Kohalik omavalitsus ehk KOV · Kohaliku omavalitsuse piirid määrab riigi territooriumi haldusjaotus. · Eestis on 227 KOV üksust, s.h 33 linna ja 194 valda. (Tartus on 22 omavalitsusüksust) · KOV üksused on vallad ja linnad. (PS §155) · KOV teostab võimu: · demokraatlikult moodustatud esindus ja võimuorganite kaudu, · kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. KOV ülesanded · Kohalikud omavalitsused (KOV) elamu ja kommunaalmajandust, otsustavad ja korraldavad kõiki kanalisatsiooni ja veevarustust, kohaliku elu küsimusi, KOVd heakorda ja jäätmehooldust, tegutsevad seaduste alusel territoriaalplaneerimist, iseseisvalt. (PS §154) valla või linnasisest ühistransporti, · KOV korraldab: valla või linna teede ja tänavate
Maakonnad ja omavalitsused. 1. Kas maakond on omavalitsus- või riiklik üksus? Maakond on riiklik üksus. 2. Millised on maavanema ja maavalitsuse ülesanded? Kuidas pannakse ametisse maavanem? Maavanema ülesanne: maakonna juhtimine. Maavalitsus: maakonna riikliku halduse teostamine; käsutada riigivara; korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. Planeerida regiooni arengut. Maavanem pannaks ametisse viieks aastaks. Selle nimetab ametisse valitsus, kuid on vajalik, et nõus oleksid ka maakonna omavalitsuse esindajate koosolek. 3. Mida tähendab, et vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused? See tähendab, et neil on oma valitud esindusorgan volikogu ja oma eelarve. 4. Milline on kohaliku omavalitsuse ülesehitus? Valla/linnapea, valla/linnavalitsus, volikogu, volikogu esimees. 5. Millised on omavalitsuse peamised ülesanded? Omavalitsuse peamised ülesanded on korraldada sotsiaalabi ja teenuseid; korralda elamu- ja ...
Ülesanded: järelevalve koolide ja lasteaedade, sotsiaalteenuste kvaliteedi, perekonnaseisutoimingute, maareformi, ühistranspordi, planeeringute ning kohalike omavalitsuste õigusaktide seaduslikkuse järele maakondliku ühistranspordi korraldus maareform, riigimaa valitsemine, riigi kasuks seatud hüpoteekide arvepidamine maakonnaplaneering, teemaplaneeringud, planeeringuvaidluste lahendamine Vald ja linn on kohalikud omavalitsused. Mõisaküla vapp: Volikogu valimised Volikogu valitakse neljaks aastaks. Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud.
Ülle Rajasalu Harju maavalitsus Roosikrantsi tn 12 Külasta https://harju.maavalitsus.ee/et/uldinfo Vastavalt Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on kohalik omavalitsus kohalike võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel ja kohalike elanike huvides juhtida nende vastutusalasse kuuluvaid ühiskonnaelu valdkondi. Vastavalt Eesti põhiseadusele otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused kõiki kohaliku elu küsimusi, tegutsedes seaduse alusel iseseisvalt. Kohalikule omavalitsusele võib kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel omavalitsusega. Vallal ja linnal kui kohaliku omavalitsuse üksusel on võrdne õiguslik staatus. Lisaks omavalitsusstaatusega linnadele on Eesti veel 17 vallasisest linna, mis eraldi haldusüksust ei moodusta. Eesti haldusterritoriaalses korralduses esineb Pärnumaal üks omavalitsusüksus, mis
Riigikontroll · Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus · Ülesandeks on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused oma maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. · Kontrollib avaliku sektori tulemuslikku, säästlikku, tõhusat, mõjusat ja õigusepärast rahakasutust · Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul viieks aastaks. · Riigikontrollil on õigus teha valitsusele, ministritele ja kohalikele omavalitsustele ettepanekuid töötada välja õigusakte või neid muuta ja täiendada.
funktsioonides. Mis puutub kohalike omavalitsuste funktsioonidesse, siis eri riikides võivad need erineda väga oluliselt. Nii kuuluvad nt politsei ja koolid mõnel maal kohaliku omavalitsuse kompententsi. Teises riigis võivad aga alluda riigile. Kohaliku omavalitsuse organid tegutsevad piirkonna elanike nimel ja huvides. Algul oli nende tähtsaimaks ülesandeks vaeste hoolekanne. Ajapikku on funktsioonid laienenud ja sageli vastutavad omavalitsused kogu kohaliku elukorralduse eest. Erinevus seisneb selles et valitsuse kohalikud organid(nt maavalitsused eestis) moodustatakse riigiametnikest ja ka maavanem on riigiametnik, kes nimetatakse ametisse 5 aastakse. nemad töötavad riigi järelvalve all. Kohalik omavalitsus koosneb samuti ametnikest. neid määrab ametisse kohalik omavalitsus ise. unitaarriigis ehk ühtses riigis on omavalitsusorganid allutatud riigi keskvalitsusele
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Klassiõpetaja eriala Marju Konrad TÖÖ PROBLEEMSELT KÄITUVATE ÕPILASTEGA RAKENDADES BIHEIVIORISTLIKKE ÕPPIMISE SEADUSPÄRASUSI Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Kõik tasustamisel rajanevad õpilaste distsiplineerimise metoodikad toetuvad biheivioristlikele õppimise seaduspärasustele, eelkõige operantse tingituse põhitõele, mis tähendab vajadust reageerida keskkonnale kindlal viisil. Selle ajendiks on organismi alateadlik vajadus vältida negatiivseid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Tasustamisvõtete kasutamine on vajalik täiendusena tavapärasele töökorrale kui õpilase või klassi normaalset käitumist ei õnnestunud kindlustada. (Krull, 2000) Referaat an...
Milles seisneb võimude lahusus ja tasakaalustatus? Võimude lahusus ja vastastikune piiramine väldib võimu koondumist riigipea või väikese ringi tipp- poliitikute kätte ning lubab paremini arvestada erinevate huvidega. Erinevate ülesannetega eraldi võimuharud. Stabiilne ja tasakaalus, sest kontrollitakse teineteise tegevust ning on omavahel seotud. Ükski võim ei domineeri teise üle. Millise võimuharuga on riigipea rohkem seotud presidentaalses, poolpresidentaalsed ja parlamentaarses süsteemis? Põhjenda. Presidentaalse riigikorralduse puhul on riigipea seotud rohkem täidesaatva võimuga, sest tal on suur vabadus selle komplekteerimisel. Täidab ka ülesandeid peaministrina. Valitsus vahetub peale presidendi- , mitte parlamendivalimisi. Poolpresidentaalses süsteemis teeb riigipea samuti suuremat koostööd täidesaatva võimuga. Ta osaleb otseselt valitsuse töös või sekkub sellesse teatud küsimuste ja pr...
majandus-ja kultuurilepped ) SOTSIAALSE HEAOLU JA KULTUURI VALLAS - kaitsta elu- ja looduskeskkonda - garanteerida rahvuskultuuri püsimine ja areng - tagada inimväärne elatustase - korraldada haridust ja meditsiini - maksta palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid MAAKONNAD JA OMAVALITSUSED ülesanded: - käsutada riigivara ( mets, teed, kaevandused .. ) - korraldada ühistrantspordi, tervishoiu, kultuuri ja haridust - planeerida regiooni arengut - korraldada ja koordineerida riiklikku haldust *ametisse valimine: - maavalitsus -> maavanem -> määratakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt 7 aastaks ( kandideerimisõigus Eesti Vabariigi kodanik alates 18. aastast )
Maakonna valitsus ei ole rahva poolt valitav institutsioon. See koosneb oma-ala spetsialistidest. Maavanema kinnitab ametisse valitsus 5 aastaks. Seda kandidaati peab toetama kohalike oma-valitsuste koosolek. Maavalitsus on täidesaatev organisatsioon Valitsuse käepikendus kohapeal. Valitsus- Kõrgem täidesaatev võim, 4 aastat. Valitsus võib olla enamus Valitsus või vähemus valitsus, see oleneb toetajatest Riigikogu. Valitsus koosneb ministritest ja valitsust juhib peaminister (Andrus Ansip). Haridusminister (Tõnis Lukas). Igale ministrile allub ministeerium. Minister on poliitiline vastutaja. Ministeeriumi igapäevast tegevust juhib kantsler. Valitsuse igapäeva tööd korraldatakse kantseleis mida juhib riigisekretär. Valitsuse ülesanne -õigus alase tegevuse valdkond : esitada parlamendile seadus eelnõusi ja seaduse muutmis ettepanekuid, sätestada määrustega ja korraldustega meetmed, mis tagavad seaduse elluviimise, tagada kodanike ...
1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)? · Industrialiseerimine- industriaalühiskonna teke · Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaring...
..........................................8 2.2. Sotsiaalhoolekande arengusuunad..........................................................................8 KOKKUVÕTE................................................................................................................10 VIIDATUD ALLIKAD....................................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Kõik kohalikud omavalitsused vajavad eesmärke, millega püüdelda arenemist toetada omavalitsuse alla kuuluvaid elanikke. Et oleks paigas visioon ja missioon, on kohalike omavalitsuste areng määratletud arengukavaga. Kohaliku omavalitsuse arengukava on reguleeritud Kohaliku omavalitsuse seadusega. Arengukava koostamisel püstitatakse visioon ja missioon, mis omakorda aitab koostada tegevuskava ja see aitab määratleda arengukava perioodi. Arengukava on valminud erinevate huvigruppide, 12 vallaelanike,
VALIMISED *valmiste peamine funktsioon- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine + võimulolijad saaksid tagasisidet + usalduseindikaator + hariv funktsioon *vabade valimiste põhimõtted(5)- ühele kohale mitu kandidaati + kõigil võrdne võimalus oma vaateid levitada + valijal õigus iseseisvaks ja salajaseks valikuks + aus häälte lugemine ja tulemuste täielik avalikustamine + valmiste regulaarsus *VALIMISED ON ÜLDISED, ÜHETAOLISED, SALAJASED *majoritaarne valimissüsteem- enamusvalmised; valitakse enim oma valimisringkonnas hääli saanud kandidaat (nt UK); head küljed: selgus, lihtsus halvad küljed: annab eelised suurparteidele, kaotsiläinud hääled *proportsionaalne valimissüsteem- iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigis kogutud häälte arvule (nt EST); head küljed: hääled ei lähe kaduma, sest neid saab üle kanda halvad küljed: keerukus, erakondade suur mõju; iseärasused: hääletatakse ühe in poolt mingist parteis...
määratud vahenditest · Liigid: vanadus-, töövõimetus-, toitjakaotus- ja rahvapension 2) KOHUSTUSLIK KOGUMISPENSION (2. sammas) · Rakendus 2002. aastal · On kohustuslik 18. aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuarist 3) VABATAHTLIK PENSIONIKINDLUSTUS (3. sammas) · Vabatahtlik leping SOTSIAALABI ehk hoolekande korraldajad on Eestis a) sotsiaalminister b) maavanemad c) kohalik omavalitsus · Kohalikud omavalitsused määravad sotsiaaltoetusi (valla- ja linnavalitsused maksavad riigieelarvest eraldatud rahast toimetulekutoetust neile, kelle kuusissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri) · Kohalikud omavalitsused peavad sotsiaalregistrit · Kohalikud omavalitsused korraldavad eestkostet hooldust ja abiandmist toimetulekuabi vajavatele inimestele (lapsed, vanurid, kinnipidamiskohtadest vabanenud)
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Alan Karus PÄRNU MAAVALITSUS, SISEMINISTEERIUM JA KOHALIKUD OMAVALITSUSED VIA BALTICA TEEMAPLANEERINGU KOOSTAMISEL Uurimistöö õppeaines ,,Halduskorraldus" Juhendaja: Sulev Alajõe Pärnu 2013 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus..................................................................................................................................
(937) Ülejäänud 10 maakonda (4511) Üksikvanemad 8% Üksikem 92% ad PÕHJUSED abielu ei ole registreeritud abielu purunemine abikaasa surm SIHTGRUPP Kiviõli regiooni üksikvanematele TEENUSED lasteaed hakkab töötama öösel ja päeval toetusgrupp (oma murude jagamiseks) psühholoogiline abi KOOSTÖÖ Omavalitsused Lasteaiad Sponsorid Lastekaitse Liit Vabatahtlikud RAHASTUS Projektid Omavalitsused Sponsorid TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
määr oli 13.6%. Eestis teisel kohal Põhjused Töötus (majanduskriisi tõttu vähenes 2009. aastal elanikkonna keskmine sissetulek ja tõusis tööpuudus); vanemad ei hoolitse laste eest; keeleoskuse puudumine. Sihtgrupp Ida-Virumaa vaesuses ja vaesuse piiril elavaid lastega peresid Teenused Varjupaik; dokumendite vormistus; psühholoogiline nõustamine; vaesuses elavatele inimestele toitu ja asjade andmine. Koostöö Poed ja sponsorid, omavalitsused, maavalitsus Tegutsemiskoht: kontor Kiviõlis, vajadusel liikuv abi Rahastus Sponsorid, EAS, omavalitsused, maavalitsus, Euroopa Liidu struktuurifondide toetused, maakondlikud arenduskeskused Kasutatud allikad https://statistikaamet.wordpress .com/tag/suhteline-vaesus / https://www.stat.ee/49397 TÄNAN TÄHELEPANU EEST!!!
Kultuuri ja spordi edendamine on iga kohaliku omavalitsuse üks tähtsamatest tegevusvaldkondadest, sest läbi nende arendadakse rahvast nii vaimselt kui füüsiliselt. See omakorda annab tulemuseks rahva parema tervise ning vaimse värskuse ning mitmekesisuse. Referaadi eesmärk on välja tuua kohaliku omavalitsuse ja kultuuri-spordi omavaheline seos ning nende vaheline olukord. Lisaks sellele veel selgitada, milliste vahenditega kohalikud omavalitsused üritavad edendada kultuuri ning sporti. Samas ka välja tuua ettepanekuid valdkonna paremaks toimimiseks. Uurimisülesanded: · Leida kultuuri ja spordi edendamise eesmärgid; · Leida vahendid kultuuri ja spordi edendamiseks; · Leida peamised tegevusvariandid kultuuri ja spordi edendamiseks; · Leida peamised probleemid seoses kultuuri ja spordi edendamisega. Referaat on esitatud kirjeldavas vormis ning uurimisülesannete lahendamiseks on kasutatud erinevaid interneti allikaid
poole? Maa- ja halduskohus, ringkonnakohus, Riigikohus (vaata küs. 6!) EU Inimõiguste kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüstee, ei kaitse konventsiooniga talla tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti saab riik esitada kaebuse teise riigi vastu. 9. Miks/kuidas kujunesid kohalikud omavalitsused, millised on nende ülesanded ja kuidas erineb nende sõltumatus keskvõimust? Kahe- ja kolmeastmeline kohalik omavalitsus? Kohalikud omavalitsused (KOV) kujunesid selleks, et kohalikku elu korraldavaid ja otsustavaid küsimusi ei peaks hakkama ajama valitsuse kaudu ning et territoriaalne erinevus ja sellest sõltuvalt teised vajadused oleks hõlpsamini esindatud. KOVi ülesanne on korraldada ja hallata kohalikku elu ja
TALLINNA ÜLIKOOL KOHALIK VALITSEMINE SEMINARITÖÖ ........................ Õppejõud: 2014 Sissejuhatus Kohaliku omavalitsuse korralduse reforme ja muudatusi on kavandatud pikka aega. Alates 1996. aastast on omavalitsused ühinenud vabatahtlikult ning 1997. aastast on iga uus regionaalminister pakkunud välja kohaliku ja regionaalvalitsemise ümberkorraldamiseks oma kava (Avaliku halduse arendamise alused 1998; Haldusreform kohaliku omavalitsuse valdkonnas 2001; Regionaalhalduse reformi kontseptsioon 2003; Regionaaltasandi halduskorralduse korrastamise lähtealused 2007; Haldusterritoriaalse korralduse reformi seaduse eelnõu 2009). Alates 1950. aastatest on hakatud revideerima traditsioonilisi
Nendest riikidest oli Pransusmaa jaoks kõige tõsisemaks vastaseks mõistagi Inglismaa. Reformid said alguse juba revolutsiooni sõdade ajal Prantsusmaale läinud Lääne-Saksa aladel, jätkudes hiljem Reini Liidu riikides , kus neid tehti Prantsusmaa survel. Suurte reformide ajal üheks keskseks muudatuseks oli pärisorjuse kaotamine enamiks Saksa riikideks.Põhjalikult korraldati ümber ka riigivalitsemine ja kohalikud omavalitsused. Preisimaa linnad said endale valitavad omavalitsused. Ulatusikud muudatused toimusid tsiviilelus: kaotati aadli eesõigused, valitsevaks sai ilmalik abielu, sisse seati vandemeeste kohus ning juutidele anti kodanikuõigused. Osa Saksa riikides võeti kasutusele Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks2". Preisimaal tehti Prantsusmaa eeskujul põhjalik sõjaväereform. Kasvas sakslaste rahvuslik eneseteadvus, mille äratamisel ettendasid olulist rolli ülikoolid ja isalmaaliselt meelestatud kirjanduslikud ringkonnad. Revolutsiooni sõdade alguses
omavalitsus. Osa vajalikust rahast saadakse riigipoolse üldise toetuse raames. Sellest rahast makstakse õpetajate ning koolijuhtkonna palgakulud ja õppekulud. Omavalitsused on riigilt saadava raha kasutamisel järjest vabamad. Valitsuse määrusega kehtestatakse vajalikud koefitsiendid valdadele ja linnadele, õppevormidele ja eriõppele. Arvestuse aluseks on õpilaste arv koolis. Koolidele eraldatakse raha õpilaste arvu järgi. Lepingu alusel tasuvad ülalpidamiskulusid need omavalitsused, mille piirkonnas elavad lapsed käivad koolis teiste omavalitsuste territooriumil. Riigikoolide puhul katab kõik kulud haridusministeerium. Sõltuvalt õpilaste vajadusest saada eriõpet, eriabi, kasvatuse eritingimusi ja ravi, võib põhikool ja gümnaasium olla hälvikute erikool või sanatoorne erikool. Riigikooli moodustab haridusministeerium kohaliku omavalitsuse volikogu nõusolekul; munitsipaalkooli moodustab valla või linnavalitsus kohaliku omavalitsuse volikogu
raudteetransport on suurendanud oma turuosa maanteetranspordi arvel Mis võetakse aluseks transporditöö mahtude arvutamisel? veetud kaupade ruumala ja kaalu veetud kaupade ruumala ja/või kaalu ning veoteekonna pikkust veetud kaupade kaalu ja veoteekonna pikkust veetud kaupade ruumala ja veoteekonna pikkust Millised huvigrupid peaksid osalema riigi transpordipoliitika väljatöötamisel? valitsusorganid (ministeerium, erinevad ametid jne) ja kohalikud omavalitsused kohalikud omavalitsused ja mittetulundusühingud (erialaliidud ja -ühendused) mittetulundusühingud (erialaliidud ja -ühendused) ja äriühingud (transpordi- ja logistikaettevõtted) valitsusorganid (ministeerium, erinevad ametid jne), kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud (erialaliidud ja -ühendused) ning äriühingud (transpordi- ja logistikaettevõtted) Kaupade veosekäibe ühikuteks on tonnkilomeeter (tkm) ja mahukilomeeter (m3km) mahukilomeeter (m3km) ja laadimismeeter-kilomeeter (ldmkm)
kõik otsused lähtuvad ülalt keskvõimust keskvalitsus kontrollib ressursse ja otsuste täitmist regionaaltasandit juhib suurte volitustega keskvõimu esindaja regionaalvalitsus on vahendaja keskvõimu ja kohalike võimude vahel kohalikule omavalitsusele jääb vastutus vaid kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses (turism) (kahetasandiline halduskorraldus) Detsentraliseeritud mudel kohalikku elu korraldavad iseseisvad omavalitsused. kohalikul võimul suur otsustusvabadus suure osa tuludest kogub munitsipaalvõim ise kohalik omavalitsus täidab paljusid funktsioone regionaalvõim kujundab iseseisvalt oma poliitikat. Kolmetasandiline halduskorraldus igal tasandil selge pädevus ja ülesanded. · Kohalik omavalitsus mingi maa-ala, või asula elanikele antud õigus otsustada ise kohaliku elu küsimusi. · Peamine omavalitsuse tunnus: · Kohaliku esinduskogu olemasolu ja
Sõltumatu ja ausa esindamine majanduspoliitika elluviimine) õigusemõistmise korraldamine Vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on eraldi riigi keskvõim (keskvalitsus) ja piirkondlikud omavalitsused (kohalikud omavalitsused). Personaalne lahususe järgi ei tohi olla üks isik samal ajal mitme võimuharu teenistuses. 2.2 õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine Õigusriik – seaduste ülimuslikkusel põhinevat võimukorraldust: ühiskonnaliimete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. Õigusriigi tunnused: Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument
mis Eesti senise kogemuse1 põhjal on omavalitsuse suurus, mis on senistest ühinemistest enim kasu saanud. Samas ei ole analoogset ühinemist varem detailselt analüüsitud ning seega ei ole meil täna teiste kogemusest õppida võimalik, aga järgmiste analoogsete ühinemiste kavandajatel on see võimalik. Erinevalt ühinemisele eelnenud vastastikkusele mustamisele ja laimamisele, tuleb objektiivselt tunnistada, et mõlemad ühinenud omavalitsused said iseseisvalt hästi hakkama suutes vähemalt Eesti keskmisel tasemel2 täita omavalitsuste kohustusi ning pidades kinni omavalitsustele kehtestatud finantsdistsipliinist. Omavalitsustel oli kahepeale olemas korralik üldharidus-, huvi- ja spordikoolide võrgustik ning nende finantseerimise osas tehti koostööd. Seega oli linna ja 1 http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16671 2 https://www.siseministeerium.ee/public/KOV_indeks__2013_aruanne_final.pdf
Tööjõu koolitusse süstitakse 350 miljonit Tänavu tuleb Euroopa Sotsiaalfondi kaudu Eestisse kokku 350 miljonit krooni, mis on mõeldud tööjõu kvalifikatsiooni suurendamiseks. Elukestva Õppe Sihtasutuse Innove poolt vahendatavaid ja ühele projektile maksimaalselt 10 miljonit krooni võimaldavaid toetusi saavad taotleda kõik riigiasutused, omavalitsused, ettevõtted ja MTÜd. Novembri jooksul toimuva tänavuse teise, 200 miljoni kroonise rahalise mahuga taotlusvooru raames saab taotleda toetusi tegevustele, mis aitavad inimestel tööturule naasta või töötust vältida. Esimese, 150 miljoni krooni suuruse taotlusvooru suuremad toetustesaajad oli AS Eesti Vanglatööstus 20,7 miljoni krooniga, üle 9 miljoni said toetust ka Tallinna ja Tartu Ülikoolid ning MTÜd Uus Sild ja Eesti Kaugtöö Ühing.
Üleminekuperiood kuni 1830.ndateni 1849 seadus Konfliktid eelmiste seaduste koha pealt aadlike hulgas (liberaalid versus konservatiivid) Üleminek raharendile Talumaad ei tohtinud enam mõismaaks muuta Omavalitsuse kujunemine Mõis kui keskne haldav korraldaja 19.sajandil kujunesid kõrvale vallakogukonnad Kogukonna keskne asutus vallakohus Pärisorjuse kaotamise järel moodustati neist omavalitsused. Talupoegade ühised vastutused: Magasivili ja vaestehoolekanne Talurahva koormised Mõisakoormised: teotöö (rakmepäevad, jalapäevad), naturaalandamid ja rahamaksud. Riiklikud koormised: pearaha ja nekrutiandmise kohustus (`verekümnis') Kogukondlikud koormised: ehitamine, korrastamine jms. Liikumine Pärisorjuse kaotamise järel oli talupoegadel piiratud liikumisvabadus passi
saavutamine keskvõimu, regionaaltasandi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Riigi administratiivse ülesehituse põhiküsimuseks on kujunenud see, kui suur on distants kodanike ja võimu vahel ning mil määral kuulub kohalikule võimule otsustusõigus. Kujunenud on kaks põhilist riigi admin. mudelit: Esimesel juhul luuakse haldusfunktsioonide täitmiseks kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest tsentraliseeritud mudel (PRM, ITA, UK) Teisel juhul on kohalikud omavalitsused palju iseseisvamad, nad korraldavad kogu kohalikku elu detsentraliseeritud (SM, Skand. riigid) Eesti omavalitsustel on suur otsustamisvabadus, ent nad sõltuvad tugevasti keskvalitsuse poolt eraldatavatest raharessurssidest. TSENTRALISEERITUD KESKVALITSUSEST SÕLTUV ADMIN. STRUKT. * kõik otsused lähtuvad keskvõimust * keskvõim kontrollib ressursse ja otsuste täitmist * regionaaltasandit juhib suurte volitustega keskvõimu esindaja
1) Vana-Kreeka, rahvahääletus, kõigil õigus 1) rahvast teostab oma võimu kaudselt, hääletada, iga hääl loetakse üle esindajate kaudu. 2) Rahvas volitab valimistel endale esindajad parlamenti,võimuorganitesse 3) Kuidas said alguse tänapäevased omavalitsused ja parlamendid? Keskajal oli kombeks, et valitseja pidas tähtsamate otsuste langetamisel nõu oma kõrgaadlikest koosneva ülikute nõukoguga või kutsus kokku mõjukamate rahvagruppide esindajate kogu. Neist saidki alguse tänapäevased omavalitsused ja parlamendid. (Näiteks tänapäevane linnaomavalitsus pärineb keskaegsete gildide autonoomsest seisundist, Eesti vallad said aga alguse ühe mõisa talupoegade omavalitsuslikest kogukondadest.)
20.SAJ ESIMESED AASTAD________________________________________________ Sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenes tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi-, pritsimeeste seltsid, majandusühistud. Koos rahvusliku liikumisega tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning hakkasid eristuma selgemini poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. TARTU LIBERAALID____________________________________________________ Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees. 1896. aastal hakkas Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas lehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Tema juhtimisel peeti esmatähtsaks eestlaste rahvuslike eneseteadvuse edendamist, astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Räägiti demonstratiivselt igal pool eesti keelt. Postimees ü...
PROJEKTI KAART OSAKOND NIMI 11.01.2011 Projekti nimi: Riided suurperedele Projekti tellija/klient/rahastaja: suur pered /sotsiaalministeerium, omavalitsused ja vabatahtlikud Projektitüüp: Heategevus Alustamisaeg: Valmimisaeg Projekti taust (Vastus küsimusele, miks projekt käivitatakse. Probleemi kirjeldus): Mitme lastelistel perekondadel on raske seotada endale uusi riideid. Meie aitame neil koguda teistepoolt antud riided, mis peavad olema terved ning uuemat sorti (näiteks väikseks jäänud või lihtsalt ei sobi enam). Projekti hetkeseis: Hetkel ei ole projekti veel alustatud. Projekt on plaanimisel
Venemaa Katariina II Suur (1762-1796) · Reformid: haridusreformid esimesed linnakoolid Kõrgemad õppeasutused Smolnõi instituut (aadlineiudele) Kadetikorpus hoolekandeasutuste loomine kuulutas välja ususallivuse (v.a. juudid) ülevenemaaalise seadustekogu koostamise kava haldusreform asehalduskorra kehtestamine : 50 kubermangu, jagunesid maakondadeks Asehaldurid kubernerid , linnade omavalitsused aadlikogud kinnistas pärisorjuse Rootsi Vabaduste aeg (1718-1772) Gustav III (1771-1792) · Vabaduste aeg: Parlamentarismi areng 2 "parteid" : Mütsid ja kübarad Riigipäeva otsustusõiguse laienemine · Gustav III ajal: tegevusvabaduse andmine kapitalistlikele ettevõtetele Kaubandusvabadused Osaline tollide kaotamine täielik usuvabadus ... püüdis kehtestada riiklikku alkoholimonopoli
Iga laps vajab kasvamiseks turvalist keskkonda. Kahjuks kõik vanemad seda oma lastele ei paku. Tagamaks ka sellistele lastele tervet arengukeskkonda, lahendab riik peamiselt seadusandluse kaudu lastekaitse- ning hoolekande alaseid küsimusi. Laste heaolu ja turvalisuse tagamiseks on Eesti riik 1991.aastal ühinenud ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, milles on kirja pandud lapse inimõigused. Sotsiaalhoolekande seaduse alusel korraldavad hoolekannet sotsiaalminister, maavanemad ja kohalikud omavalitsused. Riigi ülesandeks on koordineerida ja kujundada sotsiaalpoliitikat ning seadusandliku raamistiku väljatöötamisega tagada laste heaolu. Sotsiaalministeerium koordineerib laste kaitset ja hoolekannet, sh korraldab rahvusvahelist lapsendamist. Maavalitsused koordineerivad ja korraldavad lastele vajalike riiklike teenuste osutamist, järelevalvet nende üle ning lapsendamist. Lapse elukohajärgsel omavalitsusel tuleb valida lapsele sobiv teenus: asenduskodu, hoolduspere või eestkoste seadmine
§ 34. Ranna ja kalda kaitse eesmärk on looduse kaitsmine ja kahjuliku inimmõju vähendamine. § 35. Ranna ja kalda kasutamise kitsendused · Piiranguvöönd; ehituskeeluvöönd; veekaitsevöönd · Kõrgveepiir on rannas tavalisest veepiirist 1,5 meetrit kõrgemal asuv samakõrgusjoon. § 36. Vaba läbi- ja juurdepääsu tagamine Rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal. Kohalikud omavalitsused on kohustatud tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale. § 37. Ranna ja kalda piiranguvöönd Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: · mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; · mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; · tiheasustusalal 50 meetrit § 39. Ranna ja kalda veekaitsevöönd Ranna või kalda veekaitsevööndi ulatus ja kitsendused on sätestatud veeseaduses § 40
Tere Tere TinT Paul ja Anders Veetamm. Haridus Suured muutused tegi läbi hariduselu juba vabadussõja ajal asendati seni venekeelne õpetöö eestikeelsega. Varasema seisusliku haridussüsteemi asemele loodi ühtluskool ehk üleminek ühel kooliastmelt teisele. UUED KOOLIMAJAD Hakati laiendama koolidevõrku,Hakati ehitama hulk moodsaid koolimaju. Üks nendest uutest koolimajadest oli Käravete kool (Järvamaa) Riik ja omavalitsused hoolitsesid pidevalt koolide olukorra parandamise eest. Pilt koolimajast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level HARIDUSKAVA Kehtestati 6-klassiline koolikohustus. Likvideeriti koolitüüpide paljusus ja ühtlustati õppekavad. Trükiti uusi eestikeelseid kooliõpikuid,kujundati rahvusliku
vahetamine - NATO julgeolek Mõju regioonidele: - Ida-virumaa tõus ja langus - Tallinna positsioon Eestis tuleneb väiksusest/jagatava ressursi vähesusest, majandussidemetest HALDUSJAOTUS - Võim teostab end läbi territoriaalse haldussüsteemi, sh luues täiendavad piirid, tulemuseks haldusjaotus - Eesti haldusüksused: 1) Maavalitused 2) Ametkondade ruumihalduse süstemid 3) Kohalikud omavalitsused - Haldusüksuste funktsioonid Eestis: järelevalve (maavalitsus) ja kohaliku elu edendamine - KOV-d kui kohaliku demokraatia subjektid - KOV-d kui autonoomsed võimusubjektid HALDUSMUUTUSED EESTIS - Enne 2. maailmasõda vallad (1934: 369 valda ; 1939: 248 valda) ja maakonnad(11) Lisaks Setumaa, puudusid Hiiu, Jõgeva, Põlva, Rapla maakonaad; Lääne- ja Ida-Virumaa koos - Eestis moodustati külanõukogud valdade koosseisus 1945
valdkondade kaupa. Erikomisjonid moodustatakse kindlate ülesannete täitmiseks. kantsler – ministeeriumi kõrgeim ametnik, kes vastutab ministeeriumi igapäevatöö sujumise eest, tasakaalustab ministri rolli minister – ministeeriumi juhtiv poliitik enamusvalitsus – üks eraknd kogub enamuse valijate häältest ja moodustab üksinda valitsuse vähemusvalitsus – erakonnad, kes said vähim hääli, moodustavad valitsuses ühetasandiline omavalitsussüsteem – kohalikud omavalitsused sõltuvad vahetult keskvõimust, keskvalitsuse roll on kohalikus valitsemises suurem maakond – 1. järgu haldusüksus Eestis, maa haldusüksus vald – omavalitsus- või haldusüksus 2. Parlamendi funktsioonid: • Algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid • Erinevate huvide esindamine ja nende viimine seadustesse • Järelvalve valitsuse üle 3. Riigikogu koosneb 101-st rahva valitud Riigikogu liikmest.
Seega saavad kõik lapsed tegeleda sellega,millega nad soovivad oma aega sisustada. Keskkooli haridus on ka kõikidele noortele kättesaadav.Ning samuti võimalus eriala haridust saada. Probleemid on praegusel ajal ülikoolidega,mille õppemaksud küündivad väga kõrgele.See saab saatuslikuks paljudele noortele,kelle perekonnal ei ole võimalust nii suurt summat hariduse eest maksta.Ka ülikool võiks olla tasuta,et kõik kes soovivad ennast edasi arendada saaksid seda teha. Üldiselt on omavalitsused laste ja noorte elu sellega rikastanud,et on rajatud noortekeskused,kus saab erineval moel oma aega sisustada-mänge mängides,joonistada jne. Suuremad probleemid noortega on suviti,kui kooli ei ole.Siis ei osata oma ajaga midagi peale hakata.Seega võiks korraldada rohkem töö- ja puhkelaagreid,kus noored saaksid endale taskuraha teenida ja samas oma kodu ümbrust korrastada.
Omandiõiguse kindlaksmääramine ja nende kaitse - politsei Turusüsteemi kaitse - kartellivastaste lepingute seadus Positiivsete kõrvalmõjude toetamine ja negatiivsete kõrvalmõjude piiramine Avalike hüvitiste pakkumine Tulude ümberjaotamine Majanduse stabiliseerimine · Täielik tööhõive · stabiilsed hinnad Majanduskasv on kolm kõige olulisemat valitsuse majanduspoliitilist eesmärki. Üldvalitsuse alla kuuluvad: Keskvalitsused, kohalikud omavalitsused, maksuamet, fondid Keskvalitsuse moodustavad riigikogu ministeeriumid koos maakonna juhtimisstruktuuridega Valitsuse tulud · Füüsilise isiku tulumaks · Ettevõtte tulumaks · Käibemaks · Aktsiisimaksud · Hasartmängumaks · Sotsiaalmaks maks, mida ettevõte maksab töötaja pealt · Muud maksud ja trahvid · Finantstulud Tulud varadelt Valitsuse kulud · Toetused · Pensionid · Tervishoiukulutused · Riigikaitse
LISA 1 Ühiskond- on tervik mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Poliitika- riigi juhtumist ja toimumist korraldav tegevus. Majandus- valdkond, mille moodustab - tootmine ja - kauplemine. Erasektor e. tulundussektor- ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks On tulu saamine. Avalik sektror - ühiskonna osa, mille moodustavad - riigi- ja omavalitsused - ressursid ja tegevus. Mittetulundussektor- sinna kuuluvad asutused ( ühingud, seltsingud sihtasutused ), mis ei tegutse tulU teenimise eesmärgil. Kodanikuühiskond- ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodaniku organisatsioone ja -ühendusi. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud materjaalsed ja vaimsed väärtused - teadmised ning tavad. Moraal- moraalinormide kogum.
, peale taasiseseisvumist. 11. Tihedasti ja hõredalt asustatud alad. Tihedalt - linnad Hõredalt - metsad, soised alad 12. Asulate jaotus Eestis. Linnalised, maalised tegevusalad. Linnalised - linn, alev, alevik Maa-asulad - külad Tegevusalad Linnalised - tõõstus, ehitus, kaubandus, teenindus Maalised - põllumajandus, metsandus, kalandus 13. Linnaelanike osatähtsus, linnastumise tase. Külade tüübid. Linnastumise tase - 79,3% 14. Haldusjaotus. Kohalikud omavalitsused. Arvud Rahvaarv - 1,3 milj. keskmine tihedus - 30 in/km2 suhteline iive - -0,4 promilli linnades elab - 68%
kartusel koju tagasi pöörduda. Eesti kui põgenike varjupaik? o Eestis on kasvanud varjupaigataotlejate kui pagulaste arv. o Eesti omavalitsuste suhtumine pagulastesse on tõrjuv ja hoolimatu. o Eestis ei ole viimastel aastatel tegutsenud ühtegi riiklikku sotsiaaltöötajat, kes hoolitseks taotlejate ja pagulaste eest. o Eesti ei ole pagulaste meelispaik, kuhu kõik tulla tahaksid. o Pagulastega peaksid tegelema põhiliselt omavalitsused, kuid Eestis on see võrgustik hetkel olematu. Kui põgenik on saanud rahvusvahelise kaitse, siis tema probleeme lahendavad Sise-ja sotsiaalministeerium. Illuka varjupaik o Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus, mis asub Ida- Virumaal Jaama küla taga metsas. o Eesti ühines konventsiooniga 1997. aastal, võttes sellega endale kohustuse pakkuda pagulastele kaitset. o Esimesed varjupaigataotlejad paigutati
· 1704 olid venelased hõivanud suurema osa Eestist · Uue rünnaku tegid rootslased, baltikumi asemel ukrainast · 1709 said rootslased lüüa Poltaava lahingus · Rootsi kuningas Karl XII põgenes Türki · Poltaava lahing oli otsustava tähtsusega Euroopa jaoks Eesti ja Liivimaa vallutamine Venemaa poolt · 1710 alistus Tallinn ja Eestimaa rüütelkond Venevägedele · Peeter l taastas kõik linnade ja aadlike privileegid · Aadlikel ja linnadel säilisid omavalitsused · Asjaajamise keel saksa keel · Valitsev usk oli lutherlus · Riigimõisad tagastati endistele omanikele- restitutsioon · Peeter l eesmärk oma tegevuses oli: Saavutada kohaliku baltisaksa eliidi poolehoid Kasutada haritud inimesi mahajäänud Venemaa euroopalikuks muutmisel · Eestlaste jaoks saabus uus pärisorjuse aeg sajaks aastaks · Venemaa pidas sõdu veel järgnevad kümme aastaks
Vald koosneb asutusüksustest- alevikest ja küladest. Maakond on oma regioonis riikliku, vald ja linna aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Vald ja linna on iseseisvad omavalitsusüksused. Neil on oma valitud esindusorgan- volikogu ja oma eelarve. Volikogu valib rahvas iga kolme aasta järel. Omavalitsused Tänapäeval püütakse võim tuua rahvale nii lähedale kui võimalik. See tähendab et kohalikud omavalitsused saavad üha rohkem õigusi ja kohustusi paikkonna elu korraldamisel. Et neid täita, vajab omavalitsus rahhi. Kõik planeeritavad tulud ja kulud kajastuvad linna/valla eelarves, mille võtab vastu volikogu. Omavalitsuste valimine Kohaliku omavalitsuse volikogu (edaspidi volikogu) liikmete valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks
• Septembris 2012 viidi sisse rahvatervise maks ebatervislikule toidule. • Suurendati tubaka- ja alkoholiaktsiisi. • Sotsiaalkindlustusmakse suurus on 18,5%, 8,5% tervisekindlustus ja tööturu toetus. Pere • Peretoetuste süsteem põhineb subjektiivsel õigusel ja pärineb sotsialistlikust ajastust. • Peretoetus on umbes 60 eurot lapse kohta. • Lastetoetusi täiendavad sotsiaalsed toetused, mida maksavad vaestele peredele kohalikud omavalitsused. Mudel • Toimiv nö miksitud heaolumudel. • Sisaldab sotsiaalset tervishoiusüsteemi ja pay-as-you-go pensionisüsteemi. • 2002-2010 on langenud võlgadesse. • Ettevõtted on läinud välisinvestoritele. • Olukorra lahendamiseks: Vähendama makse, kindel maksumäär täiendavaid laene ei võeta haiguspäevade tasu vähenenud töötu abiraha on vähenenud kogu pensionisüsteem vaadatakse üle. Võrdlus
1. Mis asi on ühiskond? - Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. - Avalik sektor - Riigi- ja omavalitsused koos töötajaskonnaga, riigi käsutuses olev raha ja vara. - Erasektor ehk mittetulundus sektor – tegevus, mis on loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele. - Kodaniku ühiskond - on avalik elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodaniku organisatsioonid ja ühendused. - Eraelu – iga indiviidi isiklik elu. - Moraal – moraalnormide kogum - Tava – Ajalooliselt väljakujunenud reegel
Harjumaa Sisukord Geograafiline asukoht ja üldandmed Maavalitsuse kohta informatsioon Ajalugu Loodus Looduspargid Asukoht Asub Eesti põhjaosas Harjumaa piirneb edelas Lääne, lõunas Rapla, kagus Järva ning idas Lääne-Viru maakonnaga. Vapp ja lipp Üldandmed Pindala: 4333,13 km² Harju maakonnas on arvestuslikult 524 938 elanikku 59,77% elanikest on eestlased ja 32,29% venelased Omavalitsused Harju maakonnas on 24 omavalitsusüksus 6 linna (Tallinn - Maardu - Keila - Saue - Paldiski Loksa) 18 valda (Aegviidu - Anija vald - Harku vald - Jõelähtme vald - Keila vald - Kernu vald - Kiili vald - Kose vald - Kuusalu vald - Kõue vald - Nissi vald - Padise vald - Raasiku vald - Rae vald - Saku vald - Saue vald - Vasalemma vald - Viimsi vald Maakonnalinn: Tallinn
Lapsi ümbritsev keskkond peab olema turvaline ning pakkuma piisavalt mõistlikke vabaaja veetmise võimalusi. Selleks võiks olla rohkem lastele mänguväljakuid, rulaparke, seiklusradu jne. Lisaks võiks olla ka noortele mõeldud ajaveetmise kohti,mis arvestaks erinevas vanuses laste vajadusi. Kindlasti on iga lapse jaoks oluline tema hobi või huviringid. Huviringide valik võiks olla mitmekesisem ja kõigile lastele kättesaadav. Omavalitsused võiks rohkem toetada laste huviharidust. Rohkem võiks olla spordirajatisi ja sportimisvõimalusi. Rohkem võiks korraldada selliseid kultuuriüritusi ,kus ka lapsed saaksid osaleda. Kogupere üritused võiksid olla tasuta,et ka vähekindlustatud pered saaksid osaleda. Mõtteid on palju,mida teisiti teha. Mina soovin,et täiskasvanud lubaksid lastel rohkem proovida ja avastada ning neile osalemisevõimaluse annaksid. Lastes on pealehakkamist ja tegutsesissoovi
meedia), hoolitseb riigivara (hooned, metsad) korrashoiu eest. Majandusse sekkutakse ka seadusandluse kaudu. Maksu- ja sotsiaalsüsteemi kaudu peaks olema tagatud majandusliku tulu õiglane jaotumine ühiskonnaliikmete vahel. Riigi rahapoliitika tähendab kontrolli finantsasutuste üle, raharingluse korraldamist.Eesti maksusüsteem on proportsionaalne, koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Riiklikud maksud kehtestab Riigikogu seadustega, kohalikud maksud kohalikud omavalitsused volikogu määrusega. Kohalikud maksud on: müügimaks; paadimaks; reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks; mootorsõidukimaks; loomapidamismaks; lõbustusmaks, parkimistasu. Hind on kauba oluline omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist see on rahasumma, mille eest saab kaupa osta. Kauba omahind väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi, müügihind peab olema sellest kõrgem, et teenida kasumit. Olukorda, kus nõudmine ja pakkumine on teatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
