vahiteenistuses, osaliselt võitluses partisanidega ja osaliselt rindel. 1942.aastal hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse, kuid vaid vähesed tahtsid sinna minna. See asendati hiljem osaliste sundmobilisatsioonidega. Hiljem sai Eesti leegioni ametlikuks nimeks 20. Eesti SS-diviis, mille kõrgem juhtimine allus Sakslastele, madalamad juhtimisastmed olid eestlastest ohvitseride käes. Punaarmee lähenedes Eesti piirile kuulutas Eesti Omavalitsus 31.jaanuaril 1944 välja üldmobilisatsiooni. Kartes Punaarmee tagasitulekut, asusid mobilisatsiooni toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnad ja sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga kasutati Eesti leegioni täiendamiseks. 1944.aasta suvel osalesid nii leegion kui ka piirikaitserügemendid lahingutes Punaarmee vastu, kaitstes niimoodi Eestit.
korraldas siin revisjoni. Rahvast kutsuti üles kaebama oma hädasid ja muresid hea keisri esindajale. Eestlased ja lätlased esitasidki hulga palvekirju, milles tauniti sakslaste ülemvõimu ja omavoli. Need kasutas keskvalitsus peagi oskuslikult ära saksapärase kultuuri- ja ühiskondliku elu lammutamisel ning selle asendamisel venepärase ja venekeelsega. Täielikult Balti erikorda siiski ei likvideeritud. Saksa mõisnike omavalitsus jäid alles, ehkki kohtu-, Tartu Ülikooli venestamine Raskem löök baltisaksa kultuurile oli Tartu Ülikooli venestamine, mis ei tähendanud ainult vene õppekeelele üleminekut, vaid ka paljude õppejõudude lahkumist, suure hulga vene üliõpilaste sissevoolu ja alma materi senise õhustiku muutumist. Rahvaharidus Kogu haridussüsteem ja ametlik asjaajamine, v. A. Valdkonnad, mida valdas luteri kirik, viidi järsult üle vene keelele. Eriti raskelt mõjutas
MUUTUSED ÜHISKONNAS MAIGI ASTOK 2010 INIMGEOGRAAFIA e. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. MAJANDUS hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem MAAILMAMAJANDUS kogu maailma hõlmav majandus TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis Agraarühiskonnale iseloomulik Põlluharimine (alepõllundus) Loomade kodustamine ja rändkarjakasvatus Elatusmajandus e. naturaalmajandus Käsitöölised Seisuslikud ühiskonnad, kogukonnad Kaubeldi luksuskaupadega Industriaalühiskonna kujunemise ja arengu eeldused Mitmeväljasüsteem Tõu- j...
jäid talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida. neid ei tohtinud kinkida maast lahus. · 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus - 1816. aastal vastuvõetud Eestimaa talurahvaseadusega kaotati talupoegade isiklik pärisorjus 3. Talurahva omavalitsuse korraldus 19. sajandi algul ja 19. sajandi II poolel. · 19.saj alguseni oli talurahva elu keskseks mõis, nüüd hakkab kujunema talurahva omavalitsus vallakogukond · Keskseks instantiks vallakohus (3 liiget 1 talumeeste, 1 mõisniku ja 1 sulase valitud ) · Lahendati tülisid, tegelesid mõisakoormistega, karistati eksinuid, valvasiid korda, haldasid vallalaekaid, magasiaitu. · Vallakohtud muutuvad hiljem kogukonna kohtuteks ning likvideeritakse kohtureformiga 1899. · Lisaks vastutati kogukonnana magasivilja ja vaeste abi eest. · Külakord ja vaestemajad.
Tundub nagu oleks e-õpikutega kaasnev suurim mure koht materiaalne pool. Kes peaks soetama vajalikud seadmed ja õppematerjalid? Kas lapsevanem, kool või hoopis keegi kolmas? E-õpikud ei ole odav lõbu. Iga õppur vajab omale seadet, mida tundides kasutada, kuid kelle kohustus oleks vastav seade muretseda? Praegusel hetkel kuuluvad õpikud enamasti koolile, vajalikud töövihikud ja ülesannete kogud tuleb aga õpilastel ise välja osta. Mõnedel juhtudel katab vastavad kulud kohalik omavalitsus. Kui minna üle e-õpikutele, kas siis kool peaks võimaldama oma õpilastele nutiseadmed, mida kasutada õppimiseks. Korraga tekib suur hulk küsimusi: Kas õpilane peab tegema kooliga mingi lepingu? Kas seadet on võimalik kasutada seetõttu ainult kooliruumides? Kui jah, siis kuidas on võimalik sel juhul teha koduseid töid? Kui aga kool ega riik ei toeta tahvelarvutite muretsemist, siis kuidas saame me nõuda lapsevanematelt, et selleks, et nende järeltulijad saaks
Ettevõtte juriidilise vormi valik Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Kolledz Tallinn Võimalikud juriidilised vormid Täisühing Osaühing Usaldusühing Mittetulundusühing (MTÜ) Tulundusühistu Aktsiaselts Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Ettevõtlusvorm Minimaalne nõutav Minimaalne nõutav Varaline vastutus Juhtimine algkapital (euro) asutajate arv FIE puudub üks FIE vastutab kohustuste Juhtimisorganid eest kogu oma varaga puuduvad Osaühing 2500 üks Osanik ei vastuta Osaühingu kohustuslik isiklikult osaühingu juhtimisorgan on juhatus; osaühingul peab olema ...
kirjakeele ja rahvahariduse arenemisele kaasa. Tegeldieesti keelse kirjapildi arendamisega. Tänu luterlusele hakati tähelepanu pöörama eesti keelele, kuna usk tähtsustas eesti keelseid piibleid ning jumalateenistusi. Ehitati rahvakoole. Samuti loodi gümnaasiume nii Tartusse kui ka Tallinna. Tartu gümnaasiumist sai Tartu Ülikool. Rahvani toodi Uus Testament. Pandi paika tugev haridusvõrgustik. 5) Rüütelkond - Eestimaa seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus. Rüütelkond moodustati 1584. Aastal. Püha Rooma riigi teatud territooriumi aadlike ehk vasallide koondist, kuhu tavaliselt kuulusid kõik selle ala aadlikud. Reduktsioon - mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess. 1680. aastal võttis Rootsi riigipäev vastu otsuse võõrandatud mõisate riigile tagasivõtmiseks kogu riigis. Mõisate reduktsiooni põhjuseks oli riigimaade kinkimine aadelkonnale, kes aga ei pidanud tasuma riigimakse, mistõttu olid vähenenud kuningriigi
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Kursi Küla Autor: Riini Kose 10b Juhendaja: Kaie Konsap Tartu 2014 Sisukord 1. Koha lugu........................................................................................................................3 2. Põhikaart.........................................................................................................................5 3. Kultuurimälestised..........................................................................................................6 4. Kaitstavad loodusobjektid...............................................................................................7 5. Verstakaart...........................................................
- puue, erivajadus - kuulumine vähemusrühma - piirkondlik turu ja infrastruktuuri erinevus Otsene ehk vahetu demokraatia Kohalike omavalitsuste kaasamine poliitikasse Riigi tasandil referendum ehk rahvahääletus Esindus ehk vahendatud demokraatia Rahvas annab hääle saadikule, kes võimu teostavad Mandaat saadiku volitus esindada, kaitsta valijate huve Osalusdemokraatia Pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse Hääletamine, kodanikufoorumid, ümarlaudade ja võrgustike tegevus Tugev omavalitsus, kodanikualgatus, ühistegevus Elitaardemokraatia Huvide esindamine, mandaadi valdamise põhimõte Esindusdemokraatia suund Võimul vähemus (eliit) arvestab enamuse (rahvaga) Valimiste funktsioonid - tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine (korrapäraselt toimuvad ehk korralised valimised: parlament ja kohalikud volikogud iga 4 a tagant, president 4-6 erakorraline parlamendi laiali saatmise tõttu) - vahendada võimude kodanike nõudmisi
Maksud meilt või meie heaks? Riigi peamisteks maksupoliitilisteks ülesanneteks on kindlustada küllaldane ülalpidamisallikas, ühishüvede pakkumine ja vähendada või võimendada inimeste tuluerisusi. Neid eesmärke püüakse täita nii riiklike kui ka kaudsete maksudega, mille tegevust kontrollib tugev riigipoolne kontroll. Kuid kas nende maksude maksmine on meile kui range kohustus, mille mittetäitmine on rangelt karistatav, või on maksud hoopis meie heaks? Maailmas on olemas kahte liiki maksussüsteeme – progressiivne ja proportsionaalne. Viimane süsteem on kasutusel ka Eestis ja tähendab, et olenemata inimese tulude suurusest jääb maksumäär samaks, mis teeb inimesed ühiskonnas teineteise ees võrdseks. Progressiivses süsteemis on oluline, et maksud tõusevad koos sissetuleku suurusega – jõukamatel inimestel on seega kõrgemad maksud. See võrdlus ja tasakaal oleneb ka riigi majandusest. Näiteks Eestis, kus on madalad pa...
AVALIKU VÕIMU KORRALDUS JA VÕIMUHARUD: Valitsemissüsteemid, parlamendid, valitsused Distrubitiivne ja struktuurne võim. Avalik võim- institutsioonidele antud mandaat, teatud funktsioonide täitmiseks; n-ö delegeeritud võim. Nähtust, kui sellist iseenesest ei eksisteeri, tavaliselt vaadeldakse antud märksõna all võimu institusionaalset korraldust. Avaliku võimu sisuline külg – võimukorralduse aluspõhimõtted. Avaliku võimu korraldus - võimu teostavad institutsioonid, nende jaotus, omavahleine töökorraldus ning sisemine töökorraldus. Riik, kui avaliku võimu institutsioon. (Parlamendil rahva mandaat) Mis suunab inimesi käituma mingil viisil: maksma makes, mitte ületama kiirust, punase fooritulega peatuma? Kitsa käsitluse kohaselt on institutsioonid reeglid, milleraame ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel teguts...
1. 19. sajandi poliitilised ideoloogiad Liberalism-Maailmavaade ja poliitline õpetus, mis rõhutab üksikisiku vabadust ja vastutust Konservatism-alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus. Sotsialism-suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitilne õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine. Oska välja tuua, milles see maailmavaade seisnes. 2. Valitsemisvormid Monarhia –riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh. Absoluutne-absoluutne monarhia, riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim võim kuulub piiramatult üheleisikule. PRANTSUSEMAA Konstitutsiooniline e. Parlamentaarne- riigivalitsemisvorm, mille puhul kuningas jagab võimu parlamendiga. INGLISMAA Vabariik-riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõim...
Jäätmekäitlus Toidujäätmed, kõrvalsaadused ja muud jäätmed tuleb hoida suletavates mahutites (va juhul, kui käitleja suudab pädevale asutusele tõendada muude mahutite või kõrvaldamissüsteemide sobivust) ning nende kogunemise vältimiseks toidukäitlemisruumidest võimalikult kiiresti eemaldada. Jäätmete kogumise mahutid peavad olema sobiva konstruktsiooniga, heas seisukorras, kergesti puhastatavad ja vajadusel desinfitseeritavad. Toidujäätmete, kõrvalsaaduste ja muude jäätmete hoidmiseks ja kõrvaldamiseks peab olema kord. Jäätmete hoidmisekoha kujundus ja korraldus peab võimaldama nende hoidmist puhtana ja vajadusel kaitstuna loomade ja kahjurite eest. Jäätmete kõrvaldamine peab toimuma hügieeniliselt ja keskkonnasõbralikult vastavalt asjakohastele õigusaktidele ning need ei tohi muutuda otseseks või kaudseks saasteallikaks. Muretse ettevõttesse piisav hulk suletavaid jäätmenõusid (soovitavalt jalaga avatavad) Määra jäätmenõude tühjen...
EAKATE HOOLDUSVORMID SISSEJUHATUS Elanikkonna vananemine on üks suuremaid ja majanduslikke väljakutseid Euroopa ühiskonnas. Seega on ka Eesti riigis eakate osakaal rahavastiku keskmine või pisut üle selle, aga samas jälle on eakate tervis üks kehvemaid Euroopas. Tänu sellele oleks meil vaja rohkem tähelepanu pöörata ka eakate hooldusele. Levinumad eakatele pakutavad hooldusvormid oleks Ööpäevane hooldamine hoolekande asutuses Eakate abistamine kodus Abivahendite võimaldamine Lisaks on kohalikud omavalitsused loonud vanurite maju, kus siis eakad saavad tubades või korterites omaette elada ja kasutada vajalikke teenuseid Hooldusvormid Eesti Vabariigis pakutakse eakatele järgmisi hooldusteenuseid ja vorme. Tervishoiuteenuste seaduse järgi: Statsionaarset hooldusravi Koduõendus - hooldusteenust Vähihaige kodust toetusravi Geriaatrilist hindamist Sotsiaalhoole...
- perekonnanimede panek Olukord peale pärisorjuse kaotamist - teoorjuse aeg. Ei kaotanud kriisi mõisamajanduses. Jätkus talumaade mõisastamine. Suured põllud vajasid rohkem töökäsi - kasvas teorent. Talupojal kasvas ebakindlus oma tallu püsimajäämise suhtes - mõisnik võis sõlmida omale sobiva rendilepingu kellega tahes. Talude pärilik kasutusõigus enam ei kehtinud IV Talurahva omavalitsuse kujunemine Peale priikslaskmist hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus - vallakogukond. Iga mõisaala talupoegadest loodi omaette kogukond ehk vald, mis esialgu oli mõisnikust paljuski sõltuv. Valla eesotsas oli Eestimaal vallatalitaja, Liivimaal vallavöörmünder. Talurahvaseisus jagunes: mõisarahvas (mõisateenijad) - 10% külarahvas - pererahvas 40% - sulasrahvas 30% - vabadikud ja popsid 20% Vallakogukonna üleasanded:
Abiellumisel ei saa volitata, lahutamisel saab. Lahutada saab perekonnaseisuametis, notaris ja kohtus. Perekond · Põlvnemist isast võib kohtus tuvastada. · Kuntsliku viljastamise doonoril ei ole õigust nõuda enda tunnistamist isaks. · Eesnimi pannakse, kui laps sünnib, vanemate kokkuleppel. · Nimi peab olema kooskõlas heade kommetega · Võib olla üks topeltnimi, või kolm eraldi. · Kui kokkuleppele ei jõuta, paneb omavalitsus nime. · Perekonnanimi - ise lepitakse kokku (vabaabielu). · Vanemaõigusi võib ära võtta järgmistel juhtudel (kohtu kaudu): 1) alkohoolik, narkomaan ja ei täida oma kohuseid 2) Kuritarvitab vanemaõigusi (seksuaalne ahistamine) 3) Kohtleb last julmalt · Vanemate ja laste vahel kehtib vastastikune ülalpidamiskohustus · Lapsendamine (kohtuotsusega): lapsendada saab kuni 18-aastani, lapsendaja peab olema 25-aastane
kokkuleppe asi. 2.Talurahva koormised Mõisale teorent, raha, naturaalmaksud (toiduaineid, vilja, mune, kangast jne.), teotöö, teotöö jagunes: a) nädalategu (3-6 p.) b)abitegu (hooajatööd) Riigile Pearaha, selle maksis enamasti mõisnik ise, nekrutikohustus. Kogukonnale Teede korrastamine, koolide ehitamine, korrashoid, magasiaida varustamine, kirikumaksud (iga talituse eest maksti) 3.Talurahva omavalitsus vald, vallakohus, vallareform. Vald Vallad olid väikesed, ulatudes ainult ühe mõisa piiresse. Kohus oli vaeste abistamine, magasiaida täimine, koolide ehitamine ning nende korrashoid, kontroll koormiste üle. Vald sõltus palju mõisnikust, kes pidi kinnitama üldkoosoleku otsused. Vallakohus Lahendas talurahva omavahelisi tülid ja mõistis kergemaid karistusi nt. 30 kepihoopi. Vallareform Vallareformiga vabanesid vallad mõisniku kontrolli alt 1866a. Siis loodi
Sotsiaalhoolekande seaduse järgi on kodust ja perekonnast eraldatud lapsel on õigus saada teavet oma pärituolu, põhjuse kodustest eraldamise ning tema tulevikku puudutavate asjaolude kohta. Laste eraldamisel perekonnast, tuleb jätta ühest perest pärit õed ja vennad kokku, kui see pole vastuolus laste huvidega. Valla- või linnavalitsus on kohustatud hoolitsema lapse sidemete säilimise eest endise kodukohaga, kui ta määratakse hooldamisele teise piirkonda. Kohalik omavalitsus loob lapsele võimalused endisesse kodulinna tagasitulekuks ning abistab last tema elluastumisel. Lastekaitse seaduse kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhud, kui see kahjustab last (LkS § 28). Kui laps on lapsendatud, siis perekonnaseaduse kohaselt kaovad lapsendatu ja vanema isiklikud ja varalised õigused ja kohustused
dets. 1943.a. jaan. Velikije Luki all. Langenute, haavatute ja teadmata kadunutena kaotas korpus 17 ooo meest e. ¾ oma algkoosseisust. Saksa okupatsioon 1941.a. augustis vallutasid sakslased Tasllinna. 197 nõukogude laevast uputati 53. Saaremaal, Hiiumaal käisid lahingud oktoobrini. Eestlased lootsid sakslaste abil omariikluse taastada. Eestist sai Ida-alade ministeeriumile allutatud kindralkomissariaat kõrgeimaiks ametinukuks kindralkomissar Karl Litzmann. Selle kõrval loodi Eesti Omavalitsus (EOV) piiratud omavalitsusõigusega, kuid kohustusega täita okup. Võimude käske-korraldusi. Eesotsas Hjalmar Mäe (end. vaps). Jätkusid repressioonid. Saksa julgeolekuteenistus (SD). Eestisse rajati koonduslaagreid, kus hukati 125 000 in., neist 4000-5000 eestlast. Natslik propaganda surus peale rassiteooriat. E. majanduse ülesandeks sai Saksa sõjaväe ja elanikkonna varustamine. Sel eesmärgil osutati abi ka sõjakahjustuste likvideerimisel loodi Eesti Rahva Ühisabi (ERÜ
11 Lapsendamise protsess 4. Lapsendamise kohtuistung: v. Kohus teavitab osapooli kohtuistungi toimumise ajast. v. Enamasti toimub lapsendamise kohtuistung mõne nädala kuni kuu jooksul alates kohtule avalduse esitamise päevast. v. Kui istungi ootamise aeg venib pikemaks võib lapse anda peresse hoolduspere lepingu alusel, mille sõlmib perega lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus maavalitsuse vahendusel. v. Lapsendamise kohtuistung on kinnine. v. Istungil osalevad kohtunik, istungisekretär, lapsendajad, vajadusel laps ja maavanema esindajana maavalitsuse lastekaitsetöötaja. 12 Lapsendamise protsess 5. Lapse lahkumine asenduskodust : v. Pere ja asenduskodu personal arutavad lapse asenduskodust lahkumist ja korraldavad selle
maksu. Eliidi hulka kuulusid ka maavaldajate ametnikud. Linnaelanikud olid maahärrast sõltuvad, tihti ei olnud nad isegi vabad. Itaalia linnades elasid aadlikud, kellele kuulusid linna ümbritsevad maad. Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Selle eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed ehk patriitsid. Saksa keeles tähistab nõukogu sõna Rat, millest on tulnud ka eestikeelne linnanõukogu nimetus raad. Keskaja linna iseloomustab omavalitsus. Tal on nii palju võimu, et suudab end maahärra kõrval maksma panna, tegutseda temast teinekord isegi sõltumata. Linnas oli maahärra ametnikuna, eelkõige kohtunikuna foogt. Kui linnad saavad kätte omavalitsus õiguse, enamasti järkjärgult, siis hakkab maahärra algul foogtiks nimetama kedagi linnakodanikest, seejärel valib või nimetab linn ise foogti, seejärel saavutab linn iseseisvuse finantsiliselt ja lõpuks omandab õiguse kehtestada ise linnades õiguskorda.
2. Sotsiaalne turvalisus 4 p 3. Selgita mõisted: 2 p Kuidas Eesti riik ja kohalik omavalitsus toetavad inimeste toimetulekut? Nimeta kaks toetust ja 1) rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel põhjenda nende vajalikkust. territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel
Arvukad abiorganisatsioonid ja teised arengukoostöö osapooled on aastakümnete jooksul arengumaades kaevude, veetorustike ja kuivkäimlate ehitamise ning hügieenialaste teadmiste jagamise teel vee- ja sanitaartingimusi parandanud. Tänu sellele on arengumaades viimase viieteistkümne aasta jooksul paranenud 1 miljardi inimese juurdepääs puhtale veele. VEE KASUTAMINE OLMES? Joogivesi on joogiks, toiduvalmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi. Kohalik omavalitsus tohib piirata joogivee kasutamist, kui seda ei jätku inimeste ning ravi- ja haridusasutuste joogi- ja toiduvalmistamisvajaduse rahuldamiseks. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid kehtestab sotsiaalminister oma määrusega. Joogiks, toiduvalmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks on igal isikul õigus veekogu avaliku kasutamise või vee erikasutuse korras kasutada pinna-, põhja- ja merevett.
Taasloomine 1980. aastate keskpaigaks oli nõukogude süsteem jõudnud majanduslikku, poliitilisse ning ka sotsiaalsesse seega kogu ühiskonna juhtimise kriisi. Esialgu tekkisid vaid mõned märgid muutuste võimalikkusest. Aga ka pisem lootusekiir oli selles olukorras suurendusklaasi all. Rahva tegutsemise ning õiguslike ja poliitiliste kogemuste omandamise üheks kohaks sai- samuti kui esimese siseseisvuse-eelses võitluses- kohalik omavalitsus. Kõigepealt kküll omavalitsuste taasloomine. Erinevalt 1918. aastast , kui eestis juba toimis sisuliselt kohaliku omavalitsuse süsteem. Omavalitsuste ning nende liitude taasloomine toimus vastastikku seotult ning mõjudes. Üks võimalus oli toimiva tööjaotuse loomine üksikisiku ja avaliku võimu- eelkõige riigi ning kohaliku omavalitsuse- vahel ning abil. Jupp jupi haaval kogus Eesti ühiskond seda oskust nendest
maksu. Eliidi hulka kuulusid ka maavaldajate ametnikud. Linnaelanikud olid maahärrast sõltuvad, tihti ei olnud nad isegi vabad. Itaalia linnades elasid aadlikud, kellele kuulusid linna ümbritsevad maad. Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Selle eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed ehk patriitsid. Saksa keeles tähistab nõukogu sõna Rat, millest on tulnud ka eestikeelne linnanõukogu nimetus raad. Keskaja linna iseloomustab omavalitsus. Tal on nii palju võimu, et suudab end maahärra kõrval maksma panna, tegutseda temast teinekord isegi sõltumata. Linnas oli maahärra ametnikuna, eelkõige kohtunikuna foogt. Kui linnad saavad kätte omavalitsus õiguse, enamasti järkjärgult, siis hakkab maahärra algul foogtiks nimetama kedagi linnakodanikest, seejärel valib või nimetab linn ise foogti, seejärel saavutab linn iseseisvuse finantsiliselt ja lõpuks omandab õiguse kehtestada ise linnades õiguskorda.
Seega peeti kaks koosolekut: mõõdukamad Tõnissoni juhtimisel ning radikaalid Teemanti eesistumisel. Mõõdukamad tunnistasid kehtiva riigikorrana konstitutsioonilist monarhiat, nõudsid demokraatlikult valitud rahvaesindust, Eesti ühendamist ühtseks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abi talude päriseksostmisel. Radikaalide arvates tuli kukutada senine ,,vägivallavalitsus" ning luua demokraatlik vabariik. Kohalik omavalitsus kavatseti koheselt üle võtta ja keskvalitsuse korraldusi boikoteerida. Keelduti maksude maksmisest ja krooniteenistusse minekust. Lisaks riigimaadele taotleti ka rüütelkonna- ja kirikumõisate maade jagamist rahvale. Otsuste elluviimiseks nõuti rahva relvastamist. Rahvaasemike koosoleku otsused süvendasid revolutsioonilisi meeleolusid. Mitmel pool hakati kohalikke omavalitsusi üle võtma. Kui detsembri alguses puhkes Tallinnas
SAKSAMAA, PRANTSUSMAA, INGLISMAA, AMEERIKA ÜHENDRIIGID 1. Miks kujunes Preisimaa Saksamaa ühendamise eestvedajaks? Millist rolli etendas Preisimaa Saksa keisririigis? Preisimaal oli tugev armee, väga hästi arenenud majandus ning ka tugev kuningas Friedrich Wilhelm IV. Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. 2. Milles seisnes Bismarcki ,,raua ja vere" poliitika? Otto von Bismarcki poliitika osutus kindlakäeliseks, kus ta ei kasutanud eesmärkide elluviimiseks vahendeid. Tema poliitika oli väga julm ja karm. 3. Võrdle Wilhelm I ja Wilhelm II välispoliitikat. Wilhelm I Wilhelm II Hoida ära Prantsusmaa ja Venemaa Saksamaast maailmariik, kasvõi läbi lähenemist. vallutuste, iga riigi poliitikasse. Kolmikkeisriliit. Kolmikliit (sõjaline). 4. Mil määral väljendab Bernhard von Bülowi ütlus...
edasisaatmiseks veomarsruutidele Laohotell- logistikafirmade suured laokompleksid, kus hoitakse firma transpordivahendiga sisse toodud klientide kaupu Laadimislüüs- levinum üleminekutehonloogia, kasutatakse koos laadimissillaga M Manuaalne- käeline, kätega tehtav Müügipersonal- kauba müügiga tegelev inimeste grupp Mõõteriist- mõõtevahend, mis esitab mõõteandmed vahetult tajutavas vormis Munitsipaal- omavalitsus Müügipakend- pakend, mis ümbritseb kasutajale või tarbijale üleantavat kaupa N Neto- puhtal kujul, pärast mahaarvestamist, palk millest on maksud mahaarvestatud O Oksjon- vara müümine avalikul enampakkumisel Optimaalne- kõige soodsam, parim Offshore- maksuvaba Omakapital- ettevõtte omanikule kuuluv kapital P Partii- kaubasaadetis Partnerlus- partneriks olek, partnerina tegutsemine Protsess- asjade kulg, käik, areng Passiva- võlad ja kohustused, aktiva vastand
4. Riski suuruse hindamise valem: R=(E+V+K)*T R-riski suurus; E-kannatanute arv; V-tagajärjed varale; T-õnnetuse tõenäosus; K-Keskkond; K-optimaalne olukord 5. Millised ministeeriumid peavad Eesti ühiskonnas tegelema riskitaseme reguleerimisega? *siseministeerium; *rahandus; *välisministeerium; *keskkonna; *sotsiaal; *majandus; *kaitse; *justiitsministeerium 6. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis: 1. Riskianalüüsi kohustusega objektid 2. Valla-ja linna omavalitsus 3. Maakond ja selle riskianalüüs 4. Siseministeerium (teised ministeeriumid + Vabariigi valitsus + kriisikomisjon) 7. Millal rakendatakse Eestis erakorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja? 8. Nimeta seadusi, mis on riskianalüüsi tegemise aluseks *Töötervishoiu+tööohutuse seadus * Hädaolukorras valmisoleku seadus *keskkonnamõju hindamine+keskkonna juhtimissüsteemi seadus *eriolukorraseadus *kemikaaliseadus 9
ette nähtud rahastamise eriprogramm. 75% vajalikust rahast annab Brüssel, 25% paneb juurde abivajav riik kaasfinantseerijana. Tänaseks on ISPA abiprogramm Eesti jaoks lõppenud, kuna Eesti on juba täisliige. 8. Abiprogramm SAPARD, tema rakendusvaldkonna dja finantseerimiskord. Abiprogramm SAPARD on ELI kandidaatriikidele suunatud maaelu ja põllumajanduse arendamise eriprogramm. Selle kaudu teostavatele projektidele annab Brüssel 50% rahast, 25% annab riik või omavalitsus, 25% abisaaja ise kaasfinantseerijana (ühistu, talunik vms). Projekti raha min. summa on 50 000 EEKi. Eestis on SAPARDI program lõpetatud, kuna Eesti on täisliige (29.sept.2007) 9. Mis asutus või organisatsioon on PRIA, kus ta asub ja millega ta tulevikus tegelema peab? PRIA on Tartus asuv Põllumajandus Registrite ja Informatsiooni Amet, kus tänaseks töötab üle 300 ametniku. Tema struktuur on käivitatud Brüsseli tüüpstruktuuri kohaselt.
Kehtib range tsensuur. Välissuhtlus piiratud/keelatud. Puudub vaja ajakijrandus.Praegu Põhja- Korea, Kuuba. Siirderiigid- loobunud mittedemokraatlikust siirderiigist, kui ei toimu ka kõik dem. komponendid. Siirde periood- Algab esimestest vabadest valimistest 2.2 Demokraatlikus riigis on võim jagatud mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel. Seda nim võimude lahususeks ja tasakaalustatuseks. Tähtsa osa omab kohalik omavalitsus. Demokraatik valitsemine a) võim ei ole koondatud ühe isiku või valitsuse kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal Võimude lahusus- valitsemisasustuste omavaheline tööjaotus on pidurdusmehhanism mis takistab poliitilise võimu konsentratsiooni. Võim on lahutatud a)seadusandlikuks(parlament, volikogud) b) täidesaatev(valitsus) c)kohtuvõim President a) määrab peaministri kandidaadi
töötama. 1. Eesti rahvaluule kogumist algatas J.Hurt. C.R.Jakobson oli rahvusliku liikumise radikaalne tegelane. Ta kritiseeris balti sakslasi ja oli vene valitsemise suhtes sõbralikum. Kriitiseeris ka lutri kirikut. Tegutses peamiselt Viljandis, kui asutas oma ajalehe Sakala. Läks tülli Hurda ja Jannseniga. 1866 aasta vallaseadus. Selle seadusega vabanes valla kogukond mõisniku eeskoste alt ja muutus täielikult iseseisvaks. Talupoegade omavalitsus koosnes nüüd mitmetest üksustest 1)vallatäiskogu( sinna kuulusid kõik taluperemehed ja osad nn maata mehed.) Täiskogu valis valla volikogu, mis funktsioneeris valla valitsusena. Seda juhtis vallavanem. Vald majandas ennast ise. Lisandusid ka valimised. Vallareformi olulisemaiks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eeskoste alt. See andis omavalitsusele senisest avaramad tegutsemisvõimalused.
Isikud: August II Tugev Poola kuningas, loos koalitsooni, kuhu kuulusid Taani kuningas Frederik IV ning Vene tsaar Peeter I, osales Põhjasõjas. Peeter Suur Vene tsaar, osales Põhjasõjas. Katariina II Vene tsarinna, tõusis troonile 1762.a, kehtestas Baltikumis 1783.a asehalduskorra. Aleksander I Vene tsaar, tuli võimule 1801. aastal. Alustas talurahvareforme. George Brown Liivimaa kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika (asehalduskorra) läbiviimisel, tahtis kergendada talurahva olukorda ja arendada haridust. Andis 1765.a välja positiivsed määrused: 1) Talupoeg sai õiguse vallasvarale 2) Talupoeg võib maksude ülejäägi turustada 3) Koormisi piiratakse 4) Mõisniku kodukariõigust piiratakse Karl XII Noor Rootsi kuningas Barclay de Tolly Baltisaksa kindralkonna kõige silmapaistvam esindaja. Aitas suuresti kaasa sõjas Napoleoni vastu. Aastaarvud: 1700 Põhjasõja algus, Narva lahin...
4. Riski suuruse hindamise valem: R=(E+V+K)*T R-riski suurus; E-kannatanute arv; V-tagajärjed varale; T-õnnetuse tõenäosus; K-Keskkond; K-optimaalne olukord 5. Millised ministeeriumid peavad Eesti ühiskonnas tegelema riskitaseme reguleerimisega? *siseministeerium; *rahandus; *välisministeerium; *keskkonna; *sotsiaal; *majandus; *kaitse; *justiitsministeerium 6. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis: 1. Riskianalüüsi kohustusega objektid 2. Valla-ja linna omavalitsus 3. Maakond ja selle riskianalüüs 4. Siseministeerium (teised ministeeriumid + Vabariigi valitsus + kriisikomisjon) 7. Millal rakendatakse Eestis erakorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja? 8. Nimeta seadusi, mis on riskianalüüsi tegemise aluseks *Töötervishoiu+tööohutuse seadus * Hädaolukorras valmisoleku seadus *keskkonnamõju hindamine+keskkonna juhtimissüsteemi seadus *eriolukorraseadus *kemikaaliseadus 9
Leegion- Vana-Rooma sõjaväe suurim üksus, mis keisririigi ajal koosnes umbes 7000 mehest Limes- Traianuse ajal ehitatud teede ja kindluste süsteem Lääne-Rooma keisririik- riik endise Rooma impeeriumi läänepoolsetel aladel 395-476 Magistraadid- igal aastal valitavad riigiametnikud Metseen-rikas inimene, kes toetab rahaliselt teadust, kunsti ja kirjandust; heldekäeline annetaja Munitsiipiumi staatus- võidetud linnadel säilis omavalitsus ja nende elanikele anti Rooma kodaniku õigused Nobiliteet- patriitside ja jõukate plebeide perekonnad,kelle seast on pärit enamik Vana-Rooma riigiametnikke ja senaatoreid. Vana-Rooma aristokraatia Nuumen- vägi või jõud, mis oli jumalates, elusolendites või loodusobjektides Vana-Rooma usundis Panteon- kõigi jumalate tempel antiikajal Patriits- Vana-Rooma aristokraat, tähtsa suguvõsa liige
Maamaks maa kasutamise eest (oleneb kasutatava maa suurusest ja asukohast) Tulumaksuvaba miinimum - 2011.a. 144.- . see osa ttasust, millelt tulumaksu ei veta. Kaudsed maksud: Kibemaks 20% kaupade vi teenuste hinnalisana Aktsiisimaks eluks mittehdavajalikelt kaupadelt nt .tubakas, alkohol, mootoriktus, % on erinev Hasartmngumaks kasiinos videtud summalt. Tollimaks riiki sissetoodavatelt ja riigist vljaveetavatelt kaupadelt. Kohalikud maksud : neid vib kohalik omavalitsus koguda nt. teede korrashoiuks; lbustusmaks, loomapidamismaks, kuulutus- ja reklaamimaks jms Rahandus 1992 a.- st Eesti kroon (EEK) 2011.a.-st euro Valuuta riigi rahassteem ja kibiv rahahik. Inflatsioon raha vrtuse langus, tulemuseks hindade tus, elukalliduse kasv, tpuudus Deflatsioon- raha vrtuse tus. Pank laenuasutus, mille eesmrgiks on kasumi teenimine. Emissioonipank riigi keskpank, kellel ainsana on igus raha kibele lasta, kibelt krvaldada, uusi rahathti trkkida.
- Abi anti vähe, kuna samal ajal oli näljahäda ka Rootsis ja Soomes. -Rahvaarvu kukkumist põhjustasid : näljahädad, sõjad, katk, haigused. 5. VALITSEMINE Põhja-Eesti (Eestimaa kubermangu)- Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa Lõuna-Eesti (Liivimaa kubermangu)- Pärnumaa, Tartumaa, Saaremaa Kindralkuberner kubermangu kõrgeim valitsusametnik; jälgis rahaasju; avalik kord; teedeehitus jne. Rüütelkond 1)Eestimaa 2)Saaremaa 3)Liivimaa Aadli omavalitsus Keskvõim Maapäevad Kohtuvõim Politsei Sõjavägi Piiramatu võim kohalikes küsimustes Haridus Õigused talupoegade üle Maksusüsteem aadlimartiklid Ametnike ametisse nimetamine Maapäevad- rüütelkondade liikmed käisid koos. Iga 3 aasta tagant.
turismifirmadega. Kunstniku loometöö kõrvalt kõige selle korraldamine on nii võrd töömahukas, et tuleb palgata inimene, kes selle korraldamisega tegeleks. Samas see ei pruugi olla majanduslikult otstarbekas ega ka võimalik. Seetõttu peab ateljee omanik langetama keerulisi otsuseid ja leidma lahedusi rasketele probleemidele. Üksikul avatud ateljeel on palju kerulisem hakkama saada kui ühel suurel gildil, kus on mitu asja koos ja mida toetab näiteks kohalik omavalitsus. Olukord tänapäeva tööturul muutub pidevalt stressirohkemaks ja raskemaks. Ühiskonna nõrgemad lülid ei tule tööturu nõuetega toime ning jäävad seetõttu välja. Käsitööga tegeldakse aga igaüks omaette olla ei saa ja raske on müüa oma töid. Mõned teevad käsitööd ainult rõõmu pärast ega pole huvitatud oma tööde müümisest. Samas väheneb järjest rohkem käsitööliste osakaal, kuna inimtööjõudu asendatakse masinatega, ning
süütegude eest ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. Seda õigust hakati Eestis rakendama pärast maa läänistamist vasallidele. 1765.a. piirati Liivimaal seda suvalist karistusmäära 30 hoobini ja 1804. a. 15 hoobini või kahepäevase arestini. Aleksander II valitsusaja edumeelsemaks seaduseks eestlase jaoks sai uue vallakorralduse kehtestamine 1866.a. Selle seadusega loodi Baltimaade talupoegadele mõisast sõltumatu kogukondlik omavalitsus . Suur võim vallas koondus vallavanema kätte, kes valiti taluperemeeste hulgast. Vallavanem täites volikogu otsuseid, olles ühtlasi politseivõimu koondajaks mõisa kui ka talumaal elavate talupojaseisustest isikute üle. Ka valla kohus vabanes nüüd mõisa eestkostmisest. Kubermangu ja maakonna omavalitsusasutused jäid kuni tsaariaja lõpuni rüütelkondade kätte. Kohtumõistmisest mõisaajal võib lugeda A. Krindi raamatudst "Elust mõisnike ajal " (ilmunud 1999.a
3) 1210 4) 1224 5) Kaupo 6) Lembitu 7) Estlaste kaotuse põhjused muistses vabadusvõistluses. 8) Vana liigimaa piirid Balti erikord 1710 1918 eesti alad olid vene impeeriumi koosesisus. Pärast põhjasõda elas eestis umbes 150 tuhat elanikku 18 sajandi lõpuks elas eestis ligi 0.5 milj inimest. Kuigi baltiukum liideti vene riigiga kujunes siin balti erikord. 1) Saar andis tagasi balti aadrile mõisad ja õigused talupoegade üle 2) Säilis laialdane omavalitsus. 3) Kehtima jäid senised seadused ja maksud Baltierikord oli balti saksa seisuslikel eesõigustel. Vene võimu esindajateks oli kindralkubernerid riias ja tallinnas. Põllumajanduses oli tähtsaim vilja tootmine. Tööriistad ja töömeetodid. Rahvuslik liikumine Rahvusliku liikumise alguseks peetakse 1857a, sest · Hakkas ilmuma ,,Kalevipoeg", (koostamist alustas F.Rober Faelmann, lõpule viis F.R.Kreutzwald)
hävitasid kuni kaks kolmandiku Eesti rahvast, samuti hävitati ka Tartu linn. Mõisnike võim suurenes. 1797. aastal laienes Eesti-, Liivi- ja Kuramaale nekrutikohustus eesti mehed pidid hakkama teenima keisri sõjaväes. 2. Balti erikord Balti erikord hakkas välja kujunema Poola ja Rootsi ajal 1620.1630. aastatel. Kõrgema võimu kandjaks olid rüütelkonnad. Venemaa keiserriigi Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus ning asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks oli kohalikust aadlike omavalitsusest asekuberner 3. Browne'i kaitseseadused 1765. aastal kehtestati Brownw'i positiivsed määrused e. kaitseseadused talurahva olukorra parandamiseks.
Punaarmee ja hävituspataljonid *hävituspataljonlased purustasid tööstushooneid, raudteid ja põletasid talusid Saksa okupatsioon *Sakslased võeti vastu vabastajatena, kuid positiivne hoiak hakkas kaduma, kuna Saksa ei tahtnud teada midagi iseseisvast Eesti riigist. *5.12.41 allutati Eesti idaalade ministeeriumile; Eesti kindralkomissariaat (Karl Siegmund Litzmann), viidi ellu Berliini poliitikat; kontrolliti eestlaste tegevust. *Eesti Omavalitsus, eesotsas Hjalmar Mäe, püüti laiendada oma õigusi, kuid põrkusid Berliiniga. Eesti kavatseti muuta Suur-Saksa koostisosaks. *Majandus: peaülesanne Saksa sõjaväe ja tsiviilelanikkonna varustamine. Põllumeestel kohustusliku müüginormid. 43. algas maade tagastamine vähehaaval. Toidu- ja tarbeainetega varustati ostulubade alusel. *Eesti Rahva Ühisabi- eesmärk abistada kannatanuid. *Hukati 7800 eestlast, juutide ja mustlaste hukkamine
· Sõjategevuse tulemusena hävitati täielikult Tartu linn, sest Peeter I käsul lasti see 1708. aastal õhku. 3. Balti erikord-erikord Balti kubermangudes, mille kohaselt need säilitavad laialdase omavalitsuse. Kehtestamise põhjus Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid. Sisu o Balti aadlil ja linnadel säilis laialdane omavalitsus o Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus o Valitsev usk-luteri usk o Saksakeelne asjaajamine o Tollipiir 4. Roseni deklaratsioon- 1739 - Roseni deklaratsioon. Selle autoriks oli Liivimaa maanõunik Otto F. Rosen. Deklaratsiooni kohaselt oli talupoeg pärisori ja mõisnik võis kohelda teda vastavalt oma äranägemisele. Talupoega ja tema varandus kuulus mõisnikule
Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare, + nende vahelised 1949 Palestiina sõda- Iisrealile tungisid kallale sõlmiti diplomaatilised suhted. 1988- kuulutati välja alad islamiriigid. Egiptus, jordaania, süüria, iraak, liibanon. Palestiina riik- juiks Yasser Arafat. 2006. a Hamass Iisreal lõi nad tagasi, vallutas osa araabia riigist. . võimul, omavalitsus, oma lipp, peavad ennast Kuuepäevane sõda1967- iisreal, süüria ning jordaania vahel. riigiksaga tegelikult seda pole. Iisreali kätte läks kogu palestiina ala. Jom Kippuri sõda 1973- Jom Kippuri 6. okt juutide usupüha, lepituspäev. Omavahel sõdisid Iisreal, Egiptus ja Süüria. Lõpetati ÜRO
1996- eraldub osa liikmeid- Arengupartei 1997- Õigusliku Tasakaalu Erakond 1998- Rohelised ja osa Eesti Rojalistliku Erakonna liikmeid 2004- Eesti Pensionäride Erakond PÕHIKIRI TEGEVUSE ALUSED Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus Teeb koostööd demokraatlike organistasioonidega Tegutseb oma põhikirja alusel Järgib EV seadust STRUKTUUR JA JUHTIMINE Struktuurüksused OSAKOND Omavalitsus või linnaosa Osakonna moodustab vähemalt 10 liiget Kõrgeim organ on üldkoosolek Juhatusse kuuluvad- esimees ja juhatuse liikmed PIIRKOND Kõrgeim organ on konverents Juhatusse kuuluvad- esimees ja juhatuse liikmed VOLIKOGU Volikogu on esindusorgan Kutsutakse kokku vähemalt 4 korda aastas Koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele KONGRESS JA ESIMEES Keskerakonna kõrgeim organ Poolthäälteenamus Esimees:
halduskollegium), Riigikohus (3 kohtunikku - tsiviil, kriminaal ja halduskolleegium ning põhiseadusejärelvalvekolleegium) 2. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? Maakohus – tsiviil, kriminaal (1-3 kohtunikku) ja väärtegu(eraõigus); Halduskohus – haldusasjad (avalikõigus nt. omandi ja maareform, avaliku teenistus, kodakondsus ja migratsioon, riigivara, riik v kohalik omavalitsus rikub isikuõigusi) 3. kuidas jagunevad isikud? Füüsiline isik, Juuridiline isik (eraõiguslik, avalikõiguslik nt. riik) 4. Mis on appellatsioonkaebus? Kui pole esimese astme kohtuotsusega rahul, saab esitada apellatsioonkaebus ringkonnakohtule. Makstakse riigilõivu riigile. Riigilõivu ei tagastata. 5. Mis on kassatsioonkaebus? Kui pole teise astme kohtuotsusega rahul, saab esitada kassatsioonkaebus ringkonnakohtule
paranenud. Aadlike jaoks muutus elu Rootsi ajal märgatavalt. Algselt proovis Rootsi allutada aadlikke tugevamalt keskvõimule, kuid see ei andnud tulemusi. Tühja riigikassa tõttu alustas Karl XI reduktsiooni ehk erakätes olevate riigimaade tagasivõtmist. Aadlikud ei olnud sellega rahul, kuna nad pidid hakkama Rootsile renti maksma. Liivimaal riigistati 4/5 maadest. Karl XI tegevuse tagajärjel peaaegu kaotati aadli omavalitsus ning kehtestati oma tahe. Aadlike plussideks Rootsi ajal olid kindlasti vilja müügist saadud suur tulu ning ka see, et Rootsi kuningas ei suutnud riigistada kõiki mõisaid. Aadlikud hakkasid saama väiksemaid koormiseid, kuna talupoegade koormised seati vastavusse talu majanduslikule olukorrale. Aadlikud kaotasid õiguse tõsta talupoegade koormiseid ning ajada neid taludest välja. Aadlike jaoks oli Rootsi aeg siiski rohkem kahjulik, kuna enmik neist pidi maksma Rootsile renti ning
spetsialist. Maslow’ püramiid – skeem inimvajaduste hierarhiast (füsioloogilised vajadused, turvalisusvajadus, armastus- ja kuuluvusevajadus, tunnustusvajadus, eneseteostusvajadus). Sotsiaalhoolekande seadus – sätestab sotsiaalhoolekande organisatsioonilised, majanduslikud ja õiguslikud alused ning reguleerib sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid. Külakorda käimine – arhailine hoolekandesüsteem, kus iga omavalitsus hoolitseb enda hädasolijate eest. Sotsiaalne erivajadus – oskamatus, suutmatus toime tulla suhetega. Koostööpartner – on võrgustiku töösse või juhtumisse kaasatud inimene või organisatsioon. Hooldustalu – talu, mida saavad osta nii pered kui ka hooldekodud, kes soovivad ka erivajadustega inimestele pakkuda neile sobivat, neid arendavat ja rahustavat ööpäevast tegevust. DI – Euroopa Liidu programm, sihiga asendada asutuses hooldamine kogukonnas elamisega.
kemikaalid ja elavhõbedalambid töödeldakse selleks sobilikes seadmetes. Ja see prügi, mida teistmoodi kasutada veel ei osata, ladestatakse kaasaegsetes keskkonnale ohututes prügilates. Jäätmekäitluses rakendatakse põhimõtet “saastaja maksab”, mis tähendab, et igaüks maksab oma tekitatud jäätmete eest ise. Jäätmehoolduse arendamiseks on kõigil oma ülesanded ja kohustused. Oma haldusterritooriumil juhib jäätmealast tegevust kohalik omavalitsus, kehtestades jäätmehoolduseeskirja, korraldades jäätmeveo, edendades taaskasutust ja korraldades ohtlike jäätmete kogumise elanikkonnalt. Ettevõtte kohustuseks on tekitada oma tootmistegevuses võimalikult vähe jäätmeid ja järgida kehtivat seadusandlust. Tavakodanik peaks püüdma taaskasutada võimalikult palju jäätmeid ja tekkinud prügist vabanemiseks liituma korraldatud olmejäätmeveoga. Jäätmehoolduse toimimine on tihedalt seotud inimeste keskkonnateadlikkusega.
aadlikel ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus Eestit eraldas Vm-st luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir keskvõimu esindajad kindralkubernerid Tln-s ja Riias, abilised kohalike aadlike hulgast valitsusnõunikud, aadlit toetasid rüütelkonnad maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid aadlimatriklid – vanad suguvõsad, pidi kaitsma uustulnukate eest omavalitsus ka linnadel Balti erikord säilitas Eesti eripärad, võimaldas suhteid Lääne-Eur-ga, kiirem areng Põllumaj välja veeti: vilja, viina, härgi Talurahva olukord tahtsid õigust Peterburist 1739 – Roseni deklaratsioon – talupoeg pärisori, talupoeg ja maa mõisa omad, pidid tegema mõisakoormisi, kohtuvõim nende üle rüütelkonnal kaotasid kõik Rootsi ajal saadud kergendused Kaubandus, tööndus, käsitöö 18
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
