. Niiimoodi võetigi Mowgli karjasse. Poiss õppis hästi dzungliseadust, ning tarkusesõnu. Baloo oli selle üle väga uhke, kuna tema õpetas Mowglile dzungliseadust. Kuid ühel päeval varastasid ahvid Mowgli ära, nimelt nad tahtsid teada saada, kuidas onni ehitada. Nad tassisid teda mööda puid ning Mowgli jõudis abi paluda raisakull Chillilt. Raisakull pidi Mowgli teed meelde jätma, ning pärast sellest Bagheerale ning Baloole rääkima. Nii saidki panter ja karu teada, kus Mowgli on - ta oli Külmades Urgudes, ahvide linnas. Nii tõttasidki Bagheera ja vana Baloo Külmadesse Urgudesse, võttes endaga kaasa kaljumadu Kaa. Kui nad ahvilinna jõudsid tekkis väike võistlus, ning panter, karu, Kaa ja Mowgli võitsid.
Ilmselt enamus hakkavad savipotikesi voolima, sest valmis on toodud juba hunnik savi ja taimi ning usinamad ka teokarbitükikesi. Kambapealiku naine alustas lamedapõhjalise kausi tegemist. Keegi pole varem selle peale tulnud. Seal on parem asju hoida. Paljud tüdrukud on ringis tema ümber ning uudistavad. Mina alustan hoopis merevaigust tihase voolimist. Mulle on see raske, sest mu näpud on kohmakad. Peale mitut ebaõnnestumist on merevaigust linnuke minu peopesal, panen ta onni enda aseme kõrvale. Loodetavasti toob see mulle õnne ning järgmine kord ei pilla ühtegi nõud maha. Ema näeb mul nendega kõvasti vaeva, teeb erinevaid kujundeid sinna peale. Ma olen kohmakas ning lõhun paljud neist. Märkamatult on aeg nii kaugel, et metsapiirilt paistavad jahilt tulijad. Kõik hakkavad hõiskama, sest nad tulevad uhke saagiga - ühe suure isase metssea ning suure põdraga. Täna tuleb tõeline pidusöök suure lõkke ümber. Hakkasimegi loomadelt nahka maha võtma ning
polnud veel väga kaugelegi jõudnud, kui laev jäi suure tormi kätte ning kõik peale Robinsoni ära uppusid. Vesi kandis Robinsoni ühele saarele, kus ta leidis end olevat ainsa elaniku. Alguses ei mõistnud Robinson, miks just teda on sel moel jumala poolt karistatud, kuid kui vesi tõi saare lähedale Robinsoni laeva, muutus ta õnnelikumaks. Laeval oli endiselt päris palju kasutuskõlblikke asju, mille Robinson saarele enda ehitatud onni tassis. Töö oli ränk ja ta pidi tassimiseks ehitama ka parve, et asju paremini mandrile tassida, kuid töö tasus end ära. Robinson õppis valmistama tööriistu ja ta kodustas loomi. Ta rajas ka põllumaa, kust ta sai vilja leiva küpsetamiseks. Robinson toitus põhiliselt loomalihast. Ta küttis kitsi ja püüdis kilpkonnasid. Nälga ei pidanud ta eriti tundma. Robinson elas saarel rahulikku elu, kuni inimsööjad hakkasid saarel oma
soostik. Kätte paistavad Rakvere vallimägi, Kiviõli tuhamäed, Laiuse voor, Kärde, Kellavere, Räitsvere ja Ebavere mägi, Laiuse, Koeru ja Simuna kirikutorn. Mäe nõlvadel paiknevad päikesemaja, mägionn ja kännumaja, on rajatud lõkke- ja puhkekohad. Emumäe vaatamisväärsused Lisaks vaatetornile on Emumäel rabamändidest ja –juurikatest kultuuriseltside puukujude allee, Emumemme koda ja päikesetõusumaja. Torni läheduses on mitu puhkmajakest ja onni ning on olemas ka telkimis- ja piknikuplatsid. Emumäe looduspargis saab korraldada 2-6 kilomeetri pikkuseid jalutuskäike või matku. Emumäe asustus Emumäe jalamil asub Emumäe küla, mis on 770. aastat vana. Esmakordselt mainiti Emumäge Taani hindamisraamatus aastal 1241. Emumäe põllumaad on jätkuvalt kasutuses ja asustusstruktuur on püsinud muutumatuna. Emumäe idanõlv Emumäe idanõlval asub Peetla soostik, mis on Lääne-Virumaa üks suuremaid soid. Soostiku pindala on 5460 ha
Peer Gynt kasutas väga huvitavaid, kuid keerulisi lauseid. Miks ta siis oli ühiskonnaga pahuksis? Arvatavasti sellepärast, et ta ei vaevunud jälgida tavasid. Ta üritas võimalikult vaba olla ja tegi ka selleks kõik endast võimaliku. Piirates sellega teiste vabadust. Peer`i käitumine tegi haiget nii tema emale, kui ka Solveigile ja tüdrukutele. Peer Gynt ühel hetkel kahetseb tehtut ja siis jällegi püüab asja parandada. Näiteks naasmine Norasse eakas vanuses või onni ehitamine. Looturikkalt võib mõõn muutuda ka masendavaks, minnes peale ema surma reisile, kus teeb nii mõndagi mõtlematut. Sama olukord on ka siis, kui Peer´i sõbrad Marokos tema laeva ära varastavad. See juhtum tekitas küll temas kahetsust, kuid see ei takistanud tal tegemast uusi rumalusi. Tekib vaid küsimus, kas Peer Gyndil üldse on võimalus paremuse poole pürgida? Peeri´i lapsepõlv kujundas tema käitumist nii mõndagi. Sealt tulevad sellised arusaamad nagu
Ema oli mulle kunagi näidanud enda merevaigust õnnetoojat, nüüd tahtsin ka endale sellise teha. Meisterdasin endale merevaigust puulehe, see on minu jaoks elu märk, sügisel langevad lehed maha, kuid kevadel tulevad rõõmsalt uuesti. Panin meisterduse enda aseme kõrvale, et see ära ei kaoks. Loodetavasti toob see mulle õnne ning järgmine kord ei pilla ma ühtegi kaussi maha. Hakkas hämaraks minema ning kõik olid juba enda onni pugenud, kuid varsti oli kuulda jutukõminat ja rõõmsaid hõikeid. Mehed olid jahilt tagasi jõudnud ja neil oli päris korralik saak. Üks põder ja kaks kobrast, see tähendas et tuli hakata süüa tegema, sest mehed olid näljased ja väsinud. Minu vend hakkas põdral nahka nülgima, nülgimiseks kasutas ta vanaisalt päranduseks saadud tulekivist nuga, mis oli selleks tööks ideaalne riistapuu. Peale liha saime põdralt ka naha. Kobrastelt saime ka hambad, nendest saame endale ehteid teha
· Talude päriseks ostmine talupojad said osta, 19. sajandi teine pool. · Peremees talupoeg, kes on talu saanud raha, naturaaltasu või teokoormise eest. · Sulane talupoeg, kes aasta palga ja tööriiete eest peremeest abistab ja teeb mõisale vajalikud teopäevad. · Pops maata talupoeg, maaelanike kiht, kellel on ase võõral maal ja ka väike põllulapp. · Vabadik sulane, kes on töökohast peremehe juures loobunud ja soetanud omale onni või elab üürilisena, tal on ka väike põllumaa. Üürilisena peab tegema teopäevi omanikule. · Päeviline kohustuse katteks vastavas lepingus ette nähtud arv päevi töötav tööline. · Moonakas perekonnaga pöllutööline, kes elab peremehe maal. Iseseisev leibkond, töötasu moon ehk loonustasu (põllu-, karjasaadused või teatava maatüki kasutusõigus) · Põllutöölised palgalised inimesed, kes põllumajanduses töötasid, ei võinud olla lapsed alla
Kasutati suurte loomade luid ja nahku. Onne püstitati süvenditele. Pildi näitel katus mammutiluudest ja nahkadest. Selline ehitusstiil kandus üle kaa järgmisesse järku- mesoliitikumi ajajärgu algusesse (10 000- 5000 aastat eKr). Mesoliitikumi ajajärgul muutusid inimesed paiksemaks - vajati kindlamat eluaset. Vajadus kindlama eluaseme järgi pani ka inimeste aju tööle- tekkisid täiustatud tööriistad (pihukirves sai endale varre taha). Ehitades onni asendati loomade luud puitlattidega. Katuseks said kas loomanahad või hiljem kaa oksad/rood, millest viimased tehti saviga vettpidavaks. Varase Mesoliitikumi inimesed eelistasid külmadel ja märgadel perioodidel muidugi onnidele koopaid, kuid soojad ja kuivad ilmad meelitasid neid tagasi onnidesse. Inimeste aregn aga muudkui jätkus- onnidesse hakkasid tekkima kolded, onnid läiksid tänu ehitusoskuste paranemisele aina suuremateks ja tekkisid mitme koldega osad. Inimesed
veetnud suurema osa elust Mississippi kallastel kala püüdes, lävepakkudel magades ning oma sõbra Tom Sawyeriga seigeldes. Huckleberry Finn ja Tom Sawyer leidsid kulda ja nad said selle raha endale. Üks lesk võttis Hucki oma juurde elama aga Huckile ei meeldinud seal elada ja ta vahest magas väljas. Huck käis koolis ja õppis lugema ja kirjutama. Varsti ilmus linna jälle Hucki paps, kes võttis Hucki enda juurde ja lukustas ta ühte onni. Poiss tahtis onnist põgeneda ja tal oli ka selleks plaan ta tappis ära sea ja valas igalepoole verd. Huck põgenes ja terve linn arvas, et mõrtsukad tapsid Hucki ära. Poiss suundus oma kanuuga Jacksoni saarele. Saarelt leidis Huck Jimi, kes oli ori. Jimi oli tahetud maha müüa ja sellepärast oli ta põgenenud. Nad elasid kahekesi koss saarel, kui ühel päeval tuli Huckil mõte linna minna ja teada saada mis seal toimub. Ta pani endale tüdruku riided selga ja läks oma kanuuga linna
korraldused minna Luksemburgi vaimuliku abiks. Sinna jõudes oli Luksemburg peaaegu et maatasa tehutud. Ta võttis kampa kahe luuraja ja ühe teise mehega. Teekond vangilaagrisse algas kui luurajad oli Billy ja Weary mahajätnud. Wearyil oli olnud lapsest saati probleeme oma temperamendiga ja nii ka seekord. Ta hakkas Billyit peksma, siis sattus neile peale kamp sakslasi kes nad vangi võtsid. Billy ja Weary toimetati kuskile teeristmikule mahajäetud onni, kus oli veelgi ameerika sõjavange. Varsti hakkas kolonn liikuma raudtee jaama suunas. Teepeal lisandus veel vange. Raudtee jaamas jagati mehed vagunitesse ja sõidutati laiali vangilaagritesse. Billy sattus vangilaagrisse mis oli algupäraselt mõeldud vene vangitele, aga kuna ameeriklasi polnud mujale panna viidi nad sinna. Vangilaagris ootas neid kuum duss ja sõbralik vastuvõtt sealsete inglaste poolt. Neile pakuti süüja ja juua, ning mängiti isegi etendus maha
tätoveering. Ta kandis seljas valget triiksärki, sõjaväepükse - sama mustriga jaki oli ta pannud Heidile peale ning jalas mustad tanksaapad. Kuna tüdrukule ei olnud kuhugi minna, aitas Tanel teda ja juhatas ta metsaonni, mille pioss oli koos oma vennaga ehitanud. Onnini ei olnud pikk maa minna, kuid Tanel käis veel enne teeleasumist poest läbi ja ostis viina, kaks pudeli õlut, krõpsu, sokolaadi, välgumihkli ning lihapirukaid. Onni jõudes katsid nad magamisasemed kuuseokste ja paksude tekkidega. Mõlemad istusid teine teisele lavatsile. Tanel avas õllepudelid ja ulatas ühe Heidile. Pärast mõningast väikust küsis Heidi, miks poiss oli onni ehitanud. Tanel rääkis, et kui ta oli üks kord purjus peaga koju läinud, oli selles oli tulnud suur pahandus ja pärast seda otsustas tema vend mingi ohutu paiga teha. Kella kümneks oli neil viinapudel lahti tehtud. Heidi oli juba täis, kuid Tanel sellest kaugel
Mäslevast tulest jooksis punase katkuga kaetud Vana välja, ise täiest kõrist röökides. Kui ta järvepoole jooksis, sõid leegid teda nii tugevalt, et ta vajus korisedes poole maapeal maha, lastes tulel tema maiustamise lõpetada. Hiljem pärast tulenooletormi lohistasime söestunud kondid metsaäärde, kus Vanaga hüvasti jätsime ning siis oma töödega jätkasime. Mina Jörka ja Õrr tõime metsast paar toigast, korjasime sammalt ning panime püsti ühe uue onni, et lahkunud Vana perel peavari oleks. Seejärel jürasime küpsetatud lihakänsakat, mis oli liivane ja krigises hammaste vahel. Kuna valgus oli juba silmapiiri lähedal, polnud võimalust enam jahtima minna, et paremat saaki hankida. Järgmisel valgel ajal otsustasime lootsikuga, mille Jörka oli valmis saanud, järvele minna ja kala püüda. Ma kinnitasin varem teravaks tehtud luutükki puutoki otsa, et sellega kerge kalu tabada oleks.
Mäslevast tulest jooksis punase katkuga kaetud Börka välja, ise täiest kõrist röökides. Kui ta järvepoole jooksis, sõid leegid teda nii tugevalt, et ta vajus korisedes poole maapeal maha, lastes tulel tema maiustamise lõpetada. Hiljem pärast tulenooletormi lohistasime söestunud kondid metsaäärde, kus Börkuga hüvasti jätsime ning siis oma töödega jätkasime. Mina Jörka ja Õrr tõime metsast paar toigast, korjasime sammalt ning panime püsti ühe uue onni, et lahkunud Börka perel peavari oleks. Seejärel järasime küpsetatud lihakänsakat, mis oli liivane ja krigises hammaste vahel. Kuna valgus oli juba silmapiiri lähedal, polnud võimalust enam jahtima minna, et paremat saaki hankida. Järgmisel valgel ajal otsustasime lootsikuga, mille Jörka oli valmis saanud, järvele minna ja kala püüda. Ma kinnitasin varem teravaks tehtud luutükki puutoki otsa, et sellega kergem kalu tabada oleks.
Kui i sa oli tööl. Käis karu neil kodus ja kord kohtas isa seda karu oma sängis. Ta unustas ussisõnu, mis võiksid peletada karu, ja rääkis midagi saksa keeles, karu aga hammustas tal pea otsast ära. Isa suri. Teda põletati. Karu kinnitas emale, et na ei kohtu enam. Ema tegelikult enam ei armastanud karu. Ema võttis siis Leemetit ja ta õe ja läks tagasi metrsa elama. Seal oli ema vend Vootele, kes oli Leemetile onuks. Ta aitas neil ehitada onni ja kinkis 2 hunti. Emale meeldis see elu metsas, ta tundis end seal hästi. Kui nad kolisid, siis Leemet ei olnud isegi aastavanunegi. Metsas oli nüüd vähe inimesi, okid peaaegu kõik vanakesed. Leemet piilus tihti külailma, mis tundus talle üldse teistmoodi. Leemetil oli metsas ainult paar sõpra-Pärtel ja väike Hiie, Tambeti tütar. Tambet ei sallinud nende perekonda, kuna talle ei meeldinud see, et nad vahepeal külas elasid, ja ta ei sallinud Leemetit, kuna Leemet oli
Jaaku. Nipernaadi teatas Katile,et lahkub ning tunnistas austalt,et see polegi tema talu, et temal on hoopis mõis. Hoolimata sellest, et Kati armastab Jaaku oli ta nõus koos Nipernaadiga lahkuma. Kuid Nipernaadi polnud sellega nõus. Katist sai taluperenaine ja Nipernaadi lahkus läbi pori,vihmase ja külma sügistuulega talust. Seeba kuninganna Vihmased ja külmad ilmad olid saabunud, Nipernaadi oli väga räämas. Ta otsis omale mõnda onni elamiseks ja palus tööd. Ta läks kõrtsi, kus palus oma viimaste asjade eest süüa ja juua midagi ning öömaja. Kõrtsmik andis süüa ja juua, kuid öömaja sealt ei saanud. Nipernaadi otsis omale tööd ja sai Jaanus Roogilt pakkumise. Ta leidis ka omale öömaja Siiman Vaa juures raha ja toidu eest. Siiman Vaa elas koos oma tütre Maretiga mereääres väikses onnis. Jaanus käis Maretit otsimas kodus ja kohtus seal Nipernaadiga
lapsemeelsust ära. Ta solvas Tatjanat ainult. 10. Missugused on Tatjana ja Lenski suhted? Lenski oli Tatjana õemees. Tatjana suhtles küll Lenskiga aga väga vähe, sest Tatjana oli tagasihoidlik. 11.Tatjana unenägu. Mis toimub Tatjanaga? (Mida ta näeb ja mida ta sellest välja loeb?) Tatjana uni: Tatjana nägi kuidas ta jooksis karu eest, väsinult kukkus ta ikkagi maha ja karu võttis ta sülle ning viis onni, mis kuulus Oneginile. Onnis oli palju kodukäijaid, kuid need haisutavad, tulevad Lenski ja Olga. Onegin ajas neid minema aga nad ei läinud ära. Onegin sai vihaseks ning võttis noa ning hakkas Lenskit sellega lööma aga annem unenäo lõppu ärkas Tatjana ülesse. Tatjana taipas, et midagi halba on juhtumas. Tatjana otsib Oraaklist unenäo seletust, kuid ei leia ja on terve nädal, kuni nimepäevani masenduses. 12.Kuidas reageerib Onegini Lenski välja kutsele?
Jevgeni Onegin 1pt Jevgeni Onegin- nõtke, elegantne, vaba hoiak, meeldiv. Daamihuuled võib imeruttu naeratama võluda. Puudus kirg heli ees, luges Adam Smithi. Vabalt valitses armuteaduses. Noorelt jahe, ükskõikne, siiras, ustav, teravmeelne, armukade, kurvameelne, sädelev. Sai endale onu mõisa- seal oli tal igav. Diana- Onegini armastus ballisaalist. 2pt Vladimir Lenski- noor ja sirge poeet naabermõisast. Südames valitses arm ja truudus. Uskus, et sümpaatseid hingi peab kokku viima elutee. Otsis unelmaid. Kõnerikas. Onegin ja Lenski- vastandid. Hakkas meeldima koos ratsutada ja vestelda. Sümpaatia. Olga- lihtsameelne, siniste silmade ja blondide juustega, rõõmus. Tatjana- Olga vanem õde. Perekonnanimi Larin. Kahvatu, kartlik, nukker, tõsine, vaikne, hoidis nukkudest eemale, ei vallatlenud. Köitsid tuisuhood ja hirmujutud. Luges romaane. Pandi mehele. Jumaldus teisest- mängurist, frantist. Harjus mehega, tekkis rutiin. Valitses mehe üle...
. Kui Onegin tuli maale ,siis võttis teda vastu siiras armastus, mida ta polnud varem tunda saanud: puha armastus tema vastu Tatjana poolt. Tatjana armus Oneginisse. Kirjutas Oneginile kirja. Kuid Onegin vastas küüniliselt ja külmalt ei ja see oli raske neiule. Tatjana räägib ainult teenijannale oma suurest armastusest, mis teda iga päevaga aina kahvatumaks teeb. Tatjana näeb und, kus ta jookseb karu eest ja kui ta ära väsib, siis võtab karu ta sülle ja viib Onegini onni. Tatjana otsib unenäole seletust. Tal oli raske leppida Onegini ära ütlemisega. Onegin kiusas Lenskit ja tantsis ühel peol Olgaga, kes oli Lenski pruut. Ta tegi seda selleks et lõplikult näidata Tatjanale et ta ei soovi tema armastust. Kuid see solvas Lenskit ja ta kutsus Onegini duellile, kus Onegin Lenski maha lasi. Ta sai sellest sügava masenduse ja sellepärast lahkus. Ta sattus segadusse ning põgenes oma tunnete eest reisile. Tagasi
neljakesi. Hertsog ja kuningas esinesid linnades teatriga ja said selle eest raha. Finn sai teada ja tahtis koos Jimmiga ära põgeneda aga kuningas ja hertsog said nad kätte. Kord läksid Finn ja hertsog kuningat otsima. Kui Finn tagasi jõudis avastas ta, et Jim on kadunud. Ta küsis elanike käest, et kas nad teavad midagi Jimmist. Üks poiss ütles, et Jim võeti kinni ja viidi minema. Peale seda kutsus Finn Tommi ja nad hakkasid mõtlema, kuidas Jim välja saada. Nad leidsid onni Jimmi telgi kõrval ja nad hakkasid sealt kaevama tunnelit Jimmile. Kuid sellest saadi teada ja valvurid hakkasid neid taga ajama. Põgenedes sai Tom kuuli jalga. Finn läks kutsuma tohtrit. Tohter käis ära ja nad läksid postkontorisse. Neile oli seal kirjad. Finn läheb indiaanlaste juurde, sest tädi Sally tahab teda oma pojaks teha ja tahab teda tsiviliseerida. Lõpp. Oma arvamus
Ma laulsin laule Kuid kinkisin kõik ära. Tuul, see tänas mind Sookalmides on mu ütlemata sõnad. Tundmatu autor 12 SEE ON INDIAANI SUVI Pilved on mööndavalt maad ligi, ripuvad nagu rasked udarad, nõristades halli sappi. Tuulehurdad tantsivad galoppi, nende vilistav falsett vihiseb taeva all nagu rakett. Õuest on kadunud laste huiked, ära varaselt linnu luiked. Astrid aias pekstud porri, penigi pagenud onni. Sügis oktoober. Ent sa oled tagasi, rohkem ma ei küsi, kas, et sa kaua ei püsi, sest kullas ja purpuris metsateed on kiiresti tuhaks põlevad teed. Kuid su hiline lembus on vaeslaps selle embus. See on indiaani suvi, pärast seda tuleb talv ja lumi. Salme Ekbaum 13 NOVEMBER Võtaks toda vahust novembrikuud, kadu, kõdu ja tuulte turma. Suvi on mõistetud armutult surma Kõik mis tärkas ärkas ja
eripreemia G. Enescu´s Sonata in G esitamise eest Enescu rahvusvahelisel klaverikonkursil Rumeenias aastal 2005. Dirigent Juha Kangas on sündinud Kesk-Põhjamaal Kaustise regioonis, mis on tuntud oma tugevate rändmuusikute traditsioonide poolest. Kohaliku organisti pojana asus ta 13-aastaselt viiulit õppima. Ta alustas õpinguid helilooja Eric Fordelli juures, kuid hiljem sai tema mentoriks legendaarne viiuliprofessor Onni Suhonen. Just Suhoneni kvartetiklass on see koht, mis pani aluse tema isiklikule stiilile viiuldaja ning dirigendina. Aastal 1972 asutas Juha kammerorkestri, mille 10 11 aastased liikmed olid eranditult Kokkola Konservatooriumi õpilased. Mainimist väärt on ka fakt, et Juha ei tahtnudki esialgu dirigendiks saada. Ta on endast mõelnud kui muusikuid teenivast muusikust. Ainus, mis teda köidab, on esitada muusikat, mille kvaliteedis ta on veendunud. Kesk-Põhjamaa Kammerorkestri
Ühel päeval märkab Loki jõel oskamatut parvetajat, kes näeb parve juhtimisega suurt vaeva, see on Toomas Nipernaadi, kes vastandub teistele parvepoistele sellega, et tal on palju aega: ,,Issandal on palju päevi ning mul on aega veelgi rohkem!" Tema teeb ka ainsana peatuse kaldal, veetes esimese öö parve peal taevasse vaadates. Ta tunneb kevadeti iga loodusilmingu vastu suurt huvi, vaimustub kõigest. Kui Nipernaadi kahe püütud haviga ühel päeval Kudisiimu onni sisse astub, pajatatakse talle muuhulgas ka Habahannese rikkuse päritolu, nooruses olevat ta olnud pätt, siis aga ostis kord Riia turult puugi ja rikkus tuligi vilja näol majja. Puuki oli endale proovinud osta ka vana Kudisiim, kuid teel Riiga astus ta läbi Lagriküla kõrtsist, kus kohtas rätsep Tokkroosi, kes veenis teda nii kaugele mitte minema, vaid otsima selle tegijat kodukandist. Tokkroos ise nõustus puuki valmistama.
kaugusest, mis teda pojast eraldas, ja ta ei võinud kujutleda maid ning kohti, kus see Ometi ei kuulnud ta iial midagi, mis oleks puutunud ta pojasse. Sest sõda ulatus liikus. ühest maapiirist teiseni ja sellest osavõtjaid oli äraarvamata, nagu liiva mere ääres. Nagu üle tühjusekuristiku kandus ta mõte. See algas oma teekonda siitsamast onni Ühed teadsid jutustada ainult vettimisest ääretuis sois ja metsis, teised jälle eest, jätkusid sama jõgi ja samad künkad. Ta sammus kord üles, kord alla jõe kallast meeletuist marssidest met-sikuis mägedes. Ainult üks oli kõigile ühine: viha, ärritus mööda - sajad ja tuhanded verstad. Ja mida kaugemale ta sai, seda ebatõelisemaks ning neede. muutus maailm
Siis tulid koju kaks poissi ja Mattias sai kohe aru, et need on ta teised vanemad vennad Mikk ja Mait ja nendega olid kaasas ka veel mingid kolm võõrast poissi, kes hakkasid õlut jooma ja pidu panema suurtega. Vahetevahel varastasid Mattias ja Martin mõne õllepudeli ja jõid selle ära. Hommikul oli poistel pohmell. Siis Martin varastas endale ja vennale rattad, millega nad ringi sõitsid ja ühel päeval ei tahtnud nad enam kodus olla, kuna kõht oli tühi ja nii läksid nad jälle Keni onni. Siis nad elasid jälle kerjuse elu, kuni tuli talv ja nad hakkasid käima päeviti päevakodus, kus oli soe ja nad said seal end puhtaks pesta ja kui õhtu saabus, läksid nad koju, kus nad said ükskord suure pahandusega hakkama. Nimelt nad tegid lõksu ja lootsid, et onu Paul kukub pikali, siis aga tuli hoopis vanaema, kes lendas prantsatusega põrandale ja nii nad löödi uuesti kodust välja ja siis polnud neil midagi muud teha, kui jälle Keni urkasse minna. Mattias
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
