Kloostrid levitasid teadmisi ja oskusi kaudselt Dominiiklaste ja frantsiskaanide mungad liikusid ringi ja suhtlesid rahvaga. Tsistertslastel aga olid suurepärased saavutused põlluharimises ja aianduses 1407 a asutasid birgitiinid Pirita kloostri, mille puhul oli tegemist segakloostriga Klooster etendas olulist rolli ümberkaudsete eestlaste usuelus. 23) Peamised kultuurivahendajad keskajal: # Maas olid kohalikud omavalitsused. # Linnas olid vaimulikud asutused. 24) Pärast muistset vabadusvõitlust muutusid enamik muistseid kihelkondi kirikukihelkondadeks. Nad kaotasid haldusliku tähenduse ja kujunesid kirikuringkonnaks, maakoguduse alaks inimeste kirikusse kuuluvuse järgi, ühe vaimuliku ametipiirkonnaks. 25) # Dominikaani ordu eesmärgiks sai jutluste ja õpetuse abil katoliku usu tugevdamine.Tallinnasse asusid dominiiklased 1229, Tartusse 1300, mõnevõrra hiljem ka Narva.
2. KOHTUTE STRUKTUUR (RAKING) 66 P.3. JÄRELEVALVE INSTITUTSIOONIDE FUNKTSIOONID JA PÄDEVUS 67 TEEMA 7. PÕHIMÕISTED 69 TEEMA 8. TEISED ORGANISATSIOONID - I RÜHM: KOHALIKUD 71 OMAVALITSUSED; RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID; KULTUURAUTONOOMIA; KUTSEALADE OMAVALITSUSED; KIRIKUOMAVALITSUS- NENDE JURIIDILINE LAAD, FUNKTSIOONID JA PÄDEVUS §1. KOHALIKUD OMAVALITSUSED - MÕISTE, JURIIDILINE LAAD, FUNKTSIOONID, 71 PÄDEVUS JA STRUKTUUR P. 1. MÕISTE 71 P.2.JURIIDILINE LAAD 71 P.3. FUNKTSIOONID 72 P.4. PÄDEVUS 72 P.5. STRUKTUUR 73 § 2
On loomulik, et mõnikord tekib kahe osapoole vahel arusaamatusi, seega on koostöö lapse kooliga väga oluline. Suure tõenäosusega aitab see kaasa erimeelsuste lahendamisele või nende edaspidisele vältimisele. Mõnikord on abi sellest, kui rääkida teiste lastevanematega, kes on sarnases olukorras. Selleks on Suurbritannias olemas vanemate suhtlusvõrgustikud, kohalikud ja üleriigilised vabatahtlike organisatsioonid ning tugigrupid. Kõik kohalikud omavalitsused peavad jagama asjakohast informatsiooni ja pakkuma tuge lapsevanematele, kellel on hariduslike erivajadustega laps. Suurbritannias asuvate vabatahtlike ühingute poolt pakutavate teenustega kaasneb enamasti ka sõltumatu tugigrupp vanematele (IPS Independent Parental Supportest), kuhu kuuluvad sel alal pädevad vabatahtlikud, kes vanematele tuge ja nõustamist pakuvad. Enamus lapsevanematele mõeldud ühinguid pakuvad: konfidentsiaalseid abiliine (pakuvad tuge telefoni teel);
Sisse veetakse pms kütust, metalle, masinaid ja loomseid toiduaineid. Kaubeldakse põhiliselt Euroopa Majandusühenduse ning Lähis- ja Kesk-Ida maadega. Suurt tulu saadakse välisturismist. Tervishoid. Tervishoidu juhib siseministeeriumi tervishoiupeadirektoraat, ametkondade sellalast tegevust kooskõlastab tervishoiu ja sotsiaalasjade komisjon. Haiglad kuuluvad riigile, ametiühinguile või eraisikuile. Haiguskindlustus hõlmab u poole rahvastikust, varatuid abistavad omavalitsused. Sündimus oli 1982 a 13,4%o, üldsuremus 7,4%o, laste suremus 11,5%o ning keskmine eluiga meestel 70, 7 ja naistel 76,2 a., aasta 2000 seisuga on aga mehe keskmine eluiga tõusnud 75.32 vanusele ja naise oma 82.49 a. Peamisteks surmapõhjusteks olid: vereringeelundite haigused, pahaloomulised kasvajad ja peaaju veresoonte kahjustused. Kuurorte on üle 130, enamik loode- ja kaguosas (Caldas de Reyes, Lanjarón, Carratraca, Santa Cruz de Tenerife). Haridus. 17
Enamlased lubasid sõja jätta, anda maad. Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. 26.oktoobril kukutati ajutine valitsus petrogradis. 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingissepp võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgemimaks kohalikuks valitusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eestotsas seisis Jaan Anvelt. Kõik olulised otsused langetati enamlaste partei keskkomitees Petrogradis. Demokraatlikult valitud omavalitsused asendati töörahva saadikute nõukogudega. Miilitsa asemel alustas tegevust enamlik Punakaart ning Eesti rahvusväeosi püüti asendada Punaarmee üksustega. Kohtute asemel loodi revolutsioonilised tribunalid, mis eirasid kõiki seadusi. Enamlased piirasid oma poliitiliste vastaste tegevusvabadust, keelustasid nende koosolekud, sulgesid ajalehti, vangistasid juhte. Eestis kehtestati piiramisseisukord ja algas baltisakslaste ja eesi rahvuslaste arreteerimine
Selline kogus prügi pani Euroopa Komisjoni kahtlema, kas Eesti prügimajandus üldse toimib või mitte. Paljudes Eesti haldusüksustes pole hetkel kasutusel jäätmete eri kogumissüsteeme kadumajapidamise ega ühiskondlikul tasandil, mis põhjustab mõnel juhul jäätmete ebaseaduslikku ladestamist. Võimalik, et ühe hoogtööpäevakuga koristatud prügikogus sai olla nii suur just sellepärast, et Eestis napib nõuetekohaseid ladestuskohti. Kohalikud omavalitsused oleksid pidanud juba 2005. aastal korraldatud jäätmeveosüsteemi käivitama, kuid see ei toimi praeguseni enam kui pooltes valdades. Toimuvat võib nimetada massiliseks seaduste eiramiseks, kuid riigil puuduvad kahjuks erilised sunnimeetodid valdu tegutsema õhutada. Nii kaua kui jäätmete tekitajad pole seotud kogumissüsteemiga on paratamatu, et jäätmed satuvad metsa alla. Nii miinuseks kui ka plussiks Eestile on tööjõu vaba liikumine Euroopas. Praeguseks on
deklaratsioon. Igakord tekib küsimus, mille jaoks on vaja ja kas ikka on vaja ning õigus küsida kõiki neid andmeid? Põhiline huvi on üldjuhul eraelu puutumatusel. Perekonnaelu puutumatus jääb tahaplaanile ja nii pööran oma töös tähelepanu just eralu puudutavale küsimusele kui perekonnaelule. 1. ERAELU PUUTUMATUS Põhiseaduse § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Antud paragrahv kaitseb eraleu puutumatust, mis konkretiseerib üldist isiksusõigust. Eraelu laias tähenduses hõlmab ka perekonnaelu. Samuti kaitsevad eraelu kodu ning korrespondentsi puutumatuse põhimõtted
Reguleerib õiguslikult võrdväärsete osapoolte vahelisi suhteid. Tsiviilõigus. Reguleerib füsilise ja juriidilise isiku õigus- ja teovõimet, isiku esindatust ja eestkostet, perekonna-, pärimis-, omandi-, lepingu-, võla ja kahju hüvitamise suhteid. Haldusõigus. Valitsemisõigus, reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest. Finantsõigus. Sisaldab eeskirju, mille järgi riik ja omavalitsused koguvad ja kasutavad raha oma ülesannete teostamiseks. Protsessiõigus. Menetlusõigus. Määrab kindlaks kohtupidamise korra ehk selle, milliste reeglite järgi toimub õigusemõistmine. Õiguse allikad: Õiguslikud tavad. Osa tavanorme säilisid traditsioonilisel kujul. Leping. Kohtulahendid ehk kohtupretsedendid. Kohus loob oma otsusega õigust. Õigusteadlaste arvamused. Kohtunike mitteametlikud kommentaarid Õigustloovad aktid ehk normatiivaktid
Duuma kujunes märksa pahempoolsemaks. Pahempoolne valimisblokk – sotsialistid ja radikaalid. Nad võitsid Eestimaa kubermangus, Liivimaa kubermangust duumasse Eduerakondlased, jälle ühineti kadettidega. II duumas tegid Balti saadikud jõupingutusi terrori lõpetamiseks. Arupärimine valitsusele karistussalkade tegutsemise kohta. Valitsus püüdis võimude teguviisi õigustada. Esimeseks eestlaste seaduseelnõuks oli maaküsimuse lahendamine, demokraatlikult valitud omavalitsused, mõisnike maavalduste kärpimine, maa andmine talupoegadele põlisrendi alusel. See eelnõu ei jõudnud kaugele. 3. juunil 1907 aeti Riigiduuma laiali. 3. juuni riigipööre 1907 1907. aastal 3. juuni riigipööre piiras vaesemate rahvakihtide ja vähemusrahvuste esindatust Riigiduumas. 1907.a. 3. juuni valimisseadus muutis radikaalselt valjameeste koosseisu mõisnike ja suurkodanlaste kasuks, kelle hulgast üle kogu riigi pärines 2/3 valijameeste üldarvust.
valimised. Otsustasid laiali saata ka suvel demokraatlikult valitud Maanõukogu. Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Teatas, et Venemaal on vaja luua „ühtne töörahva ja sotsialistlik võim“, mida tuleb toetada kuni Eesti Asutava Kogu kokkukutsumiseni. 20. novembril peeti Tallinnas Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee, maavalitsuse ja Maanõukogu liikmete salajane nõupidamine. Kohalikud omavalitsused pidid võimu visalt enda käes hoidma. Tuli intensiivistada bolševike ja uue võimu vastast agitatsiooni. Esmane tähelepanu eestlaste relvastamisele ja organiseerimisele. Eesti väeosadesse saata palgalisi agitaatoreid tegema kom. vastast propagandat. Üle kogu Eesti hakata moodustama sõjasalku, kohalikud + eesti polkude soldatid. Ometi jõudis Maapäev 15. nov. Toompea lossis varem koguneda ja kuulutada ennast kuni Asutava Kogu kokkutulekuni kõrgemaks võimuks Eestis
Samuti peab tõendama, et kahju tekkis just tee seisundist tulenevalt. Kahju saades on autojuhi esmaseks kohuseks fikseerida olukord. Kõige kindlam on selleks kutsuda sündmuskohale politsei. Soovituslik on ka ise fotografeerida sündmuskohta. Politsei kutsumine on vajalik eelkõige mõõtmisteks – fikseerimaks, et teel olev auk oma mõõtmetelt ei vasta kehtestatud nõuetele ning et juhtum toimus just täpselt selles kohas. Teeomanikeks Eesti Vabariigis on üldjuhul kohalikud omavalitsused (vallad ja linnad) ning riik. Paljudel kohalikel omavalitsustel on infotelefonid, millele on soovituslik teatada kohe ohtlikust kohast teel ning paluda tarvitusele võtta meetmed edaspidi selliste juhtumite vältimiseks. Riigimaanteel toimunud õnnetuse korral teavitatakse maanteeametit. Kahjusaaja järgmine samm on kahju suuruse tõendamine. Selleks tuleb võtta kalkulatsioon või remondiarve. Asendamisele kuuluvad detailid (rehv, velg vm) on mõistlik alles hoida.
MAJANDUS II Teaduspõhine majandus 1. Millele põhineb teadmuspõhine ühiskond? Põhineb teadusuuringute tulemustel, töö paindlikuse hindamisel ja innovatiivsusel. 2. Majanduskasvu olulised tegurid on .... kapital, tehniline progress, loodusvarade kasutamine ja areng, rahvastik ja tööjõukvaliteet. 3. Mis on deindustrialiseerumine? Deindustrialiseerumine on sotsiaal- majanduslik muudatuste protsess, mis on põhjustatud tööstusliku tootmise, eriti rasketööstuse või tehaste kõrvaldamisest või tootmismahu vähendamisest ühes piirkonnas. 4. Nimeta teadmusühiskonna tunnused? Paindlikum ja vabam töökorraldus, oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas, oskus rakendada oma teadmisi, ülemuse ja alluva roll pole kindlalt määratletud 5. Väljaränne Eestist. Miks lahkutakse? Parem elukeskkond, sobivam kliima, parem töö, isiklikud põhjused 6. Inimressurssi väärtustamine. Kuidas saavutame inimressursi kvaliteedi? Viimastel aastatel on inimressurssi ...
nõndanimetatud vaba lepingu lühiajaliseks maakasutuseks. 1816. aasta talurahvaseaduse rakendamiseks loodi Eestimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon[1]. Talupojad said isiklik vabaduse ja hakkasid ise maksma pearahamaksu ja muid riigimakse ning hoolitsema magasiaitade funktsioneerimise eest. 1816. aasta talurahvaseadus tekitas nüüdsest isiklikult vabadeks saanud talupoegade kui riigikodanike jaoks ka talurahva omavalitsused ehk mõisavallad, mis võisid mõisavalitsuse järelvalve all otsustada lihtsamaid talupoegade ühiseluküsimusi. Need langesid kokku mõisate piiridega. Kogukonnavalitsus pidi kindlustama 6 talurahvale pandud mõisa- ja riigikoormiste täitmise, hoolitsema vaeste ja haigete eest, pidama ülal koole ja valvama korra järele oma territooriumil. Mõisavald võis asutada ja üleval pidada talurahvakoole
loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid Lisaks Keskkonnainspektsioonile teevad keskkonnaalast järelevalvet veel kohalikud omavalitsused ja mitmed riigiasutused, seda küll kindlaksmääratud valdkondades jaulatuses. Keskkonnaalast järelevalvet teostavad riigiasutused ja KOV: - Maksu- ja Tolliameti - Politsei- ja Piirivalveameti - Päästeamet - Tarbijakaitseamet KESKKONNAAMET Keskkonnaameton valitsusasutus, mis tegutseb Keskkonnaministeeriumivalitsemisalas KKA ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutusepoliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste
H a r i d u s e m õ i s t e : h a r i d u s o n õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste , oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust kontrollib * Eesti Vabariigi Põhiseadus § 37 -Igaühel on õigus haridusele -Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. -Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. -Lapse hariduse valikul on otsustav sõna vanematel -Hariduse andmine on riigi järelevalve all
Bromley by Bow Centre’s töötab tänapäeval ka insights team, kes põhiliselt tegeleb keskuse töö turundamisega (Insights, 13.10.2020). 3. 3. Analoogiad Eestis Meie hinnangul Bromley by Bow Centre’ga puuduvad, küll aga on näiteid üksikutest üritustest, mis kaasab vabatahtlikke ning mille eesmärk on teha midagi kogukonna hüvanguks, näiteks koristustalgud “Teeme ära!”, Naabrivalve ja Noored kooli projekt. Selleks, et analoogiad Bromley’ga tekiks, peaksid kohalikud omavalitsused korraldama rahva seas rohkem uute ideede konkursse, et nad saaksid arvestada inimeste arvamustega. Sarnaste ettevõtmiste finantseerimiseks tuleks koguda annetusi. Inimesed saaksid annetatud raha teises vormis tagasi hüviste ja parema keskkonna näol. Selleks, et saavutada ka kohaliku omavalitsuse toetus, tuleks koguda kogukonna elanikelt allkirju ja kirjutada ka projekt. Tänapäeval on oluline, et kõik info oleks dokumenteeritud.
• Mitmerahvuselise riigi küsimus - Föderaalriik - Autonoomia või eraldumine • Majandusliku arengu tasakaalustamine - Linnastumise tagajärgede leevendamine - Ääremaade aitamine • Sotsiaalse heaolu korraldamine - Administratiivse ülesehituse põhimudelid: Tsentraliseeritud mudel (NT: Eesti) Kohalikud vaitsused sõltuvad keskvalitsusest Detsentraliseeritud mudel (NT: Omavalitsused korraldavad kogu kohalikku elu KOV – kohalike elanike volitusel ja nende huvides tegutsev võimuasutus • Kahetasandiline halduskorraldus ehk ühetasandiline omavalitsus - Eesti – vallad ja linnad
kui korralduslikke muutusi, töötatakse välja eelarved, vastutatakse õpetajate täiendkoolituse eest. Selliseid piirkondi on Ühendkuningriigis üheksa. Kohalik kooliringkond (Local Education Authorities, lüh. LEA) vastutab hariduse korralduse eest vastavas piirkonnas ja on aruandekohuslane piirkondliku haridusministeeriumi ees. Kohalikke kooliringkondi on Ühendatud Kuningriigis kokku 150. (uk_kool) Kohalikud omavalitsused kontrollivad koolide tulemuslikkust kontrollivad koolide arengu- ja tegevusplaanide elluviimist, sisekontrolli aruandeid ning saadavad kohapeale ka oma kontrolle. Kohalik omavalitsus vastutab, et koolidele oleks kättesaadav nõu ja abi, et riiklike standarditega kursis olla ning seada õigeid eesmärke. 14 Kohalike omavalitsuste ülesanne on ka identifitseerida koolid, mis on madalate
ÜHISKOND 4.5-4.6 avalik haldus ehk valitsemine MAJANDUSPOLIITIKA HALDAMINE EHK ADMINISTREERIMINE = seaduste elluviimine. Majandus on ühiskonna alus, heh. Tootmiseks vaja ressursse, nt loodusvarad Suur bürokraatia, ametnikkond. Omavalitsused. (põlevkivi, turvas, puit, liiv), tööjõud ja selle kvaliteet, kapital ehk raha mis Järelevalve/kontroll: teenib tulu, vaja ka ettevõtlikkust. Töö on sihipärane tegevus palga saamise Avalikkus meedia, avalik arvamus, seisukohad nimel.
internaatkooli kontrollima ning otsis igal pool puudusi (nt. miks vene õpilasi nii vähe on, miks on tüdrukute tubades ühesugused heledad päevatekid). Juunis toodi käskkiri kooli likvideerimise kohta ning õpilased saadeti oma kodukoha koolidesse, vanemad klassid jaotati Rakvere teiste keskkoolide vahel. Rakvere internaatkool oli esimesena avatud ja viimasena suletud internaat. Vahepeal tekkis 1962. aastal valminud Rakvere ja kadus neid veel. Kuna omavalitsused ei olnud internaadihoone. Keldrikorrusel olid õppeklassid. kohustatud internaatide eest hoolitsema olid lood seal eriti hullud. Seal oli kehv varustus, polnud laudu ega toole, voodipesu ja vahel isegi 6 voodi pidi kaasas olema või magati üldse põrandal. Vesi oli sageli hommikul ämbris jääs,
siirdetööpuuduse summa. 98)"Sõjas kriiside vastu on tõhusad fiskaalrelvad" on väide mis kuulub keinsistile. 99)Valitsuse osa uurimine arenenud riikide majanduses näitab,et valitsuse kulutused on kasvanud kõikidel tasanditel. 100)Oma kauba-võiteenuseostude puhul valitsus otsustab,kuidas ressursse jaotada. 101)Valitsuse finantsplaani nimetatakse riigieelarveks. 102)Riigieelarves tekib puudujääk alati,kui kulud on suuremad kui tulud. 103)Riigivalitsus ja kohalikud omavalitsused kulutavad kõige rohkem raha haridusele. 104)Valitsus võib vähendada makse selleks,et ergutada tarbimist.Selle poliitika eesmärk on majandusliku aktiivsuse taseme reguleerimine. 105)Milline väide on vaid arvamus,mitte fakt? V: Riigieelarve peab olema alati tasakaalus. 106)Bensiinile kehtestatud aktsiisimaksu kasutatakse teede remondiks.See on näide kasusaamise põhimõttest maksustamisest. 107)Kui riiklik käibemaks on 18%, kui palju peaksid kaupluses maksma eseme eest,mille
olla, suurendades kaubavahetust oma ülemerekolooniatega ja hakates laevu kaaperdama. See majandussõda mõjutas rängalt ka Prantsusmaad ennast, hinnad tõusid kuni 300%. Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad olid ka ajendiks suurte reformide ajastuteks Saksamaal. Üks keskne muudatus seoses nende reformidega oli pärisorjuse kaotamine suuremas osas Saksamaal. Tehti ümberkorraldusi ka riigi valitsemises ja kohaliku omavalitsemise alal, Preisimaa linnad said endale valitavad omavalitsused. Tsiviilelus kaotati aadli eesõigused, sõlmiti rohkem ilmalikke abielusid, sisse seati vandemeeste kohus ning juutidele anti kodanikuõigused. Preisimaal tehti Prantsusmaa eeskujul põhjalik sõjaväereform. Kasvas ka sakslaste rahvuslik eneseteadvus, mille äratamisel etendasid olulist rolli ülikoolid ja patriootlikult meelestatud kirjandusringkonnad. Tugevnes vastupanu võõrvõimule, loodi patriootlikke salaühinguid ning koostati sõjalise ülestõusu kavasid. Napoleoni sõjad said lõpu
kohati mõni tuhat toetajat. Ka võõrsil kohtumistes on märgata sinimustvalgeid trikoloore, eestikeelseid loosungeid, siniseid särke ja eestlaste laulu. Eesti liigade, koondise ja fännikultuuri arengul peatun hiljem põhjalikumalt. Kui 90'ndate algusest kuni teise pooleni oli Kadrioru kergejõustikustaadion koondise esindusstaadion ning ka mujal üle Eesti mänguplatse nappis, siis paralleelselt koondise tulemuste hüppelise paranemisega on positiivseid märke näidanud ka kohalikud omavalitsused ja jalgpalliametnikud. Vaikselt on palliplatse juurde tekkinud, hiljuti tekitati pealinna mitu uut kunstmuruga väljakut. Siiski on staadionite vähene arvukus laiduväärt ja olukorra parandamiseks peavad vaeva nägema nii jalgpalli- kui ka riigiametnikud. Kahetsusväärne on ka olukord koondise uue esindusplatsi Lillekülas paikneva A le Coq Arenaga. Alates kohtumisest Hollandiga, mil see vaevu mängukõlbulikuks sai, ei
6. Milline oli Douglas McGregori panus juhtmisteadusesse, millised olid tema põhilised seisukohad? Ta eristas juhtimiskontseptsioone X teooria ja Y teooria (olemas on kahte tüüpi inimesi). Neid tuleb erinevalt juhtida. · Ühed on passiivsed ja neid tuleb pidevalt kontrollida · Teised on aktiivsed ja võtavad ise initsiatiivi 3. loeng 1. Nimeta vähemalt 5 erinevat organisatsiooni liiki. 1. Avalik sektor riik ja kohalikud omavalitsused 2. Erasektor äriühingud, mittetulundusühingud 3. Usuühingud 4. Sõjavägi 5. Ülikoolid 6. Perekond 2. Mida tähendab sünergia? Sünergia on summarse efekti suurenemine mitme teguri koostoimel. Sünergia abil saame saavutada rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. 3. Mis on organisatsioonisünergia? Edukas ja efektiivne koostöö, mille tulemusel sünnib positiivne tulem. 4. Mis on ressursisünergia?
Riigikantselei juhendmaterjalidega; Rahvusarhiivi juhistega. Seadused: Arhiiviseadus(1998) loob Eesti arhiivisüsteemi, reglueerib arhivaalide kogumist, hindamist, arhiveerimist, säilitamist ning nendele juurdepääsu korraldamist, märgukirjade ja selgitustaotlusele vastamise seadus(2004) selgitab isiku vastuvõtmise ja vastamisest keeldumise ning loobumise korda, avaliku teabe seadus(2000) riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud anmda kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seaduseg keelatud, digitaalallkirja seadus(2000) eesmärk on tagada digitaalallkirjale omakäelise allkirjaga võrdne õigusjõud. Määrused: Arhiivieeskiri- kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29.detsembri 1998. a määrusega nr 308 arhiiviseaduse rakendusakt, mis
nimetatud maavanem. Vald ja linn Vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused. Vallal/linnal on rahva poolt valitud esinduskogu volikogu. Volikogu teeb kohalikku elu korraldavaid otsuseid, kinnitab kohaliku eelarve. Valla/linna volikogu on sama mis parlament üleriigilisel tasandil. Erinevus kui Riigikogus olemine on liikmele põhitöö, siis kohaliku volikogus töötatakse põhitöö kõrvalt, palka selle eest ei saa (võib saada hüvitist). Kohalikud omavalitsused korraldavad: 55 sotsiaalabi 56 elamumajandust 57 heakorda 58 koolide, muuseumide, raamatukogude jne ülalpidamist 59 Kui Riigikogu (parlament) ja vabariigi valitsus lahendavad riikliku tähtsusega küsimusi, siis kohaliku tähtsusega asjadega tegeleb kohalik võim. Seda esindabki kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus järgib haldusjaotust. Eestis on 15 maakonda, paarsada valda ja kümneid linnu. Vallad ja linnad ongi Eestis kohaliku omavalitsuse üksusteks (aastal
läbinud oma tootegrupi aastakonkursi; Aus Kaup - märk antakse toodetele, mille valmistamisel ei ole kasutatud mehhaaniliselt konditustatud lihamassi; Eesti lipumärk - see on valmistatud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades 6 16.Valimisrindkonnad 17.Maakonnad ja omavalitsused 7 Eestis on 15 maakonda, milles asub hetkel rohkem kui 200 omavalitsust (vallad ja linnad) EV-i valitsemine toimub kahel tasandil: riigi valitsemise tasand: kohaliku omavalitsuse tasand: riigikogu linna-/vallavolikogu vabariigi valitsus (peaminister) linna-vallavalitsus (linnapea/vallavanem) maavalitsus (maavanemad)
Lastekaitse põhimõtted, laste õigused ja kohustused Põhimõtted: igal lapsel on sünnipärane õigus elule, ellujäämisele ja arengule; igal lapsel on õigus võrdsele kohtlemisele ilma igasuguse diskrimineerimiseta; kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid; igal lapsel on õigus iseseisvaks seisukohavõtuks kõigis teda puudutavates küsimustes ning õigus väljendada oma vaateid. Riik ja kohalikud omavalitsused peavad välja arendama meetmed lapse abivajaduse ennetamiseks ja olemasolevate probleemide vähendamiseks. Lapse õigused on inimõigused, õigus võrdsele kohtlemisele, õigus sotsiaalsele turvalisusele, tervise kaitsele, eneseteostamise õigus, õigus koolis käia, õppida ja teadmisi saada, Igal lapsel on õigus olla koos ema ja isaga isegi siis, kui vanemad ei ela koos. Igal lapsel on õigus olla kaitstud hooletu ja julma kohtlemise eest, samuti ei tohi ühtegi last
19. .Ohtlikud jäätmed ning nende käitlemine - Ohtlike jäätmete all mõeldakse jäätmeid, mis oma keemiliste või muude omaduste tõttu võivad põhjustada erilist ohtu või kahju inimeste tervisele või keskkonnale. - Ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevad ettevõtted peavad taotlema tegevuseks litsentsi. - Tööstuses tekkivaid ohtlikke jäätmeid võidakse käidelda nende tekkimiskohas ka tootja enese poolt. - Omavalitsused on kohustatud korraldama kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete vastuvõttu o aegunud arstimid, õlid, akud, raskmetalle sisaldavad materjalid (päevavalguslambid, termomeetrid, patareid), värvi- ja lakijäätmed, majapidamises tarvitatavad mürkained jne - Jäätmete töötlemine: o keemiliselt (neutraliseerimine, stabiliseerimine)
+ Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia puudused: - Üldine valimisõigus võib harimatud võimule tuua, sest kõik pole võrdselt haritud - Demagoogid võivad mõjutades diktatuuri kehtestada - Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab valitsuse sekkumist ühiskonna ellu Demokraatia vormid: Otsene e vahetu (antiik) demokraatia, mille puhul kodanikud võtavad ise rahvahääletusel e referendumil vastu poliitilisi otsuseid. Eestis kasutavad omavalitsused, kus rahvast on kergem kaasata. Nt 1992 põhiseaduse heakskiitmine ja 2003 EL-ga liitumine Esindus- e kaudne demokraatia, mille puhul rahvas valib võimu teostavad esindajad. Nt Eestis Riigikogu valimised iga 4 aasta tagant. Osalusdemokraatia, mille puhul kodanikkond on pidevalt ja mitmekülgselt kaasatud poliitikasse. Tugevamini on juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus (Skandinaavia) või kohalik kodanikualgatus e ühistegevus (USA)
2) esitab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete riskide hindamisel looduskeskkonnale ja inimese korral on otsustajaks Keskkonnaministeerium, lokaalse alternatiivsete võimaluste kirjelduse; tervisele keskkonnamõju hindamisel, keskkonnamõju mõjuga tegevuste korral aga ka kohalikud omavalitsused jt. selleks volitatud institutsioonid. Näiteks Maanteeamet. 3) esitab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjelduse ning hindab selle piirkonna
2) on ilmnenud uued asjaolud, mida ei oldud arvesse võetud; 3) see on seaduses sätestatud muudel juhtudel nõutud. KMH on vajalik, kui kavandatava tegevusega kaasneb oluline mõju keskkonnale (s.h. elanikkonnale). KMH nõudmine igal konkreetsel juhul on otsustaja pädevuses. Merel, piiriveekogudes ja piiriületava mõjuga tegevuste korral on otsustajaks Keskkonnaministeerium, lokaalse mõjuga tegevuste korral aga ka kohalikud omavalitsused jt. selleks volitatud institutsioonid. Näiteks Maanteeamet. 5. Keskkonnamõju hindamise põhimõisted ja terminid KMH: kavandatava tegevuse (projekt, programm, strateegiline arengukava, planeering jne.) poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ja igakülgne hindamine leidmaks keskkonnkaitseliselt optimaalset lahendust, mis oleks aga ka majanduslikult vastuvõetav. KMH ekspert: füüsiline isik, kellel on vastav Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud litsents.
Paats "Vägivald paarisuhtes - müüdid ja tegelikkus" Eesti Statistika kvartalikiri 3/10) „Hoolekandelise abi andmisel lähtub Eesti riik subsidiaarsuse põhimõttest, mille kohaselt avalikke kohustusi täidavad üldjuhul eelistatult kodanikule kõige lähemal seisvad võimuorganid ning esmalt rakendatakse abivajajale kõige lähemal oleva tasandi (esmatasandi) ressursse. Millest tulenevalt on peamisteks hoolekandeteenuste ja – toetuste osutajateks kohalikud omavalitsused. Kohaliku omavalitsuse poolt pakutud hoolekandeteenusteks on näiteks isikliku abistaja, tugiisiku, invatranspordi, elukoha kohandamise, turvakodu, varjupaiga, sotsiaaleluaseme, perekonnas hooldamise, sotsiaalnõustamise ja hooldusabi teenus.“ http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalhoolekanne/riigi-rahastatavad-teenused.html Riiklik ohvriabisüsteem pakub nõustamisteenust kuriteoohvritele. Katmata on varjupaigateenus ja
+ Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia puudused: - Üldine valimisõigus võib harimatud võimule tuua, sest kõik pole võrdselt haritud - Demagoogid võivad mõjutades diktatuuri kehtestada - Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab valitsuse sekkumist ühiskonna ellu Demokraatia vormid: Otsene e vahetu (antiik) demokraatia, mille puhul kodanikud võtavad ise rahvahääletusel e referendumil vastu poliitilisi otsuseid. Eestis kasutavad omavalitsused, kus rahvast on kergem kaasata. Nt 1992 põhiseaduse heakskiitmine ja 2003 EL-ga liitumine Esindus- e kaudne demokraatia, mille puhul rahvas valib võimu teostavad esindajad. Nt Eestis Riigikogu valimised iga 4 aasta tagant. Osalusdemokraatia, mille puhul kodanikkond on pidevalt ja mitmekülgselt kaasatud poliitikasse. Tugevamini on juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus (Skandinaavia) või kohalik kodanikualgatus e ühistegevus (USA)
inimkonna probleemid. Absolutism 17. sajandi esimese poole Prantsusmaal Alates Henri IV ja eriti Nantes'i ediktist (1598), mis lõpetas teatavasti usuvaenused Prantsusmaal, hakkas riik kiiresti tugevnema ning kuningas ja tema kaastöölised kujundasid suhteliselt kiiresti efektiivse keskvõimuaparaadi. Siiski piirasid kuningavõimu mitmed olulised tegurid: hugenotid olid Nantes'i edikti järgi saanud endale niivõrd suuri privileege, justkui riigi riigis (neil olid oma parlamendid, omavalitsused, sõjavägi jne); suurfeodaalid olid kohati oma valdustes ikka veel iseteadvad ja mõjukad ning Pariisi parlament ja generaalstaadid omasid veel suhteliselt olulisi õiguseid, näiteks maksude kehtestamise oma. Henri ajal nende probleemidega kuigivõrd tegeleda ei jõutud, kuna ta tapeti fanaatilise katoliiklase poolt ning tema alaealise poja Louis XIII valitsusaja esimestel aastatel hakkas keskvõim hoopis nõrgenema. Kuid asjaolud muutusid, kui riigi
1 2. II periood: diktatuuri kujundamine 1925-1927. Pärast Mateotti kriisi on fasistide pooldajaskond vähenenud, ning, et võimu kindlustada, 1926. aastal kuulutatakse välja erakorraline seisukord, mille käigus Mussolini saab õiguse välja kuulutada dekreete e. seadlusi. · Opositsiooni parteid keelustatakse. · Omavalitsused kaotatakse ära. · Salapolitsei luuakse. Luuakse OVRA(uus salapolitsei) ja Erakordne Riigikaitse Tribunal. · Keelatakse streigid. · Luuakse Korporatsioonide Ministeerium. · Mussolini hakkab korraldama majandusarengut ja tegutseb rahva hüvanguks. · Piirid suletakse. 3
kaitseseisukord ning sellega piirata rahva demokraatlikke õigusi ning laiendada veelgi presidendi ja sõjavägede ülemjuhataja volitusi. Oluliseks erinevuseks teise ja kolmanda põhiseaduse vahel oli see, et 1938. aasta põhiseadus kehtestas avalikult korporatiivse riigi. Lisaks kohalikele ja kultuuriomavalitsustele loodi juurde 10 kolmas omavalitsuste liik -- kutsealased omavalitsused ehk Kojad. Kodadele kuulus õigus anda välja kohustuslikke korraldusi ja võtta Kodade liikmetelt makse. Kolm aastat autoritaarset reziimi sundis rahvast ja poliitikuid ümber hindama oma riigiõiguslikke vaateid. Algas teatud tagasiliikumine demokraatia ja riigivõimu suveräänsuselt rahvasuveräänsuse suunas. Majanduselu elavnemine ja sisekorra stabiliseerumine tõid kaasa vabadussõjalaste liikumise vaibumise. Valitsevas ringkondades küpses idee riigi põhikorra
Kartulikasvatus Asutriat valitses pikka aega Maria Theresia (1740-1780), kes tegi mitu reformi riigi eri piirkondade ühendamiseks ning valitsemise moderniseerimiseks. Peale Maria Theresia surma sai Austria valitsejaks tema poeg Joseph II (1780-1790) Joseph II reformid: Kaotas surmanuhtluse 1785 a kaotas pärisorjuse Kirik allutati riigivõimule- kaotati inkvisitsioon Usuvabadus Kehtestas 7aastase koolikohustuse Omavalitsused kaotati- sksakeel riigikeel Aadlikud ja vaimulikud maksustati Kõik inimesed olid võrdsed ja vabad. 12) Uusaja seisused Keskajast pärit seisuslik korraldus jäi püsima kogu varauusajal. 18. Sajandi lõpuni moodustasid seisused sünnipära alusel. Lisaks kolmele klassikalisele seisusele eristusid varauusajal uute suurte ühiskonnagruppidena ametnikud ja sõjaväelised. Reformatsiooni
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Loomuõiguse mõiste........................................................................................................................4 Loomuõiguse tähtsus........................................................................................................................4 Valgustusajastu loomuõiguskoolkond..............................................................................................5 Kaasaegne loomuõigus.....................................................................................................................5 Inimõigused......................................................................................................................................6 Inimõiguste kolm generatsiooni...............................................................
9. Kuidas saab riik riigieelarvesse tulu? Makse kehtestades. 11. Selgita: proportsionaalne ja progresseeruv maksumäär? Milline neist on kasutusel Eestis? Proportsionaalne maksumäär maksumäär, kus maksuprotsent on kõigil võrdne. Progresseeruv maksumäär maksumäär, kus maksuprotsent oleneb palga suurusest. Mida suurem on palk, seda suurem on maksumäär. Eestis on proportsionaalne maksumäär. 12. Millistest maksudest saab põhitulu riik, millistest kohalikud omavalitsused? Riik näiteks tulumaksust ja käibemaksust. Omavalitsus aga näiteks tulumaksust, maamaksust, eraldistest riigieelarvest. §4.5 Milliseid makse me maksame 1. Kas ja miks on makse vaja? Jah, et riik saaks tulu. 2. Selgita: Maksusüsteem majandamise kõige üldisemad põhimõtted; majandussüsteemideks on tava- ehk naturaalmajandus, käsu- ehk plaani- ning turumajandus. Maksukoormus kõikide maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust.
MAKSUD JA KOORMISED Koormised Koormised Töötuskindlustus Trahvid Pensionikindlustus Riigilõiv Sotsiaalkindlustus Maksud (sundk, töötusk, pensionik, Koormiste mõiste tuleb 2st seadusest. 1. I seadus on riigikaitseliste ja sundkoormsite seadus, mida rakendatakse ainult sõjaseisukorraväljakuulutamisel. Sundtöö, sundmajutus, sundtransport. 2. Eriolukorral -Mida võivad rakendada kohalikud omavalitsused hea korra ja päästetöödel. Erinevalt maksust on trahvi pealmine eesmärk sundida isikuid loobuma õigusvastasest tegevusest või korduvatest õigusrikkumistest. Riigilõivule on vastuteene. Maksja saab vastu mingi dokumendi nt või osutatakse mingi teenus. Suuruse määramiseks kasutastakse kahte moodust – kuluprintsiip ja ekivalantsiprintsiip.Tuleb lähtuda kuluprintsiibist. Võtab arvesse kliendierisoove ja kliendivõimaliku tulu, kliendivajadusi jm.
peanek ja muutmine) - Varasuhted - Laste hooldusõigused ja ülapidamiskohustused, suhtlusõigused - Eakate, puudega, haigete pereliikmete hoolekanne - Riigi toetused, hüvitised Paarisuhte ja selle seduspärasus - Eesti vabariigi põhisedus - Perekonnasedus - Kosselusedaus Paarisuhe ja selle seaduspärasus- Eesti vabariigi põhiseduses - Igalühel on õigus perekonn- ja eraelu puutumatusele - Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seduses sätestatud juhtudel ja korras - Perekond rahva püsimise ja kasvatamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all - Abikaasad on võrdõiguslikud - Vanematelon õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hooldada nende eest - Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse Paarisuhe ja sedauspärasus-perekonnaseadus
45. Kas vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi? 46. Mis juhul on õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt vastuseid vähemusrahvuse keeles? 47. Mis keel on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel Eesti Vabariigis? 48. Kas Eesti seadused lubavad võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamist riigi- asutustes ning kohtu ja kohtueelses menetluses? 49. Millised kohalikud omavalitsused võivad kasutada sisemises asjaajamises ka mõnda muud keelt peale eesti keele? 50. Kes peab hüvitama elu- ja looduskeskkonnale tehtud kahju? 51. Kelle kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust? VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED: 52. Kellel on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt? a) Igal lapsel, kelle vanematest vähemalt üks on Eesti kodanik b) Ainult nendel lastel, kelle mõlemad vanemad on Eesti kodanikud c) Igal lapsel, kes on sündinud Eesti territooriumil 53
1. Mis on sotsiaalhol.? Sotsiaalhoolekande Sotsiaalteenus on isiku või Sotsiaalhoolekanne on põhimõteteks on: abi andmise perekonna toimetulekut soodustav Sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja kohustus, kui isiku ja perekonna mitterahaline toetus muu abi osutamise või määramisega võimalused toimetulekuks ei ole seotud toimingute süsteem. (KOV, piisavad. 11. Millised on riik) Individuaalne, konkreetsele vajadusele suunatud abi üldistest · Abi osutamisel sotsiaaltoetuste liigid Eestis? rahalistest vahenditest lähtutakse inimese vajadustest ja Eesti sotsiaaltoetuste liigid on: seisundist toimetulekutoetus, matusetoetus, ...
peanek ja muutmine) - Varasuhted - Laste hooldusõigused ja ülapidamiskohustused, suhtlusõigused - Eakate, puudega, haigete pereliikmete hoolekanne - Riigi toetused, hüvitised Paarisuhte ja selle seduspärasus - Eesti vabariigi põhisedus - Perekonnasedus - Kosselusedaus Paarisuhe ja selle seaduspärasus- Eesti vabariigi põhiseduses - Igalühel on õigus perekonn- ja eraelu puutumatusele - Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seduses sätestatud juhtudel ja korras - Perekond rahva püsimise ja kasvatamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all - Abikaasad on võrdõiguslikud - Vanematelon õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hooldada nende eest - Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse Paarisuhe ja sedauspärasus-perekonnaseadus
2.1. Vabariigi Valitsuse seadus VV annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks, samuti teenistusliku järelevalve teostamiseks. VVS määrab valitsusasutuseks, kelle valitsemisalasse kuulub asjaajamise korraldamine riigiasutustes, Riigikantselei. VVS § 77 lg 1 p 6: Riigikantselei korraldab valitsusasutuste ja muude riigiasutuste asjaajamisalaste õigusaktide väljatöötamist. 2.2. Avaldustele vastamise seadus Seadus sätestab, et riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud neile adresseeritud märgukirjad ja avaldused registreerima ja neile kirjalikult vastama hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates selle saabumisest. Täiendava uurimise vajadusel võivad riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud tähtaega pikendada kahe kuuni. Tähtaja pikendamisel on riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kohustatud sellest märgukirja või avalduse esitajat kirjalikult informeerima.
Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. Teadus on igasugune metoodiline, süstemaatiline ja kontrollitav tegevus tõe tunnetamiseks, nii alus- kui rakendusuuringud. Vabadus laieneb uurimisprobleemi ja -meetodi valikule. See hõlmab juurdepääsu olemasolevatele andmetele (sh isikuandmetele), dokumentidele jt alusmaterjalidele ning õiguse korraldada eksperimente ja kritiseerida varasemaid uurimistulemusi. 42 Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi Eesti kodaniku vaba tahte vastaselt koguda ega talletada andmeid tema veendumuste kohta. 44 Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja
Nõukogude Venemaa/NSV Liit I osa (Fjodorov, I osa lk 41-48, 67-72, 110-112, 137-140, 146-149; Adamson lk 18-20; 38-45;76-89;) 1. Venemaa 20. sajandi alguses: poliitiline ja majanduslik olukord · Absoluutne monarhia. Maakondades ja kubermangudes olid valitavad omavalitsused (semstvod), kuid kõrgeim võim kuulus Nikolai II, kelle tiitel oli Venemaa keiser ja isevalitseja, Poola kuningas, Soome suurvürst jne · Välispoliitiliselt oli Vene keisririigil sajandi alguses teravaid vastuolusid mitme Euroopa suurriigiga (Inglismaa, Saksamaa, Austria-Ungari). Kaug-Idas ohustas Venemaa positsioone Jaapan · Suur välispoliitiline lüüasaamine kaotus Vene-Jaapani sõjas 1904-1905 (Venemaa osales aktiivselt maailma ümberjagamises
Geenitehnoloogia on ilmselt ainus võimalus, kuidas Kolmandale Maailmale pakkuda piisavalt kiiresti uusi sorte, mis oleksid paremini, kui senised võimelised taluma sealseid patogeene ning kliimast tingitud stressi ning mis võiksid vähemalt teoreetiliselt sealsamas Kolmandas Maailmas kasvatatuna anda piisavalt täiendavat saaki. 4. GMO- VABAD PIIRKONNAD EL-s vaidlused GMO-de ohutuse ja vajalikkuse ümber alles käivad ja paljud kohalikud omavalitsused ja põllumehed tunnevad suurt muret võimalike probleemide üle. Võimalike probleemidena on välja toodud, et ei ole selge, kes vastutab, kui GMO-vaba toodang juhuslikult saastub, kes kannab sellega seotud kulud, kui palju lisakulusid nõuab toodangu muundtaimede-vabana hoidmine, millised on keskkonna- ja terviseriskid jpm. Paljud EL piirkonnad on kuulutanud end GMO-vabaks, näiteks Poola 96%, Itaalia ja Austria 80% ning Sveits ja Kreeka tervikuna. 5. GM TOIDU MÄRGISTAMINE
sagedusega, et vältida nende ületäitumine ning haisu ja kahjurite teke. Jäätmeseadus näeb ette, et konteinereid tuleb tühjendada vähemalt kord nelja nädala jooksul. Jäätmete veoks võimalusi mitmeid, selleks kasutatakse prügiveokeid, mis varustatud tõste- ja kallutusmehhanismidega. Prügikastis jäätmed hõredalt, veokites pressitakse kokku. Ohtlike jäätmete tuleb koguda eraldi ning neid ei tohi omavahel segada ega lahjendada. Kohalikud omavalitsused peavad looma kogumiskohad ohtlike jäätmete kogumiseks. Kui võimalik tuleb sellised jäätmed märgistada enne üleandmist jäätmekäitlejale. Ohtlikke jäätmeid tohib koguda ja vedada vaid litsetsitud firma. Jäätmete ladestamine Kokku kogutud jäätmed ladestatakse prügilatesse. Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa alla või maa peale. Eestis tegutsevates prügilates ladestatakse prügi maapealsetesse rajatistesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
