lk 4 Sotsiaalne kihistus lk 5 Inimeste mitmekesised huvid lk 6 Sotsiaalsed normid lk 7 Demokraatia lk 8 Riikide valitsemine lk 9 Demokraatliku valitsemise põhimõte lk 10 Rahva osalemine valitsemises lk 11 Parlamendi ülesanded lk 12 Vabariigi president lk 13 Vabariigi valitsus lk 13 Kordamine lk 14 Maakonnad ja kohalikud omavalitsused lk 15-16 Eesti Vabariigi kohtusüsteem lk 17 Jõukus ja vaesus lk 18 Raha teenimine ja kasutamine Kommunikatsioon ühiskonnas Ajakirjandust nimetatakse vahest ka neljandaks võimuks, sest: · Ajakirjandus vahendab inimestevahelist suhtlemist e sotsiaalset kommunikatsiooni (see mõjutab majandust ja seob riigi ühtseks tervikuks).
Põhja-Eesti=Eestimaa kubermang kindralkuberner asub Tallinnas *Läänemaa, *Harjumaa, *Järvamaa, *Virumaa. Lõuna-Eesti, Põhja-Läti ja Saaremaa=Liivimaa kubermang, kindralkuberner asus Riias: *Võnnu mk, *Tartumaa, *Pärnumaa, *Riia mk., *Saaremaa. Maariik ehk Landerstad Eestimaa ja Liivimaa aadlike laialdaste õigustega omavalitsus, mis säilis ka Venemaa ülemvõimu ajal ja likvideeriti lõplikult alles EV poolt. Maanõunike kolleegium Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonnad ehk omavalitsused kõrgeim kohus: *Eestimaa, *Liivimaa, *Saaremaa rüütelkonnad Maapäev Aadlike üldkogu, 1583-Pljussa rahu Põhja-Eesti Rootsi võimu alla. 1629 Altmargi rahu Lõuna-Eesti Rootsile, 1685 Brömsebro rahu Saaremaa Rootsile. 1660 Olivia rahu Poola ja Rootsi vahel, Rootsile läheb Ruhnu saar. 1661 Kärde rahu, Lõpetab Rootsi ja Venemaa vahelise sõja, venelased tunnistavad Rootsi vallutusi Baltikumis, aga Setumaa jääb venelastele. Reduktsioon Rootsi võtab endiseid
b)Saksalsi tõrjuvad Eesti väed kandsid kaotusi vangilangenute näol 4.Oktoobripööre a)Enamlaste võimuletulek · Populaarsed loosungid, mis lubasid sõja lõpetamist ja talurahvale maa jagamist · Peale oktoobripööret Petrogradis võeti 27. oktoobril võim üle ka Tallinnas, mida juhtisid Jaan Anvelt ja Viktor Kingissepp · Maapäev saadeti laiali ja võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele, mis sõltus Petrogradi enamlastest · Kohalikud demokraatlikud omavalitsused asendati enamlaste kontrollitavate nõukogudega · Miilitsa asemel loodi enamlik Punakaart · Rahvusväeosi püüti asendada Punaarmee üksustega · Kohtute asemel loodi revolutsioonilised tribunalid b)Eesti enamlaste ebademokraatlik tegevus · Piirati demokraatlikke vabadusi- keelati teiste parteide koosolekud ja ajalehed, vangistati nende juhte · Kujunes välja ühe partei diktatuur
töötajate käitumist, ettevõtte tegevust ning langetatavaid valikuid. Sisekeskkond on omanike poolt kontrollitav ning allub juhtimisele. Kirjelda ettevõtte väliskeskkonda(mikro- ja makrokeskkond): Moodustavad seda ümbritsevad tegurid (tingimused, trendid,jõud,sündmused,organisatsioonid jne), mis mõjutavad ettevõtte tegevust ja valikuid, avades ettevõttele võimalusi ja kutsudes esile riske. Mikro:Kliendid, konkurendid,tarnijad ja koostööpartnerid, vahendajad, huvigrupid, pangad, omavalitsused, tarbijakaitse, maksuamet,konkurentsiamet. Seondub erinevate siderühmadega, mis on otseselt seotud ettevõtte eesmärkide saavutamisega. Makro: Looduskeskkond, majanduskeskkond, tehnoloogiline keskkond, sotsiaalne keskkond, poliitiline keskkond,õiguslik keskkond. Sisaldab kõiki ettevõttega otseselt mitte seotud institutsioone ja jõude, mis mõjutavad ettevõtte võimet saavutada oma eesmärke. Looduskkeskkonna ja ettevõtluskeskkonna seos:
8S: strateegia, struktuur, inimesed(staff), oskused ja teadmised (skills), juhtimisstiil, süsteemid seda kõike hoiab koos ühised väärtused. Tegevuse või ärimudeli jaoks tarvilikud vahendid on asjad ja raha. Eesmärgid-mida? inimesed-kes?struktuur-kuidas?ressursid-millega? Ning oskused ja asjad Olemas administratiivne komponent ja juhtimine-juhid / operatiivne komponent, tööjaotus Organisatsioonide liigid Gerndorfi järgi: 1) Avalik sektor-riik ja kohalikud omavalitsused (kõik, mis ei ole lubatud, on keelatud) 2) Erasektor-äriühingud, mittetulundusühingud jm. (kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud) 3) Usuorganisatsioonid 4) Sõjavägi-juht määratakse. Täpne struktuur ja käsuliin 5) Vabatahtlikud organisatsioonid 6) Loovusele suunatud organisatsioonid 7) Ülikoolid (TÜ, TLÜ, TTÜ) 8) Perekond (kõige esimene organisatsioon) 9) Meditsiiniorganisatsioonid-eetika ja äri dilemma 10) Salaorganisatsioonid
Toetus võib katta kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest. Ettevõtluskeskkonna arendamiseks on sobilikud kindlad piirkonnad Eestis ehk taas on nimekirjast välja jäetud teatud kohad: Toetatakse: tootmisele ja logistikale suunatud kohaliku ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri arendavaid projekte (juurdepääsuteed, veeja kanalisatsioonitrassid, maaparandussüsteemid, välisvalgustus, elektri ja sideliinid, küttetrassid); Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused, sihtasutused ja mittetulundusühingud kui projektis kavandatud tegevused kuuluvad nende organisatsioonide põhikirjaliste tegevuste hulka. Tööstusala või parkide siseste ettevõteteni viiva infrastruktuuri rajamisel või renoveerimisel saavad toetust taotleda üksnes kohalikud omavalitsused või avaliku sektori valitseva mõju all olevad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Ettevõtluskeskkonna osas on abikõlblik kogu Eesti territoorium, v
Sellist olukorda, kus lapsed on ühes riigis ja vanemad teises, ei tohiks üldsegi tekitada. Tõsiselt peaks kaaluma teisi variante, näiteks parem oleks kolida koos lastega võõrriiki. Iseenesest tulenevalt, kaasneb ka sellega probleeme. Kooli ja elukeskkonna vahetus, uus keel ja uued sõbrad, aga kindlasti on see parem variant kui kasvada üksi nelja seina vahel. Mina usun, et alati leidub alternatiive ja uusi lahendusi selleks, et kõigil oleks hea olla. Ministeeriumid ja kohalikud omavalitsused peaksid rohkem tähelepanu pööramale neile peredele, kellel on majanduslikult raske ja lapsed peavad üksi jääma. Neid peresid on küll palju, kuid elu annab vähehaaval paremaks muuta. Alustades algusest, jõuaks Eesti riik nende perede abistamisega peagi ka lõppu. On viimane aeg tegelikkusele otsa vaadata, et aidata vanemateta kasvavaid lapsi. Merlin Nerep
Samuti tuleks nende arvates luua rohkem vene noorteorganisatsioone. Ka suvelaagrid, huviringid jm tegevus peaks elavnema. Kultuur ja haridus VEE esmane eesmärk on aidata kaas Eestis vene kultuuri arengule ja rikastumisele. Nad soovivad haridust kogu ulatuses vene keeles ja seda riigi ning omavalitsuse rahadest. Samuti ka tuleks saada ameti asjaajamises ja asutustes töökeelena kasutada vene keelt. Riigikogu ja omavalitsused VEE arvates tuleks valida president üleriigilisel hääletusel. Peaks võtma aktiivselt osa valimistes, et suurendada oma osalust nendes. Omavalitsuse koosseisu valimist tuleks muuta- salajane hääletus, valida saavad kõik selle ala territooriumil elavad isikud, valida saab vaid sellel alalisel territooriumil elavaid isikuid. Samuti tuleks valimisseadusest jätta välja riigikeele tundmise astme nõue. Välispoliitika
Eesti Vene impeeriumi osana Haldus ja majandus Haldusjaotus PE→Eestimaa kubermang LE+PLätimaa → Liivimaa kubermang Kubermangu juhib kindralkuberner tavaliselt vene armees karjääri teinud välismaalased Näiteks: 1.Otto Douglas (Rootsi) 2.Woldemar Lõwendahl (Taani) 3.Peter Lacy (Iirimaa) Suurim privileeg oli see, et võis tsaarivalitsuse ukaase välja mitte kuulutada, kui see ei sobinud Balti erikorraga Tegeles jooksva haldustegevusega Vastutas oma kubermangus sõjaväe ülalpidamise eest Kontrollis riigi tulude laekumist Kuna kuberner oli sõjaväelane ja tavaliselt elas Peterburis, juhtisid provintsi tegelikult kaks kohalikku valitsusnõunikku Säilisid rüütelkonnad (Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa) 173040 koostati aadlimatrikkel Tööd jätkasid maapäevad Säilisid linnade omavalitsused Balti erikord Eestimaa kubermang läks Vene riigi koosseisu autonoomse osana Säilis luteri usk Asjaajamiskeeleks jäi sak...
Haldusreformi eesmärgid ja takistused Kohalikel omavalitsustel on õigus, võime ning kohustus seaduse alusel juhtida nende vastutusalas olevate ühiskonnaelu valdkondi. Kohalikud omavalitsused tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt ning riik võib neile kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel omavalitsusega. Kohalik omavalitsus on justkui riigi minimudel, juhtides kohalikku elu. Kohalike omavalitsuste tööd peaks idees väga tugevalt muutma haldusreform, mida iga hinna eest läbi suruda püütakse. Haldusreformi idee järgi vähendataks kohalike omavalitsusüksuste arvu ning määrataks kindlaks juhtivate isikute rollid. Reformi suurimaks
Väärtpaberiturgude teke. Tekkisid tänu kaubavahetusele, kus ühtede ülejääk ja vajadus teiste järele tingis vahetuse tekke. Väärtpaberiturgude ülesanne Viia kokku säästjad ja laenajad. Kes on emitent ja investor Emitent-väärtpaberite väljaandja (ettevõtted, omavalitsused, riik). Investor- väärtpaberite omandaja (ettevõtted, üksikisik) . Lihtaktsia ja eelisaktsia võrdlus Lihtaktsia: omanikul on hääleõigus, saab dividende, suurus ei ole kindlaks määratud. Pankroti korral saab raha tagasi viimases jrk. Eelisaktsia: Hääleõigus puudub, dividendid kindlad. Vähem, kallimad. Pankroti korral raha tagasi eelisjrk. Mis on dividend ja millest see sõltub? Dividende makstakse ettevõtte aktsionäridele, sõltub ettevõtte kasumist. Võlakirjad
sotsiaaltagatis ~ sotsiaalne tagatis pension, toetus või muu abi, mis võimaldab ühiskonna liikmele toimetuleku riigi määratud tasemel sotsiaalne õigus inimese õigus saada oma põhivajaduste rahuldamiseks ühiskonnalt abi toimetulek füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne suutlikkus igapäevaeluga toime tulla Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimestele ja seda maksab kohalik omavalitsus. Puuduse leevendamiseks kasutavad kohalikud omavalitsused sõltuvalt olukorrast nii sotsiaalteenuseid kui ka muud sotsiaalabi. Toimetulekutoetust makstakse siis, kui kõik muud vaesuse ja puuduse leevendamise abinõud on osutunud ebapiisavaks. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava inimese või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning toimetulekupiir. 2018. aastal on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 140 eurot kuus
2001 31546 40399 8853 2002 30014 41072 11058 2003 30598 40990 10392 2004 30419 41340 10921 2005 30541 43799 13258 2006 31265 44813 13548 Haldusjaotus Leedus on kolmetasandiline haldusjaotus. Kogu riik on jagatud kümneks maakonnaks (apskritis). Maakonnad jagunevad 2. järgu haldusüksusteks, milleks võivad olla omavalitsused (savivaldyb), rajoonid (rajonas) ja linnad (miestas). Viimased omakorda jagunevad madalaima taseme omavalitsusteks seninija. Seninija võib hõlmata ühe asula, mitu asulat või ka ainult linnaosa. Haldusjaotus Leedu maakonnad: * Alytuse maakond * Kaunase maakond * Klaipda maakond * Marijampol maakond * Panevzysi maakond * Siauliai maakond * Taurag maakond * Telsiai maakond * Utena maakond * Vilniuse maakond
kontinentaalblokaadiga. Preisi vallutatud Poola aladest moodustati Varssavi hertsogkond. Venemaa sai Tilsiti lepetega tegevusvabaduse Ida- ja Põhja-Euroopas vallutades sõjas Rootsiga Soome. Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad panid Saksamaal aluse kodanliku ühiskonna ülesehitamisele. Hävitav sõjaline lüüasaamine tegi ümberkorraldused möödapääsmatuks ka Preisimaal. Keskseks muudatuseks oli pärisorjuse kaotamine enamikes saksa riikides. Preisi linnad said endale valitavad omavalitsused. Ulatuslikud muudatused leidsid aset tsiviilelus. Kaotati aadli eesõigused, ilmalik abielu, sisse seati vandemeeste kohus, juutidele anti kodanikuõigused. Preisimaal viidi läbi põhjalik sõjaväereform. Napoleoni eesmärgiks oli Portugali kaasamine kontinentaalblokaadi täitmisele. Samuti lootis ta allutada enda kontrollile ka Hispaania. Kuningas Fernando VII arreteeriti ning hispaania kuningatroonile asus Napoleoni vend Joseph. Rahva hulgas vallandas Prantsuse
Töötus on ka riigiprobleem Töötus on nähtus, mis seisneb selles, et nimesed, kes soovivad töötada ei leia endale sobivat tööd või on tehtava töö eest pakutav palk liiga madal. Kõik me saame aru, et kui pole inimesi, siis pole riiki, kui pole tööd, siis pole makse ja riik ei saa eksisteerida. Eelarve tegemine iga aasta alguses on põhiküsimus riigikogus ja tulude ning kulude tasakaalustamine kütab kirgi. Niisiis on vaja, et töötusprotsent oleks võimalikult madal ja rahalised ressursid sellesse sektorisse võimalikult väikesed. Riik sekkub tööturu toimimisse tööhõive poliitika kaudu. Sekkumise eesmärgiks on tööpuuduse ennetamine, selle tagajärgede likvideerimine, tööpuuduse vastaste meetmete väljatöötamine, koolitusprogrammid jms. Tööhõive poliitikat rakendab ellu 2009.aastal loodud Eesti Töötukassa. Miks pööratakse töötusele nii palju tähelepanu? Kõige selle taga on tegelikult raha ehk siis maksud, mida makstakse riigikassasse. Kui üh...
ülestõus 26. detsembril 1825 Peterburis Senati väljakul (3000 sõdurit) Nikolai I surus mässu talle ustavate vägedega maha, 5 juhti hukati ja teised Siberisse asumisele 5. Vene eripära a) Valitseja oli kogu maa ja kõigi selle elanike omanik: tsaari alamatel polnud õigusi ja seaduslikku kaitset b) Valdavalt põllumajanduslik maa, kus kodanlus alles tekkis c) Reformide elluviimine raske: 1860ndatel kaotati pärisorjus, loodi kohalikud omavalitsused (semstvod) jne d) Haritlastel oli keelatud poliitiline eneseväljendamine: neid ei haaratud põhiseaduslikku reformiliikumisse osa liitus terroristidega Aleksander II tapmine 1881.a. 6. Vene-Jaapani sõda ja 1905.a. revolutsioon a) Vene-Jaapani sõda (1904-1905) ülemvõimust Kaug-Idas: Venemaa hävitav lüüasaamine kiirenes sisekriisi ülekasvamine revolutsiooniks b) Esimene Vene revolutsioon (1905 1907): Verine Pühapäev (9.jaan
Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljuski just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu, säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 01/11/2017 2 Linn ja kohalikud omavalitsusüksused Saare maakonnas on 14 omavalitsusüksust, sh 1 linn ja 13 valda. Saaremaa omavalitsused: Linn - Kuressaare Vallad - Kihelkonna, Laimjala, Leisi, Lääne- Saare, Muhu, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Ruhnu, Salme, Torgu, Valjala 01/11/2017 3 Saare maakonna rahvaarv Saare maakonna rahvaarv, 1. jaanuar 2007–2017 Aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
1. Antanti riigid ja nende liitlased: Prantsusmaa, inglismaa, venemaa. 2.milliseid riike nimetati keskriikideks? Saksamaa, Ausrtia-ungari, türgi, Bulgaaria. 3. Kuidas valmistas 1MS tulemused ette Eesti iseseisvumist? Jätkasid maavalitsus, maapäev, ja kohalikud omavalitsused, loodi suhted vene poliitiliste erakondade ning nii suurbritannia, prantsusmaa kui ka ameerika ühendriikide saatkonnaga petrogradis. 4. Missugune oli eesti roll1MS-s? Üritada hoida alles oma riigi piiri.mitte minna tülli naabritega. 5. Nim. Eesti iseseisvumise poliitilisi ja majanduslike eeldusi? Vallaseadus, 1905 rev. Pol.erakond ERE. Talude päriseks ostmine, tõõstus-eesti oli kõige arenenum piirkond tsaaririigis. Linade aalistamine. 6.mis toimus 26.03. 1917 petrogradis ja miks
Põhjamaades toimuv. Nagu ühiskonnas toimusid muudatused 1988. aastal hakkasid liikuma ka salajastes omavalitsusseltsides uued tuuled. 1989. aasta tõi uue elu. Eesti Kongressi valimiste ettevalmistamise käigus hakkas Eesti iseseisvusaegne kohalik omavalitsus- ja haldusstruktuur praktilist poliitikat mõjutama, rääkimata kaasnevast muudatusest mõtlemisviisis. Mais oldi aga sealmaal, e asuti sisuliselt ette valmistama tolle aja ''Eesti seadust''- kohaliku omavalitsuse eelnõu. Tekkivad omavalitsused aga otsisid jõuliselt oma kohta tegelikus elus. Niisama paratamatu kui demokraatliku ühiskonna loomiseks on riigi ja kohaliku omavalitsuse õiguslike aluste ja struktuuride väljatöötamine, oli linnade ja valdade ühishuvide esindamiseks vajalike institutsioonide ellukutsumine ning struktuuride loomine ja vastavate koostöövormide tööle rakendamine ja võib ka öelda, et liitude loomine. Vahel tundus nagu tuleks uuesti alustada aastast 1920- nii sarnased olid
Artikkel 8. Õigus era- ja perekonnaelu austamisele PS § 26 1. Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. ning sõnumite saladust. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende 2. Ametivõimud ei sekku selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda seadusega ja kui see on demokraatlikus muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi Artikkel 12
................................................................................... 12 Detsentraliseeritud.................................................................................................... 12 Eesti........................................................................................................................... 12 23. Kohalik omavalitsuse üksused ja selle tunnused Eestis...........................................12 24. Eesti haldussüsteem (maakonnad ja kohalikud omavalitsused – ülesanded ja ülesehitus).................................................................................................................... 12 25. Hääle- ja kandideerimisõigus omavalitsuse volikogude valimistel Eestis................13 Hääleõigus:................................................................................................................ 13 Kandideerimisõigus...................................................................................................
Ühiskonna konspekt 2 Riigikogu- kõrgeim seadusandlik võim. Parlamendi valib demokraatlikus riigis rahvas. Ülesandeks on esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid. Teine funktsioon on arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. Tähtsaim ülesanne on seaduste vastuvõtmine. Järgmine funktsioon on valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. Riigikogu võtab vastu riigieelarve. Aastas 2 korralist istungijärku ehk hooaega, võib kokku kutsuda erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse, need on Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest, ülejäänud kuuluvad komisjonidesse. Fraktsioonid ehk saadikurühmad on parlamendiesindused. Opositsioon ja koalitsioon pooldavad riigi elu võtmeküsimustes põhimõtteliselt erinevaid lahendusviise. Alalised komisjonid: keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon. Riigi...
mida kujutab endast korruptsioon- pistisevõtmine, ametnike äraostetavus, ametiisiku õiguste ja ametiseisundi ära kasutamine isiklikel eesmärkidel, kõlbeline laostus. mis on nepotism- onupojapoliitika, sugulaste eelistamine ametikohtade täitmisel. mis on kodanikuühiskond, miks on see vajalik/kasulik ühiskonnatüüp, kus kodanikele seadusega antud õigusi ka tegelikult aktiivselt kasutavad; Elu kodanikuühiskonnas tähendabki pidevat valikute tegemist oma õiguste piires. Vabas ja tugevas kodanikuühiskonnas ei ole köik valikud ainult omakasupüüdlikud. mis on kodanikualgatus, milliseid näiteid võib selle kohta tuua- on tavalise kodaniku algatus, et lööb kuskil kaasa, lahendab ja otsib probleemidele lahendusi, algatab midagi ise. Nt mingid allkirjastamised( teed künklikud-ise kaasa aidata parandamisel, nõuda riigilt ka seda.) Majandussüsteemid: iseloomusta käsumajandus- plaanimajanduse äärmuslik vorm, milles turgu ei arvestata. Riik otsustab...
VALITSUS JA RIIGIEELARVE Turg toimib puudulikult. Maksimeerides oma isiklikku heaolu, ei ole tulemus alati ühiskonna jaoks parim. Turu puudulikkused: - mittetäielik konkurents; ei ole tagatud ressursside efektiivne kasutamine - sotsiaalsete vajaduste rahuldamatus - ebaõiglane tulude jaotus Vajalik on valitsuse sekkumine majandusellu. Avalik sektor keskvalitsus (riigikogu ja ministeeriumid), kohalikud omavalitsused ning mitmed riigiettevõtted. Valitsuse majanduslikud ülesanded: - majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide kujundamine - vaba konkurentsi tagamine turul - positiivsete välismõjude toetamine ja negatiivsete välismõjude piiramine - ühishüviste pakkumine - tulude ümberjaotus - majanduse stabiliseerimine Riik vajab raha majanduslike ülesannete täitmiseks. Riigieelarve plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kirja on pandud kõik riigi
VALITSUS JA RIIGIEELARVE Turg toimib puudulikult. Maksimeerides oma isiklikku heaolu, ei ole tulemus alati ühiskonna jaoks parim. Turu puudulikkused: - mittetäielik konkurents; ei ole tagatud ressursside efektiivne kasutamine - sotsiaalsete vajaduste rahuldamatus - ebaõiglane tulude jaotus Vajalik on valitsuse sekkumine majandusellu. Avalik sektor keskvalitsus (riigikogu ja ministeeriumid), kohalikud omavalitsused ning mitmed riigiettevõtted. Valitsuse majanduslikud ülesanded: - majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide kujundamine - vaba konkurentsi tagamine turul - positiivsete välismõjude toetamine ja negatiivsete välismõjude piiramine - ühishüviste pakkumine - tulude ümberjaotus - majanduse stabiliseerimine Riik vajab raha majanduslike ülesannete täitmiseks. Riigieelarve plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kirja on pandud kõik riigi
muuta oma käitumist. Selleks, et vähendada oma ökoloogilist jalajälge, tuleb kriitiliselt hinnata oma seniseid harjumusi. Keskkonnasõbralikum käitumine algab näiliselt pisiasjadest – veekraani kinnikeeramine hambapesu ajal, tulede kustutamine ruumist lahkudes, poodi oma koti kaasavõtmine. Paraku ei ole indiviidi perspektiivist säästlikum tarbimine kuigi lihtne ega mugav. Selles mängib suurt rolli riik, linnad ja kohalikud omavalitsused, näiteks aidates kaasa prügi sorteerimisele, tagades selle lihtsuse, mugavuse ja tarbijasõbralikkuse, et linnas oleks piisavalt ja hästi ligipääsetavaid jäätmekonteinereid. Hetkel on prügi sorteerimine pigem vaevaline protsess ning seetõttu paljud inimesed seda ka ei tee. Suureks probleemiks on ka liiklusega kaasnev saaste. Siinkohal võiksid linnad soodustada elanike ühistranspordiga või rattaga liiklemist,
2. Plaani ehk käsumajandus- määrab plaan, hinna kehtestab valitsus;kaupade ja teenuste valik väike või puudub;tarbimis võime oleneb sotsiaalsest positsioonist;valdavalt riiklik omand.3. turumajandus- määrab konkurents;hinna kujundab turg,kaupade ja teenuste valik on lai;tarbimisvõime oleneb rahalistest ressursidest,mitmesugused omandi ja ettevõtte vormid.4.segamajandus-ettevõtlusega tegelevad eraettevõtted,kohalikud omavalitsused ja riik.riik sekkub ka majandusse. 2. vabaturumajandus 1. Riigi ülesanded majanduses- kontrollib kaupade hindu, kvaliteeti ja hulka, 2. kehtestab makse või annab subsiidiume (rahalisi toetusi), 3. tegeleb ise ettevõtlusega, makstes palku ja toetusi, 4. pakub ühishüvesid Ühishüved- Ühishüved on need kaubad ja teenused, mis on loodud tarbimiseks kogu ühiskonnale ilma turu vahenduseta (näiteks: ühistransport, haridus, tervishoid, ETV jm). 3
hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Seadus võib üldistes huvides sätestada vara liigid, mida tohivad Eestis omandada ainult Eesti kodanikud, mõnda liiki juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused või Eesti riik. Pärimisõigus on tagatud. Artikkel 18 - § 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. § 41. Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma
..............................lk8 Üldharidus................................................................lk8 Kultuur......................................................................lk9 Sport.........................................................................lk10 Liikmed....................................................................lk10 Ajalooline kujunemine linnaks...............................lk11 Võrumaa omavalitsuse liit.......................................lk11 Võrumaa omavalitsused.....................................lk11-12 Asukoht ja üldinfo Võru linn on Eesti kaguosas asuva Võru maakonna administratiivne ja majanduslik keskus. Linna läbib St.Petersburg -Pskov- Riga raudtee ja Tallinn- Luhamaa maantee. Linna asukoht on geograafiliselt soodne kaubavahetuseks Venemaa ja Lätiga. Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis. Linna territooriumil asuvad kolm
Turg teeb hinna. Tootjatel on õigus oma kaupade või teenuste eest küsida kõrgeimat hinda, kuid tingimuseks on, et see hind vastaks nõudmisele ja rahuldaks ka ostjaid. Majanduse tegevusvaldkonnad Ühiskonna võib lihtsustatult jagada kolmeks koostoimivaks sektoriks: Ø avalik sektor; Ø ärisektor; Ø kolmas sektor. Avalik sektor tegeleb üldiste rahvuslike huvide kaitsmisega seda kujundava poliitika ja seadusandlusega. Avaliku sektori moodustavad riigiasutused ja kohalikud omavalitsused ehk riiklikud institutsioonid: Ø seadusandlikud asutused (Riigikogu) Ø keskvalitsus (ministeeriumid) Ø kohalikud omavalitsused (linna- ja vallavalitsused) Ø muud avaliku sektori juhtimise ja korraldamisega tegelevad organisatsioonid (Maksuamet, Haigekassa jt.). Ärisektor ehk erasektor tegutseb erahuvides omaniku ehk algataja initsiatiivil. Nende eesmärgiks on läbi ettevõtluse toota kasumit. Kolmas sektor ehk nn. mittetulunduslikud
teenuseid väikesearvulistele inimgruppidele nii operatiivselt ja kvaliteetselt, kui seda saavad teha nn külaühistud. Soomes käivitus uusühistegevus 1990. aastatel, kui algas majanduskriis. Eesmärgiks seati väikeühistute abil ettevõtluseintensiivistamine ning uute töökohtade loomine. Uusühistud asutati nn ebatraditsioonilistel ja mittepõllumajanduslikel aladel enamasti. Tavaliselt on uusühistute asutamisel eestvedajaks kohalikud omavalitsused. Avalike teenuste liigid ja nende hinnakujunduse alused. Kohalikud omavalitsused osutavad kodanikele teenuseid, mida elanikud iseseisvalt ei suuda endale tagada. Tulenevalt teenuste olulisusest elanikkonnale vıib need jaotada järgmiselt. · Tasuta teenused. Need on kõikide kodanike jaoks vältimatud ja neid osutatakse vastavalt vajadusele kõikidele üldistel alustel. Näiteks vältimatu meditsiiniline abi, päästeteenused, põhiharidus, kultuur,
Selle peamiseks ühendavaks seoseks on mandaat. Ühelt poolt on saadik kohustus arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud. Teiselt poolt annab mandaat saadikule või erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. 2.Valimised 2.1.Valimiste funktsioon Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; Korraline valimine- teatud ajavahemiku möödudes; Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. 2.2.Valimisõigus Eestis (kohalikud omavalitsused, Riigikogu, president, Euroopa Parlament) Kohalike omavalitsuste, riigikogu, presidendi ja Euroopa Parlamendi hääletamiseks peab isik olema 18-aastane. Hääletada ei saa isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud ning isik, kes on süüdi mõistetud kuriteos ning kannab vanglakaristust. Hääletamiseks peab isik olema kantud valijate nimekirja, mis tähendab, et tal peab olema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress. 2.3
täheldatavparempoolsete agraarparteide mõju kasv ning sotsialistlike ja tsentriparteide mõju vähenemine. Koalitsioonivalitsustes domineerisid parempoolsed ja tsentriparteid. Tulenevalt demokraatlikust keskvõimust ja seadusandlusest moodustati linnades, maakondades ja valdades moodustativõimalikult suurte demokraatia tunnustega omavalitsused. Omavalitsuste poliitika oli aktiivne ja rahvale arusaadav. Võib kindlalt öelda, et Eesti omariikluse tegevamaks küljeks olid tegusad omavalitsused. Hilisemad katsed omavalitsuste autonoomiat kitsendada põhjustas rahva tugeva vastuseisu. Vähemusrahvuste küsimuses osutus Eesti novaatoriks kogu maailmas. Kõigil vähemusrahvustel oli põhiseaduse järgi õigus kultuuriliste omavalitsuste moodustamiseks. Sellele deklaratiivsele õigusele anti eriseadusega konkreetne sisu ja praktiline rakendus. Kuna eesti rahvas oli ise kaua võõraste rõhumise all kannatanud, ei soovinud ta, et siin elavad
· Päevahoid perekond või üksikisik võtab endale hoida kuni 3 last. Tihti on hooldajal ka enda isiklik laps. · Lastemaja tüüpi lasteasutus sõimeeast kuni 10aastasteni, elatakse perekonnana ning õpitakse ja mängitakse üheskoos. Koordineerijad noorsooametnikud, kirikuorganisatsioonid Lasteasutuste tööd koordineerivad noorsooametnikud, kirikulasteaedade tööd aga kirikuorganisatsioonid. Finantseerijad toetajad, lapsevanemad, omavalitsused Lasteasutusi finantseerivad toetajad e sponsorid, lapsevanemad ning linnade ja maakondade omavalitsused. Lisaks võivad seda teha ka kirikuorganisatsioonid, kommuunid, heategevusasutused, Punase Risti seltsid ja ka eraisikud. 7 slaid Töökorraldus 2 Avatud 7-17-ni Lasteaiad on tavaliselt avatud nn kogupäevarühmana kella 7-st kuni 17-ni. Töö kahes vahetuses Laialt on levinud töö kahes vahetuses, ennelõunane rühm töötab kella 7-st 12-ni ja pärastlõunane rühm kella 13-st kuni 17-ni
*Õigus kogu oma vallasvarale.23. mai 1816 Eestimaa talurahvaseadus; 1819 Liivimaa talurahvaseadus Mõlemale kirjutas alla Aleksander I. 1817 võeti vastu Kuramaal talurahva seadus.Seaduste sisuks oli: *Talurahvas kuulutati isiklikult vabaks; *Maa jäi mõisnikule; * Talupoeg võismaad mõisniku käest rentida; *Koormised asendati rendilepingutega.Tulemused ja tagajärjed: *perekonnanimede panek; *talupoja isiklik vabadus jäi piiratuks; *vallad ja valla omavalitsused talurahva volitused laienesid; * mõisnik võis oma nõudmised talupojale dikteerida. Rahvuslik Liikumine: rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev inimene (rahvuslik ärkamisaeg) Eeldused: *Maa rahva, see on eestlaste osatähtsuse kasv kohalike asjade otsustamisel. 1866 a. võeti vastu valla seadus; *Eestlaste haridustaseme suurenemine. Koolidevõrgutihenemine, kujunes emakeelne rahvuskool, kirjaoskuse levik; *Ühtse rahvusliku kirjakeele kujunemine. 1872
Kultuurkapital 17,0 miljonit krooni Euroopa Liidu struktuurifondid 20,0 miljonit krooni EOK ja kultuuriministeeriumi kogutud andmete ja ekspertarvamuste kohaselt mõõdetakse kulutusi spordile suurusjärgus 1,5 miljardit krooni aastas (2005. aasta), sh: riigi keskvõim 300 miljonit krooni, kohalikud omavalitsused 750 miljonit krooni, erasektor ja sponsorid 450 miljonit krooni. 2005. aasta näitel: KOVidelt sporti suunatud raha ~ 750 miljonit krooni, s.o 4,32% KOVi eelarvetest. KOVide spordirahast 48% spordiinvesteeringuteks, 17% spordirajatiste ülalpidamiskuludeks, 20% spordiklubide toetusteks, 8% spordikoolide ülalpidamiseks ja 7% ürituste korraldamiseks, projektitoetusteks.
sulgemine Jäätmetekke piirkondlikud erisused tulenevad looduslikest, majanduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest ning elanike arvust piirkonnas. Kõige enam eristub muudest maakondadest IdaVirumaa oma põlevkivi kaevandamisel ja selle kasutamisel tekkivate jäätmetega. Prügilate sulgemine puudutab enam KaguEestit ja LääneEesti saari, kus piirkondlikku prügilat praegu enam ei ole. Samas tuleb märkida, et nii KaguEestis kui ka mitmel pool mujal pole omavalitsused suutnud tagada elanikele alternatiivseid võimalusi olmejäätmete kogumiseks. See on viinud ebavõrdse olukorrani, kus paljudes omavalitsustes, eelkõige maapiirkonnas ja väiksemates asulates elavatel inimestel puudub või on väga piiratud võimalus oma jäätmeid mugavalt ja mõistliku hinnaga käitlemiseks üle anda. Tulemuseks on see, et üha rohkem prügi satub metsa alla. Joonis 3 ja 4 Click to edit Master text styles Second level
Foorum 09.12.2009 Foorumi saade mida ma vaatasin rääkis sellest,kuidas 2010 aasta eelarve kokku panna .Vaieldi selle üle,et kust rahasi ära võtta ja kuhu juurde panna.Et suureks teemaks oli see,et maainimeste elu on raskeks muutunud.Põhjuseks on see,et tõõkohtade arv väheneb ja maal muutub elu raskemaks,kuna iga asjaga hinnad tõusevad.Põhilised valdkonnad kus hakkab elu paremini käima on õpetajatel,põldnikel ja metsatõõlistel.Üheks suuremaks ja põhiliseks teemaks oli see,kas 2011 tuleb euro kasutusele või mitte. Selle pärast tuleb kõvasti eelarvest kinni pidada mis vastaks eurole üle minekuks.Maainimeste elu on selle pärast ka raskeks läinud kuna kohalikud omavalitsused on oma raha asjadega raskuses ja mis hakkavad oma korda mõjutama bussiliiklust ja teede korras hoidu.Suuremaks teemaks mille üle vajeldakse on kas see ,et erinevad maksu tõusud kust saad...
Okt saadeti Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee komissarid Tallinna Garnisoni väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse, punakaartlased asusid patrullima tänavatel. 27. Okt võttis Viktor Kingissepp võimu üle Jaan Poskalt Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas oli Jaan Anvelt – kõige olulisemad otsused langetati siiski Petrogradis Demokraatlikult valitud maakonna-, linna- ja omavalitsused asendati enamlaste kontrolli all olevate nõukogudega, kujunes välja ühe partei diktatuur Eesti Asutava Kogu valimised katkestati 1918. A jaanuari lõpul-> Eestis kehtestati piiramisseisukord, algas baltisakslaste ulatuslik arreteerimine Majandusreformid algasid pankade riigistamisega, seejärel tööstusettevõtete, suuräride, hotellide ja restoranidega Kogu maa kuulutati riigi omandiks Iseseisvuse väljakuulutamine
2) Kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus. 3) Linnakohtuid 4) Ei 5) Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. 6) Riigikohtu liikmed nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. 7) Muud kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul. 8) Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. 9) Erinevad 10) Seadusega võib volikogu volituste perioodi lühendada seoses kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega 1) Nimeta Sinu hinnangul kolm olulisemat Vabariigi Presidendi ülesannet ja selgita omaseisukohta. 2) Kuidas saab Riigikogus ülesse seada Vabariigi Presidendi kandidaati? 3) Kes võib kandideerida Vabariigi Presidendiks?
Kodukoha Organisatsioonid Klenet Klein EP-15 MTÜ Pärnumaa Noortekogu (PMNK) Kui aastal 2007 organisatsioon tekkis, sai sellele nimeks Pärnumaa Noorte Liit. Selle 11 aastaga on palju muutunud ning suurim muutus tuli tänavu haldusreformi näol. Nimelt kuni 2017. aasta lõpuni kuulus Pärnumaa Noorte Liit Pärnu Maavalitsuse alla, kuid alates käesolevast aastast maavalitsusi enam ei ole. Seepärast poleks ka olnud võimalik Noortekogul eksisteerida, kui poleks loodud uut kuju, milleks on MTÜ. MTÜ Pärnumaa Noortekoguks sai organisatsioon ENL-i ehk Eesti Noorte Liidu mõjutusel.. Tuleb välja, et juba aastaid on Pärnumaa olnud teistest maakondadest erinev. On olemas noortekogud ja noortevolikogud. Mõlemad neist on osaluskogud, esimene m...
sissetulekud jmt. Üks suuremaid oli Hilli-Burtoni programm, mis oli eriti tähtis vaeste inimeste jaoks. 1986, aasta lõpuks oli sellest programmi fondist kasutatud kolm miljardit dollarit, millega rahastati tervishoiuasutuste ehitamist ja moderniseerimist. Toetusi jagati üksneid projekidele, mille kohta oli esitatud taotlus või tegevuskava. 1930. aastal sai toetust ainult riigi pealinn, aga 1940. aastaks oli olukord muutunud ning toetust said ka kohalikud omavalitsused summas 278 miljonit dollarit. Raha oli mõeldud peamiselt avaliku majutuse arenguks. 1950. aastatel laiendas föderaalvalitsus toetusi ka majalogude lammutamiseks, linnaosade plaanipäraseks taashoonestamiseks, linna uuendusteks ja lennujaamade rekonstrueerimiseks. 1960. aastate alguseks said kohalikud omavalitsused toetusi 592 miljoni dollari ulatuses. 1960. -1970. aastatel osariikidevaheliste suhete areng jätkus. Eraldati üle 85 miljandi
ürgjumal Purusa: jumala suust loodi braahmanid, kätest ksatrijad, puusadest vaisjad ning jalalabadest suudrad. c) Kuningas valitses oma nõuandjate, ministrite, väeülema ja madalamate ametnike toel. Riik oli jaotatud administratiivseteks üksusteks, mida juhtisid asevalitsejad, kellele maksti teenistuse eest palka või anti maavaldusi. Kuninga ametnike kõrval mängisid riigis olulist rolli ka kohalikud omavalitsused linnades ja külades ning ka linnade käsitööliste ning kaupmeeste organisatsioonid. Nii olid erinevate kastide liikmed kaasatud riigiasjade korraldamisse. 4. Iseloomustage hinduismi. a)Võrrelge, milline on arusaam inimsaatusest brahmanismis, milline hiduismis. b)Milles väljendub hinduismi jumalate eripalgelisus? c) Millist jumalust võib pidada hiduistlikus mütoloogia keskeimaks? 1
Nemad võimaldavad Eesti majanduse jätkusuutlikumat arengut. Sellepärast usun, et riigi sekkumine on väga oluline. Riik aitab kaasa rahvaarvu suurenemisele, makstes erinevaid toetusi. Vanematele makstakse lasteraha, kui nad kasvatavad alaealist last (lapsi). Noortele emadele makstakse emapalka, mille määraks arvestatakse sünnituspuhkusele eelnenud kolme viimase kuu töötasu keskmist. Ka maksab riik ühekordset sünnitoetust 5000 krooni ja paljud omavalitsused toetavad samuti oma valla noori vanemaid. Kõik see loob head tingimused iibe tõusuks, kuid kahjuks jääb praegustes majandusoludes ka toetuste pakkumisest üksi väheks. Leian, et Eesti jätkusuutlikkust aitab tagada poliitika, kus riik sekkub aktiivselt majandusse. Kuid ainult valitsuse otsustest ei piisa, riigis peavad olema ka kodanikud, kes peavad tegema õigeid otsuseid ja valikuid, et tagada riigi jätkusuutlikkus.
· Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet alates 2003. aastast. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee · On Euroopa Liidu nõuandev komitee. · 222 esindajat. · Asukohaks on Brüssel. Regioonide Kommitee · Euroopa Liidu nõuandev komitee. · 317 liiget on kohalike ja regionaalsete võimuorganite esindajad, kes on määratud liikmesriikide poolt. · Istungid toimuvad Brüsselis. · Ülesanne on kaasata piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused Euroopa Liidu otsustusprotsessi, soodustades sellega kodanike suuremat osalemist. Euroopa Ombudsman · Uurib Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste tegevuses aset leidnud haldusliku omavoli juhtumeid ja teeb nende kohta ettekandeid. · Ombudsmani määrab ametisse viieks aastaks Euroopa Parlament. · Alates 2003. aastast on ombudsman kreeklane Nikiforos Diamandouros. · asukohaks on Strasbourg.
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Eesti Vabariigi eelarve mahu uuring Juhendaja: Maire Nurmet Koostajad: xxx Tartu 2010 Sissejuhatus Töö eesmärgiks on uurida Eesti Vabariigi eelarve mahu muutusi 2005-2011 aastate lõikes. Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja Vabariigi Valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab Vabariigi Valitsusele Riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab. RIIGI EELARVE MAHU KULUTUSED AASTATEL 2005-2011 RIIGIEELARVE MAHU MUUTUS (mld.) Aasta Tulud Kulud Finantsinvesteeringud 2005 53,07 53,04 -0,3 2006 66,9 66,6 - 2007 ...
valuutakursside päring, objekti arvestus, kasutajate süsteem, Profit MAXI aruandlus (Intellisoft OÜ) Pmen (AS San Revilo) 1992 omavalitsused ja lihtne ja mugav nii algajale kui Kassa/pank, arveldused, 720 riigiasutused edasijõudnule, pearaamat, eelarve, palk, võimalusterohke ja paindlik, põhivarad, materjalid, arved, seadistatav täpselt kliendi personal
ja naislukkseppi. Mis tähendaks justkui, et naised ei saa selliste töödega hakkama ja mehed ei sobi lapsi kasvatama. Inimesed on kinni tavades ja ei suuda neist loobuda. Kuigi peab tõdema, et 21. sajandil on Eestis juba küllaltki palju meesjuuksureid ja kokki, seetõttu võime loota, et ükskord lõppeb meeste- ja naistetöödel vahe tegemine. Kui me tahame saavutada võrdõiguslikku ühiskonda, on vaja, et kohalikud omavalitsused võtaksid oma poliitikates täiel määral arvesse sugupoolte aspekti. Nii tänases kui ka tulevases maailmas on naiste ja meeste tegelik võrdõiguslikkus majandusliku ja sotsiaalse edu võti, sest praegusel ajal ei väärtustata meeste ja naiste tööd samaväärselt. Kohe kindlasti ei nõustu ma arvamusega, et mehed teevad rohkem tööd kui naised ning seetõttu saavad ka suuremat palka, kuna pluss- ja miinuspooli on mõlema sugupoole töös. Kahjuks on tänapäeva Eestis naistel
Seminari elueaks jäi ainult neli aastat, ent haridust oli seal saanud pea 160 eesti noormeest. Forseliuse seminar pani aluse talurahvaharidusele Eestis. Viimase Stockholmi-reisi ajal ülendati B. G. Forselius Eesti- ja Liivimaa kubermangude rahvakoolide inspektoriks, aga tagasiteel hukkus ta Läänemerel, tõenäoliselt 19. novembril 1688. 19. sajandil oli eestlaste kirjaoskus Lääne-Euroopa rahvastega võrdsel tasemel, seeläbi sai võimalikuks ärkamisaeg, seltsielu, valdade omavalitsused, laulupidude traditsioon, kodanikuühiskonna areng. Kooliaastapäevade tähistamine peaaegu igas Eestimaa nurgas oli osa võitlusest oma kultuuri ja vaba iseolemise eest. Seepärast on 300-aastaste rahvakoolide liikumine fosforiidisõja ning loomeliitude pleenumi kõrval laulva revolutsiooni eelkäija (Lundi Ülikooli ajalooprofessor Klas-Göran Karlsson: Ajalugu kui relv. – Postimees, 19.05.2005; www.postimees.ee). "12 Kooli Klubi" kutsel asutasid auväärse ajalooga koolid 22
Maal võtsid nad ära kõik maad nii, et ka rikkad inimesed jäid vaeseks. Linnades riigistasid nad kõik ettevõtted. Kuna Nõukogude riigiõigus aga kohaliku omavalitsuse mõistet ei tundnud ning Nõukogude Liidus olid selle asemel niinimetatud kohalikud riigivõimuorganid, mis erinevalt demokraatlikust kohalikust omavalitsusest ei tegelenud kohalike asjade otsustamisega kohalike elanike osalusel, vaid olid täielikult keskvõimu kontrolli all, siis likvideeriti Eesti kohalikud omavalitsused. Ka kõik maavanemad ja suuremate linnade linnapead vahetati mõne aja pärast juba välja. Inimesi ka vahistati. Esmajärjekorras kuulusid vahistamisele juhtivad poliitikud (eelkõige endised Eesti siseministrid, keda süüdistati võitluses kommunistide vastu), Kaitseliidu üleriiklikud ja kohalikud juhid, mõned riigiametnikud jt. Erilise tähelepanu all olid vene valgekaartlike organisatsioonide tegelased ja isikud, keda süüdistati luuretegevuses NSV
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
